KÄSKKIRI
27.03.2015 nr 1-3/87
muudetud järgmiste käskkirjadega
04.01.2017 nr 1-3/3
11.05.2018 nr 1-3/46
25.04.2019 nr 1-3/43
03.10.2019 nr 1-3/66
Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja
kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.
1. Üldsätted
1.1. Reguleerimisala
1.1.1. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks (edaspidi
TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda uussisserändajate
kohanemise toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava
(edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“
meetme 2.6. „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud
püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja
uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ järgmiste tegevuste
(edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks:
1.1.1.1. meetme tegevus 2.6.1. infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja
rakendamine;
1.1.1.2. meetme tegevus 2.6.2. kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja
rakendamine;
1.1.1.3. meetme tegevus 2.6.3. tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja
rakendamine.
1.1.2. Toetatavate tegevuste eesmärk on luua eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis
ning kujundada uussisserändajatele eeldused osaleda Eesti ühiskonnas, sealhulgas
tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas.
1.1.3. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 aasta määruse nr 146 "Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide
tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on
projekti nimetuseks „Uussisserändajate kohanemise toetamine“. (lisatud siseministri
11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
1.2. Terminid
1.2.1. Kohanemisprogramm on tegevuskava uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks
ning see sisaldab teemapõhiseid koolitusmooduleid ja algtasemel eesti keele õpet.
1
Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi, tagades
neile teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja
perekonnaga seotud teemade kohta ning soodustades neil eesti keele oskuse
omandamist. Kohanemisprogrammi sisu, selles osalemise tingimused ning selles
osalemisse suunamise kord on kehtestatud siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses
nr 34 „Kohanemisprogramm“ (edaspidi kohanemisprogrammi määrus). (muudetud
siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
1.2.2. Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:
1.2.2.1. välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses
või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel;
1.2.2.2. Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa
Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;
1.2.2.3. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline
elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.
1.3. Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus
1.3.1. Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium.
1.3.1.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse elluviijana Siseministeeriumi kodakondsus- ja
rändepoliitika osakonda.
1.3.2. Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
(edaspidi EAS), SA Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur, MTÜ Eesti Külaliikumine
Kodukant (edaspidi MTÜ Kodukant), Tartu Linnavalitsus ja Terviseamet. (muudetud
rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66).
1.3.3. Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on SA Innove.
1.3.4. Toetatavate tegevuste rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium.
1.3.4.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite
osakonda.
2. Toetatavad tegevused
2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine
2.1.1. Elluviija ja partner
2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond
ning elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT. (muudetud siseministri 11.05.2018
käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.1.2. PPA loob ja rakendab tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames andmevahetuslahenduse
PPA asjakohase andmebaasi ja loodava infoplatvormi vahel, mis tagab
kohanemiskoolitusele suunatud isikute andmete kättesaadavuse punktis 2.2
nimetatud tegevusi ellu viivatele elluviija partneritele ja vastavalt riigihangete
seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujatele ja andmete olemasolu PPA
asjakohases andmebaasis.
2.1.1.3. EAS võimaldab elluviijal infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamiseks ja
rakendamiseks kasutada portaali estonia.ee tehnilisi ja sisulisi võimalusi ning
arendab perioodil 2015–2017 tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames koos elluviijaga
portaali sisuliselt. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.1.4. SMIT tagab tegevuses 2.1.3.4 infoplatvormi tehnilise aja- ja asjakohasuse,
arendustööde läbiviimise vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele
ning kasutajatoe ja infoplatvormi turvalisuse. (lisatud siseministri 11.05.2018
käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.2. Tulemus
2.1.2.1. Tegevuste tulemusena on välja arendatud ning rakendatud mitmekeelset (vähemalt
2
eesti-, inglis- ning venekeelset) rändeinfot pakkuv infoplatvorm ja selle
tugiteenused. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg
2.1.3.1. Infoplatvormi alusuuringud
2.1.3.1.1. Alusuuringute käigus on koostatud ülevaade olemasolevatest infoteenuse
pakkumiseks vajalikest või sellega seonduvatest materjalidest. Tehtud on
tehniline analüüs ning töötatud välja ettepanekud portaali optimaalseks
rakendamiseks ja veebipõhise rakenduse lähteülesanne.
Infoplatvormi alusuuringute läbiviimise käigus analüüsitakse olemasolevaid
veebipõhiseid uussisserändajatele suunatud infot sisaldavaid ressursse vastavalt
2013.–2014. aastal läbiviidud uuringu1 andmetele, hinnatakse veebirakenduste
sisu, sealhulgas millist infot, millistes keeltes, millisel viisil ja kui palju
pakutakse, kuidas vahetatakse infot teiste infot pakkuvate rakendustega.
Selgitatakse välja optimaalne koondatud (olemasoleva keskse veebiressursi
raames), maksimaalselt automatiseeritud (andmevahetusliidestega varustatud)
ning andmevahetuseks sobivaim (PPA asjakohase andmebaasiga ühilduv)
lahendus uussisserändajatele suunatud info pakkumiseks.
2.1.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.10.2014–31.12.2016.
2.1.3.2. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamine ja piloteerimine
2.1.3.2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise tulemusena on loodud
mitmekeelne (vähemalt eesti, inglise ning vene keeles infot esitav) avalik teenus.
Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise käigus arendatakse välja
alusuuringute põhjal kujundatud mudel info koondamiseks ja esitamiseks.
Tehakse tehnilised arendused, et vältida info dubleerimist ja käsitsi sisestamist.
EAS tagab koostöös Elluviijaga, et loodavat infoplatvormi on võimalik seostada
teiste asjakohaste andmebaasidega. Infoplatvormi piloteeritakse ning testitakse
tehniliselt.
2.1.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2015–31.12.2016.
2.1.3.3. Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus
2.1.3.3.1. Infoplatvormi hindamise tulemusena on olemas ülevaade infoplatvormi
arendusvajadustest. Edasiarenduste käigus tehakse infoplatvormi rakendamiseks
vajalikud arendused. Vastavalt tehniliste testide tulemusele hinnatakse
infoplatvormi vastavust tehnilistele ning andmevahetusele ja automatiseeritud
andmekogumisele seatud nõuetele.
2.1.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2019
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.3.4. Infoplatvormi rakendamine
2.1.3.4.1. Infoplatvormi rakendamise tulemusena on loodud rändeinfot pakkuv
veebilahendus uussisserändajatele vajaliku infoga ning on tagatud selle
infotehnoloogiline asjakohasus. Teenuse piloteerimise, hindamise ning
edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi, sealhulgas vastavalt
vajadusele pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse ja uuendatakse vastavalt
parimatele infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid
teenuseid pakkuvate asutustega ning vajaduse korral pakutakse neile
konsultatsiooni info kättesaadavuse parandamiseks. EAS ja SMIT tagavad
koostöös elluviijaga, et rakendatav infoplatvorm seostub teiste asjakohaste
andmebaasidega. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).
2.1.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
1
http://www.siseministeerium.ee/public/TOF_-_uussisserandajad_-_lopuaruanne.pdf
3
2.1.4. Sihtrühm
2.1.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.
2.1.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
2.1.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:
2.1.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“;
2.1.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;
2.1.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute
ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse
parandamine“;
2.1.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate
linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja
keskkonnasõbralik elukeskkond“.
2.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine
2.2.1. Elluviija ja partnerid
2.2.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond ja
elluviija partnerid PPA, SA Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes ning vastavalt
riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.1.2. PPA suunab tegevuste 2.2.3.2 ja 2.2.3.5 raames uussisserändajaid osalema
kohanemisprogrammis ning tagab andmevahetuse PPA asjakohase andmebaasi ja
tegevuse 2.1 raames loodava infoplatvormi vahel.
2.2.1.3. SA Eesti Teadusagentuur viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3
osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 4. Tegevuse 2.2.3.3
raames on SA Eesti Teadusagentuuri ülesanne uuendada või koostada materjale
ning teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad
kohanemisprogrammi teaduse teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017
käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.1.4. SA Archimedes viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades,
mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 3. Tegevuse 2.2.3.3 raames on
SA Archimedese ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need
infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi
õppimise teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.2. Tulemus
2.2.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud, piloteeritud, arendatud ning rakendatud
kohanemisprogrammi vastavalt kohanemisprogrammi määrusele ja selle lisadele,
välja arvatud osades, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse mooduli väljatöötamist,
piloteerimist ja rakendamist rahvusvahelise kaitse saajatele.
2.2.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg
2.2.3.1. Kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste õppe-, ja infomaterjalide ning
teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja õppematerjalide väljatöötamine
ja arendamine
2.2.3.1.1. Tegevuse tulemusena on elluviija partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses
sätestatud korrale leitud teenusepakkujad loonud või vajaduse korral hankinud
koolitusmoodulite ning algtaseme (A1) keeleõppe pakkumiseks vajalikud info-,
metoodilised ja õppematerjalid, sealhulgas teadmiste testid. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
4
Partnerid, lähtudes kohanemisprogrammi määrusest, sõlmitavatest partnerlus-
või hankelepingutest, olemasolevatest hinnangutest ja uuringutest ning muudest
Siseministeeriumi juhendmaterjalidest, sealhulgas ühikuhinna metoodika
juhendmaterjalidest ja nõuetest, töötavad välja või hangivad koolitusmaterjalid
(nii kontaktõppes kui ka veebipõhiselt kasutatavad), koolituste pakkumise
metoodilised materjalid ning infomaterjalid koolituses osalejatele.
2.2.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.08.2014–31.12.2017. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.3.2. Koolituste materjalide ja teadmiste testide piloteerimine
2.2.3.2.1. Tegevuse tulemusena on uussisserändajad läbinud väljatöötatud materjalide ja
testide põhjal korraldatud koolitused 1265 korral.
Partnerid SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur ning vastavalt
riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad viivad läbi
kontaktõppe sessioonid koolitusmoodulite ja algtaseme (A1) keeleõppe
materjalide ja metoodika piloteerimiseks eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas2
vähemalt inglise ja vene keeles ning kahes raskusastmes3 kõikide
koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb
vanusegruppide lõikes ning õppimise ja teaduse moodul, mille pakkujatel on
õigus pakkuda koolitusi ühes raskusastmes). Piloteerimise käigus koguvad
partnerid ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
teenusepakkujad tagasisidet materjalide ja teadmiste testide kohta. Materjalid
tehakse kättesaadavaks käesoleva käskkirja punktis 2.1 nimetatud infoplatvormi
kaudu. Vajaduse korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks
vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid.
Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA. (muudetud
siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).
2.2.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2017. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.3.3. Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine
2.2.3.3.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud kohanemiskoolituse kõikide moodulite ja
keeleõppe sisu ning metoodilisi materjale ning vastavalt hindamisele on
materjale programmi edasiseks pakkumiseks uuendatud või koostatud
lisamaterjale.
Tegevuse raames tellib elluviija koolituse piloteerimise tulemustest lähtuvad
eksperdihinnangud või analüüsid koolituse sisu ja metoodiliste materjalide
kohta. Vastavalt eksperdihinnangutele või analüüsidele uuendavad või loovad
partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi
kaudu.
2.2.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2020. (muudetud siseministri
25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).
2.2.3.4. Materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine
2.2.3.4.1. Tegevuse tulemusena on kohanemiskoolituste kõikide moodulite ja keeleõppe
sisu ning metoodilised materjalid, sealhulgas veebipõhised või interaktiivsed
lahendused, asja- ja ajakohased, olemas vähemalt eesti, vene ja inglise keeles
ning kasutatavad iseseisvaks kohanemiskoolituste pakkumiseks. Tegevuse
raames hangib elluviija eksperdihinnangud koolituse sisu ja metoodiliste
materjalide kohta, tuginedes koolituse pakkumise käigus partnerite ja vastavalt
2
Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda
soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik
väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades.
3
Koolituste piloteerimine kontaktõppe sessioonidena kahes raskusastmes sõltub huvist koolituste vastu.
5
riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujate kogutud
tagasisidele. Eksperdihinnangute alusel uuendavad vastavalt riigihangete
seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad
materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu ja vajaduse korral paberil.
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.2.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–30.06.2023. (muudetud siseministri
25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).
2.2.3.5. Koolituste pakkumine
2.2.3.5.1. Kohanemiskoolituste läbimise tulemusena on uussisserändajad omandanud
pädevused, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud
üldpädevusnõuetele. Perioodil 2017–2022 on uussisserändajad läbinud
kohanemisprogrammi koolitused 11 578 korral.
Koolitusmooduleid pakutakse vähemalt inglise ja vene keeles.
Koolitusmooduleid ja eesti keele algtaseme (A1–A2) õpet pakutakse eelkõige
Tallinnas, Tartus ja Narvas4 . Koolitusgruppide komplekteerimise, koolituste
läbiviimise ning tulemuste seiramise eest ja elluviijale esitamise eest vastutavad
vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad.
Koolitusi pakutakse ühes raskusastmes5 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja
arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes). Vajaduse
korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi
vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab
kohanemiskoolitustele osalema PPA.
2.2.3.5.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–30.06.2023.
(muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).
2.2.4. Sihtrühm
2.2.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.
2.2.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
2.2.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:
2.2.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“;
2.2.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;
2.2.5.1.3. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Ettevõtted
hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“;
2.2.5.1.4. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute
ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse
parandamine“;
2.2.5.1.5. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate
linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja
keskkonnasõbralik elukeskkond“;
2.2.5.1.6. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020
„Teadmistepõhine Eesti“ meede 1“Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse
kindlustamine“.
4 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda
soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik
väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades.
5
Koolituste pakkumisel kontaktõppe sessioonidena komplekteeritakse koolitusgrupid vajaduse ja otstarbekuse
korral vastavalt koolitatavate haridustasemele ja töökogemusele, lähtudes Euroopa sinise kaardi direktiivis
kehtestatud nõuetest (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
6
2.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine
2.3.1. Elluviija ja partnerid (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.3.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond,
elluviija partnerid PPA, MTÜ Kodukant, Tartu Linnavalitsus ja Terviseamet ning
vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad või
avaliku konkursi korras leitud partnerid..
2.3.1.2. PPA arendab tegevuse 2.3.3.2 raames välja ja rakendab välismaalaste seadusliku
Eestis viibimise ja elamise õigusliku nõustamisteenuse. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.3.1.3. MTÜ Kodukant loob Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2
raames võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks ning toetab vabaühendusi
Eestisse elama asunud välismaalaste kaasamisel vabatahtlikku tegevusse.
2.3.1.4. Tartu Linnavalitsus koordineerib ja arendab eelkõige Tartusse ja võimaluse korral
teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse elama asunud välismaalaste kohanemise
toetamiseks tegevuse 2.3.3.2 raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning
kujundab ja arendab omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt
sihtgrupi vajadustele.
2.3.1.5. Terviseamet arendab Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2
raames esmatasandi tervishoiuteenuse ja asjakohase informatsiooni kättesaadavust.
(muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66).
2.3.2. Tulemus
2.3.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud ning rakendatud era-, avaliku ja kolmanda
sektori osalusel toimiv tugivõrgustike kontseptsioon.
2.3.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg
2.3.3.1. Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamine
2.3.3.1.1. Tegevuse tulemusena on olemas ülevaade uussisserändajatele vajalikematest
teenustest, nende arendusvajadustest ning uussisserändajatele suunatud
teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekusest teenuseid arendada.
Elluviija kohtub arendamist vajavate teenuste pakkujatega ja sidusgruppidega
teenuste arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks.
2.3.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021. (muudetud siseministri
11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.3.3.2. Teenuste arendamine
2.3.3.2.1. Tegevuse käigus viiakse riigihangete seaduses sätestatud korras läbi hanked või
leitakse partnerid või pakutakse nõustamist teenuste arendamiseks ja
pakkumiseks uussisserändajatele. Tegevuse raames rakendatakse
(välja)arendatud teenuseid (sealhulgas nõustamisteenuseid) ning soetatakse ja
renditakse teenuste rakendamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas
sülearvuteid ja tahvelarvuteid. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr
1-3/3).
2.3.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022.
2.3.3.3. Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine
2.3.3.3.1. Tegevuse tulemusena on korrapäraselt viidud läbi parimate praktikate
vahetamise seminarid uussisserändajatega kokku puutuvatele
organisatsioonidele, sealhulgas ülikoolid, erinevad katusorganisatsioonid,
kohaliku omavalitsuse üksused, teenusepakkujad, kodanikeühendused. Parimate
praktikate seminaridele kaasatakse ka väliseksperte ning korraldatakse
uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel
õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks. Koostatud on kohanemist
toetavad informatiivsed juhendmaterjalid uussisserändajatega kokku
puutuvatele organisatsioonidele.
7
Elluviija viib vähemalt korra aastas läbi seminari eri osapooltele, sealhulgas
kaasates uussisserändajad, et arutada sihtrühmale pakutavate teenuste kvaliteedi,
võimaliku arendamise, organisatsioonidevahelise koostöö, parimate praktikate
ja teistel seonduvatel teemadel. Elluviija korraldab parimate praktikate seminare
välisekspertide osalusel ning õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks
uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel.
Elluviija tagab eri organisatsioonidele suunatud materjalide väljatöötamise ja
jagamise.
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.3.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021.
2.3.3.4. Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele
suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle
jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta
2.3.3.4.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud uussisserändajatele võrgustikupõhise
tugiteenuste pakkumise mudeli mõju ja jätkusuutlikkust, muu hulgas
majanduslikku jätkusuutlikkust.
Elluviija tellib eksperdihinnangud, analüüsid või uuringud tugivõrgustike mõju
kohta teenustele, see hõlmab nii teenusepakkujate kui ka -tarbijate ja
asjassepuutuvate organisatsioonide hinnanguid tugiteenustele ja nende
pakkumisele.
2.3.3.4.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2021–31.12.2022. (muudetud siseministri
25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).
2.3.4. Sihtrühm
2.3.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajatele suunatud tegevusi või teenuseid
pakkuvad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kelle pakutavate
teenuste kohta on toetatavate tegevuste rakendamise käigus ning varem läbiviidud
uuringutest, ekspertide ja uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonide
tagasisidest lähtuvalt tuvastatud suurim arendusvajadus ning vastavaid teenuseid
pakkuvate organisatsioonide võimekus ja valmidus teenuseid arendada.
2.3.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
2.3.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:
2.3.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“;
2.3.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;
2.3.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute
ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse
parandamine“;
2.3.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate
linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja
keskkonnasõbralik elukeskkond“.
3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed
Siht- Siht- Siht- Siht-
Näitajad Näitaja Alg- tase tase tase tase Selgitav teave
nimetus tase 2016 2018 2020 2023
Toetatav tegevus 2.1
Tulemus- Infoplat- 0 500 1500 6500 11 000 Tulemusnäitaja
näitaja vormi moodustab meetme
8
kasutajate tegevuse 2.6.1
arv väljundnäitaja.
Toetatav tegevus 2.2
Tulemus- Kohanemis- 0 494 2353 5575 12 843 Tulemusnäitaja
näitaja koolitustel moodustub
osalejate arv kohanemiskoolituste
läbimiskordade arvust.
Tulemusnäitaja
moodustab meetme
tegevuse 2.6.2
väljundnäitaja.
Tulemusnäitaja panustab
rakenduskava
väljundnäitajasse
„Lõimumis- ja
kohanemiskoolitustel
osalejate arv“. Selle
sihttase kokku on 18 343
ja tegevus 2.2 panustab
sellesse osaliselt
(12 843).
Rakendus- Kohanemis- 0 346 1647 3902 8990 Näitaja moodustub
kavaga programmi kohanemisprogrammi
seonduv läbinute6 koolituste
tulemus- arv, kelle läbimiskordade arvust,
näitaja eesti keele mille järel inimene on
oskus, andnud hinnangu, et
praktiline tema eesti keele oskus,
informeeri- praktiline informeeritus
tus ja ja teadmised Eesti riigi,
teadmised ühiskonna ja kultuuri
Eesti riigi, kohta on paranenud.
ühiskonna ja Tulemusnäitaja panustab
kultuuri rakenduskava
kohta on tulemusnäitajasse
paranenud „Kohanemis- ja
lõimumisprogrammi
läbinute arv, kelle eesti
keele oskus,
informeeritus ja
teadmised Eesti riigi,
ühiskonna ja kultuuri
kohta on paranenud“.
Selle sihttase kokku on
12 840 ja tegevus 2.2
panustab sellesse
osaliselt (8990).
Toetatav tegevus 2.3
6 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes kohanemisprogrammi
teemamoodulis või 50% ulatuses algtaseme (A1–A2) keeleõppes.
9
Tulemus- Arendatud 0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja
näitaja või välja- moodustab meetme
töötatud tegevuse 2.6.3
teenuste arv väljundnäitaja ning
ühtlasi rakenduskava
väljundnäitaja
„Uussisserändajate
kohanemise toetamiseks
arendatud või
väljatöötatud teenuste
arv“.
(muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66).
4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
4.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud
järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond ja riigivalitsemine.
4.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja rakendamise tegevus on seotud
järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja
riigivalitsemine.
4.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud
järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine.
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood
5.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2014–31.12.2023.
6. Tegevuste eelarve
Jrk Toetatava tegevuse nimetus Summa Osakaal
nr (eurodes)
1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine 620 000 100%
ja rakendamine
1.1 ESF-i toetus 527 000 85%
sh PPA (2015−2018) 82 058,52
EAS (2015−2017) 35 511,76
SMIT (2018−2022) 108 885
1.2 Riiklik kaasfinantseering 93 000 15%
sh PPA (2015−2018) 14 480,92
EAS (2015−2017) 6266,78
SMIT (2018−2022) 19 215
1.3 Omafinantseering 0 0%
2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine 6 608 734 100%
ja rakendamine
2.1 ESF-i toetus 5 617 424 85%
sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56
PPA (2019−2020) 47 090
2.2 Riiklik kaasfinantseering 991 310 15%
sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27
PPA (2019−2020) 8310
2.3 Omafinantseering 0 0%
10
3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 2 176 233 100%
rakendamine
3.1 ESF-i toetus 1 849 798 85%
sh PPA (2017−2021) 637 500
MTÜ Kodukant (2019–2020) 54 952,50
Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 63 750
Terviseamet (2019–2021) 72 250
3.2 Riiklik kaasfinantseering 326 435 15%
sh PPA (2017−2021) 112 500
MTÜ Kodukant (2019–2020) 9697,50
Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 11 250
Terviseamet (2019–2021) 12 750
3.3 Omafinantseering 0 0%
(muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66).
7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
7.1. Abikõlblikud kulud
7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse
perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese
õigusega.
7.1.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja
korrast.
7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud
7.1.3.1. Otsesed personalikulud
7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemise ja projekti
juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning
§ 3 lõikes 4. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametisse nimetamise akti alusel
otseselt projekti heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu
alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse
otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
7.1.3.2. Kaudsed kulud:
7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud,
mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad
toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud
personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti
administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud.
7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti
otsestest personalikuludest.
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud
7.1.3.3.1. Abikõlblikud on lähetus- ja transpordikulud projekti otsesele personalile või
muudele isikutele, kes osalevad projekti tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse
ja transpordiga seotud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud.
7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.
7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud
11
tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.
7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.
7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud
7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud
7.1.3.6. Koolitus-, seminari-, konverentsi- ja õppereiside kulud, sealhulgas
tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt
tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)
7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta
määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse
teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega
7.1.3.8. Tõlkekulud
7.1.3.9. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja
majutamise kulud, sealhulgas litsentsitasud
7.1.3.10. Metoodiliste, õppe- ning infomaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud,
sealhulgas litsentsi- ja autoritasud
7.1.3.11. Tegevuse 2.2 sihtrühma koolitamise kulud
7.1.3.11.1. Koolituskulud on abikõlblikud nende koolitatavate eest, kelle osalemine
teemapõhistes koolitusmoodulites on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav,
ning nende koolitatavate eest, kelle osalemine algtaseme eesti keele õppes on
kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav ning kes on osalenud algtaseme eesti
keele õppes vähemalt 50% ulatuses keeleõppe mahust.
7.1.3.11.2. Koolituse läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja
tahvelarvutite, soetamise ja rentimise kulud.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
7.1.4. Asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse tingimused (tunnistatud kehtetuks
siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46)
7.1.5. Tegevuse 2.2 sihtrühma abikõlblikud kulud
7.1.5.1. Transpordikulud, milleks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud
7.1.5.2. Majutuskulud
7.1.5.3. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud teemamooduli koolitusel osalejale,
kes osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km ning kelle
osalemine koolitusel on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.
7.1.5.4. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud keeleõppe koolitusel osalejale, kes
osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km, ja kes on
osalenud koolitusel vähemalt 50% ulatuses keeleõppe kursuse mahust ning see on
tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.
7.1.5.5. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.
7.1.6. Tegevuse 2.3 puhul on lisaks punktis 7.1.3 nimetatud kuludele abikõlblikud ka
järgmised kulud:
7.1.6.1. seminari- ja koolituskulud;
7.1.6.2. sihtrühma lähetus- ja transpordikulud TAT-i punktides 7.1.3.3.2–7.1.3.3.4
sätestatud tingimustel;
7.1.6.3. välisekspertide transpordi- ja majutuskulud;
7.1.6.4. ekspertide, sealhulgas välisekspertide töötasud;
7.1.6.5. uuringute ja analüüside kulud;
7.1.6.6. juhendmaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja
autoritasud;
7.1.6.7. arendatavate teenuste rakendamiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas
sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulud, litsentsitasud ning
sidekulud. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
12
7.2. Mitteabikõlblikud kulud
7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule:
7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;
7.2.1.2. preemiad;
7.2.1.3. liiklusvahendite ostmine ja liising;
7.2.1.4. kinnisasjade ostmine;
7.2.1.5. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud
maksustamisele mittekuuluva piirmäära;
7.2.1.6. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
8. Toetuse maksmise tingimused ja kord
8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike
1 punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr
1- 3/3).
8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse
RÜ-le e-toetuse keskkonna vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-
toetuse keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse
esitamise uueks tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud
siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.3 nimetatud prognoosile kõige
harvem kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike
kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab toetuse
saaja maksetaotluse kord kuus. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019
käskkirjaga nr 1-3/66).
8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le:
8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja tasumist
muudest elluviija kuludest;
8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast;
8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise,
viseerimise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste
korral vastavad volituste koopiad.
8.5. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.3 nimetatud
väljamaksete prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate
kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Vastavalt
ühendmääruse § 11 lõikele 4 ei pea riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu
tasumist tõendavaid dokumente ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu
tasumist tõendavaid dokumente. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019
käskkirjaga nr 1-3/66).
8.6. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist
tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele.
8.7. TAT-i punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt
tegelikele otsestele personalikuludele. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr
1-3/46).
8.7.1. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega
kontrollita.
8.7.2. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude
summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.
8.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-is nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja määratud toetuse summa ulatuses.
13
8.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad
STS §-s 30 nimetatud asjaolud.
8.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse
tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud.
8.11. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva.
Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.
9. Elluviija kohustused
9.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-is sätestatule STS-i ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26
sätestatule on elluviija kohustatud:
9.1.1. esitama RA-le kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava
ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes RA kinnitatud vormil ning vabas vormis
eelarve seletuskirja jooksva aasta 10. novembriks. 2014. ja 2015. aasta eelarve
kinnitatakse koos TAT-iga ning 2014. ja 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri
esitatakse erandina kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;
9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab
RA7;
9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja
eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve
muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul
kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
9.1.1.2.1. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve
esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva
jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest;
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe
kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele
saatmisest RÜ poolt;
9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast
seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi
kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija
15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;
9.1.4. esitama RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud
prognoosist rohkem kui 25% võrra;
9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu
saamisest arvates;
9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud
toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
9.1.7. viima ellu toetatavaid tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;
9.1.8. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist
vastavalt RÜ hangete eelnõustamise protseduuridele;
9.1.9. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS
§-le 35;
9.1.10. tagama toetatavate tegevuste partneriga partnerluslepingu sõlmimise, milles
kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste
elluviimisel;
9.1.11. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.2
raames kohanemiskoolitustel ja keeleõppes osalejate kohta vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
7
Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA.
14
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete
kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le RA kinnitatud vormil kord kvartalis.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
10. Partnerite kohustused
10.1. Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi.
10.2. Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga
partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja
kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel.
11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord
11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks
(edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate
toetatavate tegevuste elluviimisest, näitajate täitmisest, toetatavate tegevuste
tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste mõjust
läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest.
11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna
kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab
vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev
pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
11.2.1. Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes.
11.3. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna
kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi
lõppkuupäevast arvates. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab lõpparuande
esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea
kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
11.3.1. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse ainult lõpparuanne.
11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas aruanne on
vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga
nr 1-3/46).
11.5. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande.
11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie
tööpäeva jooksul. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
11.7. Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle
viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab
ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist
RA-le kinnitamiseks. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasi
menetletakse lõpparuannet vastavalt TAT-i punktile 11.8.
11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab
RÜ- d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
15
12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1. Kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või
toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
12.2. RA vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse
kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta pärast punktis
12.4 nimetatud RÜ ettepaneku saamist. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga
nr 1-3/3).
12.3. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
12.4. RA edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks.
RÜ- l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku
muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja
ulatusest.
12.5. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aasta jooksul.
Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.
12.6. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest
asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks
läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le muutmise taotluse
ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse
saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
12.7. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest RÜ-d ja elluviijat
ette mõistliku aja jooksul. RA algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste
tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole
toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui toetatavate tegevuste
rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-
l õigus vähendada toetatavate tegevuste kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud
eelarve summa ulatuses.
12.8. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava,
eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas
kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine
13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS §-des 45 ja 46.
13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS § 8 lõike 2 punkti 6 ning rahandusministeerium
STS § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS §-dele
45– 47.
13.3. Toetuse saaja kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS §-dele 48 ja 49.
14. Vaiete lahendamine
14.1. RÜ toimingu või otsuse peale peab enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide
RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
16
15. Rakendussätted
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2014. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
rahvastikuminister
Lisad:
Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vormi (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017
käskkirjaga nr 1-3/3).
Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa perioodil 2014−2015 (kehtestatud
uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)
Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)
Lisa 4. Tegevuste eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017
käskkirjaga nr 1-3/3)
Lisa 5. Seletuskiri (kehtestatud uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-
3/3)
17
PARTNERLUSLEPING nr 14-12.2/735-1
07.01.2020
Siseministeerium (edaspidi elluviija), registrikood 70000562, aadress Pikk 61, 15065 Tallinn,
keda esindab põhimääruse alusel minister Riina Solman,
ja Terviseamet (edaspidi partner), registrikood 70008799, aadress Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn,
keda esindab põhimääruse alusel peadirektor Merike Jürilo,
edaspidi ka pool ja koos pooled,
sõlmivad järgmise partnerluslepingu (edaspidi leping) Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF)
perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6
„Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja
ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise
toetamiseks“ (edaspidi meede) tegevuse 2.6.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja
rakendamine“ alategevuse „Teenuste arendamine“ (edaspidi meetme tegevuse) elluviimiseks.
1. Lepingu eesmärk ja sõlmimise alused
1.1. Lepingu eesmärk on reguleerida elluviija ja partneri koostööd, õigusi ja kohustusi, tulenevalt
siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjas nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi TAT) sätestatud tegevuse 2.3.3.2
raames: arendada Eestisse elama asunud välismaalastele esmatasandi tervishoiuteenuse ja
asjakohase informatsiooni kättesaadavust.
1.2. Tegevuste elluviimisel lähtuvad elluviija ja partner perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seadusest (edaspidi STS) ja selle alusel antud õigusaktidest, lepingu dokumentidest (edaspidi
lepingu dokumendid), TAT-st ja selle muudatustest ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi
ja Euroopa Liidu õigusaktidest.
2. Lepingu jõustumine, kehtivus ja tähtajad
2.1. Partneri tegevuste kulud on abikõlblikud alates 01.01.2020-31.12.2022.
2.2. Leping jõustub kahepoolsest allkirjastamisest.
2.3. Leping kehtib kuni 01.05.2023 või kuni poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohase
täitmiseni.
3. Lepingu dokumendid
3.1. Lepingu sõlmimise ajal on lepingu lisad:
3.1.1. lisa 1 – TAT;
3.1.2. lisa 2 – maksetaotluse vorm;
3.1.3. lisa 3 – seirearuande vorm;
3.1.4. lisa 4 – eelarve täitmise vorm;
3.1.5. lisa 5 – aasta tegevuskava;
3.1.6. lisa 6 – eelarve vorm.
3.2. Kõik viited lepingule sisaldavad viiteid ka selle lisadele.
3.3. Lepingu muudatused vormistatakse lepingu lisana.
4. Poolte deklaratsioonid
4.1. Elluviija deklareerib käesolevaga, et tal lasub kohustus täita STS §-s 24 ja lepingus nimetatud
kohustusi.
4.2. Partner deklareerib käesolevaga, et tal lasub kohustus täita STS §-s 25 ja lepingus nimetatud
kohustusi.
5. Rahastamise alused
5.1. Tegevuste elluviimise abikõlblik kulu (edaspidi toetus) on 85 000 (kaheksakümmend viis
tuhat) eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 85% ning riigieelarveline
kaasfinantseering 15%.
5.2. Elluviija maksab partnerile toetust tegevuste elluviimisega seotud kulude katmiseks partneri
maksetaotluse (lisa 2) alusel 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist
SA Innove (edaspidi rakendusüksus) poolt.
5.3. Partner esitab elluviijale maksetaotluse makstud abikõlblike kulude kohta vähemalt kord
kvartalis aruandlusperioodile järgneva kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks.
5.3.1. Riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületavate abikõlblike kulude korral tuleb
maksetaotlus esitada kord kuus aruandlusperioodile järgneva kuu 10. (kümnendaks)
kuupäevaks.
5.4. Perioodi 1.01.2020-31.03.2020 kulude katmiseks maksab elluviija partnerile toetust
ettemaksuna 12 000 (kaksteist tuhat) euro ulatuses, mis kantakse partneri arveldusarvele 10
(kümne) tööpäeva jooksul lepingu sõlmimise kuupäevast alates.
5.4.1. Punktis 5.4 toodud ja kasutamata jäänud osa toetusest arvatakse lepingu viimase
maksetaotluse alusel makstava toetuse hulka.
5.5. Partneri maksetaotluses esitatud kulud, mida rakendusüksus ei loe abikõlblikeks, jäävad
partneri enda kanda ja selle tulemusena väheneb partnerile eelarveaastal makstav toetus.
5.5.1. Juhul, kui lepingu perioodi viimase maksetaotluse alusel elluviija poolt partnerile
tasutud kulude auditeerimise käigus selgub, et kulud ei ole olnud abikõlblikud ja
rakendusüksus nõuab elluviijalt toetuse tagasimaksmist, tagastab elluviija nõudmisel
partner elluviijale tähtaegselt toetuse osa, mis kanti üle mitteabikõlblike kulude eest.
5.5.2. Partner tagastab mitteabikõlblike kulude eest makstud toetuse elluviijale 30
(kolmekümne) tööpäeva jooksul vastavasisulise teate esitamisest.
6. Abikõlblikud kulud
6.1. Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ja tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning
makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 (neljakümne viie) kalendripäeva jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi
õigusega.
6.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
(edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja TAT punktist 7 kehtestatud korrast.
6.3. Abikõlblikud ei ole:
6.3.1. ühendmääruse §-s 4 sätestatud kulud;
6.3.2. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;
6.3.3. preemiad;
6.3.4. liiklusvahendite ostmine ja liising;
6.3.5. kinnisasjade ostmine;
6.3.6. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele
mittekuuluvat piirmäära;
6.3.7. TAT punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel.
6.4. Elluviija ei hüvita partneri esitatud maksetaotlustes ühtse määra alusel kaudseid kulusid
partneri otsestest personalikuludest.
6.5. Elluviija võib lugeda partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt või
tervenisti katmast, kui partner on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või asjakohastest
regulatsioonidest tulenevaid nõudeid.
7. Poolte kohustused
7.1. Pooled on kohustatud:
7.1.1. võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate
kohustuste ja eesmärkide täitmine;
7.1.2. tagama raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele ning kasutama
raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada tegevustega seotud tehinguid;
7.1.3. esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;
7.1.4. teavitama teineteist tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest.
8. Partneri kohustused
8.1. Partner on kohustatud:
8.1.1. viima tegevused ellu lepingus määratud tähtaegadel ja tingimuste kohaselt;
8.1.2. kasutama eraldatud toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks;
8.1.3. viima ellu punktides 8.1.3.1-8.1.3.4 toodud tegevusi, mille detailsem sisu- ja ajakava
(lisa 5) ning eelarve (lisa 6) töötatakse välja koostöös elluviijaga ja esitatakse 2020. aasta
kohta hiljemalt kolme kuu jooksul lepingu allkirjastamisest, 2021. aasta kohta hiljemalt
31.10.2020 ja 2022. aasta kohta hiljemalt 31.10.2021.
8.1.3.1. uussisserändajatega kokku puutuvate sidusgruppide ja välismaalaste
nõustamine esmatasandi tervishoiuteenustest (eelkõige inglise ja vene keeles);
8.1.3.2. tervishoiutöötajate riikliku registri asjakohastamine;
8.1.3.3. uussisserändajate teadlikkuse tõstmine esmatasandi tervishoiuteenustest
(infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine, infopäevade korraldamine jne);
8.1.3.4. Terviseameti veebilehe kaasajastamine inglise ja vene keeles.
8.1.4. tagama Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide
tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ nõuete järgimise, sh
tähistades kõik toetuse kasutamise raames tekkivad autoriõiguse objektid asja- ja
nõuetekohaste Euroopa Liidu struktuurifondide ja elluviija logodega;
8.1.5. esitama elluviijale partnerluslepinguga sätestatud otseseid tegevusi ellu viivate töötajate
töölepingute, töövõtulepingute, käsunduslepingute, ametisse nimetamise käskkirjade või
ametijuhendite koopiad, milles on kajastatud töötaja tööülesanded;
8.1.5.1. nimetatud dokumentide koopiad tuleb esitada koos maksetaotlusega, kus
esmakordselt esitatakse hüvitamiseks töötaja töötasu. Uuesti tuleb esitada
nimetatud koopiad ainult siis, kui neid on muudetud.
8.1.6. esitama elluviijale lisaks punktis 8.1.7 nimetatud dokumentidele tegevusi osalise
tööajaga elluviivate töötajate tööajatabelid juhul, kui isik täidab samas asutuses lisaks
projekti raames tehtavale tööle muid ülesandeid;
8.1.6.1. tööajatabelid tuleb esitada koos maksetaotlusega, kus esitatakse hüvitamiseks
töötaja töötasu.
8.1.7. võimaldama auditi, järelevalve või STS §-s 40 nimetatud kontrolli teostamist ning
osutama selleks igakülgset abi, võimaldama audiitorile ja järelevalvet teostavale isikule
ligipääsu tegevuste elluviimisega seotud dokumentidele ja andmetele;
8.1.8. teavitama elluviijat viivitamata kirjalikult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad
mõjutada lepingu täitmist ning takistada lepingus sätestatud eesmärkide saavutamist.
8.1.9. esitama elluviijale tegevuste elluviimise korrektsed aruanded kokkulepitud tähtajaks
koos vastavate kulu- ja maksedokumentidega;
8.1.10. leppima tegevuste kulude muutumisel või muutmisel täiendavate kulude
finantseerimise elluviijaga eelnevalt kirjalikult kokku vastavalt lepingu punktile 15;
8.1.11. tagama, et välditakse kulude mitmekordset rahastamist toetuskavade raames;
8.1.12. tagastama elluviijale tähtaegselt rakendusüksuse tagasinõutava toetuse vastavalt
tagasinõudmise otsuses märgitud summale;
8.1.13. andma üle või tagama elluviijale lepingu täitmisel tekkinud varalised autoriõigused
ilma geograafilise piirangu ja tähtajata, ainuõigused töö tulemit vabalt kasutada,
sealhulgas õigus seda reprodutseerida, levitada, tõlkida, muuta, töödelda, avalikustada,
parandada ja täiendada;
8.1.14. säilitama tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt STS §-s 35 sätestatud
tähtaegadele.
9. Partneri vastutus
9.1. Partner vastutab elluviija ees oma kulude abikõlblikkuse eest.
9.2. Partner vastutab lepingus ja lepingu lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab
elluviijale oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise tõttu tekkinud varalise
kahju.
9.3. Partner ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui täitmata jätmise põhjustas vääramatu
jõud.
10. Elluviija kohustused
10.1. Elluviija on kohustatud:
10.1.1. järgima STS-is, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes asjakohastes
seadustes sätestatut;
10.1.2. tagama meetme tegevuste elluviimise;
10.1.3. tagama partnerile vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks;
10.1.4. tagama partnerile tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks toetuse maksmise vastavalt
lepingus sätestatule.
11. Elluviija vastutus
11.1. Elluviija vastutab järgnevate meetme tulemuste saavutamise ja seire eest: on loodud eeldused
uussisserändajate kohanemiseks Eestis ja on kujundatud eeldused uussisserändajatel osaleda
Eesti ühiskonnas, sh tööhõives, ja elukestvas õppes.
12. Lepingute sõlmimine kolmandate isikutega
12.1. Lepingute sõlmimine peab olema põhjendatud, võttes arvesse tegevuste laadi ja eesmärke.
12.2. Partner vastutab ainuisikuliselt elluviija ees tegevuste elluviimise ja lepingu sätete järgimise
eest.
12.3. Kolmandate isikutega lepingu sõlmimisel lähtub partner riigihangete seaduses sätestatust
ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Partner
kohustub kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama konkurentsi
korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning
hoidma lepingu sõlmimisel ära mis tahes huvide konflikti.
13. Aruandlus
13.1. Partner on kohustatud esitama lepingu kehtivuse ajal elluviijale seirearuande (lisa 3) ja
eelarve täitmise aruande (lisa 4) 10. jaanuariks 2021 a., 10. jaanuariks 2022 a. ja 10.
jaanuariks 2023 a., milles kirjeldatakse tegevuste elluviimist ning kulude tegemist eelneval
kalendriaastal ning lõpparuande 1. aprilliks 2023 a.
13.2. Elluviija annab seirearuandele ja eelarve täitmise aruandele hinnangu hiljemalt 20
(kahekümne) tööpäeva jooksul aruannete saamisest arvates.
13.3. Kui elluviija ei anna seirearuandele ja eelarve täitmise aruandele heakskiitvat hinnangut,
annab elluviija lepingu punktis 13.2 nimetatud tähtaja jooksul partnerile 10 (kümne)
tööpäevase lisatähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Partner on kohustatud aruannet täiendama
või parandama ja esitama selle elluviijale uuesti 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Elluviija
annab täiendatud või parandatud seirearuandele ja eelarve täitmise aruandele hinnangu
hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul parandatud aruande saamisest arvates. Kuni
seirearuande ja eelarve täitmise aruande heakskiitmiseni on toetuse väljamaksete tegemine
peatatud.
13.4. Partneri esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude
paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida
Siseministeeriumil, rakendusüksusel, Rahandusministeeriumil või muul elluviija poolt
määratud asutusel.
14. Teated
14.1. Elluviija ja partneri vahelised lepinguga seotud taotlused, aruanded, märkused, juhised ja
tahteavaldused, k.a teade lepingu rikkumisest ning elluviija poolt lepingu lisade 1-5
muutmisest teavitamine (edaspidi koos teade), peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse sisuga, mis ei loo ega
too kaasa õiguslikke tagajärgi.
14.2. Teade loetakse kättesaaduks selle edastamisel teise poole e-posti aadressile.
14.3. Pooled kohustuvad teineteisele teatama oma kontaktandmete muutumisest 5 (viie) tööpäeva
jooksul pärast vastavate andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja
möödumiseni loetakse lepingus esitatud poole kontaktandmetele edastatud teade kohaselt
edastatuks.
15. Lepingu muutmine
15.1. Elluviija võib ühepoolselt muuta lepingu lisasid 1-6, millest peab elluviija teavitama partnerit
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muus osas muudetakse lepingut poolte
kokkuleppel ning see vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt (digitaalselt) allkirjastatult
lepingu lisana. Kirjaliku või elektroonilise vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja
täiendused tühised.
15.2. Lepingu muudatused, v.a punktis 15.1 toodud muudatused lepingu lisades, jõustuvad pärast
nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal.
15.3. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalikult või
elektrooniliselt koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt
10 (kümne) tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on
nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjalikult või elektrooniliselt
lepingu lisana.
16. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud
16.1. Elluviijal on õigus leping üles öelda partneri eelneva kirjalikult või elektrooniliselt antud
nõusolekuta juhul, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus
sätestatud kohustusi, ning nõuda tagasi partnerile välja makstud kulud.
16.2. Partneril on õigus leping üles öelda elluviija eelneval kirjalikul nõusolekul, hüvitades
elluviijale lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkiva kahju.
16.3. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see
on tingitud vääramatust jõust, see tähendab asjaolust, mille tekkimist, kestust või lõppemist
pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et
nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu
või selle tagajärje ületaksid.
16.4. Pooled on kohustatud rakendama asjakohaseid meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju
tekitamine ning tagada võimaluste piires lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste
täitmine.
16.5. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe, see tähendab 5 (viie) kalendripäeva jooksul,
kirjalikult või elektrooniliselt teatama teisele poolele, märkides vääramatu jõu laadi,
tõenäolise kestuse ja arvatava mõju. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab
poolelt õiguse viidata lepingus sätestatud kohustuste rikkumise põhjendatusele.
16.6. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud poole poolt, kes viitab vääramatu jõu
esinemisele.
16.7. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam
kui 90 (üheksakümmend) päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada.
17. Kontaktisikud
17.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmine korraldatakse ja teavet vahetatakse kontaktisikute
kaudu.
17.1.1. Elluviija kontaktisik
Marion Tamberg, e-post
[email protected], tel 5349 9069;
17.1.2. Partneri kontaktisik
Pille Saar, e-post
[email protected], tel 650 9861.
17.2. Kontaktisikute muutmisest peab teist poolt kirjalikult või elektrooniliselt ette teavitama
vähemalt 5 (viis) tööpäeva. Nimetatud lisatakse lepingule.
17.3. Elluviija kontaktisik otsustab partneri maksetaotluse alusel esitatud kulude abikõlblikkuse
ehk loeb esitatud kulud abikõlblikuks/mitteabikõlblikuks, otsustab partneri seirearuannete
heakskiitmise, kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist ning partneri kohustuste täitmist.
18. Lõppsätted
18.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad, pooltevahelised kirjalikud või
elektroonilised teated kontaktisikute muutmise kohta ja lepingu muudatused.
18.2. Leping tekitab elluviijale ja partnerile seaduslikud, kehtivad ja siduvad kohustused, et tagada
lepingu tingimuste tähtaegne ja täielik täitmine.
18.3. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus
eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve
arvestavate läbirääkimiste teel.
18.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
19. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Elluviija Partner
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Number
(märkida ristiga)
Maksetaotlus (MT) X
Ettemakse kasutamise aruanne (EKA)
Viimane MT
MT/EKA periood
Projekti number 2014-2020.2.06.001.01.15-0004
Projekti nimi Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetami
Partneri nimi
Kuludokumen
Jrk nr
Kuludokumendi Kuludokumendi
Tegevuse nimetus di väljastaja
väljastaja nimi number
registrikood
1 2 3 4 5
1.
2.
Kinnitan, et esitatud abikõlblikke kulusid ei ole varem hüvitatud
Koostaja:
(nimi, telefon, e-mail)
Raamatupidaja:
(nimi, telefon, e-mail)
Allkirjaõiguslik esindaja:
(nimi, allkiri, kuupäev)
Pangakonto nr
6.001.01.15-0004 Viitenumber
mise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks Tehingupartneri kood
Tegevusala kood
Kuludokum
Kulu
Kuludokumendi endi Kuludokumen
tekkimise Kuludokume
kuupäev maksetähta Kuludokumendi selgitus di summa
kuupäev ndi KM
(pp.kk.aa) eg ilma KM'ta
(pp.kk.aa)
(pp.kk.aa)
6 7 8 9 10 11
0,00
0,00
0,00
0,00
0,00
0,00
0,00
TEGEVUSTE KULUD KOKKU 0,00 0,00
Ühtse määra protsent
ÜHTSE MÄÄRA ALUSEL HÜVITATAVAD KULUD
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU
Toetus kokku
sh EL struktuuritoetus
sh riiklik kaasfinantseering
Rahastuse jaotus Omafinantseering kokku
sh …..
sh …..
sh …..
Pangakonto nr
Viitenumber
Tehingupartneri kood
Tegevusala kood
Kuludoku
mendi Kuludokume Kuludokume
Abikõlblik Sh Sh abikõlblik Abikõlbliku kulu
summa Kulu tasuja ndi tasumise ndi tasumise
summa abikõlblik otsene tasumata
kokku registrikood kuupäev kuupäev
kokku KM personalikulu summa
koos (pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
KM'ga
12 13 14 15 16 17 18 19
0,00 0,00 0
0,00 0,00 0
0,00 0,00 0
0,00 0,00 0
0,00 0,00 0
0,00 0,00 0
0,00 0,00 0
0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
15%
0,00
0,00
0,00 #DIV/0!
0,00 85,00%
0,00 15,00%
0,00 #DIV/0!
LISA 2
Märkused
Riigihanke Riigihanke
(täidab
viitenumber lepingu
rakendus-
(kohustuslik) number
üksus)
20 21 22
LISA 3
Seirearuanne
☐ vahearuanne ☐ lõpparuanne
Aruande liik
Märgitakse ristiga, millise aruandega on tegemist
1. TAT nimetus Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise
toetamiseks
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.06.001002003.01.15-0004
3. Toetuse saaja nimi Siseministeerium
4. Partnerite nimi/nimed
5. TAT abikõlblikkuse 01.08.2014-31.12.2023
periood
6. Aruandeperiood
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade toetatavate tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja Tegevuse 2.3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja
nimetus rakendamine
Alamtegevuse nr ja 2.3.3.2 Teenuste arendamine
nimetus
Tegevuse või Märgitakse periood, mis on Tegevuse või Lõppkuupäev lisatakse
alamtegevuse ettenähtud tegevuse või alamtegevuse alles peale konkreetse
planeeritud algus- ja alamtegevuse elluviimiseks kogu tegelik algus- ja tegevuse või
lõppkuupäev TAT-i jooksul (ei näidata iga- lõppkuupäev alamtegevuse
(pp.kk.aa) aastase detailse tegevuskava (pp.kk.aa) lõppemist. Kui
perioodi). planeeritud ja tegelik
algus- või
lõppkuupäev on
sätestatust erinevad,
siis selgitatakse
põhjuseid „tegevuse
või alamtegevuse
lühiülevaate ja
hinnangu“ lahtris.
Tegevuse või Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga
alamtegevuse järgneva aruande esitamisel kumuleerub.
lühiülevaade ja Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta
hinnang tegevuse tegevusi.
elluviimisele, sh Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e
parimad praktikad, kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta
esinenud probleemid tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut.
ja ettevõetud
abinõud. Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja
hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses.
Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta
kui ka kumulatiivselt.
8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus Kavanda- Tegelik Kavan- Näitajate täitmise selgitus ning
tud saavutus- datust põhjendused näitaja üle- või
saavutus- tase täidetud alatäitmisel
tase1 (%) Üldjuhul on üle- või alatäitmise
põhjendus vajalik lisada TAT-i
tegevuste lõppemisel. Kui TAT-i
elluviimise kestel on näha, et mõne
näitaja täitmisega võib tulla
probleeme või need ületatakse
olulisel määral, tuleb neile
tähelepanu pöörata varem ning
lisada vastavad põhjendused.
Toetatava tegevuse 2.3 näitaja
Arendatud või välja- 1
töötatud teenuste arv
TAT lõppeesmärgist täidetud TAT lõppeesmärgi täitmise osakaal arvutatakse lõpparuandes.
(%):
TAT lõppeesmärgi täitmise -
selgitus:
9. Hinnang toetatavate tegevuste tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele2
Saavutatud tulemuste analüüs peamiste näitajate ja eelarvevahendite kasutamise alusel: st kuivõrd on
kasutatud vahenditega täidetud püstitatud eesmärke, kas TAT tegevused on aidanud kaasa eesmärkide
saavutamisele. Vahearuannetes analüüsida eesmärkide täitmise poole liikumise üldist suunda ja
edenemist, eesmärkide saavutamise võimalikkust ning eesmärkide saavutamist soodustavaid ja
takistavaid tegureid (sisemised ning välised).
Erilist tähelepanu pöörata näitajate kõikumiste selgitamisele, kuidas need mõjutavad eesmärkide
saavutamist.
Kui olukord ei ole paranenud või on halvenenud, siis selgitada, kas on vajalik teha muudatusi TAT-is.
Juhul kui TAT-i eesmärke pole võimalik saavutada, esitada põhjused ning kirjeldada, mida on tehtud
takistuste kõrvaldamiseks.
10. Toetatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele3
Horisontaalne teema Kavandatud mõju (märkida ristiga) Tegelik mõju (märkida
ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng X X
Selgitus:
Infoühiskond X X
Selgitus:
Riigivalitsemine X X
Selgitus:
1
TAT-is või rakenduskavas fikseeritud sihttase.
2
Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12.
3
Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12
2
Võrdsed võimalused X X
Selgitus:
Kohanemisprogrammi läbimisega on omandanud uussisserändajad paremad oskused ja teadmised Eesti
ühiskonnas, sh tööturul ja hariduses, hakkamasaamiseks, mh eesti keele oskuse.
Keskkonnahoid ja kliima X X
Selgitus:
Puutumus puudub.
11. Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele
Täidetakse juhul, kui toetatavate tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud
koostöö, mis on eelduseks TAT-i eesmärkide saavutamisele.
Lisaks hinnata partnerluse mõju TAT-i tulemustele.
NB! Koos aruandega esitatakse andmed eelarve täitmise kohta (vorm „Toetatavate
tegevuste eelarve täitmine kulukohtade kaupa“).
Aruande koostaja Ametikoht Allkiri Kuupäev
nimi
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri Kuupäev
nimi
3
LISA 4
Toetatavate tegevuste eelarve täitmine kulukohtade kaupa
Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks
Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood: 01.08.2014−31.12.2023
Elluviija: Siseministeerium
Abikõlblik kulu
Abikõlblike kulude
Elluviijal ja partneritel tekkinud kulu Eelarve aruandeperioodi lõpuks
Projekti kinnitatud eelarve (märkida Eelarve täitmise
Projekti tulemus Rea nr Projekti tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad aruandeperioodi lõpuks täitmise (toetuse saajale tasutud
väljund aasta(d)) %²
(EUR) %¹ maksetaotluste põhjal)
(EUR)
(EUR)
1 1 2 3 4 5 6 7=(6/5)*100 8 9=(8/5)*100
Eelarve kokku (väljund 2.1 + horisontaalne kulukoht) #DIV/0! #DIV/0!
3.1 Tegevuse 2.3 kulud
Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 0 0
rakendamine #DIV/0! #DIV/0!
Tulemus 3: Väljund 3.1: 3.1.1 Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise
Välja on 0 0
Aastaks 2023 võimekuse väljaselgitamine #DIV/0! #DIV/0!
on arendatud töötatud ja 3.1.2 Teenuste arendamine 0 #DIV/0! #DIV/0!
või välja rakendatud 3.1.3 Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide
3 0 0
töötatud 25 tugivõrgustike koostamine #DIV/0! #DIV/0!
teenust kontseptsioon 3.1.4 Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju
kohta uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi
0 0
ning sellega rahulolu kohta sihtgrupi hulgas, selle
jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduse kohta #DIV/0! #DIV/0!
3.2 Otsene personalikulu 0 0 #DIV/0! #DIV/0!
Horisontaalne kulukoht Kaudsed kulud
3.3 0 0 #DIV/0! #DIV/0!
Eelarve kokku (väljund 3.1 + horisontaalne kulukoht) #DIV/0! #DIV/0!
¹ Abikõlblike kulude kinnitatud eelarve täitmise protsent elluviijal ja partneritel tekkinud kulude põhjal
² Abikõlblike kulude kinnitatud eelarve täitmise protsent abikõlblike kulude põhjal
LISA 5
Toetatavate tegevuste tegevuskava
perioodil 01.01.2020-31.12.20201
1. Tugivõrgustiku kontseptsiooni elluviimine
1.1 Detailsem tegevus2
Kirjeldada vajadust tegevuse järele, läbiviimist ja oodatavat tulemust.
Sihtgrupp:
Tabel 3 1. Tegevuste ajakava
Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja Tegevuse eest
üldajaraam lõppkuupäev vastutaja
(näidatakse periood, tegevuskava perioodil (elluviija või
mille jooksul partner)
nimetatud tegevust
läbi viia
planeeritakse)
Uussisserändajatega kokku 01.01.2020-
puutuvate sidusgruppide ja 31.12.2022
välismaalaste nõustamine
inglise ja vene keeles
esmatasandi
tervishoiuteenustest;
Uussisserändajate 01.01.2020-
teadlikkuse tõstmine 31.12.2022
esmatasandi
tervishoiuteenustest
(näiteks infomaterjalide
koostamine ja
ajakohastamine,
infopäevade korraldamine
jne)
tervishoiutöötajate riikliku 01.01.2020-
registri asjakohastamine; 31.12.2022
veebilehe kaasajastamine 01.01.2020-
inglise ja vene keeles. 31.12.2022
Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad
Toetatava Sihttase Detailsete tegevustega Kavandatud Selgitus
tegevuse (2023) seotud väljund saavutustase (elluviija või
väljund- tegevuskava aasta(te)l tegevuskava perioodil partner)
näitaja (näidatakse periood, mille
nimetus jooksul nimetatud tegevust
läbi viia planeeritakse)
1
Näidatakse perioodi algus- ja lõppkuupäev.
2
Detailseid tegevusi lisada iga põhitegevuse alla vastavalt antud perioodil kavandatud tegevuste arvule.
3
Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele.
01.01.2020-31.12.2022 1 Terviseamet
Arendatud 25
teenuste arv
Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade lõikes LISA 6
Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks
Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood: 01.08.2014-31.12.2023
Elluviija: Siseministeerium
Projekti tulemus Projekti väljund Rea nr Projekti tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Märkida aasta
1 2 3 4 Märkida partner
3.1 Tegevuse 2.3 kulud
Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 0,00
rakendamine
Tulemus 3: 3.1.1 Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise
0,00
võimekuse väljaselgitamine
Aastaks 2023 Väljund 3.1: Välja on
3.1.2 Teenuste arendamine 0,00
on arendatud töötatud ja rakendatud
3.1.3 Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide
või välja tugivõrgustike 0,00
3 koostamine
töötatud 25 kontseptsioon
3.1.4
teenust
Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju
kohta uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi 0,00
ning sellega rahulolu kohta sihtgrupi hulgas, selle
jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduse kohta
3.2
0,00
Horisontaalne kulukoht Otsene personalikulu
3.3 Kaudsed kulud 0,00
Eelarve kokku (väljund 1.1 + horisontaalne kulukoht) 0,00