Leping

Eesti Folkloorinõukogu arengukava folklooriliikumise tugevdamiseks 2016-2020 I. Missioon Eesti Folkloorinõukogu (EFN) valdkondliku keskseltsina on folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust. II. Visioon Eesti ainulaadne pärimuskultuur on väärtustatud kõikidel ühiskonna tasanditel, inimesed tunnevad oma pärimust, nad peavad oluliseks paikkondlikul ja kogukondlikul pärimusel põhinevat identiteeti ning osalevad aktiivselt folkloorialases tegevuses. Folklooriliikumine tervikuna tegutseb süsteemina, kus kõik olulised osapooled täidavad oma rolli ühiste eesmärkide seadmisel ja elluviimisel. EFN koondab endas peamisi folklooriliikumise tegijaid, tegutsedes aktiivselt liikumise tugevdamise ja ühiskonnas suurema traditsiooniteadlikkuse saavutamise nimel. III. Väärtused Folklooriliikumises osalejad on pärimuskultuuri kandjad, mõtestajad ja tutvustajad, kelle jaoks pärimuskultuur on elu loomulik osa. Väärtustatud on uudishimu ja soov pidevalt õppida ning end täiendada, et omandatut teistele edasi anda. Pärimuskultuur on loovuse allikas ja inimesed julgevad väljakutsetele läheneda loovalt. Liikumises osalevad inimesed soovivad olla kaasatud ning nad on valmis aktiivselt panustama pärimuskultuuri valdkondkonna arengusse ja folklooriliikumise elujõulisusesse. Peame oluliseks tasakaalu traditsioonide hoidmise ja uuenduslikkuse vahel. Suhtleme noortega tänapäevasel viisil ja vahenditega, et ühiskonna kiire arengu juures ei unustataks oma juuri ja identiteeti. Pärimuskultuuri edasikandmine ja folklooriliikumise arendamine on suur vastutus ja seda ei saa teha üksi. Seetõttu vajame missioonitundega inimesi ja koostööpartnereid, kes on koostööle orienteeritud ja avatud meelega oma valdkonna eestkõnelejad ja arvamusliidrid. 1 IV. Folklooriliikumine ja selle struktuur Eesti folklooriliikumine on kogum osapooltest, kes ühel või teisel moel osalevad pärimuskultuuri valdkonna arendamisel ja panustavad oma tegevusega otseselt või kaudselt pärimuskultuuri edendavatesse tegevustesse. Laiemas mõttes võib liikumise osapoolteks pidada üksikisikud, formaalseid ja mitteformaalseid kooslusi, kogukondi, organisatsioone, asutusi ja institutsioone. Kitsamalt on tegemist süsteemiga, mille moodustavad asutused ja organisatsioonid, mille tegevusest sõltub pärimuskultuuri hetkeseis ja tulevikuperspektiiv Eestis. EFN valdkondliku keskseltsina vastutab folklooriliikumise tervikliku ja süsteemse toimimise eest, arendades koostööd eri osapoolte vahel ja tuues kokku valdkonna arengu seisukohast võtmetähtsusega tegijad, et koordineerida nendevahelist tegevust. V. Hetkeolukord Folklooriliikumise  Hoogustunud kogukondlik pärimuskultuuri alane tegevus; tugevused  Tegevuse laiapõhjalisus, sh üksikisikute, kollektiivide, festivalide, erinevate folklooriseltside, teadus- ja kultuuriasutuste jt osalemine folklooriliikumises;  Mitmetasandiline koostöö- ja korraldusvõrgustik nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil (vabatahtlikud kontaktisikud maakondades ja suuremates linnades, teaduse ja praktika koostöö professionaalsete nõustajate kaudu, koostöö omavalitsustega, vähemusrahvustega jm);  Folklooriliikumises osalejate ühtsustunne ja vabatahtlik panus liikumise arendamisse ning tegevustesse;  Traditsioonilised rahvusvahelised, üleriigilised ja paikkondlikud folkloorifestivalid ning pärimuspeod;  Hästitoimivad töörühmad EFNi egiidi all. 2  Folklooriliikumise  Valdkonna sisemine organiseeritus on nõrk, folklooriliikumise nõrkused osapooled ei ole rolle piisavalt selgelt määratlenud, sellest tulenevalt ei ole koostöö osapoolte vahel piisavalt süsteemne;  EFN tegevused ei ole olnud piisavalt fokusseeritud, puudulik valdkondlik visioon, analüüs ja liikumiseülene tervikpilt;  Viimasel kümnel aastal pole läbi viidud ühtegi valdkondlikku tervikpilti analüüsivat uuringut;  Folklooriliikumises pole piisavalt eeskuju pakkuvaid ettevõtmisi ning eestkõnelejaid;  Kommunikatsioonitegevus on seni olnud tagasihoidlik, avalikkuse teadlikkus EFN tegevusest ja rollist on vähene;  EFN organisatsioonina on liiga väike, et tegeleda valdkonna kõigi tegevussuundade arendamisega vajalikul määral, ka on riiklik rahastamine jäänud aastaid sisuliselt samale tasemele.  Piisavalt ei ole suudetud kaasata folklooriliikumisse noori, tegevused pole noortele piisavalt atraktiivsed. Folklooriliikumist  Riikliku kultuuripoliitika arengusuunad, sh kultuuriorganisatsioonide mõjutavad trendid riikliku rahastamise madal tase ja võimalus riiklikult väärtustada pärimuskultuuri hoidmist ja edasikandmist;  Haldusreform ja selle mõju kohalike omavalitsuste võimekusele toetada pärimuskultuuri kandjaid ja tegevusi;  Hariduspoliitika ja õppekavade arendus formaalõppesse.  Infotehnoloogia jätkuv areng ning erinevate sotsiaalsevõrgustike osakaalu suurenemine ühiskonnas;  Sotsiaal-kultuurilised muutused, sh vananev rahvastik, immigratsioon ja emigratsioon, muutused kultuuris osalemise ja kultuuritarbimise osas, samuti inimeste väärtushinnangutes. VI. Eesmärgid 1. Eesti folklooriliikumise kestlikkus on tagatud kõikide osapoolte Folklooriliikumise selge rollijaotuse ja koostöö kaudu ühiste eesmärkide korraldus ja kestlikkus elluviimiseks. 2. Eesti inimesed teadvustavad paikkondliku ja kogukondliku Pärimuskultuuri pärimuskultuuri olulisust ning osalevad aktiivselt folkloorialases elujõulisus ühiskonnas tegevuses. Pärimuskultuurialase 3. Haridusel on oluline roll pärimuskultuurialaste teadmiste ja hariduse roll hoiakute kujundamisel. 3 VII. Meetmed ja võtmetegevused eesmärkide elluviimiseks Meetmed on oluliste tegevuste kogumid, mis aitavad viia ellu arengukavas püstitatud eesmärke. Lisaks eesmärkidele ja meetmetele koostatakse nende eesmärkide elluviimiseks terve arengukava perioodil koostatakse iga-aastane detailne tegevusplaan. 1. Eesti folklooriliikumise kestlikkus on tagatud kõikide osapoolte selge rollijaotuse ja koostöö kaudu ühiste eesmärkide elluviimiseks. Mõõdikud Algseis 2015 Eesmärk 2020 Vabatahtlike kontaktisikute arv maakondades 16 36 EFNi juurde moodustatud töörühmade arv 3 7 Folklooriliikumise koostööpartnerite ümarlaua kokkukutsumine puudub toimib regulaarselt Pärimuskultuuri infoportaali külastajate arv kuus 0 5000 1.1. Eesti pärimuskultuuri valdkonna tervikpildi mõistmine ja mõtestamine üldistamise, analüüsi, uuringute ning kaardistamise kaudu, mille tulemusena selguvad pärimuskultuuri ja folklooriliikumise hetkeseis, valdkonnas katmata teemad ning praktikad ning sellest tulenevalt ka osapoolte selge rollijaotus. Selleks analüüsib EFN valdkonnas tegutsevaid osapooli, selgitab välja koolitusvajadused, osaleb koolitus- ja õppekavade koostamisel, kogub tagasisidet ja statistikat koolituse kohta, esitab tellimusi folkloorialasteks uurimusteks, olles oluline koostööpartner riigile. 1.2. Üleriigilise ja rahvusvahelise koostöövõrgustiku ning vabatahtlike võrgustiku arendamine ja tugevdamine, kokkupuutepunktide leidmine ning rollijaotus, pädevate kontaktisikute/kõneisikute kaasamine/leidmine maakondades. Selleks kutsub EFN regulaarselt kokku ümarlaudu ja töörühmi, leidmaks ühiseid väärtusi ja määratlemaks valupunkte ning nende arutelude tulemusena ühistegevuste kavandmine. 1.3. Kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine pärimuskultuurialase informatsiooni kogumiseks ja vahendamiseks ning pärimuskultuuri infoportaali (pärimusportaali) loomine. EFNi rolliks on olla ühiskonnas pärimuskultuuri alase teabe vahendaja ning koordineerida koostööpartnerite teabevahetust. Asjatundliku kommunikatsioonistrateegia tulemusena kasvab pärimuskultuuri väärtustamine. Teave valdkonnas toimuva kohta on süsteemselt kättesaadav. Selleks tuleb selgitada välja infovajadus, töötada välja infokogumise-, haldamise ja levitamise süsteem (kellelt ja kuidas kogume ning kuhu ja kellele ja kuidas vahendame, pärimuskultuuri infoportaal, koduleht, uudiskirjad, sotsiaalmeedia, meediaväljaanded); uuring, kuidas suhestuda olemasolevate andmebaasidega. 4 2. Inimesed teadvustavad paikkondliku ja kogukondliku pärimuskultuuri olulisust ning osalevad aktiivselt folkloorialases tegevuses üle Eesti. Mõõdikud Algseis 2015 Eesmärk 2020 EFNiga koostöös toimuvate sündmuste arv aastas 35 65 Pärimuskultuuri spetsialisti kutse saajate arv aastas 3 5 EFNi suunatud ja innustatud sündmustel osalejate arv aastas 2000 3000 2.1. Kogukondlike algatusete suunamine ja innustamine, pärimuskultuuril põhinevate eluviiside ja väärtuste hoidmine ning loomine. Selleks hoogustab EFN oma võrgustiku ja eri koostööpartnerite abil sotsiaalset aktiivsust ja kodanikualgatust põhimõttel - pärimuskultuuril on tarbeväärtus ja see on kättesaadav igaühele. EFN tõstab teadlikkust pärimuslike sündmuste kaudu ning aitab kaasa mäluasutustesse kogutud teabe jõudmisele tagasi kogukonda. Traditsiooniteadmiste pinnalt pakutakse võimalusi loovuseks ning isiklikuks toimetulekuks. 2.2. Valdkonna suursündmus(t)e ellukutsumine ja korraldamine. EFN töötab välja suursündmuse formaadi ning korraldab laiemat avalikkust kaasava suursündmuse, millel on reaalne ja praktiline väärtus ning mis on pärimuskultuuri valdkonnas tegutsejate kohtumispunkt. EFN leiab võimalusi rahvusvahelise koostöö tihendamiseks, mis tõhustaks kultuurivahetust ja levitaks eesti pärimuskultuuri maailmas. EFN korraldab Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica 2016 ning töötab 2017. aastal koostöös Läti ja Leedu partneritega välja Baltica edasise tulevikustrateegia. 2.3. Tunnustatud ja karismaatiliste eestkõnelejate-arvamusliidrite kaasamine EFN annab välja pärimuskultuuri spetsialisti kutset, tõstes valdkonna ja tööandjate silmis kutse väärtust. Vabatahtlike võrgustiku pädevuse tõstmine eestkõnelejate tasandile. Lobitöö tegemine, et leida tuge ühiskonna arvamusliidritelt ja poliitikutelt. EFN tunnustab igal aastal valdkonnas tegutsevaid inimesi omalt poolt ja ühtlasi esitab taotlusi teistele olemasolevatele kultuuripreemiatele. 5 3. Haridusel on oluline roll pärimuskultuurialaste teadmiste ja hoiakute edasiandmisel. Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskuse peamiseks eesmärgiks arengukava uuel perioodil on õppimisvõimaluste viimine huvirühmadele võimalikult lähedale, toetades ja innustades kohalikke eestvedajaid haridus- ja kultuurivaldkonnas pärimuskultuuri õppe korraldamisel. Folkloorinõukogu keskendub senisest enam koolituste vahendamisele ja nõustamisele. Mõõdikud Algseisund 2015 Eesmärk 2020 Vabahariduslike koolituste arv aastas (sh koostöös tehtud koolitused) 38 55 Koolitustel osalenud õpetajate arv (sh koostöös tehtud koolitused) 300 500 Koolitustel osalejate koguarv (sh koostöös tehtud koolitused) 895 1000 3.1. Pärimuskultuuri õpe formaalhariduses. Uuendatud ja parendatud õppekavad toetavad pärimuskultuuri tervikpildi tundmist ja tajumist ning seostamist oma paikkonnaga. Pärimuskultuur on integreeritud erinevatesse ainekavadesse ning õpetajad on teadlikud pärimuskultuuri kandjad. Selleks korraldab EFN koostöös Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga õpetajate täiendõpet, nõustab õppekavade koostamist ning korraldab õpetajatee ja koolitajatele süvakoolitusi. Samuti pakub erinevaid õppematerjale- ja vahendeid pärimusõppe läbiviimiseks ning nõustab õpetajaid materjalide ja allikate leidmisel. Selleks tuleb välja töötada ja kasutusele võtta uudsed õppeviisid- ja vahendid lähtudes inimeste vajadusest ning pärimuskultuuri eripärast. EFN tõhustab koostööd Haridusministeeriumiga, et formaalharidus aitaks kaasa rahvusliku identiteedi tugevdamisele. 3.2. Pärimuskultuuri õpe vabahariduses Pärimuskultuur kui loomingulise eneseväljendus, vaimne eneseteostus ja abivahend enesega edukamaks toimetulekuks; ühiskonna kiiretest muutustest tulenevate traditsioonide vajaduspõhine taaskasutusele võtmine. Üldiste ühiskondlike trendidega kokkupuutepunktide leidmine, nende pinnalt arutelude tekitamine ning uute koolitussisude- ja vormide loomine. Selleks selgitab EFN välja koolitusvajadused, leiab sihtgrupid ning korraldab ja vahendab koolitusi koolitajatele, õpetajatele, eestvedajatele ja lapsevanematele ning peredele teadlikkuse kasvatamiseks, leides moodused pärimuskultuuri edasiandmise kindlustamiseks. EFN juures juba tegutsevad töörühmad viivad läbi koolitusprogramme nt noortelt noortele koolitused, vähemusrahvuste koolitused jne. 6 VIII. Tegevuskava Eesti Folkloorinõukogu arengukava juurde kuuluv 2016. aasta tegevuskava on lisatud eraldi failina. Arengukava uuendatakse regulaarselt igal aastal, täpsustades vajadusel eesmärke, indikaatorite sihttasemeid ja meetmeid ning koostades uue detailse tegevuskava. 7  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-15/2658-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja EESTI FOLKLOORINÕUKOGU (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2020. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 06.01.2020 käskkirja nr 6 alusel, kooskõlas 2020. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1 Lisa 1 – arengukava. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2020 kuni 31.12.2020 toetust summas 5000 eurot, millest personalikulud on summas 5000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 31.01.2020 summas 5000 eurot. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse aruande esitamise tähtaeg on 15.03.2021. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andjale toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust kajastava seletuskirja koos aruandega. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Anne-Ly Reimaa, [email protected], 6282217; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Monika Tomingas, [email protected], 53494174. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium EESTI FOLKLOORINÕUKOGU Registrikood: 70000941 Registrikood: 80007921 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE412200221010089447 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Monika Tomingas kantsler volitatud isik 3/3