Kiri

Riigikantselei Meie 13.01.2020 nr 1.1-10/277-1 Vabatahtliku keskse hankija määramine kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabatahtliku keskse hankija määramine kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes“ eelnõu. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Palume kooskõlastada eelnõu 15 päeva jooksul selle eelnõude infosüsteemi esitamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri Helje Päivil 611 3498 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Välisministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium 2  EELNÕU 18.11.2019 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 2019 nr Vabatahtliku keskse hankija määramine kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes Riigihangete seaduse § 42 lõike 2 alusel: 1. Nimetada Riigi Kinnisvara Aktsiaselts vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna asjade ostmise ning teenuste- ja ehitustööde tellimise riigihangetes. 2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts korraldab keskse hankijana riigihankeid hankijatega sõlmitud kokkuleppes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabatahtliku keskse hankija määramine kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks korralduse eelnõu „Vabatahtliku keskse hankija määramine kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes”. Korraldusega määratakse pealkirjas nimetatud valdkondades keskseks vabatahtlikuks hankijaks Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS). Korraldus kehtestatakse riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 42 lõike 2 alusel. RHS § 42 lõike 1 järgi on keskne riigihange keskse hankija poolt hankijale asjade ostmine või teenuste tellimine või hankelepingu või raamlepingu sõlmimine hankijale asjade ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks. RHS § 42 lõike 2 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus, aga mitte kohustus nimetada keskne hankija ja määrata, millises ulatuses keskne hankija hankijate eest riigihankeid korraldab. Samuti on võimalik sätestada, et määratud ulatuses ei või valitsusasutused ja nende hallatavad asutused (edaspidi riigiasutused) korraldada riigihankeid iseseisvalt ega ühiselt ning selles ulatuses on keskselt hankijalt asjade ostmine või teenuse tellimine kohustuslik (RHS § 42 lõige 3). Põhiseaduslike institutsioonide, kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV), hankijaks olevate mittetulundusühingute, sihtasutuste ja äriühingute ning avalik-õiguslike juriidiliste isikut (edaspidi juriidilised isikud) jaoks saab keskse hankja kasutamine olla üksnes vabatahtlik. Käesoleva korraldusega ei panda ühelegi hankijale kohustust teenuseid hankida keskse hankija kaudu, kuid juhul kui ministeerium hankijana sõlmib hangete keskse korraldamise kokkuleppe keskse hankijaga, on ministril Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 alusel õigus keskse hankija kasutamine oma valitsemisalas kohustuseks seada. 2. Eesmärk ja põhjendus Korralduse eesmärgiks on toetada riigi kinnisvarastrateegia elluviimist ja määrata kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna vabatahtlikuks keskseks hankijaks RKAS, kes on kujunenud kvaliteetse elukeskkonna loojana riigi hoonestatud kinnisvara kompetentsikeskuseks, kes juba haldab ja arendab suuremat osa riigi kinnisvaraportfellist ning annab seda riigiasutustele kasutusse üürilepingu alusel. Juhul kui RKAS osutab ise kinnisvarateenuseid, vastab ta juba praegu nõuetele, mis on vajalikud äriühingu käsitlemiseks sisetehingu partnerina riigiasutustele RHS järgselt, st RKAS on juriidiline isik, kellelt riigiasutused võivad tellida kinnisvarateenuseid sisetehingu erandi alusel ilma riigihanget korraldamata riigihangete seaduse § 12 lõike 2 kohaselt. Samas riigi osalustega eraõiguslike äriühingute ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul tuleb RKAS-i kasutamist sisetehingu partnerina igakordselt analüüsida ning KOV-idel puudub võimalus kasutada RKAS-i sisetehingu partnerina sootuks. RKAS-i vabatahtlikuks keskseks hankijaks nimetamine võimaldaks RKAS-i kompetentsi kasutada laiemalt kui tellida temalt teenuseid sisetehingu partnerina ning võimaldab RKAS-i kasutada keskse hankijana ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult riigivaraseaduses nimetatud riigivara valitsejatel ja volitatud asutustel. RKASi senise praktika kohaselt nõudlust sellise teenuse järele on, seda eeskätt juriidiliste isikute seas, kelle puhul sisetehingu lubatavus eeldab igakordset analüüsi (riigi osalustega eraõiguslikud äriühingud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud). Samas ei saa tähelepanuta jätta ka KOV-ide huvi ja soovi ühineda konsolideeritud hangetega, saavutamaks mastaabiefektist tulenevat säästu ning kompetsentsikeskuse läbi hankekindlust. Eraldiseisvalt väärib märkimist, et RKASi võimalikule nimetamisele keskseks hankijaks on avaldanud toetust ka mitmed erialaliidud – Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit. 3. Sisu 3.1. Selgitused Eelnõu kohaselt nimetatakse RKAS kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna vabatahtlikuks keskseks hankijaks. RHS § 42 lg-t 1 arvesse võttes keskne hankija kas: - sõlmib hankelepingu, on ise asjade ostmisel või teenuste tellimisel tellija rollis ning annab asjad või teenused edasi, või - sõlmib hankelepingu, millega on juba sätestatud, et asjade, teenuste või ehitustööde saaja on hankija, või - sõlmib raamlepingu, mille alt sõlmib asjade, teenuste või ehitustööde hankelepinguid hankija. Keskne hankija võib osutada ka tugiteenust, mis on muuhulgas riigihanke korraldamine teise hankija eest ja vajadusel mitte üksnes riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine, vaid ka hankelepingu täitmise kontroll ning lepingu kohase täitmise tagamine. Hetkel on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud vaid üks kohustuslik keskne hankija, kelleks on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi - RIK). RIK viib läbi kõikide valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste eest sülearvutite, lauaarvutite, kuvarite ja printerite hankeid. Vabariigi Valitsus on määranud vabatahtlikuks keskseks hankijaks valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste riigihangete korraldamisel Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi - RTK), kuid korralduse punkti 3 järgi ei korralda RTK keskseid riigihankeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ega riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud eraldi keskse hankija. Vabatahtlikeks keskseteks hankijateks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud RIK, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT). RIK, SMIT ja RMIT viivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas läbi neid keskseid riigihankeid, mille kohta ei ole Vabariigi Valitsus määranud, et need tuleb hankida kohustuslikus korras teiselt keskselt hankijalt. Lisaks eelnevalt märgitule on Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud vabatahtlikuks keskseks hankijaks ka Eesti Energia AS-i – seda elektrienergia ja vedelkütuste tootmise, põlevkivi kaevandamise, soojusenergia tootmise ja ülekandmise ning elektri võrguteenuse pakkumisega seotud valdkonna riigihangetes. Kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkond on hetkel keskse hankimise vaates reguleerimata ala, seega oleks pärast korralduse jõustumist RKAS ainus keskne hankija hoonestatud kinnisvara arendamise ja korrashoiu riigihangetes. 3.2. Teenuste osutamine RKAS-i poolt korralduse jõustumisel Teenuste osutamine RKAS-i poolt toimub üldjuhul võlaõiguslike lepingute alusel - üüriteenuse osutamiseks sõlmitakse üürileping, ülejäänud teenuste osutamiseks teenuste osutamise leping või käsundusleping. RKAS-ilt tellitakse teenused üldjuhul järgmiselt:  Teenused (RHS tähenduses nii teenused, asjad kui ehitustööd) hangitakse keskse hankijana – eelkõige teenustel, mida RKAS ise ei paku (erinevad kinnisvara korrashoiuteenused nagu tehnohooldus, heakorrateenused, tarbimisteenused, turvateenused, remonttööd; erinevad kinnisvara arendusteenused nagu projekteerimine, ehitamine, omanikujärelevalve, kunstiteoste tellimise seadusest tulenevate kohustuste täitmine, ideekavandite väljatöötamine (nt läbi arhitektuurikonkursi), sisustuse tellimine jms). Seejuures hanke ettevalmistamist ja korraldamist võib RKASilt tellida koos hankelepingu täitmise kontrolli ja tagamisega kui ka ilma selleta, st üksnes hankekorraldust.  Rakendatakse sisetehingu erandit, kui see on võimalik – eelkõige teenustel, mida RKAS pakub (üüriteenus, haldusteenus ehk korrashoiu juhtimine, arendusprojektide juhtimine ning mitmesugused tugiteenused (hoonete turvakontseptsiooni koostamine, hoone seisukorra hindamine, korrashoiuteenuste korraldamine, ruumiprogrammi koostamine, pinna valik, detailplaneeringute koostamise tellimine jms)). Sisetehingu erandi rakendamine RKAS-ilt teenuste tellimisel: - sistehingu erandit on võimalik rakendada kõikidel riigiasutustel, kes on RHS § 12 lõike 2 kohaselt kontrollivad hankijad;  - RKAS-i kasutamiseks sisetehingu partnerina muude juriidiliste isikute poolt on teenuse tellijal kohustus igakordselt analüüsida ja kontrollida, kas sõlmitavale lepingule rakendub sisetehingu erand; - sisetehingu erandit ei saa rakendada KOV-idele. RKAS-iga teenuslepingu sõlmimiseni on võimalik jõuda ka selliselt, et RKAS osaleb mõne teise avaliku sektori hankija korraldatud hankes. Keskse hankijana tegutsedes peab RKAS siiski jälgima, et tegutsedes samal ajal RHS §-s 12 nimetatud sisetehingu alusel, oleks täidetud tema sisetehingute rakendamiseks vajalik määr (st üle 80% ülesandeid täidetud kontrolliva hankija või viimase kontrollitava muu juriidilise isiku tarbeks) ning muid teenuseid, sh keskse hankija teenuseid, ei osutataks suures mahus sellistele isikutele, kes ei ole kontrollivad hankijad. 4. Korralduse mõjud Korralduse kehtestamisega kaasneb avaliku sektori kinnisvara haldamise professionaalsuse tõus ning seeläbi riigivara väärtuse parem säilimine. Sisuliselt on tegemist kinnisvara tugiteenuse keskse korraldamisega viisil, mis võimaldab tagada teenuste maksimaalselt efektiivse korralduse, ülevaatlikkuse riigi kinnisvaraportfellist ja vabastab ühtlasi riigiasutused veelgi rohkem tugiteenusega tegelemise kohustusest. RKAS-i käsitlemine riigi sisetehingu partnerina ja vabatahtliku keskse hankijana riigihangete seaduse kontekstis võimaldab professionaalsemalt korraldada ehitus- ja kinnisvara korrashoiu hankeid, mille tulemusel väheneb hangete vaidlustamise risk. Näiteks aastal 2017 RKASi poolt läbiviidud hangete peale esitati 5 vaidlustust, millest rahuldati 1; 2018 RKASi poolt läbiviidud hangete peale esitati 3 vaidlustust, millest rahuldati 1; 2019. aasta jooksul on esitatud 1 vaidlustus, mis jäeti rahuldamata. Kuivõrd RKAS viib iga-aastaselt läbi ca 900 riigihanget ning osutab kinnisvarateenuseid ca 1,6 miljonil ruutmeetril, on ettevõttesse koondunud personal ning seeläbi kogemus, mida saab keskse hankijana kasutada senisest veelgi laiaulatuslikumalt. Lisaks eelkirjeldatud kompetsentsi rakendamisele saavutatakse hangete tsentraliseerimisel oluline mastaabisääst ja sellest tulenevalt ka optimaalsem teenuste hinna-kvaliteedi suhe. 5. Kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi kaudu. 6. Eelnõu ettevalmistajad Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna jurist Helje Päivil (tel 611 3698, [email protected]) ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi õigusosakonna juht Tõnis Rebbas (tel 606 3408, [email protected]). (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-0035 - Vabatahtliku keskse hankija määramine kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/17f97a4f-b73b-4531-a6a1-0f83f3ad960e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/17f97a4f-b73b-4531-a6a1-0f83f3ad960e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main