Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23 Meie 27.12.2019 nr 1.1-8/122
Eesti Draamateater esitab Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaatideks:
Ester Pajusoo (sündinud 1. juuli 1934) töötab Eesti Draamateatris näitlejana 1958. aastast.
Rohkem kui 60 aasta jooksul pole tal siin olnud ilma rollideta hooaegu – igal ajastul, iga juhi
ajal ja erinevate lavastajate truppides, erinevate kunstiliste taotluste ja mängulaadide puhul on
ta olnud väga hõivatud näitleja. Lisaks teatritööle on Ester Pajusoo osalenud väga paljudes
filmides, telelavastustes, kuuldemängudes. Pole liialdus öelda, et ta on hääle andnud
loendamatutele multifilmitegelastele – tema dubleerijatöö on sama pikaajaline nagu
teatrinäitleja omagi. 60-aastane näitlejastaaž oma koduteatris on Eesti teatrimaailmas
erakordne. Ester Pajusoole kuulub mitme põlvkonna kolleegide sügav lugupidamine. Ja veel:
Ester Pajusoo täidab üht tähtsat rolli ka väljaspool lava, teatrielus: ta on auväärne
kollegiaalsuse ja teatrieetika kandja. Ester Pajusood on tunnustatud Valgetähe IV klassi
teenetemärgiga 2004. aastal, ta on korduvalt pälvinud Eesti Draamateatri kolleegipreemia.
Tõnu Kark (sündinud 4. detsembril 1947) lõpetas 1970. aastal Draamateatri õppestuudio ja
on töötanud 1971–1980 Rakvere Teatris, 1981–1996 Noorsooteatris ja alates 1996. aastast
Eesti Draamateatris. Tõnu Kark on erakordselt isikupärase jõulise natuuriga näitleja, kelle
ampluaasse on mahtunud nii koomilisi kui ka võitlejatüübi rolle, osatäitmisi mitmetes oma
ajastu legendideks saanud lavastustes, nagu näiteks „Lendas üle käopesa“, „Vennad
Lautensackid“ jpt. Lisaks pikale ja edukale näitlejakarjäärile on Tõnu Kark ka üks Eesti
väljapaistvamaid filminäitlejaid, nimetagem filme „Metskannikesed 1979, „Nipernaadi“ 1983,
„Keskea rõõmud“ 1986, „Regina“ 1990, „Vastutuleval kursil“ 1986, „Eksitus“ 1988, „Tallinn
pimeduses“ 1993, „Head käed“ 2001, „Georg“ 2007, „Oma Maapäev“ 2007,
„Detsembrikuumus“ 2008, „Rohelised kassid“ 2017. Ta on mänginud ka paljudes
telelavastustes, seriaalides, nagu „M Klubi“ 1996–1998, „ Eriagent 1188“ 2001) jt. Tõnu Kark
on Eesti Kinoliidu auliige. Ta on pälvinud eesti teatri meesnäitleja aastapreemia, Eesti
Draamateatri kolleegipreemia, Mitile filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna, Valgetähe
III klassi teenetemärgi (2009) ja Pimedate Ööde Filmifestivali elutööauhinna (2017).
Priit Pedajas (sündinud 21. jaanuaril 1954) lõpetas TRK lavakunstikateedri 1976. aastal ja on
töötanud 1976–1979 Nukuteatris muusikaala juhatajana, 1979–1985 Ugalas näitleja ja
lavastajana, 1985–1991 Endlas lavastajana. Ta on juhendanud kahte lavakunstikooli kursust
(1992–1998 ja 2000–2006). Priit Pedajas töötab Eesti Draamateatris lavastajana 1992. aastast,
1999–2018 oli ta peanäitejuht. Ta on Draamateatris teinud 59 lavastust, mitmed neist on nii
selle teatri kui ka eesti teatri oma ajastu tipplavastuste hulgas („Mao tee kalju peal“ 1998,
„Aristokraadid“ 2000, „Popi ja Huhuu“ 2000, „Kuningas Lear“ 2001, „Augustikuu“ 2010,
„Becket ehk Jumala au“ 2016). Eesti teatriloos erakordne on Pedajase töö Madis Kõivu
näidendite lavaletoomisel – kujundiküllased ja mängulised, filosoofilised ja sõnatäpsed, elu ja
inimolemuse põhiküsimusese süüvivad. Üle kümne Kõivu-lavastuse hulgast nimetagem
selliseid, nagu „Tagasitulek isa juurde“ (1991), „Filosoofipäev“ (1994), „Peiarite õhtunäitus“
(1997), „Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime“ (1999), „Lõputu
kohvijoomine“ (2008), „Keskmängustrateegia“ (2014), Madis Kõivu 90. sünniaastapäeva eel
lisandus võrukeelne „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“
(2019). Mitme põlvkonna publikule on olulise silla teatri juurde ehitanud Pedajase koostöö
Andrus Kivirähkiga („Eesti matus“ 2002, „Vaimude tund Koidula tänavas“ 2017, „Isamaa
pääsukesed“ 2018). Jätkuvat loomingulist vormi, eesti ainesega tegelemise järjepidevust ja
näitlejate juhendamist kunstiliste saavutusteni näitab viimatinegi lavastus, Kai Aareleidi
„Linnade põletamine“ (2019). Pedajase teatritöö kunstilisest tipptasemest räägivad paljud
näitlejapreemiad osatäitmiste eest tema lavastustes, silmapaistev pikaajaline koostöö
teatrikunstnik Pille Jänesega. Priit Pedajase peanäitejuhi-ajal oli Eesti suurim sõnateater Eesti
Draamateater stabiilselt arenev, kunstiliselt ergas ja erinevale lavastajamõttele avatud teater.
Priit Pedajas on korduvalt pälvinud lavastaja aastapreemia, Eesti Draamateatri
kolleegipreemia, 1994. aastal EV kultuuripreemia, 2001. aastal Valgetähe IV klassi
teenetemärgi.
Lugupidamisega
Rein Oja
Juhatuse liige
Saatja: Ene Paaver <
[email protected]>
Saadetud: 02.01.2020 11:34
Adressaat: KUL preemia <
[email protected]>
Teema: RE: kultuuri elutööpreemia
Manused: image001.jpg; 171207_kultuuripreemia_taotlusvorm Ester Pajusoo.asice;
171207_kultuuripreemia_taotlusvorm Priit Pedajas.asice; 171207_kultuuripreemia_taotlusvorm
Tõnu Kark.asice
Tere!
Siin on Eesti Draamateatri ettepanekutele lisaks ka avaldused kultuuripreemiate taotlusvormil.
Tervitades
Ene Paaver
From: KUL preemia [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, December 31, 2019 10:59 AM
To: Ene Paaver <
[email protected]>
Subject: RE: kultuuri elutööpreemia
Tere!
Täname esitatud ettepanekute eest, oleme selle registreerinud. Palume lisaks ettepanekutele esitada
Kultuuriministeeriumile avaldused kultuuripreemia määramiseks kultuuripreemiate taotlusvormil.
Lugupidamisega
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23 | 15076 Tallinn | Eesti
www.kul.ee
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja
adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended
recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
From: Ene Paaver <
[email protected]>
Sent: Tuesday, December 31, 2019 10:37 AM
To: KUL preemia <
[email protected]>
Subject: kultuuri elutööpreemia
Tere!
Eesti Draamateater esitab ettepanekud kultuuri elutööpreemia määramiseks, kiri on manuses.
Tervitades
Ene Paaver
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja
adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended
recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.