Kiri

Kultuuriminister Tõnis Lukas Teie 04.12.2019 Meie 26.02.2020 Looduslike pühapaikade kaardist Austatud minister, täname Teid vastuse eest! Tunneme heameelt, et jagasite oma seisukohti looduslike pühapaikade kaitse osas. Keskendume käesolevas kirjas Looduslike pühapaikade kaardile. Olles põhjalikult vaaginud Teie esile toodud puudusi, peame tõdema, et kriitika ei ole asjakohane ja ei vasta tõsiasjadele. Esitatud kriitika Looduslike pühapaikade kaardi suhtes ei ole asjakohane, kuna jätab arvestamata järgmised tõsiasjad: - Looduslike pühapaikade kaart ei ole ametlike mälestiste kaart; - kaardi eesmärk on pakkuda avalikkusele võimalikult operatiivselt sõltumatut ekspertteavet looduslike pühapaikade asukoha ja piiride kohta; - kaart ei loo maaomanikele riiklikke kitsendusi; - kaardil näidatud kaitsevööndid lähtuvad FSC ettevaatuse printsiibist; - kaardil kasutatakse riiklike kaardikihtide kirjeid, kuid vigased kirjed parandatakse; - kaardilt on reeglina leitavad ka ametlike mälestiste piirid (looduslikud pühapaigad ja formaalsed mälestised on eristatud); - valdav enamik ametlikele kaardikihtidele kantud pühapaiku (sh kultuurimälestised) on seni looduslike pühapaikadena inventeerimata ning ei kajasta pühapaikade tegelikke piire; - ametlikel kaartidel, sh kultuurimälestiste kaardil leidub vigu; - riiklike mälestiste määratlemine ja nendega seotud vigade parandamine on bürokraatlik ja aeganõudev ning takistab olemasolevate andmete (sh uuringud ja ekspertiisid) kasutamist pühapaikade kaitseks. Mõne ametkonna poolt Looduslike pühapaikade kaardile osaks saanud põhjendamatu kriitika tingis 2018. aastal kaardi mahavõtmise Metsaportaalistja Maa-ameti geoportaalist. Tuleb nentida, et eelmise valitsuse ajal tehtud otsus pühapaikade kaart maha võtta ei olnud kohane ja mõõdukas meede ning ei vastanud heale haldustavale. Kaardile kantud kõik pühapaigad koos puhvertsoonidega hõlmasid kõigest 0,1 - 0,13% metsamaast ning ametkondade ekslikult välja toodud vead moodustavad sellest omakorda vaid murdosa. Kaardi peitmine takistas ühiskonna jaoks olulise teabe levikut, on juba toonud kaasa Hiite Maja SA Reg. kood 90011295 Tel. 56686892 LHV Pank EE597700771003155579 [email protected] www.hiis.ee mitmete pühapaikade hävimise ning on teinud meie kultuuri- ja looduspärandile olulist kahju. Looduslike pühapaikade kaardi mahavõtmise tõttu riigiportaalidest hävis 2019. aasta juunis Väike-Maarja valla Aburi küla hiiemets. Aburi hiiemetsa maha raiunud eraomanik kinnitas, et poleks metsa puutunud, kui oleks teadnud, et tegemist on hiiega. Kuna pühapaikade kaart oli Metsaregistrist maha võetud, ei saanud maaomanik raieteatise esitamisel Keskkonnaametilt teavet, et tegemist on hiiemetsaga. RMK pärandkultuuri kaardile oli hiis küll varemgi märgitud, kuid vales kohas. Alles peale hiie maharaiumist ja avalikkuse pahameelt parandas RMK oma vea. Maa-amet, RMK pärandkultuuri kaart esitas 06.2019 Aburi hiie kohta valeteavet Lageraie Aburi Hiiemetsas 06.2019 Lageraie Aburi Hiiemetsas 06.2019, Indrek Laanetu droonifoto 2019. a juulis raius RMK Viru-Nigula valla Pärna külas maha osa pühapaikade kaardile kantud hiiemetsast. Maha raiuti hiie osa, mis Muinsuskaitseameti tellimusel 2014. a koostatud ekspertiisi kohaselt on jäetud kultuurimälestisest ekslikult välja ja peak s tegelikult olema kaitse all. Hiie maharaiumist põhjendas RMK sellega, et Muinsuskaitseameti hinnangul ei ole Looduslike pühapaikade kaart usaldusväärne. Hiite Maja SA, Looduslike pühapaikade kaart RMK lageraie Pärna hiies, 22.07.2019 Kui paljud pühapaigad on eelmise valitsuse ajal toime pandud tsensuuri ehk pühapaikade kaardi peitmise tõttu veel hävinud, selgub edasiste uuringute käigus. Vaatleme nüüd allpool ükshaaval lähemalt Teie esitatud kriitikat. 1. "Näiteks ei olnud riikliku kaitse all olevad objektid kuvatud nende seaduslikes piirides". Esmalt peab tõdema, et valdav enamik riikliku kaitse all olevatest objektidest on pühapaikade kaardil kuvatud nende seaduslikes piirides. Ametlike mälestiste piirid on jäetud kuvamata vaid põhjendatud erandjuhtumeil. Looduslike pühapaikade kaardi lähteandmeteks on olemasolevad kaardiandmed looduslike pühapaikade kohta (sh kultuurimälestiste kaart). Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Hiite Maja ning Maa-ameti koostöös valminud väljundis ehk Looduslike pühapaikade kaardil on aga parandatud vead ja puudused, mis on leitud ametlikelt kaartidelt. Muude vigade hulgas oleme parandanud kultuurimälestiste kaardil esinevaid puudusi või vigu, mis on ilmnenud pühapaikade seniste uuringute käigus. Näiteks Viru-Nigula valla Miila külas asuv Ohverdamiskoht "Miila Hiiemägi" nr 10373 asub kultuurimälestiste kaardil tegelikust hiiemäest paarsada meetrit eemal; seevastu Looduslike pühapaikade kaardil asub ta õiges kohas. Miila Hiiemägi on muinsuskaitse all nõukogude ajast alates ja selle kaitset uuendas 1997. a Eesti Vabariik, kuid kultuurimälestiste uuele kaardile on ta kantud kogemata valesti. Muinsuskaitseametit on sellest veast aastate jooksul suusõnal korduvalt teavitatud, kuid neil on seni puudunud huvi oma eksimust tunnistada ja parandada. Muinsuskaitseameti huvipuuduse tõttu võib maaomanik hetkel soovi korral Miila hiiemäge segamatult kahjustada, samas seab Muinsuskaitseamet eksliku kaardimärke tõttu teisal eraomanikele täiesti põhjendamatult kitsendusi. Hiite Maja SA, Looduslike pühapaikade kaart, Miila Hiiemägi ja riiklikult kaitstav mälestis ei kattu Tuleb tõdeda, et Muinsuskaitseamet ei ole pidanud seni vajalikuks ekslikke kaardimärkeid parandada isegi juhul, kui seda on soovitanud ameti enda tellitud ekspertiis. Muinsuskaitseameti tellimusel koostas arheoloog Tõnno Jonuks 2014. aastal Miila hiiemäe (nr 10373) piiritlemise ekspertiisi, milles tõdes, et see mälestis on märgitud kultuurimälestiste kaardil valesse kohta ning ta soovitas vea parandada. Töötades aastatel 1988-1990 Rakvere rajooni arheoloogiamälestiste inspektorina tegelesin ka Miila hiiemäe kaitse korraldamisega ja külastasin seda mälestist korduvalt. 2003. aastal juhtisin Maavalla koja Hiite ülevaatuse prooviaasta raames Viru-Nigula kihelkonnas ka Miila hiie inventeerimist koostöös kohalike koduloouurijate ja metsameestega. Nii võin kinnitada, et Jonuksi Miila ekspertiisi järeldused on kooskõlas tegelikkusega. Muinsuskaitseameti tellimusel koostas Tõnno Jonuks 2014. aastal ka Pärna küla Taara tammiku (nr 10681) piiritlemise ekspertiisi. Selles tõdes ta, et hetkel on kultuurimälestiste kaardile kantud vaid osa hiiemäest ning ta esitas ettepaneku kaardil piire täpsustada. Kuna Muinsuskaitseamet pole möödunud viie aasta jooksul ekspertiisi tulemusi arvesse võtnud, raius RMK 2019. a suvel lagedaks hiie selle osa, mis jääb kultuurimälestise piiridest väljapoole. Nii Taara tammiku, Miila hiiemäe, kui veel paljude arheoloogiamälestisena kaitse alla võetud pühapaikade puhul on varasematel aastatel kultuurimälestiste kaardile kantud piiriandmed, mida ei kinnita ei arheoloogilised ega ka pärimuslikud andmed. Teatavasti saab riikliku kultuurimälestise piire kinnitada ja muuta üksnes kultuuriminister. Paraku seniste arheoloogiamälestiste nimekirjade uuendamisel 1990. aastatel ei olnud reeglina ministri käskkirjale lisatud mälestiste kaardiandmeid. Seetõttu on kultuurimälestiste kaarti Muinsuskaitseametis kitsas ametnike ringis hiljem jooksvalt ja loovalt loodud ja muudetud. Muinsuskaitseameti senise isetegevuse näiteks on ka Jõelähtme valla Maardu hiiemetsa (17697) mälestise meelevaldne piiritlemine 2011. aastal, et võimaldada metsafirmal OÜ Eremka takistamatult hiiemetsa raiuda. Ja siit järgmine näide. Mulgi valla Sudiste külas on kaitse all Hiiekünnapuu "Kaprali Hiiepuu" nr 13286. Kuni 2019. a sügiseni oli see mälestis kantud kultuurimälestiste kaardile puu tegelikust kasvukohast 84 m eemal. Teavitasime Viljandimaa muinsuskaitseinspektorit Anne Kivi puu valest kaardimärkest ning ta lubas, et Muinsuskaitseameti kaardispetsalist Kalle Lange parandab kaardil oleva vea. Mõne nädala pärast saigi viga parandatud. Kuna nii vale kui ka õige hiiepuu asuvad lehtpuumetsas, valesti kaardile märgitud hiiepuu kaitsevöönd ei ulatunud tegeliku hiiepuuni ning mälestise tähis asub siiani hoopis kolmandas kohas, siis oli siiani oht, et maaomanik oleks võinud soovi korral vana hiiepuu seaduslikult maha saagida. Maa-amet, Kultuurimälestiste kaart 08.2019, kultuurimälestise ekslik ja hiiepuu tegelik asukoht Aastate jooksul oleme sedastanud mitmeid juhtumeid, kus Muinsuskaitseamet on muutnud kultuurimälestiste kaardil omal algatusel või maaomanike soovil ja ilma ministri kinnituseta mälestiste ja kaitsevööndite piire. Reeglina on selline tegevus põhjustanud või tagantjärele õigustanud pühapaiga rüüstamist. Sudiste Kaprali hiiepuu näide tõestab aga, et Muinsuskaitseamet saab soovi korral muuta kultuurimälestiste kaarti ka pühapaikade kaitseks. Ekslikke kaardiandmeid leidub ka teistel Maa-ameti kaardikihtidel. Looduslike pühapaikade väliuuringute käigus on osutunud kõige vähem usaldusväärsemaks RMK pärandkultuuri kaart. Kaardile on kantud hiiepaiku, mille kohta ei leidu mingit teavet ja sageli asuvad kaardi märked pühapaigast sadade meetrite kaugusel. Paljude üksikvigade kõrval esineb seal ka süsteemne viga. Nimelt on seal eranditult kõik allikad määratletud kui hiie- ja raviallikad. Tegelikult on RMK kaardistatud „Hiie- ja raviallikate“ seas pühaks peetud allikaid vaid väike osa. Pärandkultuuri kaardil toimuv kultuurimälu hägustamine ja rikkumine on kahetsusväärne. 2. "riikliku kaitse all olevad ja mitteolevad objektid ei olnud eristatavad" Selle väitega ei saa üldiselt nõustuda. Kultuurimälestiste kaardi osaliste vigade parandamise korral kuvame Looduslike pühapaikade kaardil ka kaitsealuse mälestise piirid. Näiteks Viru-Nigula valla Pärna külas asuv Ohverdamiskoht "Taara tammik", "Tammenõmm" nr 10681 puhul on pühapaikade kaardil näidatud lisaks pühapaiga täielikele piiridele ka hiie see osa, mis on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Looduslike pühapaikade kaardil on Lüganuse valla Purtse Iijemäe alal eraldi kuvatud ka kümmekonna arheoloogiamälestise asukohad ja piirid (Ohverdamiskoht (9090), Ohvripärn (9094), Ohvriallikas (9093), 8 kivikalmet (9075–9082)). Hiite Maja SA, Looduslike pühapaikade kaart. Purtse Iijemägi ja seal asuvad ametlikud mälestised Sarnast praktikat oleme reeglina järginud enamiku ametlike mälestiste ja kaardistatud pühapaikade erisuste korral. Erandiks on aga juhtumid, kus ametliku mälestise pindala asub täies ulatuses väljaspool tegelikku pühapaika nagu Miila hiiemäe puhul (vt kaarti eespool). Selliste ametlike kaardiandmete suurte vigade puhul oleme jätnud Looduslike pühapaikade kaardil ekslikud ametlikud andmed kuvamata, et mitte põhjustada maaomanikele FSC kontrollitud puidu tarneahelas põhjendamatuid kitsendusi. 3. "kaitsealustele objektidele oli lisatud täiendav 50 meetri laiune puhvertsoon". Esmalt peame juhtima tähelepanu, et Looduslike pühapaikade kaart ei ole mitte kaitsealuste mälestiste kaart. Nagu ka juba eespool oleme selgitanud, on kaardi lähteandmeteks pühapaikade kaardikirjed, mis on seni erinevatel andmekandjatel avalikustatud ja/või millel puudub eeldatavasti metallesemeid sisaldav kultuurikiht (nt ristipuud, mida ebaseaduslikud detektoristid ei ohusta). Niisiis kuuluvad pühapaikade kaardi andmete valimisse mh kaitsealused mälestised, kuid tegemist on sõltumatut ekspertteavet pakkuva kaardiga, mis ei loo maaomanikele riiklikke kitsendusi. Eelpool mainitud 50 m puhvertsoon on Looduslike pühapaikade kaardil pühapaikadele tõesti lisatud ja see on hädavajalik järgmistel põhjustel: 3.1. Looduslike pühapaikade kaardi esmaseks sihtrühmaks on FSC sertifikaadi ja FSC kontrollitud puidu tarneahela sertifikaadi taotlenud metsaomanikud ja puiduettevõtted. FSC toimimise üheks aluspõhimõtteks on ettevaatuse printsiip. Sellest tuleneb sertifikaadi omanikele nõue, et kõrgendatud kaitseväärtuste (sh looduslike pühapaikade) olemasolu kahtluse korral ei või sel alal metsa majandada, kuni täiendavate uuringute abil on kindlaks tehtud kõrge kaitseväärtuse olemasolu, iseloom ja ulatus. 3.2. Enamike ametlikele kaartidele kantud pühapaikade puhul on alust eeldada, et neid ümbritseb looduslik pühapaik. Valdav enamik seni ametlikele kaardikihtidele kantud looduslikke pühapaiku ei ole seni looduslike pühapaikadena inventeeritud ja kaardistatud. Kohaselt piiritlemata pole mitte üksnes kultuurimälestiseks tunnistatud hiiepaigad. Paljudest hiietaolistest suuremat maa-ala hõlmavatest pühapaikadest on seni kaitse alla võetud vaid üksikobjektid või fragmendid nagu näiteks Sudiste Kaprali hiiepuu. Niisiis on 50 m puhvertsooni eesmärk vältida muinsuskaitsealuse kalme, kivi, allika või puu ümber asuvate ajalooliste pühapaikade rüüstamist vähemalt 50 m ulatuses. Vastavalt Looduslike pühapaikade kaardi seletuskirjale kehtib 50 m puhvertsoonis ka üks erisus. Nimelt on ristipuid ümbritsevas puhvertsoonis lubatud enamik metsamajanduslikke töid, keelatud on vaid lageraie. 3.3. Praegu kaardile kantud 50 m puhvertsoonid ei ole lõplikud. Nagu on märgitud Looduslike pühapaikade kaardi seletuskirjas on kaardi loomine jagatud kolme tööjärku. Kaardi I tööjärk valmis 2018. a kevadel, et pakkuda FSC kontrollitud puidu tarneahela sertifikaati omavatele ettevõtetele võimalust sertifikaati edasi kasutada. Kaardi II tööjärk näeb ette kaardile kantud pühapaikade inventeerimise - nendega seotud arhiiviandmete koondamise, analüüsi ning välitööd, mille järel on kavas vajadusel pühapaikade piire ja puhvertsoone täpsustada. Kaardi III tööjärk näeb ette looduslike pühapaikade täiemahulise kaardistamise taaskäivitamise, et vastavalt korrektsele uurimismetoodikale lõplikult piiritleda nii juba kaardile kantud pühapaigad, kui ka uuringute käigus leitavad pühapaigad. Siinkohal on oluline meenutada, et Kultuuriministeerium peatas looduslike pühapaikade täiemahulise kaardistamise looduslike pühapaikade eksperdinõukogu protestidele vaatamata ja rahanappusele viidates 2015. aastal ning alustas selle asemel peamiselt arhiiviallikatele toetuvat ja oluliselt väiksemamahulist eeluuringut. Samuti ei tegele käimasolev säästu-uuring juba mingil moel kaitse alla võetud pühapaikade andmete koondamise ja täpsustamisega. Kirjeldatud Looduslike pühapaikade kaardi kolm tööjärku lepiti kokku 2017. a detsembris Tartus toimunud Eesti FSC, FSC kontrollitud puidu tarneahela sertifikaati omavate ettevõtete, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ning Hiite Maja SA nõupidamisel. Samas lepiti kokku, et kaarditöö I järku rahastab Eesti FSC ning II ja II tööjärgu jaoks vajaliku raha aitavad leida ettevõtted. Kuna ettevõtted pole kaardi edasise arendamise rahastamiseks oma tuge pakkunud, siis on viibinud ka arendustööde II ja III järgu teostamine. Meile teadaolevalt on RMK koostöös Muinsuskaitseametiga tellinud mõnede pühapaikade piiritlemise ekspertiisid ning tellimus sisaldab ka selliseid paiku, mille piiritlemise ekspertiisid on juba varem koostatud. Näiteks 2014. aastal valminud Muinsuskaitseameti Saaremaa Metsküla hiie piiritlemise ekspertiis. Seega on alust arvata, et riigi raha raisatakse metsatööstusele sobivamate ekspertiiside saamiseks. Muinsuskaitseameti ja metsatööstuse senine koostöö pühapaikade rüüstamisel on eraldi teema, millel me hetkel pikemalt ei peatu. 4. Lisaks on Keskkonnaminister oma 27.10.2019 kirjas toonud esile veel ühe võimaliku puuduse Looduslike pühapaikade kaardil. Nimelt leiab Keskkonnaminister, et Võhandu Pühajõgi täies ulatuses on kantud pühapaikade kaardile ekslikult ja põhjendamatult. Ka selle etteheitega ei ole võimalik nõustuda. Otepää vallas Tõutsi külas algav ja Setomaa valla Bersje küla ning Räpina valla Raigla küla piiril Lämmijärve suubuv Võhandu Pühajõgi on küll Eesti kõige suurem looduslik pühapaik, kuid samas ka üks meie kõige paremini ajalooliselt dokumenteeritud pühapaiku. Lisaks paljudele pärimustele on jõe pühadust kirjeldatud Pühajõe sõja asjaolusid avavas raamatus (Gutslaff, Johann 1642. Kurzer Bericht über die Falschheilig genannten Bach Wöhhanda). Võhandu Pühajõe asukohta ja pärimusi on põhjalikult käsitlenud arheoloog Heiki Valk (Heiki Valk (2014). Püha Võhandu rahvausus ja pärimuses. Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2013. Lk 9-51. Heiki Valk (2015). Pühast Võhandust, Pühalättest ja ohvrijärvest Otepää lähistel. Ajalooline ajakiri. 2015 nr 1-2, lk 3-37.) Nagu teistegi pühapaikade puhul, nii on ka Võhandu Pühajõge ümbritsev 50 m kaitsevöönd esialgne ja see täpsustub edasiste uuringute käigus. Kaitsevöönd on aga tingimata vajalik FSC vabatahtlike sertifikaatide raamistuses nii jõe kui ka selle kaldail asuvate kümnete seni täpsemalt kaardistama väiksemate pühapaikade kaitseks. Kutsume Kultuuri- ja Keskkonnaministeeriumit lõpetama looduslike pühapaikade asukohaandmete tsenseerimine ning avaldama Looduslike pühapaikade kaardi taas Metsaregistris ja Maa-ameti geoportaalis. Seega aitate kaasa looduslike pühapaikade loodus- ja kultuuriväärtuste säilimisele ja vastate ühiskonna ootustele. Meenutame, et aastatel 2011-2014 toimunud avaliku arvamuse uuringutes leidis kuni 86% vastanuist, et riik peab tagama looduslike pühapaikade säilimise. 30% vastanuist külastab pühapaiku teadlikult vähemalt kord aastas ning 70% külastaks pühapaiku senisest sagedamini, kui nendega seotud teave oleks paremini kättesaadav. Peamiseks probleemiks pühapaikade kaitsmisel pidasid vastajad (56%) pühapaikadega seotud teabe vähest kättesaadavust. 1 Kooskõlas eelnevaga seab ka Kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukava 2015-2020 üheks peaeesmärgiks looduslike pühapaikadega seotud asukohateabe kättesaadavaks tegemise avalikkusele (meede 4.1). 1 Hiite Maja, Faktum & Ariko, 2014. Elanike hoiakud seoses hiite jt looduslike pühapaikadega. Veebis: https://www.flaj.ut.ee/sites/default/files/www_ut/aruanne2014_faktumariko.pdf Teame ju kõik, et eelmiste valitsuste ajal rakendasid mõned kõrgemad kultuuri- ja keskkonnaametnikud avalikkuse huve eiravat, looduslike pühapaikade asukohaandmete tsenseerimist ja pühapaikade rüüstamist soodustavat poliitikat. Loodame, et praegune rahvuslikku maailmavaadet esindav valitsus parandab eelkäijate Eestivaenulikud teod ja avab mh avalikkusele taas ka Looduslike pühapaikade kaardi. Looduslike pühapaikade kaardi ennistamiseks riigiportaalides oleme valmis jätkama koostööd Maa-ametiga ja võtame hea meelega vastu konstruktiivseid ettepanekuid kaardi edasiarendamiseks. Elagu Eesti! Lugupidamisega Ahto Kaasik Hiite Maja SA juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ Teadmiseks: Keskkonnaministeerium