ÜPP KSH programmi avalikustamisest teavitamine

ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA STRATEEGIAKAVA 2021-2027 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Avalikule väljapanekule Töö nr 19PA94 2020 ÜPP strateegiakava KSH programm SISUKORD 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................... 3 2 ÜPP strateegiakava eesmärgid ...................................................................................................... 4 3 ÜPP strateegiakava seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega .................................. 6 4 KSH ulatus ja metoodika............................................................................................................... 7 5 ÜPP strateegiakava elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ja mõjutatav keskkond 10 6 KSH osapooled ............................................................................................................................ 12 7 KSH protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava ........................................................... 14 8 Lisad ............................................................................................................................................ 17 Lisa 1. KSH juhteksperdi KeHJS § 34 lõike 4 punkti 6 kohane kinnitus ....................................... 18 Lisa 2. Asjaomaste osapoolte seisukohad ja nendega arvestamine................................................. 19 2/26  ÜPP strateegiakava KSH programm 1 SISSEJUHATUS Aastateks 2021-2027 koostatakse Maaeluministeeriumi juhtimisel Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (edaspidi ka ÜPP strateegiakava või strateegiakava) koostamise eesmärk on koostöös ministeeriumitega, koostööpartneritega ja huvigruppidega luua strateegiline arengudokument, mis aitaks parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut. Koostatava ÜPP strateegiakava alusdokumendiks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ÜPP strateegiakavasid. Strateegiakava koondab senised maapiirkondade arengule suunatud investeeringutoetused ning otsetoetused ja turumeetmed, ehk nn senised esimese ja teise samba tegevused. ÜPP strateegiakava eelkäijaks saab lugeda Eesti maaelu arengukava, mis hõlmas vaid maaelu arengu toetuste kasutamist ehk nn teise samba tegevusi. Maaeluministri 18. juuni 2019. a käskkirjaga nr 98 algatati ÜPP strateegiakava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi ka KSH). KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel. ÜPP strateegiakava koostatakse põllumajanduse valdkonnas, millest tulenevalt on KSH läbi viimine kohustuslik. Keskkonnamõju strateegilise hindamise keskseks eesmärgiks on ÜPP strateegiakavas planeeritavate sekkumistega kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine protsessi selle võimalikult varajases staadiumis. Käesoleva KSH programmi eesmärgiks on määrata keskkonnamõju hindamise ulatus ning täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on võimalik. Samuti tuuakse KSH programmis välja kaasatavad huvitatud osapooled ning KSH läbiviimise orienteeruv ajakava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ja selle alusel koostatav aruanne moodustavad üksteist täiendava terviku ÜPP strateegiakavaga ja selle koostamise alusdokumentidega. KSH programmis on ÜPP strateegiakava ning selle koostamist kirjeldavat, dubleerivat informatsiooni kajastatud seetõttu üksnes ulatuses, mis on KSH sisu ja protsessi mõistmiseks vajalik. ÜPP strateegiakava koostamisega seotud materjal on kättesaadav Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika- strateegiakava-2021-2027. 3/26 ÜPP strateegiakava KSH programm 2 ÜPP STRATEEGIAKAVA EESMÄRGID EL tasemel on seatud eesmärgiks, et uuendatud ühine põllumajanduspoliitika peab toetama üleminekut täielikult kestlikule põllumajandussektorile ja aitama arendada elujõulisi maapiirkondi. ÜPP strateegiakaval on kolm üldeesmärki:  Tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse.  Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse.  Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. Üldeesmärke püütakse saavutada järgmiste erieesmärkide kaudu:  Toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus.  Suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule.  Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas.  Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.  Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk.  Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemiteenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke.  Olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades.  Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust.  Parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). 4/26  ÜPP strateegiakava KSH programm Strateegiakava eesmärkide saavutamiseks töötatakse välja sekkumised ehk toetusmehhanismide, meetmete paketid. ÜPP strateegiakavas esitatakse muuhulgas ülevaade riiklike vajaduste hindamisest ja sekkumisstrateegiast, sekkumiste kirjeldused ning sihtväärtus- ja rahastamiskavad. 5/26 ÜPP strateegiakava KSH programm 3 ÜPP STRATEEGIAKAVA SEOS MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ÜPP strateegiakava koostamisel ja selle KSH läbi viimisel on eesmärgiks kooskõla teiste asjakohaste strateegiatega ja valdkondlike arengukavadega. Ühe olulisemana neist saab välja tuua põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa). Arengukava eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Arengukava koostamine toimub ministeeriumite ja huvirühmade koostöös ning tegemist on eelnimetatud valdkondade strateegilise arengu n-ö katusdokumendiga. PõKa koondab ühtseks tervikuks mitmed varasemad põllumajanduse ja kalanduse valdkonda suunanud arengudokumendid. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on oluline, et ÜPP strateegiakava koostamisel lähtutakse arengukavas seatud prioriteetidest. Samaväärselt tuleb arvestada ka teiste riigi tasemel kehtestatud valdkondlike või valdkondade vaheliste strateegiatega ja/või nendes seatud eesmärkidega ja prioriteetitega, sh keskkonnakaitse ja säästva arengu eesmärkidega. Taoliste strateegiliste alusdokumentidena saab välja tuua näiteks riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035”, Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, Eesti riikliku energia- ja kliimakava 2030, kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, veemajanduskavad, looduskaitse arengukava aastani 2020, poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014-2020, metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 jt. Siintoodud loetelu ei ole mõeldud ammendavana ning KSH aruandes välja toodavate dokumentide lõplik nimekiri kujuneb KSH läbi viimise käigus, lähtudes tõstatuvatest teemadest ja osapoolte ettepanekutest. Seejuures peab arvestama, et mitmed seotud valdkondlikud strateegiad/tegevuskavad on koostatud ajalise perspektiiviga kuni 2020, mistõttu tuleb analüüsida nendes seatud eesmärkide ajakohasust/asjakohasust koostatava ÜPP strateegiakava rakendusperioodiga (2021-2027) seotult ning seega eraldi käsitluse vajalikkust KSH aruandes. 6/26  ÜPP strateegiakava KSH programm 4 KSH ULATUS JA METOODIKA Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest, samuti EL direktiivist (2001/42/EÜ) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, ning järgib keskkonnamõju hindamise head tava. KSH raames hinnatakse ÜPP strateegiakava rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid erinevatele keskkonnakomponentidele. Vajadusel ja võimalusel tehakse ühtlasi ettepanekuid negatiivsete mõjude vähendamiseks või positiivsete mõjude suurendamiseks. ÜPP strateegiakava koostamise põhimõtted on suuresti piiritletud kõrgemal tasemel seatud eesmärkide ja reeglistikuga. KSH raames ei töötata seetõttu välja uusi üldiseid alternatiivseid arengustsenaariumeid. Strateegiakava koostamisel on võimalik erinevate sekkumiste vahel valimine, mille puhul saab arvestada ka erinevate lahenduste keskkonnakaalutlusi. ÜPP strateegiakava koostamine ja KSH on planeeritud toimuma paralleelselt, võimaldades ÜPP strateegiakava iga osa koostamisel arvestada ka KSH-ga. Selle saavutamiseks osaleb KSH ekspert muuhulgas olulisematel strateegiakava sisulise koostamisega seotud töökoosolekutel, analüüsides asjakohasusel töö vahetulemusi ja andes vastavalt vajadusele jooksvat sisendit. KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise arengudokumendi täpsusastmest. Hindamisel keskendutakse teemadele, mis on strateegiakavaga antavatest suundadest sõltuvad ehk konkreetse arengudokumendi puhul olulised. Mõju hindamise metoodika sõltub suuresti valmiva strateegiakava detailsusest, samuti selle koostamise tööprotsessi kulgemisest ja iseloomust. KSH läbi viimisega on alustatud võimalikult varajases etapis, mil ka ÜPP strateegiakava koostamine on veel algusjärgus. Seetõttu on KSH programmis kirjeldatud mõju hindamise üldised põhimõtted, jättes ruumi hindamise metoodika kohandamiseks ja täpsustamiseks edasise töö käigus. KSH viiakse läbi kvalitatiivse kaasava hindamisena. Arvestama peab, et ÜPP strateegiakava on oma iseloomult suunav dokument, mis loob eeldused mingiteks arenguteks ja püstitab eesmärgid, kuid nende arengute rakendumisele jääb paratamatult teatav määramatus. Nt toetusskeem poollooduslike koosluste (elurikkust toetavale) hooldamisele loob eeldused poollooduslike koosluste pindala säilimiseks või ka selle ulatuse suurenemiseks ning seisundi parandamiseks. Samas ei saa täpselt määratleda, millistes piirkondades ja/või millises ulatuses sihtrühmad neid skeeme reaalselt rakendavad ja kasutavad. Seetõttu ei ole KSH käigus eeldatavalt võimalik kasutada meetodeid, mis võrdlevad näiteks mingi elupaigatüübi pindalalist muutust võrdluses baasolukorraga vms. Seetõttu tuuakse KSH raames välja meeskonna eksperthinnangutel tuginevad kirjeldused, millised on ÜPP strateegiakava sekkumiste võimalikud negatiivsed või positiivsed mõjud ning jälgitakse nende mõjudega arvestamist (negatiivsete mõjude minimeerimist) strateegiakava sekkumistes, tehes vajadusel ettepanekuid mõjude suunamiseks. 7/26 ÜPP strateegiakava KSH programm Eksperthinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele andmetele, uuringutele, seonduvate keskkonnamõju (strateegiliste) hindamiste tulemustele, taustamaterjalidele, ekspertrühma ja seotud osapoolte teadmistele. KSH osana ei ole ette nähtud valdkonnaspetsiifiliste lisauuringute, modelleerimiste vms läbi viimist. ÜPP strateegiakava koostamiseks on kokku kutsutud erinevatest partneritest koosnev ettevalmistav juhtkomisjon ning lisaks moodustatakse teemavaldkondade põhised töögrupid. Arvestades juhtkomisjoni ja töörühmade laiapõhjalisust, kasutatakse neisse kaasatud huvigruppide ja ekspertide töö käigus väljendatud asjakohaseid seisukohti ja ettepanekuid mõju hindamise ühe sisendina. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess. KSH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt KSH programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja KSH aruande avalikustamise käigus. KSH käigus hinnatakse sekkumistest tulenevaid otseseid ja kaudseid, lühi- kui pikaajalisi mõjusid nii loodus- kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Seejuures on KSH käsitlusulatuseks eelkõige mõjud, mis avalduvad läbi keskkonnaelementides (maastik, mullastik, pinna- ja põhjavesi, välisõhk, bioloogiline mitmekesisus (sh elupaigad ja liigid), kliima jm) toimuvate muutuste. KSH ulatusse ei kuulu näiteks strateegiakava meetmete majandusliku otstarbekuse, Eesti põllumajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime vms hindamine. Teatav laiema vaatega sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine teostatakse täiendava paralleelse protsessina toimuva ÜPP strateegiakava mõjude eelhindamise raames. Eraldiseisvalt käsitletakse KSH aruandes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Tulenevalt strateegiakava iseloomust ja eesmärkidest ning üldistuse astmest piirdutakse mõju hindamisel eeldatavalt Natura eelhindamise läbiviimisega. Vajadusel tuuakse välja sekkumised/olukorrad/asukohad, mille puhul tuleb (ettevaatusprintsiibist lähtuvalt) Natura eelhindamist korrata järgmises etapis ehk strateegiakava n-ö objektipõhisel rakendamisel konkreetsetel aladel. Juhul, kui juba ÜPP strateegiakava eelhindamisel selguvad asjaolud, mis avaldavad Natura võrgustiku ala(de)le negatiivset mõju, tuleb läbi viia Natura 2000 asjakohane hindamine ÜPP strateegiakava koostamise tasemel (ulatuses ja üldistusastmes, mis on võimalik). Mõjude hinnang antakse välja töötatavate sekkumiste kaupa, kuid lisaks arvestatakse ka kogu sekkumiste paketi kumuleerivat mõju. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestatakse strateegiakava rakendamise mõjuga kogu Eesti territooriumil. ÜPP strateegiakava on suunatud tegevustele Eestis ning ette ei ole näha sellise iseloomuga piiriülest keskkonnamõju, mis tingiks piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbi viimise. Samas võetakse KSH läbi viimisel lisaks lokaalsele ja regionaalsele mõjule asjakohasusel arvesse ka globaalsema iseloomuga keskkonnaprobleeme ja rahvusvahelisi keskkonnaalaseid kokkuleppeid, eelkõige seotuna kliimamuutustega, Läänemere kaitsega (nt Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon), bioloogilise mitmekesisusega (nt ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Aichi eesmärgid). 8/26  ÜPP strateegiakava KSH programm KSH ühe osana viiakse läbi ka vastavusanalüüs, mille käigus hinnatakse strateegiakava seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning vastavust seatud rahvusvahelistele ja Eesti keskkonnaeesmärkidele. Esmane lühiülevaade strateegilistest alusdokumentidest on välja toodud KSH programmi ptk 3. 9/26 ÜPP strateegiakava KSH programm 5 ÜPP STRATEEGIAKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA MÕJUTATAV KESKKOND ÜPP strateegiakava sekkumismeetmed on suunatud Eesti põllumajandus- ja toidutootmise valdkonna arengule ning ka maapiirkondade arengule laiema tervikuna. Sõltuvalt toetusmeetmete (sekkumiste) suunitlusest ja nendega seotud tingimustest suunavad ÜPP strateegiakava sekkumised maaressursi kasutamist ja tootmispraktikaid, millel on omakorda eeldatavalt otsene või kaudne keskkonnamõju erinevatele keskkonnaelementidele. KSH teostamisel arvestatakse läbivalt nende võimalike arengute mõjudega nii loodus- kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. ÜPP strateegiakava põhimõtteline lähenemine näeb ette, et sekkumispoliitika on suunatud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisele ja positiivsete keskkonnamõjude suurendamisele (üldeesmärk „Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse“). Samas peab jälgima, et sekkumismeetme positiivne mõju ühes valdkonnas/aspektis ei tooks kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju mõnes teises valdkonnas/aspektis ja/või erinevate meetmete koosmõjus. Seejuures arvestatakse KSH läbi viimisel vähemalt järgmiste valdkondadega, kus mõju ilmnemine on võimalik:  Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (elusloodusele). Bioloogilise mitmekesisuse all mõistetakse siinkohal erinevaid eluslooduse elemente nagu taime- ja loomaliigid (sealhulgas ka kohalikud taimesordid ja põlised tõud, aga ka nt võõrliikide levik) ning elupaigad (sealhulgas nii looduslike koosluste, poolooduslike koosluste kui ka põllumaade roll elupaikade ja/või toitumisalade pakkumisel). Eraldi tähelepanu pööratakse mõjule kaitstavatele loodusobjektidele (kaitsealad, vääriselupaigad, üksikobjektid), s.h mõjule Natura 2000 võrgustiku aladele.  Mõju põhja- ja pinnaveele. Arvestatakse võimaliku mõjuga nii pinnaveekogude (s.h merele) kui põhjavee seisundile, sh vee-elustikule. Seejuures arvestatakse nii mõjuga veekvaliteedile (nt läbi taimetoitainete ja pestitsiidide jõudmise vette) kui kvantiteedile/hüdromorfoloogiale (nt läbi veevõtu või kuivendussüsteemide rajamise). Tähelepanu pööratakse ka maaparandussüsteemidele.  Mõju maastikule ja kultuuripärandile. Analüüsitakse, milline on sekkumiste võimalik mõju loodus- ja kultuurmaastikele. Mõju maastikele mõjutab omakorda teisi keskkonnaelemente. Näiteks mõjutab põllumajandusmaastike mitmekesisus (või selle puudumine) elurikkust.  Mõju pinnasele (mullastikule). Muuhulgas pööratakse tähelepanu turvasmuldadele ja nende kaitsele, samuti muldade viljakusele ja mullaelustikule.  Mõju välisõhu kvaliteedile. Mõju välisõhu kvaliteedile võib tuleneda otseselt põllumajandustootmisega seotud heidetest (nt ammoniaagi heide loomakasvatusest) kui ka kaudselt läbi maastikes ja mullastikus toimuvate muutuste (nt läbi süsiniku sidumise). 10/26  ÜPP strateegiakava KSH programm  Mõju kliimale ja kliimamuutustega kohanemisele. Antud mõjuvaldkonnaga on tihedalt seotud eelnevalt nimetatud mõju välisõhu kvaliteedile (läbi kasvuhoonegaaside). Sõltuvalt välja töötavatest sekkumistest on võimalikud ka teised mõjud – nt läbi panustamise säästvasse energiasse. Samuti peab arvestama, kuidas toimivad kavandatavad sekkumised muutuvates kliimaoludes ning kas ja milline roll on neil kliimamuutustega kohanemisel.  Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (inimese tervisele ja heaolule). ÜPP strateegiakava üks üldeesmärke on parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda, millega seotult võib oodata otsest positiivset mõju elanike heaolule. KSH raames arvestatakse lisaks ka selliste mõjudega inimeste tervisele ja heaolule, mis tulenevad võimalikest (loodus)keskkonna muutustest. Mõjude hindamisel pööratakse muuhulgas tähelepanu loodusvarade kasutamisele ja jäätmetekkele. KSH aruande koostamisel võidakse erinevaid mõjukomponente vastavalt sisulisele ja vormistuslikule vajadusele grupeerida. Mõjutatavaks keskkonnaks on tervikuna kogu Eesti – siinsed kultuur- ja loodusmaastikud, elanikkond, veekogud, välisõhu seisund jm. Olemasoleva olukorra ülevaade, sh asjakohases ulatuses mõjutatava keskkonna kirjeldus, ning selle probleemkohtade kaardistus on esitatud dokumendis „ÜPP strateegiakava 2021-2027: SWOT-analüüs ja vajaduste kindlaksmääramine erieesmärkide kaupa“. KSH ekspert ei ole pidanud vajalikuks antud kirjelduse ja analüüsi dubleerivat käsitlust KSH programmis, kuid see on üheks KSH läbi viimisel arvestatavaks sisendinformatsiooniks. Dokumendi eelnõu on tervikuna kättesaadav Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-liidu-uhise- pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2021-2027. KSH aruandes tuuakse välja täiendavad mõjutatava keskkonna (ja selle seisundi) kirjeldused/olukorra ülevaated ulatuses, kus see on vajalik eeldatavate arengute/keskkonnas toimuvate muutuste mõistmiseks. 11/26 ÜPP strateegiakava KSH programm 6 KSH OSAPOOLED ÜPP strateegiakava koostamise korraldaja ja koostaja ning KSH eksperdi kontaktandmed on esitatud alljärgnevalt (Tabel 1). Tabel 1. ÜPP strateegiakava ja KSH koostajate kontaktandmed ÜPP strateegiakava koostamise korraldaja KSH ekspert ja koostaja Maaeluministeerium Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (maaelupoliitika ja analüüsi osakond) OÜ (ELLE OÜ) Lai tn 39/41, Tallinn Tõnismägi 3a-15, Tallinn Kontaktisik: Kontaktisik: Anu Kalju Pille Antons tel 625 6296 tel: 6117699 [email protected] [email protected] Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsiooni ettevõtte Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ eksperdigrupina. Eksperdirühma kuuluvad vähemalt alljärgnevad liikmed.  Pille Antons - KSH juhtekspert. Valdkonnad: metoodikate valik, pinna- ja põhjavesi, maastik, pinnas, kaitsealused objektid, kultuuripärand, sotsiaalne keskkond, Natura eelhindamine, kvaliteedikontroll;  Toomas Pallo – KSH ekspert. Valdkonnad: kliima, välisõhu kvaliteet, pinna- ja põhjavesi, sotsiaalne keskkond, vastavuse hindamine;  Silver Lind – ekspert. Valdkonnad: pinna- ja põhjavesi, jäätmekäitlus, pinnas, vastavuse hindamine;  Lea Jalukse – ekspert. Valdkonnad: välisõhu kvaliteet, jäätmekäitlus, vastavuse hindamine;  Agnes Saks – ekspert. Valdkonnad: bioloogiline mitmekesisus, vastavuse hindamine. Ekspertrühmas muudatuste tegemisel tagatakse piisava pädevuse olemasolu ekspertrühmas tervikuna. Vajadusel kaasatakse KSH protsessi täiendavaid eksperte. KSH protsessi kaasatakse lisaks ÜPP strateegiakava koostajale asjaomaste asutustena vähemalt järgmised osapooled: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaamet, Põlumajandusamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandusuuringute Keskus, Veterinaar- ja Toiduamet. Samuti kaasatakse KSH protsessi valitsusvälised keskkonnaühendused läbi Eesti Keskkonnaühenduste Koda ning kõik ÜPP strateegiakava juhtrühma liikmed (eelpool juba nimetatutele lisanduvad seega Riigikantselei, MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti 12/26  ÜPP strateegiakava KSH programm Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Taimekasvatuse Instituut, MTÜ Eesti Erametsaliit, MTÜ Eesti Maaparandajate Selts, MTÜ Eesti Aiandusliit, MTÜ Eesti Noortalunikud, MTÜ Eesti Leader Liit, Eesti Mesinduse Koostöökogu, MTÜ Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Maaelu Edendamise Sihtasutus, MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, MTÜ Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Maaülikool, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Külaliikumine Kodukant ja MTÜ Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon). Toodud nimekiri võib töö käigus laieneda. KSH programmi koostamisel küsiti asjaomastelt asutustelt seisukohta programmi sisu osas. Samuti esitati programmi eelnõu juhtrühma liikmetele. KSH programmile esitasid oma ettepanekud ja kommentaarid Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Rahandusministeerium, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja üks juhtrühma liige. Asutuste ja isikute ettepanekud ning nende arvestamise selgitused on lisatud programmile (Lisa 2). Valdavalt on ettepanekud suunatud keskkonnamõju valdkondade ning arvestamist vajavate strateegiate ja arengukavade loetelude täpsustamisele. ÜPP strateegiakava KSH programmis tehti vastavad asjakohased täiendused. Kõigil teistel asjast huvitatud osapooltel on võimalus protsessis osaleda läbi avalike väljapanekute ja avalike arutelude. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib KSH läbi viimise jooksul pöörduda nii ÜPP strateegiakava koostamise korraldaja (Maaeluministeeriumi) kui KSH eksperdi (ELLE OÜ) poole. 13/26 ÜPP strateegiakava KSH programm 7 KSH PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Alljärgnev tabel (Tabel 2) annab ülevaate KSH protsessist ning orienteeruvast ajakavast programmi koostamise hetkel. Ajakavas võib toimuda muutusi seoses ÜPP strateegiakava koostamise ajalise kulgemisega, menetluslike toimingute viibega või hindamistööde eeldatavate mahtude kasvuga. Sisuline keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning sisendi andmine strateegiakavasse on pidevprotsess, mis toimub paralleelselt strateegiakava koostamisega ja läbib kõiki tabelis kajastatud (menetlus)etappe. Tabel 2. KSH läbi viimise orienteeruv ajakava september 2019 detsember 2019 september 2020 detsember 2020 november 2019 november 2020 veebruar 2020 oktoober 2019 oktoober 2020 jaanuar 2020 august 2020 märts 2020 aprill 2020 juuni 2020 Tegevus Märkused juuli 2020 mai 2020 KSH programmi eelnõu koostamine KSH programmi nõuetele vastavuse 14 päeva jooksul kontrollimine (MeM1) seisukohtade KSH programmi kohta asjaomastelt asutustelt esitamine 30 seisukoha küsimine päeva jooksul Seisukohtade läbi vaatamine ja ettepanekute 14 päeva jooksul tegemine programmi täiendamiseks (MeM) Seisukohtade alusel KSH programmi täiendamine, seisukohtade arvestamine / 1 Maaeluministeeriumile (MeM) on siinkohal viidatud kui ÜPP strateegiakava koostamise korraldajale 14/26  ÜPP strateegiakava KSH programm september 2019 detsember 2019 september 2020 detsember 2020 november 2019 november 2020 veebruar 2020 oktoober 2019 oktoober 2020 jaanuar 2020 august 2020 märts 2020 aprill 2020 juuni 2020 Tegevus Märkused juuli 2020 mai 2020 mittearvestamise põhjendamine Täiendatud KSH programmi kontrollimine 14 päeva jooksul (MeM) kestab vähemalt KSH programmi avalik väljapanek 14 päeva KSH programmi avalik arutelu Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine ja KSH programmi täiendamine KSH programmi nõuetele vastavuse 30 päeva jooksul kontrollimine, otsusest teavitamine (MeM) KSH aruande eelnõu koostamine KSH aruande nõuetele vastavuse 21 päeva jooksul kontrollimine seisukohtade KSH aruande kohta asjaomastelt asutustelt esitamine 30 seisukoha küsimine päeva jooksul Seisukohtade läbi vaatamine ja ettepanekute 14 päeva jooksul tegemine aruande täiendamiseks (MeM) KSH aruande täiendamine, seisukohtade arvestamine / mittearvestamise põhjendamine Täiendatud KSH aruande kontrollimine 21 päeva jooksul (MeM) 15/26 ÜPP strateegiakava KSH programm september 2019 detsember 2019 september 2020 detsember 2020 november 2019 november 2020 veebruar 2020 oktoober 2019 oktoober 2020 jaanuar 2020 august 2020 märts 2020 aprill 2020 juuni 2020 Tegevus Märkused juuli 2020 mai 2020 kestab vähemalt KSH aruande avalik väljapanek 21 päeva KSH aruande avalik arutelu Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine ja KSH aruande täiendamine KSH aruande kooskõlastamine asjaomaste Kooskõlastamine asutustega 30 päeva jooksul KSH aruande nõuetele vastavuse kontrollimine, otsusest teavitamine, hindamise tulemuste arvesse võtmine (MeM) 16/26  ÜPP strateegiakava KSH programm 8 LISAD 17/26 ÜPP strateegiakava KSH programm LISA 1. KSH JUHTEKSPERDI KEHJS § 34 LÕIKE 4 PUNKTI 6 KOHANE KINNITUS Lisatud digitaalselt allkirjastatud eraldi dokumendina 18/26  ÜPP strateegiakava KSH programm LISA 2. ASJAOMASTE OSAPOOLTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE Osapool Ettepanek/märkus Selgitused ettepanekuga arvestamise kohta Keskkonna- ÜPP strateegiakava peab arvestama PõKa-s tooduga, kuid KSH programmi koostajad on samal seisukohal, et teiste ministeerium, tuleb silmas pidada, et sama olulised on riigis olevad arengukavade prioriteete tuleb arvestada samaväärselt 29.11.2019 teisedki valdkondlikud arengukavad ning strateegiakava PõKa-ga ning programmis toodud sõnastus on üle vaadatud koostamisel tuleb arvestada erinevate valdkondade ja kohandatud, et see lähenemine oleks ka lugejale paremini prioriteetidega. Sellest lähtuvalt esitame antud lausele uue arusaadav. sõnastusettepaneku: „ÜPP strateegiakava koostamisel on oluline, et lähtutakse riigis olevatest valdkondlikes arengukavades seatud prioriteetidest.“ Palume lisada strateegiliste alusdokumentide loetellu ELi Ettepanek on arvesse võetud. Siseriiklike dokumentide bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja looduskaitse nimekirja on lisatud looduskaitse arengukava aastani 2020. arengukava aastani 2020. Bioloogiline mitmekesisus on täiendusena lisatud rahvusvahelisi keskkonnaalaseid kokkuleppeid käsitlevasse lõiku. Lk 8: „Seejuures on KSH käsitlusulatuseks eelkõige mõjud, Ettepanek on arvesse võetud. mis avalduvad läbi keskkonnaelementides (maastik, mullastik, pinna- ja põhjavesi, välisõhk, jm) toimuvate muutuste.“ Palume sulgudes olevasse loetellu lisada elupaigad ja liigid. Lk 8: „Eraldiseisvalt käsitletakse KSH aruandes mõju KSH programmi sõnastust on vastavas osas täiendatud. Natura 2000 võrgustiku aladele. Tulenevalt strateegiakava Rõhutame siiski ka KSH programmis toodud selgitusi ÜPP iseloomust ja eesmärkidest ning üldistuse astmest strateegiakava iseloomu, eesmärkide ja ulatuse kohta. piirdutakse mõju hindamisel eeldatavalt Natura eelhindamise läbi viimisega.“ Palume lisada, et kui eelhindamise tulemusena selgub, ÜPP strateegiakava 19/26 ÜPP strateegiakava KSH programm Osapool Ettepanek/märkus Selgitused ettepanekuga arvestamise kohta elluviimise ebasoodne mõju Natura 2000 aladele ei ole välistatud, tuleb KSH raames läbi viia Natura 2000 asjakohane hindamine Lk 8: „Samas võetakse KSH läbi viimisel lisaks lokaalsele Bioloogiline mitmekesisus ja Aichi eesmärgid on ja regionaalsele mõjule asjakohasusel arvesse ka täiendusena lisatud rahvusvahelisi keskkonnaalaseid globaalsema iseloomuga keskkonnaprobleeme ja kokkuleppeid käsitlevasse lõiku. IPBES aruandeid ei ole rahvusvahelisi keskkonnaalaseid kokkuleppeid (nt seotuna teksti sisulise ühtluse huvides konkreetsesse lõiku lisatud, kliimamuutustega või Läänemere kaitsega).“ Palume lisada kuid arvestame nimetatud aruannetega KSH läbi viimisel ja sulgudes olevate näidete loetellu IPBES aruanded, vastava aruande koostamisel. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Aichi eesmärgid ja sellele järgnev post 2020 elurikkuse strateegia. Keskkonnaamet, Arvestades ÜPP strateegiakava ja põllumajanduse ja PõKa KSH programmis toodud nimekirjas ei ole eristatud 27.11.2019 kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi kavasid, mis integreeriti või mida arvestati PõKa PõKa) omavahelist seost, teeb Keskkonnaamet ettepaneku, koostamisel üldisemalt ning kavasid/strateegiaid, mis on et käesoleva KSH käigus analüüsitakse ÜPP strateegiakava otseselt eraldi käsitletud KSH vastavusanalüüsis kooskõla PõKa KSH programmi ptk-s 3 nimetatud (võrdluseks saab vaadata KSH aruannet, milles kogu strateegiliste planeerimisdokumentidega. Nt ÜPP programmis toodud nimekirja eraldi ei analüüsita). strateegiakava KSH programmi ptk-i 3 kindlasti lisada Leiame, et kogu nimekirja käsitlus ÜPP strateegiakava Säästev Eesti 21, Looduskaitse arengukava aastani 2020. aruandes ei ole vajalik, vaid tulenevalt KeHJS sõnastatud KSH eesmärkidest tuleb keskenduda eelkõige neile, mis seavad olulisemad keskkonnakaitse ja säästva arenguga seotud prioriteedid. Ühtlasi nõustume tehtud ettepanekuga tuua KSH programmis välja Säästev Eesti 21 ja Looduskaitse arengukava aastani 2020. Vastav täiendus on sisse viidud. Keskkonnaamet märgib, et kui Natura eelhindamisel KSH programmi sõnastust on vastavas osas täiendatud. selgub, et ÜPP strateegiakava elluviimisel ei ole välistatud Rõhutame siiski ka KSH programmis toodud selgitusi ÜPP 20/26  ÜPP strateegiakava KSH programm Osapool Ettepanek/märkus Selgitused ettepanekuga arvestamise kohta (oluline) ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade strateegiakava iseloomu, eesmärkide ja ulatuse kohta. kaitse eesmärkidele, siis tuleb ÜPP strateegiakava KSH käigus läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. Keskkonnaamet palub ÜPP strateegiakava KSH programmi KSH programmis on selgitatud, et üldjuhul ei toimu ptk s 4 välja tuua, kuidas on kavas hinnata mõju erinevatele kvantitatiivset hindamist, vaid hindamine on kvalitatiivne ja keskkonnaelementidele. Nt, millise metoodika alusel kirjeldav. KSH aruandes kirjeldatakse eksperthinnanguna, hakatakse hindama ÜPP strateegiakava mõju Natura 2000 millised on ÜPP strateegiakava sekkumiste võimalikud võrgustiku aladele (milline olukord valitakse negatiivsed või positiivsed mõjud ning jälgitakse nende baasolukorraks, mis kriteeriume rakendatakse mõju mõjudega arvestamist (negatiivsete mõjude minimeerimist) olulisuse kirjeldamisel jmt strateegiakava sekkumistes. Mõju olulisust ei ole seejuures eeldatavalt võimalik väljendada läbi arvuliste sihtväärtuste vms. Mõju olulisuse hindamisel on seetõttu aluseks ekspertrühma hinnangud mõju põhimõttelise iseloomu ja võimaliku ulatuse kohta ning seotus/võimalikud vastuolud säästva arengu eesmärkidega. Sama toimub Natura-aladega arvestamisel (Natura eelhindamisel) - jälgitakse, millised on potentsiaalsed mõjud Natura-alade kaitse-eesmärkideks seatud elupaikadele ja liikidele ning Natura-alade terviklikkusele. Selgitatakse negatiivsete mõjude avaldumise võimalikkus. Arvestama peab, et ÜPP strateegiakava on oma iseloomult suunav dokument, mis loob eeldused mingiteks arenguteks ja püstitab eesmärgid, kuid nende arengute rakendumisele jääb paratamatult teatav määramatus. Nt toetusskeemid poollooduslike koosluste (elurikkust toetavale) hooldamisele, loob teatud eeldused poollooduslike koosluste pindala säilimiseks või ka nende ulatuse 21/26 ÜPP strateegiakava KSH programm Osapool Ettepanek/märkus Selgitused ettepanekuga arvestamise kohta suurenemiseks ning seisundi parandamiseks. Samas ei saa täpselt määratleda, millistes piirkondades ja/või millises ulatuses sihtrühmad neid skeeme reaalselt rakendavad ja kasutavad. Seetõttu ei ole KSH käigus eeldatavalt võimalik kasutada meetodeid, mis võrdlevad näiteks mingi elupaigatüübi pindalalist muutust, võrdluses baasolukorraga vms. Küll aga saab KSH raames analüüsida, kas toetusskeemi tingimused soodustavad elupaikade ja liikide kaitset, ning teha vajadusel täiendavaid ettepanekuid. KSH programmi sõnastust on vastavas osas täiendatud. Keskkonnaamet teeb ettepaneku ÜPP strateegiakava KSH Ettepanek on arvesse võetud. programmi lk 9 loetelusse lisada kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad, vee-elustik. ÜPP strateegiakava KSH programmi ptk-i 6 asjaomaste Ettepanek on arvesse võetud. asutuste loetelusse lisada ka Keskkonnaamet kui kaitstavate loodusobjektide valitseja. Rahandus- Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 on üks Võtame ettepaneku arvesse, arvestame Eesti ministeerium, strateegia, mis kehtib kuni aastani 2020, mistõttu tuleb regionaalarengu strateegiaga vastavusanalüüsi läbi viimisel. 25.11.2019 analüüsida regionaalarengu strateegias seatud eesmärkide ajakohasust/asjakohasust ning vajab eraldi käsitlust KSH aruandes.https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files /dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014- 2020.pdf Ettepanek: analüüsida regionaalarengu strateegias seatud eesmärkide ajakohasust/asjakohasust ning eraldi käsitleda KSH aruandes. 22/26  ÜPP strateegiakava KSH programm Osapool Ettepanek/märkus Selgitused ettepanekuga arvestamise kohta Millest lähtuvalt on KSH käsitlusulatuseks määratud Kinnitame, et sotsiaalmajanduslikke mõjusid KSH aruandes mõjud, mis avalduvad läbi keskkonnaelementide ja mitte käsitletakse. mõju sotsiaal- majanduslikule keskkonnale? Mis Jääme siiski seisukohale, et see käsitlus on asjakohane kaalutlustel on otsustatud laiema vaatega sotsiaal- ulatuses, mis on vajalik KSH eesmärkide täitmiseks. KSH majanduslike mõjude hindamine teostada täiendava käsitlusulatus on määratud lähtuvalt KSH direktiivis ja paralleelse protsessina toimuva ÜPP strateegiakava mõjude KeHJS-s KSH läbi viimisele seatud eesmärkidest. eelhindamise raames? Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on Ettepanek: keskkonnamõjude hindamise ulatusse lülitada arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine sh tuues välja planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, milliseid ja millises ulatuses mõjude ilmnemist on oodata tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada ning võimalikud negatiivseid mõjusid leevendavad säästvat arengut. KSH roll on täiendada strateegiliste lahendused valikute arutelu, mis sageli keskendub just majanduse jätkusuutlikkusele, keskkonnakasu teemaga. Keskkonnaministeeriumi 2017. a välja antud keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat selgitab, et “Arvestades KSH eesmärki – selgitada välja strateegiliste planeerimisdokumentidega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ja leevendada ebasoodsat mõju – tuleb ka sotsiaalse ja majandusmõju hindamisel lähtuda nende mõjust looduskeskkonnale.” Lisaks märgime, et sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine ei ole otseselt tehtud eelhindamise ülesandeks, vaid viide eelhindamisele on KSH programmis sisse toodud andmaks informatsiooni, et teatud lisateavet valdkondlikele küsimustele leiab ka eelhindamise aruandest. Eesti Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada ptk 3 ning lisada seotud Ettepanek on arvesse võetud. Tegevuskavaga arvestatakse ühenduste Koda, strateegiliste dokumentide hulka ka poollooduslike vastavushindamise läbi viimisel. 23/26 ÜPP strateegiakava KSH programm Osapool Ettepanek/märkus Selgitused ettepanekuga arvestamise kohta 15.11.2019 koosluste tegevuskava Teeme ettepaneku täpsemalt määratleda KSH ulatus ning Ettepanek on arvesse võetud. KSH programmi täiendamisel arvestada sealjuures ka bioloogilise mitmekesisuse on ptk 5 arvestamist leidvaid mõjuvaldkondi täpsustatud. näitajatega ning kliima aspektiga. Praeguses sõnastuseson KSH ekspert eeldab ka, et nimekiri arvestamist/välja KSH ulatusest juttu vaid ühes lauses, milles elurikkust või toomist vajavatest aspektidest võib KSH aruande bioloogilist mitmekesisust, samuti kliimaaspekte mainitud koostamise käigus jooksvalt veel täieneda. ei ole, vt ptk 4 lk 8: "Seejuures on KSH käsitlusulatuseks eelkõige mõjud, mis avalduvad läbi keskkonnaelementides (maastik, mullastik, pinna- ja põhjavesi, välisõhk, jm) toimuvate muutuste." Teeme ettepaneku täpsemalt käsitleda ja avada bioloogilise Ettepanek on arvesse võetud. KSH programmi täiendamisel mitmekesisuse mõiste antud kontekstis, vt pkt 5 eeldatavalt on ptk 5 arvestamist leidvaid mõjuvaldkondi täpsustatud. kaasneva keskkonnamõju loendis. Kindlasti tuleks eraldi Ühtlasi on nõustutud, et kirjas näidetena välja toodud välja tuua pool-looduslikud kooslused ning ka poollooduslikud kooslused (nende ulatus ja seisund) ning põllumajanduse geneetiline ressurss (põlised taimesordid ja geneetilised ressursid on arvestamist vajavad aspektid. loomatõud). Teeme ettepaneku käsitleda ptk 5 nimetatud valdkondadele Ettepanek on arvesse võetud. Mõju mullastikule on täiendavalt ja eraldiseisvalt turvasmuldade kasutusega arvestamist vajav valdkond ning selle käsitlemisel seonduvaid mõjusid. arvestatakse ka ÜPP strateegiakava sekkumiste võimalikku mõju turvasmuldadele. Samuti teeme ettepaneku võtta täiendava mõjuna käsitluse Nõustume, et kuivendussüsteemide keskkonnamõjuga tuleb alla ka metsamaade kuivendus vastavalt järgnevatele KSH käigus arvestada. juhistele. Nimelt on Soomes LYKE soovituseks (vt Viidatud juhendmaterjalidega tutvutakse ning nende http://www.ilmase.fi/site/wp- arvestamist kaalutakse lähemalt ÜPP strateegiakava edasise content/uploads/2018/06/valmis_suometsatietokortti_nettiin koostamise ja KSH läbi viimise käigus. .pdf) korraldada kuivendus nõnda, et keskmine pinnaseveetase ei tohiks jääda sügavamale kui 30 cm 24/26  ÜPP strateegiakava KSH programm Osapool Ettepanek/märkus Selgitused ettepanekuga arvestamise kohta maapinnast, mis on piisav puude juurdekasvu tagamiseks. Puistu suudab ise liigvett vähendada läbi võra toimuva aurumise. Kujunenud hüdroloogilise režiimi hoidmiseks on oluline vältida lageraiet, mis võib viia raiutud ala kiire soostumiseni ja takistab taasmetsastumist. Ühtlasi hoitaks sellega kokku kulusid kuivendamisele ja loodaks eelduses pinnases seotud süsiniku säilimiseks turbana. Viimane on kindlasti mõttekoht kogu avaliku raha eest toetatava kuivendustegevuse teostamise vajalikkusele kliimamuutuste põhjuste leevendamise kontekstis nii era- kui riigimetsades. Teeme ettepaneku ptk 6 nimetada KSH osapooltena lisaks Ettepanek on arvesse võetud. riigiasutustele ära ka teised kaasatavad osapooled, kes osalevad KSH protsessis ka väljaspool avalikustamisi. Aleksei Lotman Juhin tähelepanu, et põllumajandusega seotud elurikkus Märkuseid on arvesse võetud. KSH programmi (juhtrühma liige), (bioloogiline mitmekesisus), mis on ka uue perioodi ÜPP täiendamisel on ptk 5 arvestamist leidvaid mõjuvaldkondi 01.11.2019 strateegiakavade üheks eeldatavaks erieesmärgiks, vajab täpsustatud. suuremat ja selgemat tähelepanu, kui praeguses programmi Nõustume seejuures, et kirjas näidetena välja toodud eelnõus näha. poollooduslikud kooslused (nende ulatus ja seisund), Näiteks pk 4 (KSH ulatus ja metoodika) ei maini elurikkust geneetilised ressursid ja mullaelustik on arvestamist otsesõnu isegi mitte nn. keskkonnaelementide lühiloendis. vajavad aspektid. Elurikkusega seoses on küll nimetatud Natura 2000 KSH programmis on selgitatud, et üldjuhul ei toimu võrgustikku, kuid ka selle käsitlus on sedavõrd lakooniline, kvantitatiivset hindamist, vaid hindamine on kvalitatiivne ja et ei võimalda mõista, mida ja kuidas tegelikult hindama kirjeldav. KSH aruandes kirjeldatakse eksperthinnanguna, hakatakse. millised on ÜPP strateegiakava sekkumiste võimalikud Pk 5 küll mainitakse mõju bioloogilisele mitmekesisusele, negatiivsed või positiivsed mõjud ning jälgitakse nende kuid seegi on liiga lakooniline. Näiteks isegi ei mainita mõjudega arvestamist (negatiivsete mõjude minimeerimist) 25/26 ÜPP strateegiakava KSH programm Osapool Ettepanek/märkus Selgitused ettepanekuga arvestamise kohta selliseid põllumajandusega seotud elurikkuse olulisemaid strateegiakava sekkumistes. Mõju olulisust ei ole seejuures tahke nagu kõrge loodusväärtusega põllumajandus, mille eeldatavalt võimalik väljendada läbi arvuliste sihtväärtuste olulisemaks aspektiks on poollooduslike koosluste jätkuv vms. karjatamine/niitmine; samuti nimetamata on jäänud Arvestama peab, et ÜPP strateegiakava on oma iseloomult põllumajanduse geneetilised ressursid (põlised tõud ja suunav dokument, mis loob eeldused mingiteks arenguteks sordid) või mullastiku elurikkus. ja püstitab eesmärgid, kuid nende arengute rakendumisele Ka teiste oluliste mõjuvaldkondade juures, nagu näiteks jääb paratamatult teatav määramatus. Seetõttu ei ole KSH mõju pinna- ja põhjaveele, on käsitlus väga üldine ega käigus eeldatavalt võimalik kasutada meetodeid, mis selgita, milliseid parameetreid täpsemalt ja kuidas tahetakse võrdlevad näiteks mingi elupaigatüübi pindalalist muutust, hinnata. võrdluses baasolukorraga vms. 26/26  Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdi kvalifikatsiooni kinnitus Käesolevaga kinnitan, et vastan kõigile KeHJS § 34 lg 4 esitatud nõuetele, tunnen keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning olen keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. Vastavust keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) juhteksperdi nõuetele on täpsemalt selgitatud järgnevalt:  magistrikraad loodusteadustes diplomi koopia on lisatud  enam kui 14 aastane töökogemus keskkonnakaitsega seotud tegevusalal, töötades alates 2005. aastast keskkonnaeksperdina ettevõttes Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  läbinud keskkonnamõju strateegilise hindamise alase koolituse nõutud mahus ja vastav eksam on sooritatud positiivse tulemusega tunnistuse koopia on lisatud  viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise eksperdina keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdirühma töös, sh juhteksperdina: - Keila linna üldplaneeringu KSH-s (2018-koostamisel), - Tapa valla üldplaneeringu KSH-s (2018-koostamisel), - Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu KSH-s (2017-koostamisel), - Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osas KSH-s (2015– 2017), - Raplamaa maakonnaplaneeringu 2030+ KSH-s (2014-2017), - Albu valla üldplaneeringu KSH-s (2012–2015).  läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus (õppeaine PK.0593 projektijuhtimine, Eesti Maaülikool, 2010) ja oman mitmete projektide juhtimise kogemust (sh projektijuhina kõigi eelnevas punktis nimetatud KSH-de läbi viimisel). Täiendav tõendav dokumentatsioon (CV, akadeemiline õiend) on esitatav nõudmisel. Pille Antons /allkirjastatud digitaalselt/  Meie: 22.01.2020 nr 4.3-1/108 „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021-2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine. Austatud koostööpartner! Valminud on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm. KSH on algatatud maaeluministri 18. juuli 2019. aasta käskkirjaga nr 98 ning „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §33 lõike 1 ning §35 lõike 2 alusel. 2020.a. jaanuaris Maaeluministeeriumi ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ekspertide koostöös valminud KSH programm annab ülevaate milliseid mõjusid hinnatakse. KSH programmi lisas 2 on välja toodud asjaomaste asutuste esitatud ettepanekud ning nendega arvestamised koos vastavate selgitustega. KSH programmiga on võimalik tutvuda avalikustamise perioodil 20.01.2020 kuni 03.02.2020 järgmistes kohtades: 1. Maaeluministeeriumis Lai tn 39 // Lai tn 41, Tallinn tööpäevadel 10-16 (valvelaud) 2. Maaeluministeeriumi veebilehel www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp- strateegiakava-2021-2027/seire-ja-hindamine KSH programmi kohta saab esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi Maaeluministeeriumi aadressil Lai tn 39 / Lai tn 41, 15056 Tallinn või e-posti aadressil [email protected] kuni 03.02.2020 KSH programmi avaliku väljapaneku arutelu toimub 06.02.2020 kell 14.00 Maaeluministeeriumi suures saalis esimesel korrusel. Lugupidamisega Tiina Saron Kantsler Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Lisad: 1. YPP_strateegiakava_KSH_programm.pdf 2. YPP_strateegiakava_KSH_juhteksperdi_kinnitus.asice Sama: Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Kaitseministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaamet Põllumajandusamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Põllumajandusuuringute Keskus Veterinaar- ja Toiduamet Teadmiseks: Eesti Keskkonnaühenduste koda, ÜPP strateegiakava juhtkomisjon Anu Kalju 625 6296 [email protected] 2 (2)