Leping

Uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste korraldamise teenus Väikeostu hinnapäring Tegevused viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ tegevuse 2.6.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ raames. 1. ÜLDINE INFO Siseministeerium (edaspidi hankija) soovib leida uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste korraldaja Tallinnas ja Tartus.  Väikeostu objekt on jagatud linnade lõikes kaheks osaks – osa I „Tallinn“ ja osa II „Tartu“. Pakkuja võib pakkumuse esitada omal valikul kas ühele või mõlemale osale. o Osa I objektiks on uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste korraldamine Tallinnas; o osa II objektiks on uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste korraldamine Tartus.  Hanke liik: sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkt 3 kohaselt (CPV 79952000-2 ürituste korraldamisega seotud teenused).  Väikeostu eeldatav kogumaksumus mõlema osa peale kokku on kuni 50 000 eurot käibemaksuta, millest osa I „Tallinn“ maksumus on kuni 30 000 eurot (km-ta) ja osa II „Tartu“ maksumus kuni 20 000 eurot (km-ta). 2. PAKKUMUSTE ESITAMINE 2.1. Pakkumuse esitamise tähtaeg on 09.12.2019 kell 09:00. 2.1.1. Tähtajast hiljem laekunud pakkumusi läbi ei vaadata. 2.2. Pakkumus tuleb esitada allkirjaõigusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected]. Täiendavad küsimused väikeostu kohta tuleb esitada samal e-posti aadressil. 2.3. Lubatud on kahe või enama pakkuja ühispakkumine. Ühispakkumise korral vastutavad ühispakkujad lepingu täitmise eest solidaarselt. 2.4. Pakkuja peab pakkumuses esitama järgnevad dokumendid: 2.4.1. Pakkumus vastaval vormil (lisa 1). 2.4.1.1. Kui pakkumus esitatakse mõlema osa kohta, peab pakkumusest selgelt välja tulema, missugused pakkumuse kirjeldused kehtivad ainult osa I kohta ja missugused ainult osa II kohta. Mõlemale osale pakkumuse esitamisel võib täita pakkumuse vormi ka mõlema osa kohta eraldi. 2.4.2. Kui pakkumuse allkirjastaja ei ole esindusõiguslik juhtorgani liige, tuleb esitada kirjalik volikiri pakkumuse allkirjastamiseks.  2.4.3. Ühispakkumise korral tuleb esitada väikeostuga ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja (ühispakkujate volikiri). 2.4.4. Projektijuhi CV vastavalt punktile 3.2.1. 2.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse töövõtuleping. Kui ühe pakkuja pakkumus osutub edukaks mõlemas väikeostu osas, on hankijal õigus sõlmida mõlema osa suhtes ühine töövõtuleping. 2.6. Pakkumuses esitatud tegevused viiakse mõlema osa puhul ellu 13 (kolmeteistkümne) kuu jooksul töövõtulepingu mõlemapoolsest allkirjastamisest. 3. PAKKUJA KVALIFIKATSIOONI KONTROLLIMINE 3.1. Pakkujal ei tohi olla maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses. 3.1.1. Hankija teostab maksuvõla puudumise kontrolli ise, EMTA avaliku võlapäringu lehelt (https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et), pakkuja koos pakkumusega maksuvõla puudumise kohta dokumente esitama ei pea. 3.1.2. Pakkuja kõrvaldatakse väikeostu menetlusest, kui punktis 3.1.1. nimetatud võlapäring näitab, et pakkujal esineb maksuvõlg. 3.2. Pakkuja meeskonda peab kuuluma projektijuht, kellel on varasem kogemus (arvestatakse ka vabatahtlikku tegevust) uussisserändajate kohanemise valdkonnas viimase viie aasta jooksul (s.o alates 11/2014 kuni pakkumuse esitamiseni) vähemalt kaks aastat. Tingimus kehtib võrdselt nii osale I kui osale II pakkumuse esitamisel ning mõlemale osale pakkumuse esitamiseks hankija tingimust ei summeeri (st pakkujal ei pea olema kahte erinevat projektijuhti). 3.2.1. Pakkuja esitab projektijuhi CV, milles on mh välja toodud vajalik info tõendamaks projektijuhi vastavust punktis 3.2. sätestatud tingimusele. 3.2.2. Pakkuja kvalifitseeritakse, kui pakkuja vastab sätestatud kvalifitseerimise tingimusele. Pakkuja jäetakse kvalifitseerimata, kui pakkuja ei vasta sätestatud kvalifitseerimise tingimusele või kui pakkuja on jätnud esitamata nõutud kvalifikatsiooni tõendavad andmed (ehk projektijuhi CV). 3.2.3. Hankija võib nõuda pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate täiendavate andmete või dokumentide esitamist. 3.3. Hankijal on õigus väikeostu menetlusest kõrvaldada pakkuja, kui hankijale saab teatavaks, et pakkuja on hankijale esitanud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta valeandmeid. 4. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE, KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMISE ÕIGUS 4.1. Hankija kontrollib kvalifitseerimise tingimustele vastavate pakkujate poolt esitatud pakkumuste vastavust käesolevas hinnapäringus ja selle lisades sätestatud tingimustele. 4.1.1. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see on kooskõlas hinnapäringus ja selle lisades esitatud tingimustega või kui pakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. 4.1.2. Hankija võib nõuda pakkujalt pakkumuse sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist.  4.1.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta hinnapäringus ja selle lisades esitatud tingimustele või kui pakkuja on jätnud hankija nõutud täiendavad andmed või dokumendid esitamata. 4.2. Hankija jätab endale õiguse igal ajal (enne lepingu sõlmimist) lükata tagasi kõik pakkumused kui kõikide pakkumuste maksumused ületavad väikeostu eeldatavat maksumust või hankija rahalisi võimalusi või kui hankijale on teatavaks saanud uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks väikeostu menetlusega jätkamise ja/või selle tulemusel lepingu sõlmimise. 5. LÄBIRÄÄKIMISED 5.1. Hankija peab vajaduse tekkimisel kvalifitseeritud pakkujatega väikeostu tingimuste üle läbirääkimisi. Vastavalt tekkinud vajadusele võib läbirääkimiste objektiks olla ka tehnilise kirjelduse tingimused. Läbirääkimisi ei peeta pakkumuste hindamiskriteeriumite suhtes. 5.2. Läbirääkimiste pidamise vajaduse ja ulatuse üle otsustab ning läbirääkimisi juhib hankija. Läbirääkimised toimuvad eesti keeles kas suuliselt koosoleku vormis või kirjalikult e-posti teel (suulised läbirääkimised protokollitakse, kirjalike läbirääkimiste korral säilitatakse protokollina läbirääkimiste käigus tekkinud kirjavahetus). Hankija kohtleb läbirääkimistel kõiki pakkujaid võrdselt ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste ees. 5.3. Hankija küsib vajadusel läbirääkimiste pidamise järgselt pakkujatelt täpsustatud pakkumuse, mille vastavust hankija kontrollib hinnapäringus, selle lisades ja vastavalt läbirääkimiste tulemusel täpsustatud tingimustele ning hindab vastavalt hinnapäringus sätestatud hindamise kriteeriumitele. 6. PAKKUMUSTE HINDAMINE 6.1. Kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hinnatakse osade kaupa (osa I ja osa II eraldi). 6.2. Vastavaks tunnistatud pakkumuste sisu hindab vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon. 6.3. Edukas pakkumus valitakse parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel järgmiselt: Maksimaalne Nr Kriteerium punktide arv 1. Hindamiskriteerium 1: pakkumuse sisu 70, millest Kriteeriumi Milline on pakkuja üldine arusaam väikeostu vajadusest ja 10 osa 1 hetkeolukorrast? Punktid: 4 – rahuldav, 8 – hea, 10 – suurepärane Kui selge ja teostatav on planeeritud tegevus- ja ajakava ning kui Kriteeriumi põhjendatud on valitud metoodika, sh kui läbimõeldud on 50 osa 2 erinevate sihtgruppide kaasamine? Punktid: 10 – rahuldav, 30 – hea, 50 – suurepärane Missugune on pakkuja varasem kogemus ja kuidas on Kriteeriumi meeskonnaliikmete vahelised rollid jagatud, sh millised on 10 osa 3 meeskonnaliikmete oskused ja teadmised (kompetentsid), mis aitavad kaasa väikeostu eesmärkide saavutamisele? Punktid: 4 – rahuldav, 8 – hea, 10 – suurepärane 2. Hindamiskriteerium 2: pakkumuse hind (kogumaksumus) 30 Madalaima kogumaksumusega (EUR, km-ta) pakkumusele antakse maksimaalne punktide arv 30. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem, kasutades valemit: „(madalaim hind/konkreetse pakkumuse hind) x 30“. Punktid ümardatakse kuni kahe kohani pärast koma. Maksimaalne punktide arv kokku 100 7. TULEMUSTEST TEAVITAMINE Kõiki pakkujaid teavitatakse tulemustest e-posti teel viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. 8. TEHNILINE KIRJELDUS Väikeostu eesmärgiks on leida lepingupartner, kes osutab uussisserändajatele1 ja kohalikule elanikkonnale suunatud suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumisürituste korraldamise ja läbiviimise teenust Tallinnas ja Tartus. Suhtlusvõrgustike- ja sotsialiseerumisürituste eesmärgiks on toetada uussisserändajate sotsiaalset kohanemist ühisürituste, infopäevade, koostööseminaride, töötubade, väljasõitude, külastuste jmt tegevuste kaudu, mis aitavad kaasa professionaalsete kui ka uussisserändajate ja kohalike elanike omavaheliste kontaktide loomisele. 8.1 Tausta kirjeldus Eesti sisserändepoliitika peaeesmärk on tagada nende välismaalaste Eestisse tulek, kes annavad ühiskonnale tervikuna lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega. Tasakaalustatud rändepoliitika ühe olulise osa moodustab välismaalaste esmase kohanemise toetamine. Siseministeeriumi üks eesmärke rände ja uussisserändajate kohanemise valdkonnas on era-, kolmanda ja avaliku sektori koostöös toimiva uussisserändajate kohanemist toetava tugisüsteemi kujundamine, et tagada sissejuhatavad tugiteenused, mis võimaldavad sisserändajaid paremini siduda Eesti ühiskonnaga ja luua eeldused nende edasiseks iseseisvaks tulemuslikuks toimimiseks ning kontaktide tekkimiseks eestlastega. Seetõttu on uussisserändajate kohanemise vaateks peamiseks tegevuseks olnud uussisserändajate Eesti riigi ja ühiskonna tundma õppimise soodustamine ning esmaste teadmiste ja oskuste andmine, mis võimaldavad igapäevaelus aktiivselt osaleda. Sellele järgneb juba sügavam kaasatus ühiskonna ja riigi protsessidesse ehk lõimumine. Eestisse saabub iga-aastaselt ligikaudu 8000-9000 välismaalast (tööle, õppima, ettevõtlusega tegelema, teadustööd tegema, pererände raames jne) nii Euroopa Liidust kui kolmandatest riikidest, kelle kohanemine on ühiskonna arengu seisukohalt võtmetähtsusega. Põhilisteks piirkondadeks, kuhu Eestisse saabuvad välismaalased elama asuvad, on Harju-, Tartu- ja Ida- Virumaa. Paljude uussisserändajatega tulevad Eestisse kaasa pererände raames nende perekonnaliikmed, kellel puudub erinevalt Eestisse tööle või õppima asuma tulnud uussisserändajatest esmane kohanemist toetav kontaktvõrgustik ning võimalused vastavat võrgustikku luua. Näiteks Balti Uuringute Instituudi 2014. aastal läbi viidud uuring tõi välja, et elukaaslastele/abikaasadele on raske leida erialast rakendust, kuna sobilikke (eelkõige ingliskeelseid) töökohti on vähe, mistõttu jäävad nad sageli koduseks.2 Tugi- ja kontaktvõrgustiku loomise võimaluste puudumine ning isolatsiooni jäämine võib omakorda tuua pikas perspektiivis kaasa suurema 1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:  välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;  Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alustel;  Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alustel. 2 Balti Uuringute Instituut. (2014). „Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks“, https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Uussisserändajate- kohanemine-Eestis.pdf. sõltumise sotsiaaltoetustest ja teistest riigi pakutavatest tugiteenustest, takistada edukat osalemist tööturul ja ühiskonnas laiemalt ning vähendada välismaalase potentsiaali vastuvõtvasse ühiskonda panustada, sh eriti pererändega saabunute ning Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimeste puhul. Senised sisserändetrendid suurendavad vajadust efektiivsete kohanemist toetavate teenuste pakkumiseks, et Eestisse jõudnud uussisserändajad omandaksid esmased vajalikud teadmised ja oskused, mis võimaldaks neil uues ühiskonnas edukalt hakkama saada ning luua eeldused sotsiaalsete võrgustike tekkeks, et vältida isolatsiooni jäämist. Uussisserändajate esmase kohanemise toetamisel on seni olnud suur roll neid vastuvõtvatel asutustel, näiteks tööandjad või ülikoolid. 2017. aasta Integratsiooni Monitooring näitab, et need on ka peamised kohad, kus uussisserändajad kõige rohkem eestlastega kokku puutuvad ja aktiivselt suhtlevad. Niipea kui töökohalt või koolist lahkutakse, kahaneb kokkupuude ja suhtlus eestlastega mitmekordselt.3 Seetõttu tuleb soodustada seda, et uussisserändajad õpiksid Eesti riiki ja ühiskonda tundma ning neil oleksid teadmised, oskused ja võimalused, mis võimaldavad aktiivselt igapäevaelus osaleda. Esmase kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks on oluline luua kohalikul tasandil võimalused suhtlusvõrgustike (nii professionaalsete kui mitteformaalsete) kujundamiseks ning sotsialiseerumiseks nii kohaliku elanikkonna, tööandjate kui ka teiste uussisserändajatega läbi erinevate temaatiliste ja sihtrühmapõhiste ühisürituste (erialased, kultuurilised, keelelised, sportlikud jne) korraldamise. Balti Uuringute Instituudi 2014. aastal läbi viidud uuring toob esile, et välismaalastele, ja seejuures eriti pererände raames saabunutele on eestlastega kontakti loomine keeruline, tutvusringkond tekib raskesti ja on puudus välismaalaste ja eestlaste kokkutulemise kohast, ühisest avalikust ruumist. Ka Expat Insider 2018 raporti4 kohaselt on välismaalastel Eestis muuhulgas kõige keerulisem sotsialiseeruda ning ehitada oma suhtlus- ja tutvusringkonda. Isiklik kontakt teisest kultuuriruumist pärit inimesega vähendab aga eelarvamusi ja loob soodsamad eeldused suhtlusvõrgustike tekkimiseks.5 Samuti on leitud, et isiklik kontakt teisest kultuuriruumist pärit inimestega soodustab pigem positiivse hoiaku kujunemist kohalikust elanikkonnast erinevate välismaalaste suhtes.6 Just seetõttu on oluline luua võimalused uussisserändajate kaasamiseks tööturule ja sotsiaalellu ning tuua kokku uussisserändajad ja kohalik kogukond, et suurendada isiklikke kokkupuutevõimalusi ja seeläbi toetada Eestis elavate välismaalaste edukat kohanemist. Praegune olukord: - Uussisserändajatele mõeldud sotsialiseerumisüritused ja võrgustiku teket toetavad tegevused on enamasti sektorite põhised (EAS välisspetsialistidele, ülikoolid üliõpilastele, 3 Balti Uuringute Instituut, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (2017). „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017“, https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf. 4 Expat Insider 2018, https://cms-internationsgmbh.netdna-ssl.com/cdn/file/2018-09/Expat-Insider-2018_The- InterNations-Survey.pdf 5 Semyonov, M; Glikman, A. (2009). Ethnic residential segregation, social contacts, and anti-minority attitudes in European societies. European Sociological Review, 25(6): 693–708. 6 Bridges, S. ja Mateut, S. (2014). Should they stay or should they go? Attitudes towards immigration in Europe. Scottish Journal of Political Economy, 61 (4): 397–429.  tööandjad enda ettevõtte töötajatele, tugiorganisatsioonid rahvusvahelise kaitse saajatele jne). - Uussisserändajate ja kohalike kokku toomist toetavad tegevused toimuvad projektipõhiselt, puudub süsteemsus ja regulaarsus ning käimasolevate projektide lõppedes tegevused katkevad (nt projektid „Saame tuttavaks“, „Kultuurisamm“). - Professionaalsete suhtlusvõrgustike tekke võimalused on piiratud, ei toimu regulaarseid networking-üritusi kohalikega, et tuua kokku teatud sektori ettevõtjaid ja välismaalasi. EAS Work in Estonia korraldab selliseid üritusi regulaarselt, kuid fookus on peamiselt välisspetsialistidel ja nende pereliikmetel. - Puudub tervikkontseptsioon, kuidas kõige tõhusamalt välismaalastele kontaktvõrgustike tekkimist toetada. - 117 447 eestlast on isiklikult valmis aitama teistest riikidest Eestisse elama tulnud inimestel kohaneda eluga Eestis ja 99 510 eestlast tunnevad suurt vajadust kohanemis- ja lõimumistemaatika vastu meedias (nt telesaateid) ja kultuurielus.7 8.2 Sihtrühm Tellitava teenuse otseseks sihtrühmaks on: - uussisserändajad, sh nii Euroopa Liidu kui kolmandate riikide kodanikud; - eestlased ja muust rahvusest kohalike kogukondade liikmed. Tellitava teenuse kaudseks sihtrühmaks on: - erinevad avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused ja organisatsioonid, sh ülikoolid, tööandjad, kohalikud omavalitsused, ametiasutused, vabaühendused jne. 8.3 Pakkuja ülesanded Pakkuja ülesandeks on välja töötada ja pakkuda tegevusi, millega toetatakse uussisserändajate sotsiaalsete ja professionaalsete võrgustike teket. Pakutavad tegevused peavad olema mitmekesised ja toetama väikeostu eesmärkide saavutamist parimal viisil. Täpsemalt on pakkuja ülesanded: a) Kaardistada uussisserändajate vajadused ja võimalused võrgustumiseks ning kaardistuse tulemustest lähtuvalt pakkuda välja omapoolne nägemus ja plaan kitsaskohtade lahendamiseks. b) Valmistada ette ja viia läbi uussisserändajatele ja kohalikele sotsialiseerumis- ja võrgustumise üritusi nii inglise kui ka vene keeles Tallinnas (Osale I pakkumuse esitamisel) / Tartus (Osale II pakkumuse esitamisel), sh:  kogu korraldusega kaasnev kommunikatsioon inglise ja/või vene keeles, vastavalt ürituse keelsusele;  üritustele registreerimise korraldamine, kutsete ja infokirjade saatmine;  ruumide leidmine ja ettevalmistamine (vajadusel konverentsitehnika organiseerimine ja muud tehnilised ettevalmistused); 7 Civitta. 2019. ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Tallinn: Kultuuriministeerium ja Siseministeerium (avalikustamisel)   vastavalt ürituse iseloomule vajadusel toitlustuse korraldamine;  osalejatelt tagasiside kogumine ja analüüsimine;  osalejate registreerimislehtede kogumine, välja arvatud juhul, kui see pole ürituse iseloomust tulenevalt võimalik (lepitakse hankijaga eraldi kokku);  toimunud ürituste kohta aruannete koostamine ja tellijale esitamine. c) viia läbi muid pakkumuses kirjeldatud asjakohaseid tegevusi, mis aitavad väikeostu eesmärke saavutada. Pakkumuses tuleb esitada tegevuste eeldatavad mahud ja sisu lühikirjeldus, läbiviimise vorm ja metoodika, koostööpartnerid ja planeeritud toimumiskohad (vt ka Lisa 1). 8.4 Nõuded pakkumuses esitatavatele tegevustele Pakkumuses esitatud tegevused peavad vastama järgmistele tingimustele: - kaasatavad sihtrühmad peavad olema võimalikult mitmekesised (st tuleb võtta arvesse erinevaid rändeliike, uussisserändajate kultuurilist ja keelelist tausta, vanust jne); - tegevuste planeerimisel tuleb arvesse võtta ja täiendada vastavas piirkonnas juba olemasolevaid võrgustumise võimalusi ning hoiduda olemasolevate võimaluste dubleerimisest. Olemasolevate võimaluste edasiarendus, laiendamine ja koostöö on lubatud; - planeeritavad tegevused peavad lähtuma pakkuja poolt läbi viidud hetkeolukorra kaardistusest ja lahendama kaardistusest välja tulnud kitsaskohti (nt rändeliikide lõikes, sotsiaalsete, professionaalsete võrgustike teke, välismaalaste omavaheline võrgustamine, võimalus suhelda kohalikega jne); - lepingu perioodil (kokku 13 kuud) peab igakuiselt toimuma vähemalt üks üritus või kokkusaamine uussisserändajatega/kohalikega/ettevõtetega, kokku vähemalt 12 kohtumist. Esimese kuu jooksul pärast lepingu mõlemapoolset allkirjastamist kohtumist toimuma ei pea, see aeg on ette nähtud tegevuste ettevalmistamiseks; - lepingu perioodi jooksul tuleb tegevustesse osalejana kaasata osas I (Tallinn) vähemalt 300 uussisserändajat ja 150 kohalikku elanikku ning osas II (Tartu) vähemalt 200 uussisserändajat ja 100 kohalikku elanikku (tegemist osaluskordadega, st kui üks inimene osaleb mitmes tegevuses, läheb see eraldi osalustena arvesse). LISA 1. Pakkumuse vorm Uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste korraldamise teenus 1. Üldandmed 1.1. Pakkumuse esitaja 1.2. Pakkumus esitatakse järgmistele osadele (Osa I ja/või Osa II) 1.3. Kontaktisik Ees- ja perekonnanimi: Telefoninumber: E-posti aadress: 1.4. Pakkumuse edukaks tunnistamisel töövõtulepingu Ees- ja perekonnanimi: allkirjastaja Esindusõiguse alus: 1.5. Ühispakkujad volitavad nimetatud isikut tegutsema Organisatsiooni nimi: ühispakkujate volitatud esindajana käesolevas Ees- ja perekonnanimi: väikeostus, lepingu sõlmimisega ning täitmisega Telefoninumber: seotud toimingute tegemiseks, esindades ühispakkujaid suhetes hankijaga (täidetakse ühise E-posti aadress: pakkumuse korral) 2. Planeeritavad tegevused ja tehniline lahendus 2.1. Kirjeldada enda nägemust, kuidas toetada uussisserändajate suhtlusvõrgustike teket 2.2. Hetkeolukorra kaardistus ja sellest tulenev vajadus 2.3. Kirjeldada planeeritud tegevuste kava, sisu ja elluviimise metoodikat (detailne ülevaade anda tabelis 1, vt allpool) 2.4. Kirjeldada, kuidas toimub sihtgruppide kaasamine (eraldi nii kohalikud elanikud kui ka uussisserändajad; inglise- ja venekeelsed uussisserändajad) ja milliseid kanaleid selleks kasutatakse 2.5. Põhjendada, missuguseid partnereid kavatsetakse tegevustesse kaasata 2.6. Kirjeldada meeskonda ja meeskonnaliikmete rolli pakkumuses esitatud tegevuste elluviimises 2.7. Kirjeldada pakkuja senist kogemust ja pädevust tegevusi ellu viia 2.8. Muu info (soovi korral) Tabel 1. Ülevaade pakutavatest tegevustest Tegevuse vorm Sisu/teemad Mis Toimumise Toimumise Eeldatav (kultuuriõhtu, keeltes eeldatav aeg koht osalejate/ infopäev vms) ja toimub kaasatute metoodika arv (lisada ridu juurde) Tabel 2. Hinnapakkumise vorm Hinnapakkumine peab sisaldama kõiki pakkumuses pakutavaid tegevusi ja olema hankijale lõplik. Ühiku Maksumus Maksumus Märkused Nr Tegevus Ühik hind Kogus km-ta km-ga (vajadusel) (km-ta) 1. 2. … … KOGUMAKSUMUS: (vajadusel lisada ridu juurde)  LISA 1. Pakkumuse vorm Üldandmed 1.1. Pakkumuse esitaja MTÜ Rahvusvaheline Maja 1.2. Pakkumus esitatakse järgmistele osadele (Osa I ja/või Osa II) Osa I ja Osa II 1.3. Kontaktisik Ees- ja perekonnanimi: Dan Prits Telefoninumber: + 372 56950099 E-posti aadress: [email protected] 1.4. Pakkumuse edukaks tunnistamisel töövõtulepingu allkirjastaja Ees- ja perekonnanimi: Anastasia Pert š jonok Esindusõiguse alus: Juhatuse liige 1.5. Ühispakkujad volitavad nimetatud isikut tegutsema ühispakkujate volitatud esindajana käesolevas väikeostus, lepingu sõlmimisega ning täitmisega seotud toimingute tegemiseks, esindades ühispakkujaid suhetes hankijaga (täidetakse ühise pakkumuse korral) Organisatsiooni nimi: Ees- ja perekonnanimi: Telefoninumber: E-posti aadress: Planeeritavad tegevused ja tehniline lahendus 2.1. Kirjeldada enda nägemust, kuidas toetada uussisserändajate suhtlusvõrgustike teket Tähtis on toetada uussisserändajate suhtlusvõrgustike teket viisil mis on jätkusuutlik. Vajalik on isikliku kontakti võimaldamine modereeritud keskkonnas - sest igasugune juhuslik kohtumine ei garanteeri positiivset kogemust. Lisaks on tähtis toetada uussisserändajate teadlikkust erinevatest võimalustest, kus iseseisvalt tegutseda ja võrgustuda ning eestlastega kohtuda. Tegevuste metoodika: MTÜ Rahvusvahelise Maja on viimase kolme aastaga korraldanud üle 700 erineva sündmuse, mille eesmärk on toetada uussisserändajate ja kohalike elanike vaheliste suhtlusvõrgustike ja kultuurikontaktide teket ning pilootinud mitmeid erinevaid lähenemisviise ja vorme. Alljärgnevalt kirjeldatud metoodika põhineb nendel kogemustel ja sihtgruppide tagasisidel. Küsimuseks ei ole see, kuidas me saame eestlasi integratsiooni toetavatele sündmustele vaid kuhu tahavad uussisserändajad minna. Mis hobidega ja huvidega tegeleda, mis teemadel olla kaasatud ja kaasa rääkida Eestis. Meie leiame üles kogukonnad, organisatsioonid ja kohad mis koondavad sarnaste huvide ja vajadustega kohalikke-ee tagab suhtlusvõrgustike jätkusuutlikkuse ja suhtluse orgaanilisuse. Uusisserändajate ja kohalike vaheliste jätkusuutlike suhtlusvõrgustike toetamises on kolm olulist faktorit: Keskkond . Üritus peab toimuma antud piirkonnas asuvas kogukonnakeskuses, millega saab soovi korral seotuks jääda ka peale ürituse toimumist (mitte avalikus ruumis, konverentsisaalis või muuseumis, kus tegevus jääkski isoleerituks ja ühekordseks). Kogukonnakeskus koondab ühiste huvidega kohalikke ja on koht, mille tegevustes saab uussisserändaja pärast üritust kaasa lüüa ja leida seal temaga ühiste huvidega kohalikke, mitte koht mida ta saab pärast üritust ainult passiivselt külastada. Iga üritus korraldatakse koostöös partnerorganisatsioonidega, mis koondab enda ümber mingeid kogukondi (nt. keskkonna ja jätkusuutlikkuse valdkonnas võivad sellisteks olla Eesti Roheline Liikumine, Eesti Vegan Selts, Tartu Loodusmaja) . See on oluline selleks, et pakkuda osalejatele võimalust ka edaspidi selle kogukonna(organisatsiooni) tegevustes osaleda ja sarnaste huvidega võrgustikku leida - ühelt poolt saab uussisserändaja teada, et antud koht on olemas ja tal on edaspidi julgem/mugavam üksi minna; teiselt poolt on tegevused suunatud inimeste omavahelisele suhtlemisele (mängud, ülesanded jm), et tekiks positiivne kontakt, mis inspireeriks nii uussisserändajat kui ka kohalikku osalejat ütlema: “Täna oli tore, ma nägin, et järgmine nädalal toimub siin majas samal teemal sarnane üritus uuesti - kas tuled ka sinna?” Partnerorganisatsioonidega koostöö on tähtis ka selleks, et ei tekiks projektimaigulisi paralleelseid “välismaalaste üritusi”, vaid uussisserändajad suunatakse juba olemasolevasse keskkonda ja juba toimuvate teenuste juurde. Sidemete loomine oskusliku modereerimise ja kaasamise kaudu Ürituste sisuline eesmärk ei ole tutvustada uussisserändajate kultuuri ja eripärasid, sest neid tegevusi on juba nii Tallinnas kui ka Tartus ja sinna saab uussisserändajaid suunata osalema. Kuigi eksootiliste kultuuriliste aspektide tutvustamine tekitab huvi ja kutsub kuulama, loob see meie kogemuste kohaselt vaid harva hea vundamendi edasiseks läbikäimiseks ja ei toeta kuigi tõhusalt jätkusuutlike suhtlusvõrgustike teket uussisserändajate ja kohalike vahel. Märksa tõhusamalt toetavad sügavamate sidemete loomist ühised huvid, ent tänase seisuga pigem realiseeritakse oma huvisid paralleelselt (eestlaste jalgpall ja välismaalaste jalgpall; eestlaste feministide grupp ja venelaste feministide grupp jne). Seega küll pakutakse ürituste raames põnevat kultuurikogemust, kuidas selle eesmärk on osalejad üritusele kohale tuua; edasine suhtlus baseerub aga mitte (kultuuri)erinevustel, vaid ühistel huvidel. Näide: Tartu Loodusmajas toimuvad Rohelise Tee Õhtu filmiõhtud ( https://www.facebook.com/Rohelise-Tee-%C3%95htu-125174284235560/ ), kus Pakistanist pärit uussisserändajad koos eesti moderaatoriga viivad läbi filmijärgse arutelu elust Pakistanis ja keskkonnaalastest väljakutsetest. Aktiivne roll ürituse korraldamises peab olema nii kohalikel inimestel kui ka uussisserändajatel . Ürituste korraldamisse kaasame nii Eesti partnerorganisatsioone (st mitte lihtsalt ei rendi kohta selleks, et läbi viia, vaid kaasame nad arutellu, et selgitada välja, millised teemad võiksid selle organisatsiooni tavalisele osalejaskonnale olla võimalikult asjakohased jms), kui ka formaalseid ning mitteformaalseid uussisserändajate gruppe (nt. Украинки в Эстонии / Українки в Естонії või EstoniaIndiaFriendshipClub ), et tagada, et: eestlased kes on huvitatud konkreetsest kultuurist leiaksid kogukonna, kus edasi suhelda ja kultuuriga tutvuda, võrgustuda Hiljuti Eestisse saabunud uussisserändajad oleksid teadlikud ja soovi korral saaks kohtuda teiste uussisserändajatega ja kogukondadega, kes saavad neid kogemusepõhiselt toetada Eesti eluga kohanemisel ja võrgustumisel . Antud lähenemine toetab seda, et tekiksid jätkusuutlikud suhtlusvõrgustikud ja suhted uussisserändajate ja kohalike vahel ning annab uussisserändajatele teadmise, kus kohtuda eestlastega ka pärast ürituse- või projektitegevuste lõppu. 2.2. Hetkeolukorra kaardistus ja sellest tulenev vajadus Projekti vajadus: Sisseränne Eestisse suureneb, lisaks Eestis juba pikka aega elavatele etnilistele gruppidele on tekkimas uued grupid. Usaldus erinevate gruppide suhtes kõigub ja on gruppe, kelle vahel usaldus on madal. Lisaks on erinevad viimaste aastate ühiskondlikud protsessid toonud kaasa lõhede suurenemise ühiskonnas. Iseäranis tähtis on lõimimist soodustavad tegevused Harjumaal ja Tartumaal, piirkonnad kus 2018 aastal oli esmakordselt elukoha registreerinud uussisserändajat arv vastavalt ligikaudu 5610 ja 1216 uussisserändajat (Rändestatistika ülevaade 2014-2018) Kultuurikontakti tulemusena tekkivas üksteisega kohanemises valitakse erinevaid toimetulekuviise: sisserändajate ja kohaliku elanikkonna vahelised suhted võivad olla nii integratsioonile kui segregatsioonile orienteeritud (nii enamusgrupi kui ka vähemusgrupi poolt). Eesti strateegiate eesmärgiks on sidus ühiskond - usalduse suurenemine ( Lõimuv Eesti 2030), ning rände juhtimine, nt et Eestisse jõuaks rohkem lisandväärtust toovaid sisserändajaid, milleks on oluline atraktiivse ja turvalise elukeskkonna tagamine ja Eesti elanike valmidus lisandväärtust andvaid sisserännanuid vastu võtta (STAK 2015-2020). Ka integratsiooniuuringutes on leitud, et ühiskondlikus mõttes positiivseid akulturatsioonistrateegiaid toetab mh kultuurikontakti, suhtlusvõrgustike edendamine ja inimeste vahelise usalduse suurenemine (Allport 2954, Pettrigrew 2011, Thomsen 2011). On teada ka, et võrgustike puudumine on Eestis korduvalt nimetatava probleem mitmete uussisserändajate seas ja uussisserändajad ise näevad mh ka vabatahtlikus tegevuses võimalust kogukonda siseneda (IBS, Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring, 2019). 2017. aasta integratsioonimonitooring toob välja, et uussisserändajate puhul on ühiskonda lõimumisel oluline roll kontaktide omamisel teiste Eesti elanikega, kuid Eestisse saabumisel või selle järgselt on vahetut ja aktiivset kontakti Eesti püsielanikega vähe (Eesti ühiskonna integratsioonimonitooring (EIM) 2017). Monitooringu andmetel suhtleb eestlastega aktiivselt vaid 49%, aktiivne suhtlus eestlastega puudub aga 51% uussisserändajatest, kusjuures peamiselt puututakse eestlastega kokku tööko ha l või koolis. Kui aga töökohalt või koolist lahkutakse, kahaneb kokkupuude ja suhtlus eestlastega mitmekordselt ja aktiivset suhtlust eestlastega jätkab oma sõpruskonnas 23% ja vaba aja tegevustes või sotsiaalmeedias ainult 17% uussisserändajatest. (EIM 2017). Ka Expat Insider 2018 raporti kohaselt on välismaalastel Eestis üheks kõige keerulisemaks väljakutseks sotsialiseerumine ning oma suhtlus- ja tutvusringkonna ülesehitamine ( Expat Insider 2018). Sellest tulenevalt on esmatähtis toetada sektoriteüleste suhtlusvõrgustike teket ning pakkuda võimalusi, mis toetavad uussisserändajate ja kohalike vahelisi suhteid ja kontakti. Iseäranis oluline on pakkuda neid võimalusi uussisserändajatele, kes ei õpi, ega tööta, nt. pererändega tulijatele. Nagu hanke hinnapäringus ka kirjeldatud, uussisserändajatele mõeldud sotsialiseerumisüritused ja võrgustiku teket toetavad tegevused on enamasti sektorite põhised, sellest kipuvad aga välja jääma uussisserändajad, kes ei ole seotud nt. töökoha või õppeasutusega. See on aga märkimisväärne probleem, sest 2018 aastal oli populaarsuselt teine Eestise tulemise põhjus pereränne. (Rändestatistika ülevaade 2014-2018). Ka töökoha olemasolu ei pruugi tagada suhtlust: kui uussisserändaja töötab ettevõttes, kus kolleegid omavahel kuigipalju ei suhtle, jäävad suhtlusvõimalused siiski piiratuks. Lisaks on viiteid sellele, et mõnes töökohas on tekkinud nii palju töötajaid ühest ja samast etnilisest või keelelisest grupist, et suhtlus jääb siiski vaid omaena grupi sisse. Samuti on üsna sagedased segregeeritud suhtlusvõrgustikud, kus ühiseks tunnuseks on keel ja seotus asutusega (nt. ESN Tartu ja ESN Tallinn üritused toovad omavahel kokku ennekõike uussisserändajatest üliõpilasi). Meie hinnangul ei ole prioriteetne toetada uussisserändajate omavahelisi suhtlusvõrgustike - uussisserändajad leiavad tihti iseseisvalt üles enda rahvuskaaslased ja teised uussisserändajad; suurem vajadus on just lõimimine ja suhtlusvõrgustike toetamine eestlastega. Tähtis on ka professionaalsete suhtlusvõrgustike toetamine, kuid lähtuvalt MTÜ Rahvusvahelise Maja kogemusest on professionaalsed suhtlusvõrgustikud olulised töö ja eneserakenduse leidmiseks kõige enam just välisspetsialistidele ja IKT sihtgrupile. Teistel sihtgruppidel ja töösektorites ei ole primaarne vajadus professionaalsete suhtlusvõrgustike toetamine, vaid pigem konkreetsed teenused ja koolitused nt. tööotsimisoskuste arendamine jne. Hetkel korraldab Eesti Rahvusvaheline Maja “Re-Invent Yourself ” programmi, ning avab ka uued grupid uuel aastal nii Tartus, kui ka Tallinnas. Seetõttu näeme, et antud hanke raames, arvestades hanke prioriteetseid eesmärke ja eelarvet ei ole otstarbekas otseselt tegeleda professionaalsete suhtlusvõrgustike toetamisega, sest see hajutaks liialt projektitegevuste fookust ja seeläbi ka mõjusust. Lisaks soovime vältida dubleerimist ja analoogset teenust kõige enim vajavale sihtgrupile ( välisspetsialistide ja IKT töötajate kaaslased) juba pakutakse ning teistele sihtgrupile on prioriteetsem üldisemate suhtlusvõrgustike ja kontaktie tekke loomine, sest tihti toetab tööle saamist paremini teised holistilisemad tööturuteenused, mitte ainult professionaalse sotsialiseerumisele keskendunud üksikteenused/tegevused. Küll aga toetame projekti raames uussisserändajate osalemist olemasolevates teenustes, mis toetavad professionaalsete suhtlusvõrgustike teket nii IKT ja välisspetsialistide sihtgrupis (Eesti Rahvusvaheline Maja teenus), kui ka pigem teistes sihtgruppides ja sektorites (MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus). Suulised kokkulepped mõlema asutusega koostööks ja informatsiooni vahendamiseks on juba sõlmitud. Lisaks suuname projektitegevustes osalevaid uussisserändajaid relevantsetele juba toimuvatele karjäärimessidele (nt. Work in Estonia korraldatud messid) ja sektoripõhistele network üritustele. 2.3. Kirjeldada planeeritud tegevuste kava, sisu ja elluviimise metoodikat (detailne ülevaade anda tabelis 1, vt allpool) Tegevuskava, ürituste arv, eesmärk, metoodika jne. on nii Osa I (Tallinn), kui ka Osa II (Tartu) puhul identsed. Projektiperioodi jooksul (13 kuud) korraldatakse 12 võrgustikuüritust, 1 avaüritus ning 1 tänuüritus kummaski linnas, nii Tartus, kui ka Tallinnas. Kokku korraldatakse kahe linna peale 28 üritust. Projektiperioodi ajajoon: Esimese perioodi jooksul (veebruar 2020 - mai 2020) viiakse ellu 3 võrgustikuüritust ja 1 avaüritus kummaski piirkonnas/osas ning jooksvalt tegeletakse ürituste arendamiseks teenuseformaati ja ürituste mõju hindamisega. Projekti I perioodi tegevused on järgmised: Veebruar: ettevalmistavad tegevused, sh. sõlmitakse kokkulepped mõjuhindamise ja teenuse arendamise osas. Märts-mai: teenusdisaini ja mõju hindamise ekspert osaleb üritustel, töötab välja indikaatorid mõju hindamiseks ning hindab esimese perioodi tegevuste mõju. Mai lõpus analüüsitakse pilootperioodi (st esimese perioodi) tegevuste mõjusust, sihtgruppide kaetust, teemavaldkondade relevantsust, kommunikatsiooni tõhusust, üleüldist sekkumismudeli disaini jne ning vajadusel tehakse hankijale ettepanek tegevuste kohendamiseks. Teise perioodi jooksul (juuni 2020- veebruar 2021) viiakse ellu ülejäänud tegevused (tegevuste loogika kirjeldatud all) ning perioodi lõpus, veebruaris 2021, viiakse uuesti ellu mõju hindamine ja kirjeldatakse sekkumismudelit, selle mõju ja tulemusi. Projekti algusaeg võib muutuda sõltuvalt ajast millal hankija ja hanke läbiviija lepingu sõlmivad. Üritused: Nii nagu ka hanke kirjelduses on välja toodud, siis hetkel on teenused ja paljud üritused sektoripõhised (EAS välisspetsialistidele , ülikoolid üliõpilastele jne), kuid inimesi seovad ühised huvid, vajadused ja teatud määral ka suhtluskeel - mitte viisa kategooria või rändeliik. Meie metoodika ei kategoriseeri üritusi vastavalt uussisserändajate rändetaustale, vaid vastavalt individuaalsetele huvidele ja vajadustele - siiski sealjuures arvesse võttes erinevate uusisserändajate rändeliikide vajadusi ja eripärasid, tagades, et kõikidele rändeliikidele on sobivaid üritusi ja tegevusi. Täiendav fookus on pererändega saabunud uussisserändajatel, kes on enim isoleeritud. Teeme mh. koostööd Eesti Rahvusvahelise Majaga Re-Invent Yourself programmiga. Oleme valinud ürituste teemavaldkonnad nii, et oleks sobivaid üritusi kõikidele allpooltoodud ala sihtgruppidele. Oleme markeerinud 5 ürituste teemavaldkonda, pilootperioodi lõppedes lisame vastavalt vajadustele ja huvidele uusi kategooriaid. Teemavaldkondade eelvalik tuleneb meie eelnevast kogemusest ja kokkupuutest sihtgrupiga, kui ka Integratsiooni Sihtasutuse hanke „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele perioodil 2019-2022“ läbiviimisel koostatud küsitlusankeet põhjal, kus küsitlesime 134 uussisserändajat, et teada saada mis teemad neile huvi pakuvad. Grupeerisime sihtgruppe ning lõpuks on meil neli kliendisegmenti, sõltumata rändeliigist - kellel on teatud ühised jooned ja omadused ning kelle vajaduste ja eripäradega peavad programmi üritused sobituma: Ingliskeelsed uussisserändajad Venekeelsed uussisserändajad Uussisserändajad, kes ei käi tüüpilistel meelelahutus- ja vabaaja veetmis kohtades (nt. vanemaealised, konservatiivsema taustaga - siia liigutuvad mh. ka rahvusvahelise kaitse saajad Uusisserändajad , kes on lapsevanemad Teemavaldkonnad: Keskkond/taaskasutus/ veganlus . Potentsiaalsed partnerorganisatsioonid: Põhjala tehase kogukond, Eesti Vegan Selts, Tartu Maheaed, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine jne. Näide: Tartu Loodusmajas toimub üritus, kus India uussisserändaja teeb kokandustöö oma rahvusköögi vegan roogadest, üritus korraldatakse koostöös Eesti Vegan Seltsiga. Kunst/teater/film/kirjandus Potentsiaalsed partnerorganisatsioonid: Tartu Linnamuuseum, Tallinna Keskraamatukogu, Tallinna Rahvusraamatukogu, Tartu Elektriteater, Trüki- ja Paberimuuseum (TYPA), Gen -Klubi jne. Näide: TYPAs toimub üritus, kus Jaapani uussisserändaja teeb origami töötoa, üritus korraldatakse koostöös TYPAga . Sport/jalgpall/võrkpall/tants Potentsiaalsed partnerorganisatsioonid: Tartu Tantsuklubi, Müstika Tantsustuudio, Movement Tallinn, Basketball Tallinn Näide: Tartu Tantsuklubis toimub üritus, kus Ukraina uussisserändajad õpetavad Ukraina rahvatantsu, üritus korraldatakse koostöös Tartu Tantsuklubiga, Käsitöö/disain Potentsiaalsed partnerorganisatsioonid: Meeste Garaaz , Tikkimine, MakerLab , Paranduskeder, Käsitööõpetus Näide: Käsitööõpetus majas toimub üritus, kus Iraani uussisserändajad õpetavad Iraani tikandeid, üritus korraldatakse koostöös Käsitööõpetusega. Toit Potentsiaalsed partnerorganisatsioonid: Roosa Pipar, Tallinna Keskraamatukogu, Kesklinna Noortekeskus Näide: Tallinnas toimub üritus, kus Nigeeria uussisserändajad õpetavad Nigeeria rahvustoitu, üritus korraldatakse koostöös Roosa Pipraga nende õppeklassis. Kaasame tegevustesse osalejana piirkonnas/osas I (Tallinn) vähemalt 300 uussisserändajat ja 150 kohalikku elanikku ning piirkonnas/osas II (Tartu) vähemalt 200 uussisserändajat ja 100 kohalikku elanikku. Võrgustikuüritus on touchpoint , mis annab võimaluse suhtlemiseks ja võrgustike tekkeks, kuid meie toetame nii uussisserändajaid, kui ka partnerorganisatsioone ürituste järgselt eesmärgiga toetada pikaajaliste ja jätkusuutlike suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumise võimaluste teket. Meie meeskonnas on vabatahtlikud (nii eestlased, kui ka uussisserändajad), kes toetavad uussisserändajaid vajadusel pärast üritusel osalemist, kui ka uussisserändajaid, kes võrgustikuüritusel mingil põhjusel osaleda ei saanud - (taas)külastada partnerorganisatsiooni, või sarnast muud organisatsiooni, kus on võimalus suhtlusvõrgustike tekkeks. Vabatahtlikud annavad informatsooni partnerorganisatsioonidest, toetavad tegevustes osalemist, vajadusel ka alguses koos uussisserändajaga seal käies. MTÜ Rahvusvaheline Maja rakendas vabatahtlike projektis AMIF 2017-11 rahvusvahelise kaitse saajatega sellisel viisil ja see toetas külastus- ja aktiivsusmäära. Toetame ka partnerorganisatsiooni - nii selles, et uussisserändajad leiaks tee nendeni (meie meeskonna vabatahtlikud loovad profiililood partnerorganisatsioonidest, tutvustame nende tegevusi ja kaasumisvõimalusi nii oma kanalites (Facebook, koduleht), kui ka laiemalt sotsiaalmeedias (nt. gruppides Families with kids in Tartu, Мамы Тарту ) ja ka point of access’is (nt. Garage 48, ülikoolide ja üliõpilaselamute, IT-ettevõtete, registriameti stendidel). Vajadusel aitame tõlkida kodulehel primaarse informatsiooni inglise ja/või vene keelde. Tõlkimise teostavad meie vabatahtlikud. Meie meeskond pakub jooksvat limiteeritud nõustamist partnerorganisatsioonidele potentsiaalsetes väljakutsetes uussiserändajatega . Me ei planeeri hetkel koolitusi, kuna AMIF 2017-11 projektikogemus näitab, et nõudlus nõustamise järele on palju suurem. Lisaks toetame, et partnerorganisatsioonid kaasaksid oma tegevustesse rohkem uussisserändajaid ja näeksid nende väärtust organisatsioonile - oleme seda juba ka varasemalt teinud ja esinesime november 2019 antud teemal ka Tartu 2024 Kultuurikompass üritusel üle 150 Lõuna-Eesti kultuuri- ja kogukonnaorganisatsioonile. Loome oma kodulehele ka alalehe, kus koondame informatsiooni partnerorganisatsioonide profiililoodest, võimalustest ning jagame ka uussisserändajate kogemuslugusid projekti tegevustes osalemiseks (nt: https://www.internationalhouse.ee/en/news/estonian-culture-course-how-was-it-the-experience-of-the-very-first-group/ ja http://isa.ut.ee/blog/enjoying-the-student-life-in-tartu-what-to-do-in-your-free-time-bing-china/?fbclid=IwAR3AHcuDm0eSlZmHfPQqZHazcYoVR9Sh5_N6Sp59wn32JWIUU2TMsElsGL4 ) ning tutvustame teisi infokanaleid (nt. kultuuri.info/culture.ee/kultuuri.info / ru ). Jagame antud informatsiooni ka oma Facebook lehel ja muudes relevantsetes kanalites. Projekti lõpus korraldame kummaski linnas ka tänuürituse, kuhu on kutsutud partnerorganisatsioonid, vabatahtlikud, partnerid ja muud asjaosalised. Tegevuste tulemusena on edenenud uussisserändajate ja kohalike elanike vaheliste suhtlusvõrgustikud ning loodud uusi sotsialiseerumisvõimalusi ning on tekkinud rohkem võimalusi kultuurikontaktiks ning on maandatud ka vastastikuseid eelarvamusi ja stereotüüpe läbi isikliku kontakti. Toetatud on uussisserändaja suuremat osalust kogukonna tegevuses, selle kaudu aga ka suuremat kuuluvustunnet. Ühelt poolt see toetab sisserändajate sisenemist ühiskonda ja aitab neil aru saada Eestist, aga ka panustada kogukonda, teiselt poolt annab kohalikule kogukonnale võimaluse tunda enda kultuuri väärtuslikkust ja tunda, et nad panustavad sisserändajate integratsiooni. 2.4. Kirjeldada, kuidas toimub sihtgruppide kaasamine (eraldi nii kohalikud elanikud kui ka uussisserändajad; inglise- ja venekeelsed uussisserändajad) ja milliseid kanaleid selleks kasutatakse Oleme oma kommunikatsioonikava koostades järginud raamatus “ From Intervention to Social Change ” (Vihalemm, Keller , Kiisel, 2015) välja toodud kommunikatsioonistrateegiate kategooriseeringut . Meie kommunikatsioonis on 4 sihtgruppi: (inglise- ja venekeelsed) uussisserändajad, kohalikud elanikud, partnerorganisatsioonid ja avalikkus. Lisaks segmenteerisime täiendavat uussisserändajate sihtgruppi, et tagada võimalikult tõhus ja mitmekesine kaasatus. Jagame oma informatsiooni uussisserändajatele kahekeelselt nii inglise-, kui ka vene keeles, nii onlines (Facebook postitused, infolistides teabe jagamine), kui ka offlines (plakatid). Vajadusel kasutame ka ainult venekeelseid infokanaleid (nt. Vkontakte , ajaleht Vestmik jne.) Otsene sihtgrupp: Pererändega saabunud uussisserändajad. Kaasame läbi sotsiaalmeedia gruppide (nt. Foreigners livin in Estonia, Мероприятия , досуг ( Таллинн и не только )) ning antud sihtgrupi kaasamiseks teeme tihedat koostööd Eesti Rahvusvahelise Maja ja eriti just nende Re-Invent Yourself programmiga, Eesti Töötukassaga, paludes neil jagada informatsiooni nii oma infokanalites, kliendikohtumistel kui ka eksponeerides programmi plakati nende ruumides. Lisaks on arvestatav osa saabunuid ka lapsevanemad ja rakendame ka nimetatud sihtgrupi põhiseid kaasamisviise ning proovime jõuda nendeni läbi nende abikaasade, kes on nt. töörände kaudu tulnud ja keda on lihtsam “üles leida”. Töörändega saabunud uussisserändajad. Kaasame läbi sotsiaalmeedia gruppide (nt. Non- English jobs in Tallinn/Estonia) ja läbi point of practice kanalite (füüsilise infomaterjali, plakati, eksponeerimine IKT ettevõtetes, Garage 48s, SPARK HUBis , erinevates co-working kohtades jne. ning võimalusel samade kohtade infolistides projekti teabe jagamine). Õpirändega saabunud uussisserändajad. Kaasame läbi sotsiaalmeedia gruppide (nt. Expats in Tallinn/Estonia) ja läbi point of practice kanalite (füüsilise infomaterjali, plakati, eksponeerimine üliõpilaselamutes, ülikoolihoonetes jne.) Uusisserändajad , kes on lapsevanemad. Kaasame läbi sotsiaalameedia gruppide (nt. Moms of Tallinn, Мамочки Таллинн ) mida lapsevanemad kasutavad ning point -of- practice kanalite (füüsilise infomaterjali, plakati, eksponeerimine nt. NUKU muuseumis, Traveling Fairytale’s , Mänguasjuamuuseumis , inglise ja venekeelsed lastehoiuteenuste pakkujate juures jne.) Rahvusvahelise kaitse taustaga uussisserändajad. Kaasame läbi rakenduste mida sihtgrupid kasutavad (peamiselt WhatsApp grupid, mida pagulased kasutavad ja kuhu meil on ligipääs tänu senisele kogemusele ja tegevustele) ning point -of- practice kanalite (levitame informatsiooni Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskuse, IOM Eesti esinduse, Eesti Töötukassa, Vao ja Vägeva varjupaigakeskuse ja Sotsiaalosakonna kaudu - nii paludes neil jagada informatsiooni meie projektist sihtgrupile infolistides ning andes neile füüsilise infomaterjali, plakati, mida sihtgrupile kokkupuutel jagada). Lisaks on tänu meie kogemusele üleüldiselt hea ligipääs ja usaldus sihtgrupi ja ülal nimetatud teenuspakkujatega. Lisaks on sihtgrupis ka muust rahvustest kohalike kogukondade liikmed ning levitame informatsiooni ka rahvusgrupi põhiste kanalite kaudu (nt. Pakistanlaste puhul kasutame kanalina Pakistanis in Estonia, PEA, Study & Life in Estonia (For Pakistani Students gruppe ja lehti), kui ka vähemusrahvuseid koondavate organisatsioonide kaudu (nt. Ukraina Kultuurikeskus, Tartu Vene Kultuuri Selts, Eestimaa Rahvuste Ühendus jne.) Soovime teha koostööd ka Settle in Estonia kohanemisprogrammiga, soovides, et ka nemad meie projektitegevustest informatsiooni oma moodulite läbinutele jagaks, kuid antud läbirääkimisi pole veel alustanud. Eestlased. Kaasame peamiselt läbi sotsiaalmeedia gruppide ja infolistide, mis koondavad antud teemavaldkonnast huvitunuid eestlasi (nt. grupid nagu LasnaIdee , Loodusesõbrad, Retseptid, Vaba Tants jne.) ja läbi point -of- practice kanalite, peamiselt partnerorganisatsioonide ja teiste sarnaste teemavaldkonna asutuste juures plakatite eksponeerimine. Kaudne sihtgrupp: Erinevad avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused ja organisatsioonid, sh ülikoolid, ametiasutused, vabaühendused, kes puutuvad mingil määral kokku uussisserändajate või vähemusrahvustega. Teavitame antuid asutusi e-mailitsi või relevantsete infolistide kaudu projekti tegevustest eesmärgiga, et soovi korral saaksid nad suunata uussisserändajaid kes nendega kokku puutuvad projekti tegevustesse. Tööandjad. Pärast pilootperioodi lõppu võtame ühendust tööandjatega, kes töötavad samas sektoris milles ka kõige suurem arv uussisserändajaid kes projektitegevustes on osalenud, et võimaluse korral korraldada ka lihtsaid võrgustumisõhtuid või individuaalseid kokkuviimisi sektoripõhiselt, et toetada otseselt professionaalsete võrgustike teket. Partnerorganisatsioonid. MTÜ Rahvusvahelisel Majal on lai koostöövõrgustik nii Tallinnas, kui ka Tartus kes on meiega varasemalt ka projektides ja tegevustes koostööd teinud. Meie hinnangul sobivate organisatsioonidega kes ei ole meiega varasemalt koostööd teinud, võtame ühendust personaalselt e-maili või telefoni teel. Kohalikud omavalitsused. Edastame pilootperioodi lõpus ja projekti lõpus kohalike omavalitsustele tegevustest ja analüüsist tulenevad tulemused ja järeldused, et kohalikel omavalitsustel tekiks parem arusaam selles KOV-s elavatest uussisserändajatest ja nende vajadustest. Lisaks koostame projekti alguses ja lõpus ka avaliku pressiteate, millest teavitame üldist avalikkust ja ajakirjandust antud projektist, selle eesmärkidest ja mõjust. Igapäevane avalik kommunikatsioon käib MTÜ Rahvusvaheline Majal kodulehel ja Facebook lehel, kus on hetkel u. 2 000 jälgijat. Vajadusel kasutame ka Facebooki reklaami. 2.5. Põhjendada, missuguseid partnereid kavatsetakse tegevustesse kaasata Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK) - JMK pakkub tööturule sisenemisele suunatuid teenuseid nii Tartus, kui ka Tallinnas millega võivad liituda ka teatud vanusevahemikus uussisserändajad ja venekeelsed vähemusrahvused. JMKl on laialdane koostöövõrgustik tööandjatega nii Tartus, kui ka Tallinnas ning suuname oma üritustel osalejaid nende teenustele ja koostöövõrgustiku tööandjate poole eesmärgiga otseselt toetada professionaalsete võrgustike teket. Eesti Rahvusvaheline Maja - Eesti Rahvusvaheline Maja pakub välisspetsialistide kaaslaste karjäärinõustamisprogrammi “Re-Invent Youself ” koostöös Töötukassaga, mis mh. toetab professionaalsete võrgustike teket pererändega saabunud uussisserändajate seas. Suuname oma projektitegevustes osalevaid pererändega (ja ka muu rändetaustaga) tulnuid uussisserändajaid nende Tartu ja Tallinna gruppidesse ning nõustame Eesti Rahvusvahelist Maja Tartus ka gruppide läbiviimisel, esimene koostöökohtumine toimub jaanuaris 2020. Lisaks jagab ka Eesti Rahvusvaheline Maja meie ürituste informatsiooni oma kanalites ning ka meie suuname uussisserändajaid nende üle kahe kuu tagant toimuvatesse Meet & Greet üritustele. Teeme Koos ( Go Together OÜ) - Teeme koostööd portaaliga Teeme Koos, mis aitab inimestel leida sõpru, kellega koos toimuvatesse üritustele minna, tutvustame seda lahendust uussisserändajatele koos portaali asutajaga, oleme juba nendega kohtunud ja koostööd arutanud. See toetab üritustejärgset ja -välist suhtlemisvõimaluste ja võrgustike edendamist. Vabatahtlike Värav - Soovime teha koostööd ka Vabatahtlike Väravaga, et tutvustada uussisserändajatele kes meie tegevustel osalevad ka vabatahtlikuse võimalusi Tartus ja Tallinnas. Projekti kandvaks osaks on koostöö partnerorganisatsioonidega, koostöövorm on täpsemalt kirjeldatud punktis 2.1 ja 2.3. Pärast pilootperioodi lõppu võivad partnerorganisatsioonid muutuda, kuid tegemist on kogukondasid koondavate organisatsioonide või gruppidega nt. LasnaIdee , TYPA, Eesti Roheline Liikumine, Tartu Tantsuklubi jne. Suulised kokkulepped on olemas juba 8 organisatsiooniga. Teeme koostööd ka MTÜ Eesti Instituudiga, kajastades projektiüritusi ka nende infoportaalis. Tartu piirkonnas teeme koostööd Tartu 2024 meeskonnaga seoses ürituste kommunikatsiooniga - oleme nendega juba ka varasemalt koostööd ja ühistegevusi teinud. Lisaks teeme jooksvalt koostööd ka teiste valdkonna organisatsioonidega nagu MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Eesti Instituut, IOM Eesti jne., vahetades omavahel informatsiooni teenuste ja tegevuste kohta, et vältida dubleerimist ja soodustada koostööd. 2.6. Kirjeldada meeskonda ja meeskonnaliikmete rolli pakkumuses esitatud tegevuste elluviimises Projekti juhib projektijuht. Projekti raamatupidamist teeb MTÜ Rahvusvahelise Maja raamatupidaja. Projekti meeskonnas on suur roll vabatahtlikel, kes asuvad nii Tallinnas, kui ka Tartus ning toetavad ürituste läbiviimist ja uussisserändajate osalemist pärast üritusi partnerorganisatsioonide ja muude sarnaste organisatsioonide tegevustes eesmärgiga leida seal kohalikke võrgustikke ja suhtlusvõimalusi. Lisaks toetavad vabatahtlikud ka partnerorganisatsioone, luues neist profiililugusid, vajadusel tõlkides materjali keeltesse mida uussisserändajad oskavad ja tegelevad muude jooksvate ülesannetega. E namus vabatahtlikud on juba organisatsioonil olemas ning antud vabatahtlikud on läbinud ka koolitusi (kultuurierinevused, konfliktisituatsioonis käitumine jne.) ja omavad kogemust töös uussisserändajate, sh. rahvusvahelise kaitse saajatega, olles olnud varasemalt projekti AMIF 2017-11 ,,Meie Eesti: inimesed, kohad, helid, maitsed” vabatahtlikud. Projektijuht töötab täistööajaga projekti heaks ja tema brutotöötasu on 1345 eurot/kuus (s.t. töötasu koos kõikide maksudega 1799.61 eurot kuus). Projektijuhi ülesanded on projekti ettevalmistamine, vastutamine projekti õigeaegse rakendamise eest, projekti eelarve täitumise jälgimine, projektimeeskonna toimimise eest vastutamine, partneritega koostöö korraldamine, suhtlemine nii kogukondade esindajatega, kohaliku omavalitsuse esindajatega, vabatahtlike grupi loomine ja haldamine, ürituste korraldamine ja kommunikatsioon, kogu korraldusega kaasnev kommunikatsioon inglise ja/või vene keeles, vastavalt ürituse keelsusele; üritustele registreerimise korraldamine, kutsete ja infokirjade saatmine; ruumide leidmine ja ettevalmistamine vastavalt ürituse iseloomule, vajadusel toitlustuse korraldamine; osalejatelt tagasiside kogumine ja analüüsimine; vajadusel osalejate registreerimislehtede kogumine, aruannete koostamine ja tellijale esitamine, mõjuhindamis- ja teenusdisain pakkujatega lepingute sõlmimine ja koostöö, projekti juhtkomisjoni kohtumiste organiseerimine, projektidokumentatsiooni haldamine, projekti lõpetamine, muud jooksvad tööd. Projektijuht on Dan Prits, kes on töötanud integratsioonivaldkonnas Eestis alates 2015 aasta MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuses, varasemalt töötanud ka sisepagulastega Palestiinas Al Okhuwa organisatsioonis. Dan Prits on olnud tugiisik ning vanemtugiisik ning on tihedalt kokkupuutunud pagulaste igapäeva elu ja probleemidega, kuid on juhtinud ka suuremaid üleriigilisi projekte nagu AMIF 2017-11 ,,Meie Eesti: inimesed, kohad, helid, maitsed”. Lisaks on projektijuht olnud ka viimased 4 aastat MTÜ Rahvusvaheline Maja vabatahtlik ning korraldanud ligikaudu 150 võrgustikuüritust uussisserändajate sihtgrupile. Projektijuht on juhtinud mõlemas organisatsioonis üle 20 liikmelisi vabatahtlike meeskondi ning loonud laialdasi koostöövõrgustike ja parternlusi teiste organisatsioonidega. Lisaks on projektijuht ka koolitanud erinevaid Eesti spetsialiste kultuuriderinevuse valdkonnas, nii MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse, MTÜ Rahvusvahelise Maja, kui ka MTÜ Eesti Pagulasabi alt. Projektijuhi CV on lisatud taotlusega kaasa. Projekti raamatupidaja töötab koormusega 0,2 projekti heaks ja tema brutotöötasu on 200 eurot/kuus (s.t. töötasu koos kõikide maksudega 267.60 eurot kuus). Raamatupidaja ülesanded on töötundide, kütusetšekkide jm andmete kontroll, palkade sisestamine raamatupidamisprogrammi, arvete haldamine, jooksev raamatupidamine, ülekannete tegemine (palgad, arved, maksud), vajadusel suhtlemine Maksu- ja Tolliametiga, kuluaruannete koostamine koos projektijuhiga. Projektil on juhtkomisjon, mis koosneb projektijuhist, MTÜ Rahvusvahelise Maja juhatuse liikmetest, hankija nõusolekul ka hankija esindajast ning otsese sihtrühma liikmetest Hala Mahdi (rahvusvahelise kaitse saaja), Dalisa Cicerno (pererändega tulnud uussisserändaja), Abdulazeez Olaseni Atanda (õpirändega tulnud uussisserändaja) , Thomas Chaffraix (pererändega tulnud uusisserändaja ) . Projekti juhtkomisjon käib reeglina koos iga 3 kuu järel. Projekti juhtkomisjoni ülesandeks on korraldada järelvalvet projekti tulemuslikkuse ja kvaliteedi üle. Juhtkomisjoni vastuvõetud otsused on vormistatud kirjalikult ja koosolekud on protokollitud ning ettevalmistatud projektijuhi poolt. 2.7. Kirjeldada pakkuja senist kogemust ja pädevust tegevusi ellu viia MTÜ Rahvusvaheline Maja pakub uussisserändajatele kohanemisinfot, aitab tuvastada võimalusi ühiskonda sisenemiseks ja luua võrgustikke. Rahvusvahelise Maja sihtgruppi kuuluvad nii uussisserändajad, kui ka kohalikud spetsialistid. Organisatsioon meeskonnas on üle 25 alalise vabatahtliku, sh. üle poole neist on ise uussisserändajad. Rahvusvaheline Maja töötab ka Eesti spetsialistidega, kes puutuvad kokku uussisserändajatega - pakkume nõustamisteenust ja oleme korraldanud üle 45 koolituse KOV-ametnikele, kohalikele tööandjatele, õpetajatele jne. kultuurierinevuste ja kohanemise teemadel. Viimase kolme aasta jooksul oleme korraldanud ligikaudu 700 üritust, mille eesmärk on toetada uussisserändajate ja kohalike elanike vaheliste võrgustike teket ja edendada kultuuridialoogi ning üritustes on kokku osalenud ligikaudu 12 000 inimest, sh. 2/3 neist on olnud uussisserändajad. Oleme viinud läbi ka erinevaid teemakohaseid projekte ja hankeid. Projekti AMIF2017-3 “Saame tuttavaks! Kohaliku tasandi koostööüritused rahvusvahelise kaitse valdkonnas” käigus viisime koos projektipartneritega läbi erinevaid kogukondlike teabe- ja lõimumisüritusi üle kogu Eesti, meie roll selle käigus oli peamiselt just ürituste läbiviimine, ettevalmistus. Projekti AMIF2017-11,,Meie Eesti: inimesed, kohad, helid, maitsed” üks eesmärk oli rahvusvahelise kaitse saajate ja kohalike inimeste vaheliste suhtlusvõrgustike ja kultuuridialoogi toetamine. Antud projekt lõppes novembris 2019 ning meil on üle 50 vabatahtlike nii Tartus kui ka Tallinnas ning lisaks on meil head suhted kohalike organisatsioonidega, mille tegevustes osalesid rahvusvahelise kaitse saajad ning see kogemus tuleb kasuks ka antud hanke läbiviimisel. Integratsiooni Sihtasutuse hanke korras viime läbi ka hanget „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele perioodil 2019-2022“, mille raames pakume erinevatele uussisserändajate gruppidele (sh. vene- ja inglisekeelsetele) kultuuriprogrammi, mis mh. toetab ka uussisserändajate ja kohalike elanike vaheliste võrgustike teket ja kultuuridialoogi. Perioodil 2018 - 2019 viisime sarnast projekti Integratsiooni Sihtasutuse hanke raames ellu koos partneri Eesti Rahva Muuseumiga. Meie tegevust on tunnustanud ka mh. Integratsiooni Sihtasutus, oleme perioodi 2018 - 2019 aasta lõimumisvaldkonna arengupreemia võitja kategoorias “Kontaktide soodustamine eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanike vahel”. Võitsime samas kategoorias arengupreemia ka 2016-2017 perioodil. Lisaks oleme läbiviinud ka mitmeid väiksemaid projekte ja projektiväliseid tegevusi eesmärgiga toetada uussisserändajate ja kohalike võrgustumist . 2.8. Muu info (soovi korral) Tulemusete hindamine Lisaks sissetellitud mõjuhindamisele hindamise ise projekti jooksul korraldatavate ürituste tulemuslikkust suulise ja kirjaliku tagasiside küsimise teel, kus küsime kui rahule jäid osalejad üritusega ja kas üritused on toetanud suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerimisvõimaluste teket. Saadud tagasiside koondatakse projekti lõpuks koonddokumendiks kuhu lisatakse ka üritusel osalejate arv ja tagasiside. Küsitlused viivad läbi projekti vabatahtlikud. Lisaks kogume informatsiooni mitu uussisserändajad on alustanud vabatahtliku tegevust mõnes organisatsioonis või ühinenud MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse või Eesti Rahvusvahelise Maja professionaalsete võrgustike programmis pärast projektitegevustes osalemist. Kogume antud informatsiooni uussisserändajatelt ning läbi projektipartnerite, kogumisega tegelevad projekti vabatahtlikud. Primaarne dokument on aga mõjuhindamise raport pärast pilootperioodi ning projekti lõpus. Põhjalik analüüs ja mõjuhindamine ning tulemuste jagamine toetab ka edasiliikumist tervikkontseptsiooni poole ja arusaamiseni kuidas kõige tõhusamalt uussisserändajatele kontaktvõrgustike tekket toetada. Jätkusuutlikus Projekti võrgustikuüritused korraldatakse koostöös kohalike partnerorganisatsioonidega, kes tegelevad edasi oma tegevustega ka projekti lõppu - ning toetame uussisserändajate teadlikkust antud organisatsioonides ning kuidas iseseisvalt suhtlusvõrgustiku leida, kui ka organisatsioonide võimekust uussisserändajaid kaasata ning see toetab projekti tulemuste jätkusuutlikkust. Lisaks tellime sisse mõjuhindamise, mis tähendab, et projekti lõpus on toimunud põhjalik analüüs tehtud tegevustest ja kasutatud metoodikast, millest saavad tulevikus õppida ka teised integratsioonivaldkonna asutused (sh. Rahastajad, hankijad, KOV-id , MTÜd jne.) Lisaks on informeeritud ka Tartu ja Tallinna KOV-id seal elavate uussisserändajate vajadustest, mis toetab KOV-ide edasiste integratsioonitegevuste planeerimist. Hanke läbiviimine toetab ka MTÜ Rahvusvahelise Maja tegevuste laiendamist Tallinnasse. Teame, et selleks on vajadus, sest meie käest küsitakse järjepidevalt millal me Tallinnas hakkame võrgustikuüritusi korraldama ning antud hange annab võimaluse hakata kogukonda sisenemise teenust pakkuma ka Tallinnas, koostöös kohalike organisatsioonidega, suuremal määral kui vaid rahvusvahelise kaitse saajate sihtgrupis. Tabel 1. Ülevaade pakutavatest tegevustest Tegevuse vorm (kultuuriõhtu, infopäev vms) ja metoodika Sisu/teemad Mis keeltes toimub Toimumise eeldatav aeg Toimumise koht Eeldatav osalejate/ kaasatute arv Võrgustikuüritus (ühisüritus) Võrgustiku üritus korraldatakse koostöös partnerorganisatsiooniga kohalikus kogukonnakeskuses. Iga üritus järgib teatud teemat ning koondab antud teemast huvitatu kohalikud ja uussisserändajad. Üritusel viiakse uussisserändajate ja/või eestlaste poolt läbi temaatilisi töötubasid (nt. Iraani käsitööõhtu), vestlusõhtuid (nt. loodusreostus Bangladeshis), esitlusi ning kasutatakse erinevaid suhtlus- ja arutelumänge, et toetada sisulisi omavahelisi vestlusi. Tähtis on, et üritused oleksid korraldatud koostöös uussisserändajate ja partnerorganisatsioonidega ja seetõttu ei ole hetkel kindlat ürituste nimekirja ja iga üritusele eraldi sisukirjeldust, sest see luuakse koos uusisserändajate ja partnerorganisatsiooniga. Küll aga on metoodika ja teemavaldkonnad kirjeldatud punktis 2.1 ja 2.3. inglise ja venekeeles - vastavalt sihtrühma vajadusele võib üritus olla ka ainult ühekeelne Nii Tartu ja Tallinna piirkonnas toimub üks võrgustiku üritus kuus, v.a esimesel projektikuul. Üritus toimub partnerorganisatsiooni juures ja nendega koostöös. Igal võrgustikuüritusel osaleb Tartus keskmiselt 17 uussisserändajat ja 9 kohaliku elanikku, st. kokku vähemalt 26 inimest. Igal võrgustikuüritusel osaleb Tallinnas keskmiselt 25 uussisserändajat ja 13 kohaliku elanikku, st. kokku vähemalt 38 inimest. Tänuüritus Tänuüritusel osalevad partnerorganisatsioonid, vabatahtlikud, partnerid ja muud asjaosalised. Ürituse eesmärk on tänada antud sihtgruppe ning toetada ja innustada neid ka pärast projekti lõppu uussisserändajaid kaasama. Lähtuvalt osalejate vajadustest võib üritus olla inglise või/ja inglise või/j venekeelne Veebruar 2021 Üks üritus toimub Tartus ja teine üritus Tallinnas, koht selgub projekti käigus. Ühel tänuüritusel osaleb ligikaudu 50 osalejat Avaüritus (infoõhtu) Avaürituse eesmärk on teavitada sihtgruppi projekti algusest ning tulevastest tegevustest ja eesmärkidest, infoõhtult tutvustame projekti lähemalt ning võimaluse korral kutsume esinema ka sobiva partnerorganisatsiooni. Üritus on inglise ja venekeeles Nii Tartu ja Tallinna piirkonnas toimub üks üritus märts 2020 Ürituse toimumiskoht selgub veebruarikuu jooksul Tartu üritusel osaleb vähemalt 30 uussisserändajat ning Tallinna üritusel vähemalt 40 uussisserändajat. (lisada ridu juurde) Tabel 2. Hinnapakkumise vorm Hinnapakkumine peab sisaldama kõiki pakkumuses pakutavaid tegevusi ja olema hankijale lõplik. Nr Tegevus Ühik Ühiku hind (km-ta) Kogus Maksumus km-ta Maksumus km- ga Märkused (vajadusel) 1. Projektijuhi palgafond Kuu 1799.61 13 23394.93 Ei ole käibemaksukohustlane Kogu maksumusest on Osa I maksumus 13394.93 € ja Osa II maksumus 10000 € . Projektijuhi ülesanded vt. punkt 6. 2. Facebook reklaam Kord 15 24 360 Ei ole käibemaksukohustlane Kogu maksumusest on Osa I maksumus 210 € ja Osa II maksumus 150 € . Ürituste reklaamiks rakendame vajadusel ka Facebook reklaami. 3. Infomaterjal Kord 600 1 600 Ei ole käibemaksukohustlane Kogu maksumusest on Osa I maksumus 350 € ja Osa II maksumus 250 € . Projekti tegevuste ja ürituste tutvustamiseks on vaja disainida nii online reklaammaterjali ( poster , Facebook päis jne), kui ka offline reklaammaterjal (plakat/ poster ). Antud kulurida katab nii disaini-, kui ka trükikulud. 4. Üritused Kord 465 24 11160 Ei ole käibemaksukohustlane Kogu maksumusest on Osa I maksumus 6600 € ja Osa II maksumus 4500 € . Ürituste kulud koosnevad ruumi rendist, materjalikuludest, esinejate või töötubade läbiviijate kulust, tegevuste sisseostmise hinnast, toitlustusest, transpordikuludest jne. 5. Tänuüritused Kord 600 2 1200 Ei ole käibemaksukohustlane Kogu maksumusest on Osa I maksumus 800 € ja Osa II maksumus 400 € . Ürituste kulud koosnevad ruumi rendist, materjalikuludest, esinejate või töötubade läbiviijate kulust, tegevuste sisseostmise hinnast, toitlustusest, transpordikuludest jne. 6. Mõjuhindamine Kord 3000 1 3000 Ei ole käibemaksukohustlane Kogu maksumusest on Osa I maksumus 2000 € ja Osa II maksumus 1000 € . Projekti käigus tellitakse mõjuhindamine väliselt teenusepakkujalt. Teenusepakkuja teostab sihtrühma indikaatorite sõnastamise, muutuse teooria koostöös projektijuhiga, kvalitatiivse ja kvantitatiivse uuringukomponendi piloodi ja kogu projekti hindamise jaoks, viib läbi küsitlused/hindamised ja teostab tulemuste analüüsi 7. Teenusdisain Kord 2000 1 2000 Ei ole käibemaksukohustlane Kogu maksumusest on Osa I maksumus 1200 € ja Osa II maksumus 800 € . Projekti käigus tellitakse teenusdisain väliselt teenusepakkujalt. Teenusepakkuja toetab pilootperioodil teenusdisaini meetodil teenuse kujundamist ning kitsaskohtade markeerimist ning parandamist ning nõustab pilootperioodi lõppedes lõpliku sekkumismudeli ja teenuse ülesehituse loomist. 8. Raamatupidaja Kuu 267.60 13 3478.8 Ei ole käibemaksukohustlane Kogu maksumusest on Osa I maksumus 1739.4 € ja Osa II maksumus 1739.4 € . Raamatupidaja ülesanded vt. punkt 6. 9. Transpordikulud Kord 30 22 660 Ei ole käibemaksukohustlane Kogu maksumusest on Osa I maksumus 660 € ja Osa II maksumus 0 € . Projekti eesmärkidest lähtuvalt peab projektijuht korraldama üritusi nii Tallinnas, kui ka Tartus. Selleks on vaja projektijuhil sõita kahe linna vahel ürituste korraldami seks ning lisaks veel liigelda, et tutvustada ja kaasata projekti erinevaid partnereid ja asjaosalisi. 10. Avaüritus Kord 400 2 800 Ei ole käibemaksukohustlane Kogu maksumusest on Osa I maksumus 500 € ja Osa II maksumus 300 €. Ürituste kulud koosnevad ruumi rendist, materjalikuludest, esinejate või töötubade läbiviijate kulust, tegevuste sisseostmise hinnast, toitlustusest, transpordikuludest jne KOGUMAKSUMUS: Osa I kogumaksumus on 27514.33. Osa II kogumaksumus on 19139.4. Osa I ja Osa II kogumaksumus kokku on 46653.73 Ei ole käibemaksukohustlane (vajadusel lisada ridu juurde) KÄSUNDUSLEPING nr 14-12.2/744-1 14.01.2020 Siseministeerium, registrikood 70000562, aadress Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab kantsleri 26. oktoobri 2018. a käskkirja nr 1-5/113 „Volituste andmine varade asekantslerile“ punkti 1 alusel varade asekantsler Piret Lilleväli (edaspidi käsundiandja), ja Mittetulundusühing Rahvusvaheline Maja, registrikood 80332868, aadress Narva mnt 9, 51013 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Anastasia Pertšjonok (edaspidi käsundisaaja), eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled, sõlmivad järgmise käsunduslepingu (edaspidi leping). Tegevused viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ tegevuse 2.6.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ raames. 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu ese on käsundisaaja poolt käsundiandja huvides lepingus nimetatud käsundite täitmine. 1.2. Käsundisaaja pakub Tartus uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste teenust (edaspidi teenus). Teenus koosneb järgmistest osadest: 1.2.1. pakkumuses välja toodud 14 ürituse läbiviimine; 1.2.2. kogu ürituse korraldusega kaasnev kommunikatsioon eesti, inglise ja/või vene keeles; 1.2.3. üritusel osalejate registreerimislehtede kogumine, välja arvatud juhul, kui see pole ürituse iseloomust tulenevalt võimalik (lepitakse käsundiandjaga eraldi kokku); 1.2.4. osalejatelt tagasiside kogumine ja analüüsimine ning tellijale edastamine; 1.2.5. mõjuhindamise läbiviimine; 1.2.6. toimunud ürituste kohta aruannete koostamine ning käsundiandjale edastamine (lisa 1). 1.3. Käsundisaaja täidab käsundi lähtuvalt käsundiandja antud juhistest lojaalselt ning hoolikalt oma erialateadmistele ja võimetele tuginedes. 1.4. Teenus peab vastama käsundiandja pakkumuse esitamise kutsele (lisa 2) ning käsundisaaja esitatud pakkumusele (lisa 3). 1.5. Käsundisaaja kohustub täitma käsundi hiljemalt 01.03.2021. 2. Käsundisaaja tasu 2.1. Käsundiandja maksab käsundisaajale käsundi täitmise eest tasu 19 139,4 eurot (üheksateist tuhat ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja nelikümmend senti) (edaspidi lepingu hind). Käsundisaaja ei ole käibemaksukohuslane. 2.2. Käsundisaaja esitab käsundiandjale pärast aruande aktsepteerimist arve. Arve esitatakse Eesti e-arve standardile vastava e-arvena. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele esitama ka käsundisaaja kontaktisiku ees- ja perekonnanime. E-arvet on võimalik  saata e-arvete operaatori Fitek AS-i kaudu (täpsem info http://www.fitek.ee/). E-arve arvatakse laekunuks selle e-arvete operaatorile laekumise kuupäevast. 2.3. Käsundisaaja esitatud arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule ning kolmandate isikute kaasamise korral sisaldama nende osaluse määra. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastavat arvet ei tasuta. 2.4. Käsundi eest tasutakse 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase arve kättesaamist. Lepingust tulenevad maksed laekuvad arvel märgitud arvelduskontole. 2.5. Lepingu hind on siduv ja lõplik ning seda ei muudeta inflatsiooni või mistahes muu põhjuse tõttu. 2.6. Lepingu hind hõlmab kõiki käsundisaajal käsundi täitmise tõttu tekkinud kulutusi. 2.7. Käsundisaajale makstav tasu makstakse välja projektist S10-SF-KOH3. 3. Poolte kontaktisikud 3.1. Käsundiandja kontaktisik on Marion Tamberg, kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna peaspetsialist, tel 612 5281, e-post [email protected]. 3.2. Kontaktisiku ülesanded on kontrollida lepingu täitmist, eelkõige anda käsundisaajale juhiseid ja vajalikku teavet ning kontrollida käsundi kvaliteeti, võtta vastu aruanded, hinnata neid ja kinnitada need. 3.3. Käsundisaaja kontaktisikuks on Dan Prits, projektijuht, 5695 0099, [email protected]. Projektijuhi ülesanded on projekti eesmärkide saavutamise ning jooksvate tegevuste eest vastutamine, suhtlemine käsundiandjaga. 4. Juhised ja teavitamiskohustus 4.1. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Käsundisaaja on kohustatud teavitama käsundiandjat kohe igasugusest käsundiandja huve mõjutavast või tulevikus mõjutavast asjaolust. 4.2. Lepingu punktis 4.1 ettenähtud teavitamisel peab käsundisaaja selgelt põhjendama, milles seisneb võimalik kahjulik asjaolu käsundiandjale ja millistel alustel on käsundisaaja sunnitud juhiste täitmisest keelduma. 4.3. Käsundisaaja on kohustatud lähtuma käsundiandja juhistest, välja arvatud juhul, kui juhiste andmise viivitusega kaasneks käsundiandjale kahjulik tagajärg ja kui kõikidest asjaoludest saab järeldada, et käsundiandja kiidab juhistest kõrvalekaldumise heaks. 5. Aruanded 5.1. Käsundisaaja esitab käsundiandjale täidetud käsundi kohta aruanded 15.07.2020, 15.11.2020 ning lõpparuande 01.03.2021. 5.2. Käsundiandja on kohustatud vaatama 10 (kümne) tööpäeva jooksul käsundi täitmise aruande üle, teavitama käsundisaajat käsundi täitmise puudustest kirjalikult ning andma käsundisaajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui käsundiandja ei ole 10 (kümne) tööpäeva jooksul käsundisaajat avastatud puudustest teavitanud, loetakse, et käsundiandja aktsepteerib aruannet. 5.3. Pärast aruande aktsepteerimist käsundiandja poolt tekib käsundisaajal õigus saada lepingus kokkulepitud tasu. 6. Käsundisaaja õigused ja kohustused 6.1. Käsundisaajal on õigus: 6.1.1. saada käsundiandjalt käsundi täitmiseks vajalikke juhiseid ja teavet; 6.1.2. saada käsundi täitmise eest tasu;  6.1.3. kalduda seaduses või lepingus sätestatud juhtudel käsundiandja juhiste täitmisest kõrvale, teavitades sellest viivitamata käsundiandjat lepingu punkti 4 kohaselt. 6.2. Käsundisaaja kohustub: 6.2.1. täitma käsundi isiklikult. Kolmandate isikute kaasamisel peab selle enne käsundiandjaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastama; 6.2.2. järgima käsundi täitmisel käsundiandja antud juhiseid ning hoiduma igasugustest tegevustest, mis võiks takistada lepingu eesmärkide saavutamist; 6.2.3. andma käsundiandjale käsundi täitmise kohta teavet; 6.2.4. hüvitama hooletusest või tahtlikult käsundiandjale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju; 6.2.5. tagama Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ nõuete järgimise. 7. Käsundiandja õigused ja kohustused 7.1. Käsundiandjal on õigus: 7.1.1. nõuda käsundisaajalt käsundi täitmist; 7.1.2. nõuda käsundisaajalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 7.1.3. nõuda käsundi täitmise kohta teavet. 7.2. Käsundiandja kohustub: 7.2.1. maksma käsundisaajale lepingus ettenähtud ajal käsundi täitmise eest tasu; 7.2.3. juhtima viivitamata käsundisaaja tähelepanu tema tegevuses ilmnevatele puudustele. 8. Vastutus 8.1. Pooled vastutavad nii lepingust kui seadusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. 8.2. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. 8.3. Kui käsundiandja viivitab põhjendamatult tasu maksmisega, on käsundisaajal õigus nõuda viivist 0,2% (null koma kaks protsenti) võlgnetavast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid kõige rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. 8.4. Kui käsundisaaja ei täida käsundit lepingus ettenähtud perioodil, on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi iga viivitatud päeva eest 0,2% (null koma kaks protsenti) lepingu hinnast, kuid kõige rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. 8.5. Käsundiandjal on õigus nõuda punktis 8.4 sätestatud leppetrahvi tasumist ka aja eest, kui käsundisaaja teeb käsundiandja ettekirjutuste tõttu käsundis parandusi. 8.6. Käsundiandja peab esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude käsundisaajale mõistliku aja jooksul arvates päevast, mil käsundiandja sai teada või pidi teada saama leppetrahvi nõude esitamise õigusest. 8.7. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 8.8. Käsundisaaja vastutab tema poolt lepingu täitmisse kaasatud kolmandate isikute tegevuse eest. 8.9. Kui käsundisaaja on käsundiandja juhiseid eiranud ja ei ole põhjendanud selle vajadust ning juhiste eiramine on põhjustanud käsundi täitmise kvaliteedi languse, on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 50% (viiskümmend protsenti) lepingu hinnast. 8.10. Leppetrahvi ja viivise võib käsundiandja käsundisaajale makstavast summast maha arvestada. 9. Konfidentsiaalsus 9.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. 9.2. Käsundisaaja täidab kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid nõudeid. Käsundiandja ja käsundisaaja edastavad konfidentsiaalset teavet ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega otseselt seotud, ning kindlustavad, et need isikud on konfidentsiaalsusnõudest teadlikud ja täidavad seda. 9.3. Konfidentsiaalse teabena käsitavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid, teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. 9.4. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub pooltel kõigi isikute eest, kelle ta on lepingu täitmisse kaasanud. 9.5. Konfidentsiaalsusnõue kehtib ka pärast lepinguliste kohustuste täitmist. 10. Vääramatu jõud 10.1. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 10.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele poolele kirjalikult teatama. 10.3. Kui vääramatu jõu mõju kestab üle 30 (kolmekümne) kalendripäeva, on kummalgi poolel õigus leping lõpetada, teatades sellest enne teisele poolele. Lepingu lõpetamisel lepingu täitmise võimatuse tõttu peab pool tegema kõik selleks, et täita need lepingujärgsed kohustused, millele vastanduv kohustus on teise poole poolt enne lepingu täitmise võimatust sooritatud. 11. Teated 11.1. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud juhul, kui sellised teated on informatsioonilise sisuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks: 11.1.1. kontaktisiku või käsundisaaja e-posti aadressil elektrooniliselt saadetud teate puhul samal päeval juhul, kui teade on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval; 11.1.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus märgitud aadressil ning tähitud kirja postitamisest on möödunud 5 (viis) päeva. 12. Lepingu kehtivus ja muutmine 12.1. Leping jõustub alates lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt. 12.2. Leping kehtib poolte kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni. 12.3. Poolte lepingulisi tegevusi loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 01.02.2020. 12.4. Kui käsundisaaja ei ole käsundit ühe kuu jooksul pärast punktis 1.5 sätestatud tähtaja möödumist täitnud, on käsundiandjal õigus ilma käsundisaajale kokkulepitud tasu maksmata leping üles öelda ning nõuda sisse lepinguga ettenähtud leppetrahv ja tekitatud kahju osas, mida leppetrahv ei kata. 12.5. Käsundisaajal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, nõudes käsundiandjalt lepingu ülesütlemise ajaks faktiliselt täidetud käsundi maksumuse tasumist, kui käsundiandja viivitab käsundisaajale makstava tasu maksmisega rohkem kui 30 (kolmkümmend) päeva. 12.6. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on muudatused tühised. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. 13. Lõppsätted 13.1. Käsundisaaja võib oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi (sealhulgas nõudeid) anda kolmandale isikule üle ainult käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Käsundiandja nõusolek ei vabasta käsundisaajat tema kohustustest juba täidetud lepingu osas ega üle andmata kohustuste osas. 13.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes tahteavaldused, mida pooled on teinud lepingu ettevalmistamise käigus. 13.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte kirjalikult määratud tähtpäeval. 13.4. Pooled lahendavad lepingust tulenevad vaidlused heas usus läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendab vaidluse Harju Maakohus. 13.5. Lepingu dokumentideks on käesolev leping ning selle lisad, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, lepingu muudatused vormistatakse lepingu lisadena. Lepingu sõlmimise ajal on lepingule lisatud: 13.5.1. lisa 1 – aruande vorm; 13.5.2. lisa 2 – pakkumuse esitamise kutse; 13.5.3. lisa 3 – käsundisaaja esitatud pakkumus. 14. Poolte kontaktandmed ja allkirjad Siseministeerium nimi ja MTÜ Rahvusvaheline Maja registrikood Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Narva mnt 3, 50103 Tartu 612 5008 telefon 56 95 00 99 [email protected] e-post [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Lilleväli Anastasia Pertšjonok Lisa 1. Käsunduslepinguga nr 14-12.2/744-1 täidetud käsundi aruanne [nr] Käsundiandja Siseministeerium Käsundisaaja Aruandlusperiood Aruande esitamise kuupäev Täidetud käsundi kirjeldus (läbiviidud üritus(t)e kirjeldus, hinnangu tulemuslikkusele ja kuidas said eesmärgid täidetud, kaasatud uussisserändajate ja kohalike arv jm asjakohane info)  …  Maksumus Rahastamisallikas Osakaal % (allkirjastatud digitaalselt) [käsundisaaja nimi] [kuupäev]