Kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 1 Kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruses nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) kogu määruse tekstis asendatakse sõna „väljaarvatud“ sõnadega „välja arvatud“; 2) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Määrust ei kohaldata taotlejale, kelle rahastamine toimub iga-aastase Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirja alusel.“; 4) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise eesmärk on arendada ja populariseerida, eelkõige lastele ja noortele suunatud tegevuste kaudu, Eesti arhitektuurivaldkonda, sealhulgas mahulist arhitektuuri, ruumilist planeerimist, sise- ja maastikuarhitektuuri ning urbanistikat, ja disainivaldkonda, sealhulgas tootedisaini, graafilist disaini ja teenusedisaini.“; 5) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) korraldatakse arhitektuuri- ja disainialaseid sündmuseid;“; 6) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) tõstetakse arhitektuuri- ja disainipädevust;“; 7) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) kulu sisseostetud teenusele, sealhulgas koolitus- ja nõustamiskulu ning uuringud;“; 8) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) seminari, koolituse, õppereisi ja kontaktürituse kulu, sealhulgas välisosaleja transpordi- ja majutuskulu;“; 9) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;“; 11) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.“; 12) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 3000 eurot ja maksimaalne summa on 50 000 eurot taotluse kohta.“; 13) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile; 2) projekti valdkondlik mõju, sealhulgas strateegiline mõju, kestlikkus, uuenduslikkus, ajakohasus ning mõju laste ja noorte arhitektuuri- ja disainiteadlikkuse tõstmisele; 3) projekti teostajate professionaalsus, eelnev kogemus, haldusvõimekus, koostööpartnerite olemasolu ja panus projekti elluviimisel; 4) teavitustegevuste ja meediaplaani olemasolu ja läbimõeldus; 5) eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Seletuskiri kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ 16. novembril 2018. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.11.2018, 5. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse toetuse andmise eesmärki ning sellega seonduvalt abikõlblikke kulusid ja täpsustatakse rakenduslikke aspekte, mis varasemalt ei olnud määruse tasandil piisava selgusega sätestatud või mille täpsustamine on õigusselguse huvides oluline, et tagada meetme parem rakendatavus. Meetme eesmärgi muutmine on tingitud asjaolust, et riik soovib edaspidi suunata rahalised vahendid eelkõige lastele ja noortele mõeldud tegevuste toetamisse. Laste ja noorte kaudu edendatakse ühiskonna üldist ruumipädevust ja disainiteadlikkust ning nende kaudu saab suurel määral alguse kogu valdkondlik areng. Eesmärgi muutmise vajadus tuleneb osalt ka sarnaseid tegevusi toetavate meetmete senisest osalisest dubleerimisest. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska (e-post [email protected], telefon 628 2207) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 13 punktist, millega muudetakse kultuuriministri 12. novembri 2018. a määrust nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“. Eelnõu punktiga 1 asendatakse kogu määruse tekstis ekslikult kokku kirjutatud sõna „väljaarvatud“ sõnadega „välja arvatud“. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 1 lõike 4 sõnastust. Täiendus on seotud grupierandi määruse (EL) 2017/1084 muudatusega. Täienduse mõte seisneb selles, et määrust ei kohaldata üksnes nende taotlejate suhtes, kes on Eesti riigi poolt abi ebaseaduslikult saanud või seda abi väärkasutanud ja abi ei ole taotluse esitamise hetkeks tagasi makstud. Kui mõni teine liikmesriik peaks andma Eesti ettevõtjale abi, mille Euroopa Komisjon või kohus tagasi nõuab, ei saa määruses toodud piirangut kohaldada. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse §-i 1 lõikega 41. Tegemist on sättega, mis piirab määruse kohaldamist nendele, kelle rahastamine toimub iga-aastase Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirja alusel. Piirang on kehtestatud selleks, et vältida avaliku sektori toetuste killustumist ning topeltfinantseerimise riski. Kui taotleja rahastamine toimub riigi poolt teiste alusel, ei tohiks ta käesolevast meetmest toetust taotlema tulla. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõike 1 sõnastust. Arhitektuuri ja disaini valdkondade arendamisel on erinevate toetusmeetmete lõikes puudu nendest valdkondlikest lastele ja noortele suunatud tegevuste toetusvõimalustest, mis edendaksid ruumi- ja disainiteadlikkust üleriigilisel ja rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu muudetakse meetme eesmärgi sõnastust selliselt, et meede oleks edaspidi suunatud eelkõige lastele ja noortele ja nendele suunatud tegevuste kaudu arendatakse ja populariseeritakse nii arhitektuuri- kui ka disainivaldkonda. Eelnõu punktidega 5 ja 6 muudetakse määruse § 3 lõike 1 punkti 1 ja punkti 4. Muudatus on punkti 1 puhul seotud sellega, et ka festivalid on sündmused, mistõttu ei ole sündmuste nimetamise kõrval vaja festivale eraldi nimetada ning punkti 4 muudatus on seotud meetme eesmärgi muutumisega. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 8 lõiget 3 punktiga 61. Edaspidi loetakse abikõlblikuks ka kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas näiteks koolitus- ja nõustamiskulu ning uuringud. Meetme raames seni esitatud projektide analüüsist nähtub, et eesmärgipäraste projektide elluviimiseks on sageli vaja sisse osta koolituste, nõustamise ja uuringute läbiviimise teenust, mistõttu on sellised kulud põhjendatud. Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 8 lõike 3 punkt 9 sõnastus. Muudatus laiendab senist sõnastust nii, et abikõlblike kulude hulka loetakse edaspidi seminari, koolituse, õppereisi ja kontaktürituse kulu, sealhulgas välisosaleja transpordi- ja majutuskulu. Meetme raames seni esitatud projektide analüüsist selgub, et eesmärgile vastavate (rahvusvaheliste) sündmuste korraldamine hõlmab sageli seminaride, koolituste (nt töötubade), õppereiside ja kontaktürituste läbiviimist, kus tuleb tihti katta siseriiklike osalejate kõrval ka väliskülalis(t)e transpordi ja majutuskulud, mistõttu on sellised kulud põhjendatud. Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõike 3 punkt 12. Kehtetuks tunnistamise põhjus on selles, et tegemist on dubleeriva sättega. Käibemaksu abikõlblikkus on reguleeritud määruse § 8 lõike 4 punktis 4. Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 8 lõike 4 punktis 4 sätestatud käibemaksu mitteabikõlblikuks lugemise tingimuse sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt on käibemaks mitteabikõlblik, välja arvatud kui vastavalt käibemaksuseadusele ei ole toetuse raames tasutud käibemaksust õigus sisendkäibemaksu maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Eelnõu punktiga 11 parandatakse määruse § 8 lõike 4 punktis 8 esinenud täheviga sätte sisu muutmata. Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 10 lõikes 1 sätestatud maksimaalset taotletavat toetuse summat 30000 eurolt 50000 eurole. Muudatus tugineb senini toetatud projektide analüüsile ning on vajalik meetme eesmärkide tõhusamaks elluviimiseks. Taotlused peaksid meetme eesmärkide elluviimiseks sisaldama pigem tegevuste kogumit kui ühte tegevust (või üksikuid tegevusi), mistõttu eeldab nende tegevuste elluviimine ja selle tulemusena saavutatava muutuse saavutamine suuremat eelarvet. Eelnõu punktiga 13 täpsustatakse määruse § 12 lõikes 2 toodud hindamiskriteeriume. Muudatus on vajalik selleks, et projektide puhul hinnataks edaspidi eraldi nende eesmärgipärasust, üldist valdkondlikku mõju ja konkreetsemat mõju laste ja noorte arhitektuuri- ja disainiteadlikkuse tõstmisele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud selle rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on selgitatud seletuskirja punktis 2. Muudatused parandavad üleüldist õigusselgust ja aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning eelnõu kohta on arvamust küsitud Eesti Arhitektide Liidult, Eesti Sisearhitektide Liidult, Eesti Maastikuarhitektide Liidult, Eesti Disainerite Liidult ja Eesti Kujundusgraafikute Liidult.  Kultuuriministri määruse muutmise eelnõu seletuskirja juurde Lisa Märkuste tabel kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõule Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Rahandusministeerium Kuna tegemist on siseriikliku määrusega, siis ettepanek Arvestatud. asendada eelnõu punktis 2 tekstiosa „sama Paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: liikmesriigi“ tekstiosaga „Eesti riigi“. „Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.“. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu punktis 4 mõiste Arvestatud. „planeerimist“ mõisteks „ruumilist planeerimist“ ning muuta Paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: punkti 4 järgmiselt „…arhitektuurivaldkonda, sealhulgas mahulist arhitektuuri, ruumilist planeerimist, sise- ja „Toetuse andmise eesmärk on arendada ja maastikuarhitektuuri ning urbanistikat,…“ Täpsustus on populariseerida, eelkõige lastele ja noortele vajalik, et eristada arhitektierialadele omast ruumilist suunatud tegevuste kaudu, Eesti planeerimist selgelt muudest planeerimisvaldkondadest nagu arhitektuurivaldkonda, sealhulgas mahulist tootmise planeerimine, eelarveplaneerimine jms. arhitektuuri, ruumilist planeerimist, sise- ja maastikuarhitektuuri ning urbanistikat, ja disainivaldkonda, sealhulgas tootedisaini, graafilist disaini ja teenusedisaini.“. Eelnõu punkti 3 selgitustes tuuakse välja erisus juriidiliste Mittearvestatud. isikute kohta, kelle rahastamine toimub Paragrahvi 1 lõige 41 sätestab, et määrust ei Kultuuriministeeriumi käskkirja alusel ja viidatakse, et kui kohaldata taotlejale, kelle rahastamine toimub rahastamine toimub riigi poolt teistel alustel, siis ei tohiks ta iga-aastase Kultuuriministeeriumi käesolevast meetmest toetust taotlema tulla. Selgitustes tekib valitsemisala eelarve käskkirja alusel. Seega mitmeti mõistetavus: juhul kui taotleja saab rahastust mõnest eelnõuga ei piirata taotleja õigust olla teisest meetmest, siis kas tal on õigus tulla taotlema või mitte rahastatud teistest meetmetest peale sättes ning kuidas vältida topeltfinantseerimist teistest meetmetest? nimetatu. Seletuskiri selgitabki, et kui taotleja Määruse sõnastus toob üheselt välja, kuid seletuskirja rahastamine toimub riigi poolt teistel alusel sõnastus tekitab küsimusi. (antud juhul KUM eelarvest), siis ta ei tohi taotlema tulla. Küll aga on kehtiva määruse § 8 lõike 4 punkt 8 kohaselt keelatud lugeda abikõlblikuks kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest. Eelnõu punkti 8 selgitustest näib, et on vajadus välisosaluste Selgitame. reisikulud katta. Selgitus, miks aga just välisosalejate Muudame § 8 lõike 3 punkti 9 sõnastust, reisikulud tuleks katta ei ole minu arvates piisav. Saan aru, et võtame sealt välja sõna „korraldamise“ ning siseriiklike osalejate kulusid ei kaeta. Seepärast võiks ikkagi sõnastame sätte järgmiselt: „seminari, selgitada, et miks on vaja just välisosalejate kulusid katta. koolituse, õppereisi ja kontaktürituse kulu, Esinejate ja delegaatide kulud on lubatud katta juba kehtiva sealhulgas välisosaleja transpordi- ja määruse alusel. majutuskulu“. Seega on meetme raames abikõlblikud kõik seminari, koolituse, õppereisi ja kontaktüritusega seotud kulud sh siseriiklike osalejate transpordi ja majutuskulud kui need on põhjendatud. Eelnõu punkt 13 hindamiskriteeriumid. Millisel viisil on Selgitame. arvestatud regionaalse aspektiga, et tagada toetuse jõudmine Tegemist ei ole selliselt ülesehitatud ühtlaselt üle Eesti? regionaalse meetmega, kus oleks oluline, et kogu Eesti oleks toetustega kaetud. Meetmes vaadatakse projekte nende sisu järgi. Kultuuriministeeriumil on eraldi regionaalsete kultuuritegevuste meede.