dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse arvamuse teatavaks tegemine

Kultuuriministeerium · 23. jaanuar 2020
Viit
1-12/2259-3
Registreeritud
23. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu kultuurikomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2019 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Mati Kaalep

Failid

  • 📎1-122259-3 23.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc414 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu kultuurikomisjon [email protected] 23.01.2020 nr 1-12/2259-3 Vabariigi Valitsuse arvamus Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) kohta Vabariigi Valitsus arutas 16. jaanuari 2020 istungil Eesti Reformierakonna algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE). Vabariigi Valitsus otsustas toetada eelnõu eesmärki suurendada audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavust, kuid mitte toetada konkreetset eelnõu. Eelnõuga tehakse ettepanek muuta Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 1, asendades seal sõna „vaegkuuljatele“ sõnadega „kuulmispuudega inimestele“. Eelnõu kohaselt peavad ERRi teleprogrammide originaalsaated ERRi võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad kuulmispuudega inimestele. Ligipääsetavus audiovisuaalmeediale on olnud arutelude all ka Euroopas laiemalt. Nimelt võeti 14. novembril 2018 vastu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (edaspidi AVMSD), mille artikli 7 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et meediateenuse osutajate teenused muudetaks proportsionaalsete meetmete abil puudega inimestele pidevalt ja järk-järgult üha paremini ligipääsetavaks. AVMSDs sätestatud kohustused plaanitakse üle võtta meediateenuste seadusesse 2020. aasta septembriks. Sotsiaalministeerium on juhtinud tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019– 2023 järgi loodi 2019. aasta sügisel Riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühm. Kultuuriministeerium osaleb ligipääsetavuse rakkerühma töös ning annab panuse ka meedia ligipääsetavuse olukorra kaardistamiseks. Kahjuks ei ole rakkerühma audiovisuaalmeediat puudutav töö veel alanud ning seetõttu ei ole võimalik rakkerühma aruteludest tulenevaid järeldusi esitada. Eelnõuga soovitakse teha ERRi teleprogrammide originaalsaated kättesaadavamaks sellistele viipekeele kogukonna liikmetele, kes ei valda piisaval tasemel kirjakeelt, mis võimaldaks neil subtiitrite abil kõne sisust kiiresti ja õigesti aru saada. Kahjuks ei selgu eelnõu mõjude analüüsist puudutatud isikute grupi suurus. Eestikeelse viipekeele tõlkimiseks puuduvad Kultuuriministeeriumile teadaolevalt automatiseeritud lahendused, mistõttu peab eeldama, et eelnõu toob ERRile kaasa täiendavaid kulutusi, mida praegu ei ole eelarvesse arvestatud. Hinnang, et ERRi eelarve on viimase kaheksa aastaga suurenenud ligikaudu 47%, ei ole täpsemalt põhjendatud ning ilmselt on sealjuures ekslikult arvesse võetud ERRi kinnisvarainvesteeringuid, mitte sisutegevuse eelarvet. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 ERR on Kultuuriministeeriumile teada andnud, et ei ole ERHSi § 5 lg 1 punkti 1 muudatusele põhimõtteliselt vastu ning jätkab endiselt olemasolevate võimaluste piires oma programmide originaalsaadete kättesaadavaks tegemist sõltumata, millist terminit seaduses kasutakse. ERRi huvi on jõuda maksimaalselt kõigi erivajadustega ühiskonnagruppideni, kuid sealjuures tuleb arvestada, et viipekeelse tõlkega varustatud saadete arvu oluline suurendamine on võimalik ainult uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtul. See tähendaks võimalust kuulmispuudega inimesel valida viipekeelne tõlge oma teleriekraanil sarnaselt, nagu valitakse subtiitreid. Sellist tehnoloogiat ERRi käsutuses ei ole ja selle hankimine on kulukas. Lisaks ühekordsele investeeringule tehnoloogiasse eeldab see ka suuremate andmesidemahtude tagamist kaabellevioperaatoritelt, kes on lõppastmes ERRi programmide taasedastajad vaatajatele. ERRi pakutavate viipekeelse tõlkega saadete puhul toimub iga kord eraldi tööna sisuliselt uue audiovisuaalteose loomine, st muudetakse algset videomaterjali seda kas vähendades (poolitatud ekraani lahendus) või osaliselt kinni kattes (pilt-pildis lahendus). Seega ei piirdu saadetele viipekeelse tõlke lisamine praegu üksnes „mõningase täiendava kuluga viipekeele tõlkide tasustamiseks“, nagu on märgitud eelnõu seletuskirjas, vaid sellega kaasnevad täiendavad tehnilised ja toimetuslikud kulud. Kultuuriministeerium nõustub ERRi argumentidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Mati Kaalep 628 2238 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel