Leping

SA TEHVANDI SPORDIKESKUSE INVESTEERINGUTE EELARVE 2020 TULUD KOKKU 5 737 033 Sihtfinantseerimine investeeringuteks ( lisatoetus) 3 900 000 Sihtfinantseerimine investeeringuteks 1 837 033 KULUD KOKKU 5 737 033 Kääriku Spordikeskuse IV etapp 1 340 000 Kääriku Spordikeskuse VI ja VII etapp 2 333 334 Kääriku Spordikeskuse V etapp 1 811 666 Tehvandi laskesuusatamise- ja suusastaadioni ning võistlusradade valgustuse rekonstrueerimine 123 240 Tartumaa Tervisespordikeskuse väljaehitamise eelprojektide koostamine 128 793 TULEM 0 Koostas:S. Tigane 12.12.2019.a. Kristjan Karis / juhatuse liige / Jaak Mae / juhatuse liige /  Kinnitatud Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskuse nõukogu 05.12.2019 protokolli nr.7 p 10 otsusega SA TEHVANDI SPORDIKESKUSE EELARVE 2020 (EUR-ides) TULUD 2019 2020 % Toetus riigieelarvest 7 148 118 6 741 745 -6 s.h.Tegevuskulude katteks 967 085 992 712 3 s.h.Investeeringute katteks 6 137 033 5 737 033 -7 s.h.Remondi toetus 44 000 12 000 -73 Reklaamitulu 7 347 7 347 0 Omavalitsuste ja muud toetus ( Otepää vald + Elva vald ) 28 265 22 665 -20 Tulu majandustegevusest 1 685 151 1 927 027 14 Muud tulud 0 0 0 TULUD KOKKU 8 868 881 8 698 784 -2 KULUD 2019 2020 % Töötasud 957 881 1 052 008 10 Preemiad 38 500 38 500 0 Tööjõu maksud 335 949 367 813 9 Erisoodustused 14 132 12 469 -12 TÖÖJÕU KULUD KOKKU 1 346 462 1 470 790 9 Administreerimiskulud 75 550 81 725 8 Koolitus- ja lähetuskulud 8 950 11 031 23 Hoonete majandamiskulud 529 308 523 865 -1 Rajatiste majandamiskulud 158 551 133 763 -16 Sõidukite majandamiskulud 112 007 122 773 10 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 70 441 100 663 43 Inventari majandamiskulud 40 220 45 450 13 Kauba ostukulud 358 177 421 400 18 Meditsiini- ja spordikulud 8 290 15 905 92 Reklaami ja ürituste korralduse kulud 20 000 30 000 50 MAJANDAMISKULUD KOKKU 1 381 494 1 486 575 8 Muud tegevuskulud 2 632 3 126 19 Finantskulud 1 260 1 260 0 MUUD KULUD KOKKU 3 892 4 386 13 KULUD KOKKU 2 731 848 2 961 751 8 Kohustused - liisingu maksed majandustegevusest 0 0 0 Kohustused - liisingu maksed riigieelarve toetusest 0 0 0 KOHUSTUSED KOKKU 0 0 0 TEGEVUSKULUD + KOHUSTUSED 2 731 848 2 961 751 8 Investeeringud riigieelarve toetusest 6 137 033 5 737 033 -7 Põhivara soetus majandustegevusest 0 0 0 EL fondide omafinantseeringu toetus 0 0 0 INVESTEERINGUD KOKKU 6 137 033 5 737 033 -7 KULUD+KOHUSTUSED +INVESTEERINGUD 8 868 881 8 698 784 -2 TULEM 0 0 Jaak Mae / juhatuse liige/ Koostas : S. Tigane Kristjan Karis / juhatuse liige / 27.11.2019  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-10/2651-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2020. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 06.01.2020. a käskkirja nr 6 alusel, kooskõlas 2020. aasta riigieelarve seadusega ja kultuuriministri 03.12.2015. aasta käskkirjaga nr 255 (muudetud kultuuriministri 05.09.2017. aasta käskkirjaga nr 199) (edaspidi abikava) ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 - arengukava; 1.4.2.Lisa 2 – eelarve; 1.4.3.Lisa3 – investeeringute eelarve 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2020 kuni 31.12.2020 toetust summas 6 741 745 eurot, millest: 2.1.1.tegevuskuludeks 992 712 eurot; 2.1.2.sihtotstarbeline remondifondi toetus 12 000 eurot; 2.1.3. mittesihtotstarbeline investeeringutoetus SA Tehvandi Spordikeskus hoonetesse ja tehnikasse 252 033 eurot; 2.1.4.investeeringutoetus Kääriku Spordikeskuse väljaarendamiseks 5 485 000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja: 2.2.1.03.01.2020 – 502 356 eurot; 2.2.2.13.01.2020 – 2 868 517 eurot; 2.2.3.03.07.2020 – 3 370 872 eurot. 2.3. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu 2020.aastal vähemalt 1300 eurot kuul, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.4. Punktis 2.1.1 toodud tegevustoetust on suurendatud vahendite võrra, mis kohustab toetuse saajal tõsta 2020. aastal koosseisulise täistööajaga personali põhipalga palgafondi vähemalt 2,5%. 2.5. Punktis 2.1.2. toodud remondifondi vahendid on ette nähtud K90 hüppemäe hooldemajade akende ja uste vahetuseks. 2.6. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis on toetuse andjal õigus väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 2.7. Toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, artikli 55 mõistes. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruande kümne tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist nõukogu poolt, kuid mitte hiljem kui 30.04.2021. Kui aruandest ei nähtu toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust, kohustub toetuse saaja esitama seda kajastava seletuskirja koos aruandega (toetusest tehtud kulud peavad aruande esitamise hetkeks olema tasutud). 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 3.2. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.2 sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.4. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.7. Kui ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuvastatakse Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul toetuse eraldamisest nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist koos intressidega või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel; 4.1.7. järgima abikavas toodud sporditaristu kasutamise, hinnakujundamise ja juurdepääsu tingimusi ning kohaldama sporditaristu ehitamisel riigihangete seadust ning selles toodud menetlustingimusi. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.6. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega; 5.3.10. toetuse saaja ei ole järginud abikavas toodud sporditaristu kasutamise tingimusi; 5.3.11. toetuse saaja ei ole taganud sporditaristule avatud ja mittediskrimineerivat juurdepääsu; 5.3.12. sporditaristu hinnakujundamise tingimused ei ole avalikult kättesaadavad; 5.3.13. toetuse saaja ei ole sporditaristu ehitamisel kohaldanud riigihangete seadust ning selles toodud menetlusreegleid. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Margus Klaan, [email protected], 6282328; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Kristjan Karis , [email protected] , 51 74 766 . 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 3/3 Allkirjastatud digitaalselt Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus Registrikood: 70000941 Registrikood: 90007715 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: Riigikassa number:3500078694 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Kristjan Karis kantsler juhatuse liige 4/3  Kinnitatud Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus nõukogu 05.12.2019 protokolli nr 7 p 8 otsusega ARENGUKAVA 2020-2024 LÜHITUTVUSTUS Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus asutati 2005 aastal Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Suusaliidu ja Otepää Valla poolt riigiasutuse „Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi“ varade baasil. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus haldab 2019 aasta seisuga kolme Lõuna-Eesti spordikeskust, milleks on: • Tehvandi Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Nüpli küla; • Kääriku Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Kääriku küla (alates 2012 aastast Tartu Ülikooliga sõlmitud Asjaõigus- ja kasutusvalduslepingu alusel); • Tartumaa Tervisespordikeskus, asukohaga Elva vald, Uderna küla (alates 2014 aastast ühinemislepingu alusel). Sihtasutuse halduses on 2019 aasta seisuga ca. 177 ha maad sporditegevuse arendamiseks. 1 TEHVANDI SPORDIKESKUS Tehvandi Spordikeskus asub Otepää vallas, Valga maakonnas. Keskus on rajatud omaaegse NSVL Spordikomitee tellimusel eelkõige talialade olümpiakoondise ettevalmistuskeskusena aastal 1978. Ajavahemikul 1993 - 2004 kandis Tehvandi keskus nime Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi ja oli Eesti Vabariigi riiklikul finantseerimisel riigiasutus Kultuuriministeeriumi haldusalas. Keskuse omandis olevad hooned ja rajatised on peahoone, puhkemaja, staadioni kompleks staadioni hoone, tribüünide ja hooldekeskusega, sertifitseeritud (FIS) murdmaasuusarajad, sertifitseeritud (FIS) K90 suusahüppemägi koos vaateplatvormi ja ronimisseinaga, IBU sertifikaadiga laskesuusatamise kompleks, biathloni hoone, tribüünide ja lasketiiruga, Ansomäe laskesuusatamise tiir, 6,2 km rullsuusarada, erinevad jooksurajad, tehislume tootmise süsteem koos lumekahuritega, kaarhall tehnika hooldamiseks koos majandushooviga, katlamaja ja garaaži hoone koos jõusaaliga, mis asuvad peale 2005.a. toimunud kinnistute piiride uuendamist 51,77 ha ja 13,8 ha suurusel kinnistul ühtse kompleksina. Lisaks kuulub keskusele 2006 aastast endine “Sootalu 13,42 ha” ja “vaba riigimaa 3,43 ha” kinnistud. Kokku paikneb Tehvandi Spordikeskus 82,42ha maal. Tehvandi Spordikeskuses pakutavad põhiteenused on (tali)sportlastele ja harrastussportlastele aastaringsete treeninguvõimaluste pakkumine spordirajatistel, ning spordilaagrite majutus, toitlustus, koolitus ja taastumisvõimalused. Samuti aktiivseks puhkuseks ja erinevate spordialade rahvusvaheliste- ja vabariiklike võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja rahvusvaheliste võistluste korraldamine. KÄÄRIKU SPORDIKESKUS Asutatud 1947 aastal Fred Kudu poolt Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonna õppe- ja treeningkeskuseks. Aastal 1999 asutati SA Kääriku-Tehvandi olümpiakeskus, mis lõpetas tegevuse 2001 aastal ning mille järgselt loodi Tartu Ülikooli initsiatiivil koostöös Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubiga OÜ Kääriku Puhke- ja Spordikeskus. Alates 2012 aastast haldab kasutusvalduslepingu alusel keskust SA Tehvandi Spordikeskus eesmärgiga arendada spordikeskusest välja tänapäevastele tingimustele vastav treening- ja laagrikeskus. Ca. 80 ha asuva keskuse põhiteenusteks on erinevate spordialade aastaringsete treeninguvõimaluste pakkumine koos viimasega seotud laagrimajutuse ning toitlustusega. Lisaks põhitegevusele on tegevused suunatud harrastuspordi viljelemiseks ning sportlike koosviibimiste ning akadeemiliste (spordi)õppe tegevuste läbiviimiseks. TARTUMAA TERVISESPORDIKESKUS 1935.aastal rajati praeguse Tartumaa Tervisespordikeskuse kohale Eesti Kaitseliidu lasketiir. 30 aastat hiljem hakati ehitama lasketiirude kompleksi, millest kujunes Elva Laskespordibaas. Peale Eesti Vabariigi taasiseseisvumist pidas riik vajalikuks säilitada koht spordibaasina, laskespordi kõrval põhirõhuga tervisespordi harrastamise võimaluste arendamine. 2001 aastast kandis keskus riigiasutusena Tartumaa Tervisespordikeskuse nime. 2009 aastal asutasid Elva linn, Rõngu vald, Klubi Tartu Maraton ja Eesti Laskurliit SA Tartumaa Tervisespordikeskuse, millele riik andis üle vanale asutusele kuulunud riigivara. Alates 2014 aastast on Tartumaa 2 Tervisespordikeskus SA Tehvandi Spordikeskuse struktuuriüksus vastavalt sõlmitud ühinemislepingule. Tervisespordikeskusele kuulub 15,14 ha maad kolmel kinnistul ning maadel asuvad lasketiirude hooned, majutushoone ning kämpingud. Tartumaa Tervisespordikeskuse pakutavad põhiteenused on laskespordi aastaringse kasutuse võimaldamine võistluste ning treeningute korraldamiseks; aktiivse puhkuse veetmiseks võimaluste pakkumine ning lastele ning noortele suunatud sportlike laagrite korraldamiseks teenuste (spordirajatised, tervisespordirajad, ööbimine jne.) pakkumine. MISSIOON Rahvusvaheliselt tunnustatud spordikeskustena pakkuda sportlastele ja spordiorganisatsioonidele kõige kaasaegsemaid tingimusi spordihariduse edendamiseks, treeningute ja võistluste läbiviimiseks ning spordisõpradele meelelahutust nii atraktiivsete spordivõistluste korraldamise kui ka aktiivse puhkuse veetmise paigana. VISIOON Sihtasutus Tehvandi Spordikeskuse erinevad keskused on rahvusvaheliselt tuntud spordi-, turismi- ja puhkekeskused, kus on olemas aastaringsed tingimused nii tipptasemel treenimiseks, võistlemiseks kui ka rahvaspordiga tegelemiseks, mitmekesiseks aktiivseks vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks. Visiooni realiseerumise eelduseks on keskuste infrastruktuuri ja spordirajatiste järjepidev edasiarendamine läbi järgmiste eesmärkide ja arengusuundade: - Parimate kodumaiste aastaringsete treeningtingimuste loomine erinevate spordialade sportlastele komplektsete spordilaagrite korraldamiseks koos kõigi juurdekuuluvate teenuste osutamisega (s.h majutus, toitlustus, koolitus ja taastumisvõimalused); - Kujundada Sihtasutuse spordikeskused rahvusvaheliselt tunnustatud regionaalseks nn. Ida-Euroopa (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene, Ukraina, jne.) ja Skandinaavia (Soome, Rootsi, Norra, jne.) olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuseks koos kõigi tugiteenuste osutamisega; - Kujundada Tehvandi Spordikeskusest rahvusvahelistele nõuetele vastav võistluskeskus erinevate spordialade (murdmaasuusatamine, kahevõistlus ja suusahüpped, laskesuusatamine, jalgrattasport, rullsuusatamine ja – uisutamine, jne) tiitlivõistluste korraldamiseks; - Kujundada Kääriku Spordikeskusest innovatiivne rahvusvahelistele nõuetele vastav olümpia ettevalmistus- ja treeningkeskus erinevate spordialade organiseeritud treeningtegevuse läbiviimiseks; - Kujundada Tartumaa Tervisespordikeskusest rahvusvahelistele nõuetele vastav harrastusspordikeskus erinevate spordialade organiseeritud 3  treeningtegevuse läbiviimiseks ning rahvusvahelistele tingimustele vastav laskespordikeskus tiitlivõistluste korraldamiseks; - Kujundada Sihtasutuse keskustest aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmise keskused erinevate spordialade ja liikumisharrastuste õpetamiseks ning harrastamiseks ja rohkearvulistele spordituristidele erinevate teenuste pakkumiseks; - Saavutada spordikeskuste aastaringne ja võimalikult mitmekülgne kasutamine; - Pakkuda kõrgekvaliteedilist ja vajadustele vastavat sporditurismitoodet ning seeläbi suurendada Eesti kui reisisihi tuntust; - Luua kohalikele elanikele head tingimused spordiga tegelemiseks ja noorsportlaste pealekasvuks; - Praegusega võrreldes suuremate tipptasemel rahvusvaheliste spordi- ja muude võistluste ja ürituste korraldamine ning seoses sellega turistide arvu suurendamine ja turismisektori arendamine piirkonnas; - Tervist väärtustava eluhoiaku propageerimine ja seda soodustava keskkonna loomine. VÄÄRTUSED Professionaalsus ja järjepidevus – Kõrgetasemeliste spordiürituste läbiviimise võimaldamine. Töötajate kõrge professionaalsus ja kogemus. Järjepidevust väärtustatakse ka asutuse koosseisus, kus staažikate töötajate kõrval koolitatakse pidevalt välja uusi töötajaid. Kaasaegsus – SA Tehvandi Spordikeskus on alati ajaga ja ühiskonna arengutega kaasas käiv innovaatiline organisatsioon, mis eesmärkide saavutamiseks kasutab uusimaid tehnoloogiaid ning on organisatsioonina paindlik ja võimeline kiirelt reageerima ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesmärgipärasus – SA Tehvandi Spordikeskusel on selged pikaajalised strateegilised plaanid ning kavad, millest lähtutakse oma igapäevases tegevuses. KAJASTUS TEISTES ARENGUKAVADES  Kultuuriministeeriumi arengukava 2019– 2022: Meede 4: Tingimuste loomine spordiga tegelemiseks nii harrastuslikul kui professionaalsel tasemel punkt 4.7. Jätkatakse riigile oluliste spordikeskuste rajamist ja väljaarendamist nii tippspordi- kui harrastusspordi edendamiseks, mis võimaldaks ka rahvusvaheliste võistluste korraldamist (pidev tegevus) (Sport 2030), sh: Kääriku spordikeskuse väljaarendamine nüüdisaegseks olümpia ettevalmistus- ja treeningkeskuseks;  VALGA MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA TEGEVUSKAVA 2019-2023: Spordihuvilistele- maakonnas paiknevad spordi-, tervise- ja matkarajad, orienteerumisrajad, Tehvandi- ja Kääriku spordikeskused, Otepää Golf, suusakeskused, talispordimuuseum jmsAktiivne Valgamaa: Edasiarendamist ja investeeringuid vajavad Tehvandi ja Kääriku spordikeskused, et tagada maailmatasemel treening- ja võistlustingimused. 4   Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020 rakendusplaan Jrk. 2.3.5 Tehvandi / Kääriku Spordikeskus arendatakse välja kaasaegseks treeningkeskuseks.  Eesti Suusaspordi arengukava Rajatistega seotud investeeringute prioriteedid - Treeningtingimuste Arendamine Tehvandil ja Jõulumäel (tehnoloogia, taristu); Tehvandi Hüppemägi (K70)  Elva valla arengukava 2019-2025 Alaeesmärk 3.4 Sporditegevus on toetatud ja koordineeritud 3.4.1 Tartumaa Tervisespordikeskuse arendamise toetamine.  Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019-2028 Otepää spordi ja sündmuste korraldamise infrastruktuuri arendamine - Kavandatud tegevused aastatel 2019-2028: • Tehvandi spordikompleksi arendamine treening ja võistluskeskusena (rulluisurajad, radade valgustus, tehislumesüsteemi arendamine, hüppemägede olmehoone); • Kääriku spordikeskuse välja ehitamine (kergejõustikustaadion, spordihoone rekonstrueerimine, pallimängude hoone, suusa- ja liikumisradade välja ehitamine) HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ORGANISATSIOONI TUGEVUSED  Sihtasutuse keskustel väga hea asukoht oma eesmärkide täitmiseks. Privaatne keskkond, suur maa-ala keskuste omandis.  Hea juurdepääs rajatistele, hästi arenenud avalik taristu.  Kaunis ja varieeruv loodusmaastik.  Püsiv lumekate talvehooajal (kunstlumi ja looduslik) mis võimaldab talispordi alade tegevuste pikendamist.  Kunstlume tootmine ja lume üle suve hoidmise võimalus Tehvandi Spordikeskuses.  Tehvandi Spordikeskuses on palju kõrgel tasemele spordirajatisi – suusa- ja jooksurajad, ainulaadne rullsuusarada, biathloni kompleks, staadion, K90 suusahüppemägi, jms.  Sportimisvõimaluste lai valik kolmes keskuses.  Tehvandi Spordikeskuse ametlikud võistlus- ja treeningkeskuse sertifikaadid.  Tuntus vastavate spordialade siseriiklike ja välismaiste klubide ja koondiste hulgas kui head treeningkeskused.  Keskuste pikaajalised traditsioonid.  Väljakujunenud sportlastest püsikliendid. 5   Kaasaegne spordirajatiste hooldetehnika.  Heal tasemel liikumisradade ja suusaradade võrk (Tehvandi Spordikeskuses sertifitseeritud ja osaliselt valgustatud).  Keskustes heal kuni kõrgel tasemele toetava infrastruktuuri olemasolu – majutus, toitlustusvõimalused, alpituba, jõusaalid, parklad, spordirajatised, sporditehnoloogia.  Kindel ja pikaajaline tegevuskava tulevikuks.  Tänapäevased töötingimused ning professionaalne ja jätkusuutlik töötajaskond. ORGANISATSIOONI NÕRKUSED  Tingimuste puudumine või vananenud tingimused terviklike ettevalmistuskeskuste ja rahvusvaheliste võistluskeskusteks erinevatel spordialadel.  Osaliselt amortiseerunud sportlas-majutustingimused Kääriku Spordikeskuses ning Tartumaa Tervisespordikeskuses. Majutusvõimaluste vähesus kõrghooajal.  Keskuste hooldetehnika kiire amortiseerumine tulenevalt suurest kasutusest.  Tegevuse hooajalisus (madalhooajad – aprill-mai ja oktoober-november).  Aastaringselt korraldatavate ürituste vähesus.  Rahaliste vahendite piiratus keskuse terviklikuks väljaehitamiseks ja haldamiseks.  Professionaalse personali vähene saadavus tööturul.  Toitlustusvõimaluste puudumine Tartumaa Tervisespordikeskuses.  Vähene turundustegevuse suunamine uutele sporditurgudele ning sihtgruppidele  Rahvusvaheliste lennuühenduste ja muude transpordivõimaluste vähesus piirkonnas VÄLISKESKKONNAST TULENEVAD VÕIMALUSED  Kunstlume tegemise võimalus Tehvandi Spordikeskuses aitab vähendada ilmastikust tingitud riske.  Eesti riigi, Eesti Olümpiakomitee, Otepää valla, Eesti Suusaliidu ja Eesti Laskesuusa Föderatsiooni hea koostöö.  Ühiskonna heaolu ja majanduse taastumine suurendab erasektori huvi toetamise ning koostöö vastu. See loob head võimalused sponsorlussuhete arendamiseks.  Ühiskonnas on üha enam populaarsust võitmas rahvaspordi harrastamine ning harrastajate arv spordiklubides ning spordikoolides on kasvamas. VÄLISKESKKONNAST TULENEVAD OHUD 6   Ilmastikust tulenevalt ohud (lühike talv, vähe looduslikku lund) mõjutavad turistide arvu ja rajatiste kasutamist.  Eesti riigi, Otepää valla, Eesti Suusaliidu toetuse vähenemine.  Majandusarengu pidurdumine ja sellega kaasnev vahendite nappus nii investeeringuteks kui keskuse haldamiseks.  Kvalifitseeritud tööjõu puudumine ja maksumus piirkonnas.  Sporditurismi vähene arendamine.  Ehitushindade ebastabiilsus EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRK 1: Tehvandi Spordikeskus on lõplikult väljaehitatud ja keskuses on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused spordivõistluste korraldamiseks, treeningute ja koolituste läbiviimiseks ning aktiivse puhkuse viljelemiseks erinevatel spordialadel. Indikaatorid: - Suusatamise võistlusrajade ja staadionite valgustus on valmis ehitatud, vanemad valgustid asendatud ja töökorras ning vastab rahvusvaheliste alaliitude ja televisiooni ülekannete nõuetele; - Spordirajatiste inventar on soetatud erineval tasemel spordiürituste kaasaegseks korraldamiseks; - Pidev spordirajatiste ja territooriumi hooldetehnika soetamine tagamaks spordirajatiste korrashoid; - Tehvandi hoonetes on teostatud remonti ja kaasaegse inventari soetamine eesmärgipärase tegevuse parendamiseks; - Väiksemate hüppemägede ehituse ettevalmistus ning projekteerimise ettevalmistamine koos kohtunike– ja treenerite torni ning olmehoonega, mis võimaldaks tuua piirkonda suuremahulisi võistlusi ning laiendaks oluliselt treenimisvõimalusi; 7  - Uute põhiosas talispordi spordialade kasutuselevõtuks võimaluste ja maade leidmine ning vajadusel Tehvandi keskuse uue detailplaneeringute koostamine; - Tehvandi lumetootmisekonteiner on soetatud ja paigaldatud, tagamaks keskuse kunstlume suusaradade viie kuulise kasutuse november-aprill - Tehvandi staadioni jõusaali/taastuskeskuse hoone ehitus on alustatud, teenindamaks spordi suurüritusi ning laiendamaks pakutavaid spordi-, ning turismiteenuste valikut; - Tehvandi hotelli laienduse projekti ettevalmistamine; - Tehislume tootmissüsteem on konkurentsivõimeline ning moderne täisautomaatsete lumekahurite tiikide ja pumplatega; - Laste ja noorte aastaringse talispordi ekstreemspordiparki eskiisprojekt on koostatud. EESMÄRK 2: Tehvandi Spordikeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud võistluste korralduskoht. Indikaatorid: - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad FIS Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises 2021; 2022; 2023 - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad FIS Maailma karikavõistlused kahevõistluses 2020; 2021 - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad IBU Euroopa Meistrivõitlused laskesuusatamises 2020; - Tehvandi Spordikeskuses toimub WMA aastakoosolek 2021; - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad IBU Maailma Karikavõistlused laskesuusatamises 2022; - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad veteranide Maailmameistrivõistlused suusaaladel 2023; - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad iga-aastased Worldloppeti sarja kuuluva Tartu Maratoni stardid; 8  - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad iga-aastased UCI kalendrivõistluse Tartu Rattamaratoni stardid; - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad iga-aastased Tartu Jooksumaratoni stardid; - Tehvandi Spordikeskuses leiab aset Autoralli „Rally Estonia“ tehniline võistluskeskus; - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad iga-aastased siseriiklikud ja rahvusvahelised jalgpalli võistlused; - Koostöös vastavate spordialaliitudega IBU laskesuusatamise Maailma Meistrivõistluse korraldamise ja FIS talialade Maailma Karikavõistluste korraldamise õiguste tagamine keskuses. EESMÄRK 3: Kääriku Spordikeskus on lõplikult väljaehitatud ja keskuses on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused spordilaagrite korraldamiseks, koolituste läbiviimiseks ja treeningute viljelemiseks erinevatel spordialadel. Indikaatorid: - Olemasoleva hotelli tubade parendamine ja juurdeehitus on lõpule viidud tagades laagrites viibijatele tänapäevased puhke ja pesemisvõimalused; - Kergejõustikustaadioni kompleks ning viimasega kaasnevad heiteväljaku ning välijõusaali alad on kasutusele võetud, mis asendaksid amortiseerunud staadionit; - Kääriku spordihoone on rekonstrueeritud ning ühendatud hotellikompleksiga, tagamaks kvaliteetsed spordimeditsiini, võitlusspordi ning pesemisvõimalused sportlastele; - Kääriku õppe- ja toitlustuskeskus on rekonstrueeritud koos olmehoonega tagamaks spordilaagrite kvaliteetne toitlustamine ning õppetegevus; - Liikumis-, ja suusarajad on hooldatud, valgustus rekonstrueeritud ning viidastatud harrastussportlase ja võistluste paremaks teenindamiseks; - Rekreatsiooniliste tegevuste alade ja pesemisvõimaluste kvaliteet on parendatud ning teed, platsid ja haljastus on uuendatud tagamaks keskuse tegevuste täiuslikkuse; 9  - Võistkonnamajade ehitus on lõpetatud ja kasutusele võetud võistkondade majadena. - Keskus on muutunud tänapäevaseks innovatiivsete lahendustega spordikeskuseks nii treeneritele, erasektorile kui ka teadusasutustele. EESMÄRK 4: Tartumaa Tervisespordikeskuses on viidud läbi kõik ettevalmistustööd saamaks keskuseks, kus on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused laskespordivõistluste korraldamiseks ja treeningute läbiviimiseks ning harrastusspordi viljelemiseks. Indikaatorid: - Tartu Maratoniraja viimase kolme kilomeetri osas on välja ehitatud valgustussüsteem ja lumetootmise süsteem. - Tartu Maratoni, Tartu Jooksumaratoni ja Tartu Rattamaratoni finišiala on välja ehitatud rahvusvahelise maratonisarja ning teiste võistluste teenindamiseks; - Keskuse väliväljakute ala on väljaehitatud tagamaks laste- ja noortespordile suunatud laagritele paremaks teenindamiseks; - Uue rahvusvahelise laskekompleksi ning majutuse ehituse projekteerimine on alustatud; - Olemasolevad liikumis-, ja suusarajad on hooldatud ning viidastatud harrastussportlase paremaks teenindamiseks. - Olemasolevad sportimisvõimalused ning hooned on korrastatud ning vastavad nõuetele. ORGANISATSIOONI ARENDAMINE Rahvusvaheliselt tunnustatud SA Tehvandi Spordikeskus pakub sportlastele ja spordiorganisatsioonidele oma teenuste ning personali kaudu kõige kaasaegsemaid erinevaid tingimusi treeningute ja võistluste korraldamiseks. Rahvusvaheliselt tunnustatud sporditurismi- ja harrastusspordikeskusi hallates pakub spordisõpradele ja -turistidele meelelahutust nii atraktiivsete spordivõistluste ja meelelahutusürituste korraldamise kui ka aktiivse puhkuse veetmise paigana. 10 Indikaatorid: - Vajadusel on erinevate sporditeenuste pakkumiseks sihtasutusel loodud uued struktuuriüksused; - Uutest investeeringutest taristusse ning teenuste laiendamisest tulenevalt on loodud uued töökohad sihtasutuse struktuuris ning viimased on täidetud oma ala ekspertidest koosneva personaliga; - Olemasolevad sporditeenused on kaasaajastatud ning loodud on uued teenused tulenevalt sporditaristu laienemisest. Välja on arendatud täiendavad sidusteenused spordimeditsiini ning spordihariduse valdkondades; - Müügitöö ning turundustegevus on edasi arendatud ning laiendatud uutele eksportturgudele ning spordialadele; - Sihtasutuse infosüsteemid ning riistvara ja haldusprogrammid on moderniseeritud nii haldusüksustes kui ka sporditeenustel; - Sihtasutuse personal on oma valdkonnas koolitatud ning motiveeritud. Sihtasutuse erinevad struktuuriüksused ning keskused toimivad ühtsena. AASTANE TEGEVUSKAVA Arengukava iga aastane elluviimine toimub üheaastase tegevuskava alusel. Tegevuskava on koostatud lähtuvalt eelloetletud eesmärkidest ja kinnitatakse sihtasutuse nõukogu poolt jooksva majandusaasta alguseks. ARENGUKAVA FINANTSPLAAN Arengukava 2020 – 2024 investeeringute finantsplaan on koostatud lähtuvalt eelloetletud eesmärkidest ja kajastatud investeeringute tabelina. Tegevused on järjestatud objektipõhiselt ja on esitatud prioriteetsust arvestades. Arengukava koostasid Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus juhatuse liikmed : Kristjan Karis; Jaak Mae 27. november 2019.a. 11