Kiri

Hr Jaak Aab Teie: 12.10.2019 nr 14-6/6273-1 Rahandusministeerium Meie: 25.02.2020 nr 1-13/127-2 Ettepanekud kodanikuühiskonna tugevdamiseks Ida-Virumaal Austatud riigihaldusminister 29. septembril 2019. a toimunud valitsuskabineti nõupidamisel käsitleti Ida-Viru maakonna mahajäämust Eesti üldisest arengutasemest ning anti Siseministeeriumile ülesanne koos Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga analüüsida kodanikuühiskonna tugevdamise toetusvõimaluste kasutust ja kättesaadavust Ida-Virumaal ning näha ette lisategevused nende kättesaadavuse parandamiseks. Esitan analüüsi ja ettepanekud, mis on valminud koostöös Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna, Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse, Integratsiooni Sihtasutuse ning Sihtasutusega Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Juhin ka tähelepanu, et Ida-Viru maakonna arengus on olulised ka mitmed rahvastiku- ja perepoliitika küsimused – nii riigisisene kui välismaale suunduv ränne, töötuse ja sotsiaalsete haiguste kõrge määr, negatiivsed nähtused perede osas jm. Turvaline pereelu ja majanduslik kindlustatus on eesmärgid, mille saavutamiseks on vaja teavitada kohalikke vabaühendusi vajakajäämistest nendes valdkondades ja riigipoolse toe võimalustest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Teadmiseks: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Kultuuriministeerium Integratsiooni Sihtasutus Lisa: Kodanikuühiskonna tugevdamise toetusvõimaluste kasutamine ja kättesaadavus Ida- Virumaal – analüüs ja ettepanekud Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Marten Lauri 6125203 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Kodanikuühiskonna tugevdamise toetusvõimaluste kasutamine ja kättesaadavus Ida-Virumaal – analüüs ja ettepanekud 29.09.2019 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel käsitleti Ida-Viru maakonna mahajäämust Eesti üldisest arengutasemest mitmetes olulistes näitajates ja lepiti kokku ministeeriumite sammud täiendavate võimaluste leidmiseks Ida-Virumaa arengu kiirendamisel. Valitsuskabineti nõupidamise protokolli kantud otsusega tuli Siseministeeriumil koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga analüüsida kodanikuühiskonna tugevdamise toetusvõimaluste kasutust ja kättesaadavust Ida-Virumaal ning näha ette lisategevused nende kättesaadavuse parandamiseks. Ida-Virumaal pakuvad kodanikuühiskonna tugevdamise toetusvõimalusi kõik kolm kaasatud ministeeriumit. Täpsem ülevaade toetusvõimalustest ja nende senisest kasutamisest on esitatud lisas 1, kust järeldub, et erinevaid toetusvõimalusi suunatakse Ida-Virumaale palju ning peamine kitsaskoht ei seisne toetusvõimaluste vähesuses. Kokkuvõtlikult on välja pakutud viis ettepanekut: 1. leida Ida-Viru programmi raames lisaraha, et luua Ida-Virumaale nn kogukonnakoordineerija ametikoht ning laiendada vabaühenduste nõustamis- ja tugiteenuseid kokku vähemalt 3 töökohani; 2. näha perioodiks 2021-2030 ette kuni kolm taotlusvooru a’ 20 000 eurot Ida-Virumaa vabaühenduste ümarlauale koosloome meetodil projektitaotluste koostamiseks ja elluviimiseks; 3. fokusseerida KÜSKi pakutavad koolitused elanike ühiskondliku ja poliitilise aktiivsuse tõstmiseks; 4. välja töötada ja rakendada meetmed, mis võimaldavad kodanikuühiskonna toetusprogrammide jm teabe tõhusamat levikut Ida-Virumaal ning vähendavad senist barjääri teabele juurdepääsul, tegevustes osalemisel ja kaasamisel 5. töötada välja ja viia ellu Riigikantselei koordineeritava juhtimistalentide programmi eeskujul Ida-Virumaa noortele suunatud 18-24 kuuline arendusprogramm. Käesoleva dokumendi on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Marten Lauri koos Kultuuriministeeriumi (KuM) kultuurilise mitmekesisuse osakonna, Integratsiooni Sihtasutuse (INSA), Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse (RaM) ning Sihtasutusega Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Arvesse on võetud „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu 2018“, „Kodanikuühiskonna arengukava 2015—2020 mõjude vahehindamise“, Siseministeeriumi korraldatud Ida-Virumaa venekeelsete vabaühenduste ideekorje tulemusi ja 2019. a jaanuaris Narvas toimunud Kohaliku omaalgatuse programmi arendamise kohtumise kokkuvõtteid. Mõtteid on kogutud ka Ida-Viru rahvusvähemuste ümarlaualt. 1 SISUKORD ÜLEVAADE TOETUSVÕIMALUSTE KÄTTESAADAVUSEST IDA-VIRUMAAL ......... 3 ANALÜÜS ................................................................................................................................ 3 ETTEPANEKUD ....................................................................................................................... 6 Lisa 1. Ülevaade kodanikuühiskonna toetusvõimalustest Ida-Virumaal ................................. 10 2 ÜLEVAADE TOETUSVÕIMALUSTE KÄTTESAADAVUSEST IDA-VIRUMAAL Ida-Virumaal pakuvad kodanikuühiskonna tugevdamise toetusvõimalusi nii Siseministeerium, Kultuuriministeerium kui Rahandusministeerium. Täpsem ülevaade toetusvõimalustest ja nende senisest kasutamisest on esitatud lisas 1, kust järeldub, et erinevaid toetusvõimalusi suunatakse Ida-Virumaale palju ning peamine kitsaskoht ei seisne toetusvõimaluste vähesuses, vaid ühise koostööplatvormi puudumises. Ülevaatlikult on täna Ida-Virumaa kodanikuühiskonnale saadaval all toodud teenused: Siseministeeriumi valitsemisalas pakutavad toetusvõimalused:  vabaühenduste nõustamis- ja tugiteenus maakondades, viib ellu KÜSK  vabaühenduste võimekuse taotlusvoorud, viib ellu KÜSK  koolitused ja toetavad tegevused vabaühendustele ja nende juhtidele, viivad ellu KÜSK ja maakondlikud arenduskeskused Kultuuriministeeriumi valitsemisalas pakutavad toetusvõimalused:  ühiskonnaprotsessides osalemist toetavad lõimumisalased koostöötegevused, viib ellu INSA  lõimumist edendavate kultuuri- ja sporditegevuste toetamine, viib ellu INSA  rahvuskultuuriseltside tegevuse, sh Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlaua toetamine, viib ellu INSA ja KUM Rahandusministeeriumi valitsemisalas pakutavad toetusvõimalused (Ida-Virumaa programmi tegevused):  üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste toetamine, viib ellu INSA  Ida-Virumaa ettevõtete võrgustumise toetamine, viib ellu INSA  eesti ja inglise keele õpe Ida-Virumaa ettevõtjatele ja võtmetöötajatele, viib ellu INSA  Kohaliku omaalgatuse programm, juhib RAM, rakendavad maakondlikud arendusorganisatsioonid  Ida-Virumaa äri- ja startup-inkubaatorite toetamine, viib ellu Kredex ANALÜÜS Töörühm lähtus analüüsis ja lahenduste välja töötamisel kahest peamisest probleemist, mille lahendamine aitaks saavutada Ida-Virumaa tegevuskava eesmärki „Kodanikuühiskond on tugevam ning ülejäänud Eestiga rohkem seotud”. Probleemide formuleerimisel on arvesse võetud „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu 2018“, „Kodanikuühiskonna arengukava 2015—2020 mõjude vahehindamise“, Siseministeeriumi korraldatud Ida-Virumaa venekeelsete vabaühenduste ideekorje tulemusi ja 2019. a jaanuaris Narvas toimunud Kohaliku omaalgatuse programmi arendamise kohtumise kokkuvõtteid. Probleem 1: Kodanikuühiskonna toetusvõimalusi kasutatakse Ida-Virumaal vähem kui mujal Eestis 3 Töörühm analüüsis KÜSKi taotlusvoorudesse ja konkurssidesse ning Kohaliku omaalgatuse programmi esitatud taotlusi ja sealt saadud toetusi. KÜSKi puhul selgus, et jättes kõrvale üleriigilised, rahvusvahelised, maakonnaülesed ja tähistamata piirkonnaga projektid, moodustavad Ida-Virumaale suunatud projektid perioodil 2008-2019. a 7,6% kõikidest toetustest. Arvestades, et Ida-Virumaal elab 10% Eesti elanikest, jääb see teiste maakondadega võrreldes tagasihoidlikumaks. Samuti jääb Ida-Virumaa elanike arvu osakaalule alla maakondliku arenduskeskuse vabaühenduse konsultandi nõustamiste arv, mis moodustab 8% kogu Eesti nõustamistest. Maakondlikke erisusi KÜSKi pakutavate teenustes näitlikustab tabel 1. Ida-Virumaa nõustamised on perioodil 2016-2019 kasvanud 27% võrra, mis näitab kasvavat huvi ja vajadust nõustamisteenuse järele. Tabel 1. KÜSKi toetuste kasutamise ja vabaühenduse nõustamiste osakaal maakondade lõikes võrreldes elanike arvuga maakonnas 2008.-2019. a1 maakond elanike arv elanike nõustamisi osakaal toetused toetuste 01.01.2019 osakaal osakaal Harjumaa 598 059 45% 606 35,1% 162 24,2% Hiiumaa 9 387 1% 17 1,0% 18 2,7% Ida-Virumaa 136 240 10% 142 8,2% 51 7,6% Jõgevamaa 28 734 2% 84 4,9% 12 1,8% Järvamaa 30 286 2% 32 1,9% 31 4,6% Läänemaa 20 507 2% 57 3,3% 24 3,6% Lääne-Virumaa 59 325 4% 68 3,9% 25 3,7% Põlvamaa 25 006 2% 69 4,0% 18 2,7% Pärnumaa 85 938 6% 110 6,4% 62 9,3% Raplamaa 33 311 3% 104 6,0% 16 2,4% Saaremaa 33 108 3% 62 3,6% 22 3,3% Tartumaa 152 977 12% 165 9,6% 112 16,7% Valgamaa 28 370 2% 69 4,0% 21 3,1% Viljandimaa 46 371 4% 80 4,6% 48 7,2% Võrumaa 35 782 3% 60 3,5% 47 7,0% KOKKU 1 323 401 100% 1725 100% 669 100% 2019. aastal töötab Ida-Virumaal kaks vabaühenduste konsultanti kogukoormusega 1,37 töökohta kahes asukohas – Narvas ja Jõhvis. Konsultantide ülesandeks on jagada infot toetus- ja osalemisvõimalustest, korraldada koolitus- ja tugitegevusi vabaühendustele ning nõustada vabaühendusi kogu arengutsükli jooksul. Töökoha maht katab minimaalse vajaliku teenuse Ida-Virumaal, ent ei võimalda tegeleda proaktiivselt toetusvõimalustest teavitamise ega kliendibaasi kasvatamisega. Sama probleem ilmestab ka Harju, Pärnu ja Tartu maakonda, 1 Laekunud taotluste maakondlik võrdlus perioodil 2008.-2019. a puudub 4 millel kõigil on teiste maakondadega võrreldes suurem teeninduspiirkond (tabel 2). Ida- Virumaal on probleem aga eriti aktuaalne kakskeelse sihtrühma tõttu. Tabel 2. Vabaühenduste nõustamisteenuse maht 2019. a maakond elanike arv elanike nõustamistee osakaal teenuse elanikke 01.01.2019 osakaal nuse eelarve2 osutamiseks töökoha töökohti kohta Harjumaa 598 059 45% 96 050,00 € 23% 2,5 239 224 Hiiumaa 9 387 1% 12 450,00 € 2% 0,5 18 774 Ida-Virumaa 136 240 10% 42 800,00 € 6% 1,37 99 445 Jõgevamaa 28 734 2% 20 000,00 € 3% 0,7 41 049 Järvamaa 30 286 2% 20 000,00 € 3% 0,8 37 858 Läänemaa 20 507 2% 19 100,00 € 3% 0,7 29 296 Lääne-Virumaa 59 325 4% 22 700,00 € 4% 0,7 84 750 Põlvamaa 25 006 2% 20 000,00 € 3% 0,6 41 677 Pärnumaa 85 938 6% 24 400,00 € 4% 0,7 122 769 Raplamaa 33 311 3% 20 000,00 € 4% 0,6 55 518 Saaremaa 33 108 3% 20 000,00 € 4% 0,65 50 935 Tartumaa 152 977 12% 33 100,00 € 7% 0,9 169 974 Valgamaa 28 370 2% 20 000,00 € 4% 0,7 40 529 Viljandimaa 46 371 4% 21 800,00 € 5% 0,8 57 964 Võrumaa 35 782 3% 20 000,00 € 5% 0,8 44 728 KOKKU 1 323 401 100% 412 400,00 € 100% 13,02 101 644 Töörühm analüüsis ka Kohaliku omaalgatuse programmi 2019. a taotlemisaktiivsust (lisa 2), kust selgus, et tänu mitmele proaktiivsele tegevusele ning nõustamistegevuse fokusseerimisele on varasemalt Eesti keskmisega madalam taotlemisaktiivsus ühtlustunud ning vastavuses elanike osakaaluga. Samuti toimib Kohaliku omaalgatuse programmis regionaalne jaotus, seepärast programmi arendamiseks ettepanekud puuduvad. On oluline, et lisaks riigi pakutavatele teenustele oleks maakondlikul tasandil riigipalgalise töökohana nn kogukonnakoordineerija, kelle ülesanne oleks innustada kohalikke kogukondi, algatada ühistegevusi ning koordineerida kohalike elanike, KOVide ja riigi koostööd. Sellele täiendavalt on tähtis, et KOV määratleks koos kohalike elanikega oma kogukonnad, kogukonnad määratleksid oma esindajad, KOV kaasaks need esindajad ning ühiselt moodustaks osalemisplatvorm, näiteks heaolunõukogu. Sellega tekib võrgustik, mida kasutatakse inimeste heaolu häirivate probleemide väljaselgitamiseks ja nende ühiseks lahendamiseks ning kuhu on kaasatud kõik kogukonna territooriumil tegutsejad – nii inimesed, eraettevõtted, riigiasutuste esindajad jt, kes selles platvormis oma tegevust saavad selgitada aga ka sellele vastavalt oma tegevust planeerida. Vaja on esile kutsuda ja käivitada metoodiline ja tihe koostöö kolmel tasandil: 1) maakondliku arenduskeskuse või arendusorganisatsiooni, 2) 2 Sisaldab nõustamisteenusega seotud töökohakulusid. 5 KOVide ja 3) kogukondade koostöös. Niimoodi on võimalik panustada Ida-Virumaa tegevuskava eesmärki „Kodanikuühiskond on tugevam ning ülejäänud Eestiga rohkem seotud“. Probleem 2. Ida-Virumaa elanike ühiskondlik aktiivsus ja vabaühenduste võimekus jääb Eesti keskmisele alla Töörühm analüüsis ka Ida-Virumaa elanike ühiskondlikku aktiivsust ja vabaühenduste võimekust. Nii selgus “Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringust 2018”, et kuigi vabatahtlikus tegevuses osalejate lõikes on eesti ja vene rahvusest elanikud esindatud sarnaselt elanike jaotumisele ning ka Ida-Virumaal on vabatahtlikus tegevuses osalenud 2018. aastal sarnane osakaal elanikest kui ülejäänud Eestis, on arenguruumi vene töökeelega vabaühendustega. 2019. aastal valminud “Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine” toob välja, et võrreldes eestikeelsete ühingutega on venekeelsed passiivsemad - neil on vähem koostöösuhteid, vähem kogemusi ühiskonnale suunatud tegevustes; nad on passiivsemad toetuste taotlemisel ning nende seas on vähem omatuluteenijaid (mille tulemusena on nende tulubaaski kitsam). Nimetatud uuring toob passiivsuse põhjusena ühingute esindajate hoiakud ehk negatiivsed ootused toetustelevõimalustele ning infopuuduse, mis uuringu koostajate sõnul viitab erinevale infoväljale. Sarnast trendi iseloomustab ka Lõimumismonitooring 2017, mis toob välja, et eestlased on ligikaudu 15% aktiivsemad kui teistest rahvustest inimesed. Piirkonniti on aga suurim aktiivsus Tallinnas ja mujal Eestis, kui seevastu Ida-Virumaal on nende kolme piirkonna võrdluses kõige vähem aktiivne. Võrreldes 2017. aasta tulemusi varasematega, ei ole olulist muutust toimunud, kuigi täheldada võib mõningast vähenemist teistest rahvustest inimeste poliitilises aktiivsuses. ETTEPANEKUD Töörühm keskendus ettepanekute tegemisel kõige otsesemalt kodanikuühiskonna tugevdamisele suunatud toetusmeetmele ning nende edasiarendamisele. 1. Leida Ida-Viru programmi raames lisaraha, et luua Ida-Virumaale nn kogukonnakoordineerija ametikoht ning laiendada vabaühenduste nõustamis- ja tugiteenuseid kokku vähemalt 3 töökohani 2019. aastal töötas Ida-Virumaal kaks vabaühenduste konsultanti kogukoormusega 1,37 töökohta. Nende ülesandeks on jagada infot toetus- ja osalemisvõimalustest, korraldada koolitus- ja tugitegevusi vabaühendustele ning nõustada vabaühendusi kogu arengutsükli jooksul. Töökoha maht katab minimaalse vajaliku teenuse Ida-Virumaal, ent ei võimalda tegeleda proaktiivselt toetusvõimalustest teavitamise ega kliendibaasi kasvatamisega, sest nagu analüüs näitas, on ühe töökoha kohta Ida-Virumaal teenindada 100 000 elanikku samal ajal kui teistes maakondades (välja arvatud Tartu, Harju ja Pärnu maakond) jääb see 50 000 elaniku juurde. Teenuse mahu tõstmine vähemalt 3 töökohani sisaldab: 6   täiendavat täisajaga riigipalgalist nn kogukonnakoordineerija töökohta, mille ülesanne oleks Ida-Virumaal käivitada vabaühenduste ümarlaud eesmärgiga suurendada kogukondade võrgustumist ja omavahelist koostööd, hallata ühist infovoogu jm.  täiendavat 0,7 töökohta vabaühendustele ja kogukondadele mõeldud nõustamis- ja tugiteenuse pakkumiseks, millega saaks tegeleda näiteks Ida-Virumaa linnades tegutsevate vabaühendustega, kes töörühma hinnangul vajavad lisatuge. Nii on ühtlasi võimalik suurendada ka nõudlust rahastusvõimaluste järele ning edaspidi vastavalt nõudlusele suurendada ka toetuste mahtu või jaotust Ida-Virumaale. Töörühma hinnangul on see peamine sekkumisviis, et lahendada kodanikuühiskonna toetusvõimaluste vähese kasutamise ja elanike vähese ühiskondliku aktiivsuse probleeme. Samuti aitaks selline sekkumine võtta täiendavalt fookusesse kliendibaasi kasvatamise, rohkemate vabaühenduste nõustamise ning proaktiivse toetusvõimalustest teavitamise. Selleks, et luua platvorm, võrgustik, mida kasutatakse inimeste heaolu häirivate probleemide väljaselgitamiseks ja nende ühiseks lahendamiseks on vaja, et: 1. oleks vastava profiiliga ametikoht igas maakonnas (maakondlikus arendusorganisatsioonis), kes toetab metoodiliselt ja soodustab KOV-ide tegevust kogukondadega töötamisel; 2. oleks vastava profiiliga ametikoht kohalikul tasandil, vajadusel mitu, sõltuvalt KOV-i suurusest ja kogukondade hulgast; 3. riigil oleks strateegiline partner, kes aktiveerib kogukondi ja töötab KOV-ide suunal, et selline kogukondade määratlemine ja võrgustamine aset leiaks. Ettepaneku aastane kulu: 57 000 eur, millest 39 000 tööjõukulud ja 18 000 eur halduskulud, Ida-Virumaa programmi eelarvest. Võimalik rakendaja: Ida-Viru Ettevõtluskeskus. 2. Näha perioodiks 2021-2030 ette kuni kolm taotlusvooru a’ 20 000 eurot Ida-Virumaa vabaühenduste ümarlauale koosloome meetodil projektitaotluste koostamiseks ja elluviimiseks Töörühma hinnangul ei ole hetkel vältimatut vajadust suunata Ida-Virumaale rohkem projektitoetusi, küll aga võib olla vajalik näha Ida-Viru programmi perioodil kuni kolm rahastusvõimalust, millele pretendeerivad eelmises punktis nimetatud ümarlaua või võrgustiku osalejad, töötades koosloome meetodil välja rahastustaotluse ning hiljem seda ka ise ellu viivad. Ettepaneku aastane kulu: 20 000 eur igal kolmandal aastal, Ida-Virumaa programmi eelarvest. Võimalik rakendaja: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. 3. Fokusseerida KÜSKi pakutavad koolitused elanike ühiskondliku ja poliitilise aktiivsuse tõstmiseks 7 KÜSKi toetusel viivad maakondlikud arenduskeskused igal aastal läbi koolitusi, arenguprogramme jt formaadis arendustegevusi maakonna vabaühendustele ja nende juhtidele. Arendustegevuste eesmärgi seab KÜSK, kuid konkreetse sisu töötavad välja maakonnad vastavalt vabaühenduste vajadustele. Arvestades, et Ida-Virumaa elanikud ja teistest rahvustest inimeste poliitiline aktiivsus jääb Eesti keskmisele alla, teeb töörühm ettepaneku soovitada KÜSKil fokusseerida koolitused vabaühenduste juhtidele alates 2021. aastast elanike ühiskondliku ja poliitilise aktiivsuse tõstmiseks ehk nn ühiskondliku aktiivsuse kooli korraldamiseks Ettepaneku aastane kulu: KÜSKi tegevuskuludest 4. Välja töötada ja rakendada meetmed, mis võimaldavad kodanikuühiskonna toetusprogrammide jm teabe tõhusamat levikut Ida-Virumaal ning vähendavad senist barjääri teabele juurdepääsul, tegevustes osalemisel ja kaasamisel Võttes arvesse madala eesti keele oskusega elanike kõrget osakaalu Ida-Virumaal, 2019. a jaanuaris toimunud Kohaliku omaalgatuse programmi teemalise arutelu tulemusi ning sama aasta oktoobris toimunud Ida-Virumaa venekeelsete vabaühenduste ideekorje kokkuvõtet, näeb töörühm vajadust välja töötada ja rakendada meetmed, mis võimaldavad kodanikuühiskonna toetusprogrammide jm teabe tõhusamat levikut Ida-Virumaal ning vähendavad senist barjääri teabele juurdepääsul, tegevustes osalemisel ja kaasamisel ning sel eesmärgil taotlusvoorude avamise lühiteavituse tõlkimist vene keelde. Eelkõige puudutab see mitmeid tegevusi, mis võimaldavad paremat juurdepääsu riiklikele toetusprogrammidele. Sellest lähtudes teeb töörühm ettepaneku leida täiendavaid võimalusi Ida-Virumaal eestikeelse info tutvustamiseks, et parandada toetusvõimaluste info kättesaadavust venekeelses elanikkonnas. Oluline on, et tõlkimisel edastataks vaid rahastusvõimaluste üldinfo, mitte taotlus- ja muid vorme. Alternatiivina võib näha ülesande ette toetusi jagavatele asutustele tõlkida materjalid tegevuskulude raames. Samuti on oluline Ida-Virumaa elanike ja vabaühenduste eestvedajate suunamist keeleõppe erinevate võimaluste juurde – klubid, kohvikud jm mitteformaalsed keele arendamiseks suunatud ja õppija huvidele kohandatud tegevused. Ettepaneku aastane kulu: sõltub info mahust, rahastada Ida-Virumaa programmi eelarvest. Võimalik rakendaja: Ida-Viru Ettevõtluskeskus 5. Täiendavalt näeb töörühm vajadust Riigikantselei koordineeritava juhtimistalentide programmi eeskujul Ida-Virumaa noortele suunatud 18-24kuulise arendusprogrammi järele, millega kaasneks osalejatele võimalus ja kohustus töötada Ida-Virumaa erinevate avaliku sektori tööandjate juures ning panustada kogukonna arengusse. Kuna Riigikantselei koordineeritava juhtimistalentide programm lõpeb veebruaris 2020 ning samal kujul 8 teadaolevalt ei jätku, tuleks algatada ühine arutelu, kuidas ja millistest vahenditest saaks taolist programmi Ida-Virumaal katsetada. 9 Lisa 1. Ülevaade kodanikuühiskonna toetusvõimalustest Ida-Virumaal Teenus Teenuse kirjeldus Sihtgrupi suurus Teenuse maksumus 2019. a Teenuse osutaja Rahastus- allikas 1. Vabaühendustele Tasuta nõustamisteenus igas maakonnas 23 000 MTÜ-d ja SA-d 451 400 eur SIM eelarvest, viib ellu RE nõustamis- ja tugiteenus kodanikuühiskonna teemal, sh Harju- ja Ida- KÜSK koos Virumaal venekeelsena, alates idee elluviimisest Palga- ja halduskulud, maakondlike kuni vabaühenduse lõpetamiseni. Lisaks koolituskulud, arenduskeskustega koolitused, maakonna kodanikuühiskonna koordineerimine infokirjad ja huvikaitse 2. Vabaühenduste Kaks temaatilist taotlusvooru aastas vabaühenduste Ca 10 000 avalikes huvides 610 000 eur + elluviimisega SIM eelarvest, viib ellu RE võimekuse võimekuse tõstmiseks, lisaks erinevad konkursid tegutsevat MTÜ-d ja SA-d seotud palga- ja halduskulud KÜSK taotlusvoorud 3. Koolitused ja Igas maakonnas viiakse läbi vabaühenduste juhtide 23 000 MTÜ-d ja SA-d 68 000 eur koolituskulud, 13 SIM eelarvest, viib ellu RE tunnustussündmused arenguprogramme ja koolitusi. Igas maakonnas 600 eur korralduskulud KÜSK koos maakonna tunnustatakse aktiivsemaid vabaühendusi, maakondlike vabaühendustele ja eestvedajaid jm arenduskeskustega vabaühenduste juhtidele 4. Lõimumisalased Üle Eesti viiakse läbi ühistegevusi eesti ja vene 40 üritust, osalejaid vanuses 131 881 eur KUM eelarvest, viib ESF koostöötegevused keelt kõnelevatele elanikele 17+ umbes 2000 inimest. 30 ellu INSA partnerit 5. Lõimumist edendavate Taotlusvoor ühise teabevälja edendamiseks 58 taotlust, 11 toetust 89 577 eur KUM eelarvest, viib RE kultuuri- ja kultuuri kaudu, sh kultuuri- ja spordialased ellu INSA sporditegevuste koostöötegevused eri regioonidest või keelelis- toetamine kultuurilise taustaga inimeste osalusel 6. Üle-eestilise ulatusega Taotlusvoor üle-eestilise ulatusega spordi- ja 30 000 osalejat üritustel, 273 000 eur RAM eelarvest, viib RE spordi- ja kultuuriürituste käivitamiseks ja arendamiseks korraldamisse kaasatud 200 ellu INSA kultuuriürituste elanikku või 10 toetamine organisatsiooni. 2019 oli 25 taotlust ja 6 toetust 10  Teenus Teenuse kirjeldus Sihtgrupi suurus Teenuse maksumus 2019. a Teenuse osutaja Rahastus- allikas 7. Ida-Virumaa ettevõtete Ettevõtjate võrgustamine ja toetamine, kes Selgub 2020. a tegevuskuludest INSA koostöös Ida- RE võrgustumise toetamine korraldavad üle-eestilise ulatusega spordi- ja Viru kultuuriüritusi ning vastavat toetust taotleda Ettevõtluskeskusega plaanivad või on saanud. 8. Rahvuskultuuriseltside Taotlusvoor rahvusvähemuste Iga-aastaselt toetatakse ca 250 457 000 eur KUM eelarvest, viib RE tegevuse ja Ida-Virumaa katusorganisatsioonide toetamiseks organisatsiooni ellu INSA rahvuskultuuriühenduste ümarlaua toetamine 9. Eesti ja inglise keele Keeleõpe põhiliselt võrgustumisse kaasatud 30 ettevõtet, 20 lõpetajat 57 600 eur RAM eelarvest, viib RE õpe Ida-Virumaa sihtgruppi kuuluvatele inimestele ja ettevõtetele. ellu INSA ettevõtjatele ja Korraldatakse väikeettevõtete juhtidele eesti ja ettevõtete inglise keele ärikeele kursusi koos võtmetöötajatele võrgustikukohtumistega. 10. Kohaliku omaalgatuse Toetus kogukondade arendamiseks (üritused, 23 000 MTÜ-d ja SA-d, 2019 1 305 000 eur RAM, viivad ellu RE programm väikeinvesteeringud ja kogukonnateenused). oli 118 taotlejat maakondlikud Toetus kuni 2000 eur projekti kohta arendusorganisatsioonid 11. Ida-Virumaa äri- ja Startup-võrgustiku ülesehitamine Ida-Virumaal. Võrgustikus 38 kooli ja 68 2018-2020 kokku 577 500 RAM eelarvest, viib RE startup-inkubaatorite Võrgustikutegevuse koordineerimine, algatuste organisatsiooni + Ida-Virumaa eur ellu Kredex toetamine toetamine füüsilised isikud 11 Lisa 2. Kohaliku omaalgatuse programmi taotlemisaktiivsus 2019. a. maakond elanike arv elanike osakaal laekunud taotlusi osakaal toetatud projekte toetuste osakaal Harjumaa 598 059 45% 199 15,5% 136 18,1% Hiiumaa 9 387 1% 37 2,9% 22 2,9% Ida-Virumaa 136 240 10% 118 9,2% 63 8,4% Jõgevamaa 28 734 2% 94 7,3% 31 4,1% Järvamaa 30 286 2% 99 7,7% 35 4,7% Läänemaa 20 507 2% 46 3,6% 31 4,1% Lääne-Virumaa 59 325 4% 90 7,0% 63 8,4% Põlvamaa 25 006 2% 62 4,8% 25 3,3% Pärnumaa 85 938 6% 94 7,3% 45 6,0% Raplamaa 33 311 3% 60 4,7% 37 4,9% Saaremaa 33 108 3% 60 4,7% 41 5,5% Tartumaa 152 977 12% 90 7,0% 65 8,6% Valgamaa 28 370 2% 68 5,3% 34 4,5% Viljandimaa 46 371 4% 80 6,3% 65 8,6% Võrumaa 35 782 3% 83 6,5% 59 7,8% KOKKU 1 323 401 100% 1280 100% 752 100% 12