Kiri

Riigikantselei [email protected] Meie 13.01.2020 nr 1.1-10/282-1 Riigikogu otsuse eelnõu riigireformi elluviimise kohta Austatud ministrid ja õiguskantsler Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu riigireformi elluviimise kohta. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: Lisa 1. Riigikogu otsuse eelnõu riigireformi elluviimise kohta Lisa 2. Seletuskiri Riigikogu otsuse eelnõu riigireformi elluviimise kohta Merje Frey 6113103 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Välisministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Õiguskantsler 2  EELNÕU 06.01.2020 Riigikogu otsus Riigireformi elluviimisest Riigikogu otsustab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punktide 1 ja 16 alusel: I Riigireformi eesmärk Riigireformi eesmärk on jätkusuutliku, tõhusa ja elanikkonna vajadustega arvestava riigivalitsemise kujundamine. Valitsussektor korraldatakse ümber selliselt, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste toimimine toetab ühiskonna terviklikku arengut ja tootlikkuse kasvu. Riigivalitsemise järjepidev uuendamine on valitsemiskorralduse oluline osa. Eesti riigikorraldus muudetakse kohanemisvõimelisemaks ja paindlikumaks, mis võimaldab tuleviku väljakutsetega toime tulla. Kesksel kohal on e-riigi arendamine, inimesekeskne avalike teenuste pakkumine ning regionaalne tasakaal. Riigireformi tegevussuundadega arvestatakse kõikides valitsussektori tegevusvaldkondades. II Riigireformi tegevussuunad Tulevikule orienteeritud riik 1.Kindlustatakse riigi rahanduse jätkusuutlikkus ning kasutatakse ühiskonnale jõukohaseid ja pikaajalisi mõjusid arvestavaid lahendusi. 2.Vähendatakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse tasandil kinnitatavate arengudokumentide arvu. 3.Vähendatakse killustatust strateegilises planeerimises ning seatakse valdkondade ülesed prioriteedid. Peaminister juhib strateegilist planeerimist ja valdkondade üleste prioriteetide seadmist. 4.Riigieelarve koostatakse ja maksumaksja raha kasutatakse tulemuspõhiselt, et tagada ressursside seotus strateegiliste eesmärkide ja prioriteetidega. Riigieelarve vahendite kasutamine peab olema läbipaistev. 5.Riigi kasutuses olevate ressursside suunamisel ja otsuste tegemisel arvestatakse riigi pikaajaliste arenguvajadustega valdkondade üleselt. 1 6.Poliitikate kujundamisel ja avalike teenuste arendamisel rakendatakse teadmuspõhisust ja toetatakse innovatsiooni, sealhulgas uuenduslike lahenduste katsetamist. 7.Rahvaesindajatest koosnev Riigikogu seisab Eesti demokraatia keskmes. Riigikogu peab olema riigielu tähtsaimate küsimuste arutelu areeniks, võtma vastu kõige olulisemad otsused ning tegema täitevvõimu üle järelevalvet. Täitevvõimu ülesandeks on regulaarne aruandluskohustus parlamendile. Riigikogu otsustab ja seab Eestile pikaajalised strateegilised sihid. 8.Riigikogu liikmete arvu ei muudeta, kuid tõstetakse Riigikogu liikmete võimekust, luues toetava struktuuri ekspertide näol, kaasajastades töömeetodeid ning tugevdades parlamendi käsutuses olevaid kontrollivahendeid. Riigikogu valimisteks moodustatakse võrdsema mandaatide arvuga valimisringkonnad, et tagada parem regionaalne tasakaal parlamendis. Kohanemisvõimeline ja tegus riik 9.Riigivalitsemise korraldamisel ja poliitikate kujundamisel liigutakse ühtsema valitsemise ning koostöö suunas. Valitsus- ja halduskorraldus peab olema paindlik, et valitsusaparaati kohandada vastavalt riigi ees seisvatele väljakutsetele. 10.Õigusloomes jätkatakse dereguleerimisega. Ohjeldatakse ametkondlikku õigusloomet nii, et uute õigusloomeliste algatustega lahendatakse üksnes tegelikke probleeme. 11.Riiklike struktuuride korraldus muudetakse optimaalseks, lähtudes valdkondlikust terviklikkusest, sealjuures peab vähenema riigipalgaliste arv. Riigiasutused konsolideeritakse valdkondade põhiselt, luues tugevad pädevuskeskused, mis suudavad lahendada kompleksseid küsimusi. 12.Efektiivsuse saavutamiseks jätkatakse tugiteenuste konsolideerimist valdkondade sees ja valdkondade üleselt. Kasutatakse maksimaalselt ära standardiseerimisest ja mastaabiefektist tulenevaid kasusid maksumaksja raha säästlikuks kasutamiseks. 13.Analüüsitakse riigiülesannete täitmist ning leitakse parimad võimalikud organisatoorse korralduse lahendused erinevat tüüpi riigiülesannete täitmiseks ja avalike teenuste pakkumiseks. Riigiülesannete analüüsimisel on oluline valikute tegemine ning väärtust mitteloovatest tegevustest loobumine kõikides valdkondades. 14.Riigi personalipoliitikas seatakse kesksele kohale juhtimiskvaliteet ning riigipalgaliste töötajate asjatundlikkus. Riigitöötajaid väärtustatakse, neile tagatakse konkurentsivõimeline töötasu ning arenguvõimalused. 15.Viiakse läbi riigi osaluste inventuur. Tehakse strateegilised valikud, millistes valdkondades on riigi osaluste omamine otstarbekas. Kaalutakse turukonkurentsis tegutsevate riigi äriühingute erastamise võimalusi. Inimeste vajadustele suunatud riik 2 16.Avalike teenuste pakkumisel ja arendamisel seatakse kesksele kohale inimene ja tema vajadused kogu elukaare lõikes. Riigi keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja nende asutused tegutsevad partnerluse põhimõttel ja teevad avalike teenuste pakkumisel igakülgset koostööd. 17.Avalike teenuste pakkumine korrastatakse ühtselt kõikides teenuskanalites. Riigiga suhtlemisel, mis eeldab asutusse kohale minekut, lähtutakse põhimõttest, et ühtne kontaktpunkt peab asuma võimalikult kodu lähedal. Arendatakse e-teenuseid, et viia kohale mineku vajadus miinimumini. 18.Bürokraatlikke toiminguid rakendatakse nii vähe kui võimalik. Andmeid kogutakse inimestelt, ettevõtjatelt ja asutustelt ühekordselt ning andmeid taaskasutatakse. 19.Avalike teenuste pakkumist toetab Eesti e-riigi alustaristu, mistõttu seatakse prioriteediks e-riigi pidev arendamine, küberturvalisuse tagamine ning erinevate riiklike andmebaaside ja registrite omavaheline liidestamine. Kohalike omavalitsustega koostöös alustatakse e-omavalitsuse sisustamist ja järjepidevat arendamist. 20.Riigireformi käigus tagatakse õigusriigi toimimine ning sisustatakse rahvaalgatuse läbiviimine. Arendatakse kutselist ja sõltumatut õigusemõistmist, suurendatakse tasuta õigusnõustamise ja õigusabi kättesaadavust, kujundatakse ümber täitesüsteem. Kohtusüsteemi ja kogu justiitskaare digitaliseerimine ning kohtute spetsialiseerumine peab tagama õiguskonfliktide tõhusa ja kiire lahendamise, vajadusel peab olema tagatud riigipoolne tugi õigusabi saamiseks ja kohtumenetluses osalemiseks kõikides Eesti piirkondades. 21.Õigusloome on kaasav, teadmispõhine ja ettenähtav ning tugineb hea õigusloome põhimõtetele. 22.Inimeste põhiõiguste edendamiseks arendatakse edasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust. 23.Riigikontroll analüüsib koostöös Rahandusministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse üksustega võimalusi, kas ja kuidas saaks laiendada Riigikontrolli pädevusulatust kohalike omavalitsuste auditeerimisel. Kaalutakse, kas Riigikontroll saaks viia läbi tulemusauditeid kohalike omavalitsuste tegevuse säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe hindamiseks, mille eesmärgiks oleks avalikkuse informeerimine kohalike omavalitsuste tegevusest. Võimalike ettepanekute puhul tuleb arvestada, et nende rakendamisega ei tohi kaasneda põhiseaduslikku riivet – riigi sekkumine kohaliku elu korraldamisse ei ole lubatud. Regionaalselt tasakaalus riik 24.Inimeste heaolu tagamiseks vähendatakse regionaalseid sotsiaal-majanduslikke arenguerinevusi, lahendatakse inimeste eluasemeprobleeme, toetatakse ettevõtluse ja tööturu arengut. Ühtlustatakse avalike teenuste pakkumise kvaliteeti ja kättesaadavust üle kogu riigi. Tagatakse kvaliteetsete riigiteenuste kättesaadavus igas maakonnakeskuses. Riigiga füüsilist suhtlemist nõudvaid teenuseid osutatakse võimalikult kodu lähedal. 25.Detsentraliseeritakse avalike ülesannete täitmist, andes kohalikele omavalitsusele keskvõimu tasandilt üle sobivad ülesanded koos piisava rahastusega. Samal ajal keskendub keskvalitsus teenuste korraldamise asemel rohkem poliitika kujundamisele, monitoorimisele ja nõustamisele. 3 26.Jätkatakse kohalike omavalitsuste tugevdamisega. Toetatakse kohalike omavalitsuste vabatahtlikke ühinemisi ning nende organisatsioonilise, juhtimise ja personali võimekuse järjepidevat arendamist. Suurendatakse kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. 27.Toetatakse kohalike omavalitsuste ühistegevusi ja koostööd piirkondliku ulatusega ülesannete täitmisel. Toetatakse kohalike omavalitsuste üleriigilist liitu kohalike omavalitsuste üleste, kuid omavalitsuslike kompetentside arendamisel ning motiveeritakse kohalikke omavalitsusi optimeerima tugiteenuste korraldust. 28.Toetatakse tööjõu paindlikku liikumist. Kõikides Eesti piirkondades luuakse võimalused riigi heaks töötamiseks. Arendatakse kaugtöötamise võimalusi, soodustatakse paindlikku värbamist ning tagatakse üle-eestiline kiire internetiühendus. 29.Strateegiliseks prioriteediks regionaalpoliitikas seatakse Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti eelisarendamine teiste piirkondade ees. Koordineeritakse ametkondade tegevust piirkondlike tegevuskavade abil ning jätkatakse sihistatud regionaalprogrammide elluviimist nende piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks. 30.Poliitikate kujundamisel ja õigusaktide koostamisel või muutmisel analüüsitakse selle mõju regionaalsele arengule, sh piirkondlikule ettevõtluskeskkonnale. Eesmärk peab olema positiivne mõju kvaliteetsete teenuste kättesaadavusele ja regionaalsele ettevõtluskeskkonnale ning koos sellega sotsiaal-majanduslikule arengule. Kui kavandatav muudatus omab regionaalsele arengule negatiivset mõju, tuleb seda sellest olulisemate mõjude saavutamise eesmärgil spetsiaalselt põhjendada. Riigireformi tegevussuundade rakendamine ja mõjude analüüs Riigireformi tegevussuundi rakendatakse konkreetsete algatuste kaudu. Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse eelnõude algatamisel arvestatakse käesoleva otsuse eesmärki ja tegevussuundi ning nende arvestamist kirjeldatakse mõjuanalüüsides. Riigikogu esimees Henn Põlluaas Tallinn 01.2020 Algatas Vabariigi Valitsus 19.12.2019.a Digitaalselt allkirjastatud 4  EELNÕU 06.01.2020 Seletuskiri Riigikogu otsuse „Riigireformi elluviimisest“ juurde Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond. Riigikogu otsuse ja seletuskirja koostamisel on arvestatud asjakohaste ekspertide arvamuste (sh Riigireformi SA kontseptsioon), analüüside, Eestit mõjutavate trendide ning arengudokumentidega. I Riigireformi eesmärk Riigireformi debatt on ühiskonnas viimastel aastatel olnud üha enam aktuaalne, sisutihe ja kaasav. Riigivalitsemises esinevaid kitsaskohti on välja toodud erinevates analüüsides ja rahvusvahelistes raportites ning need vajavad süsteemset ja terviklikku lahendamist. Riigireformi raames on tänaseks ellu kutsutud erinevaid tegevusi, eesmärgiga saavutada tõhusam ja inimestele suunatud riigivalitsemine. Riigireform ja riigivalitsemise uuendamine peab olema mõtteviis, mida riigiasutustes igapäevaselt juurutatakse. Selleks, et saavutada eesmärgid tõhusama, paindlikuma, agiilsema ja inimestele suunatuma riigihalduse toimimiseks, on vajalik, et otsuses kirjeldatud tegevussuundi riigireformi elluviimiseks rakendatakse igapäevaselt. Selleks, et Eesti majandus saaks toimida ja valitsussektor ei muutuks maksumaksjale liigseks koormaks, tuleb ühelt poolt anda töökäsi valitsussektorist erasektorile ning teisalt korraldada valitsussektori tegevused ümber nii, et vaatamata väiksemale töötajate arvule, suudaks riik pakkuda siiski kvaliteetseid avalikke teenuseid.1 Strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadus „Riigi tark juhtimine koos rahvaga“2 viitab peamistele globaalsetele trendidele, mis mõjutavad ka Eestit ja kutsuvad esile uuendusmeelsuse ja muutuste vajaduse. Riigivalitsemine on muutumas, ootus on, et riigihaldus muutub üha paindlikumaks, riigi roll väheneb ning avalike teenuste pakkumisel hakkavad üha olulisemat rolli mängima asutuste ülene koostöö. Tehnoloogia muutub järjest kiiremini ning see võimaldab riigil kasutusele võtta tõhusaid lahendusi ja pakkuda paremaid teenuseid. Demograafilistest trendidest tekitab olulist survet rahvastiku vähenemine ja vananemine, mis nõuab riigilt tõhusamat toimimist, sest tööealisi elanikke jääb vähemaks ning linnastumise jätkumine suurendab regionaalseid erinevusi Eestis ning süvendab ääremaastumist. 1 Rahandusministeerium (2016) Riigiülesannete analüüs. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigivalitsemise-reform 2 Eesti 2035 töömaterjal: arenguvajadused „Riigi tark juhtimine koostöös rahvaga“ https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/AV_paberid/av_riigi_tar k_juhtimine_koostoos_rahvaga.pdf 1 Samuti tuleneb reformi vajadus tugevast survest riigieelarvele, mida võimendab sõltuvus üha vähenevatest välisvahenditest. Kiirelt muutuva ühiskonna ja väljakutsete valguses on oluline, et riigiaparaat oleks kohanemisvõimeline, et administratsioon ei oleks killustunud silotornides, toimiks omavaheline koostöö ning riigiasutused oleksid uuendusmeelsusele orienteeritud. OECD (2011) raporti soovitusel peab Eesti liikuma ühtsema ning terviklikuma riigivalitsemise suunas. Selleks tuleb suurendada valitsusadministratsiooni paindlikkust prioriteetsete teemadega tegelemisel, ametkondade ümberkorraldamisel ja ressursside juhtimisel. Oluline on koostöö arendamine ja tähelepanu pööramine teemadele, mis puudutavad mitme ministeeriumi vastutusala.3 Riigireformi eesmärk on jätkusuutliku, tõhusa ja elanikkonna vajadustega arvestava riigivalitsemise kujundamine. Eesmärki saavutatakse nelja riigireformi tegevussuuna kaudu, mis moodustavad ühtse terviku üldeesmärgi saavutamiseks: 1.Tulevikule orienteeritud riik. 2.Kohanemisvõimeline ja tegus riik. 3.Inimeste vajadustele suunatud riik. 4.Regionaalselt tasakaalus riik. II Riigireformi tegevussuundade selgitused Tulevikule orienteeritud riik Ressursside suunamisel ja otsuste tegemisel domineerib liigselt lühiajaline ja valdkondlik vaade, mis toob kaasa tegevuste pinnapealsuse ning tekitab küsitavusi jätkusuutlikkusest. Tagamaks jätkusuutlikku tulevikule orienteeritud vaadet, on olulisel kohal strateegilise planeerimise korrastamine ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamine jõukohaste ja pikaajaliste lahenduste väljatöötamisel. Strateegia „Eesti 2035“ koostamisega luuakse katusstrateegia järgnevateks aastateks. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline pikaajaline valdkondade ülene Eesti arengustrateegia, kus määratakse kindlaks prioriteetsed eesmärgid, peamised indikaatorid ja fiskaalraam ning mis on aluseks muude strateegiate väljatöötamisel ja elluviimisel. Eelarvestamisel on oluline tulemuspõhisuse rakendamine, mis võimaldab suurendada eelarvestamise läbipaistvust maksumaksja jaoks, mis samuti avaldab survet ministeeriumidele ja nende allasutustele strateegiliselt seatud eesmärkide saavutamisel.4 Tulemuspõhisel eelarvestamisel tagatakse iga ressursi seotus strateegiliste eesmärkide ja prioriteetidega, millel on oluline roll 3 OECD (2011) Towards a Single Government Approach https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/oecd_public_governance_review_estonia_full_report.pdf 4 Tallinna Tehnikaülikool (2013) Tulemuseelarvestamise ohud ja võimalused Eesti avalikus sektoris. Poliitika analüüs. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/TOF/TOF_noorteadlased/ringa_raudla_tulemuseelarvestamise_ohud_ja_voimalused_eesti_avalikus_sekt oris.pdf 2 juhtimiskvaliteedi tõstmisele tulemuspõhiste otsustusmehhanismide kaudu. Tulemuspõhisel eelarvestamisel on otsene mõju mõjusamate ja tõhusamate riigiülesannete täitmisele, kvaliteetsemale avalike teenuste arendamisele ja pakkumisele, valitsussektori kulutuste vähendamisele. Samuti tagab tulemuspõhine eelarvestamine eelduste loomise valitsussektori paindlikumale töökorraldusele ja bürokraatia vähendamisele.5 Tervikvaade pikaajaliste plaanide strateegiliste eesmärkide seadmisel ja elluviimisel võimaldab tõhusamalt ja laiahaardelisemalt tuvastada dubleerivaid tegevusi erinevatel strateegilise- ja finantsjuhtimise planeerimistasanditel. Tulemusvaldkondade senisest väiksem arv võimaldab tuua selgemalt välja riigi ja valitsuse kõige tähtsamad poliitilised prioriteedid ning tagada riigi poliitikate ja ressursside fokusseerimine nende saavutamisele. Tulemusvaldkondade vähendamine loob eeldused tervikumaks strateegiliseks juhtimiseks, avaliku aruandekohustuse paremaks täitmiseks ning bürokraatia vähendamiseks. Samuti loob see võimalused ja võimekuse vajadusel korrigeerida ja muutustele paindlikumalt reageerida. Tegevuspõhise eelarvestamise rakendamine ja täiustamine võimaldab edasi arendada tulemuspõhisust sidudes seda tulemusjuhtimise süsteemiga. Seega on riigi tulemuslikuks strateegiliseks juhtimiseks vajalik arenguvaldkondade kokku leppimine praegusest konsolideeritumalt vähendades arengukavade arvu.6 Selleks, et tagada terviklikkus, on oluline killustatuse vähendamine strateegilises planeerimises. Üheks mehhanismiks on teha seda keskselt peaministri ja Riigikantselei rolli suurendades. Kokkuleppeliselt on juba liikunud strateegilise planeerimise korraldamine Rahandusministeeriumist Riigikantseleisse. Tagamaks parimaid tulemusi ning saavutamaks paindlikkust on oluline keskselt valdkonna üleste prioriteetide seadmine. Tulemuspõhisuse kõrval on olulisel kohal teadmuspõhisus. Selles valdkonnas on riigi oluliseks ressursiks reaalaja andmed ja andmeanalüüs, mida oleks võimalik rakendada teadmuspõhiste otsuste tegemisel. Võimalused teadmuspõhiste otsuste ja statistika parenduseks luuakse andmejagamisteenuse rakendamisega, mis võimaldab erinevate andmeallikate sidumist ning töötlemist teaduslikul või statistilisel eesmärgil. Andmejagamisteenusega luuakse võimalused andmete omavaheliseks sidumiseks, teenuste paremaks rakendamiseks ning bürokraatia vähendamiseks. Olulisel kohal teadmuspõhiste otsuste realiseerumisel on andmete kvaliteedi parandamine. Andmejagamisteenuse paremaks pakkumiseks on vajalik täielikult korrastada riiklikud andmekogud ning välja arendada terviklik andmehalduse süsteem, st keskset koordinatsiooni Statistikaametis ning andmehaldurite tööd asutustes. Selleks, et teadmuspõhisust rakendada on vajalik andmeanalüütika arendamine riigipalgalise personali seas, et kasutada mõjuanalüüsidele tuginevat otsustuspraktikat võimalikult laiapindselt. Mõjusate ja reaalsele elule vastavate poliitikate kujundamisel ja avalike teenuste arendamisel on vajalik uuenduslike lahenduste katsetamine, kaasamine ja innovatsiooni toetamine. Üha 5 Rahandusministeerium, AS PricewaterhouseCoopers Advisors (2019) Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine. https://sites.google.com/site/eelarvejuhend/home/tegevuspohine-riigieelarve---mis-see-on 6 Rahandusministeerium, Eneken Lipp, rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht (2019) „Riigieelarve uus vaade annab igale eurole eesmärgi“. https://blogi.fin.ee/2019/04/riigieelarve-uus-vaade-annab- igale-eurole-eesmargi/ 3 enam rakendatakse avalikus sektoris uudseid lähenemisi nagu disainmõtlemine ehk kliendikeskne teenuste arendamine ja poliitika kujundamine, samuti tuleb soodustada asutustes muude põhimõtete ja meetodite kasutamist nagu agiilsus, paindlikkus ja eksperimenteerimine. Parlamentaarses riigis lähtuvad kõik olulised otsustused, mis mõjutavad riigi toimimist, rahva esinduskogust ehk Riigikogust. Seetõttu on kogu riigile eluliselt oluline, et Riigikogu toimib tähtsaimate riigielu puudutavate küsimuste areenina, võtab kõrgeima võimaliku kvaliteediga vastu riigielu puudutavaid otsuseid ning on pädev teostama täitevvõimu üle efektiivselt järelevalvet. Esindusdemokraatiat kahjustab asjaolu, kui Riigikogu osaks jääb vaid töö juba vormistatud tekstiga, mitte selle analüüsimine ja selguse saamine, kas ja millist probleemi püütakse eelnõuga lahendada. Seetõttu on oluline säilitada Riigikogupoolne kohane kontroll ja täitevvõimu poolne sisuline aruandekohustus, mis võimaldab seadusandlike otsustega toetada pikaajaliste strateegiliste sihtide saavutamist, mis on Riigikogu poolt konsensuspõhimõtte alusel kaalutletud ja seatud. Konsensuspõhimõtte üheks osaks on ka opositsiooni tasakaalustatum kaasamine poliitiliste valikute tegemisse. Riigikogu liikmete arv on fikseeritud Põhiseaduses, mille § 60 lg 1 esimese lause kohaselt on Riigikogul sada üks liiget ja seda ei ole vaja muuta. Pigem on vaja kaasata pädevust toetavatesse struktuuridesse, mis võimaldab tõsta Riigikogu poolt tehtavate otsuste kvaliteeti. Erinevate avalik-õiguslike institutsioonide juhtide ja avalike teenistujate ekspertteadmiste kaasamine annab olulise panuse traditsioonilise parlamentaarsete kuulamiste ja uurimiste kõrval. Veelgi aktiivsemalt saab kasutada tunnustatud era- ja kolmanda sektori esindajaid, samuti teisi erapooletuid eksperte, kelle valdkondlikud teadmised annavad olulise panuse Riigikogu liikmete võimekuste tõstmisel. Komisjonides toimuv sisuline töö saab toimuda parimal võimalikul tasemel juhul, kui selle koosseisu määramisel on arvestatud maksimaalselt saadikute kompetentsi. Oma põhiseadusliku ülesande täitmisel on Riigikogul oluline veelgi laiemalt kasutada täitevvõimu kontrollivahendeid tagades parlamendi poolt määratud eesmärkide ja poliitikasuundade realiseerimise. Haldusreformi järgselt on vajalik korrigeerida valimisringkondade suurust ja muuta need suuruselt maksimaalselt võrreldavaiks parema regionaalse tasakaalu saavutamiseks Riigikogu koosseisus. Kohanemisvõimeline ja tegus riik Probleemiks riigivalitsemises on killustatus, bürokraatia ja konkurents eelarveliste ressursside pärast. See on toonud omakorda kaasa selle, et ei keskenduta strateegilistele valitsemisalaülestele tegevustele ning esineb dubleerimist ja ressursside kasutamise ebaefektiivsust. Riigireformi elluviimisega soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Valitsussektori tööd tuleb muuta paindlikumaks, parandada koostööd erinevate asutuste vahel, luua võimalused ühtsemaks toimimiseks ning keskenduda senisest enam valitsuse eesmärkide ühisele elluviimisele. 4 Eesmärkide saavutamiseks on vajalik valitsus- ja halduskorralduse paindlikkuse suurendamine prioriteetsete teemadega tegelemisel, ametkondade ümberkorraldamisel ja ressursside juhtimisel. Riigiasutuste vastav kohandamine ja paindlikkuse loomine võimaldab suurendada võimekust riigi ees seisvatele väljakutsetega toimetulekuks nagu demograafiline trend ja üha süvenev surve kulutustele. Seejuures tuleb lähtuvalt valdkondadest ja teenuste iseloomust leida võimalusi kohalike omavalitsuste ülesannete järk-järguliseks laiendamiseks, et suurendada kohalike omavalitsuste võimekust ja pädevust kohaliku elu korraldamisel. Nii poliitilisel kui ametkondlikul tasandil on tunnistatud ülereguleerimist ja normipaljusust. Sellest annab tunnistust nii Riigikogust lähtuvate seaduste kui ka täitevvõimust lähtuvate määruste, käskkirjade ja korralduste määr. Õigusnormide paljusus on toonud kaasa administratiivse ülekoormuse, avaliku võimu toimimise aeglustumise ja vähese paindlikkuse. Seetõttu on vajalik tagada, et uued õigusloomelised algatused on vältimatud ning igakülgselt põhjendatud väljatöötamiskavatsuses, kus on selgelt esile toodud lahendatav probleem, seatavad eesmärgid, probleemi alternatiivsed lahendamise võimalused ja mõju. Dereguleerimise tulemusena muutub valitsemine, asjaajamine ja seadusandlus ka selgemaks ja lihtsamaks, avatumaks ning vähem vahendite- ja ajakulukaks. Kohanemisvõimelise ja tegusa riigi saavutamisel tõstatub eelkõige esile vajadus riiklike struktuuride korralduse optimeerimiseks. Eesti kui väikeriik ei peaks killustunult töös hoidma hulgaliselt erinevaid riigiasutusi, vaid suund peab olema riigiasutuste valdkonnapõhistele konsolideerimisele. Riigi haldusorganisatsiooni korralduses on ellu kutsutud erinevaid reforme ja riigiasutuste ühendamisi. 2019. aastal on paralleelselt toimumas ettevalmistused viies suuremas valdkonnas ümberkorralduste tegemiseks: hariduse, transpordi, maa-, planeeringute- ja regionaal, põllumajanduse- ja toidu ning keskkonna valdkonnas. Riigiasutuste konsolideerimine, protsesside optimeerimine ja tugiteenuste konsolideerimine on suund, mis soodustab riigiasutuste ressursitõhusamat juhtimist, avalike teenuste kvaliteedi kasvu ning poliitikate tulemuslikumat rakendamist vähemate allasutuste kaudu. Sarnaste valdkondade ja kliendisihtgruppidega asutuste ühendamine võimaldab kliendi jaoks vähendada riigiasutustega kokkupuutepunkte sarnase probleemi lahendamiseks. Seeläbi väheneb kliendi vaates halduskoormus. Ametite ühendamisel paraneb eeldatavalt ka teenuste kättesaadavus, kuivõrd on reaalne, et ühendametis hakkavad IT lahendused toetama põhiprotsesse ja teenuste pakkumist suuremas ulatuses kui varasemalt. Teiseks on ühendamiste eesmärk ressursitõhusam juhtimine, mida on võimalik saavutada suurema eelarve, paindlikuma ressursikasutuse ning halduskulude kokkuhoiu kaudu. Tööjõu- ja majandamiskulusid on võimalik ühendametites vähendada ametikohtade optimeerimise, tugitegevuste konsolideerimise, tööprotsesside parendamise ja digitaliseerimise, varade optimeerimise, juhtimistasandite vähendamise, bürokraatia vähendamise ja investeeringute korralduse korrastamise kaudu. Suurema ameti juhtimine lisab ressursikasutusele paindlikkust, sest suureneb võimalus suunata ressurssi ühendameti valdkondade üleselt prioriteetsematesse ja enam fookust vajavatesse kohtadesse. 5 Suurem organisatsioon võimaldab tähelepanu pööramist organisatsioonisiseselt arendus- ja personaliteemadele, mis tugifunktsioonina on väga olulised organisatsiooni efektiivseks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks. Seega on võimalik ühendamiste kaudu suurendada klienditeeninduse kvaliteeti muutes teenust kliendile mugavamaks, ühtlustades pakutava teenuse kvaliteeti regiooniti ja osutades sama kulu eest rohkem teenuseid. Riigi personalipoliitika väljakutsetega tegelemisel on jätkuvalt oluline riigi strateegiline personalijuhtimine, sh riigi kui tööandja maine parendamine, konkurentsivõimeline palgapoliitika, prioriteetsete sihtgruppide palgakasvu kujundamine, juhtimiskvaliteet, pidev inimressursi koolitus ja tööjõuturu ootustele vastamine töötingimuste ja –keskkonna osas. Kulusurve tingib väljakutsed riigipalgaliste töötajate arvule, kuid selleks, et tagada elanikele kvaliteetsed avalikud teenused, on oluline, et personal, kes neid teenuseid tagab on oma igapäevatöös pühendunud ja kompetentne. Riigi efektiivse toimimise seisukohalt on samuti oluline, et teenuste osutamine toimuks parimas võimalikus organisatoorse korralduse vormis. Sealjuures on oluline sisuliselt hinnata, milline on tulevik ja otsustuskohad riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste jätkamisel ning börsi kaudu vähemusosaluste erastamisel suuremates turukonkurentsis tegutsevates riigiäriühingutes. Inimeste vajadustele suunatud riik Tänase riigiaparaadi probleemidena on esile tõusnud asjaajamise keerukus inimeste vaates, st kodanikele pole ühtselt arusaadav, kuidas on asutuste asjaajamise protsessid korraldatud. Riik peab suutma oma protsessid inimeste kasutajamugavusest lähtuvalt disainima, et kodanik ei takerduks teenuse tarbimisel ebamõistlikesse bürokraatlikesse protseduuridesse. Terviklikkuse saavutamiseks teenuste osutamisel peavad koostööd tegema nii keskvalitsus kui kohalik omavalitsus. Oluline on muuta teenust inimkesksemaks ja mugavamaks, ühtlustades pakutava teenuse kvaliteeti regiooniti, osutades sama kulu eest rohkem teenuseid ja parendades erinevate osapoolte vahelisi koostöövõimalusi. Olukorras, kus inimeste probleemid on komplekssed, peab riik tervikuna olema lahendusele suunatud. Üha enam on oluline sündmusteenustel põhinemine ja proaktiivsus. Avalikud teenused peavad lähtuma kasutajakesksuse põhimõtetest, mistõttu peab riigiasutusi üha enam disainmõtlemise põhimõtete rakendamise teemadel koolitama. Selleks, et teada saada, millised on ootused avaliku teenuste kujundamiseks peab riigiasutustes juurutama tagasisidestamise süsteeme ning parendama sisulist kaasamist. Oluline on jätkuvalt prioriseerida rahastust e-riigi arengusse ja baastaristusse, et tagada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna võimekus e-teenuste arendamisel. E-teenuste arendamisel peab arvestama inimkeskse ja sündmuspõhise lähenemisega, mis loovad eeldused valdkondade teenuspõhiseks integratsiooniks. E-riigi arengus on olulisel kohal baasvajadusena andmehaldussüsteemi efektiivne toimimine (andmekvaliteet, avaandmed), et toetada teadmuspõhist otsustuskultuuri ning kliendi vaates riigi poolt andmete ühekordse küsimise ja taaskasutamise põhimõtet. 6 Selleks, et e-teenuste arenduses edasi liikuda on vajalik edasine riiklike põhiandmekogude omavaheline üle X-tee liidestamine, et oleks võimalik rakendada ühekordse andmete küsimise ja esitamise põhimõtet. Tagamaks avalike teenuste ühtlasem tase teenuse ja piirkonna põhiselt, on vaja erinevate valdkondlike teenuste vahel ulatuslikumalt rakendada integreeritud lahendusi, mis on kujundatud lähtuvalt kasutajast. Oluline on tagada teenuste kättesaadavus olenemata asukohast. Üha enam avalikke teenuseid peab olema Eesti inimestele ja e-residentidele kättesaadavad piiriüleselt igal ajal. Riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavad avalikud teenused peavad olema kooskõlas elanike vajadustega ning seejuures tuleb otsida kõige tõhusamaid viise nende pakkumiseks (sh omavalitsuste vahelise ning avaliku ja erasektori koostöö, sotsiaalne ettevõtlus jne). Digiühiskonna toimimise tõhustamiseks tuleb Eestil juurutada ka Euroopa Liidus põhimõtteid nagu läbivalt digitaalne, andmete ühekordne küsimine ning andmete vaba liikumine. E-teenuste kõrval on võrdväärselt oluline kohapealne füüsiline avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. Sõltumata avalike teenuste osutamise vormist peab lähtuma põhiprintsiipidest nagu bürokraatia vähendamine, inimesekesksus, andmete ühekordse küsimise ja proaktiivsuse põhimõtted. Inimeste vajadustele suunatud riigi toimimiseks on oluline, et inimeste osalemine riigivalitsemises oleks soodustatud, toimuks avalik diskussioon poliitika kujundamises erinevate partnerlusmudelite kaudu. Riigivalitsemise teemade kujundamisel ja ühtsustunde loomisel on kodanike kaasamine ja osalus möödapääsmatu. Eelnevast tulenevalt tuleb õigusloome protsessis järgida hea õigusloome põhimõtteid, huvirühmade kaasamine toimub kaasamise hea tava korras, sündiv või muudetav õigusdokument peab olema vastavas õiguslikus olustikus ettenähtav, mis omakorda aitab piirata õigusloome liigset mahtu. Igaühe inimõiguste ning põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kindel ja tõhus kaitse on demokraatia, vabaduse ja õigusriikluse tugisammas. Pikad menetlused, bürokraatlikkus, kohtuotsuste jt õigustekstide keerukus, süsteemi halduslik lõhestatus piirab ühiskonna paindlikku ja efektiivset toimimist. Riigireformi kontekstis tuleb seetõttu arenda edasi põhiseaduslikkuse kohtulikku järelevalvet. Põhiseaduse ja riigikontrolli seaduse kohaselt on Riigikontroll oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. 2005. aastal laiendati Riigikontrolli võimalusi auditeerida kohalike omavalitsuste majandustegevust. Et avalikkust kohalike omavalitsuste tegevusest paremini informeerida Riigikontrollil analüüsida koostöös Rahandusministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse üksustega võimalusi, kas ja kuidas saaks laiendada Riigikontrolli pädevusulatust kohalike omavalitsuste auditeerimisel. Kaaluda, kas Riigikontroll saaks viia läbi tulemusauditeid kohalike omavalitsuste tegevuse säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe hindamiseks, mille eesmärgiks oleks avalikkuse informeerimine kohalike omavalitsuste tegevusest. Võimalike ettepanekute puhul tuleb arvestada, et nende rakendamisega ei tohi kaasneda põhiseaduslikku riivet – riigi sekkumine kohaliku elu korraldamisse ei ole lubatud. 7 Regionaalselt tasakaalus riik Pärast 2017. aastal rakendunud haldusreformi on kohaliku omavalitsuse ja regionaalvaldkonna väljakutsed endiselt lahenduste ootel, muuhulgas on vältimatuks väljakutseks ääremaastumise ja sellest tuleneva hoogsa regionaalse ebavõrdsuse peatamine. Euroopa riikide võrdluses paistab Eesti mahajäämus silma finantsautonoomia valdkonnas ja väheses mõjus kesk- (kuid ka regionaal-) tasandi poliitikakujundamisse.7 Põhiseaduses määratletud aluspõhimõtted – subsidiaarsus ja autonoomia pole olnud alati poliitilises otsustusprotsessis ja õigusloomes primaarsed, kuid Eesti praeguses arenguetapis peab see muutuma. Seega tõstatub fookusesse kohaliku tasandi valitsemise reform, mis keskendub nii kohaliku demokraatia küsimustele kui ka seab eesmärgiks üha kvaliteetsemate avalike teenuste parema kättesaadavuse. Mittesoovitavate demograafilistele suundumuste ja majandusstruktuuri muutuse ebaühtlase mõju tasakaalustamiseks on vajalikud konkreetsed poliitilised otsused, sh valdkondlike poliitikate sünergia selle eesmärgi saavutamiseks. Rakendada tuleb meetmed inimeste heaolu tagamiseks, et vähendada regionaalseid arenguerinevusi. Lahendada tuleb inimeste eluasemeprobleemidega seotud küsimusi ning toetada ettevõtlust ja tööturu arengut. Riigi regionaalse arengu paremaks juhtimiseks ja tasakaalustatud arenguks on oluline jõuda riigivalitsemises suurema detsentraliseerituseni ja tõhustada koostööd riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahel. See võimaldab leida iga piirkonna jaoks sobivaimad lahendused, mis tagavad avalike teenuste pakkumisel sarnase tulemuse sõltumata elukohast ning kujundavad tõhusama ja väljakutsetele paindlikult reageeriva avaliku sektori. Keskvalitsus, eelkõige ministeeriumid, keskenduvad üleantavate teenuste poliitika kujundamisele, monitoorimisele ja nõustamisele. Kohaliku omavalitsuse tasandit tuleb võimestada, sh suurendada finantsautonoomiat ja üle vaadata riigi-KOVi ülesannete jaotus. Haldusreformi järgsete suuremate KOVide loomine suurendab vajadust organisatsioonide ja personali võimekuse tõstmiseks. Piirkondlike lahenduste väljatöötamine avalike teenuste pakkumisel võib eeldada kohalike omavalitsuste ühistegevusi ning soodustatud on koostöö toetamine piirkondliku ulatusega ülesannete täitmisel. Kohalike omavalitsuste üleriigilisel liidul on keskne roll KOVide üleste kompetentside arendamisel ning KOVide tugiteenuste korralduse optimeerimise suunamisel. Kus mõistlik, tuleb KOVide vastutust teenuste osas suurendada, mida on elanike vajadustest lähtuvalt efektiivsem pakkuda kohalikul tasandil. Läbiv trend, mida poliitika rakendamisel silmas pidada, sh detsentraliseerimisel, on töötajate arvu optimaalsuse tagamine. Jätkuvalt vajavad eritähelepanu seni ebasoodsamas olukorras regioonid nagu Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti, mille raames elavdatakse sihistatud programmide ja finantsmeetmete toel sealseid majandus- ja ettevõtluskeskkondi. Ettevõtluskeskkonna arendamise ja e-riigi teenuste 7 Kattai, K., Lääne, S., Noorkõiv, R., Sepp, V., Sootla, G., Lõhmus, M (2019) Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regioonaltasandi arengus. Analüüsi lõpparuanne 31.01.2019. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/L%C3%B5ppraport_V%C3%A4ljakutsed-ja- soovitused-KOV-ja-regionaalarengus_31.01.2019.pdf 8 maksimaalse ärakasutamise üheks aluseks on kiirete internetiühenduste tagamine kõigile elanikele sõltumata valitud elupaigast. Riigiasutuses töötamise võimalus peab olema tagatud üle-eestiliselt ehk toetatakse riigipalgaliste töötajate regioonidesse värbamise põhimõtet kõigi valitsemisalade lõikes, toetades suuremat regionaalset tasakaalu. III Riigireformi tegevussuundade rakendamine ja mõjude analüüs Riigireformi tegevussuundi rakendatakse konkreetsete algatuste kaudu. Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse eelnõude algatamisel arvestatakse käesoleva otsusega ning arvestamist kirjeldatakse mõjuanalüüsides. Algatas Vabariigi Valitus 19.12.2019 Digitaalselt allkirjastatud 9 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-0037 - Riigireformi elluviimisest Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 28.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/409116bc-1fcb-4632-93c0-90018f773b95 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/409116bc-1fcb-4632-93c0-90018f773b95?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main