Rosma ristimetsa kultuurimälestiseks tunnistamine

Lisa 1. Rosma ristimetsa piirid Eesti põhikaardil. Nr X Y 1 6436535.203 681084.0175 2 6436537.848 681136.8853 3 6436518.943 681138.3289 4 6436480.084 681137.5309 5 6436431.697 681136.1339 6 6436383.894 681134.8639 7 6436324.966 681132.7049 8 6436286.968 681131.0539 9 6436255.878 681129.4029 10 6436212.495 681127.1169 11 6436172.667 681124.8307 12 6436113.358 681127.2439 13 6436057.859 681129.0219 14 6435995.263 681118.5747 15 6435981.456 681100.4467 16 6435970.407 681091.3027 17 6435962.787 681075.0467 18 6435952.881 681050.0277 19 6436036.422 681063.4897 20 6436073.074 681069.0777 21 6436089.787 681070.2207 22 6436156.665 681072.6337 23 6436208.685 681076.6977 24 6436221.486 681078.2217 25 6436238.504 681079.2377 26 6436275.411 681080.8887 27 6436316.457 681082.2857 28 6436327.023 681083.3017 29 6436348.994 681083.5557 30 6436387.425 681084.0637 31 6436421.689 681084.4447 32 6436446.708 681084.8257 33 6436488.466 681084.3177 34 6436535.203 681084.0175 35 6436547.521 681133.5937 36 6436544.197 681083.9597 37 6436547.775 681083.9367 38 6436615.771 681082.7937 39 6436640.638 681079.8727 40 6436671.499 681076.8247 41 6436747.877 681072.2527 42 6436859.205 681064.7597 43 6436910.834 681058.3013 44 6436934.373 681117.1065 45 6436731.494 681123.8149 46 6436610.132 681132.0699 47 6436608.227 681116.4487 48 6436576.35 681119.1157 49 6436577.43 681134.1335 50 6436569.281 681134.6627 51 6436568.984 681131.5619  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.01.2020 nr 1 Rosma ristimetsa kultuurimälestiseks tunnistamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 1 alusel. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga ajalooline looduslik pühapaik Rosma ristimetsa (asukoht Põlva maakond, Põlva vald, Rosma küla, Ilumetsa metskond 21, KÜ 61903:001:0175; 64 Võru-Põlva tee, KÜ 61903:001:0176 ja KÜ 61903:001:0673). 2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 11. 3. Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele ning kanda mälestise andmed kultuurimälestiste registrisse ja piir Maa-ameti kaardile. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine Rosma ristimets on okaspuumets, kus kasvavad kuused ja männid. Riste on traditsiooniliselt lõigatud mõlemasse. 2012. aasta inventeerimise käigus loendati Rosmas ristipuid kokku 235, sh 138 mändi ja 97 kuuske. Puusse ristimärgi lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda on Kagu-Eesti traditsioonilise matusekombestiku üks rituaale. Esimesed kirjalikud teated Põlva lähedal Rosma küla juures paiknenud ristimetsast pärinevad 19. sajandi keskelt Põlva koguduse õpetaja Johann Georg Schwarzilt. Rahvapärimuslikke teateid Rosma (Sulendõ) ristimetsa kohta on erinevate rahvaluule ekspeditsioonide käigus kogutud juba 1930. aastatest. Esimesed põhjalikumad välitööd Rosmas tegi 1931. aastal tuntud rahvaluulekoguja Richard Viidalepp. Üldsus sai Rosma ristimetsast teada 2005. aastal, kui Põlva-Võru maantee laiendamise käigus saeti Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) andmeil ristimetsa alal maha 53 puud, millest 20-l olid ristid. 1 Lisa 1 kaardi koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). Pärast 2005. aasta teetöid metsaraiet tehtud ei ole. Ristilõikamise traditsioon on elujõuline ning metsatukas on näha hiljutisi riste. Rosma ristimets jääb suuremas ulatuses RMK hallatavale maatulundusmaale (Ilumetsa metskond 21, KÜ 61903:001:0175) ning vähemal määral Maanteeameti hallatavale transpordimaale (64 Võru-Põlva tee, KÜ 61903:001:0176 ja 61903:001:0673). Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse RMK, Maanteeameti ning Põlva Vallavalitsuse, teavitades neid kirjalikult Rosma ristimetsa mälestiseks tunnistamise menetlusest ja andis võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga. Põlva Vallavalitsus esitas täpsustavaid küsimusi ristimetsaga seotud kitsenduste ning piiri määramise kohta. Muinsuskaitseamet andis selgitavad vastused kirjalikult. RMK ega Maanteeamet vastuväiteid ei esitanud ning nõustusid kirjalikult Rosma ristimetsa kultuurimälestiseks tunnistamisega. Muinsuskaitseamet tutvustas Rosma ristimetsa mälestiseks tunnistamise eelnõud Põlva Vallavalitsusele, Maanteeametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele 30.07.2019. Nõustuva arvamuse esitas Põlva Vallavalitsus. Teised menetlusosalised eelnõule arvamusi ei esitanud. Muinsuskaitse Nõukogu vaatas Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangud läbi 5.- 12.12.2019 e-koosolekul ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Rosma ristimets kultuurimälestiseks. Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja kaitse alla võtmise põhjendus Muinsuskaitseseaduse § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Kultuuriväärtuse hindamisel kasutatakse mälestise liikide kriteeriume kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ põhjal. Rosma ristimetsa mälestiseks tunnistamisel on hinnatud selle vastavust ajaloolise loodusliku pühapaiga riikliku kaitse kriteeriumidele. Esiteks on määrava tähtsusega objekti vanus ja asukoht. Kirjalike ja arhiivides talletatud suulise rahvapärimuse andmete põhjal on Rosma ristimets järjepidevalt kasutuses olnud 19.–21. sajandini. Teiseks on ajalooliste looduslike pühapaikade puhul oluline hinnata kirjaliku ja/või pärimusliku teabe olemasolu. Rosma ristimets on rikkaliku rahvapärimusega ja kõrgelt hinnatud objekt kohalikus pärimuskultuuris ning oluline kohaliku identiteedi kandja. Rosma ristimetsa kohta on arvukalt teateid Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiivis (ERA) ning ristimetsa on uurinud folkloristid Richard Viidalepp, Lilia Briedis ja Marju Kõivupuu. Kolmas kriteerium on pärimuse või tavade järjepidevus. Rosmas on ristilõikamise traditsioon jätkunud vähemalt 19. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Ristimetsa säilitamisega võimaldatakse jätkata sajanditepikkust ristilõikamise traditsiooni, mis on sellisel kujul säilinud vaid Kagu-Eestis. Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud riikliku kaitse kehtestamise vajalikkust ja kaitse ulatust. Ristimärgi lõikamine puukoorde kuulub veel tänapäevalgi Kagu-Eesti matusekombestikku ning ristimärkidega puud on unikaalsed piirkondliku surmakultuuri tunnusmärgid. Elava ja aktiivse traditsioonina kuulub Rosma ristimets Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Nimistu juhindub UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtetest ja on üks elava pärandi hoidmise ja mõtestamise vahendeid. Alates 01.05.2019 kehtiv muinsuskaitseseadus defineerib UNESCO konventsiooni järgi küll vaimse kultuuripärandi mõiste, kuid sellega seotud tegevusi ei reguleeri, sest vaimne pärand peab püsima elava ja muutuvana. Ristimetsa puhul, kus traditsioon on seotud konkreetse asukohaga, on selle püsimise eelduseks paiga säilimine. Enamik ristipuid loodus- ega muinsuskaitse all ei ole ja seetõttu on aastate jooksul maha raiutud mitmed elujõulised ristimetsad. Viimane suuremat tähelepanu pälvinud raie toimuski 2005. aastal Rosma ristimetsas. Rosma ristimets vastab vaimse kultuuripärandi hulka kuuluvate looduslike pühapaikade kriteeriumidele: Rosma ristimets tervikuna on traditsioonilise rituaalse tegevusega seotud ajalooline looduslik pühapaik, mille kohta on säilinud rahvapärimuslikke andmeid pühakspidamise ning usuliste ja rituaalsete tegevuste kohta. Ristimetsa säilimine on vajalik Kagu-Eestile iseloomuliku matusekombestiku edasikandumiseks põlvest põlve. Rosma ristimets paikneb riigimaal ja on heas seisukorras. Pärast 2005. aasta teetöid ei ole raiet tehtud. Ristilõikamise traditsioon on elujõuline. Ilma riikliku kaitseta ohustavad ristimetsa teadmatusest ja ettevaatamatusest tehtud raie- ja teetööd. Mälestise piir Rosma ristimets on maa-alaline mälestis, mille piirid on vaja kehtestada. Mälestise piiri määramisel on lähtutud põhimõttest, et ristimetsana säilitatav ala oleks käsitletav metsana ning võimaldaks ka tulevikus järgida ristilõikamist kui olulist rituaali kohalikus matusekultuuris. Rosma ristimetsa piiri määramise aluseks on ristipuude levik maastikul ning teed, kraavid ja katastriüksuste piirid. Ristimetsa piiridest on välja arvatud Rosma kalmistule viiv tee ning selle esine parkimisplats. Rosma ristimetsale kaitsevööndit ei määrata, sest kaitse alla esitatava ala ulatus on piisav ristimetsa säilimiseks sobivas ja toetavas keskkonnas. Muinsuskaitseseaduse §-st 52 tulenevad kitsendused ehk loakohustuslikud tegevused on ehitamine, haljastus- ja raietööd, pinnase teisaldamine ja juurdevedu ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse mõistes. Loa alusel on kuival või külmal ajal lubatud hooldusraied (valgustus-, sanitaar- ja harvendusraie) ohtlike ja haigete puude eemaldamiseks, välja arvatud ristidega puud. Tööde ulatus ja maht täpsustatakse loa taotlemisel. Muinsuskaitseseaduses sätestatud tööde tegemise loa kohustus ei laiene teehooldustöödele. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas