Leping

Uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste korraldamise teenus Väikeostu hinnapäring Tegevused viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ tegevuse 2.6.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ raames. 1. ÜLDINE INFO Siseministeerium (edaspidi hankija) soovib leida uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste korraldaja Tallinnas ja Tartus.  Väikeostu objekt on jagatud linnade lõikes kaheks osaks – osa I „Tallinn“ ja osa II „Tartu“. Pakkuja võib pakkumuse esitada omal valikul kas ühele või mõlemale osale. o Osa I objektiks on uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste korraldamine Tallinnas; o osa II objektiks on uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste korraldamine Tartus.  Hanke liik: sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkt 3 kohaselt (CPV 79952000-2 ürituste korraldamisega seotud teenused).  Väikeostu eeldatav kogumaksumus mõlema osa peale kokku on kuni 50 000 eurot käibemaksuta, millest osa I „Tallinn“ maksumus on kuni 30 000 eurot (km-ta) ja osa II „Tartu“ maksumus kuni 20 000 eurot (km-ta). 2. PAKKUMUSTE ESITAMINE 2.1. Pakkumuse esitamise tähtaeg on 09.12.2019 kell 09:00. 2.1.1. Tähtajast hiljem laekunud pakkumusi läbi ei vaadata. 2.2. Pakkumus tuleb esitada allkirjaõigusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected]. Täiendavad küsimused väikeostu kohta tuleb esitada samal e-posti aadressil. 2.3. Lubatud on kahe või enama pakkuja ühispakkumine. Ühispakkumise korral vastutavad ühispakkujad lepingu täitmise eest solidaarselt. 2.4. Pakkuja peab pakkumuses esitama järgnevad dokumendid: 2.4.1. Pakkumus vastaval vormil (lisa 1). 2.4.1.1. Kui pakkumus esitatakse mõlema osa kohta, peab pakkumusest selgelt välja tulema, missugused pakkumuse kirjeldused kehtivad ainult osa I kohta ja missugused ainult osa II kohta. Mõlemale osale pakkumuse esitamisel võib täita pakkumuse vormi ka mõlema osa kohta eraldi. 2.4.2. Kui pakkumuse allkirjastaja ei ole esindusõiguslik juhtorgani liige, tuleb esitada kirjalik volikiri pakkumuse allkirjastamiseks.  2.4.3. Ühispakkumise korral tuleb esitada väikeostuga ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja (ühispakkujate volikiri). 2.4.4. Projektijuhi CV vastavalt punktile 3.2.1. 2.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse töövõtuleping. Kui ühe pakkuja pakkumus osutub edukaks mõlemas väikeostu osas, on hankijal õigus sõlmida mõlema osa suhtes ühine töövõtuleping. 2.6. Pakkumuses esitatud tegevused viiakse mõlema osa puhul ellu 13 (kolmeteistkümne) kuu jooksul töövõtulepingu mõlemapoolsest allkirjastamisest. 3. PAKKUJA KVALIFIKATSIOONI KONTROLLIMINE 3.1. Pakkujal ei tohi olla maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses. 3.1.1. Hankija teostab maksuvõla puudumise kontrolli ise, EMTA avaliku võlapäringu lehelt (https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et), pakkuja koos pakkumusega maksuvõla puudumise kohta dokumente esitama ei pea. 3.1.2. Pakkuja kõrvaldatakse väikeostu menetlusest, kui punktis 3.1.1. nimetatud võlapäring näitab, et pakkujal esineb maksuvõlg. 3.2. Pakkuja meeskonda peab kuuluma projektijuht, kellel on varasem kogemus (arvestatakse ka vabatahtlikku tegevust) uussisserändajate kohanemise valdkonnas viimase viie aasta jooksul (s.o alates 11/2014 kuni pakkumuse esitamiseni) vähemalt kaks aastat. Tingimus kehtib võrdselt nii osale I kui osale II pakkumuse esitamisel ning mõlemale osale pakkumuse esitamiseks hankija tingimust ei summeeri (st pakkujal ei pea olema kahte erinevat projektijuhti). 3.2.1. Pakkuja esitab projektijuhi CV, milles on mh välja toodud vajalik info tõendamaks projektijuhi vastavust punktis 3.2. sätestatud tingimusele. 3.2.2. Pakkuja kvalifitseeritakse, kui pakkuja vastab sätestatud kvalifitseerimise tingimusele. Pakkuja jäetakse kvalifitseerimata, kui pakkuja ei vasta sätestatud kvalifitseerimise tingimusele või kui pakkuja on jätnud esitamata nõutud kvalifikatsiooni tõendavad andmed (ehk projektijuhi CV). 3.2.3. Hankija võib nõuda pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate täiendavate andmete või dokumentide esitamist. 3.3. Hankijal on õigus väikeostu menetlusest kõrvaldada pakkuja, kui hankijale saab teatavaks, et pakkuja on hankijale esitanud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta valeandmeid. 4. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE, KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMISE ÕIGUS 4.1. Hankija kontrollib kvalifitseerimise tingimustele vastavate pakkujate poolt esitatud pakkumuste vastavust käesolevas hinnapäringus ja selle lisades sätestatud tingimustele. 4.1.1. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see on kooskõlas hinnapäringus ja selle lisades esitatud tingimustega või kui pakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. 4.1.2. Hankija võib nõuda pakkujalt pakkumuse sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist.  4.1.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta hinnapäringus ja selle lisades esitatud tingimustele või kui pakkuja on jätnud hankija nõutud täiendavad andmed või dokumendid esitamata. 4.2. Hankija jätab endale õiguse igal ajal (enne lepingu sõlmimist) lükata tagasi kõik pakkumused kui kõikide pakkumuste maksumused ületavad väikeostu eeldatavat maksumust või hankija rahalisi võimalusi või kui hankijale on teatavaks saanud uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks väikeostu menetlusega jätkamise ja/või selle tulemusel lepingu sõlmimise. 5. LÄBIRÄÄKIMISED 5.1. Hankija peab vajaduse tekkimisel kvalifitseeritud pakkujatega väikeostu tingimuste üle läbirääkimisi. Vastavalt tekkinud vajadusele võib läbirääkimiste objektiks olla ka tehnilise kirjelduse tingimused. Läbirääkimisi ei peeta pakkumuste hindamiskriteeriumite suhtes. 5.2. Läbirääkimiste pidamise vajaduse ja ulatuse üle otsustab ning läbirääkimisi juhib hankija. Läbirääkimised toimuvad eesti keeles kas suuliselt koosoleku vormis või kirjalikult e-posti teel (suulised läbirääkimised protokollitakse, kirjalike läbirääkimiste korral säilitatakse protokollina läbirääkimiste käigus tekkinud kirjavahetus). Hankija kohtleb läbirääkimistel kõiki pakkujaid võrdselt ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste ees. 5.3. Hankija küsib vajadusel läbirääkimiste pidamise järgselt pakkujatelt täpsustatud pakkumuse, mille vastavust hankija kontrollib hinnapäringus, selle lisades ja vastavalt läbirääkimiste tulemusel täpsustatud tingimustele ning hindab vastavalt hinnapäringus sätestatud hindamise kriteeriumitele. 6. PAKKUMUSTE HINDAMINE 6.1. Kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hinnatakse osade kaupa (osa I ja osa II eraldi). 6.2. Vastavaks tunnistatud pakkumuste sisu hindab vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon. 6.3. Edukas pakkumus valitakse parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel järgmiselt: Maksimaalne Nr Kriteerium punktide arv 1. Hindamiskriteerium 1: pakkumuse sisu 70, millest Kriteeriumi Milline on pakkuja üldine arusaam väikeostu vajadusest ja 10 osa 1 hetkeolukorrast? Punktid: 4 – rahuldav, 8 – hea, 10 – suurepärane Kui selge ja teostatav on planeeritud tegevus- ja ajakava ning kui Kriteeriumi põhjendatud on valitud metoodika, sh kui läbimõeldud on 50 osa 2 erinevate sihtgruppide kaasamine? Punktid: 10 – rahuldav, 30 – hea, 50 – suurepärane Missugune on pakkuja varasem kogemus ja kuidas on Kriteeriumi meeskonnaliikmete vahelised rollid jagatud, sh millised on 10 osa 3 meeskonnaliikmete oskused ja teadmised (kompetentsid), mis aitavad kaasa väikeostu eesmärkide saavutamisele? Punktid: 4 – rahuldav, 8 – hea, 10 – suurepärane 2. Hindamiskriteerium 2: pakkumuse hind (kogumaksumus) 30 Madalaima kogumaksumusega (EUR, km-ta) pakkumusele antakse maksimaalne punktide arv 30. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem, kasutades valemit: „(madalaim hind/konkreetse pakkumuse hind) x 30“. Punktid ümardatakse kuni kahe kohani pärast koma. Maksimaalne punktide arv kokku 100 7. TULEMUSTEST TEAVITAMINE Kõiki pakkujaid teavitatakse tulemustest e-posti teel viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. 8. TEHNILINE KIRJELDUS Väikeostu eesmärgiks on leida lepingupartner, kes osutab uussisserändajatele1 ja kohalikule elanikkonnale suunatud suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumisürituste korraldamise ja läbiviimise teenust Tallinnas ja Tartus. Suhtlusvõrgustike- ja sotsialiseerumisürituste eesmärgiks on toetada uussisserändajate sotsiaalset kohanemist ühisürituste, infopäevade, koostööseminaride, töötubade, väljasõitude, külastuste jmt tegevuste kaudu, mis aitavad kaasa professionaalsete kui ka uussisserändajate ja kohalike elanike omavaheliste kontaktide loomisele. 8.1 Tausta kirjeldus Eesti sisserändepoliitika peaeesmärk on tagada nende välismaalaste Eestisse tulek, kes annavad ühiskonnale tervikuna lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega. Tasakaalustatud rändepoliitika ühe olulise osa moodustab välismaalaste esmase kohanemise toetamine. Siseministeeriumi üks eesmärke rände ja uussisserändajate kohanemise valdkonnas on era-, kolmanda ja avaliku sektori koostöös toimiva uussisserändajate kohanemist toetava tugisüsteemi kujundamine, et tagada sissejuhatavad tugiteenused, mis võimaldavad sisserändajaid paremini siduda Eesti ühiskonnaga ja luua eeldused nende edasiseks iseseisvaks tulemuslikuks toimimiseks ning kontaktide tekkimiseks eestlastega. Seetõttu on uussisserändajate kohanemise vaateks peamiseks tegevuseks olnud uussisserändajate Eesti riigi ja ühiskonna tundma õppimise soodustamine ning esmaste teadmiste ja oskuste andmine, mis võimaldavad igapäevaelus aktiivselt osaleda. Sellele järgneb juba sügavam kaasatus ühiskonna ja riigi protsessidesse ehk lõimumine. Eestisse saabub iga-aastaselt ligikaudu 8000-9000 välismaalast (tööle, õppima, ettevõtlusega tegelema, teadustööd tegema, pererände raames jne) nii Euroopa Liidust kui kolmandatest riikidest, kelle kohanemine on ühiskonna arengu seisukohalt võtmetähtsusega. Põhilisteks piirkondadeks, kuhu Eestisse saabuvad välismaalased elama asuvad, on Harju-, Tartu- ja Ida- Virumaa. Paljude uussisserändajatega tulevad Eestisse kaasa pererände raames nende perekonnaliikmed, kellel puudub erinevalt Eestisse tööle või õppima asuma tulnud uussisserändajatest esmane kohanemist toetav kontaktvõrgustik ning võimalused vastavat võrgustikku luua. Näiteks Balti Uuringute Instituudi 2014. aastal läbi viidud uuring tõi välja, et elukaaslastele/abikaasadele on raske leida erialast rakendust, kuna sobilikke (eelkõige ingliskeelseid) töökohti on vähe, mistõttu jäävad nad sageli koduseks.2 Tugi- ja kontaktvõrgustiku loomise võimaluste puudumine ning isolatsiooni jäämine võib omakorda tuua pikas perspektiivis kaasa suurema 1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:  välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;  Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alustel;  Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alustel. 2 Balti Uuringute Instituut. (2014). „Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks“, https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Uussisserändajate- kohanemine-Eestis.pdf. sõltumise sotsiaaltoetustest ja teistest riigi pakutavatest tugiteenustest, takistada edukat osalemist tööturul ja ühiskonnas laiemalt ning vähendada välismaalase potentsiaali vastuvõtvasse ühiskonda panustada, sh eriti pererändega saabunute ning Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimeste puhul. Senised sisserändetrendid suurendavad vajadust efektiivsete kohanemist toetavate teenuste pakkumiseks, et Eestisse jõudnud uussisserändajad omandaksid esmased vajalikud teadmised ja oskused, mis võimaldaks neil uues ühiskonnas edukalt hakkama saada ning luua eeldused sotsiaalsete võrgustike tekkeks, et vältida isolatsiooni jäämist. Uussisserändajate esmase kohanemise toetamisel on seni olnud suur roll neid vastuvõtvatel asutustel, näiteks tööandjad või ülikoolid. 2017. aasta Integratsiooni Monitooring näitab, et need on ka peamised kohad, kus uussisserändajad kõige rohkem eestlastega kokku puutuvad ja aktiivselt suhtlevad. Niipea kui töökohalt või koolist lahkutakse, kahaneb kokkupuude ja suhtlus eestlastega mitmekordselt.3 Seetõttu tuleb soodustada seda, et uussisserändajad õpiksid Eesti riiki ja ühiskonda tundma ning neil oleksid teadmised, oskused ja võimalused, mis võimaldavad aktiivselt igapäevaelus osaleda. Esmase kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks on oluline luua kohalikul tasandil võimalused suhtlusvõrgustike (nii professionaalsete kui mitteformaalsete) kujundamiseks ning sotsialiseerumiseks nii kohaliku elanikkonna, tööandjate kui ka teiste uussisserändajatega läbi erinevate temaatiliste ja sihtrühmapõhiste ühisürituste (erialased, kultuurilised, keelelised, sportlikud jne) korraldamise. Balti Uuringute Instituudi 2014. aastal läbi viidud uuring toob esile, et välismaalastele, ja seejuures eriti pererände raames saabunutele on eestlastega kontakti loomine keeruline, tutvusringkond tekib raskesti ja on puudus välismaalaste ja eestlaste kokkutulemise kohast, ühisest avalikust ruumist. Ka Expat Insider 2018 raporti4 kohaselt on välismaalastel Eestis muuhulgas kõige keerulisem sotsialiseeruda ning ehitada oma suhtlus- ja tutvusringkonda. Isiklik kontakt teisest kultuuriruumist pärit inimesega vähendab aga eelarvamusi ja loob soodsamad eeldused suhtlusvõrgustike tekkimiseks.5 Samuti on leitud, et isiklik kontakt teisest kultuuriruumist pärit inimestega soodustab pigem positiivse hoiaku kujunemist kohalikust elanikkonnast erinevate välismaalaste suhtes.6 Just seetõttu on oluline luua võimalused uussisserändajate kaasamiseks tööturule ja sotsiaalellu ning tuua kokku uussisserändajad ja kohalik kogukond, et suurendada isiklikke kokkupuutevõimalusi ja seeläbi toetada Eestis elavate välismaalaste edukat kohanemist. Praegune olukord: - Uussisserändajatele mõeldud sotsialiseerumisüritused ja võrgustiku teket toetavad tegevused on enamasti sektorite põhised (EAS välisspetsialistidele, ülikoolid üliõpilastele, 3 Balti Uuringute Instituut, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (2017). „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017“, https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf. 4 Expat Insider 2018, https://cms-internationsgmbh.netdna-ssl.com/cdn/file/2018-09/Expat-Insider-2018_The- InterNations-Survey.pdf 5 Semyonov, M; Glikman, A. (2009). Ethnic residential segregation, social contacts, and anti-minority attitudes in European societies. European Sociological Review, 25(6): 693–708. 6 Bridges, S. ja Mateut, S. (2014). Should they stay or should they go? Attitudes towards immigration in Europe. Scottish Journal of Political Economy, 61 (4): 397–429.  tööandjad enda ettevõtte töötajatele, tugiorganisatsioonid rahvusvahelise kaitse saajatele jne). - Uussisserändajate ja kohalike kokku toomist toetavad tegevused toimuvad projektipõhiselt, puudub süsteemsus ja regulaarsus ning käimasolevate projektide lõppedes tegevused katkevad (nt projektid „Saame tuttavaks“, „Kultuurisamm“). - Professionaalsete suhtlusvõrgustike tekke võimalused on piiratud, ei toimu regulaarseid networking-üritusi kohalikega, et tuua kokku teatud sektori ettevõtjaid ja välismaalasi. EAS Work in Estonia korraldab selliseid üritusi regulaarselt, kuid fookus on peamiselt välisspetsialistidel ja nende pereliikmetel. - Puudub tervikkontseptsioon, kuidas kõige tõhusamalt välismaalastele kontaktvõrgustike tekkimist toetada. - 117 447 eestlast on isiklikult valmis aitama teistest riikidest Eestisse elama tulnud inimestel kohaneda eluga Eestis ja 99 510 eestlast tunnevad suurt vajadust kohanemis- ja lõimumistemaatika vastu meedias (nt telesaateid) ja kultuurielus.7 8.2 Sihtrühm Tellitava teenuse otseseks sihtrühmaks on: - uussisserändajad, sh nii Euroopa Liidu kui kolmandate riikide kodanikud; - eestlased ja muust rahvusest kohalike kogukondade liikmed. Tellitava teenuse kaudseks sihtrühmaks on: - erinevad avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused ja organisatsioonid, sh ülikoolid, tööandjad, kohalikud omavalitsused, ametiasutused, vabaühendused jne. 8.3 Pakkuja ülesanded Pakkuja ülesandeks on välja töötada ja pakkuda tegevusi, millega toetatakse uussisserändajate sotsiaalsete ja professionaalsete võrgustike teket. Pakutavad tegevused peavad olema mitmekesised ja toetama väikeostu eesmärkide saavutamist parimal viisil. Täpsemalt on pakkuja ülesanded: a) Kaardistada uussisserändajate vajadused ja võimalused võrgustumiseks ning kaardistuse tulemustest lähtuvalt pakkuda välja omapoolne nägemus ja plaan kitsaskohtade lahendamiseks. b) Valmistada ette ja viia läbi uussisserändajatele ja kohalikele sotsialiseerumis- ja võrgustumise üritusi nii inglise kui ka vene keeles Tallinnas (Osale I pakkumuse esitamisel) / Tartus (Osale II pakkumuse esitamisel), sh:  kogu korraldusega kaasnev kommunikatsioon inglise ja/või vene keeles, vastavalt ürituse keelsusele;  üritustele registreerimise korraldamine, kutsete ja infokirjade saatmine;  ruumide leidmine ja ettevalmistamine (vajadusel konverentsitehnika organiseerimine ja muud tehnilised ettevalmistused); 7 Civitta. 2019. ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Tallinn: Kultuuriministeerium ja Siseministeerium (avalikustamisel)   vastavalt ürituse iseloomule vajadusel toitlustuse korraldamine;  osalejatelt tagasiside kogumine ja analüüsimine;  osalejate registreerimislehtede kogumine, välja arvatud juhul, kui see pole ürituse iseloomust tulenevalt võimalik (lepitakse hankijaga eraldi kokku);  toimunud ürituste kohta aruannete koostamine ja tellijale esitamine. c) viia läbi muid pakkumuses kirjeldatud asjakohaseid tegevusi, mis aitavad väikeostu eesmärke saavutada. Pakkumuses tuleb esitada tegevuste eeldatavad mahud ja sisu lühikirjeldus, läbiviimise vorm ja metoodika, koostööpartnerid ja planeeritud toimumiskohad (vt ka Lisa 1). 8.4 Nõuded pakkumuses esitatavatele tegevustele Pakkumuses esitatud tegevused peavad vastama järgmistele tingimustele: - kaasatavad sihtrühmad peavad olema võimalikult mitmekesised (st tuleb võtta arvesse erinevaid rändeliike, uussisserändajate kultuurilist ja keelelist tausta, vanust jne); - tegevuste planeerimisel tuleb arvesse võtta ja täiendada vastavas piirkonnas juba olemasolevaid võrgustumise võimalusi ning hoiduda olemasolevate võimaluste dubleerimisest. Olemasolevate võimaluste edasiarendus, laiendamine ja koostöö on lubatud; - planeeritavad tegevused peavad lähtuma pakkuja poolt läbi viidud hetkeolukorra kaardistusest ja lahendama kaardistusest välja tulnud kitsaskohti (nt rändeliikide lõikes, sotsiaalsete, professionaalsete võrgustike teke, välismaalaste omavaheline võrgustamine, võimalus suhelda kohalikega jne); - lepingu perioodil (kokku 13 kuud) peab igakuiselt toimuma vähemalt üks üritus või kokkusaamine uussisserändajatega/kohalikega/ettevõtetega, kokku vähemalt 12 kohtumist. Esimese kuu jooksul pärast lepingu mõlemapoolset allkirjastamist kohtumist toimuma ei pea, see aeg on ette nähtud tegevuste ettevalmistamiseks; - lepingu perioodi jooksul tuleb tegevustesse osalejana kaasata osas I (Tallinn) vähemalt 300 uussisserändajat ja 150 kohalikku elanikku ning osas II (Tartu) vähemalt 200 uussisserändajat ja 100 kohalikku elanikku (tegemist osaluskordadega, st kui üks inimene osaleb mitmes tegevuses, läheb see eraldi osalustena arvesse). LISA 1. Pakkumuse vorm Uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste korraldamise teenus 1. Üldandmed 1.1. Pakkumuse esitaja 1.2. Pakkumus esitatakse järgmistele osadele (Osa I ja/või Osa II) 1.3. Kontaktisik Ees- ja perekonnanimi: Telefoninumber: E-posti aadress: 1.4. Pakkumuse edukaks tunnistamisel töövõtulepingu Ees- ja perekonnanimi: allkirjastaja Esindusõiguse alus: 1.5. Ühispakkujad volitavad nimetatud isikut tegutsema Organisatsiooni nimi: ühispakkujate volitatud esindajana käesolevas Ees- ja perekonnanimi: väikeostus, lepingu sõlmimisega ning täitmisega Telefoninumber: seotud toimingute tegemiseks, esindades ühispakkujaid suhetes hankijaga (täidetakse ühise E-posti aadress: pakkumuse korral) 2. Planeeritavad tegevused ja tehniline lahendus 2.1. Kirjeldada enda nägemust, kuidas toetada uussisserändajate suhtlusvõrgustike teket 2.2. Hetkeolukorra kaardistus ja sellest tulenev vajadus 2.3. Kirjeldada planeeritud tegevuste kava, sisu ja elluviimise metoodikat (detailne ülevaade anda tabelis 1, vt allpool) 2.4. Kirjeldada, kuidas toimub sihtgruppide kaasamine (eraldi nii kohalikud elanikud kui ka uussisserändajad; inglise- ja venekeelsed uussisserändajad) ja milliseid kanaleid selleks kasutatakse 2.5. Põhjendada, missuguseid partnereid kavatsetakse tegevustesse kaasata 2.6. Kirjeldada meeskonda ja meeskonnaliikmete rolli pakkumuses esitatud tegevuste elluviimises 2.7. Kirjeldada pakkuja senist kogemust ja pädevust tegevusi ellu viia 2.8. Muu info (soovi korral) Tabel 1. Ülevaade pakutavatest tegevustest Tegevuse vorm Sisu/teemad Mis Toimumise Toimumise Eeldatav (kultuuriõhtu, keeltes eeldatav aeg koht osalejate/ infopäev vms) ja toimub kaasatute metoodika arv (lisada ridu juurde) Tabel 2. Hinnapakkumise vorm Hinnapakkumine peab sisaldama kõiki pakkumuses pakutavaid tegevusi ja olema hankijale lõplik. Ühiku Maksumus Maksumus Märkused Nr Tegevus Ühik hind Kogus km-ta km-ga (vajadusel) (km-ta) 1. 2. … … KOGUMAKSUMUS: (vajadusel lisada ridu juurde)  Pakkumine Uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste korraldamise teenus 9.12.2019 Sisukord PAKKUMISE VORM ................................................................................................................................. 3 UUSSISSERÄNDAJATE HETKEOLUKORRA KAARDISTUS........................................................................... 4 PAKUTUD LAHENDUS, PLANEERITAVAD TEGEVUSED JA TEHNILINE KIRJELDUS .................................... 8 KONTSEPTSIOON ................................................................................................................................ 8 ÜLEVAADE PAKUTAVATEST TEGEVUSTEST......................................................................................... 9 PROJEKTI MAKSUMUS ...................................................................................................................... 21 MEESKOND, ÜLESANDED JA TÖÖJAOTUS ............................................................................................ 22 PROJEKTIJUHI CV .................................................................................................................................. 23 MEESKOND ........................................................................................................................................... 25 SENINE KOGEMUS ................................................................................................................................ 27 PAKKUMISE VORM Pakkumuse esitaja Estonishing Evenings MTÜ Pakkumus esitatakse järgmistele Osa I osadele (Osa I ja/või Osa II) Kontaktisik Nele Plutus +372 56656647 [email protected] Pakkumuse edukaks Nele Plutus tunnistamisel töövõtulepingu Estonishing Evenings MTÜ juhatuse liige allkirjastaja UUSSISSERÄNDAJATE HETKEOLUKORRA KAARDISTUS 2018. aastal kasvatasid ränne ja mobiilsus (sh eestlaste ja teiste EL kodanike liikuvus) Eesti rahvaarvu ligi 7000 inimese võrra. Seega on Eesti rändesaldo muutunud aasta- aastalt järjest positiivsemaks. Eesti Statistikaameti residentsusindeksi andmetel saabus Eestisse 17 547 inimest ning siit lahkus 10 476 inimest. Rohkem saabus kui lahkus Eestist nii Eesti kodanikke (+1 267), teiste EL liikmesriikide kodanikke (+1 982) kui ka kolmandate riikide kodanikke (+3 567), viimaste hulgas moodustavad jätkuvalt enamuse Ukraina ja Venemaa kodanikud.1 Eestis tõstis esmaste elamislubade arvu kasvu eeskätt tööränne, ehkki 2018. aastal kasvas mõnevõrra ka pereränne. 2019. aasta esimese poolaasta näitajad viitavad, et 2019. aastal kasv jätkub või hoogustub veelgi.2 Suhtlemine eestlastega 2017. aasta Eesti Integratsiooni Monitooringu andmete põhjal saavad uussisserändajatel igapäevased aktiivsed kontaktid eestlastega alguse peamiselt töö- ja koolikeskkonnas. Väljaspool seda on suhtlust eestlastega märkimisväärselt vähe. 3 2017. aasta statistika põhjal on uussisserändajatel aidanud enim kohaneda teistest rahvustest sõbrad, kolleegid või kaasõpilased, tööandja või ülikool ning eestlastest sõbrad – ligikaudu üks kolmandik 1 https://www.emn.ee/wp-content/uploads/2019/10/raport-loplik-4-101-eraldi.pdf 2 https://www.emn.ee/wp-content/uploads/2019/10/raport-loplik-4-101-eraldi.pdf 3 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/8_uussisserandajad.pdf  kõikidest vastajatest nimetas ühte või mitut neist teguritest. Sotsiaalmeedia vahendatud kontaktidest on abi saanud ligikaudu 15% ja kohanemisprogrammidest 12% vastajatest. Seltside või kodanikuühenduste tegevuses on osalenud viiendik uussisserändajatest, kuid ligikaudu pooled vastajatest avaldasid soovi teha seda tulevikus. Soov osaleda kodanikuühiskonna tegevustes on suurem just kolmandatest riikidest pärit inimeste hulgas.4 TEGUTSEVAD ORGANISATSIOONID Järgnevalt toome välja mõned peamised organisatsioonid ja ühingud, mis korraldavad regulaarselt kokkusaamisi või infoüritusi uussisserändajatele. Oleme välja jätnud üksikuid või väga harva üritusi korraldavad näited. Work in Estonia EASi Work in Estonia projekti alla kuulub ka International House Ülemiste Tehnopolis, mille meeskond nõustab nii uusisserändajaid kui ka nende pereliikmeid ning korraldab igakuiseid vabas vormis kohtumisõhtuid Meet&Greet. Lisaks on International House´s igal nädalal kohal konsultandid Politsei – ja Piirivalveametist, Haigekassast, keeleõppe programmidest jne, kes saavad vahetult ning tasuta konsulteerida ning vajadusel inimesi edasi suunata. 4 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/8_uussisserandajad.pdf  + Viivad kokku tööandjad ja tööotsijad Korraldavad kohtumisüritusi „Meet and Greet“ Suured värbamisüritused, kogemus uussisserändajatega kogu maailmast - Tööpakkumised enamasti tippspetsialistidele ja peamiselt IT, Startup ja tehnoloogia vallas. Eestlastega kokkupuude pigem väike Relevantne uussisserändajatele, kes on alles kohanemas ja vajavad esmast praktilist abi, kuid mitte sisserändajatele, kes on juba mõnda aega Eestis olnud Settle in Estonia programm Expat Relocation Estonia pakub uussisserändajatele koolitusi erinevatel Eestit puudutavatel teemadel, mis annavad osalistele ülevaade Eesti kultuurist ja nende võimalustest/õigustest. Programm on jagatud erinevateks mooduliteks ja nende kõrvale organiseeritakse ka eesti keele kursuseid. + Programmi läbinud osalejatel on hea ülevaade Eesti ühiskonnast Võimalus tutvuda teiste sisserändajatega Keeleõpe Ligipääs ekspertidele - Eestlastega kokkupuude puudub Ajaline piirang – programm saab läbi Eesti passi omanikud ei saa programmi läbida (välistab väliseestlased, topeltkodakondsuse omanikud jne) Internations Rahvusvaheline expatide võrgustik, mis koordineerib kohtumisi üle maailma erinevates riikides ja linnades. Internationsit juhivad igas asukohas vabatahtlikud eestvedajad, kes korraldavad iga kuu ühe suure üldise kokkusaamise ja võimalusel mõned väiksemad, nt Foodies, Sport jne. + Internations on tuntud bränd, paljud uussisserändajad oskavad nende üritusi otsida ja nendega liituda. Regulaarsus - üritused toimuvad iga kuu Üritusi külastavad ka kohalikud eestlased ja venelased, kes soovivad välismaalastega tutvuda - Tallinnas on üritustest osavõtt pigem väike Rõhk on kokkusaamisel ja suhtlusel, vähe on ühendavaid teemasid ja konkreetseid tegevusi Üritused toimuvad valdavalt baarides, kus tarbitakse palju alkoholi Meetup Rahvusvaheline platvorm, mis võimaldab inimestel kohtuda ühiste huvide põhjal. Platvormil saab igaüks algatada ja/või leida gruppe ja üritusi. Tallinna platvormis on praegu asutatud näiteks järgmised grupid: International Friends (1600 liiget), Tallinn Networking and Socialising (1500 liiget), Machine Learning Estonia (1730), Tallinn Libertarian Meetup (94 liiget), Lingos Estonia (448), Women around Estonia (15), Tallinn Wordpress Meetup (347 liiget), Tallinn Meditation (395 liiget) , Photography meetup (2 inimest), Latin Dancing (111) jne.  + Inimestel on võimalus ise midagi algatada ja korraldada Koos käivad ühiste huvidega inimesed Tuntud bränd, mida uusssisserändajad oskavad otsida Enamik üritusi toimub nii inglise kui vene keeles - Valdav osa gruppidest on seotud IT, krüptoraha, programmeerimise või uute tehnoloogiatega Eesti Meetup gruppides on vähe üritusi ja osalejaid Eestlased ei kasuta antud platvormi eriti mistõttu on üritused peamiselt välismaalaste kesksed Üritused ei toimu regulaarselt Eesti Keele Maja Eesti keele maja pakub erinevaid keeleõppe võimalusi, et toetada uussisserändajate keeleõpet. Maja pakub keelekursuseid, tandemõpet, keelekohvikuid, eesti keele ja kultuuri tundmaõppimise klubisid ja õpikodasid. + Head võimalused eesti keele õppeks Head võimalused teiste sisserändajatega suhelda Võimalused eesti kultuuri kohta õppida - Üritustele satub vähe eestlasi Juhul, kui uusisserändaja ei soovi eesti keelt õppida, siis võimalusi muudeks tegevusteks on pigem vähe. Kaubanduskojad Eestis on mitmeid kaubanduskodasid, mis ühendavad omavahel Eesti ettevõtjaid teiste riikide ettevõtjatega. Tegemist on enamasti Eesti firma omanike või esindajatega, kes soovivad konkreetsele turule siseneda või konkreetse riigi ettevõtetega, kes soovivad Eesti turule tulla. + Üritused on regulaarsed ja informatiivsed Koondavad ühiste huvidega inimesi Lihtsasti leitavad Soodustavad professionaalsete sidemete teket - Kohal on eestlased ja konkreetse riigi ettevõtjad, mistõttu on pole kaasatud teiste riikide kodanikud. Konkreetse riigi kodanikud sõlmivad kondakte enda päritoluriigi kodanikega ja see ei soodusta kohanemist Ürituste rõhk on professionaalne ja ei hõlma endast tavaliselt üldise kohanemisega seonduvate probleemide lahendamist KOKKUVÕTE Palju on loodud kohanemisprogramme ja tugiteenuseid, mis aitavad uutel sisserändajatel praktilisi probleeme lahendada ja eesti kultuuri paremini tundma õppida. Samuti on olemas keeltegrupid, kus uussisserändajad eesti keelt õppida ja praktiseerida saavad. Mitmed uussisserändajad veedavad aega rahvusvahelistes seltskondades ja tutvuvad eestlastega peamiselt läbi töökoha, õpingute või kohaliku partneri. Praegu on vajaka võimalustest, kus uusisserändajad saaksid kohalikega töö- või kooliväliselt koos aega veeta ja suhelda. See on suuresti tingitud keelebarjäärist, mistõttu ei jõua info tihti uussisserändajateni või jääb puudulikuks. Mitmed organisatsioonid, kes võiksid uussisserändajaid oma tegevustesse kaasata, ei ole teadvustanud nende olemasolu ega märganud neid võimalike liikmetena. Uusisserändajate kaasamine eeldab ka erinevate organisatsioonide suhtluskeele laiendamist inglise ja vene keelele. PAKUTUD LAHENDUS, PLANEERITAVAD TEGEVUSED JA TEHNILINE KIRJELDUS KONTSEPTSIOON Planeerime alustada ürituste sarja nimega Estonishing Life, mis võimaldab uussisserändajatel ja kohalikel käia koos erinevatel sündmustel ja töötubades, mis koondavad ühiste huvidega inimesi. Ürituste kava kokku pannes oleme eelistanud teemasid, mis on aktuaalsed, silmaringi laiendavad ja võimaldaksid inimestel omavahel suhelda. Usume, et ühised huvid, probleemid ja kogemused ühendavad inimesi. On loodud juba mitmeid erinevaid algatusi ja platvorme, mis aitavad uussisserändajatel kohaneda ja Eesti elu kohta praktilist ja teoreetilisi teadmisi saada. Samuti korraldatakse erinevaid kokkusaamisi, mis peamiselt suunatud välismaalastele, kes Eestis elavad, kuid nendel koosviibimistel ei ole palju eestlasi ja puuduvad ühised teemad. Estonishing Life´i üritustele kaasame erinevaid organisatsioone ja koostööpartnereid, kellele anname võimaluse oma tegevusi tutvustada ja osalejate näol uusi liikmeid saada. Usume, et kui organisatsioonid kogevad, et uussisserändajatel on huvi nende vastu, siis võiksid nad edaspidi arvestada, et nende liikmeteks võiksid olla ka teiste keelte ja rahvuste esindajad. Uussisserändajad omakorda saaksid infot nendele huvipakkuvate organisatsioonide kohta, millega nad hiljem võiksid liituda ja kus oleks võimalik luua suhteid ka kohalikega. Ürituste käigus julgustame osalisi erinevatel teemadel sõna võtma, üksteisega suhtlema ja seda erinevates organisatsioonides või Facebooki gruppides jätkama. Teavitame osalisi ka Estonishing Eveningsi ja ja teiste organisatsioonide inglise keelsetest üritustest ja pakkumistest, millest hiljem osa võtta. Paneme kokku Estonishing Life´i meilinglisti, kus jagame infot kõikide tulevaste ürituste kohta. Turundustööd tehes teeme koostööd ka organisatsioonidega, kellega meil on isiklikud kontaktid - nagu näiteks Internations, International House, Settle in Estonia, Meetup jne. All välja toodud üritused pole kõik veel ajaliselt kinnitatud ja nende järgnevus võib muutuda. Üritusi ajastades võtame arvesse vajalikke tingimusi, esinejaid, nende kättesaadavust ja teema hooajalisust. Asukohad ja esinejad võivad meist mitte sõltuvatel põhjustel samuti muutuda, kuid peame kinni ürituse eesmärkidest ja kooskõlastame muudatused eelnevalt hankijaga. ÜLEVAADE PAKUTAVATEST TEGEVUSTEST ÜRITUS 1 (veebruar) Pealkiri: Russian speakers´ life in Estonia Formaat: Diskussiooni õhtu + networking Sihtgrupp: Venekeelsed sisserändajad, kohalikud vene keelt kõnelevad eestlased. Teised rahvused, kes antud teema vastu huvi tunnevad. Toimumise keel: Vene keel Planeeritud asukoht Erinevate Tubade Klubi (Telliskivi) Kestvus 4 tundi Eelarve 3700 EUR Osalejate arv 110 + YouTube´i streami vaatajad Potentsiaalsed koostööpartnerid Integratsiooni Sihtasutus, Vene Uurimiskeskus Eestis Eesmärgid 1. Tuua kokku Eesti venelased ja uussisserändajaid eelkõige Venemaalt, kui ka teistest vene keelt kõnelevatest riikidest - Ukrainast, Valgevenest jne. 2. Arutada ja rääkida koos Eestis elamise võludest ja valudest, eelarvamustest, eesti keelt kõnelevate inimestega kontaktide loomisest, kultuurierinevustest. 3. Harida uussisserändajaid Eestis elamise teemadel, leida üheskoos lahendusi kohanemise probleemidele, soodustada uute kontaktide loomist. Ülesehitus 1. Lühike ettekanne venekeelsete elanike Eestisse sisserändest. 2. Paneeldiskussioon venekeelsete inimeste Eestis elamise võludest ja valudest. Üritust striimitakse otse FB ja YouTube´i kaudu, järelvaatamise võimalusega. Paneeli on planeeritud modereerima Maria Derlõs. Rääkima on plaanis kutsuda: Artemi Troitski (uussisserändaja) Andrei Kuzitškin (uussisserändaja), Sergei Metlev, Jelena Skulskaja ja Dmitri Pastuhhov. 3. Lühikesed grupidiskussioonid kohaletulnud osaliste vahel, mis eemaldavad suhtlemisbarjäärid ja panevad inimesed teineteistega suhtlema. 4. Networking, avatud baar. Turundus Estonian World, venekeelsed FB grupid, sihitud reklaam FBs, Integratsiooni Sihtasutuse uudiskiri, Eesti Instituudi uudiskiri, Estonishing Evenings veebileht ja FB leht, Settle in Estonia uussisserändajate uudiskiri, venekeelse Delfi ajakirjanik, International House jt. Ürituse vajadus ja kasu Venekeelseid sisserändajaid on palju ning erineva taustaga. Venekeelsete riikide kultuuriruum erineb oluliselt Euroopa riikide kultuuriruumist ja nende väljakutsed erinevad Eurooplastest, (nt ajalooline taust). Ühine platvorm, kus vabalt rääkida ja arutleda kohanemisraskuste, sarnasuste ja erinevuste üle eestlastega on väga vajalik ja soodustab ühiskonda lõimumist ja üksteisest paremat arusaamist. Paneeldiskussioon tekitab osalistes uusi mõtteid ja järgnev grupidiskussioon lihtsustab dialoogi ja omavahelise suhtlemise alustamist. Ürituse lõpus tutvustame vene- ja inglise keelset väljasõitu ja matka ning organiseerijad ergutavad publikut sellest osa võtma, lisaks tutvustame ka Estonishing Evenings ja Estonishing Life teisi üritusi. ÜRITUS 2 (märts) Pealkiri Estonishing Life in the nature Formaat: Väljasõit, loodusmatk, tutvumismängud Sihtgrupp: Eestlased, eestivenelased, vene ja inglise keelsed uussisserändajad. Toimumise keel: Inglise ja vene Asukoht Lahemaa Rahvuspark Kestvus 7 tundi Eelarve 2200 EUR Osalejate arv 50 Potentsiaalsed Hansabuss, Käsmu meremuuseum, RMK koostööpartnerid Eesmärgid 1. Tuua kokku uussisserändajad, eestlased ja Eesti venelased 2. Tutvustada Eesti loodust ja populariseerida looduses viibimist 3. Soodustada uute tutvuste loomist läbi ühistegevuse Ülesehitus 1.Väljasõit bussiga Tallinnast. Jägala joa, Sagadi mõisa, Käsmu meremuuseumi külastused koos giidi selgitustega inglise ja vene keeles. Giidiks on 6-aastase töökogemusega Reelika Virunurm, vajadusel ka teine giid. Lõunapaus Altja kõrtsi sees või väljas platsil, koos tutvumismängude ning külakiigel kiikumisega. 2.Lisaks mõisa ja muuseumi külastustele ka igameheõiguse ja Eesti looduses viibimise reeglite tutvustamine, turvalise matka põhimõtted, RMK matkaradade, äpi ja ööbimiskohtade tutvustus. 3.Pärast väljasõitu on osalejatel võimalus ka üheskoos Tallinnas kohvikus kuumi jooke tarbida ning matkamuljeid jagada. Turundus Estonishing Evenings ja Estonishing Life üritustel, FB leht ja veebileht, matka- ja loodushuviliste FB grupid, Settle in Estonia, International House, Integratsiooni Sihtasutus. Ürituse vajadus ja kasu Giidide pikaajaline kogemus näitab, et matkad ja looduses viibimine ühendavad iniimesi kiiremini ja tugevamini kui mitmed muud tegevused. Keskkonnavahetus ja põnevus on psühholoogilisele tõestatud lähedaste ja pikaajaliste sidemete soodustajad. Lisaks sellele on tegemist tervisliku ajaveetmisviisiga, mis on hea vaheldus igapäevaelule. Kahekeelne väljasõit võimaldab kõigil soovijatel osa võtta. ÜRITUS 3 (aprill) Pealkiri Positive and peaceful parenting Formaat: Ettekanne, toitlustus, laste mängutuba ja networking Sihtgrupp: Eestlased ja eesti keelt mitte kõnelevad uussisserändajad, kes tahavad saada teadlikemateks lastevanemateks ning leida uusi tutvusi. Toimumise keel: Inglise keel Asukoht Torela Mängutuba, Lastekeskus Rõõmupisik või mõni muu sobiv paik Kestvus 3 tundi Eelarve 3200 EUR Osalejate arv 30 osalist + lapsed Potentsiaalsed Lastevanemate Liit, Torela Mängutuba, Settle in Estonia laste mooduli ekspert koostööpartnerid Eesmärgid 1. Harida kohalikke ja uussisserändajaid ning nende kaasasid lastekasvatamise teemadel. 2. Teavitada lastevanemaid erinevatest võimalustest, kuidas Eestis lastega koos aega veeta, kaasa arvatud lasteüritused Miiamilla Lastemuuseumis. 3. Soodustada eestlaste ja uusisserändajatest lastevanemate kontaktide loomist. Ülesehitus 1. Ettekanne Tanel Jäppineni poolt positiivse lastekasvatamise teemal (30 min - 1 h). Samal ajal on avatud ka lastetuba, kus kaasa võetud lapsed saavad mängida ja neid valvavad 2 lapsehoidjat. 2. Koos söömine ja omavaheline suhtlus. Kohalolijaid teavitatakse uuest Facebooki grupist "International Parents in Estonia" millega liituda, et infot vahetada, omavahelisi üritusi korraldada ja nendest teada anda. Üritusel kuulutatakse välja ka külastus Miiamilla Muuseumisse, kuhu osalised saavad järgmine kord tulla. 3. Lastega mängutoas ajaveetmine ja omavaheline suhtlus. Turundus Eesti Lastevanemate Liit, Mommy and me FB grupp,erinevad lastevanemate FB grupid, International House, Settle in Estonia, Estonishing Evenings ürituse, Pere ja Kodu ning Ema ajakirjades uudiskirjad. Ürituse vajadus ja kasu Rahvusvahelistel lastevanematel pole Eestis häid kooskäimiskohti ja tegevusi ning nad on tihti ühiskondlikust elust välja lõigatud. Eestis on palju FB gruppe, kuhu kogunevad eesti keelt kõnelevad lapsevanemad, kuid sama ei saa öeda inglise keelt kõnelevate uussisserändajate kohta. Üks populaarne internatsionaalne kooskäimisgrupp oli Mommy and Me, kuid see lõpetas tegevuse ruumide puuduse tõttu Väikeste laste vanemad on tihti stressis ja lapsega rahulik olemine on paljudele suur väljakutse Üritus soodustab vnematel olla lastekasvatamisel teadlikumadja luua kontakte teiste vanemate ja lastega. ÜRITUS 4 (mai) Pealkiri Visiting Miiamilla Museum with Children Formaat: Külastuskäik Miiamilla muuseumi. Sihtgrupp: Eestlastest ja uussisserändajatest lapsevanemad. Toimumise keel: Inglise keel Asukoht Miiamilla muuseum Kestvus 3 tundi Eelarve 1700 EUR Osalejate arv 30 osalejat Potentsiaalsed Miiamilla muuseum või Nukumuuseum koostööpartnerid Eesmärgid 1. Tuua veelkord kokku kohalikud ja uussisserändajatest lapsevanemad 2. Veeta kvaliteetset aega koos lastega 3. Soodustada uute sõprade ja kontaktide loomist. Ülesehitus 1.Perede saabumine ja Miia Milla Muuseumi töötaja vastuvõtt. Tähetark (töötaja) viib sünnipäevalised muuseumi Tähetorni, et tutvustada neile Päikesesüsteemi planeete. Tähetornis meisterdab iga laps endale ka väikese „Planeetide voldiku“, kuhu saab liimida kõik üheksa planeeti ja nende iseloomustuse juhuks, kui midagi huvitavat meelest läheb. 2.Samal ajal on kaetud toidu ja snäkkide laud, kus lapsevanemad võivad rahulikult teineteisega suhelda. 3. Kohal on ka kohalik ekspert, kes vastab lastega seotud küsimustele - kuidas leida lasteaiakohta, kuidas panna laps kooli, kuidas leida huviringe ja milliseid toredad võimalusi on Eestis lastega koos vaba aega veeta. 4. Osalisi julgustatakse koos välja mõtlema uut ühisüritust, võimalusel valitakse ürituse korraldaja ja tehakse see ka FB teatavaks. Sellega loodame, et lapsevanemad hakkavad ka edaspidi initsiatiivi võtma ja ise aktiivselt kokkusaamisi korraldama. Turundus Eesti Lastevanemate Liit, lastavanematele suunatud FB lehed, Mommy and Me leht, Estonishing Evenings üritused, veebileht ja FB leht, Settle in Estonia, Estonian House, Pere ja Kodu ning Ema ajakirjade uudiskirjad. Ürituse vajadus ja kasu Tegemist on jätkuga üritusele "Positive and peaceful parenting" Lastevanematel on võimalus jälle kokku saada ja lastega koos aega veeta ja sotsiaalseid sidemeid tugevdada. Kuna paljudel vanematel on probleeme lastele lasteaiakohtade leidmise ja vajaliku toe saamisega on oluline ka kohaliku eksperdi kohalolu. Ürituse eesmärk on leida grupi eestvedaja, kes teinekord ise mõne ühiskülastuse või ühise ürituse välja mõtleks. ÜRITUS 5 (juuni) Pealkiri Estonia, Latvia and Lithuania - same, same or different? Formaat: Ettekanne, viktoriin, networking Sihtgrupp: Sihtgrupiks on eelkõige eestlased ja Eestis elavad lätlased ja leedukad, kuid osalema on oodatud ka kõik teised rahvused, kelle jaoks antud teema huvipakkuv on. Toimumise keel: Inglise keel Asukoht Vabamu Kestvus 3 tundi Eelarve 2100 EUR Osalejate arv umbes 40 osalist Potentsiaalsed Vabamu, Läti ja Leedu saatkonnad, Balti Uuringute Instituut koostööpartnerid Eesmärgid 1. Eesmärgiks on kutsuda kokku eestlased ja sisserändajad teistest Balti riikidest, et arutada kolme riigi eripärasid ning koostööd. 2. Harida kõiki osalejaid kolme riigi ajaloost, kultuurist, eluviisidest ja rahvuslikust mentaliteedist. 3. Võimaldada Läti ja Leedu uussisserändajatel jagada oma kohanemislugusid ja suurimaid väljakutseid ning õppetunde, millest saaksid õppida ka teised. 4. Viia kokku eestlasi, lätlasi, leedukaid ja teisi rahvuseid, soodustada uute kontaktide tekkimist. 5. Tutvustada kohalolijatele Vabamut ja teavitada neid seal toimuvatest inglise keelsetest üritustest. Ülesehitus 1. Lühike ettekanne Balti riikide ajaloost ja tänapäevast (30 min) 2. Paneeldiskussioon või lühikesed kogemuslood lätlastest ja leedukatest, kes on Eestisse tulnud ja siin kohanenud. Esinema on planeeritud kutsuda:  Lätis elanud ja raamatu “Minu Läti” kirjutanud Margus Konnula (Contra)  Läti keele õppejõud ja tõlkija Ilze Tālberga.  Simona Pärtel, Eestis pikalt elanud ja töötanud leedulanna 3. Lihtne ja lõbus viktoriin Balti riikide teemadel. Viktoriin võimaldab osalejatel saada uusi teadmisi, luua kontakte ja lõbusalt koos aega veeta. 4. Networking ja toitlustus. Turundus Estonishing Evenings ja Estonishing Life üritused, FB leht ja veebileht, Balti Uuringute Instituut, Balti Filmi- ja Meediakool, FB grupid, Settle in Estonia, International House, Integratsiooni Sihtasutus Ürituse vajadus ja kasu Läti ja Leedu uussisserändajate arv on viimastel aastatel stabiilselt tõusnud. Balti riikidel on palju ühist, mis soodustab omavahelist lävimist ja üksteise sarnasuste ja erinevuste märkamist. Julgustame inimesi läbi diskussiooni, isiklike kogemuste jagamise ja viktoriini kontakte jagama ning edasi suhtlema. Lisaks tutvustame Vabamut ning nende üritusi, mida osalised ka edaspidi külastada võiksid. ÜRITUS 6 (juuli) Pealkiri Dancing around the world Formaat: Töötuba Sihtgrupp: Eestlased ja uussisserändajad, kes soovivad õppida huvitavaid tantse ja saada uusi kontakte. Toimumise keel: Inglise keel Asukoht Hopneri māja Kestvus 5 tundi Eelarve 1800 EUR Osalejate arv 60 Potentsiaalsed Sabatants, Hopneri maja koostööpartnerid Eesmärgid 1. Õpetada eestlastele ja uussisserändajatele tantse Eestist ja teistest riikidest. 2. Populariseerida tantsimist kui head vaba aja veetmise viisi ning tekitada osalistes huvi külastada Tantsuklubi igakuiseid/nädalasi koosviibimisi. 3. Soodustada uute kontaktide loomist ja edasist suhtlust. Ülesehitus 1.Tantsuõpetaja Kristiina Siig viib läbi workshopi, mille raames õpetab kohalolijatele mitmeid Eesti ja rahvusvahelisi tantse. 2.Pärast töötuba algab tavapärane tantsuklubi, millega liituvad tantsuklubi püsikülastajat, kelleks on valdavalt eestlased. Osalised saavad kohe õpitut praktiseerida ja kohalikega koos aega veeta. 3.Kohapeal on ka elavad muusikud, kes teevad tantsude õppimise elavaks ning snäkkidega toidulaud osalejatele. Turundus Sabatants, Estonishing Evenings üritused, FB grupid, Settle in Estonia, Estonian House, Hopneri māja. Ürituse vajadus ja kasu Kuna Tantsuklubi korraldab igal teisel nädalal üritusi, siis saavad workshopi osalised ka hiljem Tantsuklubi üritustest osa võtta. Workshopil õpitakse selgeks kõige enim tantsitud tantsud, mistõttu on hiljem lihtsam erinevatel üritustel kaasa lüüa. Osalejad mõistavad, et tantsud on lihtsad ja ei pelga hilisematest üritustest osa võtta. Lisaks paraneb nende füüsiline aktiivsus ja heaolu ning liigutamine langetab stressitaset ja lõõgastab. Tantsuklubi üritusel osalevad juba praegu tantsuhuvilised eestlased ja välismaalased, kellega uussisserändajatel on võimalik edasisi uusi kontakte luua. ÜRITUS 7 (august) Pealkiri Eating and cooking healty in Estonian climate. Formaat: Ettekanne + töötuba Sihtgrupp: Kõik tervislikust toitumisest huvituvad eestlased ja uussisserändajad Toimumise keel: Inglise keel Asukoht Palo Alto Club, MTÜ Mondo (võib muutuda) Kestvus 3 tundi Eelarve 2200 EUR Osalejate arv kuni 30 inimest. Potentsiaalsed Eesti Toitumisnõustajate Ühendus (ETNÜ) koostööpartnerid Eesmärgid 1. Kasvatada teadlikkust tervislikust ja mitmekülgsest toitumisest Eesti kliimas kasvavate ja kättesaadavate toiduainetega. Rõhutada toitumise sobitamist meie kliima vahelduvate aastaaegadega. 2. Õpetada ja julgustada välismaalasi tarbima kohalikku ja värsket eesti toitu ning anda infot ostukohtade kohta. 3. Anda kohalolijatele võimalus ise valmistada mõnda lihtsat ja tervislikku Eesti rooga. 4. Soodustada eestlaste ja välismaalaste suhtlemist läbi ühise tegevuse ja huvi toidu vastu. Ülesehitus 1.Ettekanne kvalifitseeritud toitumisnõustaja poolt, kes annab ülevaate, kuidas erinevatel aastaaegadel tervislikult toituda ja tutvustab Eesti köögi eripärasid. Toitumisnõustaja annab lisaks soovitusi Tallinna erinevate tervislike söögikohtade ja kohalike turgude kohta. Toitumisnõustaja on Eesti Toitumisnõustajate Ühendusest, nt Ene Viiard, Merike Kaarma 2. Seejärel on kohalolijatel võimalik toitumisnõustajalt küsimusi küsida ja oma kogemusi jagada. 3.Järgneb praktiline workshop, mille viib läbi kohalik tuntud kokk (nt Peeter Pihel), kes õpetab ja teeb koos kohalolijatega tervisliku ja lihtsa roa Eestis kasvavatest toiduainetest. Samuti võimalus kokale küsimusi esitada ning uurida Eesti restoranimaastiku, kohalike söögikohtade ja turgude kohta. 4. Toidu söömine ja omavaheline suhtlemine. Osaliste teavitamine teistest Foodie-suunitlusega gruppidest, kus saab ka edaspidi teiste huvilistega söömas või kokkamas käia (nt Internations Foodies Group). Turundus Estonishing Evenings üritused, veebileht ja FB leht. Settle in Estonia, Estonian House, erinevad FB grupid ja Foodie grupid. Ürituse vajadus ja kasu Toitumine mõjutab otseselt meie tervist, energiat ja heaolu. Toitumine on teema, mis on relevantne nii eestlastele kui ka välismaalastele. Toidu nautimine on hea viis inimesi omavahel kokku viia. Uussisserändajad ei pruugi teada palju Eesti köögist, traditsioonidest ja roogadest. Kohanemine uue keskkonna ja kliimaga on stressirohke ning mõjutab kehakaalu ja meeleolu, mistõttu tervislik toitumine hea viis oma tervist ja energiat hoida. ÜRITUS 8 (september) Pealkiri Art is everywhere Formaat: Kohtumised kunstnikega ja töötuba Sihtgrupp: Kunsti vastu huvi tundvad eestlased ja uussisserändajad ning nende lapsed. Toimumise keel: Inglise keel Asukoht Martin Saare galerii Fahles või KUMU Kestvus 3 tundi Eelarve 1700 EUR Osalejate arv 25 Potentsiaalsed Meelis Tammemägi, Martin Saar, KUMU koostööpartnerid Eesmärgid 1. Tutvustada välismaal resideeruvaid Eesti kunstnikke ja Eestis resideeruvaid välismaa kunstnikke nii eestlastele kui Eestis elavatele uussisserändajatele. Tõsta teadlikkust kaasaegsetest kunstnikest, nende eludest ja loomingust. 2. Populariseerida kunstiga tegelemist ja kunstinäituste külastamist. 3. Viia kokku kunstihuvilisi eestlasi ja välismaalasi. 4. Teavitada osalisi teistest üritustest, Eesti kunstimuuseumitest ja kunstiga seonduvatest tegevustest, millega nad hiljem tegeleda võiksid. Ülesehitus Ürituse sissejuhatus galerist Meelis Tammemäelt, kes tutvustab lühidalt Eesti kunstimaastiku. Seejärel tutvustavad kunstnikud lühidalt oma loomingut ja vastavad publiku küsimustele. Kunstnikena on planeeritud kutsuda Martin Saar (eestlane New Yorgis), Tarrvi Laamann (Jamaikal elav eestlane), Steve Vanoni (Eestis resideeruv ameeriklane). Vestlusõhtule järgneb töötuba, mille käigus saavad kõik osalised pintsli kätte võtta ja ühismaalimises kaasa lüüa. Töötuba viib läbi üks kunstnikest koos Meelis Tammemäega. Võimalik on ka ühine KUMU külastus ja tutvustus. Osalisi teavitatakse teistest kunstiga seotud üritustest ja pakutakse võimalust registreerida end Galeristi meilinglisti, kuhu tuleb regulaarselt infot erinevate näituste avamiste ja muude ürituste kohta, mida hiljem külastada võib. Turundus Estonishing Evenings üritused, veebileht ja FB leht. Settle in Estonia, Estonian House, erinevad kunstisõprade grupid FBs. Ürituse vajadus ja kasu Kunstiga tegelemine on teraapiline ja hea viis lõõgastumiseks. Kunst võib huvi pakkuda väga erineva taustaga inimestele, kuid hetkel pole nende jaoks eriti kooskäimiskohti. Loominguline tegevus workshopi näol ühendab inimesi ja soodustab sotsiaalsete sidemete loomist ÜRITUS 9 (oktoober) Pealkiri Practising religion in Estonia Formaat: Diskussioon ja networking Sihtgrupp: Kõik religioossed ja religiooni vastu huvi tundvad eestlased ja uussisserändajad. Toimumise keel: Inglise keel Asukoht Kohvik Kestvus 3 tundi Eelarve 1600 EUR Osalejate arv kuni 60 Potentsiaalsed EELK, Rooma Katolik Kirik koostööpartnerid Eesmärgid 1. Tutvustada erinevate religioossete kogukondade toimimist Eestis. 2. Teavitada neid erinevatest kogudustest ja ühendustest, millega nad edaspidi liituda ja oma usku praktiseerida saavad. 3. Tuua kokku erinevad religioonihuvilised ja esindajad, nii kohalikud kui ka uussisserändajad. 4. Julgustada erinevate kontaktide tekkimist ka väljaspool jumalateenistust ja kirikut. Ülesehitus Üritus algab vestlusringiga, kuhu on kutsutud erinevate religioonide esindajad Eestis. Diskussiooni juhib Estonishing Eveningsi tiimiliige. Vestlusringi on planeeritud kutsuda: Stiiv Knowers (pensionil Anglikaani kiriku pastor), Matthias Burghardt (Luteri kiriku sakslasest pastor), Philippe Jourdan (Rooma Katoliku kiriku piiskop), Shmuel Kot (Eesti Pearabi) Vestlusringile järgneb toidulaud ja networking, mille raames saavad kõik üritusest osavõtjad kehakinnitust ja omavahel suhelda. Turundus Kiriklikud organisatsioonid ja kogudused, Estonishing Evenings ja Estonishing Life üritused ja FB leht, FB grupid, Settle in Estonia, International House, Integratsiooni Sihtasutus. Ürituse vajadus ja kasu Ühised väärtused ja uskumused ühendavad inimesi. Kuna Eestis on enamik kogukondade ja koguduste tegevusi eestikeelsed, siis on oluline luua keskkond, kus ka teist keelt rääkivad inimesed saaksid kokku tulla ja oma religiooni esindajatega kontakte luua. ÜRITUS 10 (november) Pealkiri Living green in Estonia Formaat: Ettekanded, networking Sihtgrupp: Eestlased ja uussisserändajad, kes tunnevad huvi loodussõbralike ja keskkonda hoidvate eluviiside kohta. Toimumise keel: Inglise keel Asukoht Kohvik Kestvus 3h Eelarve 1800 EUR Osalejate arv 50 Potentsiaalsed Teeme ära, Eesti Looduse Fond, CleanTech ForEst koostööpartnerid Eesmärgid 1. Eesmärk on tuua kokku erinevad keskkonnasõbralikkust toetavad organisatsioonid ja tutvustada neid eestlastele ja uussisserändajatele. 2. Julgustada inimesi nendega liituma ja ühiseid tegevusi ette võtma. 3. Soodustada keskkonna huvi tundvate inimeste omavahelist sotsialiseerumist ja sidemete loomist. Ülesehitus Kolm ettekannet teemal, kuidas igapäevaelus rohelisemalt majandada ja mis võimalused Eestis selleks on. Kohale on planeeritud kutsuda Teeme ära, Eesti Roheline Liikumine Uuskasutuskeskus, Cleantech ForEst. Ettekandeid planeerima kutsuda Erki Ani, Peep Mardiste, Kadi Kenk, Katriin Jüriska. Lisaks sellele tutvustaksid kõik organisatsioonid ka võimalusi, kuidas nende tegevuses kaasa lüüa ja oma panus anda. Üritus jätkub ühise toidulaua ja networkimisega. Osalisi julgustatakse organisatsioonidega liituma. Kui võimalik, siis organiseeritakse üritus enne mõni kuu Teeme Ära aktsiooni maikuus. Kõik üritusest osavõtjad, kellel pole sõpruskondi, kellega Teeme Ärale registreerida, saavad ürituse jooksul selle kohta rohkem infot ning võimaluse registreeruda. Turundus CleanTech ForEst, Estonian World, organisatsioonide FB lehed ja uudiskirjad, keskkonnale suunatud FB lehed, Settle in Estonia, Estonian House. Ürituse vajadus ja kasu Keskkond ja rohelised eluviisid on muutumas aina aktuaalsemaks ja huvipakkuvamaks teemaks nii eestlaste kui ka välismaalaste seas. Teadlikkuse kasvu tõustes soovivad inimesed üha enam ise panustada ja olla ka oma igapäevaelus rohelisemad. Eestis on mitmeid sellele valdkonnale pühendunud organisatsioone, kus saab ka vabatahtlikuna kaasa lüüa. Ometi on praegu nende liikmed peamiselt eestlased. Üritus võiks tõsta nende organisatsioonide nähtavust uussisserändajate seas ja tekitaks neis huvi saada liikmeid uussisserändajate näol ja jagada oma infot inglise keeles. ÜRITUS 11 (detsember) Pealkiri Contemporary photography and photographers Formaat: Fotografiska külastus, vestlusõhtu Sihtgrupp: Eestlased ja uussisserändajad, kellel on huvi fotograafia vastu. Toimumise keel: Inglise keel Asukoht Fotografiska ja kohvik Kestvus 3-4 h Eelarve 2100 EUR Osalejate arv 45 Potentsiaalsed Fotografiska ja kohvik koostööpartnerid Eesmärgid 1.Tuua kokku erinevad fotograafia huvilised 2. Promoda Fotografiska liikmeks hakkamist, mille raames toimuvad eraldi üritused fotohuvilistele ja maailmakuulsate fotograafidega kohtumised 3. Pakkuda inspiratsiooni fotograafiaga tegelemiseks. Ülesehitus Ühiskülastus Fotografiskasse ja töötaja poolt läbi viidud tuur. Üritus jätkub vestlusõhtuga kohvikus, kus pakutakse kohalolijatele suupisteid ja kuhu on kutsutud 2 tuntud Eesti fotograafi. Planeeritud on kutsuda Merilin Mandel (inimeste pildistamine) ja Remo Savisaar (loodusfotograafia). Fotograafid näitavad oma loomingut, räägivad oma teekonnast fotograafiani ja vastavad publiku küsimustele. Osalisi julgustatakse üksteisega suhtlema, kooos pildistamas käima ja Fotografiska sõbraprogrammiga liituma, et ka edaspidi koos käia ja fotograafiaga tegeleda. Turundus Estonishing Evenings üritused ja FB leht, Settle in Estonia, Estonian House, fotograafia huviliste FB grupid, Fotografiska Ürituse vajadus ja kasu Tehnoloogia arenguga on ka fototehnika ja fotograafiaga tegelemine saanud suuremale hulgale inimestele kättesaadavaks. Kuna fotograafia on huvipakkuv suurele hulgale inimestele, siis võime eeldada, et üritusele tuleb nii eestlasi kui uussisserändajaid. Fotografiska on unikaalse kontseptsiooniga fotomuuseum, mida saab külastada vaid Stockholmis ja Tallinnas. Üritus võimaldaks nii fotograafiat nautida, fotograafiast vestelda ja ühiste huvidega inimesi koondada. Võimalus Fotografiska sõprade klubiga liituda annab sissepääsu järgmistele sarnastele üritustele. ÜRITUS 12 (jaanuar) Pealkiri Ways of practising mindfulness Formaat: Vestlusõhtu ja workshop Sihtgrupp: Eestlased ja uussisserändajad, kellel on huvi mindfulness praktikate vastu Toimumise keel: Inglise keel Asukoht KuuRuum Stuudio Kestvus 3h Eelarve 1850 EUR Osalejate arv 40 Potentsiaalsed MTÜ Vaikuseminutid, Joogaruum, Buddhist Centre, Yoga Tallinn, Aleksandri koostööpartnerid tehnika Eesmärgid 1. Tuua kokku eestlased ja uussisserändajad, kes on huvitatud mindfulnessist ning soovivad seda oma igapäevaelus rakendada. 2. Tutvustada erinevaid jooga ja meditatsiooni keskuseid, gruppe ja võimalusi ning julgustada inimesi nendega liituma. 3. Proovida erinevaid tehnikaid praktikas ning leida endale sobivaimad. Ülesehitus Vestlusõhtu erinevate mindfulness praktikate õpetajate ja esinejatega. Esinejad räägivad oma isiklikest kogemustest ja tutvustavad praktikaid, mis neid on aidanud. Vestlusõhtule on planeeritud kutsuda Marilyn Jurman Yoga Tallinnast, Edvard Ljulko Vaikuseminutite meeskonnast, Taivo Org MTÜ Budakojast, Karin Brown MTÜ Aleksandri Tehnikast, Elina Naan KuuRuumist. Sellele järgneb tehnikate praktiline proovimine ning soovitused igapäevaeluks ning TeeRännak Elina Naaniga, mille jooksul inimesed saavad suhelda ning networkida. Turundus Estonishing Evenings üritused ja FB leht, Settle in Estonia, Estonian House, mindfulness ja joogahuviliste FB lehed. Ürituse vajadus ja kasu Tänapäeva kiire elutempo tõttu juures on suurenenud vajadus ja huvi teadveloleku praktikate järele. Uue ühiskonna ja keskkonnaga kohanemine võib olla väga stressirohke protsess, mistõttu võib erinevatest mindfulness praktikatest suur abi olla. Suur osa nendest gruppidest on eestikeelsed, kuid on ka inglise keelseid võimalusi osaleda – igaüks saab endale sobivaima leida ning samade huvidega inimestega kontakti jääda. PROJEKTI MAKSUMUS ÜRITUSED MAKSUMUS (EUR) Russian speakers´ life in Estonia 3700 EUR Estonishing Life in the nature 2200 EUR Positive and peaceful parenting 3200 EUR Visiting Miiamilla Museum with Children 1700 EUR Estonia, Latvia and Lithuania - same, same or different? 2100 EUR Dancing around the world 1800 EUR Eating and cooking healty in Estonian climate. 2200 EUR Art is everywhere 1700 EUR Practising religion in Estonia 1600 EUR Living green in Estonia 1800 EUR Contemporary photography and photographers 2100 EUR Ways of practising mindfulness 1850 EUR KOKKU 25 950 EUR MEESKOND, ÜLESANDED JA TÖÖJAOTUS Kõik Estonishing Evenings meeskonnaliikmed on rahvusvahelise taustaga eestlased, kes on elanud pikemalt mitmetes välisriikides ning mõistavad läbi isikliku kogemuse uussisserändajate muresid ning uude riiki sisseelamise, integreerumise ning sotsiaalse võrgustiku ülesehitamise väljakutseid. Lisaks on meil kõigil juba olemas laialdane välismaalaste (sh. ka uussisserändajate) võrgustik ja sõpruskond, kellega me tihedalt suhtleme, kellelt tagasisidet saame ning oma senistele üritustele samuti kaasanud oleme. Oleme kõik ka oma töökohtadel väga lähedalt nende probleemidega kokku puutunud ning meile on väga tähtis, et Eestis oleks kõigil hea elada ning kõik tunneksid ennast osana ühiskonnast ning omaksid head ja toetavat tugivõrgustikku. Estonishingi meeskonnasisene tööjaotus oleneb ka ürituse teemast, kuid üldiselt on see võimalikult võrdne - järgmise ürituse teemade, esinejate ja küsimuste välja mõtlemine toimub alati tiimitööna, samuti jaotame seejärel ära, kes milliseid esinejaid-osalejaid kutsuma hakkab ning milliseid koostööpartnereid saaksime kaasata. Ülesanded võivad vastavalt vajadusele ja ideedele varieeruda. Nele tegeleb suures osas organisatsiooni juhtimise ja tiimitöö koordineerimisega, kui ka erinevate asjaosaliste nagu tehnikud, disainerid ja koostööpartnerite koordineerimisega. Reelika ja Silver tegelevad turundustöö, meedia ja tekstide kirjutamisega. Leene tegeleb külaliste vastuvõtu, fotograafide, statistika kogumise ja kingituste eest. Üritusi modereerib enamasti Silver, vahel ka Reelika, ning vajadusel (poliitilised debatid) oleme kaasanud ka organisatsiooniväliseid moderaatoreid. Ürituse toimumise päeval tegeleme kõik esinejate ja osalejate vastuvõtmise, publiku kaasamise ja jooksvate ülesannete lahendamisega. Ürituse lõppedes kutsume publikut ja esinejaid omavahel Telliskivi lokaalidesse (Pudel, F-Hoone, Kivi Paber Käärid) aega veetma, kus neil on võimalik üksteisega tutvuda ja muljeid vahetada. Järgnevatel päevadel tegeleme fotode jagamise ja tänu avaldamisega. Teeme kokkuvõtteid ja kogume tagasisidet. PROJEKTIJUHI CV NELE PLUTUS Linkedin: https://www.linkedin.com/in/neleplutus/ HARIDUS  Kultuuriteadus BA (Tallinna Ülikool)  Turunduse Juhtimine AP (Copenhagen Business Academy) KEELED VÄLISMAAL ELAMISE KOGEMUS  Eesti keel (emakeel)  Saksamaa (1 aasta, 2006 – 2007, YFU  Inglise keel (C1) vahetusõpilane)  Saksa keel (B1)  Austraalia (7 kuud, 2010 – 2011, Work and Travel)  Saksamaa (6 kuud 2013, Erasmuse vahetusõpilane)  Taani (2.5 aastat, 2013 – 2016 üliõpilane) TÖÖKOGEMUS  Läti (1 aasta, 2016, praktikant) AMETIKOHT: Asutaja, Meeskonnatöö koordinaator ORGANISATSIOON: Estonishing Evenings MTÜ Estonishing Evenings on MTÜ, mis korraldab regulaarset inglise keelset üritustesarja, mille eesmärgiks on tuua kokku eestlased ja uussisserändajad, rääkida erinevatel ühiskondlikel teemadel, soodustada uute kontaktide teket ja omavaheliste mõtete jagamist ning läbi selle ühiskonna avatumaks muutmist. KESTVUS: 05. 2017 - siiani TÖÖÜLESANDED:  Tiimitöö koordineerimine  Koosolekute juhtimine ja uute ideede genereerimine.  Koostööpartnerite ja esinejatega suhtlemine.  Tehnikute ja disainerite töö koordineerimine  Sponsoritega suhtlemine  Publiku ehk siis uussisserändajate ja kohalikega suhtlemine  Tagasiside ja uute ideede kogumine üritusi külastavatelt uussisserändajatelt  Üritustel osalemine ja sujuva korralduse eest vastutamine  Raamatupidamine, aruandlus. AMETIKOHT: Projektijuht, ekspordinõustaja Firma: Gateway&Partners Gateway&Partnersi missiooniks on aidata ettevõttetel välisturgudele siseneda pakkudes selleks nii turu-uuringute kui ka partnerotsingu teenuseid. KESTVUS: 01. 2016 – siiani TÖÖÜLESANDED: Aidata Baltikumi ettevõtetel välisturgudele siseneda ja välisettevõtetel Eesti turule siseneda.   Partnerlustotsingu projektide juhtimine  Turu-uuringute läbiviimine  Ekspordi Hommiku üritustesarja korraldus  Klientide nõustamine ärikultuuri ja sisenemisstrateegia valikul. RELEVANTSED KOGEMUSED PROJEKTI LÄBIVIIMISEKS Kogemus YFU Eesti organisatsioonis Pärast aastast vahetusaastat Saksamaal on Nele panustanud ka MTÜ Youth for Understanding tegevusse. 1. Viies läbi valimispäevi, mille raames valitakse sobivad keskkooliõpilased, kes on valmis minna vahetusõpilasena aastaks välismaale elama. 2. Korraldades sponsorluskoolitusi, eesmärgiga juhendada tulevastel vahetusõpilastel oma vahetusaasta osalemistasu kulude katteks sponsoreid leida. 3. Külastades erinevaid Tallinnas asuvaid põhi- ja keskkoole, jagades oma vahetusaasta kogemusi ja teavitada noori YFU organisatsiooni võimalustest. Kogemus eestlaste kohtumisürituste organiseerimisel Taanis Taanis elatud aastate jooksul korraldas Nele mitmeid eestlastele suunatud üritusi, mille eesmärgiks oli tuua kokku kaasmaalaased, jagada muljeid ja leida uusi tutvusi. Üritused olid väga populaarsed ja mitmed kohalkäijad on tänaseni head kontaktid ja sõbrad. Mõned näited: https://www.facebook.com/events/114914685559313/ https://www.facebook.com/events/596188970470592/ https://www.facebook.com/events/356295044509328/ Kokkupuude välismaalastele suunatud üritustega Nele on külastanud ja osa võtnud järgmiste organisatsioone tegevustest ja üritustest  Couchsurfingu iganädalased kokkusaamised  Internationsi kohtumine  Kokkusaamine Settle in Estonia programmi korraldajatega ja üksteise tegevustega  Meetup kogunemised Kopenhaagenis  Science and Cocktails üritustesarja külastused Kopenhaagenis Ülesanded Estonishing Life projekti teostamisel  Projekti juhtimine ja meeskonnatöö koordineerimine  Suhtlemine tellijaga  Esinejate ja koostööpartneritega suhtlemine. MEESKOND Silver Tambur Haridus: Sütevaka Humanitaargümnaasium, lõpetamata kõrgharidus Keeled: eesti, inglise Töökogemus: Silver on Eesti loetuima inglisekeelse meediaväljundi Estonian World looja ning peatoimetaja. Estonian World on 2012 loodud inglisekeelne veebiajakiri, mis koondab kõike Eestisse puutuvat ning avaldab kvaliteetseid artikleid, intervjuusid ning arvamusi. Estonian Worldil on hetkel ligi 38000 toetajat, mis ületab teiste inglise keelsete portaalide ning veebiväljaannete oma kõrgelt. Lisaks on Silver ka üks liikumise Kõigi Eesti üks loojaid ning eestvedajaid. Kõigi Eesti loodi aastal 2019 eesmärgiga ühendada ühiskonda lõhenemise vastu ning on korraldanud palju ühiskondlikke üritusi, näiteks Sõbralik Eesti. Silver on elanud 12 aastat Suurbritannias, lisaks ka Saksamaal ja Indias. Ülesanded Estonishing Life projekti teostamisel ● Ürituste turundamine (sotsiaalmeedia, artiklid, meediakajastus) ● Vajadusel vestlusringide modereerimine ● Sisu loomine Täpsema ülevaate Silveri töökogemustest, oskustest ning soovitustest leiate LinkedInis - https://www.linkedin.com/in/silver-tambur-09337516/ Reelika Virunurm Haridus: BA inglise filoloogia Tallinna Ülikool, MA Keeleteadus ja Kommunikatsioon Hannoveri Ülikool Keeled: eesti, inglise, saksa, hispaania, itaalia, vene Töökogemus: Reelikal on pikaajaline rahvusvaheline töökogemus messide ja konverentside korraldajana Saksamaal, kus ta on koos töötanud firmadega üle Euroopa ning samuti aidanud korraldada mitut rahvusvahelist Volkswageni üritust Hispaanias – Volkswagen Ibiza Congress 2011 ja Volkswagen Zaragoza Congress 2012. Hannoveri ülikoolis töötas ta International Office´s välistudengite DAAD programmi koordinaatorina, pannes väljaspool Euroopa Liitu tulnud välisüliõpilastele kokku Saksamaale integreerumise ja kultuuriprogrammi. Eestis on ta tagasi olnud üle 6 aasta ning töötanud rahvusvahelistes meeskondades tuntud startupis TransferWise ning samuti avalikus sektoris e- residentsuse programmi partnerite haldurina. Põhitöö kõrvalt on Reelika üle kuue aasta tegutsenud ka mitmekeelse linna- ja loodusgiidina nii Tallinnas kui kogu Eestis, olles kohanud turiste ja külalisi kogu maailmast. Reelika on üle 7 aasta samuti panustanud korrespondendi ja kirjutajana Estonian Worldi edusse ning avaldanud seal ligi 20 artiklit, muuhulgas ka globaalsete eestlaste, poliitika ning uussisserändajate teemadel. Reelikal on suur avaliku esinemise kogemus, mis hõlmab samuti mitmeid rahvusvahelisi konverentse ja workshope, peamiselt inglise ja saksa keeles. Vabatahtlikuna on Reelika korraldanud igakuiseid üritusi Eestis viibivatele välismaalastele ja expatidele aastal 2014 Internations brändi saadikuna. Ülesanded Estonishing Life projekti teostamisel ● Sisu loomine ● Vestlusringide modereerimine ● Ruumide broneerimine ● Cateringi organiseerimine Täpsema ülevaate Reelika töökogemustest, oskustest ning soovitustest leiate LinkedInis - https://www.linkedin.com/in/reelika-virunurm-56863b57/ Leene Truu Haridus: Aasia Uuringud BA (Tallinna Ülikool) Keeled: eesti, inglise, jaapani, saksa Välisriikides elamise kogemus: Saksamaa, Jaapan Töökogemus: Sekretär-asjaajaja Jaapani saatkonnas Tallinnas. Kultuuriprojektide läbiviimine, delegatsioonide vastu võtmine. Koordinaator rahvusvahelises Tumlare Corporationis, koostöö Taiwani ja Hongkongi kolleegidega reisikorralduse valdkonnas, rõhuga rahvusvahelises meeskonnatööl. Giiditöö kogemus 7 aastat inglise ja jaapani keeles, tuurid Tallinnas. Erinevate tuuride väljatöötamine ning korraldus. Euroopa Vabatahtlik Teenistus - vabatahtlik töö Jenas, Saksamaal, Eesti kultuuri tutvustamine erinevates vanusegruppides inimestele. 70 lapse ja noore kaasamine kultuuridevahelise kommunikatsioonide aruteludes. Pärast vabatahtliku teenistuse lõppu Saksamaal mentor Eestis kahele vabatahtlikule, noortevahetuse korraldamine Eestis ja Saksamaal. Koordinaator rahvusvahelises Tumlare Corporationis, koostöö Taiwani ja Hongkongi kolleegidega reisikorralduse valdkonnas, rõhuga rahvusvahelises meeskonnatööl. Täpsema ülevaate Leene töökogemustest, oskustest ning soovitustest leiate LinkedInis - https://www.linkedin.com/in/leene-truu-038765125/ Ülesanded Estonishing Life projekti teostamisel: ● Esinejatega suhtlemine ● Fotograafi kutsumine ● Ürituse toimumisel kohapeal koordineerimine SENINE KOGEMUS Estonishing Evenings on MTÜ, mille idee tekkis detsembris 2016 ning mis ametlikult loodi 2017 aastal. Estonishing Evenings üritustesari on toimunud regulaarselt alates maikuust 2017, täpsema info, meie missiooni ja visiooni leiate lisatud turundusmaterjalidest. Statistikat osalejate ja riikide/rahvuste kohta hakkasime koguma alates 22.10.2018 üritusest. Meie 20. üritus toimub 2019 aasta detsembris. Toimunud üritused kronoloogilises järjekorras: 04.05.2017 „How to survive in a new country?“ Esinejad: – saatejuht Tuuli Roosma – sotsiaalantropoloog Aet Annist – Pipedrive´s töötav Lõuna-Aafrika päritolu copywriter Justin Zehmke Ürituse eesmärk oli selgitada uude riiki sisseelamise psühholoogilisi tagamaid ning arutleda võimalike positiivsete ja negatiivsete kõrvalnähtude ja kohanemismehhanismide üle. Aet Anniste rääkis võimalikest kohanemisraskustest ning andis praktilisi kohanemismõuandeid uussisserändajatele. Tuuli Roosma rääkis oma isiklikest kogemustest erinevates riikides (Venemaa, Iraan, Austraaalia, Hiina), isiklikust kogemusest Eestisse sisse elamisel rääkis Justin Zehmke. 14.06.2017 „Unlocking the code of Estonian working culture“ Koostööpartner: Work in Estonia Esinejad: – Laura Salu, partner firmas MoveMyTalent – Kathleen Naglee, International School of Estonia CEO ning direktor. Ürituse eesmärk oli anda ülevaade Eesti töökultuurist ning arutleda võimalike kitsaskohtade, väljakutsete üle ning rääkida töökultuurist ja tööandja pilgu läbi. 27.09.2017 „1000 years of Estonian history in a nutshell“ Esinejad: – Heli Jürisson, suure kogemuspagasiga giid Traveller Toursis. Ürituse eesmärk oli huvitavalt ja läbi huumori tutvustada Eesti keerulist ajalugu viimase tuhande aasta kontekstis. Heli ettekandele järgnes viktoriin kõigile kohalviibijatele, kus kõik said oma olemasolevad teadmised proovile panna. 09.10.2017 „Future of Tallinn – a debate with election candidates“ Esinejad: – Yoko Alender, Reformierakond – Kadri Kõusaar, Sotsiaaldemokraadid – Urmas Reinsalu, IRL – Kaspar Kurve, Rohelised – Abdul Turay, Keskerakond  – Lance Gareth Edward Boxal, Valimisliit Hääled Üritus eesmärk oli korraldada üks väheseid inglisekeelseid valimisdebatte kogu Eestis. Ürituse vastu oli väga suur huvi – kuna tegu oli kohalike valimiste eelse debatiga, siis valmisõigus oli ligi 183,000l välisriigi kodanikul, nende hulgas umbes 29,000l Euroopa Liidu väliskodanikul. Poliitikud debateerisid etteantud küsimust teemal ning publik sai aktiivselt oma küsimusi esitada. 20.11.2017 „Is Estonia really the land of opportunities for entrepreneurs?“ Esinejad: – Kristel Kruustük, Testlio kaasasutaja ning Aasta Ettevõtja – Daigo Takagi, Tokomaru restoraniketi ja Momo toidupeo asutaja. Jaapanlane, kes on 10 aastat Eestis elanud ning ettevõtlusega tegelenud. Ürituse eesmärk. Kuna Eesti on kuulutatud WEFi (World Economic Forum) viimase aruande kohaselt Euroopa kõige ettevõtlikumaks riigiks, võttis üritus luubi alla ettevõtlusega tegelemisega Eestis – rääkijad arutlesid, kuidas on tegelikult olla ettevõtja Eestis nii kohaliku kui ka välismaalase silmade läbi ning mis on sellega kaasnevad väljakutsed. 07.02.2018 „Is there a place for a God in Estonia?“ Esinejad: – Ringo Ringvee, religiooniteadlane ja Siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik – Annely Neame, EELK diakon – Kristi Ockba, moslemiusku eestlanna – Misha Beshkin, Lätist pärit vene rahvusest juut Ürituse eesmärk. WIN/Gallup International Polls uuringute kohaselt on Eesti maailma kolme vähim religioosse riigi hulgas. Ürituse alguses selgitab Ringo Ringvee, milline on religioonide olukord Eestis ning mis on selle ajaloolised põhjused. Järgnevas debatis diskuteerivad erinevate religioonide esinejad ja koguduse liikmed Eesti religioossuse ning isiklike kogemuste üle. 22.03.2018 „Is it easy to succeed as a woman in Estonia?“ Esinejad: – Liisa-Ly Pakosta, soovõrdsusvolinik – Mari-Liis lind, MTÜ Tech Sisters asutaja – Kathleen Naglee, International School of Estonia CEO ja direktor – Oksana Tandit, Ukraina päritolu disainer ja moemaja omanik – Karen K. Burns, Briti-Eesti Kaubanduskoja juhatuse liige, CGI Eesti Ürituse eesmärk: võtta luubi alla Eesti naiste olukorra tööturul, nende konkurentsivõime ja Eestis ettetuleva meeste ja naiste statistiliselt suure palgalõhe võimalikud põhjused. Liisa Pakosta avas ürituse kokkuvõtva ettekandega hetkeolukorrast ja statistikast ning üritus jätkus paneeldiskussiooniga teiste osalejate vahel, kus jagati kogemusi ning mõtestati lahti naissoost ettevõtjate olukorda ja väljakutseid Eestis. 30.05.2018 „Could tolerance boost Estonia?“ Koostööpartner: Eesti Inimõiguste Keskus Esinejad: – Kari Käsper, Eesti Inimõiguste Keskus – Taavi Rõivas, Eesti eelmine peaminister – Sarah Raud – Kristiina Raud Ürituse eesmärk: keskendumine inimõiguste, sallivuse ja mitmekesisuse olukorrale Eestis ning esitas küsimusi, kas rohkem sallivust tooks Eestile rohkem rahvusvahelisi talente, kui salliv Eesti tegelikult on ning kuhu me suundume. Õhtu avas ettekanne Eesti Inimõiguste Keskuselt, mis andis ülevaate, kus Eesti väärtuste kaardil maailmas asub ning kui tähtis roll on sallivusel ühiskonnale, eriti innovaatilisuse ja loomingulisuse soodustamisel Paneeldiskussioonis arutles Taavi Rõivas LGBT kogukonna toetamise teemal ning kooseluseaduse vastuvõtmisest ning Sarah ja Kristiina Raud rääkisid oma isiklikust kogemusest samasoolise paarina. 17.09.2018 „How to make Tallinn great again?“ Esinejad: – Yoko Alender, arhitekt ja linnaplaneerija – Jaanus Juss, Telliskivi Loomelinnaku asutaja ja CEO Üritus eesmärk: keskenduda ideedele, kuidas Tallinna linnaruumi paremaks muuta. Yoko Alender andis ülevaate linnaplaneerimisest, mis teeb linna linnaks ning kuidas Tallinn on ajalooliselt kujunenud. Jaanus Juss arutles Telliskivi Loomelinnaku eduloo ja arenemise üle. Rääkijate vahepeal toimusid grupiarutelud, mille tulemusena pandi kirja konkreetsed ideed, kuidas Tallinna linnapilti paremaks muuta ning Tallinna rohelisemaks muuta. Samuti valmis ideedest kokkuvõttev artikkel Estonian Worldis. 22.10.2018 „Could Estonia become a bi-ethnic success story?“ Esinejad: – Marju Lauristin, sotsiaalteadlane ja poliitik – Sergei Metlev, venekeelne eestlane, Eesti Mälu Instituut – Artemi Troitski, venekeelne uussisserändaja, ajakirjanik, muusikakriitik Ürituse eesmärk. Ürituse avas Marju Lauristin, kes andis ülevaate venekeelse rahvastiku ajaloost ning hetkeolukorrast. Järgnenud paneeldiskussioon käsitles Eesti venekeelse kogukonna minevikku, olevikku ja tulevikku ning julgustas avatud diskussiooni keelebarjääride, halli passi, venelast ümbritsevate stereotüüpide ja müütide üle ning arutles venekeelsete koolide ja meedia tuleviku üle. Lisaks räägiti kõrgharitud Eesti venelaste väljarändest kui ka Venemaalt pärit uussisserändajate suurenemisest. Osalejate statistika: 150 inimest 33st riigist (Estonia, Argentina, Austria, Belarus, Chile, China, Croatia, Czech Republic, Egypt, Finland, France, Germany, Hungary, India, Italy, Korea, Latvia, Lithuania, Malta, Netherlands, Pakistan, Romania, Russia, Singapore, Slovakia, South Africa, Sweden, Turkey, UK, USA, Ukraine and Venezuela). 10.12.2018 „Estonia & Finland – common values and common future?“ Esinejad: – Kristi Raik, Eesti Välipoliitika Instituudi direktor Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuses – Kaja Kunnas, Eesti-Soome ajakirjanik ja kirjanik – Timo Raussi, soomlasest PR ja turundusekspert, endine ajakirjanik  – Tarmo Virki, eestlasest ajakirjanik, raamatu „Minu Soome“ autor Arutelu avas Kristi Raiki ettekandega hetkeolukorrast Eesti ja Soome suhetes ning jätkus paneeldiskussiooniga Eesti ja Soome unikaalsete kultuuriliste, lingvistiliste ja päritoluliste ühisjoonte üle. Luubi alla võeti ka ühised ajalooteemad, Nõukogude okupatsiooni ajal tekkinud erinevused väärtustes, suhted Venemaaga, eestlaste suur kogukond Soomes ja meediakajastus mõlemas riigis. 29.01.2019 „Is climate change a threat to Estonia?“ Esinejad: – Mihkel Kangur, – Mattias Turovski – Joonas Plaan – Grete Arro Ürituse eesmärk. Diskussiooniõhtu avas Mihkel Kanguri ülevaatlik raport Eesti keskkonna ja looduse hetkeolukorrast. Järgnesid ettekanded globaalsest kliimamuutusest ja selle põhjustest, sellega kaasnevatest võimalikest kultuurilistest ja sotsiaalsetst tagajärgedest Eestile ning psühholoogilistest aspektidest, mis mõjutavad inimeste keskkonnakäitumist. Osalejate statistika: 126 inimest 17 riigist (Estonia, Azerbaijan, Belgium, Canada, Czech Republic, Denmark, Finland, Germany, Italy, Malta, Mexico, Russia, Slovakia, Spain, UK, USA, Ukraine). 18.02.2019 „Future of Estonia – a debate with election candidates“ Koostööpartner: Avatud Eesti Fond Esinejad: – Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakond – Mailis Reps, Keskerakond – Riina Sikkut, Sotsiaaldemokraadid – Urmas Reinsalu, IRL – Kristina Kallas, Eesti 200 – Peep Mardiste, Rohelised Üritus oli taas üks väheseid inglisekeelseid valimisdebatte kogu Eestis, mille vastu oli väga suur huvi – vaatamata sellele, et paljud osalenud välismaalased seekordsetel Riigikogu valmistel hääletada ei saanud. Poliitikud debateerisid Estonishingi meeskonna poolt ettevalmistatud aktuaalsete küsimuste teemadel ning publik sai aktiivselt oma küsimusi esitada. Osalejate statistika: 163 inimest 33 riigist, neist 89 Eestist (Estonia, Russia, Armenia, Austria, Australia, Azerbaijan, Belgium, Canada, China, Colombia Croatia, Czech Republic, Cyprus, Denmark, Ecuador, Egypt, Estonia, France, Germany, Hungary, Italy,Israel, Japan, Latvia, Malta, Morocco, Mexico, Norway, Pakistan, Portugal, Russia, Slovakia, Spain, Sweden, Syria, UK, USA, Ukraine). 28.04.2019 „Telliskivi Creative City 10 Special - „How I´ve survived in Estonia“ Esinejad: – Stewart Johnson Ameerika Ühendriikidest – Denise Fontoura Brasiiliast – John C Sullivan Ameerika Ühendriikidest – Ken Saburi Singapurist  – Manan Anwar Pakistanist Telliskivi Loomelinnaku 10. sünnipäeva eriüritus, mille formaadiks olid humoorikad 10-minutilised ettekanded Eestis elavatelt välismaalastelt nende Eestisse sisseelamise kogemustest, ettetulnud väljakutsetest ja äpardustest. (Kuna tegu oli eriüritusega, siis statistikat ei teinud, inimesed käisid sisse ja välja). 06.05.2019 „What Future for Europe?“ Koostööpartner: Avatud Eesti Fond Esinejad: – Taavi Rõivas, Reformierakond – Yana Toom, Keskerakond – Sven Mikser, Sotsiaaldemokraadid – Riho Terras, Isamaa – Peep Mardiste, Rohelised – Kristina Kallas, Eesti 200 – Raimond Kaljulaid, üksikkandidaat Ürituse eesmärk: Euroopa Parlamendi valimiste eelne inglise keelne debatt. Poliitikud debateerisid Estonishingi meeskonna poolt ettevalmistatud aktuaalsete küsimuste teemadel ning publik sai aktiivselt oma küsimusi esitada. Osalejate statistika: 157 inimest 26st riigist (Austria, Australia, Bulgaria, China, Egypt, Estonia, Finland, France, Germany, India, Italy, Japan, Netherlands, Norway, Pakistan, Poland, Portugal, Russia, Spain, Sweden, UK, Ukraine, USA, Venezuela). 12.06.2019 „150 Years of Singing and Dancing Queens“ Esineja: Veronika Portsmuth, 2011 laulupeo kunstiline juht, dirigent ja laulja Ürituse eesmärk: laulu- ja tantsupeo 150.-le juubelile pühendatud eriüritus. Veronika Portsmuth andis ülevaate Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioonist ning selle tähendusest. Üritus jätkus Tantsuklubi juhendamisel vanade Eesti tantsude õppimisega, taustaks bänd elava muusikaga. Osalejate statistika: 54 inimest 22-st riigist (Australia, China, Czech Republic, Ecuador, Egypt, Finland, France, Germany, India, Italy, Latvia, Malaysia, Norway, Romania, Russia, South-Africa, Spain, Sweden, UK, USA). 23.09.2019 „Estonia as a Wunderkind – myth or reality?“ Esinejad: – Sten Tamkivi, tehnoloogia ettevõtja, Estonian Startup Leaders Clubi president – Maris Hellrand, ajakirjanik, produtsend ja meedia konsultant – Dario Cavegn, ERR inglisekeelsete uudiste peatoimetaja, copywriter – Katharina Sowa, Pipedrive Ürituse eesmärk: arutleda Eesti kui imelapse ja IT-riigi maine ning tegeliku olukorra üle. Anda ülevaade, mida Eestist välismeedias portereeritakse ning mis on sellega kaasnevad ohud ja võimalused. Osalejate statistika: 49 inimest 22-st riigist (Estonia, Russia, Australia, Bangladesh, China, Czech Republic, Finland, France, Germany, Georgia, India, Iran, Italy, Latvia, Nigeria, Sweden, South Africa, Spain, Turkey, UK, Ukraine, USA). 28.10.2019 „How to survive in Estonia as a man?“ Esinejad: – Margus Vaher, laulja ja esineja – Justin Petrone, USA päritolu kirjanik ja ajakirjanik – Louis Zezeran, Comedy Estonia looja – Jorgen Matsi, psühholoog, sportlane, isikliku arengu treener Pipedrives Ürituse eesmärk: arutlus paneeldiskussiooni vormis, kus neli meest arutasid läbi huumori teemadel kaasaegse mehe rolli üle. Räägiti mehelikest stereotüüpidest Eestis, meessoost sõprade leidmisest, deitimiskultuurist, isade ja poegade suhetest ning Eesti ja välismaa meeste erinevustest. Osalejate statistika: 100 osavõtjat 32-st riigist (Australia, Belarus, Belgium, Brazil, Bulgaria, China, Czech Republic, Denmark, Dominican Republic, Egypt, Estonia, France, Germany, India, Italy, Iran, Japan, Mexico, Netherlands, Norway, Pakistan, Russia, Slovakia, Slovenia, Switzerland, Sweden, Turkey, UK, USA, Ukraine, Vietnam, Zambia). 25.11.2019 „How to stop racism in Estonia?“ Koostööpartner: Eesti Inimõiguste Keskus Esinejad: – Jene Walker, mustanahaline ameeriklane – Manan Anwar Pakistanist – Ken Saburi Singapurist – Amna Ahsan Pakistanist Ürituse eesmärk. Rassismi tähenduse ja ühiskonnas avaldumise üle arutlemine ning võimalike lahenduste leidmine. ürituse avas Kari Käsper Inimõiguste Keskusest ettekandega olukorrast Eestis, selgitades rassismi tähendust ning erinevaid avaldumisvorme ja tutvustades erinevaid uuringuid sellel teemal. Neli rääkijat jagasid lühidalt oma isiklikke kogemusi rassismiga Eestis ning pakkusid arutledes lahendusi. Üritus lõpus sai publik 12-s laudkonnas omakorda võimaluse omavahelise diskussiooni käigus välja mõelda ning kirja panna ideid rassismiga võitlemiseks ning ühiskonna sallivamaks muutmiseks. Probleemiga kursis olevad moderaatorid aitasid juhtida diskussiooni laudkondades. Žürii valis välja parima idee, mida Inimõiguste Keskus võimalusel aitab ellu viia. Osalejate statistika: 69 osalejat 23-st riigist (Estonia, Russia, Argentina, Belgium, Brazil, Bulgaria, Canada, Colombia, Czech Republic, Dominican Republic, Finland, France, Germany, Hungary, Italy, Latvia, Pakistan, Slovakia, Slovenia, Turkey, UK, USA, Venezuela).  KÄSUNDUSLEPING nr 14-12.2/739-1 10.01.2020 Siseministeerium, registrikood 70000562, aadress Pikk 61, Tallinn 15065, keda esindab kantsleri 26. oktoobri 2018. a käskkirja nr 1-5/113 „Volituste andmine varade asekantslerile“ punkti 1 varade asekantsler Piret Lilleväli (edaspidi käsundiandja), ja Mittetulundusühing Estonishing Evenings, registrikood 80427333, aadress Sõpruse pst 167- 66, 13413 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Nele Plutus (edaspidi käsundisaaja), eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled, sõlmivad järgmise käsunduslepingu (edaspidi leping). Tegevused viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ tegevuse 2.6.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ raames. 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu ese on käsundisaaja poolt käsundiandja huvides lepingus nimetatud käsundite täitmine. 1.2. Käsundisaaja pakub Tallinnas uussisserändajate suhtlusvõrgustike arendamise ja sotsialiseerumisürituste teenust (edaspidi teenus). Teenus koosneb järgmistest osadest: 1.2.1. pakkumuses välja toodud 12 ürituse läbiviimine; 1.2.2. kogu ürituse korraldusega kaasnev kommunikatsioon inglise ja/või vene keeles (vajadusel ka eesti keeles); 1.2.3. üritusel osalejate registreerimislehtede kogumine, välja arvatud juhul, kui see pole ürituse iseloomust tulenevalt võimalik (lepitakse käsundiandjaga eraldi kokku); 1.2.4. osalejatelt (nii uussisserändajatelt kui eestlastelt) tagasiside kogumine ja analüüsimine ning käsundiandjale edastamine; 1.2.5. toimunud ürituste kohta aruannete koostamine ning käsundiandjale edastamine (lisa 1). 1.3. Käsundisaaja täidab käsundi lähtuvalt käsundiandja antud juhistest lojaalselt ning hoolikalt oma erialateadmistele ja võimetele tuginedes. 1.4. Teenus peab vastama käsundiandja pakkumuse esitamise kutsele (lisa 2) ning käsundisaaja esitatud pakkumusele (lisa 3). 1.5. Käsundisaaja kohustub täitma käsundi hiljemalt 01.03.2021. 2. Käsundisaaja tasu 2.1. Käsundiandja maksab käsundisaajale käsundi täitmise eest tasu 25 950 (kakskümmend viis tuhat üheksasada viiskümmend) eurot (edaspidi lepingu hind). Käsundisaaja ei ole käibemaksukohuslane. 2.2. Käsundisaaja esitab käsundiandjale pärast lõpparuande aktsepteerimist arve. Arve esitatakse Eesti e-arve standardile vastava e-arvena. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele esitama ka käsundiandja kontaktisiku ees- ja perekonnanime. E-arvet on võimalik  saata e-arvete operaatori Fitek AS-i kaudu (täpsem info http://www.fitek.ee/). E-arve arvatakse laekunuks selle e-arvete operaatorile laekumise kuupäevast. 2.3. Käsundisaaja esitatud arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule ning kolmandate isikute kaasamise korral sisaldama nende osaluse määra. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastavat arvet ei tasuta. 2.4. Käsundi eest tasutakse 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase arve kättesaamist. Lepingust tulenevad maksed laekuvad arvel märgitud arvelduskontole. 2.5. Lepingu hind on siduv ja lõplik ning seda ei muudeta inflatsiooni või mistahes muu põhjuse tõttu. 2.6. Lepingu hind hõlmab kõiki käsundisaajal käsundi täitmise tõttu tekkinud kulutusi. 2.7. Käsundisaajale makstav tasu makstakse välja projektist S10-SF-KOH3. 3. Poolte kontaktisikud 3.1. Käsundiandja kontaktisik on Marion Tamberg, kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna peaspetsialist, tel 612 5281, e-post [email protected]. 3.2. Kontaktisiku ülesanded on kontrollida lepingu täitmist, eelkõige anda käsundisaajale juhiseid ja vajalikku teavet ning kontrollida käsundi kvaliteeti, võtta vastu aruanded, hinnata neid ja kinnitada need. 3.3. Käsundisaaja kontaktisikuks on Nele Plutus, projektijuht, tel 5665 6647 ja [email protected]. Tema ülesanded: projekti juhtimine ja meeskonnatöö koordineerimine, esinejate ja koostööpartneritega suhtlemine. 4. Juhised ja teavitamiskohustus 4.1. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Käsundisaaja on kohustatud teavitama käsundiandjat kohe igasugusest käsundiandja huve mõjutavast või tulevikus mõjutavast asjaolust. 4.2. Lepingu punktis 4.1 ettenähtud teavitamisel peab käsundisaaja selgelt põhjendama, milles seisneb võimalik kahjulik asjaolu käsundiandjale ja millistel alustel on käsundisaaja sunnitud juhiste täitmisest keelduma. 4.3. Käsundisaaja on kohustatud lähtuma käsundiandja juhistest, välja arvatud juhul, kui juhiste andmise viivitusega kaasneks käsundiandjale kahjulik tagajärg ja kui kõikidest asjaoludest saab järeldada, et käsundiandja kiidab juhistest kõrvalekaldumise heaks. 5. Aruanded 5.1. Käsundisaaja esitab käsundiandjale täidetud käsundi kohta aruanded (lisa 1) 14 (neliteist) päeva jooksul pärast iga ürituse toimumist ning lõpparuande hiljemalt 01.03.2021. 5.2. Käsundiandja on kohustatud vaatama 10 (kümne) tööpäeva jooksul käsundi täitmise aruande üle, teavitama käsundisaajat käsundi täitmise puudustest kirjalikult ning andma käsundisaajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui käsundiandja ei ole 10 (kümne) tööpäeva jooksul käsundisaajat avastatud puudustest teavitanud, loetakse, et käsundiandja aktsepteerib aruannet. 5.3. Pärast aruande aktsepteerimist käsundiandja poolt tekib käsundisaajal õigus saada lepingus kokkulepitud tasu. 6. Käsundisaaja õigused ja kohustused 6.1. Käsundisaajal on õigus: 6.1.1. saada käsundiandjalt käsundi täitmiseks vajalikke juhiseid ja teavet; 6.1.2. saada käsundi täitmise eest tasu;  6.1.3. kalduda seaduses või lepingus sätestatud juhtudel käsundiandja juhiste täitmisest kõrvale, teavitades sellest viivitamata käsundiandjat lepingu punkti 4 kohaselt. 6.2. Käsundisaaja kohustub: 6.2.1. täitma käsundi isiklikult. Kolmandate isikute kaasamisel peab selle enne käsundiandjaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastama; 6.2.2. järgima käsundi täitmisel käsundiandja antud juhiseid ning hoiduma igasugustest tegevustest, mis võiks takistada lepingu eesmärkide saavutamist; 6.2.3. andma käsundiandjale käsundi täitmise kohta teavet; 6.2.4. hüvitama hooletusest või tahtlikult käsundiandjale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju; 6.2.5. tagama Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ nõuete järgimise. 7. Käsundiandja õigused ja kohustused 7.1. Käsundiandjal on õigus: 7.1.1. nõuda käsundisaajalt käsundi täitmist; 7.1.2. nõuda käsundisaajalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 7.1.3. nõuda käsundi täitmise kohta teavet. 7.2. Käsundiandja kohustub: 7.2.1. maksma käsundisaajale lepingus ettenähtud ajal käsundi täitmise eest tasu; 7.2.3. juhtima viivitamata käsundisaaja tähelepanu tema tegevuses ilmnevatele puudustele. 8. Vastutus 8.1. Pooled vastutavad nii lepingust kui seadusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. 8.2. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. 8.3. Kui käsundiandja viivitab põhjendamatult tasu maksmisega, on käsundisaajal õigus nõuda viivist 0,2% (null koma kaks protsenti) võlgnetavast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid kõige rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. 8.4. Kui käsundisaaja ei täida käsundit lepingus ettenähtud perioodil, on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi iga viivitatud päeva eest 0,2% (null koma kaks protsenti) lepingu hinnast, kuid kõige rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. 8.5. Käsundiandjal on õigus nõuda punktis 8.4 sätestatud leppetrahvi tasumist ka aja eest, kui käsundisaaja teeb käsundiandja ettekirjutuste tõttu käsundis parandusi. 8.6. Käsundiandja peab esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude käsundisaajale mõistliku aja jooksul arvates päevast, mil käsundiandja sai teada või pidi teada saama leppetrahvi nõude esitamise õigusest. 8.7. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 8.8. Käsundisaaja vastutab tema poolt lepingu täitmisse kaasatud kolmandate isikute tegevuse eest. 8.9. Kui käsundisaaja on käsundiandja juhiseid eiranud ja ei ole põhjendanud selle vajadust ning juhiste eiramine on põhjustanud käsundi täitmise kvaliteedi languse, on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 50% (viiskümmend protsenti) lepingu hinnast. 8.10. Leppetrahvi ja viivise võib käsundiandja käsundisaajale makstavast summast maha arvestada. 9. Konfidentsiaalsus 9.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. 9.2. Käsundisaaja täidab kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid nõudeid. Käsundiandja ja käsundisaaja edastavad konfidentsiaalset teavet ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega otseselt seotud, ning kindlustavad, et need isikud on konfidentsiaalsusnõudest teadlikud ja täidavad seda. 9.3. Konfidentsiaalse teabena käsitavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid, teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. 9.4. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub pooltel kõigi isikute eest, kelle ta on lepingu täitmisse kaasanud. 9.5. Konfidentsiaalsusnõue kehtib ka pärast lepinguliste kohustuste täitmist. 10. Vääramatu jõud 10.1. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 10.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele poolele kirjalikult teatama. 10.3. Kui vääramatu jõu mõju kestab üle 30 (kolmekümne) kalendripäeva, on kummalgi poolel õigus leping lõpetada, teatades sellest enne teisele poolele. Lepingu lõpetamisel lepingu täitmise võimatuse tõttu peab pool tegema kõik selleks, et täita need lepingujärgsed kohustused, millele vastanduv kohustus on teise poole poolt enne lepingu täitmise võimatust sooritatud. 11. Teated 11.1. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud juhul, kui sellised teated on informatsioonilise sisuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks: 11.1.1. kontaktisiku või käsundisaaja e-posti aadressil elektrooniliselt saadetud teate puhul samal päeval juhul, kui teade on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval; 11.1.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus märgitud aadressil ning tähitud kirja postitamisest on möödunud 5 (viis) päeva. 12. Lepingu kehtivus ja muutmine 12.1. Leping jõustub alates lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt. 12.2. Leping kehtib poolte kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni. 12.3. Poolte lepingulisi tegevusi loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 01.01.2020. 12.4. Kui käsundisaaja ei ole käsundit ühe kuu jooksul pärast punktis 1.5 sätestatud tähtaja möödumist täitnud, on käsundiandjal õigus ilma käsundisaajale kokkulepitud tasu maksmata leping üles öelda ning nõuda sisse lepinguga ettenähtud leppetrahv ja tekitatud kahju osas, mida leppetrahv ei kata. 12.5. Käsundisaajal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, nõudes käsundiandjalt lepingu ülesütlemise ajaks faktiliselt täidetud käsundi maksumuse tasumist, kui käsundiandja viivitab käsundisaajale makstava tasu maksmisega rohkem kui 30 (kolmkümmend) päeva. 12.6. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on muudatused tühised. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. 13. Lõppsätted 13.1. Käsundisaaja võib oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi (sealhulgas nõudeid) anda kolmandale isikule üle ainult käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Käsundiandja nõusolek ei vabasta käsundisaajat tema kohustustest juba täidetud lepingu osas ega üle andmata kohustuste osas. 13.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes tahteavaldused, mida pooled on teinud lepingu ettevalmistamise käigus. 13.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte kirjalikult määratud tähtpäeval. 13.4. Pooled lahendavad lepingust tulenevad vaidlused heas usus läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendab vaidluse Harju Maakohus. 13.5. Lepingu dokumentideks on käesolev leping ning selle lisad, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, lepingu muudatused vormistatakse lepingu lisadena. Lepingu sõlmimise ajal on lepingule lisatud: 13.5.1. lisa 1 – aruande vorm; 13.5.2. lisa 2 – pakkumuste esitamise kutse; 13.5.3. lisa 3 – käsundisaaja esitatud pakkumus. 14. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 15. Poolte kontaktandmed ja allkirjad Siseministeerium MTÜ Estonishing Evenings Pikk 61, 15065 Tallinn Sõpruse pst 167-66, 13413 Tallinn 612 5008 +37256656647 [email protected] [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Lilleväli Nele Plutus Lisa 1. Käsunduslepinguga nr 14-12.2/739-1 täidetud käsundi aruanne [nr] Käsundiandja Siseministeerium Käsundisaaja Aruandlusperiood Aruande esitamise kuupäev Täidetud käsundi kirjeldus (läbiviidud üritus(t)e kirjeldus, hinnangu tulemuslikkusele ja kuidas said eesmärgid täidetud, kaasatud uussisserändajate ja kohalike arv jm asjakohane info) Maksumus Rahastamisallikas Osakaal % (allkirjastatud digitaalselt) [käsundisaaja nimi] [kuupäev]