Vastus

Heili Tõnisson Riigikantselei 15.01.2020 nr 1-12/236-1 [email protected] Seisukoht Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõule (122 SE) Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile ning võttes arvesse Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) seisukohta, esitame Kultuuriministeeriumi ettepaneku Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) kohta. Eelnõuga tehakse ettepanek muuta Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 1, asendades seal sõna „vaegkuuljatele“ sõnadega „kuulmispuudega inimestele“. Eelnõu kohaselt peavad ERRi teleprogrammide originaalsaated ERRi võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad kuulmispuudega inimestele. Ligipääsetavus audiovisuaalmeediale on olnud arutelude all ka Euroopas laiemalt. Nimelt võeti 14. novembril 2018 vastu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (edaspidi AVMSD), mille artikli 7 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et meediateenuse osutajate teenused muudetaks proportsionaalsete meetmete abil puudega inimestele pidevalt ja järk-järgult üha paremini ligipääsetavaks. AVMSDis sätestatud kohustused plaanitakse üle võtta meediateenuste seadusesse 2020. aasta septembriks. Sotsiaalministeerium on juhtinud tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019– 2023 järgi loodi 2019. aasta sügisel Riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühm. Kultuuriministeerium osaleb ligipääsetavuse rakkerühma töös ning annab panuse ka meedia ligipääsetavuse olukorra kaardistamiseks. Kahjuks ei ole rakkerühma audiovisuaalmeediat puudutav töö veel alanud ning seetõttu ei ole võimalik rakkerühma aruteludest tulenevaid järeldusi esitada. Eelnõuga soovitakse teha ERRi teleprogrammide originaalsaated kättesaadavamaks sellistele viipekeele kogukonna liikmetele, kes ei valda piisaval tasemel kirjakeelt, mis võimaldaks neil subtiitrite abil kõne sisust kiiresti ja õigesti aru saada. Kahjuks ei selgu eelnõu mõjude analüüsist puudutatud isikute grupi suurus. Eestikeelse viipekeele tõlkimiseks puuduvad Kultuuriministeeriumile teadaolevalt automatiseeritud lahendused, mistõttu peab eeldama, et eelnõu toob ERRile kaasa täiendavaid kulutusi, mida praegu ei ole eelarvesse arvestatud. Hinnang, et ERRi eelarve on viimase kaheksa aastaga suurenenud ligikaudu 47%, ei ole täpsemalt põhjendatud ning ilmselt on sealjuures ekslikult arvesse võetud ERRi kinnisvarainvesteeringuid, mitte sisutegevuse eelarvet. ERR on Kultuuriministeeriumile teada andnud, et ei ole ERHSi § 5 lg 1 punkti 1 muudatusele põhimõtteliselt vastu ning jätkab endiselt olemasolevate võimaluste piires oma programmide Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 originaalsaadete kättesaadavaks tegemist sõltumata, millist terminit seaduses kasutakse. ERRi huvi on jõuda maksimaalselt kõigi erivajadustega ühiskonnagruppideni, kuid sealjuures tuleb arvestada, et viipekeelse tõlkega varustatud saadete arvu oluline suurendamine on võimalik ainult uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtul. See tähendaks võimalust kuulmispuudega inimesel valida viipekeelne tõlge oma teleriekraanil sarnaselt, nagu valitakse subtiitreid. Sellist tehnoloogiat ERRi käsutuses ei ole ja selle hankimine on kulukas. Lisaks ühekordsele investeeringule tehnoloogiasse eeldab see ka suuremate andmesidemahtude tagamist kaabellevioperaatoritelt, kes on lõppastmes ERRi programmide taasedastajad vaatajatele. ERRi pakutavate viipekeelse tõlkega saadete puhul toimub iga kord eraldi tööna sisuliselt uue audiovisuaalteose loomine, st muudetakse algset videomaterjali seda kas vähendades (poolitatud ekraani lahendus) või osaliselt kinni kattes (pilt-pildis lahendus). Seega ei piirdu saadetele viipekeelse tõlke lisamine praegu üksnes „mõningase täiendava kuluga viipekeele tõlkide tasustamiseks“, nagu on märgitud eelnõu seletuskirjas, vaid sellega kaasnevad täiendavad tehnilised ja toimetuslikud kulud. Kultuuriministeerium nõustub ERRi argumentidega. Kultuuriministeerium toetab küll üldist eesmärki audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse suurendamiseks, kuid ei toeta eeltoodud põhjustel Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Mati Kaalep 628 2238 [email protected]