Leping

Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-5/2765-1 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus NUKU (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2020. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 06.01.2020 käskkirja nr 6 alusel, kooskõlas 2020. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 - arengukava; 1.4.2.Lisa 2 - tekkepõhine tulude-kulude eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2020 kuni 31.12.2020 toetust summas 2858034 eurot (sh vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile 1 388 680 eurot). 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja: 2.2.1. 06.01.2020 – 1 388 680 eurot; 2.2.2. 30.01.2020 – 734 677 eurot; 2.2.3. 29.05.2020 – 734 677 eurot. 2.3. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu 2020. aastal vähemalt 1300 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.4. Punktis 2.1. toodud tegevustoetust on suurendatud vahendite võrra, mis võimaldab toetuse saajal 2020. aastal koosseisulise täistööajaga personali palgafondi vähemalt 2,5%. 2.5. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab läbi teatristatistika andmebaasi toetuse andjale hiljemalt 15.02.2021.aruande uuslavastuste, etenduste ja külastuste ja muu tegevuse kohta (repertuaaristatistika) ja hiljemalt 01.04.2021 aruande tulude-kulude kohta (majandusstatistika). 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.5. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Katre Väli, [email protected], +372 6282212; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Nele Brandmeister, [email protected], +372 6679550. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Sihtasutus NUKU Registrikood: 70000941 Registrikood: 90011094 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: e-riigikassa konto 3500081458 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Joonas Tartu kantsler juhatuse liige 3/3  LISA 1 SIHTASUTUS NUKU STRATEEGIA AASTATEKS 2020–2023 MISSIOON NUKU on noore vaataja teater, mis kujundab noore inimese kultuuriruumi, avardab tema tajusid, peegeldab tema maailmatunnetust, aitab tundma õppida iseennast ja maailma. NUKU juurde kuuluvad ka muuseum ja festival, mis moodustavad teatriga sünergilise terviku, edendades noorele vaatajale suunatud teatrit Eestis ja maailmas ning pakkudes inspireerivat keskkonda loominguliseks arenguks ja eneseteostuseks. NUKU otsib kontakti noore vaatajaga, aga kõnetab seejuures ka teisi vanusegruppe. Noorus ja arenemishimu on eelkõige sisemise eluhoiaku küsimus ning võib iseloomustada nii last, noorukit kui täiskasvanut. Teatri ülesanne on see igas inimeses peituv hoiak üles leida ja sellega suhelda. Teater võib aidata noorel inimesel mõista oma kohta maailmas või innustada ennast ja/või maailma muutma. Teatri kaudu saab noor näha ja väärtustada suhteid ümbritsevaga – pere, sõprade, ühiskonna, looduse ja erinevate kultuuridega –, aga näha ka seda, mis neis suhetes on ebatervet või ohustavat. Sellise teatri mõjuväljas kasvanud inimene astub ellu loodetavasti empaatiavõimelise, avatud meele ja inspiratsioonist laetud isiksusena. VISIOON Teater NUKU teatri repertuaari lavastusi valides lähtume sisust, sihtgrupist ja lavastusliigist. Nendeni jõuame vastates kolmele põhiküsimusele: 1. Miks antud lavastust tehakse 2. Kellele on lavastus suunatud? 3. Kuidas lavastus vormiliselt lahendatakse? NUKU teatri peamine sihtgrupp on vaataja vanusevahemikus 5–15, kellele suunatud lavastused on oma sisu, teatrikeele ja kunstilise kvaliteedi poolest kõnekad ka täiskasvanud teatrihuvilistele. Igal hooajal esietendub vähemalt üks lavastus täiskasvanutele, vähemalt kahe hooaja jooksul tuuakse repertuaari üks väikelastelavastus (vanusele 1–5). NUKU teater on ainus teater Eestis, mille repertuaaris on järjepidevalt ka nuku- ja visuaalteatrilavastusi. Nuku- ja visuaalteater võimaldab käsitleda teemasid tavapärasest erinevas, etenduskunstivorme põimivas teatrikeeles. See annab vaatajale värske perspektiivi ning ergutab ja arendab tema kujutlus- ja tõlgendusvõimet. Nuku- ja visuaalteatri edendamine ei ole NUKU teatri ainus ega peamine eesmärk, kuid lahutamatu osa teatri identiteedist. Otsime lavastusi luues sisuliste eesmärkide ja visuaalsete väljendusvormide dialoogi. NUKU teater on erinevate vaatajagruppide seas teadvustatud kõrge kunstilise tasemega teatrina, mis loob lavastusi noortele vaatajatele. Teatril on oma kindel koht ja hääl eesti teatri- ja kultuurimaastikul ning ühiskonnas laiemalt. Publikut köidavad nii lavastuste teemad, mis puudutavad ühiskondlikult ja üldinimlikult olulisi küsimusi, kui ka sisu ja vormi läbimõeldud suhe. Oma professionaalse taseme poolest on NUKU teater oodatud külaline rahvusvahelistel teatrifestivalidel. Muuseum NUKU teater on ainus Eesti teater, mille juurde kuulub teatri missiooni ja visiooni toetav muuseum. Muuseumi püsiekspositsioon ja ajutised näitused tutvustavad nukuteatrikunsti ja meie teatri ajalugu. Muuseumis toimuvad haridus- ja teatriprogrammid, kohtumised, loengud ja meistriklassid. Muuseumis suheldakse meie lavastuste sihtgruppidega, avatakse lavastuste tausta, analüüsitakse teatris nähtut ja kogutakse tagasisidet. Muuseum uurib, kogub ja säilitab NUKU teatriga seonduvaid materjale ning jäädvustab etendustegevust. Festival NuQ Treff on iga kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline teatrifestival, mille missioon on kaasaegse visuaal-, nuku- ja objektiteatri vahendamine eesti vaatajatele, teatriprofessionaalide silmaringi ja oskuste avardamine, rahvusvaheliste kontaktide loomine, väljundivõimaluste pakkumine oma ala tipptegijatele. Nii lastele kui täiskasvanutele suunatud välislavastuste programm tutvustab visuaalteatri võimalusi ning arendab universaalse teatrikeele lugemise oskust. NUKU teatri omalavastuste programm võimaldab teatritöötajatel, -publikul ja - teoreetikutel asetada meie lavastused maailma tippteatri konteksti. Sel moel tõstab festival nii tegijate kui vaatajate teadlikkust ja huvi erinevate teatrivormide vastu. NUKU teatri ja teiste Eesti teatrite lavastused tutvustavad välisekspertidele meie visuaalteatrit, sõlmitakse kontakte erialaseks koostööks ja välisfestivalidel osalemiseks. VÄÄRTUSED Ausus, austus, lugupidamine, eetilisus, hoolivus. Peame oma töös kinni üldinimlikest väärtushinnangutest. Professionaalsus. Meie eesmärgiks on professionaalse ja ainulaadse kunstielamuse pakkumine. See saab võimalikuks tänu kollektiivi pidevale erialasele enesetäiendamisele ja professionaalsete oskuste arendamisele läbi õpitubade ja loengute NUKU töötajatele ning järelkasvu eest hoolitsemisele koostöös teiste teatrite, eesti ja välismaa kõrgkoolide ja erinevate nukukunstikeskustega üle maailma (näitlejad, nukumeistrid, valguskunstnikud, tehnilised töötajad, administratiivtöötajad, juhtkond jne.). Teatri repertuaari ehitatakse üles otsides tasakaalu nii vaimse kui majandusliku arengu vahel. Planeeritavate uuslavastuste puhul võetakse alati arvesse ka majas töötava (loomingulise) meeskonna vaimset ning professionaalset arengut. Usaldusväärsus. NUKU on tegutsenud aastakümneid ja meie repertuaari najal on üles kasvanud terved põlvkonnad. NUKU on usaldusväärne partner teistele organisatsioonidele, aga ka publikule ja inimestele, kes NUKUs töötavad. Unikaalsus. Nuku- ja visuaalteatrile on omane püüdlus mõtestada maailma ja ühiskonda, inimeksistentsi ja ümbritsevas keskkonnas toimuvaid protsesse peamiselt visuaalsete kujundite kaudu. NUKU unikaalsus seisnebki selles, et iga uus lavastus kätkeb endas eesmärgipärast otsingut luua žanrile vastav ning täpne, originaalne ning ainulaadne sisuline ja vormiline tervik. Pannes rõhku vormilistele otsingutele ja uudsetele lahenduste leidmisele ning tutvustamisele ei jää kunagi tahaplaanile ka lavastuse sisuline väärtus, sõnum, pealisülesanne. NUKU südameks on teater, mille olemuslik eripära on lavastuste loomine nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele, panustades võrdselt ja kohusetundlikult lavastuste kvaliteedile ja sisule, sõltumata eelpool mainitud sihtgrupist. Avatus. NUKU on oma töös igas mõttes avatud: uutele väljakutsetele, kontaktidele ja koostööle, nuku- ja visuaalteatriga seostuvatele kunstivormidele, uutele ideedele jne. On oluline liikuda pidevalt visuaal- ja nukuspetsiifiliste lahenduste poole, kuid häid materjale, pakkumisi, ideid ei tohiks kõrvale lükata vaid seetõttu, et need ei vasta justkui žanrilistele kriteeriumitele. Nii tegijate kui ka publiku fookus on teatris üldjuhul alati kaasahaaraval sisul. Vormilised otsingud ei ole alati esmatähtsad, kuid mängivad siiski olulist osa. Repertuaariteatris on oluline leida loominguline tasakaal, mis tagaks kunstilise kvaliteedi ja looks sealjuures soodsad tingimused ka üldiseks ning individuaalseks arenguks Kaasatus. NUKU lähtub oma töös kaasamise põhimõttest: repertuaari ja arengusuundade valikul saavad kaasa rääkida kõik NUKU töötajad. NUKUl on toimiv loomenõukogu, regulaarselt toimuvad üldkoosolekud. NUKU töötajad on harjunud panustama ühistesse ettevõtmistesse sõltumata konkreetsetest tööülesannetest (vabatahtlik töö festivali korraldamisel ja läbiviimisel, erinevad peredele suunatud üritused teatris ja muuseumis). NUKUsse on kaasatud ka MÕTTEKODA – koosneb loomenõukogu poolt kokku kutsutud inimestest, kes vaatavad meie lavastusi ja arutavad siis nende üle pärast vabas ringis. See jutt salvestatakse, kirjutatakse üles, toimetatakse ja siis trükitakse välja ning pannakse ühte kausta, kust kõik huvilised saavad seda lugeda. Innovaatilisus. Nuku- ja visuaalteatrižanrile on ainuomased innovaatiline lähenemine ning kunstipiiride kompamine ja ületamine, kuivõrd iga uus lavastus nõuab omanäolise ja originaalse, antud lavastusele kohase teatrikeele väljaarendamist. Ainult nii saab tekkida tõene nuku- ja visuaalteatrikunstile kohane kunstitervik. Sõna-, tantsu-, nuku-, visuaal- ja objektiteatri elementide ühendamine ja uute elementide leidmine on pidevalt toimuv ja jätkuv eesmärgistatud laboratoorne töö. Traditsioonid. Nukuteatrikunsti traditsiooni säilitamine, arendamine, hoidmine nii teatrilaval kui muuseumis, ent ka vananenud, hoogu mahavõtvatest, kaasaegsete kunstiliste tõekspidamistega mitte kooskõlas olevatest traditsioonidest loobumine. On tähtis, et NUKU looks uusi ning arendaks vanu kunsttraditsioone nii, et luua ja kujundada tõeline, kunstilistel alustel põhinev nuku- ja visuaalteatri vundament Eestis. Rahvusvahelisus. Nuku- ja visuaalteater on rahvusteülene, tihti sõnadeta mõistetav teatrikunstivorm, milles jutustatakse lugusid peamiselt visuaalsete kujundite kaudu. Eestis nuku- ja visuaalteatrikunsti koolitus puudub ja seetõttu on suur puudus ka valdkonda tundvatest lavastajatest, kunstnikest ja teistest teatriprofessionaalidest. Suurem osa meie koostööpartneritest ja väärtuslikest kontaktidest asuvad Eestist väljaspool. Meie eesmärgiks on nuku- ja visuaalteatri tipp-professionaalide eesti publikule tutvustamine ja koostöös nendega kõrgetasemeliste ja omanäoliste nuku- ja visuaalteatrilavastuste loomine, mis rikastab Eesti teatri- ja kultuuripilti. Meie partneriteks on sloveenia, soome, prantsusmaa, venemaa, šotimaa, inglismaa, saksamaa jt teatriprofessionaalid. Nüüdisaegsus. Nuku- ja visuaalteatri lavastused on tihti äärmiselt tehnilist laadi ja seotud kaasaegsete tehnoloogiate kasutamisega. NUKU teatri lavastustes põimub nüüdisaegne tehnoloogia ajatute väärtuste ja igavikuliste teemadega, moodustades ainulaadse kunstilise terviku. NUKU on aja ja ühiskonnaga kaasas käiv organisatsioon, millele on omased tundlik sotsiaalne närv, võime kiiresti ühiskondlikele muutustele reageerida, traditsioonilistest väärtustest hoolides otsida siiski pidevalt uusi väljakutseid. Noore publikuni jõudmiseks, nende hoidmiseks ja vastutustundlikuks kasvatamiseks peame oluliseks nüüdisaegse, kvaliteetse, aktuaalsetel teemadel põhineva, nuku- ja visuaalteatrile kohase dramaturgia lavaletoomist, aga ka tõlkimist/leidmist ja kirjutamist. Nuku- ja visuaalteatrikunst on maailmas üha populaarsust võitmas, järjest enam võib rahvusvahelises teatripildis näha nuku- ja visuaalteatrižanri elemente, seega on tegu aktuaalse ja tänapäevase kunstiliigiga. Haridus. NUKU publikuks on lapsed, noored ja täiskasvanud. Peame väga oluliseks teatriteadlike, nõudlike ja haritud inimeste kasvamisprotsessis osalemist. Seepärast on oluline ka NUKU töötajate erialane haritus, lai silmaring ja järjepidev erialane enesetäiendamine. NUKU juures tegutseb noortestuudio, mida traditsiooniliselt juhib mõni NUKU näitlejatest. Noortestuudio töös on õpetajate ja juhendajatena läbi aegade osalenud suur osa NUKU näitlejatest, andes sellega oma panuse teatriteadliku publiku kasvatamisse. NUKU näitlejad õpivad eesti ja välismaa kõrgkoolides. Samuti on NUKUl tihe kontakt eesti haridustöötajatega (õpetajad, lasteaiaõpetajad, huvikoolide juhid), NUKU repertuaar ja muuseumi haridusprogrammid on kooskõlas Eesti koolides kehtivate õppekavadega, toetades ja visuaalsete kujundite kaudu arendades noore inimese kujutlusvõimet, emotsionaalset intelligentsust, ent ka empaatiavõimet ja harmooniliseks, täisväärtuslikuks kodanikuks kujunemist. KAJASTUS TEISTES ARENGUKAVADES Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2020–2023 Kultuuriministeeriumi arengukava otseselt Sihtasutust NUKU ei maini. Küll aga on väga palju läbivalt saanud tähelepanu, kajastust ja prioriteetsena mainimist teatrivaldkond ning lastele ja noortele suunatud kultuuritegevused. Haridusasutused Väga paljud haridusasutused (üldhariduskoolid, huvikoolid ja lasteaiad) peavad NUKUt oluliseks külastuspaigaks ning koostööpartneriks, väljendades seda lausa oma arengukavades. HETKEOLUKORD Täna on NUKU edukalt tegutsev keskus, mis põhitegevustena kätkeb endas teatrit ja muuseumi, aga ka paljusid teisi kunsti-, kultuuri- ja tugitegevusi. PÕHIANDMETE Eesti Riiklik Nukuteater loodi iseseisva professionaalse teatrina 2. ÜLEVAADE jaanuaril 1952. a. Alul tegutseti ringreisiteatrina. 1954. aastal sai Nukuteater enda valdusesse osa Lai tn. 1 majast, mida jagati kuni 1994. aastani ALMAVÜ Raadiokooliga. Tänaseks on Nukuteatri kasutuses hooned Lai 1/Nunne 4 ja Nunne 8. Etenduspaigad: Ferdinandisaal (suur saa)(422 kohta), väike saal (blackbox) (200 kohta), ja ovaalsaal (80 kohta). Lisaks erinevad mängupaigad Tallinnas ja mujal Eestis. Kompleksis tegutseb muuseum. Teater pakub kohvikuteenust. Kompleksis asuvad töökojad ja osa ladudest. Suuremahulise  dekoratsiooni, kostüümi ning repertuaaris mitte olevate lavastuste nukkude hoidmiseks kasutatakse Tallinnas nn Standardi kompleksis asuvat heade tingimsutega ladu. MEIE 1. NUKU on hea mainega, tuntud ja tunnustatud teater; TUGEVUSED 2. Võimekus kõnetada eri vanuses publikut ja erinevaid sihtgruppe; 3. Väljakujunenud, samas paindlik struktuur, jätkusuutlik töökorraldus ja väljakujunenud töökultuur; 4. Kõrgel tasemel ja väga hingestatud loominguline tuumik, kellel on hea klapp ja koostöö kogu kollektiiviga; 5. Ühtne arusaam eesmärkidest jne ning ühtse väärtusruumi jagamine; 6. Tugev, hea ettevalmistusega ja noor näitetrupp, suur loominguline potentsiaal; 7. Tasemel, pidevalt õppiv ja arenev, ühtehoidev, kaasav ning samu väärtuseid, põhimõtteid ning eesmärke jagav spetsialistidest koosnev kollektiiv ja koostööpartnerite võrgustik; 8. Lai repertuaarivalik. Koostatud repertuaariplaan üheks aastaks ette; sisuliselt eesmärgistatud tegevusplaan kolmeks aastaks ette. Mängukava koostatud pooleks aastaks ette; 9. Ühislavastused Eesti ja välismaa koostööpartneritega; 10. Teatri ja muuseumi koostööst tekkiv sünergia ja lisavõimalused – külastajate kohtumised näitlejatega, kohtumised nukkudega, töötoad, üritused jms. 11. Etendus- ja muuseumitegevusele lisanduvad kultuurilised lahus- ja sümbioostegevused. Tasemel tugitegevused ja - teenused. 12. NUKU on riigi poolt toetatud; 13. Tihe välissuhtlus, etendused välismaal ja välistruppide etendused Eestis. Eesti kultuuri tutvustamine maailmas (osalemine nuku- ja visuaalteatrite festivalidel). Maailma visuaalteatrikunsti tutvustamine Eestis – festivali korraldamise pikaaegne kogemus; 14. Järjepidev NUKU ajaloo talletamine arhiivis, kirjandustoas ja muuseumis: lavastuste toimikute koostamine, salvestuste korraldamine ja säilitamine, loominguliste materjalide, artiklite jt kogumine jms; 15. Noortestuudio. Järelkasvu kasvatamine, noorte loovuse arendamine ja selle kaudu kontakt noorsooga; 16. Kolm aktiivselt kasutuses olevat mängupaika, mis tagab võimaluse mängida ühe päeva jooksul mitut erinevat lavastust kuni seitsmesajale inimesele. 17. Kaunis, uudne ja funktsionaalne teatrikompleks ; 18. Kutsumuslikud, ajalised ning oskuslikud eelised võrreldes teiste Eesti teatritega teha täisväärtuslikke ning kunstiliselt kõrgel tasemel lavastusi ka lastele ja noortel; 19. NUKU näitlejad õpivad eri kõrgkoolides nii Eestis kui välismaal. MEIE 1. Lavastajate, eriti visuaal- ja nukuteatri valdkonda tundvate NÕRKUSED lavastajate puudus. 2. Muusikajuhi puudumine. NUKUs on muusikal olnud alati väga tähtsal kohal. 3. Täiskasvanutele suunatud nuku- ja visuaalteatrilavastuste vähene osakaal NUKU repertuaaris, mis ei võimalda tekkida harjumust ja suuremat huvi. 4. Segane kuvand: vaatamata sellele, et nukuteatris mängitakse juba aastaid lavastusi täiskasvanud publikule, püsib endiselt kuvand NUKUst kui lasteteatrist. 5. Ühtse ja selge visuaalkonseptsiooni puudumine. 6. Puudujäägid majasiseses, aga ka väljapoole suunatud kommunikatsioonis. 7. Osaliselt vananenud tehnika saalides, töökodades ja kabinettides. 8. Puudujäägid paralleel-lavastuste süsteemis. KESKKONNA 1. Suur huvi väikelastelavastuste vastu. Huvi nukuteatrižanri VÕIMALUSED uuenduste ja eripärade vastu. 2. Kultuuriasutuste rohkus ja avatus erinevaks koostööks. 3. Publiku väljakujunenud teatrikülastusharjumusest tulenev võimalus välistruppide toomiseks NUKU keskusesse, mitte ainult üksikute külalisetenduste andmiseks, vaid näiteks nädalasele gastrollile. 4. Haridusasutuste suurest huvist nuku- ja visuaalteatri vastu tulenev võimalus osaleda noore inimese arengus ja kasvamises harmooniliseks ja täisväärtuslikuks kodanikuks. 5. Põlvkondadevaheline koostöö (konkreetsed eri põlvkondi siduvad tegevused). 6. Meelelahutuse ja perede vaba aja veetmise võimaluste vastu püsiv suur huvi, mis loob võimaluse etendustegevuse kõrval ka muude (kogupereürituste) korraldamiseks, mis mängib tähtsat rolli kogukonna ühtekuuluvustunde arengus. 7. Turistide rohkus – muuseumite populaarsus ja areng. 8. Noorte püsiv ja kasvav soov osaleda huvihariduses (NUKU noortestuudios) ja erialasel õppel. Noorte kaasamine NUKU lavastustesse ja muudesse ettevõtmistesse. Teatrikoolide aina kasvav tähelepanu visuaalteatri valdkonnale. 9. Suur huvi linnalaagrite, muuseumis toimuvate õppepäevade vastu. 10. Tallinna vanalinn kui unikaalne ja võimalusi pakkuv töökeskkond loob võimaluse koostööks erinevate Tallinna vanalinnas tegutsevate kultuuriasutustega: muuseumid, teatrid jne. 11. Sotsiaalprojektide, sh. Aitan Lapsi ja Teater Maale  jätkumine. 12. Teiste Eestis ja mujal maailmas tegutsevate etendusasutuste huvi NUKU vastu annab täiendavaid võimalusi uute lavastuste loomiseks koostöös erinevate Eesti etendusasutuste ja rahvusvaheliste nuku- ja visuaalteatri- keskustega. 13. Kultuuri ja kunsti toetavate rahastus mehhanismide olemasolu loob võimaluse taotleda jätkuvalt rahastust NUKU projektidele EL fondidest, KULKAst, saatkondadest jne. 14. Oma žanrilise fookuspunkti poolest erineb NUKU kõigist teistest Eesti teatritest, võimalus on luua lisaväärtust kogu Eesti teatrikultuurile. 15. Noorte huvi NUKU vastu kujundab tulevikus ka täiskasvanute hinnangut ning loob tulevikus neile suure tõenäosusega harjumuspärase keskkonna, kuhu tagasi pöörduda. 16. Visuaal– ja nukuteatri kasvav trend kogu maailmas. 17. Video-, heli- ja valgustehniliste võimaluste kiire omandamine ja arendamine. KESKKONNA 1. Konkurents kultuurivaldkonnas sh: OHUD 1.1 Loominguline: Tallinnas ja kogu Eestis tegutseb hulgaliselt teatreid ja truppe (sh laste etendusi andvaid); 1.2 Kultuuri ja vaba aja veetmise valdkonnas konkureerib SA NUKU kõigi ajaviite vormidega, sh muuseumid, kinod, turismireisid, laste mängutoad, seikluspargid, arvutimängud jm kõrgtehnoloogilised vidinad; 2. SA NUKU peab lavastuste loomisel, muuseumi ekspositsioonide loomisel ja muude ürituste korraldamisel olema tuttav teaduse ja tehnoloogia uuemate saavutustega, et olla atraktiivne kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi kasutama harjunud külastajatele. 3. Teatri tehnika, sisseseade, töökeskkonna, tööohutusvahendite ja töövahendite pidev kaasajastamise vajadus. Vasatava oskusteabe tundmise vajadus. nimetatute puudumine ei võimalda töötajal anda parimat töötulemust, halvemal juhul aga viib väärtuslikud töötajad majast minema. 4. Piisava ettevalmistusega nuku- ja visuaalteatrivaldkonda tundvate tippspetsialistide vähesus. Keeruline on leida näitlejaid, lavastajaid, kunstnike, dramaturge, aga ka nukumeistreid, butafoore ja teisi tehnilisi töötajatest ning turundusinimesi. 5. Laialdaselt levinud eelarvamused NUKUst, kui ainult lastele fokusseeritud teatrist, mis takistavad potentsiaalse noore ja täiskasvanud publiku tulemist NUKUsse. EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRK 1: PIDEV, KÕRGETASEMELINE, MITMEKÜLGNE, ÜLE-EESTILINE NING RAHVUSVAHELINE ETENDUSTEGEVUS  Mõõdik 1.1.: Aastas toob NUKU teater välja kuni 8 uuslavastust;  Mõõdik 1.2.: Aastas annab NUKU teater keskmiselt 500 etendust;  Mõõdik 1.3.: Aastas on NUKU teatril vähemalt 70 000 külastajat;  Mõõdik 1.4.: Aktiivsetel püsirepertuaari mängukuudel (veebruar–mai ja september– november) annab teater keskmiselt vähemalt ühe külalisetenduse nädalas;  Mõõdik 1.5.: Aastas esietendub vähemalt 2 lavastust igale peamisele vanusegrupile (täiskasvanutele vähemalt 1);  Mõõdik 1.6: Igal aastal toob NUKU teater välja vähemalt ühe rahvusvahelises koostöös sündiva uuslavastuse ja pakub teatri-erialade tudengitele praktikavõimalusi. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Kunstiline juht koos kirjandustoa ja loomenõukoguga tegeleb järjepidevalt väärtdramaturgia leidmisega;  Toimuvad regulaarsed loomenõukogu kohtumised;  Kunstiline juht peab järjepidevalt läbirääkimisi nii Eesti kui välismaiste lavastajatega uuslavastuste loomiseks;  Repertuaar koostatakse väga paljudest erinevatest kriteeriumitest ja prioriteetidest lähtuvalt ja igakülgselt tasakaalustatult. Muuhulgas arvestatakse vanuse- ja sihtgruppe, (visuaal)teatrivorme, paralleel-lavastusi, materjale (päritolu, teemad jne), ühiskonna ootuseid, NUKU töötajate ja muid arenguvajadusi jne;  Järjepidevalt võetakse kasutusele ja kasutatakse seniseid mittestatsionaarseid mängupaiku Tallinnas ja Eesti suuremate linnade teatrites, aga ka väiksemaid kultuuri- ja seltsimajasid. Otsitakse ja rakendatakse põnevaid mängupaiku projektilavastuste tarbeks;  Aastas tuuakse välja vähemalt 1 lavastus nö projekti korras ja mittestatsionaarses keskkonnas (Lennusadam, endise Heliose kino ruumid, Viinistu katlamaja, Vaba Lava teatriksekus jne);  Rahvusvahelised koostöölavastused on järjepidevad. Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Senisest tihedam koostöö erialakoolidega;  Dramaturgide ja näitekirjanike kohtumisteringi vedamine loomine;  Näidendivõistluste korraldamisel osalemine;  Koostöö erinevate noorteorganisatsioonidega;  Uute atraktiivsete mängupaikade otsimine;  Organisatsiooni olemuse, visiooni, missiooni jne põhjalik ja laiapõhjaline läbitunnetamine, analüüsimine ning sõnastamine (kogu kollektiivi kaasavalt);  sihtgrupide, repertuaarivaliku ja planeerimispõhimõtete senisest veel selgemalt paika panemine ja kirjeldamine;  Koostöö Tallinna erinevate linnaosade kodanikeühenduste ja seltsidega (Pelgulinna selts, Kalamaja selts, Kassisaba selts, Telliskivi Loomelinnak ja Telliskivi selts, Uue Maailma selts jne.), et saavutada hea kontakt Tallinnas elavate inimestega ja selgitada välja Tallinna elanike tegelikud huvid ja soovid teatritöö kontekstis;  Senisest veel aktiivsem ning kollektiivi rohkem haarav välissuhtlus. EESMÄRK 2: KÕRGETASEMELINE JA MITMEKÜLGNE NUKUTEATRIKUNSTI MUUSEUM Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Mõõdik 2.1.: Nukuteatrikunsti muuseum kogub vähemalt 20 000 külastajat.  Mõõdik 2.2.: Esietendub vähemalt 1 uus muuseumilavastust aastas;  Mõõdik 2.3.: Antakse vähemalt 40 muuseumietendust/sündmust aastas, mida külastab vähemalt 600 külastajat;  Mõõdik 2.3.: Aastas toimub vähemalt 15 muud üritust, mida külastab vähemalt 300 külastajat (lisaks osaletakse Muuseumiööl ja teistes üle-Eestilises muuseumitegevustes);  Mõõdik 2.4.: Avatakse vähemalt 2 ajutist näitust aastas;  Mõõdik 2.5.: Haridusprogrammis (ekskursioonid, loengud, õpitoad, mängud jne) osaleb vähemalt 3000 külastajat aastas; Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Nuku- ja visuaalteatri ajaloo uurimine, tutvustamine ja õpetamine;  Püsiekspositsiooni ülevaatamine ja vajadusel uuendamine kord aastas;  Ajutiste näituste kava koostamine ja täitmine;  Muuseumitegevuste (ekskursioonid, kohtumised, etendused, muuseumimängud) ja haridusprogrammi (loengud, õpitoad, „Koolipäev muuseumis“) väljatöötamine, vastava kava koostamine ja rakendamine;  Täiendavate teenusepakettide koostamine (sünnipäev muuseumis, koolituspäev muuseumis jne) ja rakendamine;  Pidevad NUKU-sisesed ning partnerite ja avalikkusega peetavad arutelud teatri, muuseumi ja teiste kunsti- ja kultuurivaldkondade sidumise võimaluste osas;  Pidev muuseumi spetsiifikast ja võimalustest lähtuva sisendi andmine teatri ning NUKU muudesse tegevustesse;  Erinevates koostöövormides osalemine (nt Muuseumiöö, koostööd teiste muuseumide, Eesti Lastekirjanduse Keskusega jne);  Linnalaagrite jms korraldamine või nende korraldamises osalemine;  NUKU muuseum otsib ja loob järjepidevalt kontakte välismaal asuvate muuseumide ja kultuuriasutustega koostöö arendamise eesmärgil.  Programm: rahvusvaheline teatriajaloo (ka nukuteatri) ning hetkeseisude tutvustamine, analüüs loengu või seminari vormis. Sihtgrupiks teatrikoolid, teatriteaduse üliõpilased, näitlejad, lavastajad, kriitikud.  Avalik raamatukogu (erialane kirjandus, eelkõige nuku- ja visuaalteatrit puudutav – nii võõrkeelne kui ka eestikeelne)  Potentsiaalne koostööd nii eesti kui välismaa teatriuurijatega, Eesti teatri- ja muusikamuuseumiga, teatriagentuuriga, Drakadeemiaga. Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  NUKU osaleb oma programmiga igal aastal vähemalt 3-4 korda Tallinna linnaosade seltsipäevadel jms;  NUKU muuseumi eestvedamisel toimub igal aastal vähemalt kaks korda linnalaager lastele ja noortele; EESMÄRK 3 KÕRGETASEMELINE JA RAHVUSVAHELINE NUKU- JA VISUAALTEATRIFESTIVAL Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Mõõdik 3.1.: Maailmatasemel nuku- ja visuaalteatrifestival, mis pakub programmi nii täiskasvanutele kui ka lastele;  Mõõdik 3.2.: Festivalil on esindatud vähemal 12 maailmatasemel lavastust, vähemalt 5 erinevast riigist;  Mõõdik 3.3.: Festivalil antakse keskmiselt 20 etendust;  Mõõdik 3.4.: Festivalil osaleb vähemalt 4000 külastajat; Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Festivali kunstiline juht jne osalevad pidevalt võimalikult paljudel rahvusvahelistel festivalidel eesmärgiga leida programmi kõrgetasemelis jne nuku- ja visuaalteatrilavastusi, muid koostöövorme ja -partnereid ning äratada huvi NUKU loomingu vastu;  Festivali korraldusmeeskond kohtub perioodiliselt, et arutada läbi ja leida parimad võimalikud tehnilised ja sisulised lahendused etenduste andmiseks ja festivali paremaks toimimiseks ning arenguks;  Festivali korraldusmeeskond peab perioodiliselt läbirääkimisi teiste Tallinnas tegutsevate teatrite ja kultuuriasutustega, et leida sobivaid mängupaiku programmi kuuluvate lavastuste mängimiseks ja muuks koostööks;  Festivali korraldusmeeskond peab perioodiliselt läbirääkimisi leidmaks põnevaid koostööpartnereid ja toetajaid.  NUKU planeerib igaks festivaliks välja tuua ühe lavastuse, mis esietendub festivalil ning, mis oma vormilt, sisult on ülesehitatud võimalikuks mängimiseks ka teistel rahvusvahelistel festivalidel. EESMÄRK 4 KVALITEETNE JA MITMEKESINE KUNSTI- JA KULTUURITEGEVUS Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Mõõdik 4.1.: Järjepidevalt toimuvad erinevaid kunstivaldkondi kaasavad ja siduvad erinevatele siht- ja vanusegruppidele suunatud sariüritused (avalikud lugemised, kohtumisõhtud, muusikaüritused jne), millest saab osa vähemalt 2000 külastajat aastas;  Mõõdik 4.2.: Järjepidevalt toimuvad erinevaid kunstivaldkondi kaasavad ja siduvad erinevatele siht- ja vanusegruppidele suunatud eriüritused (hooaja avamise perepäev, jõulude eriüritused, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, teatri/muuseum sünnipäevade tähistamine, teatripäeva või -kuu tähistamine, muusikaüritused ja muud teatriüritused), millest saab osa vähemalt 2000 külastajat aastas;  Mõõdik 4.3.: Vähemalt 2 kunstinäitust aastas. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Juhtkonna, loomenõukogu ja eraldi koondatud juhtgruppide pidevad arutelud põhitegevustega haakuvate, neid täiendavate ja lisaväärtust andvate eri- ja sariürituste väljamõtlemiseks ja elluviimiseks;  Avatus ja pidevad läbirääkimised teatri, muuseumi ja teiste kultuurivaldkondade esindajatega koostöö arendamiseks;  Peakunstniku juhtimisel näitusetegevuse aastakava koostamine ja elluviimine. EESMÄRK 5 PEAMISI EESMÄRKE TOETAVAD JA TÄIENDAVAD KVALITEETSED LISA- JA TUGITEENUSED Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Mõõdik 5.1.: Regulaarselt toimiv, mitmekülgne ja -tasandiline vastavate programmidega (erialane)haridus- ja arendustegevus, millest saavad osa kõik või enamus NUKU töötajatest ja eesti teatrierialade (üli)õpilastest ning milles on võimalus osaleda huviharidusest huvitatutel ja (teatri)avalikkusel: 5.1.1.: Vähemalt 4 loengust koosnev sari nuku- ja visuaalteatri ning sellega lähedalt seotud teemade alustest jne NUKU töötajatele, tudengitele, noortestuudiole ning võimalusel ka (teatri)avalikkusele; 5.1.2.: Vähemalt 2 NUKU töötajate suuremat gruppi puudutavat (eriala)koolitust, meistriklassi vm aastas; 5.1.3.: NUKU regulaarne osalemine kõrgkoolide (teatrierialade) õppetöös ja üliõpilaste ning õppejõude osalemine NUKU tegevustes; 5.1.4.: Vähemalt 10 osalejaga ja 3 juhendajaga regulaarselt tegutsev NUKU noortestuudio.  Mõõdik 5.2.: Kõiki tegevussuundi arvestavalt väljatöötatud ja pidevalt arenev turundus- ja kommunikatsioonistrateegia ning sellest lähtuv vastav pidevalt uuenev ja täienev tegevusplaan, mille tulemuseks on sisuliste eesmärkide mõõdikutena välja toodud külastajatearvud;  Mõõdik 5.3.: Pidev osalemine erinevate rahvusvaheluiste võrgustike töös (sh välisvahendite kaasamine NUKU erinevateks tegevusteks);  Mõõdik 5.4.: NUKU töötajate osalemine vähemalt 2 rahvusvahelisel teatrifestivalil ja vähemalt ühel erialamessil aastas;  Mõõdik 5.5.: Kõiki NUKU teatri, muuseumi ja ürituste külastajaid teenindav regulaarselt avatud heatasemeline kassateenus;  Mõõdik 5.6.: Kõiki huvitatud isikuid teenindav regulaarselt avatud heatasemeline ning sisulistest tegevustest lähtuv pood;  Mõõdik 5.7.: Kõiki huvitatud isikuid teenindav regulaarselt avatud heatasemeline sisulistest tegevustest lähtuv kohvik. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Pidev eritasandiline ning mitmekülgne koostöö (erialaste) kõrgkoolidega – TÜ, TÜ VKA, EMTA, EKA jne. Koostöö TÜ Kunstide Instituudi teatriteaduse õpetooliga, mille tulemuseks on, et nimetatud eriala lõpetajad on kompetentsed nuku- ja visuaalteatri ajaloo alal, võimaldamaks tegutseda nii teatriajaloo uurijatena, kriitikutena kui teatri kirjandustubades dramaturgide ja toimetajatena. NUKU osalemine näitleja- ja lavastajaõppes. Koostöö stenograafiaõppevaldkonnaga. Praktikavõimaluste pakkumine muudel teatrierialadel jne.  Pidevalt läbirääkimised Tallinna Ülikooli, Eesti Lavastajate Liidu ja teiste organisatsioonidega ning erinevate valdkondade tegijatega leidmaks enda eriala hästi tundvaid, huvitavaid lektoreid.  Pidevad läbirääkimised nuku- ja visuaalteatrikunsti tipp-praktikutega töötubade läbiviimiseks meie näitlejatele ja TÜ VKA tudengitele, aga ka Noortestuudiole;  Koostöös teiste nuku- ja visuaalteatrikeskustega tegeletakse NUKU töötajate jne järjepideva erialase täiendkoolitusega, korraldatakse praktilisi töötubasid ja teoreetilisi loengud;  Pidevalt peetavad pidevad läbirääkimised välissaatkondadega Eestis, Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja rahvusvaheliste organisatsioonidega rahvusvaheliste suhete arendamiseks ja NUKU tegevusteks vajalike lisarahastuste leidmiseks.  Järjepidev osalemine erinevates EU, Põhjamaade jne rahvusvahelistes projektides;  Turundusosakonna eestvedamisel töötatakse välja turundusstrateegia ja sellest ning sisulistest tegevusest tulenevad turundusplaan(id);  Turundusosakonna eestvedamisel suheldakse pidevalt koolide, huvikoolide, lasteaedade ja muude haridus- ja kultuuriasutustega õpetajate infopäevade, perepäevade, vaatajatega kohtumiste jms kaudu; aga ka teiste oluliste vanuse- ja sihtgruppe koondavate organisatsioonidega suhtlemine;  Jätkuv Aitan Lapsi ja Teater Maale programmides osalemine, eesmärgiga pakkuda teatri- ja kultuurielamust vähekindlustatud perekondadest pärit lastele ja neile, kel puudub võimalus oma kodukeskkonnast välja sõita;  Kassa, poe ja kohviku teeninduse, teenuste ja sortimendi pidev eritasandiline analüüs ja arendamine.  SA NUKU 2020. a eelarve EAID Nimetus KOKKU 3 TULUD KOKKU 3 686 437 2 MÜÜGIOSAKONNA TULUD 548 930 3000 Etenduste tulud 542 630 3003 TREFFi piletitulud 3015 Jõuluprojekti tulu k.a. Jõuluvanad,-pakid 6 300 4 MUUSEUMI JA ÕPITUBADE TULUD 91 350 3005 Muuseumi tulud 73 300 3006 Õpitubade tulud 5 900 3018 Sünnipäevad (ruumide rent) 2 700 3021 "Puust ja punaseks", "8 ühe hoobiga" 2 800 3023 Muuseumi kontserdid 650 3029 Muuseumi muud tulud ja toetused 6 000 10 KOHVIKU JA KASSA TULUD 147 600 3007 Kauba müük (kassa) 22 000 3008 Kohviku müük 102 700 3009 Kavade müük 11 850 3017 Toitlustamine üritustel 11 050 15 MUUD TULUD 16 880 3010 Kohviautomaatide tulud 3011 Mobiiltelefonikõned 3012 Autode kasutamise tulud 3013 Inventari kasutamise tulud 3014 Ruumide kasutamise tulud 10 280 3016 Vahendustasude tulud 3019 Muud tulud 6 600 35 TOETUSED 2 881 677 24 TEGEVUSTOETUS 2 858 034 Sihtotstarbelised toetused jooksvateks 3500 kuludeks 2 858 034 3509 Muud toetused 27 MUUD TOETUSED 19 400 3520 Toetused Eesti Kultuurkapital v.a. TREFF 1 980 3544 Teater maale 2 530 3524 Muud toetused Kultuuriministeeriumilt 14 890 3529 Muud toetused v.a. Treff 31 TREFFi toetused 4 243 3531 Toetused KOV-lt ja Kultuuriministeeriumilt 3532 Välistoetused 3533 Toetus Prantuse Kultuuriinstitut Eestis 3534 Toetused Eesti Kultuurkapital 4 243 5 KULUD KOKKU 3 686 437 8 PROJEKTIDE KULUD 14 446 81 TREFFI KULUD 5 541 #### Esinejate honorarid #### Külaliste majutus #### Ruumide ja saalide rent #### Transpordikulud #### Täiendavad personalikulud #### Lava-, valgus- ja helitehnika rent #### Päevarahad esinejatele Festivali personalikulud (tegev-ja kunstiline #### juht) #### Turundus- ja reklaamikulud #### Muud kulud #### Festivali korralduskulud #### Festivali programmi valimise kulud #### Päevarahad 1 320 #### Majutus 1 705 #### Transport 2 075 #### Kindlustus 441 84 VÄLJASÕIDUD FESTIVALIDELE 8 905 8411 Transport (sõidupiletid) 4 065 8412 Päevaraha 2 230 8413 Majutus 8414 Dekoratsioonide transport/ kindlustus 2 610 8419 Etenduste piletid 86 MUUD PROJEKTID 8611 Muud projektid 8612 Laboratoorium 68 NOORTESTUUDIO 6 600 6811 Noortestuudio juhendamine 2 800 6812 Noortestuudio tunnid 3 800 42 MUUSEUMI JA ÕPITUBADE KULUD 22 380 541 MUUSEUMI KULUD 19 590 5411 Inventari soetamine 350 5412 Inventari hooldus 840 5413 Näituste kulud 3 950 5414 Püsiekspositsioonide kulud 13 800 5490 Muuseumi kontsertide kulud 650 5499 Lastelaagri kulud 542 ÕPITUBADE KULUD 2 790 5421 Materjalid 840 5422 Sisustuskulud 1 950 50 PERSONALIKULUD 2 063 198 505 Erisoodustused 2 795 Personalikuludega kaaasnevad 506 sots.k.maksed 489 110 508 Isikliku sõiduauto kasutamise komp. 2 904 5001 Juhtimis- ja kontrolliorgani tasud 44 460 5002 Töötajate töötasu 1 278 600 5003 Lisatasud ja punktitasud 45 450 TVL alusel füüsilistele isikutele makstav 5005 tasu 36 600 5008 Muud tasud 5303 Kunstilise personali tasud (OÜ, FIE) 57 935 5305 Kunstilise personali tasud (eraisikud) 43 310 Kunstilise personali muud kulud (transport, 5309 majutus) 3 100 5802 AUTORITASUD 58 934 #### Uuslavastus 37 230 #### Etendus 21 704 51 HALDUSKULUD 1 202 197 11 MAJADE ÜLDHALDUSKULUD 10 563 5111 Majapidamistarbed ja teenused 1 000 5117 Vaipade vahetus 1 236 5118 Remondi-ja parendustööd 945 5119 Inventari soetus 6 170 5255 Prügivedu 780 5292 Valveteenus 432 511 LAI TN. 1 / NUNNE TN.8 1 157 232 5110 Üür (Riigi Kinnisvara AS) 1 060 752 5114 Tugiteenused (Riigi Kinnisvara AS) 2 712 5112 Elekter (Riigi Kinnisvara AS) 47 292 5113 Küte (Riigi Kinnisvara AS) 36 912 5115 Vesi ja kanalisatsioon (RK AS) 6 804 5116 Heakord (RK AS) 2 760 #### Remonttööd (Riigi Kinnisvara AS) 0 513 KOPLI TN LADU 34 402 5131 Elekter, valve, korrashoid 4 600 5132 Rent 29 802 52 BÜROOKULUD 57 810 5201 Bürootarbed 2 450  Töötajate kingitused, lilled, 5210 kaastundeavaldused 5 300 5211 Mobiiltelefonikõned 2 400 5212 Lauatelefonikõned 2 350 5215 Personaliprogramm 1 200 5216 Printerite toonerid 940 5221 Postiteenused 440 5254 Akvaariumi hooldus 1 240 5270 Töökuulutused 500 5271 Näitlejate kindlustus 620 5295 Töötajate koolituskulud 12 100 5296 Personaliüritused 11 100 5297 Liikmemaksud 4 470 5298 Töötajate töötervishoiu kulud 10 000 5299 Muud bürookulud 2 700 53 LAVASTUSALA KULUD 132 299 40 LAVASTUSTE ETTEVALMISTAMISE KULUD 97 420 530 LAVASTUSTE TOOTMISE KULUD 85 440 5301 Lavastuste tootmiskulud 76 000 5302 Tootmis- tehnilised kulud 8 000 5304 Rekvisiidid (söödavad, heelium jm) 1 440 536 NUKUTÖÖKODA 2 720 5361 Inventari soetamine, hooldus 320 5363 Inventari rent 5365 Materjalide soetus 2 400 537 ÕMBLUSTÖÖKOJA KULUD 4 260 5371 Inventari soetamine, hooldus 3 300 5372 Materjalide soetus 960 538 PUIDUTÖÖKODA, MAALISAAL 5 000 5381 Materjalide soetamine 2 400 5382 Inventari soetamine, hooldus 2 600 5383 Inventari rent LAVASTUSI TEENINDAVATE OSAKONDADE 41 KULUD 34 879 531 LAVAMEISTRITE KULUD 6 200 5311 Materjalid 4 200 5312 Inventari soetamine 2 000 5313 Inventari hooldus 5314 Inventari rent 5318 Transport 532 GRIMMI KULUD 3 699 5321 Materjalid 2 400 5323 Inventari soetamine 1 299  533 KOSTÜMEERIJATE KULUD 6 680 5331 Materjalid 3 000 5332 Kostüümide pesemine, parandus 2 400 5333 Inventari soetamine 780 5334 Inventari hooldus 500 534 HELI- JA VIDEOOSAKONNA KULUD 8 100 5341 Inventari soetamine 0 5342 Tarkvara soetamine 5343 Materjalid 4 800 5344 Inventari rent 5345 Inventari hooldus 3 300 535 VALGUSEOSAKONNA KULUD 7 800 5351 Inventari soetamine 0 5352 Materjalid 5 400 5353 Inventari hooldus 2 400 5356 Inventari rent 539 MUUD ETENDUSTE KULUD 2 400 5398 Peakunstniku kulud 5399 Muud kulud k.a. tööriided 2 400 54 MÜÜGIOSAKONNA KULUD 56 122 543 REKLAAMIKULUD 51 072 5431 Välimeedia 9 507 5432 Trükised 9 205 5433 Reklaam internetis 8 510 5434 Reklaam ajalehtedes 12 150 5435 Reklaam televisioonis ja raadios 6 250 5436 Uue visuaali väljatöötamine 5437 Otse- ja pimepostitus 700 5438 Kodulehe arendus, tootmiskulud 750 5439 Jõuluprojekti kulu k.a. Jõuluvanad,-pakid 4 000 547 TURUNDUSÜRITUSED 3 460 5471 Materjalid 1 500 5472 Teenused 1 960 5473 Koostööpartneritega kohtumised 0 5474 Inventari soetamine 0 548 MÜÜGIOSAKONNA ÜLDKULUD 1 590 5482 Inventari soetamine 1 390 5489 Muud kulud 200 56 SISERIIKLIKUD VÄLJASÕIDUD 15 148 5611 Saalide rent 7 350 5612 Transport 2 040 5613 Majutus 2 190 5614 Toitlustamine 3 200 5615 Tehnika rent 368 57 SÕIDUKITE KULUD 13 083 572 Rendiauto 1 350 5721 Kütus 360 5722 Kindlustus 5723 Hooldus 5724 Rent 990 5729 Parkimine 573 FORD TRANSIT MINIBUSS 790BFX 6 995 5731 Kütus 3 150 5732 Kindlustus 485 5733 Hooldus 3 360 5734 Rent 5738 Kaardi teenustasu 5739 Parkimine 574 FORD TRANSIT KAUBIK 866BFT 4 585 5741 Kütus 2 340 5742 Kindlustus 570 5743 Hooldus 1 675 5744 Rent 5749 Parkimine 577 HAAGIS RESPO 2000 F352 448DM 35 5772 Kindlustus 15 5773 Hooldus 20 578 TIKI TREILER C 270 319DN 118 5782 Kindlustus 8 5783 Hooldus 110 58 RAAMATUPIDAMISE KULUD 20 492 5491 Vahendustasud müügist 15 600 5801 Panga teenustasud 336 5803 Programmi tasud ja hooldus 1 656 5804 Inventari hooldus k.a. toonerid 0 5805 Audiitorteenused 2 900 6501 Intressid kasutusrendilt, kapitalrendilt 59 INFOTEHNOLOOGIA KULUD 3 234 5901 Litsentside tasud 1 598 5903 Terminalide rent 876 5904 Serveri rent 260 5905 Riistvara, tarkvara 500 67 KIRJANDUSTOA KULUD 2 981 6701 Tõlketeenused 770 6703 Fototeenused 1 575 6704 Kavad arhiivi jaoks 96 6706 Raamatukogu täiendamine 140 6710 Laboratoorium 400 71 LÄHETUSED 5 496 7101 Sõidukulud 2 082 7102 Majutus 1 620 7104 Päevaraha 1 440 7105 Kindlustus 194 7109 Muud lähetuste kulud 160 546 KOHVIKU JA KASSA KULUD 55 266 5460 Publikuteenindajate kulud 400 5461 Sisustuse materjalid 400 5462 Inventari soetamine 250 5463 Inventari hooldus 450 5464 Korrashoiuteenused 330 5465 Toitlustamine üritustel 3 790 5466 Kauba kulu kohvik 37 950 5467 Kauba kulu kassa 11 300 5468 Autoritasud 346 5469 Teenindajate tervisetõendid 50 555 PUHASTUSTEENINDUS 9 175 5551 Puhastusvahendid 6 925 5552 Puhastusteeninduse inventari soetus 2 100 5553 Puhastust. inventari remont ja hooldus 150 559 ESINDUS-JA VASTUVÕTUKULUD 6 510 5591 Esietenduste kulud 5 225 5592 Külaliste vastuvõtukulud 5593 Lähetuses esinduskulud 5599 Muud esinduskulud 1 285 TULEM (tulud - kulud) 0