Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 15.01.2020 nr 8-1/20/170 Arvamuse avaldamiseks: SA Archimedes Eesti ENIC/NARIC Keskus SA Kutsekoda Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Seletuskirja lisa_vastavustabel Kadi Mölder 735 0234 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 13.01.2020 Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seadus1 § 1. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmine Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 punktis 2 asendatakse lauseosa „perekonnaliige ning kes viibib“ lauseosaga „perekonnaliige, kes viibib; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Pädeval asutusel on kohustus käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud dokumendid esitada taotlejale kahe kuu jooksul alates välisriigi pädeva asutuse nõudmisest.“; 3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Pädeval asutusel on kohustus pöörduda välisriigi pädeva asutuse poole, kui taotlejal ei ole võimalik esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud dokumente.“. § 2. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustiku § 24 lõikes 31 asendatakse lauseosa „artiklis 49“ lauseosaga „artikli 23 lõigetes 3‒5, artiklis 49“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142); muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), nõukogu direktiiviga 2013/25/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368– 375), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170). 1 Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „……“ …………………“ 2020. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „……“ ………………………“ 2020. a. 2  Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on tingitud vajadusest viia välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus (edaspidi ka VKTS) ja ehitusseadustik (edaspidi ka EhS) kooskõlla 7. septembri 2005. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ (edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ) kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL, mis on vastu võetud 20. novembril 2013. a (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132-170). Direktiiv 2005/36/EÜ on Eesti õigusesse üle võetud 19. juuni 2008. a vastu võetud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega. Lisaks välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele on direktiivi 2005/36/EÜ ülevõtmise sätted, mis puudutavad arsti, hambaarsti, üldõe, ämmaemanda, proviisori, veterinaararsti ja arhitekti kutselasid lisatud konkreetsetesse eriseadustesse. Nendeks seadusteks on arsti, hambaarsti, üldõe ja ämmaemanda puhul tervishoiuteenuste korraldamise seadus, proviisori puhul ravimiseadus, veterinaararsti puhul veterinaarkorralduse seadus ning arhitekti puhul ehitusseadustik. Direktiiv 2013/55/EL, millega on muudetud direktiivi 2005/26/EÜ, on Eesti õigusesse üle võetud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis jõustus 18. jaanuaril 2016. a. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise eesmärk on tagada välisriigis1 kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutele õigus töötada Eestis reguleeritud ametikohtadel ja kutsealadel. Töötamise õiguse all mõistetakse juurdepääsu ametikohale või kutsealale, see annab võimaluse taotleda töö alustamist või jätkamist teatud eri- või kutsealal (konkureerida tööturul). See siiski ei garanteeri, et isik ka tööle võetakse, lõplikult otsustab selle tööandja. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlus tuleb kohaldamisele juhul, kui ametikoht või kutseala on reguleeritud, see tähendab, et nõuded haridusele ja/või töökogemusele, mida antud ametikohal või kutsealal töötada sooviv isik peab täitma, on sätestatud õigusaktidega. Selline töötamise õiguse „kitsendamine” on võimalik nii ametikoha kui ka üksiku kutsetegevuse suhtes. Kutsekvalifikatsioon on haridus selle sõna laiemas mõttes ning sisaldab ka töökogemust ning täiendusõpet. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel on Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) 25. jaanuaril 2019. a algatanud Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse nr 2018/2288 (edaspidi rikkumismenetlus), leides, et Eesti ei ole täitnud kõiki kohustusi, mis tulenevad 1 Välisriigi all peetakse direktiivi 2005/36/EÜ mõttes silmas Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi Konföderatsiooni. 1 direktiivist 2005/36/EÜ. Seega komisjoni hinnangul ei ole direktiiv 2005/36/EÜ nõuetekohaselt üle võetud. Komisjon leiab, et teatud erialade (eriarstid, erihambaarstid ja arhitektid) puhul rikub Eesti automaatse tunnustamise põhimõtet ja omandatud õigusi käsitlevaid direktiivi 2005/36/EÜ sätteid. Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Soovime juhtida siiski tähelepanu, et käesolev eelnõu puudutab vaid arhitektide automaatse tunnustamise ja omandatud õiguste regulatsiooni täpsustamist, kuivõrd Eesti õigusesse on vastavad sätted üle võetud ehitusseadustikuga. Mis puudutab aga eriarstide ja erihambaarstide automaatse tunnustamise põhimõtteid ja omandatud õigusi, siis seda reguleerib sotsiaalministri 30. aprilli 2004. a määrus nr 42 „Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“, mis ei ole käesoleva eelnõu osaks. Selle määruse muudatusi valmistatakse ette eraldiseisvalt koostöös Sotsiaalministeeriumiga, et ka see õigusakt saaks direktiiviga 2005/36/EÜ kooskõlla viidud. Samuti leiab komisjon, et Eesti õiguses puudub regulatsioon pädeva asutuse2 kohustuse kohta pöörduda välisriigi pädeva asutuse poole, kui taotleja ei suuda oma väljaõppe kohta teavet esitada. Selline olukord võib tekkida, kui välisriigi pädev asutus ei reageeri taotleja palvele oma väljaõppe kohta ametlikku tõendit väljastada. Sellises olukorras ei tohiks taotleja sattuda ebasoodsasse olukorda. Sellest tulenevalt on Eesti pädeval asutusel kohustus otse pöörduda välisriigi pädeva asutuse poole vajalike dokumentide saamiseks. Seega kehtiva õiguse kooskõlla viimiseks täiendatakse vastava kohustusega välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust. Samuti täpsustatakse sama seadust Eesti pädeva asutuse kohustusega esitada taotlejale kahekuulise tähtaja jooksul dokumente, mis kinnitavad taotleja kutsekvalifikatsiooni nõuetele vastavust, mille regulatsiooni puudumist on komisjon samuti Eestile ette heitnud. Viidatud kohustus tekib Eesti pädeval asutusel juhul, kui Eestist soovib isik minna välisriiki tööle ja välisriigi pädev asutus nõuab isikult nt tõendit laimatu reputatsiooni, pankroti puudumise või kutsealal tegutsemise keelu või muude piirangute, näiteks kriminaal- või väärteomenetluses karistatuse või kutse- või ametialaste käitumisreeglite rikkumise, puudumise kohta, siis on Eesti pädeval asutusel kohustus vastav dokument väljastada taotlejale kahe kuu jooksul välisriigi pädeva asutuse nõudmisest. Lisaks rikkumismenetlusest tulenevate puuduste kõrvaldamisele täpsustatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses ka taotleja mõistet. Nimelt kehtiva regulatsiooni kohaselt võib seadusest välja lugeda, et ka taotlejast EL kodanikul on vaja elamisluba. Tegelikult käib elamisloa nõue vaid taotlejast EL kodaniku perekonnaliikme kohta. Seega sõnastust on vastavas osas õigusselguse huvides täpsustatud. 2 Pädev asutus on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõike 2 kohaselt isik, asutus või organ, kes võrdleb käesoleva seadusega ettenähtud tingimustel ja korras taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustab taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise. 2 Seega eeltoodust tulenevalt muudetakse kahte seadust – välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus, mis reguleerib pädeva asutuse kohustusi ja taotleja mõistet ning ehitusseadustik, mis reguleerib arhitekti automaatse tunnustamise põhimõtteid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on välja töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna nõunik Tiia Raudma (tel: 735 0307, e-post: [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel: 735 0234, e-post: [email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud Inga Kukk. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva seaduseelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Kuna direktiivi 2013/36/EL ülevõtmine on liikmesriikidele kohustuslik, ei ole eelnõu kohta koostatud ei väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga tagatakse direktiivi 2005/36/EÜ nõuetekohane ülevõtmine. Eelnõuga muudetakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse redaktsiooni RT I, 30.12.2015, 6 ja ehitusseadustiku redaktsiooni RT I, 19.03.2019, 99. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on VKTSi ja EhSi kooskõlla viimine direktiiviga 2005/36/EÜ. Seega eelnõuga kavandatavate muudatuste tegemisega tagatakse direktiivi 2005/36/EÜ korrektne ülevõtmine ja rakendamine Eestis. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmine Eelnõu § 1 punkt 1. Muudatusega täpsustatakse VKTSi § 6 taotleja mõistet. VKTSi § 6 punkti 2 kohaselt loetakse taotlejaks Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikku või tema perekonnaliiget, kes viibib Eestis tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel. Seaduse aluseks oleva direktiivi 2005/36/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse direktiivi 2013/55/EL kõigi liikmesriigi kodanike, sealhulgas vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni. Arvestades, et kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine on asutamislepingu artiklist 40 ja artikli 47 lõikest 1 tulenevalt osa isikute vaba liikumisest ning isikute vaba liikumise õigus ei ole asutamislepingus ega ka direktiivis 2005/36/EÜ seotud formaalsete nõuete täitmisega 3 nagu EL kodaniku elamisõiguse registreerimine, siis tuleb VKTSi § 6 punktis 2 teha muudatus, mille kohaselt tuleb sättest jätta taotlejast EL kodaniku suhtes elamisõiguse nõue välja, et see oleks kooskõlas direktiivi 2013/55/EL artikli 2 lõikega 1. See annab igale liikmesriigi kodanikule õiguse taotleda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist teises liikmesriigis, sõltumata elamisõiguse registreerimisest. EL kodanikul on juba Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 13 lõike 1 kohaselt elamisõigus viieks aastaks, kui ta registreerib end Eesti rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Muus osas on taotleja mõiste regulatsioon jäänud samaks. Taotleja mõiste reguleerimisel on lähtutud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil. Seega saavad kutsekvalifikatsiooni tunnustamist VKTSi § 6 punkti 2 alusel taotleda ka ELi kodanike pereliikmed (viibivad Eestis alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel). Muudatusi selles osas eelnõuga ei tehta. Seega VTKSi kontekstis elamisloa nõue puudutab neid isikuid, kes on küll liikmesriigi kodaniku pereliikmed, aga ei ole liikmesriigi kodanikud. Eelnõu § 1 punkt 2. Muudatusega täiendatakse VKTSi § 7 lõikega 32. Rikkumismenetluse raames on komisjon leidnud, et direktiivi 2005/36/EÜ VII lisa punkti 1 alapunkti d teine lause on Eestil ebaõigesti üle võetud. Puudulikult üle võetud säte puudutab Eesti pädeva asutuse kohustust esitada taotlejale dokumente kindla tähtaja (kahe kuu) jooksul. Tegemist on olukorraga, kui Eestist soovib isik minna tööle välisriiki ja välisriigi pädev asutus, nõuab isikult ehk taotlejalt nt tõendit laimatu reputatsiooni, pankroti puudumise või kutsealal tegutsemise keelu või muude piirangute, näiteks kriminaal- või väärteomenetluses karistatuse või kutse- või ametialaste käitumisreeglite rikkumise, puudumise kohta. Taotleja pöördub sellises olukorras Eesti pädeva asutuse poole, kes on kohustatud isikule vastava tõendi väljastama kahe kuu jooksul. Kahekuulise tähtaja nõude kehtestab direktiivi 2005/36/EÜ VII lisa punkt 1 alapunkt d. Eesti kehtiv riigisisene õigus ei kohusta Eesti pädevat asutust esitama viidatud dokumente kahe kuu jooksul. VKTSi §-s 7, mis reguleerib pädeva asutuse ülesandeid, sh kohustust väljastada Euroopa kutsekaarte ja muid Eestis või välisriigis kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks ja reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks, sealhulgas ajutiseks töötamiseks, nõutavaid tõendeid ja dokumente, ei ole sätestatud tähtaega. Seega VKTSi §-i 7 täiendatakse, et viia see kooskõlla direktiivi 2005/36/EÜ VII lisa punkt 1 alapunkti d teise lausega. Eelnõu § 1 punkt 3. Muudatusega täiendatakse VKTSi § 17 lõikega 23. Rikkumismenetluses on komisjon Eestile heitnud ette, et Eesti seaduses puudub direktiivi 2005/36/EÜ artikli 50 lõikes 1 koostoimes VII lisa punkti 1 alapunkti b teise lõigu teises lausest tulenev pädeva asutuse kohustus pöörduda välisriigi pädeva asutuse poole, kui taotleja ei suuda oma väljaõppe kohta teavet esitada. VKTSi § 17 lõike 2 punkt 2 sätestab pädeva asutuse õiguse nõuda taotlejalt kutsekvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, kuid seaduses puudub regulatsioon selle kohta, kui taotlejal ei ole võimalik oma väljaõppe kohta teavet esitada, siis pöördub Eesti pädev asutus 4 välisriigi pädeva asutuse poole. Selline olukord võib tekkida, kui välisriigi pädev asutus ei reageeri taotleja palvele oma väljaõppe kohta ametlikku tõendit väljastada. Seega VKTSi § 17 täiendatakse Eesti pädeva asutuse kohustusega pöörduda välisriigi pädeva asutuse poole juhul, kui taotlejal ei ole võimalik Eesti pädevale asutusele oma väljaõppe kohta vastavaid dokumente esitada. § 2. Ehitusseadustiku muutmine Eelnõu § 2. Muudatusega täpsustatakse EhSi § 24 lõget 31. Komisjon on rikkumismenetluses osutanud, et Eesti ei taga automaatse tunnustamise tingimuste täitmist direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõike 3–5 kohaselt arhitektide puhul. Eestis reguleerib kutsekvalifikatsiooni tunnustamist üldseadusena VKTS. Lisaks üldisetele menetlusnormidele, mida reguleerib VKTS, on arsti, õe, ämmaemanda, proviisori, hambaarsti, loomaarsti ja arhitekti puhul eriseadused (tervishoiuteenuste korraldamise seadus, ravimiseadus, veterinaarseadus ja ehitusseadustik). Neid kutseid nimetatakse sektoraalseteks kutseteks ja neile on iseloomulik automaatne tunnustamine EL liikmesriikides. Automaatne tunnustamine tähendab seda, kui isik taotleb Eestis kvalifikatsiooni tunnustamist, peab pädev asutus käsitama isiku kvalifikatsiooni kui nõuetele vastavat, kui isikul on direktiivi 2005/36/EÜ kohane kvalifikatsiooni tõendav dokument. Arhitekti kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleerib EhSi § 24 lõige 31. Kehtiv sõnastus reguleerib arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mille puhul kohaldatakse automaatset tunnustamist. Ekslikult on sättest jäänud välja viide direktiivi 2005/36/EÜ artikkel 23 lõigetele 3-5, mis täiendab arhitekti automaatse tunnustamise aluseid omandatud õigustega. Omandatud õigus tähendab automaatse tunnustamise õigust taotlejale, kelle õpe pole küll vastav direktiivi 2005/36/EÜ nõuetele ehk puudub direktiivi 2005/36/EÜ kohane kvalifikatsiooni tõendav dokument, kuid kellel on vajalik töökogemus ja/või täienduskoolitus selleks, et omada sellel kutsealal täielik töötamise õigus. Töötamise õigust kinnitab liikmesriik, kust inimene tuleb. Seega arhitekti automaatse tunnustamise tingimuste kooskõlla viimiseks direktiiviga 2005/36/EÜ muudetakse EhSi § 24 lõiget 31 ja sättesse lisatakse viide direktiivi 2005/36/EÜ artikkel 23 lõigetele 3-5, millega tagatakse arhitekti kutse direktiivi 2005/36/EÜ kohane erisätete ülevõtmine. § 3. Seaduse jõustumine Eelnõu § 3. Seaduse jõustumisaeg on kindlaks määratud asjaolust, et Eesti on komisjonile lubanud rikkumismenetluse käigus osundatud puudused kõrvaldada ja esitada vastava eelnõu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2020. a alguses. Seaduse jõustumise aeg on eelnõu kohaselt 1. juuli 2020. a. 4. Eelnõu terminoloogia 5 Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid, kuid täpsustatakse taotleja mõistet. Muudatuse tulemusel tagatakse õigusselgus, et elamisloa nõue käib vaid taotlejast EL kodaniku perekonnaliikme kohta. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga kavandatavad muudatused VKTSis ja EhSis on seotud direktiiviga 2005/36/EÜ. Muudatused tehakse eesmärgiga kõrvaldada riigisisesest õigusest direktiiviga 2005/36/EÜ seotud puudused. 6. Seaduse mõjud VKTSi ja EhSi muutmisega ei kaasne olulist mõju. Seaduse muutmise eelnõuga tehtavad muudatused on valdavalt tehnilist laadi ja kujutavad endast sõnastuste täpsustusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ mittenõuetekohase ülevõtmise parandamiseks. 6.1. Taotleja mõiste täpsustamisega seotud võimalikud mõjud Mõju valdkond: sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste korraldusele. Sihtrühm: EL liikmesriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlejad. Mõju kirjeldus: eelnõu kohaselt täpsustakse VKTSi § 6 punktis 2 taotleja mõistet. Olemasolev sõnastus võib tekitada tõlgendamise probleeme – sätet võib tõlgendada selliselt, et elamisloa kohustus käib ka EL kodaniku kohta, kuigi see kehtib vaid ELi kodaniku perekonnaliikme kohta. Kuna Haridus- ja Teadusministeerium on pädevatele asutusele selgitanud VKTSi § 6 punkti 2 rakendamise praktikat, on seda seni kohaldatud taotleja kasuks, s.t taotleja suhtes ei kohaldata elamisõiguse registreerimise nõuet, mis on olnud ka sätte eesmärk ja mõte. Vastupidised juhtumid praktikas puuduvad. Täpsustatud sõnastusega edaspidi ebaselgus kaob. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6.2. Pädeva asutuse kohustuste täpsustamisega seotud võimalikud mõjud Mõju valdkond: sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste korraldusele. Sihtrühm: teise EL riigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlejad. Mõju kirjeldus: eelnõu kohaselt täiendatakse VKTSi § 7 lõikega 32 ning § 17 lõikega 23. Pädeva asutuse kohustuste täpsustamine, lisades konkreetse tähtaja pädevale asutusele dokumentide esitamisel ning pädeva asutuse kohustuse välisriigi pädeva asutuse poole pöördumisel, kohustab see pädevat asutust taotluste erinevatel etappidel aegsasti tegutsema. Kuna eelnõuga on täiendatud ja täpsustatud pädeva asutuse ülesandeid/kohustusi, siis edaspidi võib eelnõu uuendatud sõnastus teatud olukorras tähendada pädevale asutusele rohkem tööd, aga siiski taotlejale efektiivsemat ja kiiremat tulemust. Seaduse täiendatud sõnastus võib teatud olukorras kiirendada taotluse menetlust, mis on selgelt taotleja huvides. Tuleb siiski märkida, et seaduse olemasolev sõnastus pole senini probleeme tekitanud – Eesti on siiski peamiselt vastuvõtjariik, kuhu tulevad vähesed kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotlevad isikud. Alates IMI3 kasutusse võtmisest on pädevate asutuste vahelised kontaktid (dokumentide, 3 Internal Market Information system - Euroopa Komisjoni siseturu pädevate asutuste infosüsteem. 6 tõendite, info küsimine) palju efektiivsemad, nii et tegelikkuses direktiivis 2005/36/EÜ sätestatud tähtajad ei mängi enam nii suurt rolli: IMI süsteem kiirendab menetlusi ka süsteemi meeldetuletuste tõttu. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6.3. Arhitektide automaatse tunnustamise regulatsiooni täpsustamisega seotud võimalikud mõjud Mõju valdkond: sotsiaalne mõju. Sihtrühm: Läti, Leedu, Tšehhi, Slovakki, Sloveenia ja Horvaatia arhitektid, kes taotlevad omandatud õiguse alusel kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Mõju kirjeldus: eelnõu kohaselt muudetakse EhSi § 24 lõiget 31 selleks, et oleks üle võetud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõike 3-5 arhitekti kvalifikatsiooni tunnustamise puudutavad erisätted. Euroopa Liiduga liitumise eel tehti otsus, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiivi 2005/36/EÜ ülevõtmisel luuakse üldseadus (VKTS). Lisaks üldistele normidele VKTSis otsustati seitsme sektoraalse kutse puhul (arst, hambaarst, õde, ämmaemand, proviisor, loomaarst ja arhitekt) nende valdkondade seadusi vastavalt muuta. Arhitekti kutsealaga tegeles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kuna normitehniliselt ei olnud sellel ajal võimalik otse direktiivile 2005/36/EÜ viidata, aga siiski oli vaja ELi riikide automaatselt tunnustatud diplomeid kuskil kajastada, otsustasid valdkondade ministeeriumid need diplomid, samuti ka teatud erisätted oma vastavate seaduste määrustesse lisada. MKM kasutas selleks majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. novembri 2006. a määrust nr 94 „Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“. Kui võeti vastu uus planeerimisseadus, muutus viidatud direktiivi ülevõttev määrus kehtetuks, samas vajalikke sätteid ei lisatud uude EhSi. Peale diplomite nimekirja oli määruses ka veel erisätteid: erandid, mis puudutasid kutseala tunnustamist. Erandi kohaselt lisaks nendele arhitektuuri diplomitele, mis on direktiivi 2005/36/EÜ lisas, on teatud liikmesriikide puhul veel mõned arhitektuuri kvalifikatsioonid, mis kuuluvad automaatsele tunnustamisele: Läti, Leedu, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia ja Horvaatia omandatud õiguse alusel automaatselt tunnustatavad kvalifikatsioonid. Erisätete ekslik välja jätmine ei ole teadaolevalt mõjutanud ülalmainitud riikide arhitektide kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Samuti tuleb märkida, et arhitekt ei ole Eestis direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt reguleeritud kutse. Reguleeritud on ainult EhSi kohaselt ettevõtte pädev isik, kes vastutab ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise eest. Samuti ei puuduta erisätted uuema kvalifikatsiooniga arhitekte ülalmainitud riikidest, vaid ainult neid, kes on nö vana haridusega, aga pika töökogemusega – s.t. kellel on nn omandatud õigused, mis samuti kvalifitseerivad automaatse tunnustamise õigusena. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 7. Seaduse eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei vaja riigilt mingeid ümberkorraldusi ega lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Samuti ei kaasne seaduse rakendamisega eeldatavaid tulusid. 8. Seaduse rakendusaktid 7 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte. Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega seoses tuleb muuta sotsiaalministri 30. aprilli 2004. a määrust nr 42 „Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“, mille muutmine ei ole otseselt seotud käesoleva eelnõuga, vaid rikkumismenetluse raames komisjoni tehtud märkustega. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juulil 2020. a. Seaduse jõustumist kavandades on silmas peetud vajadust jõustada see nii kiiresti kui võimalik, sest Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus. Seega on vajadus kõrvaldada direktiivi 2005/36/EÜ ülevõtmisega seotud puudujäägid võimalikult kiiresti. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks SA Archimedes Eesti ENIC/NARIC Keskusele, SA-le Kutsekoda, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale ning Eesti Tööandjate Keskliidule. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus…………………. 2020 (allkirjastatud digitaalselt) ……………………………… 8  Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa EUROOPA LIIDU ÕIGUSAKTIDE JA EESTI ÕIGUSAKTI EELNÕU VASTAVUSTABEL 7. septembri 2005. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu ELi õigusakti ELi õigusakti ELi õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid norm normi rakendamiseks kehtestatavad ülevõtmise riigisisesed õigusaktid kohustus Artikkel, Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri lõige, punkt valikuline lõige, punkt direktiivi jah § 6 punkt 2 välisriigi vastab direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni sõnastusele artikkel 2 lõige tunnustamise seadus 1 direktiivi jah § 24 lõige 31 ehitusseadustik vastab direktiivi 2005/36/EÜ sõnastusele artikkel 23 lõiked 3-5 direktiivi jah § 17 välisriigi vastab direktiivi 2005/36/EÜ lõige 23 kutsekvalifikatsiooni sõnastusele VII lisa punkti tunnustamise seadus 1 alapunkt b direktiivi jah § 7 lõige 32 välisriigi vastab direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni sõnastusele VII lisa punkti tunnustamise seadus 1 alapunkt d EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0049 - Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.02.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aa4520b6-d79b-4334-a452-df22eb57ee35 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aa4520b6-d79b-4334-a452-df22eb57ee35?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main