Kiri

Justiitsministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Meie 22.01.2020 nr 2-2/19-0420/443 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressilt http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti E-kaubanduse Liit Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Jagamismajanduse Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Christman Roos 639 7654 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 15.01.2020 Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus § 1. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine Infoühiskonna teenuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnad „punktis 4“ sõnadega „punktides 3 ja 4“; 2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, kui teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane.“; 3) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Teenuse osutaja on kohustatud viivitamata teavitama asjaomast ametiasutust või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit käesoleva seaduse §-des 8–10 sätestatud teenuste kasutaja võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või pakutavast teabest ning võimaldama identifitseerida neid teenuse kasutajaid, kellega teenuse osutajal on andmete talletamise kohta lepingud.“; 4) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79) sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 5) paragrahvis 13 asendatakse sõnad „§-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet“ sõnadega „§-des 30–32 ja 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid“; 6) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks; 7) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses: „§ 152. Pädevale asutusele teabe edastamise kohustuse täitmata jätmine (1) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3–5 sätestatud teavitamise või teabe edastamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.“; 8) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõnad „§-s 15 sätestatud väärteo“ sõnadega „§-des 15 ja 152 sätestatud väärtegude“; 9) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses: „§ 161. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/1150 sätestatud nõuete rikkumise peatamine või keelamine kohtu kaudu (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse ning nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/1150 sätestatud ärikasutajate või kommertsveebisaitide kasutajate õiguste rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist määruse artikli 14 kohaselt. (2) Enne hagiga maakohtusse pöördumist teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujat või veebipõhise otsingumootori pakkujat maakohtusse pöördumise kavatsusest ja võimaldab tal selle suhtes seisukohta avaldada. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1150 artikli 14 lõike 5 punktis a sätestatud organisatsiooni või ühenduse taotluse alusel sama artikli lõikes 1 sätestatud õiguse andmise otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1150 artikli 14 lõike 5 punktis a sätestatud taotluse esitamise ja läbivaatamise ning organisatsioonist ja ühendusest, kellele on antud sama artikli lõikes 1 sätestatud õigus, Euroopa Komisjoni teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 12. juulil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „……“………………… 2020. a Algatab Vabariigi Valitsus „……“………………… 2020. a  15.01.2019 Infoühiskonna seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu õigus. Eelnõu koosneb mõtteliselt kahest osast, millest esimesega täpsustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2000/31/EÜ1 (edaspidi e-kaubanduse direktiivi) tulenevaid infoühiskonna teenuse seaduse (edaspidi InfoTS) subjektide kohustusi ja vastutust ning teisega tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/11502, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (edaspidi platvormide määrus), nõuetekohane ja mõjus täitmine. E-kaubanduse direktiiv on olnud muutmata kujul jõus ligi 20 aastat. Eesti võttis direktiivi üle InfoTS-ga Euroopa Liiduga liitumisel 2004. aastal. Alates sellest ajast on InfoTS’i muudatused olnud pigem tehnilist laadi või on tulenenud teistest EL õigusaktidest, mis reguleerivad infoühiskonna teenuste vahendusel pakutavaid teenuseid. Arvestades kahe kümnendi jooksul toimunud tehnoloogilisi arenguid ning infoühiskonna teenuse vahendusel pakutavate teenuste sisu ja tähtsuse kasvu, on ilmnenud teatud puudused, mille tõttu vajab InfoTS muutmist. Vastavad muudatusettepanekud tulenevad 2017. a valminud Justiitsministeeriumi „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“ analüüsist (edaspidi meediateenuste analüüs). Platvormide määrus jõustus 2019. a 11. juulil ning seda kohaldatakse alates 12. juulist 2020. Platvormide määruse eesmärk, nagu selle pealkirjastki tuleneb, on edendada õiglust ja läbipaistvust ärikasutajate jaoks, kes kasutavad oma kaupade või teenuste müügiks veebipõhiseid vahendusteenuseid, olles seejuures sõltuvad otsingumootori teenuse pakkujatest, kelle vahendusel tarbijad pakutavate kaupade ja teenusteni jõuavad. Täpsemalt on määruse eesmärk tagada, et täielikult peetaks kinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttest. See tähendab, et määrusega nähakse ette nõuded vahendusteenuste pakkujatele (platvormidele), mis aitavad neid teenuseid kasutavatel isikutel ehk ärikasutajatel hõlpsamalt ja tõhusamalt oma õiguste eest seista, võimaldades enne kohtusse pöördumist kasutada näiteks kaebuste lahendamise mehhanismi või lepitajate abi. Kuna platvormide määruses määratletud ’veebipõhised vahendusteenused’ ning ’veebipõhised otsingumootori’ teenused liigituvad infoühiskonna teenusteks, on määruse subjekte ehk infoühiskonna teenuse pakkujaid arvestades asjakohaseks õigusaktiks just InfoTS. Platvormide määruse rakendumine avaldab mõju peamiselt ettevõtluskeskkonnale, nii infoühiskonna teenuste pakkujatele kui nende kasutajatele ning selle rakendamisest tulenevalt ka avalikule sektorile, kuna sellega kaasnevad nii rakendus- kui järelevalvekohustused. Eelnõu mõjud on hinnatud platvormide määruse eelnõu ja Eesti seisukohtade Vabariigi Valitsusele esitamise kooskõlastuse faasis, mis kiideti heaks 21. juunil 2018. a. 1 EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16 2 ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Christman Roos (tel 639 7654, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1150 nõuetekohane ja mõjus täitmine. Eelnõuga muudetakse infoühiskonna teenuse seaduse redaktsiooni RT I, 12.12.2018, 39. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tagada korrektne EL õiguse üle võtmine, kaasajastada seadust ning kehtestada õigusnormid otsekohalduva EL määruse nõuetekohaseks ja mõjusaks täitmiseks. Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 p 2 alusel. Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku juurde kuuluv mõjuhinnang3 vastab HÕNTE § 1 lg 1 põhimõtetele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnev menetlus Käesolev peatükk käsitleb platvormide määrusega seonduvat ega puuduta e-kaubanduse direktiiviga seonduvat. E-kaubanduse direktiivi ülevõtmisega seonduvaid InfoTS puudusi on käsitletud meediateenuste analüüsis, milles tehtud ettepanekutele käesoleva eelnõu sätted tuginevad. 26. aprillil 2018. a esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, õigluse ja läbipaistvuse edendamine veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (COM(2018) 238 final), eelnõu ettepaneku. Vabariigi Valitsuse seisukohad platvormide määruse ettepaneku suhtes kiideti heaks 21. juuni 2018. a istungil. Eelnõu menetlemise ning kolmepoolsete (Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel) läbirääkimiste käigus määruse sisu esialgse ettepanekuga võrreldes oluliselt ei muutunud. Kolmepoolne kokkulepe saavutati 13. veebruari 2019. a triloogil, mis kinnitati Euroopa Liidu Nõukogu poolt 20. veebruari 2019. a alaliste esindajate komitees ja võeti vastu 14. juuni 2019. a. Määrus jõustus 11. juulil 2019. a. 3 „Impact assessment of the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on promoting fairness and transparency for business users of online intermediation services“ (https://ec.europa.eu/digital-single- market/en/news/impact-assessment-proposal--promoting-fairness-transparency-online-platforms) 2 Platvormide määrusega soovitakse veebiplatvormide jaoks kehtestada reeglid, mis looksid ausa, läbipaistva ja selgelt ettenähtava majanduskeskkonna nende väiksemate ettevõtjate jaoks, kes platvormide kaudu oma kaupu või teenuseid vahendavad. Veebis vahendusteenuse osutajad peavad tagama, et nende poolsed teenuse osutamise tingimused on hõlpsalt mõistetavad ja kättesaadavad. Veebiplatvormid peavad järgima platvormide määruses ette nähtud minimaalset etteteatamise tähtaega teenusetingimuste muudatuste kohta. Lisaks sätestatakse eelnõus veebipõhistele vahendajale teatud kohustusi, näiteks konto või kuulutuse peatamisel tuleb ettevõtjale anda tagasisidet põhjuse kohta, kasutustingimustes tuleb avaldada otsingutulemustes kajastuva järjestuse põhimõtted ja loogika, samuti erikohtlemist võimaldavad klauslid ja see, kas ja kuidas võimaldatakse ligipääsu teenuse kasutamise käigus tekkinud andmetele. Olulise uuendusena tekib platvormidele kohustus sisse seada ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem ja samuti tuleb võimaldada vähemalt ühel vaidluse lahendamise vahendajal platvormiga seotud vaidlusi kohtuväliselt lahendada. Kumbagi eelnimetatud kohustust ei kohaldata veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuvatele väikeettevõtjatele soovituse 2003/361/EÜ lisa tähenduses4. Kaebustele tuleb anda individualiseeritud tagasiside. Seejuures tuleb aruandekohustuslasel iga kuue kuu tagant avaldada aruanne kaebuste menetlemise kohta koos arvandmetega. Ettevõtjate ühendustel ja liikmesriigi avalik-õiguslikul asutusel on võimalik platvormide määrusest tulenevate nõuete rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks pöörduda hagiga veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate vastu kohtusse. Platvormide määruse eesmärk on tagada õiglane, prognoositav, jätkusuutlik ja usaldusväärne veebipõhine ettevõtluskeskkond siseturul, ning et täielikult peetaks kinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ja artiklis 16 sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Määrus on vajalik, kuna selle eesmärki ei suuda liikmesriigid iseseisvalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, mistõttu võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe platvormide määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Platvormide määruse juurde kuuluva otsusega luuakse Euroopa Komisjoni juurde veebiplatvormimajanduse vaatlusrühma eksperdirühm, mille ülesandeks on peamiselt veebiplatvormimajanduse kontekstis liidu võimaluste ja probleemide seire, mis hõlmab ka käesoleva platvormide määruse kohaldamisega seonduvate probleemide seiret. Hiljemalt 13. jaanuariks 2022 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon määruse toimimist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande. 3.2. Määrusega kaasnevad muudatused Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 lisatakse InfoTS’i kaks uut paragrahvi ning muudetakse kehtivaid sätteid. Punktides 1–3 ja 5–8 tehakse muudatused seoses e-kaubanduse direktiivi rakendamisega. Punktidega 4 ja 9 sätestatakse platvormide määruse rakendamisega seonduvad sätted. 4 Väikeettevõte on ettevõte, milles töötab vähem kui 50 töötajat ning mille käive ja/või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. 3 Punktiga 1 muudetakse InfoTS § 3 lõike 3 punkti 5 sõnastust. Sätet täiendatakse sõnastusega, mis viitab täiendavalt sama lõike punktile 3, võimaldades järelevalveasutusel või õiguskaitseorganil edasilükkamatu vajaduse korral kõrvale kalduda lisaks sama lõike punktis 4 toodud tingimustele ka punktis 3 toodud nõudest, s.o, et enne piirangu kehtestamist on Eesti pädev asutus taotlenud, et tegevuskoha riik kehtestaks piirangu ja viimane pole seda kehtestanud või see on olnud ebapiisav. Vastav muudatus tuleneb Justiitsministeeriumi meediateenuste analüüsist, mis tõi esile, et „kehtiv InfoTS ei luba, erinevalt e-kaubanduse direktiivist (artikkel 3 punkt 5), edasilükkamatu vajadusel korral teha erisust nõude osas, mille kohaselt tuleb pädeval asutusel taotleda tegevuskoha riigilt piirangu kehtestamist ning oodata ära, kas tegevuskoha riik kehtestab piirangu ja kas see piirang on piisav“ (lk 88). Vastav säte viib InfoTS § 3 lg 3 punkti 5 kooskõlla e-kaubanduse direktiiviga. Punktiga 2 täiendatakse InfoTS § 4 lõiget 1 punktiga 4. Täiendusega viiakse InfoTS kooskõlla e-kaubanduse direktiivi artikli 5 lg 1 punktiga g, millega nõutakse teenuseosutajalt käibemaksukohustuslase numbri avaldamist kui tema tegevuselt nõutakse käibemaksu. Vastav nõue seni puudus. Punktiga 3 muudetakse InfoTS § 11 lõiget 3. Varasemalt nõudis säte ebaseaduslikust tegevusest viivitamata teatama järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule. Seejuures jäi ebaselgeks, millise ebaseadusliku tegevuse puhul millist ametiisikut teavitada. Muudatusega võimaldatakse teenuse osutajal teavitada ebaseaduslikust tegevusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (edaspidi TTJA), kes tegutseb seaduse üldise järelevalveasutusena. See võib kaasa tuua TTJA halduskoormuse kasvu, kuid samas lihtsustab seaduse subjekti toimimist. Teavitamisele kuuluva ebaseadusliku tegevuse hulka tuleks muuhulgas lugeda selline teave, nagu näiteks vägivallale või vihkamisele õhutamine, õigusrikkumisele üles kutsumine, terrorikuritegu ja teave, milles kujutatakse nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis. Punktiga 4 muudetakse InfoTS § 12 teksti – paragrahvi senine sisu esitatakse lõikes 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2. Esimeses lõikes tehakse võrreldes paragrahvi kehtiva tekstiga täpsustus, mille kohaselt TTJA teostab järelevalvet kogu seaduse ulatuses, mitte ainuüksi teenuse osutaja kohta antava teabe suhtes. Varasem tekst tugines asjaolul, et § 4 osas teostas järelevalvet TTJA ja § 6 osas Andmekaitse Inspektsioon, kuid § 6 on tänaseks kehtetu (RT I 2010, 38, 230 – jõust. 10.07.2010). Teise lõikega pannakse TTJA-le ülesandeks teostada järelevalvet platvormide määrusest tulenevate nõuete täitmise üle. Tegu on huvitatud poole initsiatiivil teostatava järelevalvega. Punktiga 5 muudetakse InfoTS §-i 13. Kehtivas seaduses on riikliku järelevalve teostamiseks TTJA-le antud volitus kohaldada ühte erimeedet: küsitlemine ja dokumentide nõudmine (korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 30). Meediateenuste analüüs tõi esile, et „kaaluda võiks uue väärteokoosseisu kehtestamist, mis võimaldaks väärteokaristuse määramist teenuse osutajale, kes ei täida nõuet edastada täidesaatva riigivõimu asutustele InfoTS § 11 lg 3–5 sätestatud teavet.“ Antud muudatus laiendab järelevalveks kasutatavaid erimeetmeid. Loetelu täiendatakse KorS §§-ga 31–32 ning 49–53. Erimeetmete loetelu ühtib tarbijakaitseseaduse §-ga 62 TTJA-le järelevalve teostamiseks ette nähtud erimeetmetega. Täiendavad erimeetmed aitavad tagada e-kaubanduse direktiivi artiklist 18 tulenevat kohustust, et infoühiskonna teenuseid käsitlevad õiguskaitsevahendid võimaldaksid kiiresti võtta meetmeid, kaasa arvatud ajutisi meetmeid, et lõpetada iga väidetav rikkumine ja vältida asjaomaste huvide edasist kahjustamist. 4 Punktiga 6 tunnistatakse InfoTS § 14 kehtetuks. Selle muudatusega kaotatakse eriseaduses sätestatud sunniraha ülemmäär. Eesmärk on võimaldada järelevalvel rakendada vajadusel sunniraha maksimummäära vastavalt KorS-ile (§ 23 lg 4), mis senise 640 euro asemel saab olla kuni 9600 eurot. Märkimisväärselt väiksema ülemmäära seadmine ei ole infoühiskonna teenuste olulisust arvestades enam põhjendatud, mistõttu tuleks lähtuda üldkorras kehtestatud ülemmäärast. Punktiga 7 täiendatakse InfoTS’i §-ga 152. Täienduse eesmärk on tõhustada seaduse nõuete täitmist ning kindlustada pädevale asutusele teabe edastamise kohustuse täitmist, mis puudutab kehtivas InfoTS § 11 lõigetes 3–5 toodud kohustusi. Kohustuse täitmata jätmise eest saab selle alusel karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või kuni 3200 eurot, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Trahvimäär järgib sama seaduse §-s 15 sätestatud trahvimäärasid. Punktiga 8 muudetakse InfoTS § 16 lõiget 2. Muudatus on tehniline ning tuleneb punktist 7. Punktiga 9 täiendatakse InfoTS’i §-ga 161. Lisatav paragrahv annab TTJA-le platvormide määruse artiklist 14 tuleneva õiguse pöörduda vahendusteenuse pakkuja või otsingumootori teenuse pakkuja vastu hagiga kohtusse, et lõpetada määruses sätestatud nõuete rikkumine. Lisatava paragrahvi lõige 2 täpsustab, et enne kohtusse pöördumist teavitab TTJA vastavaid isikuid maakohtusse pöördumise kavatsusest ning võimaldab neil selle suhtes seisukohta avaldada. Lõike 3 alusel otsustab TTJA, millistel organisatsioonidel ja ühendustel on nende endi taotlusel määrusest tulenev õigus olla määratud nende organisatsioonide ja ühenduste hulka, kellel on õigustatud huvi esindada ärikasutajaid või kommertsveebisaitide kasutajaid määrusest tulenevate nõuete rikkumisega seotud kohtuvaidlustes. Otsustamisel hindab TTJA taotluse esitanud organisatsioonide ja ühenduste vastavust platvormide määruses sätestatud tingimustele. Vastava korra kehtestab vastutav minister määrusega lõike 4 alusel. Sätted ei piira kohtu õigust uurida, kas hageja eesmärk õigustab konkreetse juhtumi puhul hagi esitamist ega mõjuta ärikasutajate ja kommertsveebisaidi kasutajate õigust esitada hagi pädevatele liikmesriigi kohtutele kooskõlas hagi esitamise koha liikmesriigi õigusega, mis põhineb tema individuaalsetel õigustel ja mille eesmärk on lõpetada platvormide määruses sätestatud asjakohaste nõuete rikkumine veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate või veebipõhiste otsingumootorite pakkujate poolt. Paragrahviga 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Määrus jõustus 11. juulil 2019 ehk kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt määruse enda rakendussättele kohaldatakse seda aga alates 12. juulist 2020, mistõttu on ka seadus määratud jõustuma alates sellest kuupäevast. Üheaastane üleminekuperiood on mõeldud turuosalistele (vahendusteenuse pakkujad ning ärikasutajad), aga ka rakendus- ja järelevalveasutustele, uue regulatsiooniga kohanemiseks ning vajadusel teenuse tingimuste ümberkujundamiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus on kasutatud termineid, mis tulenevad platvormide määrusest. Sealhulgas nt „ärikasutaja“, „veebipõhised vahendusteenused“ (sh pakkuja), „veebipõhine otsingumootor“ (sh pakkuja), „kommertsveebisaidi kasutaja“, „järjestus“. Tulenevalt määruse otsekohaldumisest ei ole mõisteid eelnõus lahti seletatud, vaid viidatakse määrusele endale. Mõiste „tarbija“ vastab võlaõigusseaduse § 1 lg 5 määratlusele ning „püsiv andmekandja“ vastab sama seaduse § 111 määratlusele. 5 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele InfoTS-is tehtavad rakenduslikud muudatused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ ning määrusega (EL) 2019/1150. Määrusega on seotud järgmised Euroopa Liidu õigusaktid: Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta. Vastav soovitus määratleb kriteeriumid, mille alusel saab hinnata platvormide määruse teatud sätete alla kuuluvaid subjekte; Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus). Vastav määrus on aluseks kontrolli mõiste määratlemisele; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Vastav direktiiv on aluseks määruses sätestatud lepitusmenetluse protsessile; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. Vastav direktiiv määratleb infoühiskonna teenuse mõiste, mille kaudu defineeritakse veebipõhise vahendusteenuse mõistet. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega ei ole ette näha olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju; mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; mõju majandusele; mõju elu- ja looduskeskkonnale; ega mõju regionaalarengule. Seadusega kaasnev mõju riigiasutustele (TTJA) on hinnanguliselt väike. Muu otsene või kaudne mõju avaldub eelkõige ettevõtluskeskkonnale, mis on pigem marginaalne. Mõju Eesti ettevõtjatele on eelnõu esitamise hetkel raskesti määratletav. Võib siiski eeldada, et suurte platvormide ja ärikasutajate vaheliste lepinguliste suhete ausamaks ning läbipaistvamaks muutmine suurendab selgust ka tarbijate jaoks. Küll aga kaasneb platvormide määrusest tulenevate kohustuste rakendamine rohkem kui 50 töötajaga ja suurema kui 10 miljoni eurose käibe ja/või bilansimahuga vahendusteenuse pakkujatele kaasa nii haldusliku kui rahalise koormuse platvormipõhiste kaebuste lahendamise süsteemi loomise ning spetsialiseerunud lepitajatega kokkulepete sõlmimise näol. Selliste ettevõttete arv jääb 2018. a seisuga vahemikku 550-750, kellest veebipõhiste vahendusteenuse pakkujaid on hinnanguliselt vähem kui 10. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kuna TTJA teostab juba täna järelevalvet InfoTS osas, ei ole esialgse hinnangu kohaselt ette näha märkimisväärset halduskoormuse kasvu ega vajadust täiendavate ametikohtade loomiseks. Kuna platvormide määruse üle järelevalve teostamine on peamiselt huvitatud poole initsiatiivil teostatav järelevalve, ei vaja see tõenäoliselt täiendavat inimressurssi ning sellega seotud ülesandeid on võimalik jagada olemasolevale personalile. Eelnõu näeb küll ette võimaluse, et TTJA saab pöörduda Eesti Vabariigi nimel kohtusse Eesti ärikasutajate huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks, kuid ka selle olukorra realiseerumisel on võimalik toetuda ameti tänasele personalile. Ühtlasi näeb määrus ette kohtueelsed protseduurid, sh kaebuste menetluse süsteemi ning spetsialiseerunud lepitajate kasutamise, mida osapooled peaksid vaidluse tekkimise korral kasutama. 6 8. Rakendusaktid Rakendusaktid puuduvad. 9. Seaduse jõustumine Määruse rakendussättest johtuvalt jõustub seadus 2020. aasta 12. juulil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis käesoleva eelnõu arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Eelnõu koostamisel on suures osas arvesse võetud Justiitsministeeriumi meediateenuste analüüsist ning platvormide määruse rakendamisega seotud eelkonsultatsioonide käigus tehtud soovitusi. Lisaks ministeeriumidele edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks ka Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Jagamismajanduse Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. 2020. a esimesel poolaastal on plaanis korraldada infopäev, mis tutvustab platvormide määrusest tulenevaid kohustusi platvormidele ning õigusi, millest kinni pidamist saavad platvormide kasutajad nõuda. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-0068 - Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.02.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2282dc8b-7b0e-41d5-a2b7-eb7d64e7ddaa Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2282dc8b-7b0e-41d5-a2b7-eb7d64e7ddaa?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main