Leping

TALLINNA LINNATEATER TEGEVUSKAVA 2019 - 2024 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 2 1.1 Organisatsiooni kirjeldus ............................................................................................. 2 1.2 Eesmärk ....................................................................................................................... 2 1.3 Tallinna Linnateatri ajalooline taust ............................................................................ 3 1.4 Tallinna Linnateatri visioon, missioon, põhiväärtused ................................................ 5 2. VÄLISKESKONNA ANALÜÜS ....................................................................................... 6 2.1 Poliitiline ja õiguslik keskkond.................................................................................... 6 2.2 Majanduslik keskkond ................................................................................................. 7 2.3 Sotsiaalne keskkond ..................................................................................................... 9 3. MIKRO EHK TEGEVUSKESKKONNA ANALÜÜS .................................................... 10 3.1 Turu ehk konkurentsi analüüs .................................................................................... 10 3.2 Etendusasutused Eestis .............................................................................................. 12 3.3 Teatrite võrdlus .......................................................................................................... 13 4. TALLINNA LINNATEATRI TEGEVUSMUDEL ......................................................... 16 4.1 Tallinna Linnateater 2017. aastal ............................................................................... 16 4.2 Finantsmajanduslik olukord 2017. aastal ................................................................... 17 4.3 Tallinna Linnateater 2024. aastal ............................................................................... 18 4.4 Finantsmajanduslik olukord 2024. aastal ................................................................... 22 5. KLIENDIRÜHMAD ......................................................................................................... 23 5.1 Kliendirühm: teatripublik .......................................................................................... 23 5.2 Kliendirühm: toitluspindade operaator/rentnik .......................................................... 24 5.3 Kliendirühm: kultuurisündmuste korraldaja/rentnik.................................................. 24 5.4 Kliendirühm: sponsor- ja reklaamikliendid ............................................................... 24 6. TURUNDUSTEGEVUS ................................................................................................... 24 6.1 Müügitegevus ............................................................................................................. 25 6.2 Kliendisuhete haldamine ja arendamine .................................................................... 25 6.3 Eriürituste programm ................................................................................................. 26 6.4 Kommunikatsioon ...................................................................................................... 26 7. TEATRI STRUKTUUR JA PERSONAL ........................................................................ 26 8. SWOT ANALÜÜS ........................................................................................................... 32 9. RISKIANALÜÜS ............................................................................................................. 33 10. STRATEEGILISED SUUNISED ..................................................................................... 34 10.1 Tulu-kulu mudeli üldised alused................................................................................ 34 10.2 Teatri majandustegevuse prognoos aastateks 2019 - 2024 (vt lisatabel) ................... 35 11. TEGEVUSTE PLAAN 2019 - 2024 ................................................................................. 39 1 1. SISSEJUHATUS Tegevuskava koostamise eeldused: - Eesti Vabariigis ja Tallinna linnas jätkub stabiilne teatritegevust ja arengut toetav keskkond, - linnateater jätkab tegevust munitsipaalteatrina, Kultuuriameti allasutusena, - säilib riigipoolne toetus Tallinna Linnateatrile (vähemalt 2018. aasta toetuse mahus), - jäävad kehtima teatrile arengukava koostamise käigus teadaolevad IX kvartali arendusprojekti projekteerimise, renoveerimise ja ehituse plaanid, tähtajad ning mahud. Tegevuskava koostati ajavahemikul juuli - detsember 2018. Tegevuskava koostajad: Raivo Põldmaa, direktor; Margus Küppar, turundusjuht; Liis Muru, finantsist; Maire Janisk, personalijuht. Tegevuskava kirjeldab teatri toimimist, etendustegevusega seotud otseseid- ja kõrvaltegevusi, suuremahulisi kavandatavaid remonttööde teostamist ja sellega kaasnevaid tegevusi ning võimalikku majandusprognoosi ja analüüsi aastatel 2019 - 2024. 1.1 Organisatsiooni kirjeldus Tallinna Linnateater on Tallinna linna eelarveline Kultuuriameti hallatav asutus, mille tegevust toetab ka riik läbi Kultuuriministeeriumi. Teater juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, Kultuuriameti juhataja käskkirjadest ning Tallinna Linnateatri põhimäärusest, mis on kehtestatud etendusasutuse seaduse §4 lg 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 lg 3 p 1 alusel. Teatri põhiülesanne on olla omakeelse kultuuri hoidja, Eesti teatrikunsti traditsiooni säilitaja ja edasiarendaja ning lavakunsti propageerija, pakkudes oma külastajatele kõrgtasemel kultuurielamusi. 1.2 Eesmärk Tallinna Linnateatri eesmärgiks on olla hinnatuim sõnateater Eesti kultuurmaastikul. Tallinna Linnateatri kuvand on jätkuvalt tugev ning teatri roll eestikeelse kultuuri arendaja ning hoidjana on arvestatav. Teatri loomingulist tegevust juhib Eesti üks hinnatumaid lavastajaid Elmo Nüganen ning teatrijuhina töötab üks Eesti kogenumaid teatrijuhte Raivo Põldmaa, teatril on andekas ning ühtse meeskonnana toimiv näitetrupp ning loomingulist tegevust toetav professionaalne tehniline- ja administratiivpersonal. Tallinna vanalinna IX kvartalisse kavandatavast teatrihoonest peab saama tõeliselt nutikas teatrimaja, mis on unikaalne kogu maailmas ning loob võimaluse saada osa maailmatasemel kultuurielamistest ja toob väärtust ümbritsevasse linnaruumi. Uuel hoonel on kõik eeldused 2 kujuneda maailma üheks parimaks ja omanäolisemaks teatrihooneks. Tänu uuele teatrimajale kasvab Tallinna Linnateatri külastatavus ning teatrist saab olulise tähtsusega turismiobjekt Tallinna linnaruumis. Tallinna Linnateater toob inimesed vanalinna ja väärtustab ajaloolist linnakeskkonda. Lisaks omakeelse kultuuri hoidmisele ja Eesti teatrikunsti traditsiooni säilitamisele, peab teater oluliseks kultuuriruumi avardamist ja edasiarendamist. Tallinna Linnateater korraldab teatrifestivali Talveöö Unenägu, mis on olulisim rahvusvahelist sõnateatrit Eesti publikule tutvustav teatrifestival. Teatri kirjastustegevus aitab kaasa Eesti teatrielu jäädvustamisele ning kultuuri püsimiseks vajaliku ajaloolise mälu säilimisele. Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, Eesti Kunstiakadeemiaga, Tartu Ülikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga osaleb Tallinna Linnateater haridustegevuses. Tallinna Linnateater on ka Eesti esimene roheteater, aidates kaasa Tallinna püüdlustele Euroopa rohelise pealinna tiitli saamisel. Et tööandjana tegus olla, peab teater suutma maksta professionaalidele väärilist palka. Tallina Linnateater peab saama Tallinna kultuuripoliitikas prioriteediks number üks. 1.3 Tallinna Linnateatri ajalooline taust ENSV Riiklik Noorsooteater / Eesti Noorsooteater, aastad 1965 - 1994 Noorsooteater asutati 11. augustist 1965. Teatri esimeseks peanäitejuhiks sai Voldemar Panso, direktoriks Eino Laks ja peakunstnikuks Mari-Liis Küla. Noorsooteatri ametlik avamine toimus 13. veebruaril 1966 Jaan Sauli ja Rein Olmaru poolt lavastatud A. Andrejevi - M. Mikiveri näidendiga “Otsustage meie üle inimesed”, mida etendati Salme Kultuuripalees. Seda kuupäeva peetakse siiani teatri sünnipäevaks. 1975. aasta 28. novembril toimus teatri põhihoones, aadressil Lai 23, asuva väikese saali avamine, 26.02.1983 avati samas hoones Kaminasaal. Augustis 1983 võeti Tallinna Täitevkomitees vastu otsus rajada Noorsooteatri suur saal vanalinna IX kvartali lõunaossa. 8. juunil 1990 toimus pidulik nurgakivi panek, ehitus jäi aga seoses Eesti taasiseseisvumisega pooleli. Selleks ajaks oli teatri valdusesse antud lisaks hoonele Lai 23 ka hooned Lai 19 - 21 ja Aida 2, 4, 6, 8, 9, 10, s.t osa Vanalinna IX kvartalist. 1992. aasta maikuus toimus Lai 19, esialgu veel pööningu-ruumides, tulevasel Taevalaval, esimene etendus. Tallinna Linnateater, aastad 1994 – 2017 27. märtsil 1994 kirjutati alla Eesti Noorsooteatri põhivarade Tallinna linnale üleandmise akt. 15. augustil 1994 alustas teater Edinburghi rahvusvahelisel teatrifestivalil lavastusega „Romeo ja Julia“ oma uut hooaega Tallinna Linnateatri nime all. 11. novembril 1994 asutati Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr 102 Eesti Noorsooteatri õigusjärglasena Tallinna Linnateater. 1. juunil 1995 võttis teater etendusepaigana kasutusele Lavaaugu (Elmo Nüganeni praeguseks juba legendiks kujunenud “Kolme musketäri” lavastusega) ning 27. märtsil 1999 avati kogu 3 teatri uus kompleks (hooned Lai 19/21, Aida 2); teatrile tekkis kolm põhimängupaika - Väike saal, Taevalava, Põrgulava. Kuna 1987. aastal valminud teatri suure saali projekt ei olnud enam muinsuskaitseliselt ja ehitusmahtudelt sobiv, kuulutas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Tallinna Linnateatriga 2003. aastal välja uue arhitektuurse ideekavandi võistluse, mille eesmärgiks oli leida lahendus 400-kohalise teatrisaali ehitamiseks Linnateatri siseõue ja viia lõpule omal ajal pooleli jäänud IX kvartali kompleksne taastamine. Ideekonkursi võitjaks kuulutati arhitektuuristuudio Siim ja Kreis võistlustöö „Veepealne osa”. 2004 andis riik Tallinna linna kasutusse ajaloolise kinnistu Lai 25, tingimusel, et see renoveeritakse ja antakse Linnateatri kasutusse. 20.04.2006 allkirjastati Tallinna Linnateatri uue hoone ehitamise algatamise hea tahte kokkuleppe: „Soovides hoida ja arendada teatritegevust ning valmistudes realiseerima „Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011” kultuuriprogrammi, teevad Tallinna linn ja Tallinna Linnateater kõik endast oleneva, et ehitada valmis teatri suur saal ning sellega seotud ruumide kompleks ja renoveerida kõik teatri kasutuses olevad hooned nii, et Tallinna Linnateatri suure saali ja renoveeritud hoonetekompleksi avamine toimuks 8. juunil 2010.aastal”. Kokkuleppe allkirjastasid Tallinna linnapea Jüri Ratas ja abilinnapea Kaia Jäppinen ning Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen ja direktor Raivo Põldmaa. 2008 viis Tallinna linnavalitsus läbi küsitluse „Linnateater või Kultuurikatel?“ Kokku võttis hääletusest osa 6919 inimest, lõpptulemusena toetas Linnateatrit 45,4% ja Kultuurikatelt 54,6% hääletanutest. 2009. aasta eelarves eraldas linn vahendid Kultuurikatla ehituseks. Teater pidi leidma võimalused taastada Põrgulava, nii lava kui lavatehnilise osa ning ka publikuruumid, mis oli seoses algama pidanud ehitusega tühjaks kolitud ning osaliselt lammutatud, ning jätkas etenduste andmist olemasolevates saalides. Aastate 2016 - 2018 jooksul sai teater tänu linna investeeringusummadele renoveerida Lai 47 asuva Hobuveski hoone etendustegevuseks sobivamaks. Enne seda puudusid hoones nii tehnilised võimalused kui ka publiku vastuvõtuks korrektsed tingimused. 2017. aasta lõpus avanes teatri ehitamisel taas uus lehekülg. Teater sai alustada Suur-Sõjamäel asuva tootmisehoone, töökodade- ja ladudekompleksi projekteerimisega, mis peaks valmima 2019. aasta sügiseks ning seoses riigi ja linna kokkuleppega rahastamise osas algatati taaskord linnateatri arenguplaan Põrgulava laiendamiseks ning IX. kvartali väljaehitamiseks. Linnavaraameti poolt kuulutati välja arhitektuurne ideekonkurss, mille võitis ideekavand pealkirjaga Paviljon autoriteks Maarja Kask, Ralf Lõoke, Märten Peterson ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto AB OÜ. Ideekavandi kohaselt valmib Lai tn 23 asuva teatrimaja sisehoovi uus 350-kohaline Põrgulava koos lavatorniga, 130-kohaline black box ning vabaõhulava 500 vaatajale. Eeldatav projekteerimistööde teostamise periood on aprill 2018 – juuni 2019. Tallinna Linnateatri ehitustööd on kavandatud lõpetada 2022/2023. 4 Jälgides teatri ajalugu, võib kindlalt väita, et lisaks põhitegevusele, lavastuste väljatoomisele ja etenduste andmisele, on teater kogu oma senise ajaloo vältel pidanud väga palju energiast suunama eelkõige põhitegevuseks vajalike sobivate tingimuste loomisele. Kogu loome- ja seda toetav tegevus on aastaid toimunud lõppematute etapiviisiliste remontide, ajutiste remontide, poolelijäävate renoveerimistööde jne kõrval. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on teatril 2023. aastaks viimaks kasutada teatrimaja, mis annab teatri tegemiseks ja publiku teenindamiseks vajalikud tingimused. Uus teatrisaal võimaldab võtta vastu rohkem publikut ning olemasolevate hoonete renoveerimine toob kaasa märkimisväärse arengu linnaruumis. 1.4 Tallinna Linnateatri visioon, missioon, põhiväärtused 1.4.1 Tallinna Linnateatri missioon Tallinna Linnateatri kutsumus on luua võimalikult kõrgetasemelisi lavastusi, mis annavad vaatajaile unustamatu kunstilise elamuse ja panevad nad mõtlema kõigele sellele, mille peale igapäevases kiires elurütmis ei mõtle – elu põhiväärtustele. Tegutsedes Tallinna vanalinna IX kvartali muinsusväärtusega hoonetekompleksis püüdleme selle poole, et taastada ja säilitada endisaegset arhitektuuri ja tagada võimalus teatri- ja linna külalistel sellega tutvuda. 1.4.2 Tallinna Linnateatri visioon Üheskoos teiste teatritega jagame ülesannet harida oma vaatajat, tagada eesti teatritraditsiooni jätkuvus, säilitada teatrit kui institutsiooni ning hoida elus kõrgkultuuri massimeedia ja virtuaalse maailma pealetungi ajal. Jätkates repertuaariteatrina, pakume oma publikule kunstiliselt küpset väärtdramaturgiat, häid lavastajatöid ja kõrgtasemel rollilahendusi. 1.4.3 Tallinna Linnateatri väärtused • Stabiilsus ja usaldusväärtus, traditsioonid ja järjepidevus – omakeelse kultuuriruumi säilitamine; teater on suutnud säilitada kõrgetasemelise dramaturgia ja kirjanduslike tekstide lavaletoomise ning lojaalse publiku. Teatri töötajad on läbi kollegiaalse järjepidevuse säilitanud teatri algusaegade eetika, väärtused ja traditsioonid. • Loomingulisus – kõigi teatritöötajate ideid soosiv väga hästi töötav loomenõukogu, mis ausas ja avameelses vaidluses langetab konkreetses ajas teatrile parimad loomingulised lahendused. Loomenõukogus tehtud otsuste professionaalne elluviimine oma ala parimate töötajate poolt nii kunstilises teostuses, tehnilistes lahendustes kui majanduslikus otstarbekuses. • Unikaalsus – erandlik, ainus keskaegsetes hoonetes tegutsev repertuaariteater Euroopas. Võimalus tuua välja lavastusi ja anda etendusi ajaloolistes muinsuskaitsealustes hoonetes arhitektuuriliselt unikaalsetes teatrisaalides, mis annab teatri külastajatele võimaluse 5 ühekorraga saada nii kultuuriline elamus teatrietenduse näol kui võimalus külastada Tallinna keskaegset hoonetekompleksi; kultuurielamus intiimses õhkkonnas. • Hoolivus - professionaalse personali arendamine ja nende hoidmine ning neile täiend- ja ümberõppe tagamine, professionaalsel tasemel töötamiseks vajalike tingimuste tagamine, töötajate motiveerimisvõimaluste tagamine. 2. VÄLISKESKONNA ANALÜÜS 2.1 Poliitiline ja õiguslik keskkond Tallinna Linnateatri tegevust reguleerivad järgmised seadused ja õigusaktid, millega organisatsioon peab igapäevaselt arvestama ja mida peab täitma: • Etendusasutuste seadus • Tallinna Linnateatri põhimäärus • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus • Tallinna linna õigusaktid • Töölepingu seadus • Sotsiaalmaksuseadus • Autoriõiguse seadus • Riigivara seadus • Raamatupidamisseadus • Tulumaksuseadus • Käibemaksuseadus • Konkurentsiseadus • Reklaamiseadus • Tarbijakaitseseadus • Muinsuskaitseseadus • Riigihankeseadus Tallinna Linnateater on Tallinna Kultuuriameti hallatav Tallinna linna munitsipaal- etendusasutus, mille tegevust toetab ka riik läbi Kultuuriministeeriumi. Poliitilisel keskkonnal on märkimisväärne mõju teatrite, sealhulgas ka Tallinna Linnateatri tegevusele - linnateater saab üle poole oma tegevuseelarvest avaliku sektori toetustena ning sõltub seetõttu otseselt linna- ja riigieelarve prioriteetidest ning poliitilisest valikutest. Alates 2013. aastast, kui Kultuuriministeeriumi hallatavad seni riigisasutustena tegutsenud teatrid korraldati ümber järk-järgult sihtasutusteks, on riigipoolse rahastuse prioriteet olnud eelkõige riigi või riigi osalusel asutatud sihtasutuste rahastamine/toetus. Kultuuriministeerium on avaldanud kindlat soovi kujundada ka Tallinna Linnateater, millele riik on senini samuti oma toetuse teatud määras taganud, ümber sihtasutuseks ning teinud 6 Tallinna linnale vastavasisulise ettepaneku. Tänaseks puudub teatrile tedaolevalt Tallinna linna poolne otsus Tallinna Linnateatri sihtasutuseks ümberkujundamiseks ning sellest tulenevalt ei ole tegevuskava perioodil tõenäoliselt ette näha riigi toetuste olulist suurenemist teatrile. Tegevuskava koostajad on kava koostamisel lähtunud eeldusest, et riigipoolne toetus säilib tänasel tasemel. Poliitiline ja õiguslik keskkond on mõjutanud otseselt ka Tallinna Linnateatri ehituse temaatikat, mis on teatri tegevust saatnud lahendamata probleemina teatri algusaegadest alates. 1990. aastal jäi toonane ehitus seisma seoses riigikorra vahetumisega, taastati Eesti Vabariik. Tulenevalt poliitilise ja õigusliku keskkonna muutusest ning Teatri laiendamise vajadusest lähtuvalat otsustati 2003. aastal algatada teatri suure saali projekteerimine. 2006. aastal linnajuhtide poolt heakskiidu saanud ehitusplaanid muutusid 2008. aastal mil toonane linnavalitsus otsustas panna teatri ehitamise küsimuse rahvahääletusele ning hääletuse tulemusena otsustati Tallinna Linnateatri asemel ehitada valmis Kultuurikatel. Praeguse tegevuskava perioodiks plaanitava ehitustegevuse aluseks võib pidada paljuski linna- ja riigivõimu suhete paranemist ning linna- ja riigijuhtide poliitilist otsust toetada ühiselt Tallinna Linnateatri Põrgulava laienenduse ehitust ja olemasoleva hoonetekompleksi renoveerimist. Poliitiline ja õiguslik keskkond mõjutab teatri tegevust ka laiemas plaanis: võimalikud muudatused aktsiisi- või käibemaksumäärades ning sellega seonduv riigi majanduskeskkond mõjutavad kindlasti Eesti elanike kultuuritarbimise võimalusi, nii võis näiteks 2008. aasta majanduskriisi järel tajuda kultuuritarbimise üldist vähenemist. Viimaste aastate aktsiisimäärade muutmisega seotud poliitilised otsused on toonud kaasa muudatusi nt Kultuurkapitali eelarve laekumistes, samuti on mitmed firmad loobunud kulutuuriasutuste ja – ürituste spondeerimisest, viidates põhjusena riigi maksupoliitikale. Ka kultuuri-, sealhulgas teatritöötajate palgad sõltuvad paljuski just poolitilistest otsustest ja prioriteetidest. 2.2 Majanduslik keskkond Eesti Panga poolt juunis 2018 avaldatud prognoosi kohaselt liigub Eesti majandus väga headest aegadest headesse aegadesse: • majanduskasv 2018 - 2019 on umbes 3,5 %, aeglustudes 2020. aastal 2,5 %ni • hinnatõus aeglustub 2018 – 2,9 %, 2019 – 2,5 % ja 2020 – 1,9 % • palgakasv jääb 2020. aastani kiireks ulatudes 6 - 7 %ni • ettevõtete vähene investeerimine tähendab aeglasemat pikaajalist majanduskasvu • ettevõtjad näevad ebakindluse allikana poliitilist ja regulatiivset keskkonda. Majanduskasvu aeglustumine on loomulik, sest vabu tootmisressursse, mille arvelt kasvada, on jäänud vähemaks ja investeeringustatistika näitab, et uut tootmisvõimsust tekib juurde pigem tagasihoidlikult. Investeeringute vähesust on seni aidanud korvata hõive suurenemine, mis on 7 saanud võimalikuks tänu viimaste aastate netosisserändele, tööealise elanikkonna ajutisele suurenemisele ja aktiivsemale tööjõus osalemisele, kuid nende soodne mõju väheneb. Kuigi majanduskasv on aeglustumas, ületab majanduse maht ka veel järgmisel kahel aastal oma jõukohast taset. Kuna osa majanduskasvust on põhjustatud suuremast nõudlusest, mitte aga tootmisvõimsuse juurdekasvust, jääb majandus ajutiselt ülepaisutatuks. Ettevõtted ei suuda kasvatada tootmismahtu püsivalt samas tempos nõudlusega, ja prognoosiperioodi lõpuks kasv aeglustub. Eesti Pank soovitab järgmiste aastate majandusoludesse riigi eelarvestrateegias ette nähtud eelarveülejääki. Nominaalses ülejäägis ja struktuurses tasakaalus riigieelarve aitab tasakaalustada majandust ajal, mil see on üle oma jõukohase taseme. Eesti Panga hinnangul võib tulude prognoos osutuda liialt optimistlikuks ja riigi eelarvestrateegia eesmärk ei pruugi täituda, kui valitsus pole valmis tegema kulukärpeid maksutulu oodatust väiksema kasvu korral. Oodatust väiksem maksutulu võib tuleneda nii maksupoliitika muudatuste arvatust väiksemast mõjust kui ka majanduskasvu oodatust järsemast aeglustumisest. Varasemast suurem on oht, et majanduskasv aeglustub ootamatute sündmuste tõttu prognoositust kiiremini. See võib alguse saada kaubandustingimuste halvenemisest ja tagasilöökidest välisturgudel, kus väljavaade on muutunud ebakindlamaks. Ettevõtted ja kodumajapidamised on Eesti Panga hinnangul majandusolude halvenemise eest varasemast paremini kaitstud. Isegi kui majandust peaks tabama ootamatud tagasilöögid, on nii ettevõtted kui kodumajapidamised selleks paremini ette valmistunud, sest varasematel aastatel on kogutud sääste ning võlakoormus on väiksem. Tarbijahindade kasv aeglustub. Tarbijahindade kasv läbis kõrgtaseme 2017. aasta lõpus, mil see oli 4 % lähedal. 2018. aasta alguses aeglustuma hakanud hinnakasv jõuab 2020. aastaks umbes 2 %ni, mis on ligilähedane ülejäänud euroala hinnakasvule, ehkki sellest pisut kiirem. Kiirema hinnakasvu peamiseks põhjuseks on siinne kiirem kulude, ennekõike tööjõukulude kasv. Tööjõukulude kiire kasv ei näita Eesti Panga hinnangul vaibumise märke. Väga tugevat survet palkade tõusuks näitab see, et 2018. aasta alguses jõustunud efektiivse tulumaksumäära alanemine ei kahandanud brutopalga kasvu ja tööandjatel tuli palgakulusid suurendada peaaegu sama kiiresti kui varem, ehkki suurel osal töötajatest suuenes netopalk tänu maksumuudatusele niigi. Järgmistel aastatel on oodata 6 % lähedusse jäävat palgakasvu ning tööandjatel tuleb endiselt hakkama saada kiirelt kerkivate palganõudmistega. Eesti Panga prognoosi kohaselt on keskmine brutokuupalk 2018. aastal 1302 eurot, 2019. aastal 1385 eurot ja 2020. aastal 1468 eurot. Tallinna Linnateatri jaoks tähendab eelnev prognoos seda, et mõnevõrra suureneb lähiaastatel risk, et majanduskasvu aeglustumisest ja maksulaekumistest tulenevalt ei täitu riigieelarve tuluprognoos ja see toob riigis kaasa vajaduse kulude kärpimiseks, see omakorda võib tähendada Tallinna Linnateatri riigieelarvest saadavate toetuste vähenemist. Samas, kuna kodumajapidamised on majanduskeskkonna halvenemise eest varasemast paremini kaitstud, ei ole lähiajal ette näha elanikkonna kultuuritarbimise vähenemist majanduslikel põhjustel. 8 Eestis jätkuv palgakulude kasv avaldab aga jätkuvalt survet ka Tallinna Linnateatri eelarvele. Koos teatritegevuse laiendamisega pärast ehitustegevuse lõppu toob eeldatav palgakulude kasv kaasa arvestatava tegevuskulude kasvu. Tegevuskava koostamisel on kulude planeerimisel arvesse võetud Eesti Panga pronoose, kuid reaalselt võib palgasurve ja sellest tulenev kulude kasv kujuneda planeeritust isegi suuremaks. 2.3 Sotsiaalne keskkond Rahvastikuprognoosi järgi Eestis elanikkond demograafiliselt pidevalt väheneb ja vananeb ning ülalpeetavate hulk tööealiste suhtes kasvab. Samas Tallinna tööealine elanikkond on kasvutrendis ning järjest rohkem ettevõtteid ja inimesi registreerib end Tallinnasse. Tallinnas elab 1. aprill 2018 seisuga 449 786 inimest. Harjumaal elab 1. jaanuar 2018 seisuga 589 610 inimest. 2016. aasta juunis Turu-uuringute ASi poolt läbi viidud uuringu “Teatri positsioon ja roll ühiskonnas” andmetel külastab 86 % inimestest teatrit oma elukohas, s.t maakonna piires. 28 % küsitletutest on aga teatrit külastanud ka mujal Eestis, st. väljaspool oma maakonda. Sama uuringu põhjal külastab vähemalt korra aastas teatrit 57 % Eesti inimestest, vähem kui kord aastas käib teatris 22 % ja ülde ei käi 21 % küsitletutest. Sagedasemad teatrikülastajad on naised, nooremad ja keskealised ning kõrgharidusega vastajad. Eestlased käivad rohkem teatris kui vene suhtluskeelega vastajad, rohkem on teatrikülastajaid Tallinnas ja Lõuna-Eestis, vähem Ida-Virumaal ja Kesk-Eestis. Teatrikülastusi on rohkem linnainimeste seas. Eesti Teatri Agentuuri statistikamootori andmetel käidi 2017. aastal teatris üle 1,1 miljoni korra, 865 000 sellest olid riigi- ja linnateatrite külastused. Eestis on 2017.aasta seisuga 22 statsionaarset etenduse/mängupaika, sellele aastal anti 6 730 etendust, nendest rohkem kui 5 000 Tallinnas. Arusaadavalt toimub Tallinnas kõige aktiivsem etenduste, kontsertide ja festivalide tegevus, siin on riigi pealinna ja suurima tõmbekeskusena parimad võimalused teatritegevuse jaoks, aga sellega kaasnev suurim konkurents inimeste vaba aja sisutamise pärast. Tallinna Linnateater töötab juba aastaid olukorras, kus külastajate huvi ületab teatri võimet publiku vastuvõtmisel ning teenindamisel - loomingust saab pidevalt osa vähem inimesi kui sotsiaalne keskkond, inimeste ootused ja teatri kunstiline tase eeldab/võimaldab. 9 3. MIKRO EHK TEGEVUSKESKKONNA ANALÜÜS 3.1 Turu ehk konkurentsi analüüs Teatripubliku arv Eestis püsib viimastel aastatel 1,1 miljoni külastuse piirimail, etenduste ja lavastuste arv teatrites aga jätkuvalt kasvab - sama tulemuse saamiseks tehakse rohkem tööd. Aasta Uuslavastused Repertuaar Etendused Külastused 2007 164 414 4 765 1 022 076 2012 203 487 5 678 1 142 918 2015 216 550 6 434 1 146 564 2016 196 540 6 573 1 186 008 2017 204 559 6 713 1 163 958 Sarnase publikuarvu saavutamiseks oli 2017. aasta mängukavas kokku 70 lavastust rohkem ja anti 1 000 etendust rohkem kui 2012. aastal. Uuslavastusi esietendus 2017. aastal 204 ja uuslavastuste osakaal kogu repertaarist oli 36,5 %. Ligi pooled uuslavastustest esietendusid riigi- ja linnateatrites. Kõige enam vaatajaid külastas sõnalavastusi (58 %), sellele järgnesid muusikalavastused (14,7 %) ja mitmeliigilavastused (12,4 %). Tantsulavastusi (8,7 %) ning nuku- ja objektilavastusi (5%) külastas oluliselt vähem inimesi. Sõnalavstuste hulgas olid omakorda polulaarseimad draamalavastused ja muusikalavastuste seas muusikalid. Tantsulavastuste hulgas eelistasid vaatajad klassikalist tantsu nüüdistantsule. 65 % vaatajatest külastas täiskasvanutele mõeldud lavastusi, ligi verand lastelavastusi ning ülejäänud kümnendik teismelistele ja noortele mõeldud lavastusi. Vaatajate jaotus sihtrühma järgi pole 10 aasta jooksul muutunud. Lisaks etendustegevusele panustavad teatrid kultuuripildi rikastamisse suure hulga sündmuste, lisaprogrammide, seminaride hariduslike sarjade, telesaadete, kontsertite, filmiseansside, õpitubade, festivalide jmt korraldamise. Loomulikult on selles eriti aktiivsed kõik statsionaarset maja ja vastavat tööjõudu haldavad riigiteatrid, aga ka erateatrid; kokku vastavalt 2 990 sündmust 250 990 osalejale. Seega pakuvad etendusasutused kogu oma aastase tegevusega üle 9 700 kultuurisündmuse rohkem kui 1,4 miljonile külastajale. Eesti Teatri Agentuuri andmebaasist leiab hetkeseisuga 54 organisatsiooni, kes otsesemal või kaudsemal viisil tegelevad kõik etendustegevusega (loome-, produktsiooni- või vahendustegevusega). Eesti teatrisüsteem koosneb vormiliselt riigi-, munitsipaal-, era- ja harrastusteatritest. 2017. aasta kohta esitas Eesti Teatri Agentuurile tegevusstatistika 47 etendusasutust, 26 neist said eelarvelisi eraldisi kultuuriministeeriumi kaudu ning suurem osa toetuse saajatest on institutsionaalsed teatrid koos oma teatrimaja, püsiva kaadri ning aastaringse stabiilse etendustegevusega. 10 Varasemalt Kultuuriministeriumi hallatavate riigiasutuste asemel tegutsevad 2013. aastast alates 8 teatrit riigi või riigi osalusel asutatud sihtasutustena ja üks avalik-õigusliku asutusena. Kohaliku omavalitsuse asutusena tegutseb kolm teatrit, sealhulgas Tallinna Linnateater. 33 teatrit tegutseb mittetulundusliku erateatrina ning 3 etenduskunstikeskusena. Põhiosa riigi- ja kohalike omavalitsuste toetuse saajateks on läbi aastate olnud loomulikult riigi- ja linnateatrid, kuid kogu toetus ei ole tegevuskuludeks. 2017. aastal moodustasid riigi- ja ka omavalitsuste otseinvesteeringud ja toetused finantskulude katteks 32 % kõikidest sissetulekutest. Investeeringud on mõeldud majade uuendamisega seotud kulutusteks, nt Vanemuise, Endla, Ugala majade renoveerimisega seotud kulude katteks. Samuti on otseinvesteeringuid 2017. aastal saanud erateatritest Theatrum, Tartu Uus Teater ja Vaba Lava. Enimkülastatud teatrid Eestis olid 2017. aastal Estonia 156 416 vaatajaga, Vanemuine 152 150 vaatajaga ja Eesti Draamateater 105 114 vaatajaga. Eraetendusasutustest kogus enim vaatajaid Piip ja Tuut Teater, vaatajaid 27 322. Eraetendusasutuste ja lavastusprojektide külastused moodustasid kogukülastustest 25,7 %. Repertuaari koondnäitajad 2017 uuslavastused repertuaar etendused külastused Riigi- ja linnateatrid 100 318 3 820 865 378 Eraetendusasutused 104 241 2 893 298 580 11 3.2 Etendusasutused Eestis 12 3.3 Teatrite võrdlus Võrdleme Tallinna Linnateatri tegevust Eesti Draamateatri, Endla Teatri, Rakvere Teatri, Teater NO99 ja Ugala Teatri tegevusega; need viis teatrit on oma olemuselt ja suuruselt Tallinna Linnateatriga kõige sarnasemad. Võrdlusest kõrvale on jäetud muusikateatrid, tantsuteatrid, vaid konkreetsele sihtgrupile keskendunud teatrid ja väiksemad ning ilma kindla mängukoha ning repertuaarita teatrid. Peatükis väljatoodud arvstatistika pärineb Eesti Teatri Agentuuri statistikamootori andmetel. REPERTUAAR Tallinna Linnateatri repertuaaris on viimased viis aastat olnud keskmiselt 26 lavastust. Repertuaaris olevate lavastuste arv on samas suurusjärgus Endla Teatri, Rakvere Teatri ja Ugala Teatriga. Võrreldes Eesti Draamateatriga on Linnateatri repertuaar umbes 10 lavastuse võrra väiksem ja võrreldes NO99 teatriga umbes 10 lavastuse võrra suurem. 2017. aastal oli Tallinna Linnateatri repertuaaris 26 lavastust. REPERTUAAR 2013 2014 2015 2016 2017 Tallinna Linnateater 25 27 29 26 26 Eesti Draamateater 34 34 35 34 36 Endla Teater 26 28 25 27 25 Rakvere Teater 25 31 28 26 21 Teater NO99 13 15 11 10 16 Ugala Teater 27 28 22 21 25 UUSLAVASTUSED Repertuaaripildi hoidmiseks ja värskendamiseks on Tallinna Linnateater toonud aastas välja keskmiselt 6 uuslavastust. Viie aasta võrdluses on uuslavastuste arv pisut vähenenud ja võrreldes teiste sarnaste teatritega on Tallinna Linnateatri uuslavastuste arv väiksem. Osaliselt tuleneb see väiksemast publikukohtade arvust saalis, mistõttu püsib publiku huvi kauem ja lavastuste mänguaeg on keskmisest pikem ning repertuaar vahetub aeglasemalt. 2017. aastal esietendus Tallinna Linnateatris 5 uuslavastust. UUSLAVASTUSED 2013 2014 2015 2016 2017 Tallinna Linnateater 7 7 7 6 5 Eesti Draamateater 9 10 10 9 11 Endla Teater 8 12 10 7 9 Rakvere Teater 10 12 8 7 9 Teater NO99 6 8 6 3 8 Ugala Teater 11 10 10 9 10 13 Võrreldes teiste sarnaste teatritega on Tallinna Linnateatri 2017. aastal uuslavastuste osakaal külastajate koguarvu suhtes kõige väiksem - publikuarv sõltub kõige vähem uutest lavastustest. KÜLASTAJAD UL KR UL % Tallinna Linnateater 15 054 74 846 20 Eesti Draamateater 25 808 105 114 25 Endla Teater 30 086 67 171 45 Rakvere Teater 36 932 58 821 63 Teater NO99 8 704 18 883 46 Ugala Teater 40 730 88 860 46 UL - uuslavastused KR - kogu reprtuaar UL % - uuslavastuste osakaal ETENDUSTEGEVUS Tallinna Linnateater suudab olemasolevate ressursside ning töökorraldusega anda keskmiselt 450 etendust aastas, etenduste arvu suurendamine eeldab lisaressursse, repertuaarisolevate lavastuste arv, tööjõud, lavastus- ja majandamiskulud, ja võimalike paralleelselt antavate etenduste arvu tõstmist. Teiste sarnaste teatrite võrdluses annab Tallinna Linnateatrist rohkem etendusi aastas vaid Eesti Draamateater, kus lavaehitusprotsess on kiirem ja mehhaniseeritum ning näitetrupp ja repertuaarilavastuste arv on linnateatri näitajatest suurem ning kelle võimekus paralleeletenduste andmiseks on seetõttu parem. Arvestades publiku huvi ja Linnateatri mängukohtade (saalide) arvu, võiks Tallinna Linnateatri aastane etenduste arv olla teoreetiliselt samuti suurem. Selleks oleks vaja suurendada paralleeletenduste andmise võimekust, suurendades repertuaari ning tõstes vajalike töötajate arvu. 2017. aastal andis Tallinna Linnateater 455 etendust. ETENDUSED 2013 2014 2015 2016 2017 Tallinna Linnateater 423 415 431 455 455 Eesti Draamateater 489 521 501 490 517 Endla Teater 305 312 330 307 268 Rakvere Teater 385 411 383 343 369 Teater NO99 153 219 170 135 134 Ugala Teater 238 290 278 277 293 KÜLASTATAVUS Tallinna Linnateatri külastajate arv on juba neljandat aastat üle 70 000 inimese piiri. Linnateatri saalide täituvus on juba rohkem kui 5 aastat 100 % ning publikuhuvi ületab teatri poolt pakutavate teatripiletite arvu. Teatri etenduste arv on võrreldavate teatrite keskmistest suurem, kuid väike publikukohtade arv saalides piirab külastajate arvu kasvu. 14 Võrdluses teiste sarnaste teatritega võiks olemasolevat publikuhuvi hinnates olla Tallinna Linnateatri aastane külastatavus kuni 100 000 inimest. Üle selle määra on võrreldavatest teatritest täna publikuarv vaid Eesti Draamateatril, mis on teistest võrreldavatest teatritest siiski ka suurusjärgu võrra suurem (eelarve, koosseis). Tallinna Linnateatri publikuarvu edasine kasvatamine eeldab publikule lisakohtade võimaluse loomist (suur saal) ja/või eelpool kirjeldatud etendustegevuse suurendamist (rohkem paralleeletendusi). 2017. aastal külastas Tallinna Linnateatrit 74 846 inimest (Eesti teatristatistika andmed – ainult etendused). KÜLASTAJAD 2013 2014 2015 2016 2017 Tallinna Linnateater 65 295 68 376 79 645 77 874 74 846 Eesti Draamateater 104 452 117 308 107 689 108 268 105 114 Endla Teater 72 109 77 214 76 497 86 080 67 171 Rakvere Teater 67 832 67 100 72 468 71 237 58 821 Teater NO99 29 439 30 400 40 665 23 331 18 883 Ugala Teater 44 228 63 621 51 794 61 292 88 860 STATSIONAARSED SAALID / MÄNGUPAIGAD Välja on toodud teatrite n.ö statsionaarsed saalid/mängupaigad, lisaks neile on kõigil teatritel ka suvelavastuste andmiseks erinevad võimalused. Näidetena võib välja tuua Linnateatri Lavaaugu (kuni 480 kohta), Ugala teater andis suvelavastusega etendusi Albu vallas Vargamäel (500 kohta), Pärnu teater on kasutanud Paikuse-Reiu vabaõhulava (730 kohta), Rakvere teater erinevaid mängupaiku (Mergeri maja hoov 500 kohta, Loodi kuivati 230 kohta), Draamateater Katariina kirikut ja Laitse Graniitvillat (vasavalt 170 ja 150 kohta), NO teater Nokia kontserdimaja ja Estonia kontserdisaali (1470 ja 496 kohta). Tallinna Linnateatril oli 2017. aastal kasutada 5 saali Taevalava – 169 kohta Põrgulava – 182 kohta Kammersaal – 71 kohta Hobuveski – 100 kohta Väike saal – 88 kohta Eesti Draamateatril oli 2017. aasta seisuga kasutada 4 saali Suur saal – 426 kohta Väike saal – 170 kohta Maalisaal – 70 kohta Kammersaal – 50 kohta Endla Teatril oli 2017. aasta seisuga kasutada 3 saali Suur saal – 573 kohta Küün – 120 kohta Valge saal – 100 kohta 15 Rakvere Teatril oli 2017. aasta seisuga kasutada 3 saali/mängupaika Suur saal – 411 kohta Väike saal – 118 kohta Kolakamber – 40 kohta Teater NO99 kasutada oli 2017. aasta seisuga 2 saali Kammersaal – 90 kohta Teatrisaal – 194 kohta Ugala Teatril oli 2017. aasta seisuga kasutada 4 saali/mängupaika Suur saal – 534 kohta Väike saal – 155 kohta Ugala black-box UBB – 249 kohta Teatrikohvik – 55 kohta Tallinna Linnateatrit iseloomustab suur mängupaikade arv ning samas arvestatava publikukohtade arvuga siseruumides asuva statsionaarse teatrisaali puudumine; arvestades saalide publikukohtade arvu (alla 200 publikukoha) jääb linnateater selle näitajaga samasse kategooriasse NO99-ga, mille tegevusmahu suurusjärk on teistest võrreldavatest teatritest siiski mõnevõrra väiksem. Kuna linnateatril on võrreldavatest teatritest kõige rohkem mängupaiku, saab teater anda ka rohkem etendusi ning võimaldada suuremat publikukülastuste arvu. Tallinna Linnateatrist rohkem annab võrreldavatest teatritest aastas etendusi vaid Eesti Draamateater, kus on aga ka suurem näitetrupp ja repertuaar. Linnateatri väikeseid saale võib pidada teatri iseärasuseks, unikaalsuseks ja tugevuseks, tänu millele on publikule tagatud suurem intiimsus ja vahetum teatrielamus. Seetõttu, et linnateatri lavastused püsivad kauem repertuaaris ja uuslavastuste arv on väiksem, et teater tegutseb Tallinnas, kus elanikkond on arvukam, ostujõud ja kultuuritarbimine suurem, kujuneb linnateatri keskmine pilethind ka teiste teatrite omast veidi kõrgemaks. Siiski on normaalse suurusega teatrisaali puudumine on Tallinna Linnateatri suurim probleem: teater peab optimaalse publikuarvu saavutamiseks ning omatulude teenimiseks andma rohkem etendusi. Etendustegevus väikesemates saalides on väiksema kuluefektiivsusega. 4. TALLINNA LINNATEATRI TEGEVUSMUDEL 4.1 Tallinna Linnateater 2017. aastal 2017. aastal küündis Tallinna Linnateatri publikuarv juba neljandat aastat järjest üle 70 000 külastaja piiri, aasta jooksul andis teater 455 etendust, mille raames külastas etendusi 74 846 inimest, esietendus 5 uuslavastust. Teatri repertuaari kuulus 26 lavastust. Koos lisaüritustega külastas teatrit kokku 75 177 inimest. Teater teenis 2017. aastal piletitulu 1 124 100 eurot. Teatrisaalide täituvus oli jätkuvalt 100 %. Teater töötab reaalsuses juba aastaid üle 100 %lise täituvusega ning olemasoleva publikuhuvi rahuldamiseks, loominguliseks tööks ja edasiseks teatritegevuse arendamiseks vajab teater hädasti uut suuremat teatrisaali. 16 4.2 Finantsmajanduslik olukord 2017. aastal Toome välja teatri tegevuse vahendid astatel 2011 - 2017 (linnakassa osa, riigi toetuse ja omatulude kohta) ja jaotuse protsendid. Teatri põhitegevuseks mõeldud vahendid 2017. aastal kokku olid 2 981 752 eurot, millest 1 328 096 eurot (44,54 %) kaeti omatulude arvelt ning 1 653 656 eurot (55,46 %) linnakassa ja riigitoetusena. Tallinn - linnakassa osa Kultuuriministeeriumi toetus Teatri omatulud % Põhitegevuse aasta % tegevus- % tegevus- tegevus- kulud kokku summa kuludest summa kuludest summa kuludest 2011 447 101 22,83 677 793 34,61 833 235 42,55 1 958 129 2012 462 501 23,01 677 793 33,72 869 855 43,27 2 010 149 2013 482 482 21,25 729 834 32,15 1 057 952 46,60 2 270 268 2014 494 820 20,45 769 975 31,82 1 154 636 47,72 2 419 431 2015 542 037 19,98 840 184 30,98 1 330 027 49,04 2 712 248 2016 676 347 23,56 840 184 29,26 1 354 486 47,18 2 871 017 2017 788 267 26,44 865 389 29,02 1 328 096 44,54 2 981 752 4.2.1 Teguvuskulud Teatri tegevuskulud suuremate kululõikude osas on viie aasta (2013 - 2017) võrdluses kasvanud 34,83 %, teatri omatulud 25,5 % ja toetused 36,4 %; linnakassa osa on kasvanud 70,4 % ja Kultuuriministeeriumi toetus 27,6 %. Tallinna Linnateatri põhitegevuse kulud aastatel 2013-2017* 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Tööjõukulu** (sh maksud) 1 429 073 1 527 948 1 644 332 1 846 741 1 879 365 1 996 770 Üldhalduskulud 354 711 382 669 397 088 414 725 430 942 412 927 Kultuurikulud 224 790 265 717 378 328 450 599 560 319 524 681 Tegevuskulud kokku 2 008 574 2 176 333 2 419 748 2 712 065 2 870 626 2 934 379 *Tabelis toodud arvnäitaja eelarve täitmise järgi ** Tööjõukuludes on välja toodud töötasufondist makstud koosseisulise personali töötasud ja mittekoosseisuliste, võlaõiguslikue lepingute alusel, väljamakstud tasud. a) Suurima osa teatri tegevuskuludest moodustavad tööjõukulud (2017. aastal 68 % tegevuskuludest). Teater saab tööjõukulude katmiseks eraldised linnakassast ja toetusena Kultuuriministeeriumi eelarvest, samuti kasutab selleks teatud määral omateenitud vahendeid. Tööjõukulude kasv on peamine teatri tegevuskulude mõjutaja ka järgmise viie aasta perspektiivis. b) Üldhalduskulud 2017. aastal olid 412 927 eurot. Kui teostuvad teatri plaanid Suur- Sõjamäe tootmiskompleksi rajamise ja Laia tänava teatrimaja ehituse osas, kasvab märgatavalt teatrihoonete kinnistute suurus ja ühes sellega ka majandamiskulud. 17 c) Kultuurikulud olid 2017. aastal 524 681 eurot. Võrreldes 2013. aastaga on kultuurikulutused kasvanud poole suuremaks, võrreldes 2016. aastaga kultuurikulutused aga vähenesid (2016. aastal 560 319 eurot), mis on tingitud väiksemast uuslavastuste arvust ja vana suvelavastuse jätkamisest mängukavas (suvelavastusega antakse etendusi reegline kahel järjestikusel aastal). 4.2.2 Teatri omatulud 2017 – 1 328 096 eurot, sellest piletimüük 1 124 100 2016 – 1 354 486 eurot, sellest piletimüük 1 141 161 (sh festival) 2015 – 1 330 027 eurot, sellest piletimüük 1 152 556 2014 – 1 154 636 eurot, sellest piletimüük 1 002 850 (sh festival) 2013 – 1 057 952 eurot, sellest piletimüük 915 195 (sh projekt „Le Page“) 2012 – 869 855 eurot, millest piletimüük 740 003 (sh festival) Tallinna Linnateatri omatulud kasvasid märgatavalt 2013. aastal (kasv 188 097 eurot ehk 21,6%) ja 2015. aastal (kasv 175 392 eurot ehk 15,2 %). 2012. aastal oli teatri omatulu 869 855 eurot ja 2017. aastal 1 328 608 eurot - kasv kuue aastaga üle 50 %. Kõige suurema osa teatri omatulust moodustab piletitulu, osakaal keskmiselt 85 %; suuruselt järgmine on reklaamitulu (2017. aastal 110 905 eurot ehk 8,3 %). Järgnevad muud tulud: teenused (2017. aastal 49 807 eurot), kultuuriasutuse ruumide kasutamine üritusteks (2017. aastal 17 843 eurot), äriruumide üüritulu (2017. aastal 10 742 eurot) ja äriruumide kommunaalteenused (2017. aastal 13 305 eurot). 2014. aastal tõstis linnateater teatripääsme hinda, järgmine piletihindade tõus toimus suvel 2018. Alates 2016. aastast on teatril uus peatoetaja, mis tõstis märgatavalt teatri reklaamitulusid, samas pankrotistus 2017. aastal teatri ruumides tegutsenud restoran, mis vähendas oluliselt teatri äriruumide üüritulusid. 4.3 Tallinna Linnateater 2024. aastal 2024. aastaks on lõppenud ehitustööd teatris, valminud on 350 kohaline Põrgulava ning uus 130 kohaline Black Box tüüpi teatrisaal, kasutada on 5+1 mängupaika: Põrgulava, Black Box, Taevalava,Väike saal, Hobuveski ja lisaks Lavaaugus asuv suvelava. Teatritegevuse keskmes on väärtdramaturgia (klassika ja uued tekstid) lavastamine, märksõnaks psühholoogiline realism. Uuendatud lava- ja valgustehnika võimaldab kvaliteetsete ja kaasaegsete audio-visuaalsete kujunduste loomist, kuid säilib Tallinna Linnateatrile omane lava ja saali vahetu kontakt ning näitlejate peenpsühholoogiline mängulaad. Tallinna Linnateatri siseõues asub Tallinna vanalinna kõige unikaalsem suveleva. Uued valminud mängupaigad muudavad võimalikuks publikuarvu tõusu (rohkem publikukohti), mis võimaldab teatril kaasata uusi sihtgruppe, tuues välja ka näiteks lastele ja/või noortele suunatud repertuaari, tõlkega etendusi muukeelsele publikule (statsionaarse 18 tõlkesüsteemi loomine uutesse saalidesse?). Linnateatri publikuarv võiks kasvada 100 000 külastajani aastas. Tulenevalt saalide arvu kasvust ja publikuarvu kasvust suureneb ka teatri uuslavastuste arv (suurema kohtade arvuga saalides on lavastuste „eluiga“ lühem ning repertuaari tuleb tihedamini uuendada). Ühtlasi annab hooaja suurem lavastuste koguarv ning rohkemate mängupaikade olemasolu võimaluse suurendada etenduste arvu: rohkem paralleeletendusi ja keskmiselt vähemalt 2,4 etendust mängupäeva kohta. Uuslavastuste arvu suurendamine ning suurem paralleeletenduste võimalus eeldab omakorda näitetrupi suurendamist; 2024. aastal võiks näitetrupi suuruseks olla 35 inimest. Peanäitejuhi visiooni kohaselt võiks teatri koosseisus olla lisaks 2 lavastajat ning vähemalt pooled uuslavastustest võiksid välja tuua teatri koosseisulised lavastajad. Koosseisulised lavastajad võimaldavad paindlikku esietenduste graafiku planeerimist, tagavad teatrile omase repertuaaripildi ja kuvandi/käekirja säilimise ning loovad järjepidevust ning tagavad vajaliku järelkasvu teatri pikaajaliseks arenguks. Tallinna Linnateater 2024. aastal - võtmenäitajad: • Mängukohtade arv: 5 + 1 • Etenduste arv aastas: 500 • Publikuarv aastas: 100 000 • Uuslavastuste arv aastas: 8 • Repertuaaris olevate lavastuste arv: 30 (22+8 uuslavastust) • Kesmine paraleeletenduste arv: 2,4 • Teatri koosseis: 160,5 ametikohta, sellest näitetrupi liikmete arv: 35 muu loominguliste töötajate ametikohtade arv: 9 tehniliste töötajate ametikohtade arv: 66,5 • Kogueelarve: 5 962 452, millest üldhalduskulud 638 500 tööjõukulud 4 262 952 kultuurikulud 1 035 000 • Omatulud: 2 275 000 • Avaliku sektori toetused: 3 687 452 TEGEVUSMUDEL EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS 4.3.1 Mängupaigad Tallinna Linnateater kasutab etendustegevuseks viite mängusaali ning teatri siseõuel asuvat suvelava. Etenduspaigad (koos publikukohtade arvuga): • Põrgulava, 350 publikukohta • Uus Black Box, kuni 130 publikukohta • Taevalava, kuni 170 publikukohta • Väike saal, kuni 87 publikukohta 19 • Hobuveski, kuni 116 publikukohta • Suvelava, kuni 500 publikukohta 4.3.2 Külastatvus Tallinna Linnateatri publikuarv aastas võiks olla 100 000 külastajat (kasv võrreldes 2017. aastaga 35 %). Maksimaalne publikuarv aastas (mudel saalide põhiselt, arvestades maksimaalset etenduspäevade arvu ja saalikohtade arvu): • Põrgulava – 35 000 vaatajat (saalikohtade arv x etenduspäevi aastas) • Uus Black Box – 16 000 vaatajat • Taevalava – 18 000 vaatajat • Väike saal – 11 000 vaatajat • Hobuveski – 15 000 vaatajat • Suvelava – 10 000 vaatajat Maksimaalne võimalik publikuarv saalide võimalusi arvestades on mudeli kohaselt 95 000 inimest, millele lisandub suvelavastuse publiku arv (maksimaalselt 10 000), mis kokku teeb maksimaalselt 105 000 teatrikülastajat aastas. Arvestades täitmata kohtade ja muude raskesti prognoositavate teguritega võiks eesmärgiks olla 100 000 teatrikülastajat aastas. Nagu varasemast võrdlusest näha (vt p 3.3), tõstaks see Tallinna Linnateatri samasse suuruskategooriasse Draamateatri publikuarvuga ning selle prognoosi alusel võiks Linnateater külastajate arvu poolest olla Eesti sõnateatrite tipus. 4.3.3 Etendustegevus Tallinna Linnateatri eesmärk on anda aastas kokku 500 etendust. Kalendriaastas on arvestuslikult kokku 200 mängupäeva (teatri sisehooaeg kestab keskmiselt 9 kuud, suvelavastusi mängitakse 2 kuud). Eeldatav etendustegevus (maksimaalne etenduspäevade arv aastas saalide kaupa arvestades saalikohtade arvu, võimalikku prognoositavat publiku piirarvu lavastuse kohta ning ka uuslavastuste arvu): • Põrgulava – 100 etendust /mängupäeva • Uus Black Box – 120 etendust/ mängupäeva • Taevalava – 120 etendust/ mängupäeva • Väike saal – 130 etendust/ mängupäeva • Hobuveski – 130 etendust / mängupäeva Maksimaalse etenduste arvu päevade määramisel on arvestatud mängupaiga (ehk konkreetse saali) repertuaaris olevate lavastuste ja uuslavastuste arvuga, etendustegevuse vahele jäävate tehniliste ehituspäevade ning uuslavastustele eelnevate proovipäevade arvuga. Maksimaalne võimalik etenduste arv aastas võiks mudeli kohaselt olla küll 600 etendust, kuid võttes arvesse ka võimalikud raskesti prognoositavad tegurid (nt näitlejate kattuvused lavastuste truppides, väljasõiduetendused jms) on tõenäolisem saavutada etenduste arvuks aastas 500 etendust (kasv võrreldes 2017. aastaga 11 %) . 20 Keskmine statistiline publikuarv lavastuse kohta on 12 000 külastajat. Tulenevalt saalikohtade arvust tuleb selle saavutamiseks anda (sõltuvalt mängupaigast/saalist) 34 – 138 etendust. Prognoositav võimalik etenduste arv lavastuse kohta (sõltuvalt mängupaigast): • Põrgulava – 34 (igat Põrgulava repertuaaris olevat lavastust tuleb 12 000 vaataja saamiseks mängida kokku 34 korda) • Uus Black Box – 92 etendust lavastuse kohta • Taevalava – 80 etendust lavastuse kohta • Väike saal – 138 etendust lavastuse kohta • Hobuveski – 103 etendust lavastuse kohta Kui lavastust mängida sagedusega üks kord nädalas, tähendab see aastaseks etenduste arvuks 36, kaks korda nädalas teeb aastaseks etenduste arvuks 72, kolm korda nädalas mängides kujuneb etenduste arvuks 108 ja neli korda nädalas mängides 144. Näitlejate jaoks on optimaalne mängida ühe lavastuse etendusi järjest 2 - 3 korda, misjärel on vaja kvaliteedi tagamiseks puhkepausi. Selleks, et mängida 200 mängupäeva jooksul viies saalis 500 etendust ning võttes arvesse, et repertuaaris on 30 lavastust millest kaheksa on uuslavastused, võiks teatri mänguplaani mudeli kohaselt toimuda iga päev vähemalt kaks, mõnel päeval ka kolm paralleeletendust, seosest uuslavastuste proovidega mõnel päeval ka üks etendus. Keskmine paraleeletenduste arv võiks olla 2,4 - suurem paraleeletenduste arv eeldaks suuremat truppi ja repertuaari ning suuremat teenindusmeeskonda. Kui ühte lavastust saab mängida järjest kuni 3 etendust, nädalas on 6 võimalikku mängupäeva ja lavakujunduse vahetamiseks jääb iga mängutsükli vahele üks tehniline ehituspäev, toimub mudeli kohaselt igal mängupäeval kahe lava tehniline ehituspäev. Seega, arvestades võimalikke erinevaid kombinatsioone mänguplaani koostamisel ning mängupaigas olemasolevate erinevate lavastuste arvu, toimub nädalas minimaalselt 8 ja keskmiselt 12 lavaehitust. 4.3.4 Uuslavastused Prognoositav võimalik uuslavastuste arv aastas (tulenevalt maksimaalsest etenduspäevade arvust aastas ja võimalikust etenduste arvust lavastuse kohta aastas): • Põrgulava – 3 uuslavastust aastas • Uus Black Box – 2 uuslavastust aastas • Taevalava – 2 uuslavastust aastas • Väike saal – 1 uuslavastus aastas • Hobuveski – 1 uuslavastus aastas Mudeli kohaselt peaks teater tooma eesmärgi saavutamiseks välja kokku 9 uuslavastust aastas. Arvestades, et osale lavastustest jätkub publikut rohkem kui 12 000 külastajat, ning üle aasta esietendub ka suvelavastus, peaks 8 uuslavastust aastas olema optimaalne. 21 4.3.5 Repertuaar Ehitusplaanide kohaselt peaks igale lavale/mängupika mahtuma lavakujunduste/dekoratsioonimahtude ja nende lava läheduses lühiajalise ladustamisega seonduvaid piiranguid arvestades järgmine arv lavastusi: • Põrgulava – kuni 6 lavastuse dekoratsioon • Uus Black Box – kuni 5 lavastuse dekoratsioon • Taevalava – kuni 4 lavastuse dekoratsioon • Väike saal – kuni 4 lavastuse dekoratsioon • Hobuveski – kuni 3 lavastuse dekoratsioon Kokku saab mudeli kohaselt olla teari repertuaaris 22 lavastust, millele lisandub 8 plaanitavat uuslavastust + üle aasta esietenduv suvelavastus. Kokku saaks Linnateatri repertuaaris olla 30 lavastust, sellest suurem lavastuste arv eeldaks suuremat näitetruppi ja paremaid ladustamistingimusi. 4.4 Finantsmajanduslik olukord 2024. aastal Tallinna Linnateatri tegevuskulud 2024. aastal on prognoosi kohaselt 5,962 miljonit eurot, millest 2,275 miljonit eurot (38,16 %) kaetakse omatulude arvelt ning 3,687 miljonit eurot linna- ja riigitoetusena. Teatri tegevuskulud kasvavad viie aasta võrdluses (2020-2024) 47,1 %, teatri omatulu 106,8 % ja toetused 24,9 %. Tallinna linna toetus on kasvanud 2020. aastaga võrreldes 36,3 % ja 2017. aastaga võrreldes 2,5 korda. Riigi poolne toetus on säilinud 2018. aasta tasemel ja moodustab 15,60 % Tallinna Linnateatri tegevuskuludest (2017. aastal oli riigi toetus 29,02 %). 4.4.1 Tegevuskulud Tallinna Linnateatri põhitegevuse kulud aastatel 2020-2024 2020 2021 2022 2023 2024 Tööjõukulu (sh maksud)* 2 923 638 3 165 054 3 366 990 3 944 040 4 262 952 Üldhalduskulud 456 500 462 300 473 700 633 300 664 500 Kultuurikulud 673 000 729 000 799 000 879 000 1 035 000 Tegevuskulud kokku 4 053 138 4 356 354 4 639 690 5 456 340 5 962 452 * Tööjõukuludes on välja toodud töötasufondist makstavad koosseisulise personali töötasud ja mittekoosseisuliste, võlaõiguslikue lepingute alusel, väljamakstavad tasud. a) Suurima osa teatri tegevuskuludest moodustavad tööjõukulud (2017. aastal 68,05 % tegevuskuludest, 2024. aastal 71,50 %). Tööjõukulude kasv tuleneb: a) üldisest palgakasvust Eestis; b) teatri laienemisega kaasneva personali muudatuste tõttu; b) Üldhalduskulud 2017. aastal olid 411 248 eurot. 2024. aastaks prognoosime nendeks kuludeks 664 500 eurot. Kasv tuleneb ehitustegevustega kaasneva teatrihoonete (sh tootmiskompleksi) üldpinna kasvust (senise 6300 asemel tulevikus 12 500 ruutmeetrit). 22 c) Kultuurikulud olid 2017. aastal 526 361 eurot. 2024. aastaks prognoosime kultuurikulude tasemeks 1 035 000 eurot. 4.4.2 Avaliku sektori toetused Eeldusel, et riigitoetused Tallinna Linnateatrile ei kasva ning teater teostab oma tegevuskavas seatud plaanid, peaks suurenema prognoosi kohaselt linna toetus teatrile. 2024. aastal peaks linna poolne toetus olema prognoosi kohaselt 2,757 miljonit eurot. 4.4.3 Omatulu 2020 – 1 100 000 EUR, sellest piletimüük 950 000 EUR 2021 – 1 400 000 EUR, sellest piletimüük 1 250 000 EUR 2022 – 1 400 000 EUR, sellest piletimüük 1 250 000 EUR 2023 – 1 545 000 EUR, sellest piletimüük 1 350 000 EUR 2024 – 2 275 000 EUR, sellest piletimüük 2 000 000 EUR Tallinna Linnateatri omatulud kasvavad märgatavalt 2024. aastal (kasv aastases võrdluses 47,25 % ja 2 aasta võrdluses 62,50 %). Kõige suurema osa teatri omatulust moodustab piletitulu (osakaal 88 %). Suuruselt järgmine on reklaamitulu, mis peaks 2024. aastaks tõusma 150 000 euroni aastas. Järgnevad muud teenused, kultuuriasutuse ruumide kasutamine üritusteks, äriruumide üüritulu ja äriruumide kommunaalteenused. 5. KLIENDIRÜHMAD 5.1 Kliendirühm: teatripublik 2024. aastaks prognoosib teater 100 000 teatrikülastaja kohta 2 miljoni euro suurust omatulu. Tegemist on peamise kliendirühmaga, sellelt rühmalt teenib teater 88 % omatuludest ning 35,5 % oma tegevuskuludest. Peamine tulu teenimise viis on teatripääsmete müük. Lisaks teatripiletitele müüb teater nimetatud kliendirühmale ka kavalehti, trükiseid ja meeneid. Küsitluste kohaselt (vt punkt 2.3) on 75 % teatrikülastajate jaoks oluline saada enne teatrisse minekut lavastuse kohta postiivset eelinfot, samapaljud soovivad, et lavastusega kaasneks ka kavaleht, kust saaks lavastuste sisu ja/või kavatsuste kohta täiendavat infot. Kavalehe ostab keskmiselt iga viies teatrikülastaja. Ka on enamiku teatrikülastajate jaoks teatriskäik sündmus, milleks pannakse selga tavapärasest pidulikum riietus. Ehkki üha sagedamini antakse etendusi väljaspool teatrimaju, tihti ka üsna spartalikes oludes, on enam kui kahe kolmandiku teatrikülastajate jaoks oluline, et neid ümbritseks teatris mugav ja esteetiline keskkond. Üle poole küsitlustes osalenutest leiab, et teatrikülastutse juurde kuulub kindla koostisosana ka puhvet. 23 5.2 Kliendirühm: toitluspindade operaator/rentnik Tegemist on profesionaalse(te) toitlustaja(te)ga, kes rendivad pikaajaliselt teatri kinnistul asuvaid äripindasid/ruume ning pakuvad lisateenuseid teatripublikule. Prognooside kohaselt võiks teater sellelt kliendirühmalt teenida 1 % omatuludest. Ehitusejärgselt on teatri kasutuses prognoosi kohaselt ca 300 m2 toitlustusteenuse pakkumiseks sobivaid pindu, mida teater plaanib omatulu teenimise eesmärgil välja rentida. Üldise nägemuse kohaselt täidavad toitlustuspinnad 3 funktsiooni: a) teatripubliku puhke- ja ooteala: mugav ning hubase interjööriga kohvik, b) toitlustamine: maitsev ning taskukohane lõuna teatri töötajatele ning linnarahvale, c) publikuteeniduspunktid etenduste vaheajal: kohv, muud joogid ja maiused. Võimalik, et kõikide nimetatud funktsioonide jaoks leitakse eraldi partner. Võimalik, et publikuteeninduspunktide teenindamisega jääb tegelema teater ise, kuid kohviku ja puhveti teenindamiseks püütakse leida professionaalne partner. 5.3 Kliendirühm: kultuurisündmuste korraldaja/rentnik Tegemist on professionaalsete sündmuskorraldajatega, üritusturundusagentuuridega ja ettevõtetega, kes soovivad korraldada oma sündmuse linnateatri ruumides. Ajal, mil teater ei teosta oma etenduspaikades etendustegevust, on võimalik antud pindasid rentida teiste sündmuste jaoks. Sellisel viisil plaanib teater teenida 1% omatuludest. 5.4 Kliendirühm: sponsor- ja reklaamikliendid Tegemist on teatri koostööpartneritega, kellele teater pakub turundus- ning reklaamialast koostööd. Sponsor- ja reklaamitulude osa omatuludest võiks olla ca 6,5 %. Teatril on kuni 20 püsivat koostööpartnerit, kes jagunevad teatri hooaja peatoetajaks, suurtoetajateks, toetajateks ning koostööpartneriteks. 6. TURUNDUSTEGEVUS Tallinna Linnateatri turunduse ja kommunikatsiooni peamised eesmärgid: 1. Toetada Tallinna Linnateatri tegevusplaani ja müügistrateegiat. 2. Hoida ja arendada Tallinna Linnateatri mainet. 3. Kasvatada mainet selliselt, et Tallinna Linnateatrist saaks hinnatuim sõnateater Eesti kultuurimaastikul. Turundustegevuste läbiviimiseks on teatri eelarvest planeeritud 4 % piletituludest. Turundustegevuse eesmärkide saavutamise peamised tegevusvaldkonnad: 24 6.1 Müügitegevus Tallinna Linnateatri pääsmete, lisatoodete ning teenuste müük, müügistrateegia loomine, müügikanalite valik, müügikorraldus. Piletitulu kasv 2018 vs 2024 on 67 % tulenevalt etenduste ja publikuarvu suurenemisest, samuti on teatril plaan korrigeerida aastal 2023/2024 hinnakirja, s.h teatripääsme hinda. Ehitustegevuse algusega seotud kolimisperioodiks võib prognoosida tavapärasest väiksemamahulist etendustegevust ja koos sellega kahanevad ajutiselt ka piletitulud. Üldiselt plaanib teater ehitusperioodil oma etendustegevuse ja piletitulu säilitada. Selleks perioodiks võib prognoosida aga mõningast reklaamitegevuse ning aktiivse müügitegevuse kasvu, et kompenseerida võimalikku ajutistest mängupindadest tulenevat publikuhuvi vähenemist. Tulenevalt publikuarvu kasvatamise eesmärgist aastaks 2024, peab turundus- ning müügiosakond järgmise kahe aasta jooksul välja töötama müügistrateegia püstitatud eesmärkide täitmiseks. Uued valminud mängupaigad muudavad võimalikuks publikuarvu tõusu (rohkem publikukohti), mis võimaldab teatril kaasata uusi sihtgruppe, tuues välja ka näiteks lastele ja/või noortele suunatud repertuaari, tõlkega etendusi muukeelsele publikule (statsionaarse tõlkesüsteemi loomine uutesse saalidesse?). Ilmselt suureneb tulevikus aktiivse reklaami- tegevuse osakaal ning kaaluda tuleb keerukama diferentseertud hinnastamismudeli välja- töötamist, et kaasata paremini erinevaid sihtgruppe. Selgelt on täheldatav elektrooniliste müügikanalite osakaalu kasv. Teater plaanib juba 2019. aastal uuendada kodulehte ning jätkata koostööd peamiste üleriigiliste piletimüügi- keskkondadega (Piletilevi). Umbes pooled teatri piletitest müüakse jätkuvalt n.ö otse (müük partneritele ning grupitellimused) ja pooled piletid läbi üleriigilise müügivõrgu (Piletilevi). Kavalehtede puhul on teatri eesmärk müüa kavaleht igale viiendale teatrikülastajale, samuti teenida kavalehtede müügiga tagasi kavalehtede väljaandmisega seotud kulud. Uuringute kohaselt peavad teatrikülastajad kavalehte jätkuvalt oluliseks osaks teatrit külastades ning teatri poolt vaadates on kavaleht ka parim viis teatripubliku konkreetse lavastuse, autori, tegijate jms osas informeerimiseks ning harimiseks. Teatri reklaamitulud võiksid tegevuskava perioodil kasvada kuni 150 000 euroni aastas. Selleks on vaja hoida ning arendada partnersuhteid ning leida võimalusi pakkuda partneritele turunduslikku lisaväärtust. 6.2 Kliendisuhete haldamine ja arendamine Publikuteenindus, partner- ning sponsorsuhted, imago ning mainekujundus. Linnateater on uhke oma publikuteeninduse kvaliteedi üle, seda tõestab ka publiku tagasiside teatrile. Teater peab jätkuvalt oluliseks, et publik tunneks ennast teatrimajas mugavalt nii enne 25 kui ka pärast etendust ehk peab säilima inimlik, soe ja vahetu atmosfäär. Pärast teatrimaja uuenemist muutub ilmselt mõnevõrra etenduste vaheaegade publikuteenidus (kohvipakkumised), kuna publikuteenindusega seotud pinda ja -alasid saab olema senisest oluliselt enam. Sponsor- ning koostöösuhete arendamiseks ning reklaamitulu kasvatamiseks tuleb välja töötada motiveeriv ning argumenteeritud süsteem, mis vastaks nii linna, teatri kui partnerasutuste soovide ja võimalustega. Teater uuendas visuaalset identiteeti 2016. Aastal ja antud konseptsioon on kasutusel vähemalt 2024. aastani. Võimalik, et seoses uue maja valmimisega võib tõusta päevakorda ka visuaalse identiteedi uuendamine, vajadusel planeeritakse seda alates 2024. aastast või hiljem. Kliendisuhete haldamiseks ja arendamiseks plaanib teater 2019. aastal uuendada oluliselt teatri kodulehte. Praegune koduleht on valminud 2013. aastal ning ei vasta tänapäevastele nõuetele, see pole kooskõlas praeguse teatri visuaalse identiteediga ning vajaks parema infovahetuse tagamiseks ka sisulist edasiarendust. 6.3 Eriürituste programm Kõrvaltegevustena on teatril plaanis edaspidi aastas luua vähemalt 4 näitust, korraldada ca 4 konterti ja jätkata lugemisõhtutega. Iga uuslavastuse toetuseks plaanime klubi- või kohtumisõhtut. Eriprogrammidega tähistame teatri sünnipäevasid ning hooaegade alguseid. Teater näeb tulevikus ette, et ühes kalendrikuus on keskmiselt 2 ja aastas kokku ca 20 kõrvalüritust. 6.4 Kommunikatsioon Seoses teatrimaja uuendamise ning teguvusmahu ning müügieesmärkide kasvuga kasvab kindlasti ka kommunikatsioonitegevuste osakaal teatri turundustegevuses. Hetkel puudub teatril avalike suhete ning kommunikatsiooniga igapäevaselt tegelev töötaja ning ilmselt on kasulik see ametikoht paari aasta perspektiivis luua või osta nimetatud teenust sisse mõnelt suhtekorraldusagentuurilt. Arvestades, kuivõrd kasvab teatritevaheline konkurents ning kui oluliseks peavad teatrikülastajad meedia vahendusel saadavat informatsiooni, on vastava võimekuse arendamine võtmetähtsusega. Nii pikaajalise mainekujunduse kui müügieesmärkide täitmise seisukohalt on tõhus ja toimiv kommunikatsioon väga olulise tähtsusega. 7. TEATRI STRUKTUUR JA PERSONAL Teatri struktuur, toimimismudel ja personal ning tööjõukulud Teatri struktuur ja toimimismudel (vt järgmine lehekülg) 26  Administratsioon Loominguline üksus direktor, finantsist, trupijuht, peanäitejuht personalijuht, büroojuht dire Näitetrupp Direktor Lavastusüksus Turundusüksus ja lavastusjuht publikuteenindus Muu loominguline turundusjuht personal Haldusüksus lavastaja, peakunstnik, kunstnik, dramaturg, haldusjuht kirjandustoimetaja, muusikaala juhataja teenindusjuht; Etendusi teenindav projektijuht Lavastust ettevalmistav publikuteenindajad osakond kujundaja osakond etendusteenistuse fotograaf- dekoratsiooniala juht, juht; operaator kostüümiala juht; etenduse juht, müügijuht tisler-dekoraator, maja perenaine, pealavameister, puusepp-dekoraator, autojuht, töömehed, lavameistrid, kassapidajad butafor-dekoraator, valvelauatöötajad, dekoratsioonide rätsep, öövalvurid, koristajad, monteerijad, kostüümilaenutaja- majahoidjad valgusala, heli- ja laohoidja, videoala, grimm, riietajad, rekvisiidiala (alates 01.09.2019 seoses laokompleksiga juurde: ladude juhataja, insener- metallimeister, metallimeister, drapeerija, koristaja) Vastavalt põhimäärusele jaguneb teatri struktuur järgmiselt: * administratsiooni ametikohad: direktor, trupijuht, finantsist, personalijuht, büroojuht; * näitetrupp; * muu kunstilise personali ametikohad: peanäitejuht, lavastaja, peakunstnik, dramaturg, kirjandustoimetaja, muusikaala juhataja; * lavastust ettevalmistava üksuse ametikohad: lavastusjuht, dekoratsiooniala juhataja, kostüümiala juhataja, butafor-dekoraator, dekoraator-puusepp, tisler-dekoraator, rätsep, kostüümilaenutaja-laohoidja; * etendust teenindava üksuse ametikohad: etendusteenistuse juht, etenduse juht, vanemrekvisiitor, rekvisiitor, vanemgrimeerija, grimeerija, vanemriietaja, riietaja, vanemvalgustaja, valgustaja, vanemhelitehnik, helitehnik, pealavameister, lavameister, dekoratsiooni monteerija, pesija-triikija; * reklaamiala ja publikut teenindava üksuse ametikohad: turundusjuht, kujundaja, fotograaf- operaator, projketijuht, müügijuht, kassapidaja, teenindusjuht, piletöör, saaliadministraator, publikuteenindaja * maja teenindav üksuse ametkohad: haldusjuht, maja perenaine, vanemtöömees, töömees, autojuht, vanemvalvelauatöötaja, valvelauatöötaja, majahoidja, koristaja. Teatris puudub üks kindel ja loogiline hierarhia (vt joonis) – tegemist on paljude erinevate funktsioonidega, mida linnateatri töötajad etenduste väljatoomise ja andmise nimel täidavad. Teatri funktsioonid on direktori ja peanäitejuhi vahel jagatud selliselt, et majandus- haldusküsimustega tegeleb direktor ja loomingulis-kunstiliste küsimustega peanäitejuht. Tegelikkuses direktori ja peanäitejuhi funktsioone nii üheselt ja lihtsalt jagada ei saa – kuna 27 tegu on suhteliselt väikese kollektiiviga, on kaasarääkimine ja -töötamine mõlemal „poolel“ teise „poole“ suhtes igati normaalne ja õigustatud, ning ka toimib edukalt. Eelnevas ehk peitubki Linnateatri tugevus ja läbilöögivõime - koos tegutsedes ollakse edukamad. Teatris on välja kujunenud ka teine ja kolmas juhtimistasand, mis on end igati õigustanud. Lisaks tegutseb teatris vastavalt Etendusasutuse seadusele loomenõukogu, mille funktsioon on abistada peanäitejuhti loominguliste otsuste tegemisel. Loomenõukogu on nõuandev organ ja seal vastuvõetud otsused on põhimääruse kohaselt teatri kollektiivile kohustuslikud pärast direktori käskkirja väljaandmist. 2018 aastal töötab teatris 130 inimest, kes täidavad 123,8 ametikohta. Arvestades viimastel aastatel teatri loomingulisi ja muid eesmärke - uuslavastuste arv, etenduste arv, publikuarv - on teatri koosseisu suurus praegu üldiselt normaalne, sellel on kaasa aidanud võimalus palgata viimasel 3-4 aastal juurde etendusi teenindavat tehnilist personali. Töötajate vajadus peaks lähtuma töö planeerimisest: ettevalmistavatest uuslavastustest ja antavate etenduste arvust, sellest tulenevalt töötajate hulk mingil muutub. Töötajaskonda iseloomustab veel tööstaaž teatris, teatri erialad on suures osas spetsiifilised ja töötajate staaž ning tööaja jooksul saadud kogemused teatrile väga olulised. Juuresolev tabel iseloomustab Linnateatri töötajate tööstaaži, kes olid tööl seisuga 01.09.2018. reklaamiala ja publikut lavastust ettevalmistav % töötajate üldarvust teised loomingulised teenindav personal etendust teenindav administratsioon töötajaid kokku maja teenindav näitetrupp personal personal personal töötajad (staaz) Tööstaaz 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1-5 aastat 2 2 7 5 22 9 47 36 6-10 aastat 9 1 1 8 3 3 1 26 20 11-15 aastat 4 3 2 5 3 17 13 16-20 aastat 10 1 4 1 4 1 21 16 21-25 aastat 1 3 1 1 6 5 26-30 aastat 3 1 1 1 1 7 5 üle 30 aasta 3 1 1 1 6 5 Kokku 30 7 5 23 14 36 15 130 % töötajate üldarvust 23 5 4 18 11 28 12 (osakond) Tabel näitab ära üksused, kus töötajate kauaaegne tööstaaž ei pruugigi alati olla positiivne: siinkohal on näha, et linnateatri näitetrupp vananeb, samas vajab teatri tegevuse jätkamine ja loominguline areng näitetrupi ühtlust ka näitlejate vanust arvestades, praegusel juhul on nooremate näitlejate arv teatris liiga väike. 28 Sama vajadus on ka tehniliste osakondade, eelkõige lavastust ettevalmistava ning etendusi teenindava personali suhtes: tehnika, s.h lavatehnika ülikiire areng eeldab väga hea tehnilise- ja infotehnoloogia-alase töötajaskonna juurdevärbamist lisaks suure teatrikogemusega olemasolevale personalile. Töötajate vajadus peaks lähtuma töö planeerimisest: ettevalmistavatest uuslavastustest ja antavate etenduste arvust, sellest tulenevalt töötajate hulk mingil muutub. Ehituse aastatel 2019 - 2022 plaanib teater üldjoontes säilitada etendustegevuse mahu, mistõttu ei ole teater planeerinud selleks ajaks ametikohtade vähendamist. Suure tõenäosusega toimub neil aastatel teatud osa töötajate tööülesannete mõningane muudatus seoses etendustegevusega väljaspool teatrimaja mitmes kohas; on võimalik, et maja teenindava personali ametikohtade arv mingil määral muutub või jagatakse vastava personali tööülesanded ja töö tegemise konkreetsed kohad ümber samal põhjusel. Teater on seadnud aastaks 2023 - 2024 eesmärgiks suurendada publiku hulka ja antavate etenduste arvu, tuleb kindlasti suurendada ka töötajate arvu, seda nii kunstilise kui muu personali osas. Üksuste töötajate osakaalu kogupersonalist seisuga 01.09.2018 iseloomustab allolev joonis: Üksuse osakaal kogupersonalist seisuga 01.09.2018 18 4 24 11 6 28 10 administratsioon, 4 % näitetrupp, 24 % muu loominguline personal, 6 % lavastusi ettevalmistav personal, 10 % etendusi teenindav personal, 28 % reklaamiala ja publikut teenindav personal, 11 % maja teenindav personal, 18 % Analüüsides Linnateatri koosseisu üksuste osakaalu järgi on näha, et näiteseltskonna ja etendust teenindava personali osakaal tervikust on suhteliselt sarnane: näitlejad 24 % ja tehniline personal 38 %, nende üksuste omavaheline ametikohtade arvu võrdlemine annab suhte 1 näitleja ametikoht: 1,55 tehniline ametikoht. Repertuaariteatrite normaalseks toimimiseks loetakse optimaalseks vahekorda, kus 1 näitleja kohta on 2,5 teatri tehnilist ametikohta (see on Euroopas aastakümnete kogemuse jooksul tekkinud püsiva repertuaariga teatrite etendustegevuse tomimise tagamiseks põhinev 29 ideaalnumber). Linnateatri puhul peaks ideaalvariant seega olema 30 näitleja kohta 75 tehnilise töötaja ametikohta (2018. aastal 46,5 ametikohta). Tehniliste töötajate hulka arvatakse teatrites nii lavastusi ettevalmistava üksuse (õmblus, puidu, metalli, butafori, värvimis jms töökojad) kui ka etendusi teenindavate tehniliste erialade üksuste töötajaid. Aastatel 2019 - 2024 planeerib teater koosseisu muudatused järgmiselt: Ametikohtade arv seisuga 01.09.2018 Planeeritav ametikohtade arv Struktuuriüksus 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 juhtkond 5 5 5 5 6 6 6 kunstilis-loominguline 7,5 7 7 9 9 9 9 näitetrupp 30 31 35 35 35 35 35 lavastusosakond s.h lavastusi ettevalmistav personal 12 15,5 15,5 16,5 16,5 16,5 16,5 etendusi teenindav personal 34,5 34,5 34,5 35 35 45 50 reklaamiala ja publikut teenindav personal 13 13 14 14 14 16 16 maja teenindav personal 21,8 22,3 23,3 23,3 23,3 28 28 KOKKU 123,80 128,30 134,30 137,80 138,80 155,50 160,50 Kinnitatud töötasufond 2018 Planeeritav tööjõukulu RM prognoos(koefitsient) 5,7% 5,50% 5,70% 5,70% 5,20% 5,10% Koosseisulise personali töötasufondi summa 1 593 504,00 1 745 557,49 1 927 684,58 2 090 663,63 2 225 867,97 2 623 348,98 2 845 793,79 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Lisanduv ametikohtade arv 4,5 6,0 3,5 1,0 16,7 5,0 juhtkond arendusjuht 1 lavastaja 1 kunstilis-loominguline lavastaja -0,5 dramaturg 1 näitetrupp näitleja 1 näitleja 4 lavastusosakond s.h laojuhataja 1, metall 2, lavastusi ettevalmistav personal drapeerija 0,5 tehnikajuht 1 etendust etendust teenindavate teenindavate grimm v riietaja osakondade osakondade etendusi teenindav personal 0,5 töötajad 10 töötajad 5 publiku- reklaamiala ja publikut teenindav personal PR? 1 teenindaja 2 autojuht 1 valvelaua- haldustehnik 1, maja teenindav personal töötaja -0,5 IT-juht 1 koristaja 3,7 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Koosseisulise personali töötasufondi kogusumma 1 593 504,00 1 745 557,49 1 927 684,58 2 090 663,63 2 225 867,97 2 623 348,98 2 845 793,79 Planeeritavate ametikohtade arv kokku 123,80 128,30 134,30 137,80 138,80 155,50 160,50 Töötasufondi summa keskmiselt ühe ametikoha kohta 12 871,60 13 605,28 14 353,57 15 171,72 16 036,51 16 870,41 17 730,80 Lisanduvate ametikohtade arv võrreldes eelmise aastaga 4,50 6,00 3,50 1,00 16,70 5,00 Lisanduvate ametkohtade keskmine võimalik töötasufond 61 223,76 86 121,43 53 101,04 16 036,51 281 735,87 88 654,01 30 Niisiis jaguneksid üksuste osakaalud aastal 2024 järgmiselt: Üksuse osakaal kogupersonalist seisuga 01.10.2024 17 4 22 10 6 31 10 administratsioon, 4 % näitetrupp, 22 % muu loominguline personal, 6 % lavastusi ettevalmistav personal, 10 % Näitetrupi suuruse ja etendusi teenindavate töötajate suhe saab tulevikus olema seega 1,9, mis on ideaalvariandile oluliselt lähemal. Erinevate üksuste osakaalud tervikuga võrreldes üldiselt ei muutu. Nii olemaspoleva kui ka lisanduvate ametikohtade tööjõukulu arvestamise aluseks on Rahandusministeeriumi prognoos, allolev tabel näitab eraldi lisanduvate ametikohtade planeeritavat tööjõukulu eraldi (tabeli viimane rida). Kuna ei ole teada, kuidas muutub ajas kultuuritöötaja miinimumtasu ning ka alampalk riigis, on tööjõukulude konkreetne väljatoomine raskendatud. 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Koosseisulise personali töötasufondi kogusumma 1 593 504,00 1 745 557,49 1 927 684,58 2 090 663,63 2 225 867,97 2 623 348,98 2 845 793,79 Planeeritavate ametikohtade arv kokku 123,80 128,30 134,30 137,80 138,80 155,50 160,50 Töötasufondi summa keskmiselt ühe ametikoha kohta 12 871,60 13 605,28 14 353,57 15 171,72 16 036,51 16 870,41 17 730,80 Lisanduvate ametikohtade arv võrreldes eelmise aastaga 4,50 6,00 3,50 1,00 16,70 5,00 Lisanduvate ametkohtade keskmine võimalik töötasufond 61 223,76 86 121,43 53 101,04 16 036,51 281 735,87 88 654,01 2019 on teatril seoses Suur-Sõjamäe tootmis- ja laokompleksi valmimisega vajadus uute ametikohtade järele: laojuhataja, metallimeister, drapeerija; lisaks täiendav autojuhi ametikoht, kuna vedude math lao ja teatrikompleksi vahel suureneb. Järgnevate aastate 2020 - 2024 ametikohtade arvu suurenemine tuleneb üldisest teatri arengu ning etendustegevuse mahu suurenemisest: olulised märksõnad sellega seoses on teatri arendustegevus, tehniline juhtimine, turundustegevus. Ehituse lõppedes ning Laial tänaval etendustegevuse taastamisel on määrav paralleelsaalide olemasolu ning eeldatav võimekus kasutada optmaalselt planeeritavat tehnilist kui kunstilist tööjõudu saalide maksimaalse kasutusvõimaluse tagamiseks (nt lavade ümberehitused peale päevasid proove ja enne õhtusi etendusi, mis praegu ei ole võimalikud, kuna puudub vastav tööjõud kui ka tehniliste vahendite, valgusstanged jms, olemasolu). 31 8. SWOT ANALÜÜS Teatri sisekeskkonna tugevused: - Teatrivaatajate usaldus Linnateatri tegemiste vastu. - Lojaalne kõrgprofessionaalne trupp (loominguline-, tehniline- ja administratiivpersonal). - Näitetrupi ühtlane kunstiline tase. - Teatripere ühtekuuluvustunne ja ühine sihipärane tegevus. - Loominguliste liidrite ja trupi hea renomee ühiskonnas. - Väärtdramaturgial baseeruv repertuaar. - Stabiilne välislavastajate ja –kunstnike kaasamine loomingulises protsessis. - Unikaalne nelja statsionaarse saaliga teatrikompleks vanalinnas. - Võimalus tuua välja lavastusi ajaloolises Hobuveskis. - Statsionaarne suvelava, Lavaauk, teatrikompleksi vahetus naabruses. - Näitetrupi ja teiste teatritöötajate musikaalsus. - Rahvusvahelise teatrifestivali „Talveöö unenägu“ korraldamine. - Põhitegevusi toetavad kõrvaltegevused: Teatrisõprade Klubi üritused, raamatute kirjastamine, helikandjate väljaandmine, kontsertide, ekskursioonide korraldamine hoonetekompleksis jms. - Demokraatlike juhtimispõhimõtete järgmine. - Läbimõeldud teatripääsmete müügisüsteem ja korraldus. - Teatri loomingulise ja muu tegevuse jäädvustamine: arhiveerimine, statistika ja teatri kroonika pidamine. - Regulaarne munitsipaalrahastamine ja riigipoolne põhitegevuse toetus. - Teatri osalemine Eesti Etendusasutuste Liidu töös. - Koostöö EMTA Kõrgema Lavakunstikooliga ja Viljandi kultuuriakadeemiaga. - Koostöö pikaajaliste sponsorite ja koostööpartneritega. Väliskeskkonnast tulenevad võimalused: - Laiapõhisel alusel ja kokkulepetel riigi ja linna kultuuripoliitika ühisosa leidmine ja ühtlustamine (sh teatritöötajate palgatase). - Riigi ja linna stabiilne majandusareng ja tugeva kultuurihuviga keskklassi väljakujunemine. - Seadusandluse muudatused, mis looksid soodsama keskkonna kultuuritegevuseks (nt Töölepingu seadus, Etendusasutuse seadus). - Linna- ja riigipoolne stabiilne finantseerimine. - Klassikalise laiapõhjalise haridussüsteemi säilitamine Eestis. - Kultuuritegelaste suurem mõju ühiskonnas oluliste otsuste langetamisel. - Eesti kuulumine Euroopa Liitu: tööjõu liikumine, erinevate fondide toetus kultuurielule. - Vanalinna IX. kvartali arendus: teatrikompleksi ajalooliste hoonete renoveerimine ja Põrgulava ning sellega piirnevate alade ja suvelava väljaehitamine. - Koostööpartnerite huvi säilimine teatri vastu. - Teatri vahetus naabruses publikule soodsamate parkimisvõimaluste loomine. - Linna ja riigipoolne suurenev toetus rahvusvahelisele teatrifestivalile Talveöö Unenägu. - Tallinna vanalinnas eesti keelt oskava püsielanikkonna suurenemine. 32 Teatri sisekeskkonna nõrkused: - Unikaalne teatrikompleks on lõpuni välja arendamata: mitmed ajaloolised hooned vajavad renoveerimist, suurema(te) saali(de) puudumine. - Teatrikompleksi asukohast tulenevad piirangud: saalide publikukohtade väike arv, teatritöötajate ja publiku parkimisvõimaluste piiratus vanalinnas. - Tehniliste töötajate ja muu personali suur töökoormus. - Puudub vajadustele vastav dekoratsiooniladu ja töökodade kompleks. - Saalide vahetus naabruses puuduvad piisavalt suured dekoratsiooni- ja rekvisiidihoidlad. - Teatritöötajate madal palgatase. Väliskeskkonna ohud: - Seadusandluse puudumisest tulenevad või ajas muutunud töösuhetele mittevastavad seaduslike võimaluste puudumisest ning ülereguleerimisest tulenevad ohud, mis pärsivad kultuurivaldkonna, sealjuures teatrivaldkonna arengut (nt Etendusasutuse seadus, Töölepingu seadus, Riigihangete seadus). - Riigi äri- ja maksukeskkonnast tulenev riigi toetuste ja omavalitsuste toetuste võimalik ebastabiilsus ja omatulude liiga suur osakaal eelarves. - Jäiga riigibürokraatia tekkimine ja ülereguleerimise süvenemine. - Kultuuritegelaste arvamuse marginaliseerumine ühiskonnas. - Infotehnoloogia areng ja sellest tulenevate uute meelelahutusvõimaluste pealetung. - Parkimistasude suurendamine vanalinnas ja selle ümbruses. - Ebapädev ja pealiskaudne kultuuri- ja teatri kajastamine meedias. - Kultuuritöötajate (s.h teatritöötajate) madal töötasu. 9. RISKIANALÜÜS Analüüsitud on erinevaid riskigruppe - nii väliskeskkonnast kui organisatsioonist, teatrist, endast tulenevad tendentsid ja arengud, millede realiseerumine võib oluliselt mõjutada eesmärkide saavutamist. Riskid tuleks teadvustada ja, parimal juhul, maandada. Riskid ja nende tähtsus teatrile: • Kultuuripoliitiline risk Risk, et valitsuste vahetudes toimuvad kultuuripoliitikas ja selle prioriteetides muudatused. Riski tähtsus teatri arengule väga suur. • Hariduspoliitiline risk Risk, et hariduspoliitika ei soosi kõrgkultuuri tarbimist ega teatrierialade õpetamist õppeasutustes, teater võib kaotada tulevikus nii tegijad kui ka publiku. Risk teatri arengule keskmine. • Makroökonoomiline risk Tallinna linn moodustab olulise osa Eesti majandusest, majandusolude halvenemine ilmneb Tallinnas suuremates mahtudes kui mujal piirkondades, see toob kaasa negatiivse mõju linna eelarvele ja seega ka teatri eelarvele. Risk teatri arengule keskmine. 33 • Tallinna Linnavalitsuse otsustest tulenev risk Risk, et piiratud aja jooksul (kohalike omavalitsuste valimised) muutuvad Tallinna linna prioriteedid kultuurivaldkonnas. Risk teatri arengule suur. • Elatustasemega seotud risk Risk, et elanikkonna sissetulekute muutudes, eelkõige vähenedes, on loomulik, et inimesed rahuldavad esmalt olulisemad vajadused – toit, eluase – ja kultuurile kulutamine on teisejärguline. Riski ilmnemine mõjutab tugevalt teatri arengut. • Strateegiline risk Risk, et tegutsetakse sihipäratult, jõupingutusi forsseerimata ja tulemusi mõõtmata. Riski ilmnemine teatri arengule suur. • Juhtimisrisk Teater on eelkõige loominguliste inimeste kooslus ning loomingulise organisatsiooni juhtimine, nii majanduslikes kui ka loomingulistes küsimustes, eeldab repertuaariteatri ideed ja tööpõhimõtteid järgivate karismaatiliste isiksuste tippjuhtideks valimist. Riski mõju teatri arengule väga suur. • Demotivatsiooni risk Kui kultuuripoliitilised otsused ei soosi kõrgkultuuri püsimajäämist, on väga raske inimesi motiveerida tööd jätkama. Risk teatri arengule keskmine. • Tehnoloogiline risk Uute tehnoloogiate ja tehnilsite lahenduste pidev arenemine ja kasutuselevõtt etendustegevuses andmaks võimaluse saavutada visuaalset paremaid kunstilisi lahendusi publiku rahulolu tagamiseks. Eeldab pidevat valmisolekut ka finantsiliselt tagada tehniliste vahendite uuendamine, kui see võimalik ei ole, pole teater teiste etendusasutustega konkurentsivõimelne. Riski mõju teatri erengule suur. • Meditsiiniline risk Haigusi soosivatel perioodidel, sügis-talv, pideemiate puhkedes (k.a nt gripp talvisel perioodil) võib ilmneda oht etenduste ärajäämiseks, sedan nii publiku kui ka teatri personali haigestumiste tõttu, mis omakorda mõjutab aga otseselt teatri omatulude, piletitulu, teenimist. Risk teatri arengule pigem vähene. 10. STRATEEGILISED SUUNISED 10.1 Tulu-kulu mudeli üldised alused Tulude-kulude planeerimisel on teater aluseks võtnud võimaliku tegevusmudeli põhjal prognoositava teatri tegevusmahu ja sellega seonduvad võimalikud teenitavad omatulud ja tekkivad kulud ning arvestanud ka Eesti Panga prognoosi aastateks 2019 - 2024 ja lähtunud kulude prognoosimisel seal väljatoodud protsentidest. Kuna riigipoolse toetuse puhul ei oska teater ette näha, kas ja kuidas see võib tulevikus muutuda, on teater selle osa toetuse suuruse näidanud tabelis 2018. aasta määras. 34 10.2 Teatri majandustegevuse prognoos aastateks 2019 - 2024 (vt lisatabel) OMATULUD Prognoos on koostatud hetkel teadaolevate ehitusplaanide ja graafikute põhjal ning võib ajas olulisel määral muutuda, prognoosi korrigeeritakse tulevikus vastavalt vajadusele ja tegelikele graafikutele. 2019. aasta omatulude prognoos on arvestatud selliselt, et Laia tänava majadest etendustegevust välja ei kolita: teater jätkab tavapärase etendustegevusega ja mängib suvel ka Lavaaugus eelmise aasta suvelavastust. Eelduste kohaselt võib etendustegevuse väljakolimine Laialt tänavalt toimuda 2020. aasta esimeses kvartalis - kõige enam mõjutab kolimine etenduste andmist ja seeläbi piletitulu eelarvet, mis on peamine tuluallikas. Kolimisega ja lavastuste ajutistele mängupaikadele üleviimisega seoses ei ole võimalik anda tavamahus etendusi ca 2-3 kuud. Hetkel on teater arvestanud 2020ndal aastal 8-9 kuu piletitulu teenimisega. Aastatel 2020 – 2022, mil Laial tänaval toimub ehitustegevus, annab teater põhiliselt etendusi ajutistes teatrisaalides ja püüab säilitada 2018/2019 aasta publikuarvu. Suurema osa - ca 87 % omatuludest - moodustab piletitulu. Aastal 2019 püüab teater 2018. aasta piletitulu taset säilitada. Aastatel 2020 - 2022, mil Laial tänaval toimuvad ehitustööd, teater olulist piletitulu tõusu ette ei näe, piletitulu võrreldes eelmise aastaga aastal 2020 väheneb ca 19 %, kuid tõuseb 2021 võrreldes 2020 aastaga jällegi 31 %. Nagu eelpool mainitud, on 2020 aasta piletitulu languse põhjuseks kolimine ja sellega seonduv etendustegevuse ajutine peatumine. Aasta 2020 peaks olema ka järgmise suvalavastuse esietendumise aasta: kus ja mida välja saab tuua, on hetkel lahtine (Laia tänava Lavaaugus ei ole seoses ehitustegevusega see võimalik), kuid mängupaigast sõltub nii etenduste- kui ka publikuarv, mis mõjutab teatud osas omatulude teenimise võimekust. Ehituse perioodi jäävad veel aastad 2022 ning 2024, mil traditsiooni kohaselt peaks samuti esietendume uus suvelavastus. Aastatel 2021 ja 2022 püüab teater säilitada ja hoida publikuarvu ja ühtset omatulu määra. Alates 2023ndast aastast, mil teater kolib tagasi Laiale tänavale, ja teatri kasutuses on nii vanad kui ka uued ruumid, prognoosib teater piletitulu tõusu võrreldes 2022 aastaga 8 % ja 2024 aastal 48 %. Piletitulu kasv 2018 vs 2024 on 67 % tulenevalt etenduste ja publikuarvu suurenemisest, samuti on teatril plaan korrigeerida aastal 2023/2024 hinnakirja, s.h teatripääsme hinda. Muud tulud aastatel 2020 – 2022 vähenevad, kuna teatril pole võimalik senises mahus pakkuda teenuseid Laial tänaval. Eelkõige puudutab see muude ruumide rendist ja äriruumi rendist saadavat üüri- ja kommunaalteenuste tulu. 35 Neil aastatel on võimalik välja rentida vaid Hobuveski saali, kuid seda ainult ajal, mil teater seda hoonet etendustegevuseks ei vaja. Samuti püüab teater 2020 - 2022 säilitada reklaamitulu määra vastavalt kehtivatele lepingutele. Perioodi jooksul lõppevate lepingute puhul püüab teater koostöö säilitada ja lepinguid uuendada. Teater on seisukohal, et reklaamitulu osakaal omatuludest peaks jääma kindlasti alla 9 %, vastasel juhul võib tekkida liigne sõltuvus ebastabiilsest rahast (v.t ka poliitilise riski kirjeldust) ja lepingute lõppemisel/pikendamata jäämisel tekitaks saamata jäänud tulu liiga suure augu teatri eelarves. Praegu teadaolevalt on teatri tegevuse Laiale tänavale tagasikolimine plaanis teatrihooajal 2022/2023 (teater võtab kasutusele remonditud teatrimaja ning toob järkjärgult üle sel hetkel repertuaaris olevaid lavastused Laiale tänavale ning toob välja esimesed uuslavastused taasavatud majas). Kui läheb plaanitult suudab teater 2023. aastal teatrielamust pakkuda tõenäoliselt kuni 80 000 vaatajale. Alates 2023 aastast on teatril võimalik taas välja rentida Laia tänava ruume ürituste läbiviimi- seks ning jätkata Hobuveski saali renti tõenäoliselt veidi suuremas mahus, kui kahel eelneva aastal. Renditavaid pindasid peaks teatril aastal 2023 senise115 m2 asemel vähemalt 300 m2, kuid võimalik ka enam (potentsiaal võib olla ka mõnevõrra suurem, kuid see selgub ruumi- programmi tegemise ja projekteerimise käigus). Aasta 2023 - 2024 on äriruumide kommunaaltulude arvestamisel aluseks ka Eesti Panga 2018 prognoos tarbijahinna indeksi kohta aastateks 2019 - 2020 ning edaspidi on jätkatud koefitsiendiga 1,9 % nagu prognoosi viimasel, 2020, aastal. Samuti on arvestatud äriruumi ruutmeetri hinna võimalikku tõusu. Aastatel 2019 - 2022 teater hinnakirja muutmist ette ei näe ja pakub teenuseid 2018. aastal kehtestatud hinnakirja alusel. 2023. aasta lõpus on teatril plaanis korrigeerida kehtivat hinnakirja, potentsiaalselt näeb teater võimaliku uue piletihinnana maksimaalselt 30 eurot. Aastal 2024 peaks teatri põhitegevus, etendustegevus, toimima teatrikompleksis Laial tänaval juba täies mahus. Plaanis on teatrielamust pakkuda kuni 100 000 vaatajale. Välja tuuakse ka uus suvelavastus, mida mängitakse esmakordselt äsja valminud lavaaugus. Seega - vastavalt prognoosile jääb teatri omatulude määr 2021 - 2022 aastal 2018. aasta tasemele ja olulist tõusu ette ei nähta. Küll aga aastal 2023 tõuseb omatulude määr ca 10 % ja aastal 2024 ca 47 %. Linnateater korraldab alates 2000. aastast üle kahe aasta rahvusvahelist teatrifestivali festivali Talveöö Unenägu; järgmised festivalid peaksid toimuma vastavalt aastatel 2020, 2022 ja 2024. Kolme viimati toimunud festivali piletitulu: 2012 - 21 875 eurot, 2014 - 20 655 eurot, 2016 - 26 741 eurot; aastal 2018 on piletitulu planeeritud 90 000 eurot. Kuna festivalid on alati väga eriilmelised ja sõltuvad loomingulistest valikutest - külalistruppide valik, lavastuste maht, saalide suurus ja publikukohtade arv, tehnilised võimalused -, on sellest tulenevalt keeruline festivali piletitulu nii pikalt ette prognoosida. 36 MAJANDUSTEGEVUSE KULUD Kulude prognoosimisel on arvestatud Eesti Panga 2018 aasta suvise hinnatõusu prognoosiga aastateks 2019 - 2020. Järgnevate aastate, 2021 - 2024, summade arvestamisel on kasutatud sama koefitsiendimäära 1,9 %. Eelarvemahu suurenemist mõjutab oluliselt töötasude keskmine tõus ning kultuuritöötajate ja riikliku miinimumtasu tõus. Oluline on meeles pidada, et suurema osa majandamiskulude tõusust moodustab Suur-Sõjamäe tootmiskompleksi ja IX. kvartali arendusest lisanduvate ruutmeetrite kasutuselevõtt. Põhivara Teatri konkurentsis püsimise ja loomingulise kvaliteedi tagamiseks vajab teater põhivarade soetusi. Hetkel on teatril olemas toimivad lavastusvahendid (eelkõige valgus- ja helitehnika), kuid nimetatud tehnika vananeb ja vajab pidevat uuendamist. Hetkel prognoositakse põhivara eelarveks aastateks 2019 – 2024 igal aastal 10 000 kuni 20 000 eurot. Tööjõukulud Töötasufondi prognoosi juures on arvestatud Eesti Panga palgatõusu prognoosiga tulevasteks aastateks. Summade arvestuse aluseks on võetud teatri 2018. aastaks kinnitatud ametikohad ja järgneval aastatel lisanduvad ametikohad: 2018. a töötasufondi summa on jagatud sama aasta ametikohtade arvuga, mis annab koosseisu keskmise töötasu määra 1 ametikohta kohta, saadud tulemust korrutatakse järgneva aasta planeeritava ametikohtade arvuga ning lisatud on Eesti Panga palgatõusu prognoosprotsent; samasugust süsteemi on kasutataud ka aastate 2020 - 2024 võimaliku töötasufondi summa saamisel. Teatri pidev probleem on aga riigi poolt kultuuritöötajatele kehtestatud miinimumtasu tõusuga: on olnud aastaid, kus riik ja linn on eraldanud vastava tõusu tagamiseks vahendid, kuid nendel ametikohtadel, kus töötasu on olnud miinimummäärast kõrgem, on jäänud tõus minimaalseks või pole seda üldse olnud - seega ei kajastu ametikoha vastuse määr enam töötaja töötasus. 2018 on kultuuritöötaja miinimumtasuks 1150 eurot, 2019 kohta on välja pakutud erinevaid määrasid - 1250 või 1300 eurot (kahjuks ei ole tegevuskavas koostamise hetkel kohaliku omavalitsuse teatritele rakendatav täpne töötasu määr teada) -, aasta 2020 kohta võib eeldada suurenemist seega kuni 1480 - 1500 eurot. Riiklik miinimum tõuseb 2019. aastal 40 euro võrra, seniselt 500 eurolt 540 euroni. Eeldusel, et riik jätkab senist poliitikat - kultuuritöötaja töötasu sidumist riigi keskmise palgaga, jääb aastatel 2020 - 2024 tõus ca 150 - 180 eurot kultuuritöötaja ametikohta kohta, samas peaks teatri prioriteet olema taastada töötasude proportsioon ametikohtade vastutusemäära arvesse võttes. Üldhalduskulud Administreerimiskulude planeerimisel on arvestatud kolimiskulude tekkimisega 2019/2020 aastal. Aastatel 2021-2024 administreerimis-, lähetus- ja koolituskulud oluliselt ei muutu. 37 Teater planeerib jätkata külalisetenduste andmist Eestis ja välismaal (vastavalt ca 4 ja 2 etendust). Ruumide majandamiskulude juures on arvestatud 2019 aasta lõpus lisanduva tootmiskompleksi kasutuselevõtuga Suur-Sõjamäel ja 2023 aastal IX. kvartali arenduse raames lisanduvate pindade kasutuselevõtuga. Toomiskompleksiga lisandub teatrile ca 3 500 ruutmeetrit ja IX. kvartali arendusega ca 2 700 ruutmeetrit, millega kaasnevad nii kommunaalteenuste kui ka korrashoiu kulud. Tulevikus saab teatri kasutuses olema kokku ca 12 500 m2 pinda. Sõidukite majandamiskulude juures prognoosib teater kulude olulist tõusu võrreldes 2018 aastaga (senine soodne koostööleping firmaga ABC Motors 2019 aasta alguses lõppeb ning teater tegeleb uute sõidukite hankega. Prognooside kohaselt on ühe sõiduki kulu edaspidi aastas ca 10 000 eurot aastas ning ja ka sõidukite arv suureneb (2019 - 2022 on teatril 3 renditavat sõidukit ning alates 2023 aastast 4 sõidukit). Sõidukite arvu suurendamise vajadus tuleneb etendustegevuse mahu suurenemisest ja tootmiskompleksi kasutuselevõtust Suur-Sõjamäel, suureneb vajadus dekoratsioonide veoks tootmiskompleksist Laiale tänavale, mistõttu töö efektiivsemaks planeerimiseks ja teostamiseks vajab teater rohkem sõidukeid ja ka lisatöökohta, autojuhi oma. Sellisel juhul on võimalik dekoratsioonide veod teostada tähtaegselt ja vastavalt loomingulistele vajadustele oma tööjõu ja sõidukitega (pole vaja kasutada veoteenust ja viia läbi ostumenetlusi, mis suurendab teatri niigi suurt halduskoormust). Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude juures olulisi muutusi ei toimu. Arvutite, kuvarite ja muude IT-alaste vahendite väljavahetamine ning uuendamine toimub vastavalt vajadusele. Alates 2020 luuakse teatris IT-juhi/haldusi koosseisuline ametikoht ning praeagu teenusena teostatava töö summa peaks liikuma majandamiskuludest töötasufondi. Inventari majandamiskulud oluliselt ei muutu, küll aga võib vastav kulugrupp suureneda vastavalt loomingulistele plaanidele ja otsustele. Kulugrupis kajastatakse vastavalt raamatupidamise siseeeskirja piirmääradele praegu ka sellise inventari oste, mis oma sisult on lavastusvahend/dekoratsioon/rekvisiit. Inventari majandamiskulud sõltuvad aga ka tegevusplaanis väljatoodud aastate tegevsutele: tootmiskompleksi kasutuselevõtt, ajutistele pindadele kolimine, kus ei ole võimalik olemasolevat inventari ning IX. kvartali lisanduvate ruumide kasutuselevõtu ning sisustamisega. Täna ei ole kindel, millisel määral on võimalik soetada inventari ja/või lavastusvahendeid ehitusete eelarvetest. Meditsiini ja hügieenikulude muutus on tingitud personali suurenemisest, et tagada seadusega ettenähtud tegevused (töötervishoiu kontrollid jms) ning on seotud ka publikuarvu suurenemisega (kasutatav majapidamispaber jms). Etendustegevuse kulud Teater näeb ette suurenemise, mis tuleneb lavastustes kasutatava tehnika, lavastusvahendite pideva uuenemise ja keerulisemaks ning kulukamaks muutumisest. Järjest enam soovivad lavastajad/kunstnikud lavale tuua kvaliteetsema lõpptulemuse, milleks tuleb luua vastav 38 võimalus teatri poolt. Suureneb ka materjalikulu (nt on teatril võimekus edaspidi luua metallist lavakonstruktsioonid ja muud dekoratsioonilahendused, mida seni osteti teenusena mujalt). Perioodil, mil olemasoleva repertuaari osa lavastusi viiakse üle ajutistele mängupidadele, tuleb mingil määral kohandada/ümber ehitada iga lavastuse dekoratsiooni ja muuta vastavaks uue saali mõõtudele, millega kaasnevad lisakulud. Sama toimub ka tagasikolimisel Laiale tänavale, mil tuuakse mujal esietendunud lavastused teatrimaja saalidesse. Kõrvaltegevustena on plaanis edaspidi aastas luua vähemalt 4 näitust, korraldada ca 4 konterdit ja jätkata lugemisõhtutega. Teater näeb tulevikus ette, et ühes kalendrikuus on keskmiselt 2 ja aastas kokku ca 20 kõrvalüritust. Autoritasud on seotud teenitud piletituluga, kulu määraks on arvestatud keskmiselt ca 10 % piletitulust. Autoritasudena tuleb tasuda nii autori- kui ka tõlkimistasu ning tasu etendustes kasutatava muusika eest. Lisaks agentuuridele tasutakse litsentsitasusid ka füüsilistele isikutele, mille kulu on prognoositud senise kogemuse järgi. Reklaamikulu eelarveks on arvestatud 4 % piletitulust. Reklaamikulu tõusu eeldab ka suurenenud reklaamivajadusega perioodid, mil teatri etendustegevus toimub ajutistel pindadel ning siis, kui teater kolib tagasi Laia tänava teatrimajja. TEGEVUSTOETUS Tegevustoetuste juures on arvestatud riigipoolse toetusega 2018. aasta mahus, kuna puudub info, millises määras riik edaspidi Tallinna Linnateatrit toetab. Eeldatakse, et toetus ei vähene ja säilib. INVESTEERINGUD Aastal 2023 peaks teatri kasutuses olema ca 12 500 m2 pinda. Senine teatris ehitus- ja remonditööde planeerimise ja läbiviimise kogemus on näidanud, et ehituse käigus läheb investeeringu kogumaksumus planeeritust alati suuremaks ja kõiki vajalikke kulusid pole võimalik eelarve raames teha. Seetõttu prognoosib teater ehituse valmimise järgsest aasta järel ca 1 % ehituseelarvest igaastaseks summaks, millega oleks võimalik teostada need tööd, mis esialgsest ehitusplaanist välja jäid. KOGUEELARVE Kogueelarve planeerimisel püüdis teater järgida senist põhimõtet: 70 % eelarvemahust moodustavad tööjõukulud ja 30 % majandamiskulud, sh etendustegevuse kulud. Võrreldes 2018. aastaga eelarve maht aastal 2024 kasvab 180 %, kuid oluliselt tõusevad ka omatulud (61 %) ja piletitulu (68 %). Suure osa kogueelarve tõusust moodustab tööjõukulude tõus vastavalt (83 %). 11. TEGEVUSTE PLAAN 2019 - 2024 Teatri eesmärk säilitada põhitegevus, s.t uute lavastuste väljatoomine ja etendustegevus ning ka suuremad kõrvaltegevused - trükiste väljaandmine, klubi- ja kliendiürituste läbiviimine. 39 Kindlasti jätkab teater rahvusvahelise teatrifestivali Talveöö Unenägu korraldamist (järgnevad toiumisaastad 2020, 2022, 2024). Samas on periood 2019 - 2024 teatrile erandlik, ees ootab mitmeid sündmusi, mis mõjutavad töökorraldust ja põhitegevust - Suur-Sõjamäe tootmishoone ehitus, olemasoleva Põrgulava laiendamine, sellega seotult etendustegevuse ajutine üleviimine teistesse mängupaikadesse ning samuti kogu teatri personali ajutine töötamine väljaspool Laia tänava hoonetekompleksi. Aastal 2019 peaks säilima teatri tavapärane etendustegevus ja töökorraldus Laial tänaval. Küll mõjutab nimetatud aastal teatri etendustegevust teotavat tegevust Suur-Sõjamäe tootmishoone ehitus - teater paab tühjaks kolima olemasoleva vananenud lao ning leidma põhitöö kõrvalt aja kolida ümber ja ladustama lavastuste laos hoiustatavad dekoratsioonid, rekvisiidid, kostüümid, valgustehnika jm inventari ning materjali ajutiselt renditaval laopinnale. Samuti on aasta teises pooles vaja ajutiselt pinnalt kolida ülalmalinitu tagasi uude laokompleksi. Hetkeinfo kohasaelt peaks teatri etendustegevuse väljakolimine Laia tänava teatrihoonetest aset leidma aastal 2020: aasta alguses alustatakse Põrgulavalt (kogu sealne tehnika viiakse üle ajutisse mängupaika), ning sel perioodil saab teater etendusi anda veel Hobuveskis, Väikeses saalis ja Taevalaval. Järgmisena kolitakse tühjaks Väike saal ja Taevalava, sel perioodil saab regulaarset etendustegevust planeerida vaid Hobuveskis. Koos etendustegevusega kolitakse ajutisse mängukohta ka teatri müügiosakonna funktsioonid ja sellega seotud töötajad. Seoses Põrgulava ehituse ettevalmistamisega ja uute lavastuste ettevalmistamisega ajutises mängupaigas näeb teater aastal 2020 teatri etenduste ja publiku arvu vähenemist. Olemasoleva repertuaari üleviimine ajutisse mängupaika või mängupaikadesse on planeeritud 2020 aasta I pooles, dekoratsioonide ümbertegemine ja uute valmistamisega alustatakse 2020 aasta alguses (loodetavasti uues Suur-Sõjamäe tootmiskompleksis). Lisaks etendustegevuse väljakolimisele Laialt tänavalt on ehituse ajaks Laial tänaval 2020 - 2022/2023(?) vajalik ümber kolida ka teatri bürooruumid ja -töötajad ning etendustegevust toetavate osakondade töötajad. Periood 2019 kuni 2023 jaanuar - september 2019 Suur-Sõjamäe tootmiskompleksi projekteerimise lõpetamine ja ehitustegevus (valmimine septembri lõpuks, käivitamine oktoober-detsember) 2019 Põrgulava laienduse (IX kvartali) eskiis- ja tööprojekti valmimine 2020 - 2022/2013 Põrgulava laienduse (IX kvartali) ehitustööd 2023 (valmimisperiood hetkel teadmata) valminud on Põrgulava (IX kvartali) ehitustööd, mis hõlmavad ka olemasolevate hoonete Lai 19/Aida 2, Lai 21, 23, Lai 25 hoonete ruumide remonttööd, teater taastab töökorralduse ja etendustegevuse remonditud teatrikompleksis. Teater saab praeguse Põrgulava asemele uue, 350 kohalise saali ning juurde ühe 130 kohaga black-box tüüpi saali, lisaks jäävad teatri kasutusse Taevalava ja Väike saal ning Hobuveski. Kõik hetkel olemasolevad saalid saavad uue tehnilise lahenduse; n.ö uus Põrgulava, mille saab olema lavatorn, elektriliselt juhitavad stanged ning põrandasisese pöördlava. Uuendusena 40 Linnateatri jaoks toimub tulevikus kogu lavatehnika juhtimine ja programmeerimine ühtsest lavatehnika puldist. 2023 sügis(?) uuel Põrgulaval tuuakse välja esimene lavastus ning võimalusel taastatakse seal varem mängitud lavastused, samuti ehitusperioodil mujal väljatoodud lavastused, kui need on võimalik Põrgulavale üle tuua. Planeeritakse esimene lavastus uude black-box tüüpi saali. Taevalavale ja Väiksesse saali tuuakse tagasi võimalik olemasolev repertuaar ja planeeritakse uued lavastused. Aasta 2024 töötab teater Laia tänava teatrikompleksis esimese täisaasta peale remont- ja ehitustegevust. 41  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-5/2761-1 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Tallinna Linnateater (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2020. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 06.01.2020 käskkirja nr 6 alusel, kooskõlas 2020. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1. Lisa 1 - tegevuskava. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2020 kuni 31.12.2020 toetust summas 953 550 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja: 2.2.1. 31.01.2020 – 476 775 eurot 2.2.2. 30.06.2020 – 476 775 eurot; 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab läbi teatristatistika andmebaasi toetuse andjale hiljemalt 15.02.2021.aruande uuslavastuste, etenduste ja külastuste ja muu tegevuse kohta (repertuaaristatistika) ja hiljemalt 01.04.2021 aruande tulude-kulude kohta (majandusstatistika). 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Katre Väli, [email protected], +372 6282212; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Raivo Põldmaa, [email protected], +372 6650804. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Tallinna Linnateater Registrikood: 70000941 Registrikood: 75016094 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE311010220061053015 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Raivo Põldmaa kantsler direktor 3/3