Leping

KONTOPÕHINE SA Rakvere Teatrimaja 2020 EELARVE SAN koosoleku 29.11.2019 lisa 2 PÕHITEGEVUS Kontorühm,-klass 2020 EELARVE Investeeeringud/ TULUD Põhitegevus KINO BC kinnisvara hooldus KOKKU 298/203 Eelmiste perioodide TULEM/ KASUTAMATA JÄÄK 0 0 0 0 0 322 Tulud majandustegevusest 1 024 740 318 400 29 310 0 1 372 450 322 130 Etendus-ja kontsertasutuste tasulised teenused 698 340 0 29 310 0 727 650 322 140 Reklaami müügitulud 2 500 2 400 0 0 4 900 322190/3233 Muud tulud kultuuri ja kunstialasest tegevusest 323 900 316 000 0 0 639 900 350 Saadud sihtfinantseerimine 18 900 0 239 000 91 700 349 600 350 000 Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 18 900 0 239 000 0 257 900 350 020 Välisabi tegevuskuludeks 0 0 0 0 0 350 200 Kodumaine põhivara sihtfinatseerimine-Rakvere linn 0 0 0 0 0 350 200 Kodumaine põhivara sihtfinantseerimine Kultuuriministeerium 0 0 0 91 700,0 91 700 350 200 Kodumaine põhivara sihtfinantseerimine Kultuurkapital 0 0 0 0 0 350 220 Välismaine sihtfinatseerimine 0 0 0 0 0 352 Saadud mittesihtotstarbeline finantseerimine 1 603 334 0 0 0 1 603 334 Muu mittesihtotstarbeline finantseerimine Kultuuriministeerium 352 100 PALGAFONDI OSALINE TOETUS+HALDUSKULUDE TOETUS 1 603 334 0 0 1 603 334 381 Kasum/kahjum põhivarade müügist 0 0 0 0 0 388 890 Muud erakorralised tulud 0 1 725 0 0 1 725 655 Tulu hoiustelt ja antud laenudelt 500 0 0 0 500 655 000 Intressitulu 500 0 0 0 500 KOKKU TULUD 2 647 474 320 125 268 310 91 700 3 327 609 kontroll KULUD 50 Tööjõukulud 1 775 118 98 542 43 000 0 1 916 660 5 002 Töötajate töötasu 1 235 874 60 000 0 0 1 295 874 5 005 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 90 876 13 800 32 138 0 136 814 5 050 Erisoodustused 0 0 0 0 0 506 000 Sotsiaalmaks 437827,66 24 156 10 605 0 472 589 506 010 Erisoodustuse sotsiaalmaks 0 0 0 0 0 506 030 Erisoodustuste tulumaks 0 0 0 0 0 506 040 Töötuskindlustusmaks 10 540 586 257 0 11 383 5 500 Administreerimiskulud 38 200 1 050 0 0 39 250 550 000 Bürootarbed 2 200 500 0 0 2 700 550 001 Trükised ja muud teavikud 0 0 0 0 0 550 003 Tõlketeenused 0 0 0 0 0 550 010 Sideteenused 3 100 0 0 0 3 100 550 011 Postiteenused 5 840 550 0 0 6 390 550 012 Pangateenused 3 200 0 0 0 3 200 550 013 Majandusvedude teenused 600 0 0 0 600 550 040 Esindus-ja vastuvõtukulud 1 360 0 0 0 1 360 550 041 Kingitused annetused 0 0 0 0 0 550 050 Juriidilised teenused 0 0 0 0 0 550 051 Arvestus- ja auditeerimisteenused 1 600 0 0 0 1 600 550 060 Info- ja PR teenused 19 850 0 0 0 19 850 550 099 Muud administreermiskulud 450 0 0 0 450 5 503 Lähetuskulud 10 252 50 0 0 10 302 550 301 Majutuskulud 3 450 0 0 0 3 450 550 302 Sõidukulud 6 000 50 0 0 6 050 550 303 Kindlustus 0 0 0 0 0 550 304 Päevarahad 352 0 0 0 352 550 309 Muud lähetuskulud 450 0 0 0 450 5 504 Koolituskulud 4 981 0 0 0 4 981 550 400 Koolitusteenused, materjalid 4 631 0 0 0 4 631 ### Muud koolituskulud 350 0 0 0 350 5 511 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 117 980 16 690 0 91 700 226 370 551 100 Küte-ja soojusenergia 41 000 4 000 0 0 45 000 551 101 Elekter 38 500 4 400 0 0 42 900 551 102 Vesi ja kanalisatsioon 4 600 230 0 0 4 830 551 103 Korrashoiu- ja remondimaterjalid 9 680 1 400 0 0 11 080 551 104 Korrashoiuteenused 15 000 6 260 0 0 21 260 551 105 Valveteenused 2 600 400 0 0 3 000 Lehekülg 1  KONTOPÕHINE 551 106 Remont, restaureerimine, lammutamine 4 000 0 0 91 700 95 700 551 109 Muud kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud kulud 2 600 0 0 0 2 600 5 513 Sõidukite ülalpidamiskulud 47 156 0 0 0 47 156 551 300 Sõiduki kütus 26 500 0 0 0 26 500 551 303 Korrashoiu- ja remondimaterjalid 1 900 0 0 0 1 900 551 306 Korrashoiu- ja remonditeenused 10 150 0 0 0 10 150 551 307 Sõidukite kindlustus 6 190 0 0 0 6 190 551 308 Sõidukite rent 2 156 0 0 0 2 156 551 309 Muud ülalpidamiskulud 260 0 0 0 260 5 514 IT ja KT kulud 15 350 2 000 0 0 17 350 551 400 Infotehnoloogia riistvara ja tarvikud 3 000 2 000 0 0 5 000 551 401 Kommunikatsiooni riistvara ja tarvikud 0 0 0 0 0 551 410 Infotehnoloogiline tarkvara 1 900 0 0 0 1 900 551 460 Infotehnoloogia hooldus- ja remonditeenus 10 150 0 0 0 10 150 551 480 Admeside 300 0 0 0 300 5 515 Inventari majandamiskulud 25 745 3 525 0 0 29 270 551 500 Inventar ja selle tarvikud 21 175 1 000 0 0 22 175 551 560 Remondi ja hooldusteenused 2 870 2 000 0 0 4 870 551 580 Rent 1 700 525 0 0 2 225 5 516 Töömasinate ja -seadmete majandamiskulud 8 000 480 0 0 8 480 551 660 Töömasinate ja -seadmete majandamiskulud 8 000 480 0 0 8 480 551 680 Rent 0 0 0 0 0 5 521 Toiduained ja toitlustusteenused 112 600 28 306 0 0 140 906 552 100 Toiduained 112 600 28 306 0 0 140 906 5 522 Meditsiinikulu 1 300 0 0 0 1 300 552 230 Tervishoiuteenused 1 300 0 0 0 1 300 5 525 Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulu 517 849 121 220 225 310 0 864 379 552 500 Materjalikulu 68 670 0 0 0 68 670 552 510 Autoriõiguse- ja litsentsitasud 129 995 108 000 0 0 237 995 552 520 Ürituste ja näituste korraldamise kulud 119 049 7 470 209 310 0 335 829 552 530 Etendus- ja kontserttegevuse kulu 146 078 0 0 0 146 078 552 570 Info- ja PR kulud 0 0 0 0 0 552 580 Reklaamikulud 48 813 5 500 16 000 0 70 313 552 590 Muud kultuuri- ja vaba aja sisustamine kulud 5 244 250 0 0 5 494 5 532 Eri- ja vormiriietuse kulu 390 200 0 0 590 5 540 Mitmesugused majandamiskulud 12 900 6 000 0 0 18 900 554 020 Transpordikulud 4 000 0 0 0 4 000 554 090 Muud mitmesugused majanduskulud 8 900 6 000 0 0 14 900 60 Muud tegevuskulud 1 715 0 0 0 1 715 601 010 Maamaks 400 0 0 0 400 601020-601070 Riigimaksud 1 315 0 0 0 1 315 65 Finantskulud 0 0 0 0 0 650100 Intressikulu võetud laenult 0 0 0 0 0 658950 Muud finantskulud 0 0 0 0 0 KOKKU KULUD 2 689 536 278 063 268 310 91 700 3 327 609 TULEM -42 062 42 062 0 0 0,00 Lehekülg 2  SAN 29.11.2019 koosoleku lisa 3 SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2020. AASTA TEGEVUSKAVA 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse parendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2019. aasta lõpus on teatri trupis 17 koosseisulist näitlejat, mis ei kata tegelikke vajadusi ja sunnib teatrit pidevalt kasutama külalisnäitlejaid. Külalisnäitlejad muudavad küll pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole 2020. aasta pingelise eelarve juures võimalik. Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus eelnevatel aastatel on pea peale pööranud teatri sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid on tulnud miinimumi jõuliseks tõusuks ning see on söönud ära palgaastmestiku. Omatulu ei ole võimaldanud muu personali järeleaitamist sama tormakas tempos. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii on suurenenud omatulu surve veelgi. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks planeeritav riigitoetus katab umbes 70% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril suur osa ka nendest kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine tooks küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too. Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil. Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused (väikebuss, kaasaegne helipark, valguspult) ja jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Suuremaid soetusi pole võimalik teha jooksva aasta eelarve piirides. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt. Kultuuriministeeriumi remondirahade eraldamise komisjon rahuldas ühe meie taotlustest, mille tulemusena saame 2020. aastal ümber ehitada väikese maja amortiseerunud ventilatsioonisüsteemi. 1  SAN 29.11.2019 koosoleku lisa 3 Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja Baltoscandal. 2. TEATER 2020. aastal tuleb endiselt silmas pidada eelmisel aastal paika pandud töökorralduslikke eesmärke:  pikem lavaaeg enne esietendust lavastuste kunstiliseks ja tehniliseks viimistlemiseks;  vältida inimeste ülekoormatust detailsema etteplaneerimisega;  võimalikult suur osa repertuaarist peab olema esitatav väljasõidupaikades;  Rakvere Teatri truppi tuleb suurendada. 2019. aasta on toonud kogemuse, kus eesmärgid justkui pöörduvad üksteisele vastu. Nii näiteks on praktikas ilmnenud, et mida rohkem aega on enne esietendust tehniliste lahenduste kallal töötamiseks, seda enam unustab lavastuse kunstiline meeskond eesmärgi mängida lavastust maalavadel. Tahame jätkata planeerimist põhimõttel, et enne esietendust saadakse segamatut lavaaega rohkem kui senine esietenduse nädal, aga selle aja sisse peab mahtuma praktiline proov vähendatud lavamõõtudega. Eelkavandite süsteemi juurutamine viimastel aastatel on ennast õigustanud, aga kujunduse tingimuste paikapanek peab algama enne eelkavandite kohtumist, mil loominguline juht suhtleb lavastaja ja kunstnikuga. Ka loomenõukogu tasandil peaksid enam sündima arutelud selle kohta, milliste materjalidega on sisuliselt mõtet rääkida väikestest maalavadest ja millistega mitte. Oleme 2019/2020 hooaja suutnud planeerida nii, et igas kuus esietendub üks uuslavastus. See on parim töökodadele ning optimaalne reklaami ja teavituse mõttes. Samas on rohkema lavaaja andmine ja kolme trupi üheaegne proovitegemine viinud arusaamani, et ideaalis on teatril siiski puudu prooviruumidest, eriti vajalik oleks veel üks proovisaal, kus saaks ka misanstseenidega tegeleda. Täna on meie kasutada üks lugemisproovisaal ja kinomajas täismõõtmetes proovisaal. 2019. aasta uuslavastustes kasutati külalisnäitlejaid 13 rollile ja seejuures pole laval ühtegi tõeliselt suurt koosseisu – suurim on 9 osatäitjaga „Verikambi”. Külaliste kasutamine sellises mahus takistab otseselt lavastuste mängimist kunstiliselt ja majanduslikult mõistlikus mahus, sest vabakutselised näitlejad võtavad vastu kõik pakkumised ning see võib viia olukorrani, kus lavastust ei õnnestu kuu aja jooksul üldse mängida või on valikus vaid paar päeva, mil kõik on vabad. Eelarveliste vajaduste katmiseks peab teater mängima keskmiselt 35–40 etendust kuus. Kui nii palju ei õnnestu planeerida, kas paralleelide puudumise tõttu (kui tahaks suuremat koosseisu) või etenduste ärajäämise tõttu (haigestumised) või mõne muu ettevalmistust nõudva suurürituse tõttu (teatripäev 2019), siis on eelarve kohe miinuses. Selline kogemus on aastast 2019 olemas. Kui sinna lisandub veel kunstiliselt nõudlikum materjal, mis vajaks pikemat prooviaega, siis muutub majanduslik toimetulek kohe küsitavaks. Suurem trupp võimaldaks suuremaid koosseise ilma külalisi kasutamata, rohkem paralleele ja seega ka rohkem võimalusi reageerida haigestumiste korral jne. Rääkimata sellest, et anda ka meie näitlejaile mingigi võimalus mängida väljaspool aastaid korduvaid trupikombinatsioone. 2020 on Rakvere Teatri 80. juubeli aasta, selle tähitamiseks lavastatakse spetsiaalne eeskava ja peoõhtu. Kunstilises plaanis on rõhk nõudlikumatel materjalidel. Kõike eelöeldut arvesse võttes on numbrilised eesmärgid 2020. aastal järgmised:  publikuarv 61500;  8 uuslavastust (+ 80. juubeli gala); 2  SAN 29.11.2019 koosoleku lisa 3  žanriline ja vormiline mitmekesisus;  väljasõitudes 40–45% etendustest. Repertuaari kujundamisel arvestame erinevate publikugruppidega, kuid sisuliselt lähtume sellest, et tuua välja olulised tõed inimese kohta praeguses ajas ning tehes seda lavakeeles, mis ei ilustaks olukorda, kuid annaks samas inimesele lootust. Ajatundlikud lood Rakvere Teatri 80. hooaja kevadised uuslavastused tegelevad kõik kaasaegse inimese ning tema murede ja rõõmudega. Prantsuse tänapäeva tuntuima näitekirjaniku Florian Zelleri „Ilma sinuta” on lugu, kus põimuvad autorile omasel moel erinevad reaalsuse tõlgendused ajast ja tõest, seekord on loo keskmes armastuse ja armukadeduse teemad. Vormimängudega, ent inimlikku äratundmist pakkuva loo toob jaanuari lõpus väikses saalis publiku ette Peeter Raudsepp. Veebruaris esietendub publiku poolt kauaoodatud kontsertetendus. Teatri laulvad näitlejad on koos Toomas Suumaniga valinud välja lemmiklaulud, mille nad, nagu pealkirigi ütleb, „Lihtsalt, rõõmustamiseks”, publikuni toovad. Soome Andrus Kivirähkiks nimetatud Tuomas Kyrö poolt kirjutatud ja Urmas Lennuki dramatiseeritud „Kõike head, vana toriseja” vaatab läbi vananeva soome mehe silmade tõejärgsele ühiskonnale, kus kõik on suhteline ja suvaline. Vana Toriseja karuse kooriku all peitub aga mure ja hool oma kodumaa ning lähedaste pärast. Eili Neuhausi lavastus jõuab väikses saalis publiku ette märtsi lõpus. Hooaja viimase esietendusena jõuab kevadel publiku ette Andres Noormetsa ja trupi koosloomes valmiv lavastus, mille tuumaks on Eesti perekond aastal 2020. Hendrik Toompere absurdilood Suvel mängime edasi eelmisel aastal menukalt Kolgaküla rahvamajas etendunud lavastust „Miks Jeppe joob?”. Ka uue hooaja esimene lavastus tuleb Hendrik Toomperelt. See on absurdiklassiku Harold Pinteri must komöödia „Kasvuhoone”, mis räägib inimese sisemisest totalitarismi-ihast, vaadeldes seespolt ühe saladusliku sanatooriumi või puhkekodu töötajate omavahelisi suhteid. Eepilised draamad ja kammerlikud monoloogid Vastukaaluks mitmetele algupäranditele ning autorilavastustele pöördub lavastaja Urmas Lennuk uuel hooajal muinasjutulise Rootsi poole, tuues suures saalis publiku ette põhjamaise, mitmeid armastusliine sisaldava eepilise draama, Selma Lagerlöfi „Löwensköldide sõrmuse”, mis keskendub eri naistegelaste saatusele. Loo keskmes on suured teemad nagu üllus, väärikus ja eneseohverdamine. Teatrikohvikus etenduvad aga Urmas Vadi kirjutatud ja Peeter Rästa lavastatud monoloogid erinevatest vaadetest keskeale ja üksindusele, Eesti moodi. Jõulude eel publiku ette jõudva lastelavastuse osas ootame hetkel vastust autoriõiguste kohta kahe materjali osas: „Maša ja karu” ning „Karupoeg Puhh peab jõule”. Eelmistest hooaegadest ülekanduvad lavastused (esietenduse aeg)  Mehis Pihla „Kuldse liilia saladus”, lavastaja Kersti Heinloo (07.12.2019);  Urmas Lennuk „Made in China”, lavastaja Urmas Lennuk (09.11.2019);  Anton Tšehhov „Onu Vanja”, lavastaja Eili Neuhaus (04.10.2019);  Ingmar Bergman „Nagu peeglis”, lavastaja Madis Kalmet (13.09.2019);  Ludvig Holberg „Miks Jeppe joob?”, lavastaja Hendrik Toompere (07.06.2019);  Aldo De Benedetti „Kaks tosinat tulipunast roosi”, lavastaja Giorgio Bongiovanni (15.03.2019);  Reeli Reinaus „Verikambi”, lavastaja Jaanika Juhanson (21.02.2019);  Nadežda Ptuškina „Kuni ta suri”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.11.2018); 3  SAN 29.11.2019 koosoleku lisa 3  Urmas Lennuk, Oskar Luts „Paunvere poiste igavene kevade”, lavastaja Urmas Lennuk (02.11.2018);  Magnus Carlsson „Põrsas Desmond ja sookolli lõks”, lavastaja Marko Mäesaar (12.09.2018);  Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields „Hullemast hullem”, lavastaja Elina Purde (19.01.2018);  Ken Kesey / Dale Wassermann „Lendas üle käopesa”, lavastaja Eili Neuhaus (06.10.2017);  Urmas Lennuk „Ükssarvikute farm”, lavastaja Urmas Lennuk (15.09.2017);  Andrei Ivanov „See kõik on tema”, lavastaja Helen Rekkor (13.01.2017) 3. KINO 2020. aastal on kino avatud harjumuspäraselt 5 päeva nädalas, 6 päeva nädalas koolivaheaegadel. Päevadel, mil kino on suletud tavapublikule (E–T) säilib võimalus maja kasutada eriüritusteks ja konverentsideks. Aasta jooksul linastub Teatrikinos umbes 240 erinevat filmi ligi 60 000 vaatajale. Plaanis on alustada Beebikino hommikutega, esialgu korra kuus, mis eeldab mõningaid varalisi soetusi (mähkimisalused, pehmed tekid, mänguasjad, istmekõrgendused jm.) Jätkame koostööd Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja Europe Direct'iga, et näidata Rakvere publikule Euroopa väärtfilme. Populaarsemad filmid leiavad ekraaniaega ka koostööväliselt. Oktoobrikuu alguses jätkab LGBTI+ filmifestival „Festheart”, mis sai alguse 2017. aastal Rakveres, 2020 kujuneb neljandaks festivaliaastaks. Teatri ja saatkondade koostöös linastub võimalusel ka filme, mis pole sellest kümnendist või sajandist. Filmivalik on pigem Rakvere publiku nõudmistele suunatud – põhirõhk on jätkuvalt laste- ja koguperefilmidel, Hollywoodi kassahittidel, Eesti filmidel ja suuremat kajastust leidvatel indie- ja väärtfilmidel. Esmakordselt laieneb kinoekraanile ka teatrifestival Baltoscandal. Kino inventar on pärast kolme aastat kasutust hakanud kuluma ja vahetust vajaksid kinosaali istmete katted, et filmisõpradel oleks meeldiv kino külastada ja filme nautida. 2020. aastal oleks vaja kohendada ka teenindusletti ja selle ümbrust. Et filmimaailma uuendustega kaasas käia, võib tulevikus tekkida vajadus esitlustehnika parendamiseks. 4. KOHVIK Teatrikohviku peamine funktsioon on teatrile lisaväärtuste pakkumine, esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügiga. Lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud klientidele ning tellimisel erinevate ürituste ja gruppide teenindamine, ettetellimisel etendusepublikule õhtusöökide pakkumine. Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas ja rahvamajas ning grupitoitlustust vastavalt soovidele ja võimalustele. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegutsemiseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Vahetame jõudumööda välja inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Eesmärk on pakkuda mit- mekesist menüüd ja olla võimalikult paindlik, tulles vastu tellijate soovidele. 4  SAN 29.11.2019 koosoleku lisa 3 5. LISAÜRITUSED 5.1 Sariüritus „RT vestleb” „RT vestleb” on Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Seoses fookuses oleva lavastusega vesteldakse sundimatus õhkkonnas lavastuse ja lavastusest tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt. Vestlust modereerib vastavalt teemale valitud isik. Tavaliselt võtab vestlusest osa kas külalisena või publiku hulgast ka lavastaja, võimalusel liituvad ka äsja laval olnud näitlejad. Vestluse külalised on valitud spetsiaalselt vastavalt teemale. Vestlusõhtu toimub traditsiooniliselt teatrikohviku vabas õhkkonnas, suurema publikumi korral otse laval. Vestlusringi on oodatud ka need, kes on lavastust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Oluline on märkida, et tegemist pole „kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku kultuurielu, eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik saab tööks vajalikku tagasisidet ja huvitavaid ideid ning Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edaspidise repertuaari kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestlusi saab järele vaadata ERRi kultuuriportaalis, mille link ilmub ka teatri kodulehele. 5.2 Sariüritus „RT muusika“ Rakvere Teatri sari „RT muusika” kätkeb endas teatri poolt korraldatavaid muusikaüritusi. Hooaja lõikes püüame hoida kindlat raami korraldatavatel üritustel. Aasta jooksul toimub vähemalt viis kontserti. Kõik sarja kontserdid on nii sisu kui sihtgrupi poolest omanäolised, mis annab võimaluse tuua teatrisse taas väga eriilmelist publikut. 2020. aasta esimesel poolel on sarja alapealkirjaks „Kadunud poegade tagasitulek“ ning keskendume Rakvere Teatrist kaugenenud, kuid meile olulistele isikutele. Kutsume külla Rakvere Teatris mingil ajahetkel töötanud või teatriga seotud olnud tuntud inimesi, kes juubeliaastal kingivad Rakverele muusikalisi üllatusi. Kui RT muusika esimesel aastal esitlesime Rakvere Teatri musitseerivaid näitlejaid, teisel aastal Rakvere Teatris töötanud olulisi persoone, siis 2020. aasta teisel poolel laiendame loogilist rada mööda sarja raami Eesti teatrimaastikul oluliste inimeste ja muusikuteni. 5.3 Sariüritus „RT luuleõhtu Kuu kutse” Noorte näitlejate Grete Jürgensoni ja Jaune Kimmeli initsiatiivil alanud luulesari, kus Rakvere Teatri näitlejad Grete Jürgenson, Jaune Kimmel ja Toomas Suuman loevad luulet ja tutvustavad autoreid, jätkub oma kolmandal tegutsemisaastal mõne üritusega aastas. Nagu ka varem, kutsutakse külalistena luulet lugema ja sellest rääkima nii näitlejaid meie endi teatrist kui ka inimesi väljastpoolt. Külastajate sihtgrupp on kohalik haritlaskond ning gümnaasiuminoored. Ettekandmisele tulev luule ja proosa on sätitud raamistikku, mis pakub rahuldust vanemale luulesõbrale, kuid meelitab kultuurimaastikule lähemale ning sõnakunsti juurde ka noori. 5.4 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” Meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline kuuldeline mõttesport, mis ühendab erineva generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. Avardab ja aitab kujundada muusikalist maitset ning juhatab seni avastamata muusikani. Iga viktoriin seab võistkonnad pingeritta. Välja selgitatakse parim meeskond nii kuu kui ka hooaja lõikes. Läbivalt on osalejate huvi olnud progresseeruv ja leidnud laialdast kõlapinda. 2020. aastal jätkub sügisel alanud muusikaviktoriini viies hooaeg. Huvilised on viktoriini üles leidnud ning nii käib igakuiselt kohal keskmiselt 10 võistkonda. 5  SAN 29.11.2019 koosoleku lisa 3 5.5 Imagoloogilised üritused Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi turundusega haakuvad ka imagoloogilised üritused, mis on seotud uuslavastustega. Iga uuslavastusega kaasneb üritus, mis leiab oma konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri korraldusosakonna visioonikoosolekutel. Lisaüritustele on tavapäraselt kaasatud ka Rakvere Teatri näitlejad. Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrile traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste algusele. Üritused on taaskord vajalikud nii turunduslikust aspektist kui ka selleks, et lähendada kogukonda teatrile. 2020. aasta veebruaris tähistab Rakvere Teater oma 80. juubelit. 6. GALERII 2020. aastal veebruaris plaanime galeriisse suure ajas tagasi vaatava kostüüminäituse. Kasutame Rakvere Teatri lavastuste erksamaid ja huvitavamaid kostüüme. Edaspidi loodame toredat ja viljakat koostööd Tallinn Art Space galeriiga, kust saame kaasaegse kunsti mitmekülgseid juba koostatud näitusi siia tuua. Näitustel näeb läbilõiget tänapäevaste kunstnike teostest. 2020. aastal jätkame kujutava kunsti näituste korraldamist teatri suure ja väikese maja fuajeedes ning kohvikutes. Aastas planeerime 6–8 suuremat näitust, mida eksponeeritakse kuni kaks kuud. Lisaks väiksemad satelliitnäitused suure ja väikese maja kohvikute pindadel. Näitusepinnana on lisandunud teatrikino klaasfuajee. Galerii tegevuse eesmärk on elavdada Rakvere kultuurielu, tuues siia mitmekesist kunsti ja huvitavaid kunstnikke, samas saada majade interjöörid eriilmeliseks ja elavaks. Jätkame koostööd nii kunstnike, disainerite kui ka erinevate üksustega, kes meiega koostööd teha soovivad. Oleme erinevatele kunstiliikidele avatud. 7. BALTOSCANDAL 2020. aastal toimub Baltoscandal kuueteistkümnendat korda (samas möödub esimesest festivalist 30 aastat). Festival toimub 1.–4.juulil 2020. Nelja päeva jooksul plaanime näidata ligi 24 etendust üheteistkümnelt kuni kolmeteistkümnelt esitajalt. Belgia kunstnik Sarah Vanhee osaleb kahe lavastusega: loeng-etendusega „collected screams“ ja lavastusega „undercurrents“, mis valmib koos kohalike vabatahtlike osalejatega. Lavastuse ettevalmistamiseks viib Sarah Vanhee koos kohaliku häälekoolitajaga läbi kolm töötuba. Lavastuses osaleb 25–30 osalejat ja kaks etendust toi- muvad vabas õhus ning on vaatajatele tasuta. Portugali trupi Mala Voadora lavastus „Wilde“, mis põhineb Oscar Wilde’i näidendil „Leedi Windermere`i lehvik“, on 1940. aasta BBC kuuldemängu rekonstruktsioon. Lavastaja Stefan Kaegi ja trupi Rimini Protokoll (Saksamaa) „Uncanny Valley“ on lavastus, kus kirjanik ja näitekirjanik Thomas Melle lasi teha ennast jäljendava roboti, kes võ- tab laval tema koha üle. Miet Warlop (Belgia) on kunstnik, keda oleme kavatsenud kutsuda juba mitmeid aastaid ja sellel festivalil plaanime ära näidata tema lavastuse „Mystery Magnet“. Lisaks on soov festivalile kutsuda Barbara Matijevici (Horvaatia) ja Guiseppe Chico (Itaalia) lavastus „Forecasting“; Juhan Ulfsaki, Mart Kangro ja Eero Epner (Eesti) uuslavastus, mis valmib kevadel 2020; Iggy Lond Malmborgi „Things in My Mouth“ – lavastus, mis esietendus selle aasta novemb- ris Trondheimis ja kus osaleb ka Rea Lest; Benjamin Verdoncki (Belgia) ja Diederik Peetersi (Bel- gia) „Apparitions“. Läbirääkimised käivad EMTA kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekur- suse kaasamiseks, kes valmistaksid ette erinevaid ruumispetsiifilisi projekte. Protsessi veavad Si- mona Gonella (Itaalia) ja Peader Kirk (Inglismaa). Seekord tahame sihipärasemalt kasutada ka tea- trihoovis asuva kinosaali funktsiooni, et näidata dokumentaalfilme: Giulio Boato „Shiro Takatani, 6  SAN 29.11.2019 koosoleku lisa 3 between nature and technology“ ja Lola Ariase „Theatre of War“; Wunderbaumi dokumentaal- draama „Stop Acting Now“; Markus Öhrni valmiv film ja võimalik, et ka Von Krahli Teatri „Jaik“. Võimalusel toome kohale ka filmilavastajad (Markus Öhrn, Giulio Boat). Lisaks on festivalil installatsioonid: Hiroaki Umeda „Haptic Installation“; Christian Falsnaesi „Stage“ ja Henri Hütti, Taavet Jannseni ja Aleksander Väljamäe projekt. Etenduspaikadena kasutame Rakvere Teatri suurt ja väikest saali, kultuurikeskuse saali, Spordikirikut ja Rahu tänava spordisaal jt. Baltoscandali toe- tajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Kulturs- tiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne. Velvo Väli SA Rakvere Teatrimaja juhataja 7  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-5/2719-1 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2020. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 06.01.2020 käskkirja nr 6 alusel, kooskõlas 2020. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1. Lisa 1 - tegevuskava; 1.4.2. Lisa 2 - tekkepõhine tulude-kulude eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2020 kuni 31.12.2020 toetust summas 1695034 eurot, millest: 2.1.1. tegevuskuludeks 1 635 034 eurot; 2.1.2. investeeringutoetus remondifondi toetus 60 000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja: 2.2.1. 23.01.2020 – 847 517 eurot 2.2.2. 25.06.2020 – 847 517 eurot; 2.3. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu 2020. aastal vähemalt 1300 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.4. Punktis 2.1.1. toodud tegevustoetust on suurendatud vahendite võrra, mis võimaldab toetuse saajal tõsta 2020. aastal koosseisulise täistööajaga personali palgafondi vähemalt 2,5%. 2.5. Punktis 2.1.2. toodud remondifondi vahendid on ette nähtud järgmiste tööde teostamiseks: väikse maja ventilatsioonisüsteemi ümberehitus. 2.6. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab läbi teatristatistika andmebaasi toetuse andjale hiljemalt 15.02.2021.aruande uuslavastuste, etenduste ja külastuste ja muu tegevuse kohta (repertuaaristatistika) ja hiljemalt 01.04.2021 aruande tulude-kulude kohta (majandusstatistika). 3.2. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.2. sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.4. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.6. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult 2/3 Allkirjastatud digitaalselt põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Katre Väli, [email protected], 6282212; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Velvo Väli, [email protected], +372 5569 4900. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Sihtasutus Rakvere Teatrimaja Registrikood: 70000941 Registrikood: 90003491 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE871010220041571012 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Velvo Väli kantsler juhatuse liige 3/3