Kiri

Hr Veiko Tali 14.01.2020 nr 5.1-6.1/20/164 Rahandusministeerium Struktuuritoetuse seaduse muudatus ja sellest tulenev problemaatika Austatud härra Tali Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) muutmise käigus soovis Rahandusministeerium (edaspidi RaM) muuta STSi selliselt, et riigiorganil puuduks võimalus haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) alusel vaidlustada finantskorrektsiooni otsuseid ja õigus pöörduda halduskohtusse. HMSi eesmärk on arusaadavalt kaitsta eeskätt haldusväliste isikute põhiõigusi ja –vabadusi, mitte riigiorganeid teiste riigiorganite eest. Samas tuleks struktuuritoetuste puhul lähtuda läbivast põhimõttest, et toetuse taotlejaid ja saajaid koheldakse ühetaoliselt sõltumata nende juriidilisest vormist. Probleemiks on see, et riigiasutusest toetuse taotlejal või saajal ei ole tõhusaid õiguskaitsevahendeid finantskorrektsiooni otsuste vaidlustamiseks. Riigisisene finantskorrektsiooni otsuste tegemise süsteem on üles ehitatud selliselt, et otsuste tegijal puudub finantsvastutus otsuse mõjude osas. Finantsmõjuga otsuseid teevad auditeeriv asutus, korraldusasutus, rakendusüksus ja makseasutus, aga finantsvastutus on ainult toetuse saajal või valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Riigiasutuse konkreetsest projektist finantskorrektsiooni otsusega tagasi nõutud toetusega saab katta rakenduskava rahastamisega seonduvaid muid riigi kulusid, aga puudub mehhanism, kuidas otsusest puudutatud haldusala eelarvest äravõetud toetus sinna põhiülesannete täitmiseks tagasi jõuab. Seega võib finantskorrektsiooni otsusel olla otseselt kahjustav mõju valdkonna ministeeriumi eelarvele ja seeläbi ka ministeeriumi põhiülesannete täitmisele. 01.01.2019 jõustusid rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend“ § 28 lõike 4 muudatused, mille kohaselt on välisvahenditest rahastatavate toetuste vahendamise kajastamine viidud rakendusüksuselt üle raamatupidamiskohustuslasele, kelle poliitikavaldkonda projektid kuuluvad ehk valdkonna eest vastutavale ministeeriumile. Toetustest tehtud kulude hüvitamiseks maksetaotluste esitamine Euroopa Komisjonile 2019. aastast uute põhimõtete järgi on toonud kaasa olukorra, kus võivad tekkida kulud, mida Euroopa Komisjon liikmesriigile ei hüvita, aga mis jäävad samuti valdkonna eest vastutava ministeeriumi kanda. Ei saa nõustuda RaMi väitega, et riigiasutusest toetuse saajate vaidlustamise välistamine muudab riiki tõhusamaks ja ei kahjusta riigi tulubaasi. Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Muudatused on juba toonud kaasa lisakoormuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvele. Tagasimakseteks vajaminev raha tuleb ministeeriumil leida teiste põhiülesannete täitmiseks ettenähtud eelarve arvelt. Riigiasutused vajavad tõhusat õiguskaitsevahendit ka seetõttu, et auditi lõpparuande kinnitamise tähtaeg on seatud selliselt, et isegi kui läbirääkimistel oleks võimalik jõuda mõistlike lahendusteni, ei piisa tähelepaneku esitamisest auditi lõpparuande kinnitamiseni ettenähtud ajaperioodist kokkulepeteni jõudmiseks. Kui lõpparuanded on kinnitatud, ongi ainus võimalus edasi vaielda kas HMSi alusel vaidemenetluses või halduskohtus või VVSi alusel valitsuses. Finantskorrektsiooni otsuse tegija selge vastutuse puudumine on kaasa toonud selle, et need otsused on sageli motiveerimata või motiveeritud ebapiisvalt. Otsuse, et tagasinõue on vaja esitada või millises määras see vajalik on, teeb üks riigiorgan, põhjendused, miks see õigustatud on, peab leidma see asutus või organ, kes peab toetust tagasi nõudma. Selline vastuolu võib oluliselt mõjutada tagasinõuete vaidluste edukust, mis kokkuvõttes avaldab mõju ka riigi eelarvele tervikuna. Riigisiseselt otsustatud praktika veel üheks näiteks on olukord, kus makseasutus loeb vaidemenetluse ajal tagasimakstud summad abikõlbmatuks sõltumata sellest, milline on vaidemenetluse tulemus. STS § 48 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse otsuse kehtima hakkamise päevast 60 kalendripäeva jooksul. Euroopa Komisjonile maksetaotluse esitamise juhendi järgi aga kuuluvad maksetaotlusest maha arvamisele finantskorrektsiooni alusel tagastatud summad. Finantskorrektsiooni otsuse saamisest 30 päeva jooksul on toetuse saajal õigus HMSi alusel otsus vaidlustada. Toetuse saajad teevad tagasimakseid vaidemenetluse ajal seetõttu, et vältida toetuse tagasimakse tähtaja ületamisega kaasnevaid viiviseid. Seega vaidemenetluses ei jõuta anda hinnangut sellele, kas tegemist on abikõlblike kuludega või mitte ning toetuse saaja või valdkonna eest vastutava ministeeriumi kanda jääb ka see kulu, mis oleks vaidluse lõpuni menetlemisel olnud abikõlblik. Eelnevast tulenevalt leiame, et toetust taotleva või saava riigiasutuse HMSi alusel vaidlustamise ja halduskohtusse pöördumise võimaluste muutmist ei saa kaaluda enne, kui Rahandusministeerium on teinud süsteemsed ettepanekud, kuidas struktuuritoetuste jagamisel on haldusesiseselt tasakaalustatud erinevate riigiorganite vastutus, õigused ja kohustused. Leiame, et lahenduseks on vaja eelkõige järgmisi muudatusi:  STSis on lisaks finantskorrektsiooni otsuseid tegevate riigiorganite õigustele sätestatud ka nende vastutus, sh eelarveline vastutus, ja muud kohustused, sh ärakuulamise ja otsuste motiveerimise kohustus;  auditeerival asutusel on kohustus tähelepaneku tegemisel põhjendada ka sisuliselt rikkumist ja valitud finantskorrektsiooni määra ning analüüsida tagasinõude proportsionaalsust, lähtudes rikkumise ja tagasinõude ulatusest ja mõjust;  projektiauditite protsessi kord näeb ette sellised tähtajad, mis võimaldavad reaalselt lahendada auditite raames tehtavate tähelepanekute vaidlused enne auditi lõpparuande kinnitamist, mis oleks riigi seisukohalt tõhusam ja aitaks vältida toetuse saajate vaidlusi läbi haldusmenetluse või kohtu;  üle on vaadatud mitteabikõlblike kulude tagasimaksete riigisisesed tähtajad ja muude nõuete asjakohasus ning loodud riigisisene aruandlus- ja teavitussüsteem, et info jõuaks valdkonna eest vastutava ministeeriumini;  loodud on reservfond finantskorrektsioonide tagasi maksmise erijuhtumiteks ning sätestatud tingimused selle fondi kasutamiseks. 2 (3) Täiendavalt peame vajalikuks teha õiguslik analüüs Euroopa Komisjoni seatud tingimuste kohaldumise kohta Eesti õigusruumis, eeskätt sellest aspektist, millisel alusel ei saa HMSis sätestatud vaidemenetlust lugeda Komisjoni seatud tingimuste kontekstis siduvaks õiguskaitsevahendiks kulude abikõlblikkuse määramisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Laidmets kantsler Koopia: Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium Kristjan Sahtel 735 4064 [email protected] 3 (3)