Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine

Lisa 1. Kalmistu piir Eesti põhikaardil. Koordinaadid Nr X Y 1 6547608.703 579729.676 2 6547608.885 579725.6532 3 6547610.04 579716.8 4 6547622 579716 5 6547628.526 579716.8815 6 6547637 579717 7 6547647.582 579717.0659 8 6547648.281 579721.0664 9 6547648.294 579729.6637 10 6547647.715 579737.0473 11 6547646.181 579744.153 12 6547642.919 579745.893 13 6547637.507 579743.646 14 6547635.833 579741.4641 15 6547628.648 579739.8109 16 6547614.871 579734.6905  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.01.2020 nr 2 Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 1 alusel. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis KALMISTU (asukoht Harju maakond, Kose vald, Saarnakõrve küla, Karude Karjäär 7, KÜ 33801:001:0657; 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee, KÜ 33801:001:1077). 2. Kehtestan mälestise piirid vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.1 3. Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav kaeve– ja muudeks pinnase teisaldamisega seotud töödeks sügavusega kuni 10 cm. 4. Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele ning kanda mälestise andmed kultuurimälestiste registrisse ja Maa-ameti kaardile. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine 12.07.2018 avastati Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ümberehitustööde alal Saarnakõrve külas kopaga kaevates inimluud. Tee-ehitaja peatas tööd ning teavitas leiust Politsei- ja Piirivalveametit ning Muinsuskaitseametit. Leiukoha ülevaatusel 13.07.2018 tuvastas Muinsuskaitseamet, et ehitustööde käigus satuti varem teadmata kesk- ja varauusaegsele kalmistule. Kuna kalmistu asub Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee projekteeritud teetrassi alal, ei olnud seda võimalik terviklikult säilitada. Selle tõttu määras Muinsuskaitseamet alale arheoloogiliste uuringute tegemise. 26.07–15.08.2018 viis Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ehitusalal Saarnakõrves arheoloogilised uuringud läbi MTÜ AEG. Pärast arheoloogiliste uuringute lõppemist ning säilinud ala püstprofiilide kindlustamist lubas Muinsuskaitseamet jätkata teetööde tegemisega tingimusel, et tagatud oleks kalmistu säilinud osa puutumatus ehitustöödest. 1 Mälestise piir on märgitud käskkirja lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). Arheoloogiliste uuringute tulemusena selgus, et kogu avastatud kalmistu ei jää tee-ehitusega hõlmatavale kaevetööde alale ning teest lõunapool on säilinud teaduslikku informatsiooni sisaldav kalmistu osa, mis vastab arheoloogiamälestise tunnustele. Sellest tulenevalt tegi Muinsuskaitseamet eksperdihinnangus ettepaneku tunnistada Saarnakõrve kalmistu, mis on ainulaadne arheoloogilist teavet ja maastiku ajalist mitmekihilisust edasikandev objekt, arheoloogiamälestiseks. Saarnakõrve kalmistu jääb osaliselt Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevale mäetööstusmaale (Karude Karjäär 7, KÜ 33801:001:0657), mille volitatud asutus on Maa-amet ja rentnik AS YIT Eesti, ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevale transpordimaale (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee; KÜ 33801:001:1077), mille volitatud asutus on Maanteeamet. Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse Maa-ameti, AS YIT Eesti, Maanteeameti ja Kose Vallavalitsuse, teavitades neid kirjalikult Saarnakõrve kalmistu mälestiseks tunnistamise menetlusest ja andis võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga. Olles Muinsuskaitsemeti esitatud eksperdihinnanguga tutvunud, menetlusosalised kirjalikke vastuväiteid Saarnakõrve kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise kohta ei esitanud. Muinsuskaitseamet tutvustas kalmistu mälestiseks tunnistamise eelnõud Kose Vallavalitsusele, Maanteeametile, Maa-ametile ja AS YIT Eestile 13.09.2019. Eelnõule arvamusi ega vastuväiteid ei esitatud. Muinsuskaitse Nõukogu vaatas Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu läbi 5.-12.12.2019 e- koosolekul ning tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Saarnakõrve kalmistu kultuurimälestiseks. Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja kaitse alla võtmise põhjendus Muinsuskaitseseaduse § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Kultuuriväärtuse hindamisel kasutatakse mälestise liikide kriteeriume kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ põhjal. Saarnakõrve kalmistu mälestiseks tunnistamisel on hinnatud selle vastavust arheoloogiamälestise riikliku kaitse kriteeriumidele. Esiteks on määrava tähtsusega objekti vanus ja asukoht. Arheoloogilistel uuringutel saadud leidude põhjal oli kalmistu kasutusel matmispaigana peamiselt 15.–17. sajandil, kuid juhuleiuna saadud hoburaudsõle põhjal on võimalik järeldada, et kalmistu rajati juba muinasaja lõpus 13. sajandil. Kalmistu sisaldab arheoloogilist teavet muinasajast varauusajani ning on ajalise mitmekesisuse ja -kihilisuse näitaja. Teine oluline arheoloogiamälestise kriteerium on säilitatavus. See tähendab, et senise maakasutuse muutmise planeerimisel tuleb eelistada asja säilimist algses asukohas, et tagada maastiku ajaline mitmekihilisus. Lisaks on oluline hinnata mälestisel leiduva teabe teaduslikku väärtust ja ainulaadsust. Arheoloogiliste uuringute põhjal on Saarnakõrve kalmistu kesk- ja varauusaegne külakalmistu, mille matusekiht sisaldab lisaks luustikele ka münte, ehteid ja tööriistu. Arheoloogilised leiud viitavad kõrge teadusliku väärtusega matmispaigale, mis on eeskätt piirkonna, kuid ka kogu Eesti kontekstis eripärane ja ainulaadne. Nii kaevamiste käigus leitud kui ka kalmistualal säilinud inimluud ja arheoloogilised leiud on hindamatuks allikaks mineviku matmiskombestiku, religiooni ja eluolu uurimisel. Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud riikliku kaitse kehtestamise vajalikkust ja kaitse ulatust. Saarnakõrve kalmistu keskosa hävis Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ümberehitustööde käigus enne inimluude avastamist ja tööde peatamist. Teetrassi alal hävimisest päästetud kalmistu põhjapoolset osa ei olnud võimalik teetrassi alal säilitada ning seal viidi läbi arheoloogilised kaevamised. Kalmistu säilinud lõunapoolseim osa jääb põhja-lõunasuunas u 40 meetri pikkusel ning ida-lääne suunas u 15–33 meetri laiusel alal tee-ehitusalast välja, vastab arheoloogiamälestise riikliku kaitse kriteeriumidele ning selle säilitamine kultuurimälestisena on põhjendatud. Mälestis paikneb riigimaal, kuid ilma riikliku kaitseta ohustab terviklikult säilinud luustikke nende asukoht aktiivse tee-ehitustöö piirkonnas. Kuna matustel kaasas olevad hauapanused on valdavalt metallist, siis ohustavad kalmistut ka detektorirüüste ja mitteteaduslikud kaevamised. Kuna matustel kaasas olevad hauapanused on valdavalt metallist, ohustab kalmistut detektorirüüste ja mitteteaduslikud kaevamised. Mälestise piir Saarnakõrve kalmistu on maa-alaline mälestis, mille asukoht ehk piir on vaja kehtestada. Mälestise piir kehtestatakse vastavalt väliuuringutel saadud andmetele, mis viitavad kalmistuga seotud matusekihile ning arheoloogilistele leidudele. Leevendused Kuna Saarnakõrve kalmistu matused paiknevad maapinna lähedal, mõjutavad kaeve- ja muus pinnase teisaldamisega seotud tööd arheoloogilise kultuurkihi säilimist. Võimalik on teha leevendus, et Muinsuskaitseameti tööde luba ei ole vaja taotleda pinnasetöödeks, mille sügavus ei ületa 10 cm. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas