Kiri

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 12.1.1/20-0138 - COM(2020) 21 COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Sustainable Europe Investment Plan European Green Deal Investment Plan Arvamuse andmine eelnõu kohta Rahandusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 22.01.2020 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Eesti Pank; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Tähtaeg: 31.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f991b72-9dbe-4f04-82c1-4d5ef9e3bdb3 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f991b72-9dbe-4f04-82c1-4d5ef9e3bdb3?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument QUOTE " QwBvAG0AbQBEAG8AYwBzAHwAUwBMAA== ADDIN "DocuWrite metadata link" COM(2020) 21 final " COM(2020) 21 final . Lisatud: QUOTE " QwBvAG0AbQBEAG8AYwBzAHwAUwBMAA== ADDIN "DocuWrite metadata link" COM(2020) 21 final " COM(2020) 21 final Sissejuhatus Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Liidu vastus kliima- ja keskkonnaprobleemidele, mis on meie põlvkonna jaoks määrava tähtsusega. See on uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on tagada ELis õiglane ja jõukas ühiskond, tänapäevane, ressursitõhus ja 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheitega konkurentsivõimeline majandus, keskkonna ja kodanike tervise kaitse ning majanduskasvu lahutamine ressursikasutusest. Kestliku Euroopa investeerimiskava on Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimissammas. Kestliku Euroopa tagamiseks on vaja teha märkimisväärseid investeeringuid kõigis majandussektorites. 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks tuleb teha 2030. aastaks igal aastal täiendavaid investeeringuid 260 miljardi euro väärtuses . Komisjon on juba teatanud kavatsusest esitada mõjuhindamise läbinud kava suurendada veelgi ELi 2030. aasta kliimaeesmärke ning on vaja täiendavaid investeeringuid, et saavutada laiemad keskkonna- ja sotsiaaleesmärgid, mille EL on endale seadnud . Investorid on üha valmimad rahastama kestlikke võimalusi, millel on mõõdetav mõju. Iga-aastane roheliste võlakirjade emiteerimine on kogu maailmas alates 2016. aastast kolmekordistunud ja 2019. aastal emiteeriti neid hiljutiste hinnangute kohaselt 225 miljardi euro väärtuses. Vajame raamistikku, mis aitab kõrvaldada lõhe poliitiliste eesmärkide ja saada olevate märkimisväärsete erasektori rahaliste vahendite vahel. Kestliku Euroopa investeerimiskava abil kaasatakse ELi eelarvest ja sellega seotud rahastamisvahendite abil järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljoni euro väärtuses era- ja avaliku sektori kestlikke investeeringuid. Sellega tagatakse terviklik raamistik, et minna kõikjal ELis üle kestlikule arengule. Raamistik keskendub kliima-, keskkonna- ja sotsiaalsetele investeeringutele. Neist viimastele juhul, kui need on seotud kestlikule arengule üleminekuga. Kuid meie ees seisvate probleemide lahendamiseks on vaja teha rohkem. Mastaabi suurendamiseks on vaja erasektori osalejate abi. Koondades uued poliitilised algatused ja kehtivate vahendite raames uuendatud kohustused ühte poliitilisse raamistikku, annab komisjon sellele valdkonnale uue poliitilise tõuke ning tagab ELi kestlike investeeringute raamistiku suurema mõju ja sidususe. Komisjon otsib ka edaspidi viise, kuidas rakendada täiendavaid vahendeid, et saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid. Joonis 1. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava Kestliku Euroopa investeerimiskava võimaldab minna üle kliimaneutraalsele ja rohelisele majandusele järgmises kolmes valdkonnas. Esiteks kaasatakse kava abil ELi eelarvest järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljon eurot kestlikke investeeringuid. ELi eelarve avaliku sektori kulutustest suunatakse kliimale ja keskkonnale suurem osa kui kunagi varem. Tagatiste abil kaasatakse erasektori rahastamine ning aidatakse tagada õiglane üleminek, edendades õiglase ülemineku mehhanismi abil avaliku sektori investeeringuid piirkondades, mida üleminek kõige enam mõjutab. Teiseks luuakse erainvestorite ja avaliku sektori osalemist soodustav raamistik. Selle eesmärk on tagada kulutõhus, õiglane, sotsiaalselt tasakaalus ja aus üleminek. Finantsasutustel ja erainvestoritel peavad olema vahendid, et kestlikud investeeringud nõuetekohaselt kindlaks teha. Eelkõige on nende mõju võimendamiseks määrava tähtsusega ELi taksonoomia, energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte ja nende hindamine kestlikkuse seisukohast. Avaliku sektori puhul võimaldavad investeerimisvajadused nõuetekohaselt kindlaks teha Euroopa poolaasta, keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine, energialiidu lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad ning valdkondlike keskkonnaõigusaktide alusel nõutavad kavad (näiteks jäätmete, vee, elurikkuse ja õhu kvaliteedi valdkonnas). Kolmandaks antakse avalikele haldusasutustele ja projektide arendajatele kava kaudu sihtotstarbelist toetust kestlike projektide kindlaks tegemisel, struktureerimisel ja ellu viimisel. Suurendatakse avaliku sektori asutustele finantsvajaduste hindamisel ja edasiste investeeringute kavandamisel antavat toetust ning avaliku ja erasektori projektide arendajatele antavat otsetoetust. Joonis 2. Kestliku Euroopa investeerimiskava Kestliku Euroopa investeerimiskava aitab saavutada kestliku arengu eesmärke . See on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe teatises antud lubadusega seada kestliku arengu eesmärgid ELi poliitikakujundamise ja meetmete aluseks. Investeeringutega seotud küsimused Kliimaneutraalsele, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja keskkonnakestlikule majandusele üleminekuks on vaja teha märkimisväärseid investeeringuid . Kehtivate 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks on vaja teha igal aastal 260 miljardi euro väärtuses täiendavaid investeeringuid . See näitaja hõlmab peamiselt investeeringuid energia, hoonete ja transpordisektori ühe osa (sõidukid) valdkonnas . Valdkonnapõhine keskmine investeerimisvajadus on kõige suurem hoonete renoveerimise valdkonnas. Neid investeeringute voogusid tuleb hoida aja jooksul muutumatuna. Märkimisväärseid investeeringuid tuleb teha ka muudes valdkondades, eelkõige põllumajanduses, et lahendada laiemaid keskkonnaprobleeme, sh elurikkuse kadumine ja saastatus, looduskapitali kaitse ning ring- ja sinise majanduse ning üleminekuga seotud inimkapitali ja sotsiaals ete investeeringute toetamine. Rohelise kokkuleppe oluline eeldus on digitaaltehnoloogiale üleminek. Märkimisväärsete investeeringutega Euroopa strateegilisse digitaalsesse võimekusse ning tipptasemel digitaaltehnoloogia arendamisse ja ulatuslikku kasutuselevõttu tagatakse arukad, uuenduslikud ja sihtotstarbelised lahendused kliimaprobleemide lahendamiseks. Euroopa rohelises kokkuleppes teatatud kava suurendada uuesti 2030. aasta ELi kasvuhoonegaaside heidete vähendamise eesmärki eeldab veel suuremaid investeeringuid. Juba komisjoni ELi kliimaneutraalse majanduse pikaajalist strateegiat toetavas süvaanalüüsis märgiti, et üleminek vähese CO 2 -heitega majandusele võib eeldada 2040. aastaks kuni 2 % SKPst täiendavaid investeeringuid. Neid võib olla vajalik teha varem, et saavutada suurem eesmärk juba 2030. aastal. Rahastamine: kestlike investeeringute kaasamine kõigist allikatest Kestliku Euroopa investeerimiskava abil, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimissammas, tagatakse järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljoni euro väärtuses kestlikke investeeringuid. See summa, millega rahastatakse rohelisele majandusele üleminekut, saavutatakse tänu ELi pikaajalisest eelarvest tehtavatele kulutustele, millest neljandik suunatakse kliimaga seotud otstarbeks, sealhulgas hinnanguliselt 39 miljardi eurot keskkonnakulutustele. Lisaks sellele tagatakse kava abil täiendav erasektori rahastamine, võimendades ELi eelarvetagatist programmi „ InvestEU “ raames. Lisaks kliimameetmete ja keskkonnapoliitikaga seotud ELi kulutustele hõlmab kestliku Euroopa investeerimiskava ka õiglase ülemineku mehhanismi alusel kasutatavaid summasid, mis aitavad üleminekul enimmõjutatud piirkondasid. Euroopa Investeerimispangast saab liidu kliimapank. Ta on teatanud, et ta suurendab järk-järgult kliimameetmete ja keskkonnakestlikkuse rahastamise osakaalu, et see moodustaks 2025. aastaks 50 % panga tegevusest. Samuti on ülioluline koostöö muude finantsasutustega. Kuigi see panus näitab, kui pühendunud EL on Euroopa rohelise kokkuleppe rahastamisele, ei piisa ainult sellest, et tagada vajalikud investeeringud. On vaja märkimisväärset toetust riigieelarvetest ja erasektorist. Joonis 3. Kestliku Euroopa investeerimiskava rahastamiselemendid, mis moodustavad järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljon eurot Kuidas tagatakse ELi eelarve abil järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljon eurot? Selleks et tagada järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljon eurot, on vaja nii ELi eelarvevahendeid, mille kohta on teinud ettepaneku komisjon, kui ka tänu neile tehtavaid täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid. ELi eelarvest tehtavad kliima- ja keskkonnakulutused tagavad 503 miljardit eurot aastatel 2021–2030 kooskõlas aastate 2021–2027 mitmeaastases finantsraamistikus välja pakutud kliimapoliitika integreerimise 25 % eesmärgiga, sealhulgas kõigi programmide raames tehtavad keskkonnakulutused . Selle tulemusena tagatakse kõnealuse ajavahemiku jooksul kliima ja keskkonna valdkonnas täiendav riiklik kaasrahastamine 114 miljardit eurot . Fond „ InvestEU “ võimendab ligikaudu 279 miljardi euro väärtuses era- ja avaliku sektori kliima- ja keskkonnaalaseid investeeringuid ajavahemikus 2021–2030, andes ELi eelarvetagatise, et vähendada rahastamis- ja investeerimistegevusest tulenevat riski. Selleks et keegi ei jääks maha, hõlmab õiglase ülemineku mehhanism rahastamist ELi eelarvest, liikmesriikide kaasrahastamist ning panust programmist „ InvestEU “ ja EIP- lt , et jõuda aastatel 2021–2027 100 miljardi euro investeeringuteni , mis tähendab kümnel e aastale ekstrapoleerituna 143 miljardit eurot, millega tagatakse õiglane üleminek. Innovatsiooni- ja moderniseerimisfondid , mis ei ole osa ELi eelarvest, aga mida rahastatakse osast tuludest, mis saadakse heitkogustega kauplemise süsteemi alusel saastekvootide enampakkumisest, tagavad vähemalt ligikaudu 25 miljardit eurot , mille abil EL saab üle minna kliimaneutraalsusele. ELi eelarve ja sellega seotud programmide ambitsioonikamad eesmärgid Komisjon pakkus järgmist ELi mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas ettepanekus välja kliimaeesmärgi suurendamise 25 % ni . Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles säilitama vähemalt seda eesmärki ka käimasolevate läbirääkimiste käigus. Eri programmid, mille komisjon on ELi järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks välja pakkunud, hõlmavad konkreetseid meetmeid ELi eelarve rakendamise ning rohelisema ja süsinikdioksiidivaba Euroopa eesmärgi vahelise seose tugevdamiseks, näiteks järgmiselt. Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist investeeritakse järgmise seitsme aasta (2021–2027) jooksul kliima ja keskkonnaga seotud projektidesse eeldatavasti vähemalt 108 miljardit eurot: rohkem kui 30 % kõigist eelarvevahenditest. Tulevase ühise põllumajanduspoliitika raames suunatakse 40 % kõigist eelarvevahenditest kliimaalaste eesmärkide toetamiseks. Kõigi otsetoetuste maksmise tingimuseks seatakse rangemate keskkonna- ja kliimamuutuste alaste nõuete järgimine. Kliimaeesmärke toetatakse vähemalt 35 % ulatuses programmi „Euroopa horisont“ eelarvest (mis jõuab eeldatavasti 35 miljardi euroni). Lisaks sellele valmistab komisjon programmi „Horisont 2020“ viimasel aastal ette täiendava projektikonkursi, millega eraldatakse lisaks juba 2020. aastal juba eraldatud 1,35 miljardile eurole rohelise kokkuleppe prioriteetidele ligikaudu 1 miljard eurot. Programmi „ Life “ eelarvevahendeid suurendatakse aastatega 2014–2020 võrreldes 72 % 5,4 miljardi euroni. Rohkem kui 60 % selle eelarvevahenditest on suunatud kliimaeesmärkide saavutamisele, sh 0,95 miljardit eurot kliimameetmetele, 1 miljard eurot puhtale energiale üleminekule ja EUR 2,15 miljardit eurot loodusele ja elurikkusele. Vähemalt 60 % Euroopa ühendamise rahastu eelarvest (millega toetatakse transporti, energiat ja digitaaltaristut) suunatakse kliimaeesmärkide toetamiseks. Euroopa Sotsiaalfond+-i vahenditega toetatakse hinnanguliselt 5 miljoni inimese oskuste täiendamist ja ümberõpet roheliste töökohtade ja rohelise majanduse huvides. ELi eelarvega antakse panus kliimaeesmärkide saavutamisse ka tulude poolel . Komisjon esitas 2018. aasta mais omavahendite otsuse ettepaneku, mis sisaldas uute omavahendite teemavaldkonda. Üks selles käsitletud peamistest küsimustest on ringlussevõtmata plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid, mis aitavad saavutada jäätmestrateegias kindlaks määratud kogu ELi hõlmavaid eesmärke. Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse 20 % ELi heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistest saadud tuludest omavahendina ELi eelarvesse. Lisaks sellele eraldatakse rohelisele majandusele ülemineku jaoks vahendeid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi moderniseerimis- ja innovatsioonifondist, mida mõlemat rahastatakse ELi pikaajalise eelarve väliselt . Innovatsioonifondist toetatakse investeeringuid, mille eesmärk on edendada läbimurdeliste vähese CO 2 -heitega tehnoloogiate ning taastuvenergia ja energiamahukate tööstusharude protsesside kasutuselevõttu, sealhulgas CO 2 kogumist, kasutamist ja säilitam ist ning energia salvestamist. Eesmärk on jagada innovatsiooniriski projektide arendajatega, et toetada esimesi omasuguseid väga uuenduslikke projekte ning tagada, et Euroopa tööstus oleks nende keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas maailmas juhtival kohal. Komisjon valmistab praegu ette innovatsioonifondi esimest taotlusvooru, mis peaks algama 2020. aasta keskel ja mille maht peaks olema 1 miljard eurot. Järgmistel kuudel korraldatakse mitu seminari, et võtta ühendust projektide arendajate ning muude era- ja avaliku sektori investoritega eesmärgiga koostada tulemuslike valikukriteeriumide komplekt. Moderniseerimisfond toetab investeerimist energiasektori ja laiemate energiasüsteemide moderniseerimisse ning aitab suurendada kümnes väiksema sissetulekuga liikmesriigis energiatõhusust. Sellest võidakse toetada ka mõjutatud inimeste oskuste täiendamist ja ümberõpet. Komisjon algatab peagi konsultatsiooni moderniseerimisfondi rakenduseeskirjade asjus. Komisjon vaatab mõlemad vahendid läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise raames ja kaalub, kas lisada ELi eelarvesse täiendavat tulu, et rahastada paremini õiglast üleminekut. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe teatisega esitab komisjon 2020. aasta suveks mõjuhindamise läbinud kava, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heidete vähendamise eesmärkide suurendamist 2030. aastaks , sealhulgas investeerimisvajaduste analüüsi. Olenevalt mõjuhinnangu tulemusest võib olla kohane kaaluda võimalikke muudatusi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kliimaeesmärkides. Komisjon teeb järgmist. Kaitseb institutsioonidevahelistes läbirääkimistes kõrgetasemelist kliimaeesmärki, milleks on vähemalt 25 % mitmeaastasest finantsraamistikust. Täiustab selle eesmärgi saavutamiseks tehtavate edusammude jälgimise süsteemi. Erasektori investeeringute kaasamine programmi „ InvestEU “ kaudu Teatavate üleminekuks vajalike investeeringutega seotud risk on liiga suur, et erasektor saaks selle üksi võtta. Neil juhtudel saab sihipäraselt kasutada avaliku sektori vahendeid, et vähendada projektidega kaasnevat riski ja võimendada e rasektori poolset rahastamist. Tänu ELi eelarvetagatisele, mis katab osaliselt rahastamise ja investeerimisega kaasneva riski, tagab programm „ InvestEU “, mis on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja 13 muu ELi finantsinstrumendi järglane, seitsme aasta jooksul 650 miljardit eurot. Tuleb kasutada programmi „ InvestEU “ kõiki võimalusi, et toetada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Seetõttu on ülioluline saavutada toimuvate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste käigus programmi „ InvestEU “ jaoks ambitsioonikas kliimaeesmärk. Komisjon on pakkunud eesmärgiks välja vähemalt 30 %, mis tähendaks ligikaudu 195 miljardi euro suuruseid kliimainvesteeringuid aastatel 2021–2027, s.o peaaegu 28 miljardit eurot aastas ja 280 miljardit eurot kümne aasta jooksul. Programmist „ InvestEU “ toetatakse kestlikke investeeringuid kõigis majandussektorites. Selle raames tutvustatakse kestlikkuse alaseid tavasid ka era- ja avaliku sektori investoritele. Komisjon esitab kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika, millega mõõdetakse konkreetsete rahastamis- ja investeerimistoimingute mõju programmi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Lisaks sellele võtab komisjon kasutusele kestlikkuse hindamise meetodi, mille alusel peavad teatava suurusega projektide arendajad hindama oma projektide keskkonna-, kliima- ja sotsiaalmõju. Kuna neid meetodeid hakkavad kasutama kõik programmi „ InvestEU “ rakenduspartnerid (Euroopa Investeerimispanga grupp, riiklikud tugipangad ja rahvusvahelised finantsasutused) ja nendest hakkavad lähtuma programmis osalevad erasektori investorid ja finantsvahendajad, on meetoditel eeldatavasti programmist „ InvestEU “ laiem mõju. Nende meetodite puhul kasutatakse asjakohasel viisil kogu ELi hõlmavat keskkonnakestlike majandustegevusalade liigitussüsteemi („ELi taksonoomia“). Komisjon teeb järgmist. Täiustab kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud kulutuste jälgimise ning kestlikkuse seisukohast hindamise suuniseid 2020. aasta teises pooles. Nendes suunisdokumentides kasutatakse asjakohasel viisil kriteeriume, mis loodi ELi taksonoomiaga pärast selle jõustumist. Koostab koostöös programmi „ InvestEU “ rakenduspartneritega programmi „ InvestEU “ raames kasutusele võetavad keskkonna, kliima ja sotsiaalse kestlikkuse alased finantstooted. Euroopa Investeerimispanga panus ja muude finantsasutuste kaasamine CO 2 -neutraalsele ja kestlikule majandusele ülemineku rahastamisel on oluline roll ka Euroopa Investeerimispangal (EIP). Pank kasutab eri programmide ja vahendite raames omavahendeid ja ELi eelarvetoetust, et rahastada kliimameetmeid ja keskkonnainvesteeringuid ELis ja sellest väljaspool. 2018. aastal panustati kliimameetmetesse peaaegu 30 % EIP allkirjastatud toimingutega, mis toetasid investeeringuid kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning vähese CO 2 -heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisse majanduskasvu. EIP eeldab, et 2019. aastal jäi see panus vahemikku 28–31 %. Kestliku Euroopa investeerimiskava vältel rahastab EIP eeldatavasti kümne aasta jooksul EList väljaspool ligikaudu 600 miljardi euro väärtuses kliimainvesteeringutega seotud volitusi kõikides liikmesriikides. EIP roll kestliku ülemineku rahastamisel suureneb, kui sellest saab ELi kliimapank . EIP suurendab järk-järgult oma kliimameetmetele ja keskkonnakestlikkusele suunatud rahastamise osakaalu, et see jõuaks 2025. aastaks ja pärast seda 50 % ni . Märkimisväärne osa sellest toimub programmi „ InvestEU “ raames, mis võimaldab EIP-l kaasata uuenduslikumaid ja suuremat poliitilist lisaväärtust andvaid projekte, kattes osa rahastamis- ja investeerimistegevusega kaasnevast riskist. Lisaks sellele viib EIP grupp oma rahastamistegevuse 2020. aasta lõpuks vastavusse Pariisi kliimakokkuleppe põhimõtete ja eesmärkidega. Esimene samm selle suunas oli uue energialaenupoliitika vastuvõtmine 14. novembril 2019, mille alusel esmatähtsustatakse laenamist energiatõhususe, taastuvenergia ja uuetele keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ning uut liiki energiataristule, mida on vaja tulevase vähese CO 2 -heitega energiasüsteemi jaoks. Läbivaadatud energialaenupoliitika alusel nähakse ka ette fossiilkütustele tuginevatele energiaprojektidele, sealhulgas eelkõige kõigile maagaasitaristu projektidele antava toetuse järkjärguline kaotamine pärast 2021. aasta lõppu. ELi poliitikaeesmärkide kohaselt on muudel rahvusvahelistel ja riiklikel finantsasutustel üha olulisem osa kestlikkuse rahastamisel. Komisjon teeb seega nendega tihedat koostööd, et uurida, kuidas nende tegevust saaks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega paremini kooskõlla viia. Komisjon teeb järgmist. Tagab, et ELi volituste alusel rahastatud EIP tegevus tagab suure lisaväärtuse nii hõlmatud valdkondade kui ka rahastatud projektide riskiprofiili seisukohast. Selleks täiustatakse eelkõige aruandlus- ja jälgimissüsteemi, sealhulgas kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodikat. Suhtleb muude rahvusvaheliste ja riiklike finantsasutustega, et viia nende tegevus paremini kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Võimaldab luua raamistiku era- ja avaliku sektori investeeringute edendamiseks Euroopa rohelises kokkuleppes määratakse kindlaks ELi majanduse ümberkujundamiseks vajaliku tervikliku poliitikaraamistiku selge suund. 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk sätestatakse õigusaktides ja suurendatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise ee smärki 2030. aastaks. Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikameetmete puhul kasutatakse eeskirjade ja stiimulite kombinatsiooni, et tegeleda välismõjudega ja rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet, nii et ühiskonna kulud kajastuksid investeerimisotsustes. ELi heitkogustega kauplemise süsteem vaadatakse läbi ja see aitab veelgi rohkem tagada CO 2 -heite tõhusa maksustamise. Konkreetsete algatustega käsitletakse sektoripõhiseid regulatiivseid tõkkeid, nagu takistused energiatõhususe investeeringute rahastamisel ja elluviimisel ehitussektoris. Kulude madalal hoidmiseks ja innovatsiooni hoogustamiseks on vajalikud ka konkurentsitihedad ja integreeritud turud. Samamoodi aitab Euroopa Innovatsiooninõukogu programmi „Euroopa horisont“ raames edendada avaliku ja erasektori investeeringuid läbimurdelisse innovatsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe toetuseks. Selles laiemas kontekstis võimaldab kestliku Euroopa investeerimiskava üleminekut sihipäraste meetmete kaudu valdkondades, mis otseselt puudutavad erainvestorite ja avaliku sektori a sutuste investeerimisotsuseid. Kestliku rahastuse asetamine finantssüsteemis kesksele kohale Kuna eraettevõtted ja kodumajapidamised peavad järgmisel kümnendil tegema suurema osa kestlikest investeeringutest, on esmatähtis anda investoritele selgeid pikaajalisi signaale kestlike investeeringute tegemiseks. Selleks et tegeleda märkimisväärse hulga investeeringutega, mida on vaja ELi kliima- ja laiemate kestlikkuseesmärkide saavutamiseks, esitas komisjon 2018. aasta märtsis kestliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava . Kõnealuse tegevuskava põhjal, mis aitab kaasa kapitaliturgude liidu loomisele, on pandud paika olulised alused selliste raamistike jaoks, millega soodustatakse rahaliste vahendite kaasamist kestlikeks investeeringuteks. See kehtib eelkõige ELi taksonoomia, finantssektori poolt kestlikkuse kohta avalikustatava teabe ja kliimaalaste võrdlusaluste kohta. Rahvusvahelise koostöö kaudu (nt kestliku rahastuse rahvusvahelise platvormi abil), edendab EL sidusaid lähenemisviise ja suurendab kestliku rahastuse mõju kogu maailmas. Komisjon tervitab eelkõige kaasseadusandjate hiljutist poliitilist kokkulepet määruse kohta, millega luuakse kestlike investeeringute soodustamise raamistik (ELi taksonoomia), mida täpsustatakse täiendavalt komisjoni poolt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega. ELi taksonoomia põhjal määratakse kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik, lähtudes kriteeriumidest, mille alusel hinnatakse tulemuslikkust kuuest keskkonnaeesmärgist vähemalt ühe saavutamisel. Komisjon uurib ka seda, kuidas avalik sektor saab ELi taksonoomiat kasutada Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis väljapool programmi „ InvestEU “. Kuigi taksonoomia oli algselt välja töötatud erainvestorite jaoks, võiksid juhul, kui taksonoomia on piisavalt välja arendatud, seda kasutada ka avaliku sektori asutused. On oluline, et erasektori ja avalik-õiguslike pankade/üksuste (nt Euroopa Investeerimispank) standardeid lähendataks. Tuginedes 2018. aasta tegevuskavale ja võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet, esitab komisjon 2020. aasta kolmandas kvartalis uuendatud kestliku rahastuse strateegia, mille eesmärk on veelgi suurendada kestlikku rahastamist. Ettevõtted peavad avalikustama rohkem kliima- ja keskkonnaandmeid, et investorid oleksid täielikult teadlikud kestlikest investeerimisvõimalustest ja saaksid paremini suunata oma investeeringuid rohelise kokkuleppe toetuseks. Sellest lähtuvalt vaatab komisjon läbi muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi. Lisaks suurendab uuendatud strateegia veelgi investeerimisvõimalusi, hõlbustades kestlike investeeringute kindlakstegemist mitmesuguste kestlike investeerimistoodete selgete märgiste abil ning töötades välja ja rakendades ELi roheliste võlakirjade standardi. Komisjon teeb järgmist. Koostab 2020. aastal delegeeritud õigusaktid ELi taksonoomia kliimamuutustega seotud eesmärkide kohta 2020. aastal ja delegeeritud õigusaktid ELi taksonoomia muude keskkonnaalaste eesmärkide kohta 2021. aasta lõpuks. Uurib, kuidas avalik sektor saab kasutada ELi taksonoomiat Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis väljapool programmi „ InvestEU “. Algatab 2020. aasta esimeses kvartalis avaliku konsultatsiooni uuendatud kestliku rahastuse strateegia kohta, et esitada uuendatud strateegia 2020. aasta kolmandas kvartalis. Kehtestab 2020. aastal ELi roheliste võlakirjade standardi ning uurib, kuidas see standard ja muud tugiraamistikud saaksid suurendada avaliku ja erasektori poolset kestlike investeeringute rahastamist. Avalikule sektorile suuniste ja asjakohaste vahendite andmine kestlike investeeringute tegemiseks Avaliku sektori üksused on peamised investorid teatavates sektorites, eelkõige taristu ja avalike teenuste puhul. Paljudel juhtudel peab avaliku sektori asutustel olema suunav ja koordineeriv rolli kestlike investeeringute edendamisel. Avaliku sektori asutustel võib olla vaja investeerida ka siis, kui turuosalised ei saa sekkuda, eelkõige juhul, kui sotsiaalne ja keskkonnaalane kasu ei kajastu ettevõtja tulus või kui projekte peetakse liiga riskantseks. Kuna need investeeringud on sageli piiriülesed ja neil on liikmesriikide vahel ülekanduv mõju, peab komisjonil olema ELi tasandil koordineeriv roll. Euroopa poolaastaga on ette nähtud hästi toimiv raamistik majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimiseks, mis hõlbustab ELi ja selle liikmesriikide investeeringuid keskkonnahoidlikule majandusele üleminekuks. Euroopa poolaasta võimaldab kindlaks määrata iga liikmesriigi investeerimisprioriteedid ja -tõkked. Riigiaruannetes viiakse ELi fondide kaudu kättesaadavad rahastamisallikad kokku aruannetes kindlaks määratud riigipõhiste probleemidega, pidades muu hulgas silmas kliima-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika eesmärke. ELi ja selle liikmesriikide ühised jõupingutused peaksid tagama, et investeeringud suunatakse kõige kestlikumatesse projektidesse. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd keskkonnahoidliku eelarvestamise tavade sõelumiseks ja võrdlemiseks. See aitab hinnata, mil määral võetakse aastaeelarvetes ja keskpika perioodi eelarvekavades arvesse keskkonnategureid ja -riske, ning võtta õppust parimatest tavadest. Euroopa majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise raames käsitletakse riigi rahanduse kvaliteedi kontekstis kestlikke avaliku sektori investeeringuid. Seda võetakse arvesse arutelus meetodite üle, kuidas parandada ELi eelarvejuhtimist. Arutelu tulemused on aluseks mis tahes võimalikele tulevastele sammudele, sealhulgas seoses sellega, kuidas käsitleda kestlikke investeeringuid ELi eelarve-eeskirjades ja säilitada samal ajal kaitsemeetmed võla jätkusuutlik kust ohustavate riskide vastu. Komisjon esitab ettepanekud, mis käsitlevad riigihangete kohustuslikke keskkonnahoidlikkuse miinimumkriteeriume või -eesmärke valdkondlikes algatustes, ELi rahastamise või tootepõhistes õigusaktides. Selliste miinimumkriteeriumidega määratakse sisuliselt kindlaks „rohelise hanke“ ühine määratlus, mis võimaldab koguda avaliku sektori hankijatelt võrreldavaid andmeid ja panna aluse keskkonnahoidlike riigihangete mõju hindamisele. Avaliku sektori asutusi kogu Euroopas julgustatakse keskkonnahoidlikkuse kriteeriume integreerima ja oma hangetes märgiseid kasutama. Komisjon toetab neid jõupingutusi suuniste, koolitustegevuse ja heade tavade levitamise kaudu. Samal ajal peaksid avaliku sektori hankijad võimaluse korral alati kohaldama olelusringi kogumaksumuse hindamise meetodeid. Komisjon kutsub kõiki osalisi, sealhulgas tööstust, üles selliseid usaldusväärseid meetodeid välja töötama. Tuleks kohaldada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, tagamaks et energiatõhusust võetakse igal asjakohasel juhul arvesse. See aitaks ka hoida ära sellise energia tootmise, ülekandmise, jaotamise ja kasutamisega seotud ressursside raiskamist, mida tegelikult ei ole vaja. Komisjon esitab suunised selle põhimõtte kohaldamise kohta. Komisjon teeb järgmist. Hakkab alates käesolevast aastast Euroopa poolaasta raames esitatavates riigiaruannetes käsitlema keskkonnahoidlikkuse teemat. Aitab liikmesriikidel kindlaks teha kestliku investeerimise vajadused ja nende rahastamise võimalused igal aastal alates 2020. aastast. Sõelub ja võrdleb koostöös liikmesriikidega keskkonnahoidliku eelarvestamise tavasid. Esitab täiendavad õigusaktid ja suunised keskkonnahoidlike riigihangete kohta. Esitab suunised investeerimisotsuste tegemisel energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise kohta. Kestlike investeeringute edendamine neid toetava riigiabi raamistiku kaudu Asjaomased riigiabi eeskirjad vaadatakse läbi 2021. aastaks, et võtta arvesse Euroopa rohelise kokkuleppe poliitilisi eesmärke ning toetada kulutõhusat ja sotsiaalselt kaasavat üleminekut kliimaneutraalsusele 2050. aastaks. Riigiabi eeskirjad vaadatakse läbi, et luua selge, täielikult ajakohastatud ja eesmärgipärane raamistik, mis võimaldab avaliku sektori asutustel neid eesmärke saavutada, kasutades samas piiratud riiklikke vahendeid võimalikult tõhusalt. Riigiabi eeskirjad toetavad üleminekut, edendades õiget liiki investeeringuid ja abisummasid. Need soodustavad innovatsiooni ja uue kliimasõbraliku tehnoloogia kasutuselevõttu kogu turul. Selle raames kaalub komisjon ka õiglase ülemineku piirkondadele antava riigiabi heakskiitmise menetluse täiendavat lihtsustamist. Samuti hõlbustavad need eeskirjad fossiilkütuste, eelkõige kõige saastavamate fossiilkütuste järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist, tagades seega siseturul võrdsed tingimused. See hõlmab eelkõige keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid. Kuni läbivaatamiseni võivad liikmesriigid jätkuvalt kasutada kehtivate eeskirjadega ette nähtud paindlikkust, et saavutada oma 2030. aasta eesmärgid ja veelgi vähendada 2050. aastaks elektrisektori ja majanduse CO 2 -heidet. Näiteks võivad nad suurendada avaliku sektori investeeringuid taastuvenergia kavadesse, mis on seotud odavama ja integreerituma rohelise energiaga ning odavama ja üldsusele kättesaadava laadimistaristu väljaarendamisega, või ringmajanduse kavadesse, nagu heitsoojuse korduskasutamine või jäätmete ringlussevõtt . Samamoodi võivad liikmesriigid jätkuvalt tugineda kehtivatele riigiabi eeskirjadele, et leevendada CO 2 -heite vähendamise meetmete sotsiaalseid ja piirkondlikke tagajärgi. Näiteks võivad nad toetada töötajaid, keda mõjutab söekaevanduste sulgemine, investeerida väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse ning idufirmadesse või töötajate täiend- ja ümberõppesse. Peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate ja läbimurdelise innovatsiooni puhul võivad liikmesriigid koondada oma vahendid, et kaasata märkimisväärseid erainvesteeringuid üleeuroopalist huvi pakkuvate oluliste projektide elluviimiseks, sealhulgas piirkondades, mida keskkonnahoidlikule majandusele üleminek kõige rohkem mõjutab. Samal ajal säilitatakse eeskirjadega jätkuvalt siseturu terviklikkus, võimaldades samas järgida ELi lepingus sätestatud ühtekuuluvuseesmärke, mis on Euroopa integratsiooni keskmes. Nende eesmärk on vähendada erinevusi eri piirkondade arengutasemete vahel, toetades kõige ebasoodsamas olukorras olevaid piirkondi järelejõudmisel . Eelkõige tähendab see, et avaliku sektori poolt suurtele ettevõtetele antav tootliku investeerimise toetus peab jätkuvalt tooma kasu ainult kõige vaesematele piirkondadele, mida mõjutab keskkonnahoidlikule majandusele üleminek (ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktid a ja c). Seda arvesse võttes kohaldatakse kehtivaid riigiabi eeskirju paindlikult, keskendudes mitmele valdkonnale, mis tunduvad kliimaneutraalsele majandusele ülemineku saavutamiseks esmatähtsad. Suurem paindlikkus riigiabi andmisel, et minna üle kliimaneutraalsetele tootmisprotsessidele Komisjon kiidab heaks liikmesriikide toetuse ettevõtetele tootmisprotsesside CO 2 -heite vähendamiseks või elektrifitseerimiseks, tingimusel et majanduslikud stiimulid asjaomase investeeringu tegemiseks ei ole juba olemas ja et ettevõtted vähendavad oma keskkonnamõju rohkem, kui liidu standardite või võrdlusalustega ette on nähtud. Riigi kulude minimeerimiseks peaks avaliku sektori toetus piirduma üksnes vajalikuga. Kehtivates suunistes on maksimaalse abisumma kindlaksmääramisel tavaliselt võetud aluseks asjaomase investeeringu lisakulud, võrreldes teoreetilise alternatiivse investeeringuga, mis on vähem keskkonnasõbralik. Komisjon hindab, kas tulevikus saaks kliimaneutraalsusele üleminekuga kooskõlas olevate investeeringute puhul selle asemel kindlaks määrata rahastamiskõlblikud kulud rahastamispuudujäägi alusel, eelkõige juhul, kui hüpoteetilist alternatiivset investeeringut ei ole. See võib olla põhjendatud rohelise kokkuleppe eesmärkide ja asjaoluga, et sellised investeeringud on oluline viis vähendada asjaomaste käitiste CO 2 -jalajälge ja aidata saavutada kliimaneutraalsust. Hoonete energiatõhususe parandamiseks antav abi Liikmesriikidele antakse keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes rohkem võimalusi investeerimiseks hoonete energiatõhususse. Eelkõige võimaldatakse liikmesriikidele rohkem paindlikkust elektritarbijatele kasuliku rahastamiskorra, näiteks energiatõhususe lepingute toetamiseks. Sellise korra kohaselt investeerivad energiateenuse ettevõtjad hoonete ajakohastamisse, et muuta need energiatõhusamaks, ning nad saavad selle eest tasu tarbija elektriarvel kajastuva energiasäästu kaudu. Liikmesriikidele võimaldatakse rohkem paindlikkust ka selliste uuenduste toetamiseks, mis parandavad hoonete energiatõhusust ja edendavad investeeringuid omatarbeks taastuvenergia tootmisse. Selliste projektide rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramisel võib komisjon võtta arvesse asjaolu, et paljudel juhtudel alternatiivsed investeeringud puuduvad. Kaugkütte edendamiseks antav abi Kaugkütte jaotusvõrkudega piirduvat toetust võib teatavatel tingimustel pidada riigiabi kontrolli kohaldamisalast välja jäävaks taristumeetmeks, mis ei mõjuta konkurentsi ega kaubandust. See võib olla nii eelkõige juhul, kui kaugküttevõrke hallatakse samal viisil kui muid energiataristuid, eraldades need soojustootmisest, tagades kolmandatele isikutele juurdepääsu ja kohaldades reguleeritud tariife. Kõigil muudel riigiabiga seotud juhtudel on keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes kehtestatud rida tingimusi, mille alusel võib kaugkütteprojektidele antava toetuse heaks kiita. Eelkõige nähakse eeskirjadega ette, et investeering peab aitama luua energiatõhusat kaugküttesüsteemi, nagu on määratletud energiatõhususe direktiivis. Seoses abisummadega tehakse suunistes vahet kaugkütterajatiste investeerimiskulude abi osakaalu ja jaotusvõrgu ehitamise või ajakohastamise rahastamise nn rahastamispuudujäägi meetodi vahel. Selleks et ära kasutada kaugkütte potentsiaali kliimaneutraalsele majandusele üleminekul, võivad liikmesriigid tulevikus kasutada rahastamispuudujäägi meetodit ka kaugkütte tootmise puhul alternatiivina keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes sätestatud abi ülemäärale. Samuti võiks liikmesriikidel olla lubatud anda riigiabi kaugküttevõrkudele, mis ei ole energiatõhusate kaugküttesüsteemide osa , kui investeeringud, mis muudavad soojuse tootmise energiatõhusaks, algavad kolme aasta jooksul alates võrgu ajakohastamisest. Söeküttel töötavate elektrijaamade sulgemiseks antav abi Pruunsöe põletamine on üks kõige saastavamaid ja CO 2 -mahukamaid elektrienergia tootmise viise. Kuigi ELi heitkogustega kauplemise süsteem toob kaasa CO 2 -mahuka energiatootmise vähenemise, kavatsevad mitmed liikmesriigid kiirendada kivisöel ja pruunsöel töötavate elektrijaamade järkjärgulist kasutusest kõrvaldamist. Liikmesriigid, kes otsustavad sellega seoses anda abi söeküttel töötavate elektrijaamade sulgemiseks, näiteks selleks, et hüvitada ettevõtjatele saamata jäänud tulu, kuna nad ei saa jätkata elektri müümist turul, peaksid teatama sellistest kavatsustest komisjonile. Komisjon hindab selliste projektidega seotud riigiabi otseselt asutamislepingu alusel. Sellega seoses uurib komisjon eelkõige sellise toetuse proportsionaalsust, et vältida ülemäärast hüvitamist. See tähendab, et liikmesriigid peavad tõendama, et hüvitis ei ületa käitise enneaegse sulgemise tõttu saamata jäänud kasumit. Samuti on oluline tagada, et meede oleks üles ehitatud nii, et mis tahes konkurentsimoonutus turul oleks võimalikult väike. Tuleks meelde tuletada, et igasugune riigi toetus, mis ei ole seotud majandustegevusega, eelkõige üksikisikute toetuseks (nt sotsiaalabi või ümberõpe) või avalikult kättesaadava taristu rahastamiseks, ei kuulu riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse, kui see ei loo kaudset eelist ühelegi ettevõtjale. Ringmajandusele antav abi Liikmesriikidele antakse rohkem võimalusi selliste meetmete toetamiseks, mis on vajalikud üleminekuks lineaarmajanduselt ringmajandusele: jäätmete ringlussevõtt , heitsoojuse korduskasutamine, CO 2 korduskasutamine, jäätmevoogude liigiti kogumine. Seda paindlikkust kohaldataks tingimusel, et abisumma kindlaksmääramisel võetakse arvesse mis tahes täiendavat tulu, mida ringmajanduse investeeringud võivad tuua. Komisjon teeb järgmist. Jätkab üleminekut võimaldavate riigiabi eeskirjade tõhusat rakendamist ja kohaldab kehtivaid eeskirju paindlikult valdkondades, mis on kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks esmatähtsad. Vaatab riigiabi eeskirjad läbi 2021. aastaks, et võtta arvesse Euroopa rohelise kokkuleppe poliitilisi eesmärke, toetades kulutõhusat üleminekut kliimaneutraalsusele 2050. aastaks. Luuaks e kestlike projektide register Praeguses turu hea likviidsuse kontekstis on esmatähtis töötada välja usaldusväärne selliste investeerimisprojektide register, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega. Investorite ootustele ja nõudmistele vastavate investeerimisprojektide kättesaadavus ei vasta veel nõudlusele. Olemasolevad rahastamisvahendid ei ole ammendunud. Projektiarendajate antav nõustamistoetus on aidanud tõhusalt ületada lõhet kontseptsiooni ja majanduslikult usaldusväärse projekti vahel. Seatud prioriteetide alusel aitab tehniline abi ja nõustamistoetus kindlaks teha ja ette valmistada kestlikke projekte ning suurendada projektiarendajate suutlikkust, et hõlbustada juurdepääsu rahastamisele. Seda korraldatakse eri tasanditel alates avaliku sektori asutuste toetamisest nende investeerimiskavade koostamisel kuni üksikute avaliku ja erasektori projektiarendajate toetamiseni nende konkreetsete projektide väljatöötamisel ja elluviimisel. Ametiasutuste toetamine Struktuurireformi tugiprogrammi (ja selle järglase reformide tugiprogrammi) raames pakutakse liikmesriikidele tehnilist tuge, et aidata kavandada ja ellu viia reforme, mille eesmärk on saavutada kahetahuline kliimamuutustega seotud ja digiüleminek . Liikmesriikide riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutuste piiratud haldussuutlikkus, teadlikkus ja kestlikkusalane asjatundlikkus on üks peamisi tõkkeid, mis takistab investeerimist kestlikku taristusse ja keskkonnakaitsesse. Programmi raames aidatakse kindlaks teha puhtasse energiasse investeerimise võimalusi või meetmeid, mille eesmärk on kiirendada hoonete energiatõhususse investeerimist. Reformide tugiprogrammi kaudu toetab komisjon liikmesriike ka ringmajanduse, keskkonnahoidliku eelarvestamise või kestliku rahastamise ja investeerimise tegevuskavade koostamisel. Projektiarendajate toetamine Projektiarendajate tasandil toetavad InvestEU nõustamiskeskus ja InvestEU programmi raames välja töötatud nõustamisalgatused, mille kogueelarve on komisjoni ettepaneku kohaselt 500 miljonit eurot, investeerimisprojektide kindlakstegemist, ettevalmistamist, arendamist, struktureerimist, hankimist ja rakendamist. Vajaduse korral võidakse selle kaudu suurendada ka projektiarendajate ja finantsvahendajate suutlikkust teha rahastamis- ja investeerimistoiminguid. Selle tervikliku teenuse puhul võetakse arvesse kestlikkusega seotud aspekte. InvestEU nõustamiskeskus on ühtne kontaktpunkt nii avaliku kui ka erasektori projektiarendajatele ning finantsvahendajatele rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks selliste üksuste huvides, kellel on raskusi rahastamisele juurdepääsu saamisel. Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ühisalgatus struktuurifondide projektide arendamiseks Jaspers muutub keskuse osaks. InvestEU nõustamiskeskuse asjaomased nõustamisalgatused võiksid hõlmata Euroopa kohaliku energiaabi programmi jätkamist InvestEU nõustamiskeskuse raames, et toetada kohalikke säästva energia ja keskkonnahoidliku transpordi projekte. See võiks hõlmata ka muid nõustamisalgatusi kestliku taristu komponendi raames, millega toetatakse kestlike projektide rahastamis- ja investeerimistoimingute kavandamist peamistes taristuvaldkondades (transport, energeetika, keskkond, lairibaühendus ja digitaalne ühenduvus). Erilist tähelepanu pööratakse ka looduskapitali ja looduspõhiseid lahendusi edendavatele projektidele tehnilise abi andmisele. Avaliku sektori investorid saavad kasu kohandatud toetusest oma projektide elluviimisel. Hiljuti kasutusele võetud kestliku hanke seire vahend, mis põhineb olemasoleval suurte taristuprojektide vabatahtliku eelhindamise mehhanismil, aitab neil kasutada kõiki võimalusi oma hangete keskkonnahoidlikumaks muutmiseks ning tagab projekti jätkusuutlikkuse ja rangeimate keskkonnastandardite järgimise kogu tarneahelas. Sidususe ja nähtavuse tagamine Komisjon tagab, et ametiasutustele ja igale projektile antakse vajaduse korral koordineeritult toetust. Komisjoni võetud suutlikkuse suurendamise ja strateegilise planeerimise meetmed on andnud positiivseid tulemusi, mida võiks rohelise kokkuleppe eesmärgil korrata ja laiendada. Praegust tihedat koostööd komisjoni talituste ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse vahel riiklike tugipankade ja investeerimisprojektide toetuseks laiendatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku asjakohasete jätkuprogrammide raames, et tugevdada kestlike investeerimisprojektide kavandamist ja elluviimist. InvestEU portaal tugineb praegusele Euroopa investeerimisprojektide portaalile ja kujutab endast jätkuvalt tasuta veebipõhist kasutajasõbralikku portaali, mis pakub ELi ettevõtjatele ja projektiarendajatele rahastamisvõimaluste otsimisel nähtavust ja suhtlusvõrgustikku, mida nad vajavad investorite ligimeelitamiseks kogu maailmast. Portaal on mõeldud ka ELi-põhiste investeerimisprojektide pakkumiseks InvestEU rakenduspartneritele, kes hindavad nende geograafilisse ulatusse ja tegevu svaldkonda kuuluvaid projekte. Komisjon teeb järgmist. Pakub reformide tugiprogrammi kaudu liikmesriikidele tehnilist tuge majanduskasvu soodustavate reformide kavandamiseks ja elluviimiseks, sealhulgas kestlike investeerimisstrateegiate väljatöötamiseks. Pakub InvestEU nõustamiskeskuse kaudu era- ja avaliku sektori kestlike projektide arendajatele kohandatud nõustamisteenuseid. Paneb ette kestliku hanke seire vahendi, mis tagab avaliku sektori taristuprojektide keskkonnahoidlikumaks muutmise. Õiglase ülemineku mehhanism Üleminek kestvale ja kliimaneutraalsele majandusele nõuab kogu Euroopas märkimisväärseid investeeringuid ja tugevat poliitilist reageerimist kõigil tasanditel. Kuigi kõik piirkonnad vajavad rohelisele majandusele üleminekuks rahalisi vahendeid, on üleminek mõne piirkonna jaoks suur väljakutse. Kliimaneutraalsus eeldab nende piirkondade majanduse põhjalikku ümberkorraldamist, struktuurseid muutusi ärimudelites ja uusi vajaminevaid oskusi. Seda tuleb teadvustada ja üleminek kavandada nii, et mitte kedagi ei jäeta kõrvale. Fossiilkütuste kaevandamine ja uurimine hakkab märkimisväärselt vähenema ning suure heitega tegevusaladel toimuvad põhjalikud muutused . Neist tegevusaladest suurel määral sõltuvad piirkonnad ja territooriumid peavad oma tööstuse ümber korraldama, tagama, et uued majandustegevused suudavad majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri koos hoida, ning pakkuma asjaomastele töötajatele uue töö leidmiseks vajalikku väljaõpet. Üleminek ei ole võimalik ilma vajalike kaasnevate meetmeteta, kuna see ei oleks ei õiglane ega sotsiaalselt jätkusuutlik. Teatavate piirkondade ees seisvate konkreetsete probleemide lahendamiseks teeb komisjon ettepaneku luua õiglase ülemineku mehhanism, mis pakub sihipärast toetust vajalike investeeringute tegemiseks nendel territooriumidel. Õiglase ülemineku mehhanism koosneb kolmest sambast: õiglase ülemineku fond, InvestEU raames loodav sihtotstarbeline õiglase ülemineku kava ja uus avaliku sektori laenurahastu lisainvesteeringuteks, mida võimendab Euroopa Investeerimispank. Joonis 4. Õiglase ülemineku mehhanismi rahastamine Iga sammas abistab eri toetus- ja rahastamisvahenditega, et pakkuda täielikku valikut toetusvõimalusi, mis vastaksid vajadusele kaasata investeeringud, millest saavad kasu kõige enam mõjutatud piirkonnad. Kolme samba vahelise sidususe tagamiseks kasutatakse õiglase ülemineku fondi peamiselt toetuste andmiseks. InvestEU sihtotstarbelise õiglase ülemineku kavaga kaasatakse erainvesteeringud ning uue õiglase ülemineku avaliku sektori laenurahastuga võimendatakse riiklikku rahastamist. Neile meetmetele lisandub sihtotstarbeline nõustamine ja tehniline abi asjaomastele piirkondadele ja projektidele. Õiglase ülemineku mehhanism hõlmab tugevat juhtimisraamistikku, mille keskmes on territoriaalsed õiglase ülemineku kavad. Kokkuvõttes võiksid õiglase ülemineku mehhanismi tugisambad aidata kaasata üleminekuga seotud probleemidest kõige enam mõjutatud piirkondadesse ajavahemikul 2021–2027 ligikaudu 100 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Kõik rahastatavad investeeringud on kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Lisaks teeb komisjon ettepaneku vaadata läbi söe ja terase teadusfondi käsitlevad määrused, et võimaldada kasutada osa Euroopa Söe- ja Teraseühenduse likvideeritavast varast. See aitab säilitada vähemalt 40 miljoni euro suuruse iga-aastase uurimisprogrammi ja rahastada suuremaid puhta terase tootmist käsitlevaid murrangulisi teadus- ja innovatsiooniprojekte. Söesektorit puudutavates teadusuuringutes keskendutakse üleminekujärgus piirkondadele kooskõlas õiglase ülemineku mehhanismi põhimõtetega. Õiglase ülemineku mehhanismi täiendab ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi moderniseerimisfond. Aastatel 2021–2030 on kavas investeerida täiendavad 14 miljardit eurot (sõltuvalt võimalikust CO 2 -hinna tasemest) vähese CO 2 -heitega tehnoloogiasse kümnes toetatavas liikmesriigis (Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Läti, Leedu, Eesti, Tšehhi Vabariik, Poola, Slovakkia, Horvaatia). Esimene sammas: õiglase ülemineku fond Õiglase ülemineku fondile antakse ELi eelarves 7,5 miljardi euro suurune oma eelarve. Need vahendid eraldatakse lisaks neile, mis on juba ette nähtud komisjoni 2018. aasta mais esitatud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus . Fondi eesmärk on leevendada kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid. Komisjon võtab täna vastu ettepaneku õiglase ülemineku fondi asutamist käsitleva määruse kohta ja ettepaneku ühissätete määrusesse tehtavate sihipäraste muudatuste kohta. Õiglase ülemineku fondist ühe euro saamiseks peab iga liikmesriik eraldama vähemalt 1,5 ja maksimaalselt 3 eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfond+-ist. Neid ELi eelarvest rahastatavaid kulutusi täiendatakse riikliku kaasrahastamisega vastavalt ühtekuuluvuspoliitika eeskirjadele. Selle tulemusena võib õiglase ülemineku fondi kaudu kaasatud avaliku sektori vahendite kogusumma olla vahemikus 30–50 miljardit eurot. Õiglase ülemineku fondist saavad kasu territooriumid, mida iseloomustab suur tööhõive kivisöe-, pruunsöe-, põlevkivi ja turbatööstuses, samuti territooriumid, kus on kasvuhoonegaaside heitemahukad tööstused, mille tegevus kas lõpetatakse või mida üleminek hakkab tugevalt mõjutama. Toetuse tase kajastab nende territooriumide probleemide ulatust, seejuures peetakse silmas vajadust mitmekesistada majandust, üleminekut vähese või puuduva CO 2 -heite ja kasvupotentsiaaliga tegevusaladele ning töötajate ümberõpet, et anda neile uute töökohtade jaoks vajalikud oskused. Õiglase ülemineku fond aitab neid piirkondi ümber kujundada ja annab seeläbi otsustava panuse CO 2 -neutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastaks. See koondab kulutused kliimameetmetele ja toetused erinevuste ületamiseks liikmesriikides ja nende vahel. Õiglase ülemineku fondi rakendatakse seepärast ühtekuuluvuspoliitika raames, mis on peamine ELi poliitikavahend piirkondlike erinevuste vähendamiseks ja struktuurimuutustega tegelemiseks Euroopa piirkondades. Seda rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames tihedas koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning sidusrühmadega. See tagab isevastutuse ning annab vahendid ja struktuurid tõhusaks juhtimisraamistikuks. Õiglase ülemineku fondist toetatakse kõiki liikmesriike, kuid keskendutakse neile liikmesriikidele, kellel lasuvad suurimad üleminekuraskused . Vahendid jaotatakse liikmesriikide vahel, lähtudes kõige suurema kasvuhoonegaaside heitega piirkondade CO 2 -heite vähendamisega seotud probleemide ulatusest (vastavate tööstusheidete kaudu), sotsiaalsetest probleemidest seoses töökohtade võimaliku kadumisega tööstusharus, kivi- ja pruunsöe kaevandamisel, turbatootmises ja põlevkivi kaevandamisel ning töötajate hilisema ümberõppe vajadusest. Tagamaks, et üleminek on kõigi jaoks õiglane ja vastuvõetav, peetakse vahendite jaotamisel silmas liikmesriikide suutlikkust probleemidega vastavalt nende majandusarengu tasemele tegeleda. Liikmesriigid peavad dialoogis komisjoniga ja kooskõlas oma riiklike energia- ja kliimakavadega määrama sihipäraste õiglase ülemineku territoriaalsete kavade kaudu kindlaks abikõlblikud territooriumid . Dialoog põhineb kliimaneutraalsusele üleminekust kõige enam mõjutatud territooriumide ning nende tööhõive- ja majandusprobleemide hindamisel, nagu on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta raames. Liikmesriigid võtavad seda hindamist arvesse õiglase ülemineku territoriaalsete kavade koostamisel, kirjeldades üleminekuprotsessi ja kavandatavaid tegevusi. Need kavad lisatakse ühtekuuluvuspoliitika programmidele, mis hõlmavad õiglase ülemineku fondi toetust, ja komisjon võtab need koos nimetatud programmidega vastu . Rahaliste vahendite kõige tulemuslikuma kasutuse tagamiseks saab õiglase ülemineku fondist toetada olemasolevate rajatiste ümberkujundamiseks tehtavaid investeeringuid (ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvates sektorites) ainult siis, kui nende investeeringute tulemusena vähenevad heitkogused märkimisväärselt ja kui investeeringutega antakse positiivne pikaajaline panus asjaomaste territooriumide tööhõivele kooskõlas territoriaalsete üleminekukavadega. Territoriaalsed õiglase ülemineku kavad – õiglase ülemineku mehhanismi põhielement Õiglase ülemineku mehhanismi keskmes on territoriaalsed õiglase ülemineku kavad ja neist kavadest tuleb mehhanismi kõigi sammaste puhul lähtuda. Kavades esitatakse fossiilkütustega seotud tegevuse järkjärgulisest lõpetamisest või heitemahukate protsesside või toodete CO 2 -heite vähendamisest tulenevad sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaprobleemid. Samuti antakse ülevaade üleminekuprotsessist kuni aastani 2030, sealhulgas arengu, töötajate ümberõppe ja keskkonna parandamisega seotud vajadused ning lähenemisviis nende integreeritud käsitlemiseks. Kavad sisaldavad ka ülemineku ajakava, kavandatud tegevuste ja juhtimismehhanismide kirjeldust. See tähendab, et õiglase ülemineku fondist toetatavad meetmed võivad kindlaksmääratud prioriteetide ja probleemide osas liikmesriikide ja territooriumide kaupa erineda. Programmide koostamise aluseks on Euroopa poolaasta raames esitatud hinnang. Hinnangust lähtuvalt koostavad liikmesriigid territoriaalsed õiglase ülemineku kavad, mis on osa õiglase ülemineku fondi programmidest. Kui komisjon kavad heaks kiidab, avaneb võimalus saada sihtotstarbelist rahastamist mitte ainult õiglase ülemineku fondist (õiglase ülemineku mehhanismi esimene sammas), vaid ka sihtotstarbelisest õiglase ülemineku kavast InvestEU raames (teine sammas) ja EIP avaliku sektori laenurahastust (kolmas sammas). Teine sammas: sihtotstarbeline kava õiglase ülemineku piirkondadele fondi „ InvestEU “ raames Õiglase ülemineku mehhanism hõlmab ka InvestEU sihtotstarbelist õiglase ülemineku kava, et kaasata kõige enam mõjutatud piirkondade abistamiseks täiendavaid investeeringuid. See võimaldab asendada uute majandustegevusaladega need tegevusalad, mis tuleb kliimale ja keskkonnale avalduva mõju tõttu järk-järgult lõpetada. Võrreldes õiglase ülemineku fondiga võimaldab see investeerida mitmekesisematesse projektidesse, kui projektid vastavad InvestEU laiematele investeeringutoetuse kriteeriumidele. InvestEU toetab muu hulgas energia- ja transporditaristu, sealhulgas gaasitaristu ja kaugkütte, kuid ka CO 2 -heite vähendamise, piirkondade majandusliku mitmekesistamise, sotsiaaltaristu ja oskustega seotud projektide rahastamist. Samuti võimaldab see mõjutatud sektoritel kohaneda kiiremini kliimasõbralike tootmisviisidega. InvestEU raames toimuva rahastamisega saab toetada majanduslikult elujõulisi investeeringuid neis sektorites, pakkudes vastastikust täiendavust ja koostoim et õiglase ülemineku fondiga. Praegusel kujul peaks fond „ InvestEU “, millel on 38 miljardi euro suurune ELi tagatis, kaasama 650 miljardit eurot täiendavaid era- ja avaliku sektori investeeringuid, et toetada ELi poliitikaeesmärkide saavutamist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal. Seda tagatist toetab 15,2 miljardi euro suurune ELi eelarve (st 40 % eraldiste määr) ja tingimuslikud kohustused ülejäänud summa osas. Fond „ InvestEU “ võib olla tõhus vahend oluliste lisainvesteeringute saamiseks asjaomaste piirkondade õiglase ülemineku projektidele. Sel eesmärgil keskendatakse osa fondist „ InvestEU “ tulevast rahastamisest õiglase ülemineku eesmärkidele. See võib ajavahemikul 2021–2027 kaasata kuni 45 miljardi euro väärtuses investeeringuid, et toetada üleminekut asjaomastes piirkondades, seejuures võetakse raha eraldamisel arvesse õiglase ülemineku fondi st liikmesriikide vahel vahendite eraldamise jaotust. InvestEU lõppkasutus jääb siiski nõudluspõhiseks ja sõltub projektide ettevalmistamisest. Eesmärkide saavutamisel on otsustava tähtsusega asjaomaste piirkondade suutlikkus abi ära kasutada. 45 miljardi euro suurune üldine eesmärk eeldab programmile „ InvestEU “ ligikaudu 1,8 miljardi euro eraldamist ELi eelarvest. Lisaks on liikmesriikidel võimalus kasutada osa oma õiglase ülemineku fondi eraldistest, et toetada investeeringuid liikmesriigi osa raames tagatud laenude või omakapitali kaudu. Projektide ettevalmistamiseks on vaja kohandatud nõustamistoetust. Selle saavutamiseks on oluline tagada InvestEU tagatise piisav tase mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel. Kavast võivad abi saada projektid piirkondades, millel on õiglase ülemineku fondi määruse kohaselt heakskiidetud üleminekukava, või projektid, millest need piirkonnad kasu saavad (isegi kui projekte neis piirkondades ellu ei viida), kuid ainult siis, kui rahastamine väljaspool õiglase ülemineku territooriume on nende territooriumide ülemineku seisukohast esmatähtis . See kehtib eelkõige nende transpordi- või energiataristu projektide kohta, mis parandavad õiglase ülemineku territooriumide ühenduvust. Õiglase ülemineku eesmärkide saavutamist toetavaid investeeringuid võidakse võtta arvesse kliimaeesmärkide saavutamisel ning need võivad aidata saavutada eesmärki eraldada 30 % programmi „ InvestEU “ vahenditest kliimaeesmärkide saavutamisse. InvestEU tagatise selline suunamine õiglase ülemineku eesmärkidele avab rahastamiskõlblikud investeeringud kõigis neljas poliitikavaldkonnas ja kajastub aluseks olevates finantstoodetes. Rakenduspartneritele võib pakkuda sihtotstarbelisi stiimuleid tasude või soodsama riskikatte kaudu õiglase ülemineku piirkondades rakendatavate projektide eest. Õiglase ülemineku eesmärk lisatakse InvestEU investeerimissuunistesse ja rakenduspartneritega sõlmitud tagatislepingutesse. Peale selle antakse fondi „ InvestEU “ raames rakenduspartneritele mõeldud konkursikutse(te)s eelis neile rakenduspartneritele, kes pakuvad õiglase ülemineku eesmärkide saavutamist toetavaid finantstooteid. Sihipärast tehnilist abi antakse selleks, et muuta projektid InvestEU nõustamiskeskuse kaudu investeerimiskõlblikeks. Selleks on ette nähtud täiendavad rahalised vahendid. Kolmas sammas: Euroopa Investeerimispanga grup i avaliku sektori laenurahastu Euroopa Investeerimispanga avaliku sektori laenurahastu toetab avaliku sektori suuremaid investeeringuid piirkondadesse, kus toimub kliimamuutustega seotud üleminek. Selle toetusega pakutakse avalikule sektorile sooduslaene. Need laenud annaksid avaliku sektori asutustele vahendid rakendada meetmeid, mis hõlbustaksid üleminekut kliimaneutraalsusele. Toetatud investeeringute hulgas on energia- ja transporditaristu, kaugküttevõrkude ja energiatõhususe meetmed (sealhulgas hoonete renoveerimine), samuti sotsiaaltaristu. Siia võivad kuuluda ka muud sektorid. ELi toetus võib muu hulgas olla intressitoetus või investeerimistoetus, mida rahastatakse ELi eelarvest ja mis kombineeritakse laenudega, mida EIP annab kohalikele, piirkondlikele ja muudele avaliku sektori asutustele. Geograafiline ulatus on sama mis InvestEU õiglase ülemineku kava raames (õiglase ülemineku mehhanismi teine sammas) s.o toetust saavad projektid piirkondades, millel on heakskiidetud üleminekukavad. Lisaks rahastatakse projekte, mis neid piirkondi toetavad, kuid seda vaid siis, kui rahastamine väljaspool õiglase ülemineku territooriume on nende territooriumide ülemineku seisukohast esmatähtis . Õiglase ülemineku avaliku sektori laenurahastu eesmärk on pakkuda soodsaid rahastamistingimusi, et toetada avaliku sektori investeeringuid kõige enam mõjutatud piirkondade huvides. See hõlmab ka nõuandetoetust projektide ettevalmistamisel. Avaliku sektori laenurahastust antav toetus täiendab programmi „ InvestEU “ sihtotstarbelise õiglase ülemineku kava raames pakutavaid tooteid. Seda saavad projektid, mille turutulu on ebapiisav ja mida ilma toetuseta ei rahastataks. ELi eelarvest saadava 1,5 miljardi euro suuruse panuse ja EIP oma vastutusel antava 10 miljardi euro suuruse laenuga saaks avaliku sektori laenurahastu ajavahemikul 2021–2027 kaasata 25–30 miljardit eurot avaliku sektori investeeringuid. Ülemineku toetamine asjaomastes piirkondades toimub vastavalt õiglase ülemineku fondi st liikmesriikide vahel vahendite eraldamise jaotusele . Komisjon esitab 2020. aasta märtsis seadusandliku ettepaneku kõnealuse uue avaliku sektori laenurahastu loomiseks. Aja jooksul ja avaliku sektori vajaduste muutudes võib komisjon uurida koostöövõimalusi teiste rakenduspartneritega. Tehniline abi ja nõustamistoetus Õiglane üleminek ei sõltu ainult investeeringute toetamiseks kättesaadavast rahast, vaid ka selle raha suunamisest õigetesse projektidesse. Sel eesmärgil antakse liikmesriikidele ja piirkondadele abi õiglase ülemineku platvormi kaudu, mida haldab komisjon. Platvorm tugineb tööle, mida tehakse üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade platvormi raames ja täiendab seda. Nimetatud platvorm juba toetab Euroopa fossiilkütuseid tootvate piirkondade õiglast üleminekut. Õiglase ülemineku platvorm pakub ekspertide võrgustiku kaudu tehnilist abi ja nõustamistoetust territoriaalsete üleminekukavade koostamisel, hõlbustades teabe jagamist liikmesriikide, piirkondade, asutuste ja sidusrühmade vahel. Juba 2020. aasta esimeses kvartalis avaldab komisjon struktuurireformi tugiprogrammi raames osalemiskutse, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel vajaduse korral õiglase ülemineku territoriaalseid kavasid koostada. Õiglase ülemineku mehhanismiga pakutakse ka nõustamistoetust ja tehnilist abi samade vahendite kau du, nagu on kirjeldatud punktis 5.1.2. Komisjon teeb järgmist. – Teeb koostööd kaasseadusandjatega, et võtta kiiresti vastu õiglase ülemineku fondi määrus ja ühissätete määruse vastavad muudatused. – Teeb koostööd EIP grupi ja teiste rakenduspartneritega, et rakendada InvestEU õiglase ülemineku kava pärast selle vastuvõtmist. – Esitab 2020. aasta märtsis uue seadusandliku ettepaneku EIP avaliku sektori laenurahastu kohta. – Abistab liikmesriike ja piirkondi territoriaalsete üleminekukavade ettevalmistamisel. – Pakub tehnilist abi ja nõustamistoetust, et luua õiglase ülemineku piirkondade jaoks usaldusväärsete projektide register. Kokkuvõte ja edasised sammud Kestliku Euroopa investeerimiskava aitab kaasata investeeringuid, mida on vaja Euroopa rohelises kokkuleppes seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks . Komisjon seab endale väga konkreetse eesmärgi kaasata järgmise kümne aasta jooksul ELi eelarve kaudu vähemalt 1 triljoni euro väärtuses kestlikke investeeringuid ning hakkab jälgima selle eesmärgi saavutamiseks tehtavaid edusamme. Kava sisaldab ka kohustust kasutada kõiki asjakohaseid poliitilisi hoobasid, et luua era- ja avaliku sektori investoritele raamistik, mis võimaldab kestlikke investeeringuid võimalikult suures ulatuses. See hõlmab ka uuendatud kohustust pakkuda ametiasutustele ja projektiarendajatele vajalikku toetust projektide kavandamisel ja elluviimisel. Rahastamisvajaduste suurust arvestades kohustub komisjon täiendavalt uurima, kuidas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks saada täiendavaid rahalisi vahendeid. Kavasse lisatud õiglase ülemineku mehhanism aitab tagada, et üleminekul kestlikule tulevikule ei jäeta kedagi kõrvale . Üleminekul abistatakse nii rahaliselt kui ka haldusalaselt üleminekuprobleemidest kõige enam mõjutatud piirkondi. Kestliku Euroopa investeerimiskava edu sõltub kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemisest selle rakendamisel. Väga oluline on, et liikmesriigid ja Euroopa Parlament ei taganeks komisjoni ettepaneku kõrgetest sihtidest järgmise finantsraamistiku üle toimuvatel läbirääkimistel. Investeerijate kogukonda, sealhulgas institutsionaalseid investoreid, pankasid, tugipankasid ja börsivälistesse ettevõtjatesse investeerivaid fonde kutsutakse üles kasutama täiel määral ära tulevast kestlike investeeringute raamistikku. Liikmesriikide ametiasutused peavad omakorda võtma endale aktiivse rolli selliste investeeringute kindlakstegemisel, edendamisel ja vajaduse korral kaasrahastamisel. Igal aastal korraldab komisjon kestlike investeeringute tippkohtumise, kuhu kaasatakse kõik asjaomased sidusrühmad . Tippkohtumine annab võimaluse teha kokkuvõte kestliku Euroopa investeerimiskava erinevates töösuundades tehtud edusammudest ja leida uusi tegutsemisviise. Koostöös asjakohaste partneritega jätkab komisjon uurimist, milliseid täiendavaid allikaid saaks ülemineku pikaajaliseks rahastamiseks kasutada ja milliseid uuenduslikke võimalusi selleks leidub. 2019. aasta detsembri nõukogu järeldustega kooskõlas töötab komisjon välja ja hindab korrapäraselt kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevat keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikku mõju ja seonduvaid investeerimisvajadusi, et vajaduse korral seda mõju leevendada. Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. jaanuar 2020 (OR. en) 5269/20 ECOFIN 18 FIN 16 FSTR 4 REGIO 5 CLIMA 10 ENV 23 ENER 9 TRANS 19 SUSTDEV 2 AGRI 18 COMPET 10 IND 6 MI 10 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor Kättesaamise 15. jaanuar 2020 kuupäev: Saaja: Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Komisjoni dok nr: COM(2020) 21 final Teema: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kestliku Euroopa investeerimiskava Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 21 final. Lisatud: COM(2020) 21 final 5269/20 km ECOMP.2 ET  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.1.2020 COM(2020) 21 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kestliku Euroopa investeerimiskava Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava ET ET 1. SISSEJUHATUS Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Liidu vastus kliima- ja keskkonnaprobleemidele, mis on meie põlvkonna jaoks määrava tähtsusega. See on uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on tagada ELis õiglane ja jõukas ühiskond, tänapäevane, ressursitõhus ja 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheitega konkurentsivõimeline majandus, keskkonna ja kodanike tervise kaitse ning majanduskasvu lahutamine ressursikasutusest. Kestliku Euroopa investeerimiskava on Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimissammas. Kestliku Euroopa tagamiseks on vaja teha märkimisväärseid investeeringuid kõigis majandussektorites. 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide1 saavutamiseks tuleb teha 2030. aastaks igal aastal täiendavaid investeeringuid 260 miljardi euro väärtuses2. Komisjon on juba teatanud kavatsusest esitada mõjuhindamise läbinud kava suurendada veelgi ELi 2030. aasta kliimaeesmärke ning on vaja täiendavaid investeeringuid, et saavutada laiemad keskkonna- ja sotsiaaleesmärgid, mille EL on endale seadnud3. Investorid on üha valmimad rahastama kestlikke võimalusi, millel on mõõdetav mõju. Iga-aastane roheliste võlakirjade emiteerimine on kogu maailmas alates 2016. aastast kolmekordistunud ja 2019. aastal emiteeriti neid hiljutiste hinnangute kohaselt 225 miljardi euro väärtuses. Vajame raamistikku, mis aitab kõrvaldada lõhe poliitiliste eesmärkide ja saada olevate märkimisväärsete erasektori rahaliste vahendite vahel. Kestliku Euroopa investeerimiskava abil kaasatakse ELi eelarvest ja sellega seotud rahastamisvahendite abil järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljoni euro väärtuses era- ja avaliku sektori kestlikke investeeringuid. Sellega tagatakse terviklik raamistik, et minna kõikjal ELis üle kestlikule arengule. Raamistik keskendub kliima-, keskkonna- ja sotsiaalsetele investeeringutele. Neist viimastele juhul, kui need on seotud kestlikule arengule üleminekuga. Kuid meie ees seisvate probleemide lahendamiseks on vaja teha rohkem. Mastaabi suurendamiseks on vaja erasektori osalejate abi. Koondades uued poliitilised algatused ja kehtivate vahendite raames uuendatud kohustused ühte poliitilisse raamistikku, annab komisjon sellele valdkonnale uue poliitilise tõuke ning tagab ELi kestlike investeeringute raamistiku suurema mõju ja sidususe. Komisjon otsib ka edaspidi viise, kuidas rakendada täiendavaid vahendeid, et saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid. 1 2030. aasta peamised eesmärgid on järgmised: kasvuhoonegaaside heidete vähendamine vähemalt 40 % (võrreldes 1990. aasta tasemetega), taastuvenergia osakaal vähemalt 32 % ja energiatõhususe suurendamine vähemalt 32,5 %. 2 Võrreldes lähtestsenaariumiga – „Ühiselt energialiidu ja kliimameetmete eesmärkide suunas – alus edukaks üleminekuks puhtale energiale“ (COM(2019) 285). 3 Komisjoni hinnangul jääb üldine keskkonnakestlikkuse investeerimislõhe lisaks kliimaga seotud meetmetele igal aastal vahemikku 100–150 miljardit eurot, sh keskkonnakaitse ja ressursside haldamine. Sotsiaalinvesteeringute puhul oleks sotsiaaltaristusse investeerimise kõrgetasemelise rakkerühma hinnangul taskukohaste eluasemete, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, hariduse ja elukestva õppe jaoks vaja täiendavad 142 miljardit eurot aastas. See ei hõlma ainult rohelisele majandusele ülemineku toetamise kulusid. 1  Joonis 1. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava Teadusuuringute kasutamine ja innovatsiooni edendamine ELi majanduse muutmine kestliku Nullsaaste eesmärk, et tagada ELi 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkide suurendamine tuleviku huvides mürkideta keskkond Puhta, taskukohase ja turvalise Ökosüsteemide ja elurikkuse energia tagamine Euroopa säilitamine ja taastamine roheline Tööstuse kaasamine puhta kokkulepe „Talust toidulauani“: õiglane, ringmajanduse tagamiseks tervislik ja keskkonnasõbralik toidusüsteem Energia- ja ressursitõhus Säästvale ja arukale liikuvusele ehitamine ja renoveerimine ülemineku kiirendamine Kedagi ei jäeta maha Ülemineku rahastamine (õiglane üleminek) EL on Euroopa maailmas kliimapakt juhtival kohal Kestliku Euroopa investeerimiskava Kestliku Euroopa investeerimiskava võimaldab minna üle kliimaneutraalsele ja rohelisele majandusele järgmises kolmes valdkonnas. • Esiteks kaasatakse kava abil ELi eelarvest järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljon eurot kestlikke investeeringuid. ELi eelarve avaliku sektori kulutustest suunatakse kliimale ja keskkonnale suurem osa kui kunagi varem. Tagatiste abil kaasatakse erasektori rahastamine ning aidatakse tagada õiglane üleminek, edendades õiglase ülemineku mehhanismi abil avaliku sektori investeeringuid piirkondades, mida üleminek kõige enam mõjutab. • Teiseks luuakse erainvestorite ja avaliku sektori osalemist soodustav raamistik. Selle eesmärk on tagada kulutõhus, õiglane, sotsiaalselt tasakaalus ja aus üleminek. Finantsasutustel ja erainvestoritel peavad olema vahendid, et kestlikud investeeringud nõuetekohaselt kindlaks teha. Eelkõige on nende mõju võimendamiseks määrava tähtsusega ELi taksonoomia, energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte ja nende hindamine kestlikkuse seisukohast. Avaliku sektori puhul võimaldavad investeerimisvajadused nõuetekohaselt kindlaks teha Euroopa poolaasta, keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine, energialiidu lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad ning valdkondlike keskkonnaõigusaktide alusel nõutavad kavad (näiteks jäätmete, vee, elurikkuse ja õhu kvaliteedi valdkonnas). • Kolmandaks antakse avalikele haldusasutustele ja projektide arendajatele kava kaudu sihtotstarbelist toetust kestlike projektide kindlaks tegemisel, struktureerimisel ja ellu viimisel. Suurendatakse avaliku sektori asutustele 2  finantsvajaduste hindamisel ja edasiste investeeringute kavandamisel antavat toetust ning avaliku ja erasektori projektide arendajatele antavat otsetoetust. Joonis 2. Kestliku Euroopa investeerimiskava Kestliku Euroopa investeerimiskava Miks Mis Eesmärk Kes Investeeringud Euroopa roheline kokkulepe: uus Täiendavad 260 miljardit eurot majanduskasvu strateegia, mille aastas 2030. aasta kliima- ja eesmärk on tagada ELis õiglane ja energiaeesmärkide saavutamiseks. jõukas ühiskond ning Erasektor Riiklikud Lisavajadused keskkonna ja tänapäevane, ressursitõhus ja eelarved sotsiaalse ülemineku huvides. konkurentsivõimeline majandus ELi eelarve Toetus kestlikkuse projektidele. Kuidas rahasta… võimalda… rakenda… • 1 triljon eurot investeeringutes • Uuendatud kestliku • Avaliku sektori asutuste toetamine rahastamise strateegia ja kavandamisel ja rakendamisel • Vähemalt 25% ELi eelarvest toetab investeeringuid taksonoomia • Projektide arendajate toetamine kliimasse • Avaliku sektori • Kontaktide loomine investorite ja • Programmi „InvestEU“ tagatis investeeringute (sh projektide arendajate vahel erasektori kestlike riigieelarvete) panus investeeringute riskide • Avaliku sektori poliitika maandamiseks stiimulid (Euroopa • EIP kliimapangana poolaasta) • Kestliku mõju märgatavus (kestlikkuse hindamine, roheline eelarvestamine) … ja ära jäta kedagi maha: õiglase ülemineku mehhanism Kestliku Euroopa investeerimiskava aitab saavutada kestliku arengu eesmärke. See on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe teatises antud lubadusega seada kestliku arengu eesmärgid ELi poliitikakujundamise ja meetmete aluseks. 2. INVESTEERINGUTEGA SEOTUD KÜSIMUSED Kliimaneutraalsele, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja keskkonnakestlikule majandusele üleminekuks on vaja teha märkimisväärseid investeeringuid. Kehtivate 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks on vaja teha igal aastal 260 miljardi euro väärtuses täiendavaid investeeringuid4. See näitaja hõlmab peamiselt investeeringuid energia, hoonete ja transpordisektori ühe osa (sõidukid) valdkonnas5. Valdkonnapõhine keskmine investeerimisvajadus6 on kõige suurem hoonete renoveerimise valdkonnas. Neid investeeringute voogusid tuleb hoida aja jooksul muutumatuna. 4 Võrreldes lähtestsenaariumiga – COM(2019) 285. 5 Transpordi valdkonnas sisaldavad andmed kogu investeeringukulu liikuvale varale, aga mitte investeeringuid taristusse ja sõidukite jagamist edendatavatesse süsteemidesse jms. Näitajad ei sisalda pikaajalise strateegia jaoks kasutatavat eeldatavat ajakohastatud tehnoloogia kulu. 6 Need on konservatiivsed hinnangud. Praegu puuduvate andmete tõttu ei ole lisatud olulisi investeerimisvajadusi põllumajanduse, kliimamuutustega kohanemise ega ökosüsteemide ja elurikkuse kaitse ning taastamise valdkonnas. 3 Märkimisväärseid investeeringuid tuleb teha ka muudes valdkondades, eelkõige põllumajanduses, et lahendada laiemaid keskkonnaprobleeme, sh elurikkuse kadumine ja saastatus, looduskapitali kaitse ning ring- ja sinise majanduse ning üleminekuga seotud inimkapitali ja sotsiaalsete investeeringute toetamine. Rohelise kokkuleppe oluline eeldus on digitaaltehnoloogiale üleminek. Märkimisväärsete investeeringutega Euroopa strateegilisse digitaalsesse võimekusse ning tipptasemel digitaaltehnoloogia arendamisse ja ulatuslikku kasutuselevõttu tagatakse arukad, uuenduslikud ja sihtotstarbelised lahendused kliimaprobleemide lahendamiseks. Euroopa rohelises kokkuleppes teatatud kava suurendada uuesti 2030. aasta ELi kasvuhoonegaaside heidete vähendamise eesmärki eeldab veel suuremaid investeeringuid. Juba komisjoni ELi kliimaneutraalse majanduse pikaajalist strateegiat toetavas süvaanalüüsis märgiti, et üleminek vähese CO2-heitega majandusele võib eeldada 2040. aastaks kuni 2 % SKPst täiendavaid investeeringuid. Neid võib olla vajalik teha varem, et saavutada suurem eesmärk juba 2030. aastal. 3. RAHASTAMINE: KESTLIKE INVESTEERINGUTE KAASAMINE KÕIGIST ALLIKATEST Kestliku Euroopa investeerimiskava abil, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimissammas, tagatakse järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljoni euro väärtuses kestlikke investeeringuid. See summa, millega rahastatakse rohelisele majandusele üleminekut, saavutatakse tänu ELi pikaajalisest eelarvest tehtavatele kulutustele, millest neljandik suunatakse kliimaga seotud otstarbeks, sealhulgas hinnanguliselt 39 miljardi eurot keskkonnakulutustele. Lisaks sellele tagatakse kava abil täiendav erasektori rahastamine, võimendades ELi eelarvetagatist programmi „InvestEU“ raames. Lisaks kliimameetmete ja keskkonnapoliitikaga seotud ELi kulutustele hõlmab kestliku Euroopa investeerimiskava ka õiglase ülemineku mehhanismi alusel kasutatavaid summasid, mis aitavad üleminekul enimmõjutatud piirkondasid. Euroopa Investeerimispangast saab liidu kliimapank. Ta on teatanud, et ta suurendab järk- järgult kliimameetmete ja keskkonnakestlikkuse rahastamise osakaalu, et see moodustaks 2025. aastaks 50 % panga tegevusest. Samuti on ülioluline koostöö muude finantsasutustega. Kuigi see panus näitab, kui pühendunud EL on Euroopa rohelise kokkuleppe rahastamisele, ei piisa ainult sellest, et tagada vajalikud investeeringud. On vaja märkimisväärset toetust riigieelarvetest ja erasektorist. 4  Joonis 3. Kestliku Euroopa investeerimiskava rahastamiselemendid, mis moodustavad järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljon eurot7 Kestliku Euroopa investeerimiskava (Aastate 2021-2027 investeeringud ekstrapoleeritud kümnele aastale*) Vähemalt 1 triljon eurot Era- ja avaliku InvestEU sektori investeeringud Programmi „InvestEU“ ELi panus kliima- ja EIP grupp keskkonnaeesmärkide eelarve Invest saavutamisse (503 miljardit EU Kaasatud m eurot kliimale TAGATIS investeeringud ja Riiklikud 279 miljardit keskkonnale) tugipangad ja eurot RFAd Õiglase ülemineku mehhanism 100 miljardit eurot (143 miljardit kümne aasta jooksul) ELi eelarve Riiklik kaasrahastamine, ESIF Tagatud ELi eelarve abil 114 miljardit eurot *Piiramata tulevast mitmeaastast finantsraamistikku HKSi vahendid (25 Märgitud näitajates ei ole arvesse võetud kattuvusi kliima- ja keskkonnaeesmärkide ning õiglase miljardit eurot) ülemineku mehhanismi eesmärkide vahel. 7 Hinnangulised näitajad on aastate 2021–2027 mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva komisjoni ettepaneku lihtne ekstrapolatsioon kümne aasta jooksul, piiramata tulevase 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamist ja eeldades, et kliimaeesmärgid hoitakse vähemalt praegusel tasemel. 5 Kuidas tagatakse ELi eelarve abil järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljon eurot? Selleks et tagada järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljon eurot, on vaja nii ELi eelarvevahendeid, mille kohta on teinud ettepaneku komisjon, kui ka tänu neile tehtavaid täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid. ELi eelarvest tehtavad kliima- ja keskkonnakulutused tagavad 503 miljardit eurot aastatel 2021–2030 kooskõlas aastate 2021–2027 mitmeaastases finantsraamistikus välja pakutud kliimapoliitika integreerimise 25 % eesmärgiga, sealhulgas kõigi programmide raames tehtavad keskkonnakulutused8. Selle tulemusena tagatakse kõnealuse ajavahemiku jooksul kliima ja keskkonna valdkonnas täiendav riiklik kaasrahastamine 114 miljardit eurot. Fond „InvestEU“ võimendab ligikaudu 279 miljardi euro väärtuses era- ja avaliku sektori kliima- ja keskkonnaalaseid investeeringuid ajavahemikus 2021–2030, andes ELi eelarvetagatise, et vähendada rahastamis- ja investeerimistegevusest tulenevat riski. Selleks et keegi ei jääks maha, hõlmab õiglase ülemineku mehhanism rahastamist ELi eelarvest, liikmesriikide kaasrahastamist ning panust programmist „InvestEU“ ja EIP-lt, et jõuda aastatel 2021–2027 100 miljardi euro investeeringuteni, mis tähendab kümnele aastale ekstrapoleerituna 143 miljardit eurot, millega tagatakse õiglane üleminek. Innovatsiooni- ja moderniseerimisfondid, mis ei ole osa ELi eelarvest, aga mida rahastatakse osast tuludest, mis saadakse heitkogustega kauplemise süsteemi alusel saastekvootide enampakkumisest, tagavad vähemalt ligikaudu 25 miljardit eurot, mille abil EL saab üle minna kliimaneutraalsusele. 3.1. ELi eelarve ja sellega seotud programmide ambitsioonikamad eesmärgid Komisjon pakkus järgmist ELi mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas ettepanekus välja kliimaeesmärgi suurendamise 25 %ni. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles säilitama vähemalt seda eesmärki ka käimasolevate läbirääkimiste käigus. Eri programmid, mille komisjon on ELi järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks välja pakkunud, hõlmavad konkreetseid meetmeid ELi eelarve rakendamise ning rohelisema ja süsinikdioksiidivaba Euroopa eesmärgi vahelise seose tugevdamiseks, näiteks järgmiselt. • Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist investeeritakse järgmise seitsme aasta (2021–2027) jooksul kliima ja keskkonnaga seotud projektidesse eeldatavasti vähemalt 108 miljardit eurot: rohkem kui 30 % kõigist eelarvevahenditest. • Tulevase ühise põllumajanduspoliitika raames suunatakse 40 % kõigist eelarvevahenditest kliimaalaste eesmärkide toetamiseks. Kõigi otsetoetuste maksmise tingimuseks seatakse rangemate keskkonna- ja kliimamuutuste alaste nõuete järgimine. 8 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ning programmide „Euroopa horisont“ ja „Life“ fondid. 6  • Kliimaeesmärke toetatakse vähemalt 35 % ulatuses programmi „Euroopa horisont“ eelarvest (mis jõuab eeldatavasti 35 miljardi euroni). Lisaks sellele valmistab komisjon programmi „Horisont 2020“ viimasel aastal ette täiendava projektikonkursi, millega eraldatakse lisaks juba 2020. aastal juba eraldatud 1,35 miljardile eurole rohelise kokkuleppe prioriteetidele ligikaudu 1 miljard eurot. • Programmi „Life“ eelarvevahendeid suurendatakse aastatega 2014–2020 võrreldes 72 % 5,4 miljardi euroni. Rohkem kui 60 % selle eelarvevahenditest on suunatud kliimaeesmärkide saavutamisele, sh 0,95 miljardit eurot kliimameetmetele, 1 miljard eurot puhtale energiale üleminekule ja EUR 2,15 miljardit eurot loodusele ja elurikkusele. • Vähemalt 60 % Euroopa ühendamise rahastu eelarvest (millega toetatakse transporti, energiat ja digitaaltaristut) suunatakse kliimaeesmärkide toetamiseks. • Euroopa Sotsiaalfond+-i vahenditega toetatakse hinnanguliselt 5 miljoni inimese oskuste täiendamist ja ümberõpet roheliste töökohtade ja rohelise majanduse huvides. ELi eelarvega antakse panus kliimaeesmärkide saavutamisse ka tulude poolel. Komisjon esitas 2018. aasta mais omavahendite otsuse ettepaneku, mis sisaldas uute omavahendite teemavaldkonda. Üks selles käsitletud peamistest küsimustest on ringlussevõtmata plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid, mis aitavad saavutada jäätmestrateegias kindlaks määratud kogu ELi hõlmavaid eesmärke. Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse 20 % ELi heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistest saadud tuludest omavahendina ELi eelarvesse. Lisaks sellele eraldatakse rohelisele majandusele ülemineku jaoks vahendeid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi moderniseerimis- ja innovatsioonifondist, mida mõlemat rahastatakse ELi pikaajalise eelarve väliselt. Innovatsioonifondist toetatakse investeeringuid, mille eesmärk on edendada läbimurdeliste vähese CO2-heitega tehnoloogiate ning taastuvenergia ja energiamahukate tööstusharude protsesside kasutuselevõttu, sealhulgas CO2 kogumist, kasutamist ja säilitamist ning energia salvestamist. Eesmärk on jagada innovatsiooniriski projektide arendajatega, et toetada esimesi omasuguseid väga uuenduslikke projekte ning tagada, et Euroopa tööstus oleks nende keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas maailmas juhtival kohal. Komisjon valmistab praegu ette innovatsioonifondi esimest taotlusvooru, mis peaks algama 2020. aasta keskel ja mille maht peaks olema 1 miljard eurot. Järgmistel kuudel korraldatakse mitu seminari, et võtta ühendust projektide arendajate ning muude era- ja avaliku sektori investoritega eesmärgiga koostada tulemuslike valikukriteeriumide komplekt. Moderniseerimisfond toetab investeerimist energiasektori ja laiemate energiasüsteemide moderniseerimisse ning aitab suurendada kümnes väiksema sissetulekuga liikmesriigis energiatõhusust. Sellest võidakse toetada ka mõjutatud inimeste oskuste täiendamist ja ümberõpet. Komisjon algatab peagi konsultatsiooni moderniseerimisfondi rakenduseeskirjade asjus. Komisjon vaatab mõlemad vahendid läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise raames ja kaalub, kas lisada ELi eelarvesse täiendavat tulu, et rahastada paremini õiglast üleminekut. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe teatisega esitab komisjon 2020. aasta suveks mõjuhindamise läbinud kava, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heidete vähendamise eesmärkide suurendamist 2030. aastaks, sealhulgas investeerimisvajaduste analüüsi. Olenevalt mõjuhinnangu tulemusest võib olla kohane kaaluda võimalikke muudatusi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kliimaeesmärkides. 7 Komisjon teeb järgmist. - Kaitseb institutsioonidevahelistes läbirääkimistes kõrgetasemelist kliimaeesmärki, milleks on vähemalt 25 % mitmeaastasest finantsraamistikust. - Täiustab selle eesmärgi saavutamiseks tehtavate edusammude jälgimise süsteemi. 3.2. Erasektori investeeringute kaasamine programmi „InvestEU“ kaudu Teatavate üleminekuks vajalike investeeringutega seotud risk on liiga suur, et erasektor saaks selle üksi võtta. Neil juhtudel saab sihipäraselt kasutada avaliku sektori vahendeid, et vähendada projektidega kaasnevat riski ja võimendada erasektori poolset rahastamist. Tänu ELi eelarvetagatisele, mis katab osaliselt rahastamise ja investeerimisega kaasneva riski, tagab programm „InvestEU“, mis on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja 13 muu ELi finantsinstrumendi järglane, seitsme aasta jooksul 650 miljardit eurot. Tuleb kasutada programmi „InvestEU“ kõiki võimalusi, et toetada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Seetõttu on ülioluline saavutada toimuvate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste käigus programmi „InvestEU“ jaoks ambitsioonikas kliimaeesmärk. Komisjon on pakkunud eesmärgiks välja vähemalt 30 %, mis tähendaks ligikaudu 195 miljardi euro suuruseid kliimainvesteeringuid aastatel 2021–2027, s.o peaaegu 28 miljardit eurot aastas ja 280 miljardit eurot kümne aasta jooksul. Programmist „InvestEU“ toetatakse kestlikke investeeringuid kõigis majandussektorites. Selle raames tutvustatakse kestlikkuse alaseid tavasid ka era- ja avaliku sektori investoritele. Komisjon esitab kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika, millega mõõdetakse konkreetsete rahastamis- ja investeerimistoimingute mõju programmi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Lisaks sellele võtab komisjon kasutusele kestlikkuse hindamise meetodi, mille alusel peavad teatava suurusega projektide arendajad hindama oma projektide keskkonna-, kliima- ja sotsiaalmõju. Kuna neid meetodeid hakkavad kasutama kõik programmi „InvestEU“ rakenduspartnerid (Euroopa Investeerimispanga grupp, riiklikud tugipangad ja rahvusvahelised finantsasutused) ja nendest hakkavad lähtuma programmis osalevad erasektori investorid ja finantsvahendajad, on meetoditel eeldatavasti programmist „InvestEU“ laiem mõju. Nende meetodite puhul kasutatakse asjakohasel viisil kogu ELi hõlmavat keskkonnakestlike majandustegevusalade liigitussüsteemi („ELi taksonoomia“). Komisjon teeb järgmist. - Täiustab kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud kulutuste jälgimise ning kestlikkuse seisukohast hindamise suuniseid 2020. aasta teises pooles. Nendes suunisdokumentides kasutatakse asjakohasel viisil kriteeriume, mis loodi ELi taksonoomiaga pärast selle jõustumist. - Koostab koostöös programmi „InvestEU“ rakenduspartneritega programmi „InvestEU“ raames kasutusele võetavad keskkonna, kliima ja sotsiaalse kestlikkuse alased finantstooted. 8  3.3. Euroopa Investeerimispanga panus ja muude finantsasutuste kaasamine CO2-neutraalsele ja kestlikule majandusele ülemineku rahastamisel on oluline roll ka Euroopa Investeerimispangal (EIP). Pank kasutab eri programmide ja vahendite raames omavahendeid ja ELi eelarvetoetust, et rahastada kliimameetmeid ja keskkonnainvesteeringuid ELis ja sellest väljaspool. 2018. aastal panustati kliimameetmetesse peaaegu 30 % EIP allkirjastatud toimingutega, mis toetasid investeeringuid kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisse majanduskasvu. EIP eeldab, et 2019. aastal jäi see panus vahemikku 28– 31 %. Kestliku Euroopa investeerimiskava vältel rahastab EIP eeldatavasti kümne aasta jooksul EList väljaspool ligikaudu 600 miljardi euro väärtuses kliimainvesteeringutega seotud volitusi kõikides liikmesriikides. EIP roll kestliku ülemineku rahastamisel suureneb, kui sellest saab ELi kliimapank. EIP suurendab järk-järgult oma kliimameetmetele ja keskkonnakestlikkusele suunatud rahastamise osakaalu, et see jõuaks 2025. aastaks ja pärast seda 50 %ni. Märkimisväärne osa sellest toimub programmi „InvestEU“ raames, mis võimaldab EIP-l kaasata uuenduslikumaid ja suuremat poliitilist lisaväärtust andvaid projekte, kattes osa rahastamis- ja investeerimistegevusega kaasnevast riskist. Lisaks sellele viib EIP grupp oma rahastamistegevuse 2020. aasta lõpuks vastavusse Pariisi kliimakokkuleppe põhimõtete ja eesmärkidega. Esimene samm selle suunas oli uue energialaenupoliitika vastuvõtmine 14. novembril 2019, mille alusel esmatähtsustatakse laenamist energiatõhususe, taastuvenergia ja uuetele keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ning uut liiki energiataristule, mida on vaja tulevase vähese CO2-heitega energiasüsteemi jaoks. Läbivaadatud energialaenupoliitika alusel nähakse ka ette fossiilkütustele tuginevatele energiaprojektidele, sealhulgas eelkõige kõigile maagaasitaristu projektidele antava toetuse järkjärguline kaotamine pärast 2021. aasta lõppu. ELi poliitikaeesmärkide kohaselt on muudel rahvusvahelistel ja riiklikel finantsasutustel üha olulisem osa kestlikkuse rahastamisel. Komisjon teeb seega nendega tihedat koostööd, et uurida, kuidas nende tegevust saaks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega paremini kooskõlla viia. Komisjon teeb järgmist. - Tagab, et ELi volituste alusel rahastatud EIP tegevus tagab suure lisaväärtuse nii hõlmatud valdkondade kui ka rahastatud projektide riskiprofiili seisukohast. Selleks täiustatakse eelkõige aruandlus- ja jälgimissüsteemi, sealhulgas kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodikat. - Suhtleb muude rahvusvaheliste ja riiklike finantsasutustega, et viia nende tegevus paremini kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. 4. VÕIMALDAB LUUA RAAMISTIKU ERA- JA AVALIKU SEKTORI INVESTEERINGUTE EDENDAMISEKS Euroopa rohelises kokkuleppes määratakse kindlaks ELi majanduse ümberkujundamiseks vajaliku tervikliku poliitikaraamistiku selge suund. 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk sätestatakse õigusaktides ja suurendatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki 2030. aastaks. Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikameetmete puhul kasutatakse eeskirjade ja stiimulite kombinatsiooni, et tegeleda välismõjudega ja 9 rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet, nii et ühiskonna kulud kajastuksid investeerimisotsustes. ELi heitkogustega kauplemise süsteem vaadatakse läbi ja see aitab veelgi rohkem tagada CO2-heite tõhusa maksustamise. Konkreetsete algatustega käsitletakse sektoripõhiseid regulatiivseid tõkkeid, nagu takistused energiatõhususe investeeringute rahastamisel ja elluviimisel ehitussektoris. Kulude madalal hoidmiseks ja innovatsiooni hoogustamiseks on vajalikud ka konkurentsitihedad ja integreeritud turud. Samamoodi aitab Euroopa Innovatsiooninõukogu programmi „Euroopa horisont“ raames edendada avaliku ja erasektori investeeringuid läbimurdelisse innovatsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe toetuseks. Selles laiemas kontekstis võimaldab kestliku Euroopa investeerimiskava üleminekut sihipäraste meetmete kaudu valdkondades, mis otseselt puudutavad erainvestorite ja avaliku sektori asutuste investeerimisotsuseid. 4.1. Kestliku rahastuse asetamine finantssüsteemis kesksele kohale Kuna eraettevõtted ja kodumajapidamised peavad järgmisel kümnendil tegema suurema osa kestlikest investeeringutest, on esmatähtis anda investoritele selgeid pikaajalisi signaale kestlike investeeringute tegemiseks. Selleks et tegeleda märkimisväärse hulga investeeringutega, mida on vaja ELi kliima- ja laiemate kestlikkuseesmärkide saavutamiseks, esitas komisjon 2018. aasta märtsis kestliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava9. Kõnealuse tegevuskava põhjal, mis aitab kaasa kapitaliturgude liidu loomisele, on pandud paika olulised alused selliste raamistike jaoks, millega soodustatakse rahaliste vahendite kaasamist kestlikeks investeeringuteks. See kehtib eelkõige ELi taksonoomia, finantssektori poolt kestlikkuse kohta avalikustatava teabe ja kliimaalaste võrdlusaluste kohta. Rahvusvahelise koostöö kaudu (nt kestliku rahastuse rahvusvahelise platvormi abil), edendab EL sidusaid lähenemisviise ja suurendab kestliku rahastuse mõju kogu maailmas. Komisjon tervitab eelkõige kaasseadusandjate hiljutist poliitilist kokkulepet määruse kohta, millega luuakse kestlike investeeringute soodustamise raamistik (ELi taksonoomia), mida täpsustatakse täiendavalt komisjoni poolt vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega. ELi taksonoomia põhjal määratakse kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik, lähtudes kriteeriumidest, mille alusel hinnatakse tulemuslikkust kuuest keskkonnaeesmärgist vähemalt ühe saavutamisel. Komisjon uurib ka seda, kuidas avalik sektor saab ELi taksonoomiat kasutada Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis väljapool programmi „InvestEU“. Kuigi taksonoomia oli algselt välja töötatud erainvestorite jaoks, võiksid juhul, kui taksonoomia on piisavalt välja arendatud, seda kasutada ka avaliku sektori asutused. On oluline, et erasektori ja avalik- õiguslike pankade/üksuste (nt Euroopa Investeerimispank) standardeid lähendataks. Tuginedes 2018. aasta tegevuskavale ja võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet, esitab komisjon 2020. aasta kolmandas kvartalis uuendatud kestliku rahastuse strateegia, mille eesmärk on veelgi suurendada kestlikku rahastamist. Ettevõtted peavad avalikustama rohkem kliima- ja keskkonnaandmeid, et investorid oleksid täielikult teadlikud kestlikest investeerimisvõimalustest ja saaksid paremini suunata oma investeeringuid rohelise kokkuleppe toetuseks. Sellest lähtuvalt vaatab komisjon läbi muud kui finantsaruandlust 9 COM(2018) 97 final. 10 käsitleva direktiivi. Lisaks suurendab uuendatud strateegia veelgi investeerimisvõimalusi, hõlbustades kestlike investeeringute kindlakstegemist mitmesuguste kestlike investeerimistoodete selgete märgiste abil ning töötades välja ja rakendades ELi roheliste võlakirjade standardi. Komisjon teeb järgmist. - Koostab 2020. aastal delegeeritud õigusaktid ELi taksonoomia kliimamuutustega seotud eesmärkide kohta 2020. aastal ja delegeeritud õigusaktid ELi taksonoomia muude keskkonnaalaste eesmärkide kohta 2021. aasta lõpuks. - Uurib, kuidas avalik sektor saab kasutada ELi taksonoomiat Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis väljapool programmi „InvestEU“. - Algatab 2020. aasta esimeses kvartalis avaliku konsultatsiooni uuendatud kestliku rahastuse strateegia kohta, et esitada uuendatud strateegia 2020. aasta kolmandas kvartalis. - Kehtestab 2020. aastal ELi roheliste võlakirjade standardi ning uurib, kuidas see standard ja muud tugiraamistikud saaksid suurendada avaliku ja erasektori poolset kestlike investeeringute rahastamist. 4.2. Avalikule sektorile suuniste ja asjakohaste vahendite andmine kestlike investeeringute tegemiseks Avaliku sektori üksused on peamised investorid teatavates sektorites, eelkõige taristu ja avalike teenuste puhul. Paljudel juhtudel peab avaliku sektori asutustel olema suunav ja koordineeriv rolli kestlike investeeringute edendamisel. Avaliku sektori asutustel võib olla vaja investeerida ka siis, kui turuosalised ei saa sekkuda, eelkõige juhul, kui sotsiaalne ja keskkonnaalane kasu ei kajastu ettevõtja tulus või kui projekte peetakse liiga riskantseks. Kuna need investeeringud on sageli piiriülesed ja neil on liikmesriikide vahel ülekanduv mõju, peab komisjonil olema ELi tasandil koordineeriv roll. Euroopa poolaastaga on ette nähtud hästi toimiv raamistik majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimiseks, mis hõlbustab ELi ja selle liikmesriikide investeeringuid keskkonnahoidlikule majandusele üleminekuks. Euroopa poolaasta võimaldab kindlaks määrata iga liikmesriigi investeerimisprioriteedid ja -tõkked. Riigiaruannetes viiakse ELi fondide kaudu kättesaadavad rahastamisallikad kokku aruannetes kindlaks määratud riigipõhiste probleemidega, pidades muu hulgas silmas kliima-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika eesmärke. ELi ja selle liikmesriikide ühised jõupingutused peaksid tagama, et investeeringud suunatakse kõige kestlikumatesse projektidesse. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd keskkonnahoidliku eelarvestamise tavade sõelumiseks ja võrdlemiseks. See aitab hinnata, mil määral võetakse aastaeelarvetes ja keskpika perioodi eelarvekavades arvesse keskkonnategureid ja -riske, ning võtta õppust parimatest tavadest. Euroopa majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise raames käsitletakse riigi rahanduse kvaliteedi kontekstis kestlikke avaliku sektori investeeringuid. Seda võetakse arvesse arutelus meetodite üle, kuidas parandada ELi eelarvejuhtimist. Arutelu 11 tulemused on aluseks mis tahes võimalikele tulevastele sammudele, sealhulgas seoses sellega, kuidas käsitleda kestlikke investeeringuid ELi eelarve-eeskirjades ja säilitada samal ajal kaitsemeetmed võla jätkusuutlikkust ohustavate riskide vastu. Komisjon esitab ettepanekud, mis käsitlevad riigihangete kohustuslikke keskkonnahoidlikkuse miinimumkriteeriume või -eesmärke valdkondlikes algatustes, ELi rahastamise või tootepõhistes õigusaktides. Selliste miinimumkriteeriumidega määratakse sisuliselt kindlaks „rohelise hanke“ ühine määratlus, mis võimaldab koguda avaliku sektori hankijatelt võrreldavaid andmeid ja panna aluse keskkonnahoidlike riigihangete mõju hindamisele. Avaliku sektori asutusi kogu Euroopas julgustatakse keskkonnahoidlikkuse kriteeriume integreerima ja oma hangetes märgiseid kasutama. Komisjon toetab neid jõupingutusi suuniste, koolitustegevuse ja heade tavade levitamise kaudu. Samal ajal peaksid avaliku sektori hankijad võimaluse korral alati kohaldama olelusringi kogumaksumuse hindamise meetodeid. Komisjon kutsub kõiki osalisi, sealhulgas tööstust, üles selliseid usaldusväärseid meetodeid välja töötama. Tuleks kohaldada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, tagamaks et energiatõhusust võetakse igal asjakohasel juhul arvesse. See aitaks ka hoida ära sellise energia tootmise, ülekandmise, jaotamise ja kasutamisega seotud ressursside raiskamist, mida tegelikult ei ole vaja. Komisjon esitab suunised selle põhimõtte kohaldamise kohta. Komisjon teeb järgmist. - Hakkab alates käesolevast aastast Euroopa poolaasta raames esitatavates riigiaruannetes käsitlema keskkonnahoidlikkuse teemat. - Aitab liikmesriikidel kindlaks teha kestliku investeerimise vajadused ja nende rahastamise võimalused igal aastal alates 2020. aastast. - Sõelub ja võrdleb koostöös liikmesriikidega keskkonnahoidliku eelarvestamise tavasid. - Esitab täiendavad õigusaktid ja suunised keskkonnahoidlike riigihangete kohta. - Esitab suunised investeerimisotsuste tegemisel energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise kohta. 4.3. Kestlike investeeringute edendamine neid toetava riigiabi raamistiku kaudu Asjaomased riigiabi eeskirjad vaadatakse läbi 2021. aastaks, et võtta arvesse Euroopa rohelise kokkuleppe poliitilisi eesmärke ning toetada kulutõhusat ja sotsiaalselt kaasavat üleminekut kliimaneutraalsusele 2050. aastaks. Riigiabi eeskirjad vaadatakse läbi, et luua selge, täielikult ajakohastatud ja eesmärgipärane raamistik, mis võimaldab avaliku sektori asutustel neid eesmärke saavutada, kasutades samas piiratud riiklikke vahendeid võimalikult tõhusalt. Riigiabi eeskirjad toetavad üleminekut, edendades õiget liiki investeeringuid ja abisummasid. Need soodustavad innovatsiooni ja uue kliimasõbraliku tehnoloogia kasutuselevõttu kogu turul. Selle raames kaalub komisjon ka õiglase ülemineku piirkondadele antava riigiabi heakskiitmise menetluse täiendavat lihtsustamist. Samuti hõlbustavad need eeskirjad fossiilkütuste, eelkõige kõige saastavamate fossiilkütuste järkjärgulist kasutuselt 12 kõrvaldamist, tagades seega siseturul võrdsed tingimused. See hõlmab eelkõige keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid. Kuni läbivaatamiseni võivad liikmesriigid jätkuvalt kasutada kehtivate eeskirjadega ette nähtud paindlikkust, et saavutada oma 2030. aasta eesmärgid ja veelgi vähendada 2050. aastaks elektrisektori ja majanduse CO2-heidet. Näiteks võivad nad suurendada avaliku sektori investeeringuid taastuvenergia kavadesse, mis on seotud odavama ja integreerituma rohelise energiaga ning odavama ja üldsusele kättesaadava laadimistaristu väljaarendamisega, või ringmajanduse kavadesse, nagu heitsoojuse korduskasutamine või jäätmete ringlussevõtt. Samamoodi võivad liikmesriigid jätkuvalt tugineda kehtivatele riigiabi eeskirjadele, et leevendada CO2-heite vähendamise meetmete sotsiaalseid ja piirkondlikke tagajärgi. Näiteks võivad nad toetada töötajaid, keda mõjutab söekaevanduste sulgemine, investeerida väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse ning idufirmadesse või töötajate täiend- ja ümberõppesse. Peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate ja läbimurdelise innovatsiooni puhul võivad liikmesriigid koondada oma vahendid, et kaasata märkimisväärseid erainvesteeringuid üleeuroopalist huvi pakkuvate oluliste projektide elluviimiseks, sealhulgas piirkondades, mida keskkonnahoidlikule majandusele üleminek kõige rohkem mõjutab. Samal ajal säilitatakse eeskirjadega jätkuvalt siseturu terviklikkus, võimaldades samas järgida ELi lepingus sätestatud ühtekuuluvuseesmärke, mis on Euroopa integratsiooni keskmes. Nende eesmärk on vähendada erinevusi eri piirkondade arengutasemete vahel, toetades kõige ebasoodsamas olukorras olevaid piirkondi järelejõudmisel. Eelkõige tähendab see, et avaliku sektori poolt suurtele ettevõtetele antav tootliku investeerimise toetus peab jätkuvalt tooma kasu ainult kõige vaesematele piirkondadele, mida mõjutab keskkonnahoidlikule majandusele üleminek (ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktid a ja c). Seda arvesse võttes kohaldatakse kehtivaid riigiabi eeskirju paindlikult, keskendudes mitmele valdkonnale, mis tunduvad kliimaneutraalsele majandusele ülemineku saavutamiseks esmatähtsad. 4.3.1. Suurem paindlikkus riigiabi andmisel, et minna üle kliimaneutraalsetele tootmisprotsessidele Komisjon kiidab heaks liikmesriikide toetuse ettevõtetele tootmisprotsesside CO 2-heite vähendamiseks või elektrifitseerimiseks, tingimusel et majanduslikud stiimulid asjaomase investeeringu tegemiseks ei ole juba olemas ja et ettevõtted vähendavad oma keskkonnamõju rohkem, kui liidu standardite või võrdlusalustega ette on nähtud. Riigi kulude minimeerimiseks peaks avaliku sektori toetus piirduma üksnes vajalikuga. Kehtivates suunistes on maksimaalse abisumma kindlaksmääramisel tavaliselt võetud aluseks asjaomase investeeringu lisakulud, võrreldes teoreetilise alternatiivse investeeringuga, mis on vähem keskkonnasõbralik. Komisjon hindab, kas tulevikus saaks kliimaneutraalsusele üleminekuga kooskõlas olevate investeeringute puhul selle asemel kindlaks määrata rahastamiskõlblikud kulud rahastamispuudujäägi alusel, eelkõige juhul, kui hüpoteetilist alternatiivset investeeringut ei ole. See võib olla põhjendatud rohelise kokkuleppe eesmärkide ja asjaoluga, et sellised investeeringud on oluline viis vähendada asjaomaste käitiste CO2- jalajälge ja aidata saavutada kliimaneutraalsust. 13  4.3.2. Hoonete energiatõhususe parandamiseks antav abi Liikmesriikidele antakse keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes rohkem võimalusi investeerimiseks hoonete energiatõhususse. Eelkõige võimaldatakse liikmesriikidele rohkem paindlikkust elektritarbijatele kasuliku rahastamiskorra, näiteks energiatõhususe lepingute toetamiseks. Sellise korra kohaselt investeerivad energiateenuse ettevõtjad hoonete ajakohastamisse, et muuta need energiatõhusamaks, ning nad saavad selle eest tasu tarbija elektriarvel kajastuva energiasäästu kaudu. Liikmesriikidele võimaldatakse rohkem paindlikkust ka selliste uuenduste toetamiseks, mis parandavad hoonete energiatõhusust ja edendavad investeeringuid omatarbeks taastuvenergia tootmisse. Selliste projektide rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramisel võib komisjon võtta arvesse asjaolu, et paljudel juhtudel alternatiivsed investeeringud puuduvad. 4.3.3. Kaugkütte edendamiseks antav abi Kaugkütte jaotusvõrkudega piirduvat toetust võib teatavatel tingimustel pidada riigiabi kontrolli kohaldamisalast välja jäävaks taristumeetmeks, mis ei mõjuta konkurentsi ega kaubandust. See võib olla nii eelkõige juhul, kui kaugküttevõrke hallatakse samal viisil kui muid energiataristuid, eraldades need soojustootmisest, tagades kolmandatele isikutele juurdepääsu ja kohaldades reguleeritud tariife. Kõigil muudel riigiabiga seotud juhtudel on keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes kehtestatud rida tingimusi, mille alusel võib kaugkütteprojektidele antava toetuse heaks kiita. Eelkõige nähakse eeskirjadega ette, et investeering peab aitama luua energiatõhusat kaugküttesüsteemi, nagu on määratletud energiatõhususe direktiivis. Seoses abisummadega tehakse suunistes vahet kaugkütterajatiste investeerimiskulude abi osakaalu ja jaotusvõrgu ehitamise või ajakohastamise rahastamise nn rahastamispuudujäägi meetodi vahel. Selleks et ära kasutada kaugkütte potentsiaali kliimaneutraalsele majandusele üleminekul, võivad liikmesriigid tulevikus kasutada rahastamispuudujäägi meetodit ka kaugkütte tootmise puhul alternatiivina keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes sätestatud abi ülemäärale. Samuti võiks liikmesriikidel olla lubatud anda riigiabi kaugküttevõrkudele, mis ei ole energiatõhusate kaugküttesüsteemide osa, kui investeeringud, mis muudavad soojuse tootmise energiatõhusaks, algavad kolme aasta jooksul alates võrgu ajakohastamisest. 4.3.4. Söeküttel töötavate elektrijaamade sulgemiseks antav abi Pruunsöe põletamine on üks kõige saastavamaid ja CO2-mahukamaid elektrienergia tootmise viise. Kuigi ELi heitkogustega kauplemise süsteem toob kaasa CO2-mahuka energiatootmise vähenemise, kavatsevad mitmed liikmesriigid kiirendada kivisöel ja pruunsöel töötavate elektrijaamade järkjärgulist kasutusest kõrvaldamist. Liikmesriigid, kes otsustavad sellega seoses anda abi söeküttel töötavate elektrijaamade sulgemiseks, näiteks selleks, et hüvitada ettevõtjatele saamata jäänud tulu, kuna nad ei saa jätkata elektri müümist turul, peaksid teatama sellistest kavatsustest komisjonile. Komisjon hindab selliste projektidega seotud riigiabi otseselt asutamislepingu alusel. 14 Sellega seoses uurib komisjon eelkõige sellise toetuse proportsionaalsust, et vältida ülemäärast hüvitamist. See tähendab, et liikmesriigid peavad tõendama, et hüvitis ei ületa käitise enneaegse sulgemise tõttu saamata jäänud kasumit. Samuti on oluline tagada, et meede oleks üles ehitatud nii, et mis tahes konkurentsimoonutus turul oleks võimalikult väike. Tuleks meelde tuletada, et igasugune riigi toetus, mis ei ole seotud majandustegevusega, eelkõige üksikisikute toetuseks (nt sotsiaalabi või ümberõpe) või avalikult kättesaadava taristu rahastamiseks, ei kuulu riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse, kui see ei loo kaudset eelist ühelegi ettevõtjale. 4.3.5. Ringmajandusele antav abi Liikmesriikidele antakse rohkem võimalusi selliste meetmete toetamiseks, mis on vajalikud üleminekuks lineaarmajanduselt ringmajandusele: jäätmete ringlussevõtt, heitsoojuse korduskasutamine, CO2 korduskasutamine, jäätmevoogude liigiti kogumine. Seda paindlikkust kohaldataks tingimusel, et abisumma kindlaksmääramisel võetakse arvesse mis tahes täiendavat tulu, mida ringmajanduse investeeringud võivad tuua. Komisjon teeb järgmist. - Jätkab üleminekut võimaldavate riigiabi eeskirjade tõhusat rakendamist ja kohaldab kehtivaid eeskirju paindlikult valdkondades, mis on kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks esmatähtsad. - Vaatab riigiabi eeskirjad läbi 2021. aastaks, et võtta arvesse Euroopa rohelise kokkuleppe poliitilisi eesmärke, toetades kulutõhusat üleminekut kliimaneutraalsusele 2050. aastaks. 5. LUUAKSE KESTLIKE PROJEKTIDE REGISTER Praeguses turu hea likviidsuse kontekstis on esmatähtis töötada välja usaldusväärne selliste investeerimisprojektide register, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega. Investorite ootustele ja nõudmistele vastavate investeerimisprojektide kättesaadavus ei vasta veel nõudlusele. Olemasolevad rahastamisvahendid ei ole ammendunud. Projektiarendajate antav nõustamistoetus on aidanud tõhusalt ületada lõhet kontseptsiooni ja majanduslikult usaldusväärse projekti vahel. Seatud prioriteetide alusel aitab tehniline abi ja nõustamistoetus kindlaks teha ja ette valmistada kestlikke projekte ning suurendada projektiarendajate suutlikkust, et hõlbustada juurdepääsu rahastamisele. Seda korraldatakse eri tasanditel alates avaliku sektori asutuste toetamisest nende investeerimiskavade koostamisel kuni üksikute avaliku ja erasektori projektiarendajate toetamiseni nende konkreetsete projektide väljatöötamisel ja elluviimisel. 5.1.1. Ametiasutuste toetamine Struktuurireformi tugiprogrammi (ja selle järglase reformide tugiprogrammi) raames pakutakse liikmesriikidele tehnilist tuge, et aidata kavandada ja ellu viia reforme, mille eesmärk on saavutada kahetahuline kliimamuutustega seotud ja digiüleminek. Liikmesriikide riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutuste piiratud 15 haldussuutlikkus, teadlikkus ja kestlikkusalane asjatundlikkus on üks peamisi tõkkeid, mis takistab investeerimist kestlikku taristusse ja keskkonnakaitsesse. Programmi raames aidatakse kindlaks teha puhtasse energiasse investeerimise võimalusi või meetmeid, mille eesmärk on kiirendada hoonete energiatõhususse investeerimist. Reformide tugiprogrammi kaudu toetab komisjon liikmesriike ka ringmajanduse, keskkonnahoidliku eelarvestamise või kestliku rahastamise ja investeerimise tegevuskavade koostamisel. 5.1.2. Projektiarendajate toetamine Projektiarendajate tasandil toetavad InvestEU nõustamiskeskus ja InvestEU programmi raames välja töötatud nõustamisalgatused, mille kogueelarve on komisjoni ettepaneku kohaselt 500 miljonit eurot, investeerimisprojektide kindlakstegemist, ettevalmistamist, arendamist, struktureerimist, hankimist ja rakendamist. Vajaduse korral võidakse selle kaudu suurendada ka projektiarendajate ja finantsvahendajate suutlikkust teha rahastamis- ja investeerimistoiminguid. Selle tervikliku teenuse puhul võetakse arvesse kestlikkusega seotud aspekte. InvestEU nõustamiskeskus on ühtne kontaktpunkt nii avaliku kui ka erasektori projektiarendajatele ning finantsvahendajatele rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks selliste üksuste huvides, kellel on raskusi rahastamisele juurdepääsu saamisel. Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ühisalgatus struktuurifondide projektide arendamiseks Jaspers muutub keskuse osaks. InvestEU nõustamiskeskuse asjaomased nõustamisalgatused võiksid hõlmata Euroopa kohaliku energiaabi programmi jätkamist InvestEU nõustamiskeskuse raames, et toetada kohalikke säästva energia ja keskkonnahoidliku transpordi projekte. See võiks hõlmata ka muid nõustamisalgatusi kestliku taristu komponendi raames, millega toetatakse kestlike projektide rahastamis- ja investeerimistoimingute kavandamist peamistes taristuvaldkondades (transport, energeetika, keskkond, lairibaühendus ja digitaalne ühenduvus). Erilist tähelepanu pööratakse ka looduskapitali ja looduspõhiseid lahendusi edendavatele projektidele tehnilise abi andmisele. Avaliku sektori investorid saavad kasu kohandatud toetusest oma projektide elluviimisel. Hiljuti kasutusele võetud kestliku hanke seire vahend, mis põhineb olemasoleval suurte taristuprojektide vabatahtliku eelhindamise mehhanismil, aitab neil kasutada kõiki võimalusi oma hangete keskkonnahoidlikumaks muutmiseks ning tagab projekti jätkusuutlikkuse ja rangeimate keskkonnastandardite järgimise kogu tarneahelas. 5.1.3. Sidususe ja nähtavuse tagamine Komisjon tagab, et ametiasutustele ja igale projektile antakse vajaduse korral koordineeritult toetust. Komisjoni võetud suutlikkuse suurendamise ja strateegilise planeerimise meetmed on andnud positiivseid tulemusi, mida võiks rohelise kokkuleppe eesmärgil korrata ja laiendada. Praegust tihedat koostööd komisjoni talituste ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse vahel riiklike tugipankade ja investeerimisprojektide toetuseks laiendatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku asjakohasete jätkuprogrammide raames, et tugevdada kestlike investeerimisprojektide kavandamist ja elluviimist. InvestEU portaal tugineb praegusele Euroopa investeerimisprojektide portaalile ja kujutab endast jätkuvalt tasuta veebipõhist kasutajasõbralikku portaali, mis pakub ELi ettevõtjatele ja projektiarendajatele rahastamisvõimaluste otsimisel nähtavust ja suhtlusvõrgustikku, mida nad vajavad investorite ligimeelitamiseks kogu maailmast. 16 Portaal on mõeldud ka ELi-põhiste investeerimisprojektide pakkumiseks InvestEU rakenduspartneritele, kes hindavad nende geograafilisse ulatusse ja tegevusvaldkonda kuuluvaid projekte. Komisjon teeb järgmist. - Pakub reformide tugiprogrammi kaudu liikmesriikidele tehnilist tuge majanduskasvu soodustavate reformide kavandamiseks ja elluviimiseks, sealhulgas kestlike investeerimisstrateegiate väljatöötamiseks. - Pakub InvestEU nõustamiskeskuse kaudu era- ja avaliku sektori kestlike projektide arendajatele kohandatud nõustamisteenuseid. - Paneb ette kestliku hanke seire vahendi, mis tagab avaliku sektori taristuprojektide keskkonnahoidlikumaks muutmise. 6. ÕIGLASE ÜLEMINEKU MEHHANISM Üleminek kestvale ja kliimaneutraalsele majandusele nõuab kogu Euroopas märkimisväärseid investeeringuid ja tugevat poliitilist reageerimist kõigil tasanditel. Kuigi kõik piirkonnad vajavad rohelisele majandusele üleminekuks rahalisi vahendeid, on üleminek mõne piirkonna jaoks suur väljakutse. Kliimaneutraalsus eeldab nende piirkondade majanduse põhjalikku ümberkorraldamist, struktuurseid muutusi ärimudelites ja uusi vajaminevaid oskusi. Seda tuleb teadvustada ja üleminek kavandada nii, et mitte kedagi ei jäeta kõrvale. Fossiilkütuste kaevandamine ja uurimine hakkab märkimisväärselt vähenema ning suure heitega tegevusaladel toimuvad põhjalikud muutused. Neist tegevusaladest suurel määral sõltuvad piirkonnad ja territooriumid peavad oma tööstuse ümber korraldama, tagama, et uued majandustegevused suudavad majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri koos hoida, ning pakkuma asjaomastele töötajatele uue töö leidmiseks vajalikku väljaõpet. Üleminek ei ole võimalik ilma vajalike kaasnevate meetmeteta, kuna see ei oleks ei õiglane ega sotsiaalselt jätkusuutlik. Teatavate piirkondade ees seisvate konkreetsete probleemide lahendamiseks teeb komisjon ettepaneku luua õiglase ülemineku mehhanism, mis pakub sihipärast toetust vajalike investeeringute tegemiseks nendel territooriumidel. Õiglase ülemineku mehhanism koosneb kolmest sambast: • õiglase ülemineku fond, • InvestEU raames loodav sihtotstarbeline õiglase ülemineku kava ja • uus avaliku sektori laenurahastu lisainvesteeringuteks, mida võimendab Euroopa Investeerimispank. 17  Joonis 4. Õiglase ülemineku mehhanismi rahastamine Iga sammas abistab eri toetus- ja rahastamisvahenditega, et pakkuda täielikku valikut toetusvõimalusi, mis vastaksid vajadusele kaasata investeeringud, millest saavad kasu kõige enam mõjutatud piirkonnad. Kolme samba vahelise sidususe tagamiseks kasutatakse õiglase ülemineku fondi peamiselt toetuste andmiseks. InvestEU sihtotstarbelise õiglase ülemineku kavaga kaasatakse erainvesteeringud ning uue õiglase ülemineku avaliku sektori laenurahastuga võimendatakse riiklikku rahastamist. Neile meetmetele lisandub sihtotstarbeline nõustamine ja tehniline abi asjaomastele piirkondadele ja projektidele. Õiglase ülemineku mehhanism hõlmab tugevat juhtimisraamistikku, mille keskmes on territoriaalsed õiglase ülemineku kavad. Kokkuvõttes võiksid õiglase ülemineku mehhanismi tugisambad aidata kaasata üleminekuga seotud probleemidest kõige enam mõjutatud piirkondadesse ajavahemikul 2021–2027 ligikaudu 100 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Kõik rahastatavad investeeringud on kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Lisaks teeb komisjon ettepaneku vaadata läbi söe ja terase teadusfondi käsitlevad määrused, et võimaldada kasutada osa Euroopa Söe- ja Teraseühenduse likvideeritavast varast. See aitab säilitada vähemalt 40 miljoni euro suuruse iga-aastase uurimisprogrammi ja rahastada suuremaid puhta terase tootmist käsitlevaid murrangulisi teadus- ja innovatsiooniprojekte. Söesektorit puudutavates teadusuuringutes keskendutakse üleminekujärgus piirkondadele kooskõlas õiglase ülemineku mehhanismi põhimõtetega. 18 Õiglase ülemineku mehhanismi täiendab ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi moderniseerimisfond. Aastatel 2021–2030 on kavas investeerida täiendavad 14 miljardit eurot (sõltuvalt võimalikust CO2-hinna tasemest) vähese CO2-heitega tehnoloogiasse kümnes toetatavas liikmesriigis (Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Läti, Leedu, Eesti, Tšehhi Vabariik, Poola, Slovakkia, Horvaatia). 6.1. Esimene sammas: õiglase ülemineku fond Õiglase ülemineku fondile antakse ELi eelarves 7,5 miljardi euro suurune oma eelarve. Need vahendid eraldatakse lisaks neile, mis on juba ette nähtud komisjoni 2018. aasta mais esitatud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus10. Fondi eesmärk on leevendada kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid. Komisjon võtab täna vastu ettepaneku õiglase ülemineku fondi asutamist käsitleva määruse kohta ja ettepaneku ühissätete määrusesse tehtavate sihipäraste muudatuste kohta. Õiglase ülemineku fondist ühe euro saamiseks peab iga liikmesriik eraldama vähemalt 1,5 ja maksimaalselt 3 eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfond+-ist. Neid ELi eelarvest rahastatavaid kulutusi täiendatakse riikliku kaasrahastamisega vastavalt ühtekuuluvuspoliitika eeskirjadele. Selle tulemusena võib õiglase ülemineku fondi kaudu kaasatud avaliku sektori vahendite kogusumma olla vahemikus 30–50 miljardit eurot. Õiglase ülemineku fondist saavad kasu territooriumid, mida iseloomustab suur tööhõive kivisöe-, pruunsöe-, põlevkivi ja turbatööstuses, samuti territooriumid, kus on kasvuhoonegaaside heitemahukad tööstused, mille tegevus kas lõpetatakse või mida üleminek hakkab tugevalt mõjutama. Toetuse tase kajastab nende territooriumide probleemide ulatust, seejuures peetakse silmas vajadust mitmekesistada majandust, üleminekut vähese või puuduva CO2-heite ja kasvupotentsiaaliga tegevusaladele ning töötajate ümberõpet, et anda neile uute töökohtade jaoks vajalikud oskused. Õiglase ülemineku fond aitab neid piirkondi ümber kujundada ja annab seeläbi otsustava panuse CO2-neutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastaks. See koondab kulutused kliimameetmetele ja toetused erinevuste ületamiseks liikmesriikides ja nende vahel. Õiglase ülemineku fondi rakendatakse seepärast ühtekuuluvuspoliitika raames, mis on peamine ELi poliitikavahend piirkondlike erinevuste vähendamiseks ja struktuurimuutustega tegelemiseks Euroopa piirkondades. Seda rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames tihedas koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning sidusrühmadega. See tagab isevastutuse ning annab vahendid ja struktuurid tõhusaks juhtimisraamistikuks. Õiglase ülemineku fondist toetatakse kõiki liikmesriike, kuid keskendutakse neile liikmesriikidele, kellel lasuvad suurimad üleminekuraskused. Vahendid jaotatakse liikmesriikide vahel, lähtudes kõige suurema kasvuhoonegaaside heitega piirkondade CO2- heite vähendamisega seotud probleemide ulatusest (vastavate tööstusheidete kaudu), sotsiaalsetest probleemidest seoses töökohtade võimaliku kadumisega tööstusharus, kivi- ja pruunsöe kaevandamisel, turbatootmises ja põlevkivi kaevandamisel ning töötajate hilisema ümberõppe vajadusest. Tagamaks, et üleminek on kõigi jaoks õiglane ja vastuvõetav, peetakse 10 COM(2019) 456 final. 19 vahendite jaotamisel silmas liikmesriikide suutlikkust probleemidega vastavalt nende majandusarengu tasemele tegeleda. Liikmesriigid peavad dialoogis komisjoniga ja kooskõlas oma riiklike energia- ja kliimakavadega määrama sihipäraste õiglase ülemineku territoriaalsete kavade kaudu kindlaks abikõlblikud territooriumid. Dialoog põhineb kliimaneutraalsusele üleminekust kõige enam mõjutatud territooriumide ning nende tööhõive- ja majandusprobleemide hindamisel, nagu on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta raames. Liikmesriigid võtavad seda hindamist arvesse õiglase ülemineku territoriaalsete kavade koostamisel, kirjeldades üleminekuprotsessi ja kavandatavaid tegevusi. Need kavad lisatakse ühtekuuluvuspoliitika programmidele, mis hõlmavad õiglase ülemineku fondi toetust, ja komisjon võtab need koos nimetatud programmidega vastu. Rahaliste vahendite kõige tulemuslikuma kasutuse tagamiseks saab õiglase ülemineku fondist toetada olemasolevate rajatiste ümberkujundamiseks tehtavaid investeeringuid (ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvates sektorites) ainult siis, kui nende investeeringute tulemusena vähenevad heitkogused märkimisväärselt ja kui investeeringutega antakse positiivne pikaajaline panus asjaomaste territooriumide tööhõivele kooskõlas territoriaalsete üleminekukavadega. Territoriaalsed õiglase ülemineku kavad – õiglase ülemineku mehhanismi põhielement Õiglase ülemineku mehhanismi keskmes on territoriaalsed õiglase ülemineku kavad ja neist kavadest tuleb mehhanismi kõigi sammaste puhul lähtuda. Kavades esitatakse fossiilkütustega seotud tegevuse järkjärgulisest lõpetamisest või heitemahukate protsesside või toodete CO2-heite vähendamisest tulenevad sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaprobleemid. Samuti antakse ülevaade üleminekuprotsessist kuni aastani 2030, sealhulgas arengu, töötajate ümberõppe ja keskkonna parandamisega seotud vajadused ning lähenemisviis nende integreeritud käsitlemiseks. Kavad sisaldavad ka ülemineku ajakava, kavandatud tegevuste ja juhtimismehhanismide kirjeldust. See tähendab, et õiglase ülemineku fondist toetatavad meetmed võivad kindlaksmääratud prioriteetide ja probleemide osas liikmesriikide ja territooriumide kaupa erineda. Programmide koostamise aluseks on Euroopa poolaasta raames esitatud hinnang. Hinnangust lähtuvalt koostavad liikmesriigid territoriaalsed õiglase ülemineku kavad, mis on osa õiglase ülemineku fondi programmidest. Kui komisjon kavad heaks kiidab, avaneb võimalus saada sihtotstarbelist rahastamist mitte ainult õiglase ülemineku fondist (õiglase ülemineku mehhanismi esimene sammas), vaid ka sihtotstarbelisest õiglase ülemineku kavast InvestEU raames (teine sammas) ja EIP avaliku sektori laenurahastust (kolmas sammas). 6.2. Teine sammas: sihtotstarbeline kava õiglase ülemineku piirkondadele fondi „InvestEU“ raames Õiglase ülemineku mehhanism hõlmab ka InvestEU sihtotstarbelist õiglase ülemineku kava, et kaasata kõige enam mõjutatud piirkondade abistamiseks täiendavaid investeeringuid. See võimaldab asendada uute majandustegevusaladega need tegevusalad, mis tuleb kliimale ja keskkonnale avalduva mõju tõttu järk-järgult lõpetada. Võrreldes õiglase ülemineku fondiga võimaldab see investeerida mitmekesisematesse projektidesse, kui projektid vastavad InvestEU laiematele investeeringutoetuse kriteeriumidele. InvestEU toetab muu hulgas energia- ja transporditaristu, sealhulgas gaasitaristu ja kaugkütte, kuid ka CO2- heite vähendamise, piirkondade majandusliku mitmekesistamise, sotsiaaltaristu ja oskustega 20 seotud projektide rahastamist. Samuti võimaldab see mõjutatud sektoritel kohaneda kiiremini kliimasõbralike tootmisviisidega. InvestEU raames toimuva rahastamisega saab toetada majanduslikult elujõulisi investeeringuid neis sektorites, pakkudes vastastikust täiendavust ja koostoimet õiglase ülemineku fondiga. Praegusel kujul peaks fond „InvestEU“, millel on 38 miljardi euro suurune ELi tagatis, kaasama 650 miljardit eurot täiendavaid era- ja avaliku sektori investeeringuid, et toetada ELi poliitikaeesmärkide saavutamist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal. Seda tagatist toetab 15,2 miljardi euro suurune ELi eelarve (st 40 % eraldiste määr) ja tingimuslikud kohustused ülejäänud summa osas. Fond „InvestEU“ võib olla tõhus vahend oluliste lisainvesteeringute saamiseks asjaomaste piirkondade õiglase ülemineku projektidele. Sel eesmärgil keskendatakse osa fondist „InvestEU“ tulevast rahastamisest õiglase ülemineku eesmärkidele. See võib ajavahemikul 2021–2027 kaasata kuni 45 miljardi euro väärtuses investeeringuid, et toetada üleminekut asjaomastes piirkondades, seejuures võetakse raha eraldamisel arvesse õiglase ülemineku fondist liikmesriikide vahel vahendite eraldamise jaotust. InvestEU lõppkasutus jääb siiski nõudluspõhiseks ja sõltub projektide ettevalmistamisest. Eesmärkide saavutamisel on otsustava tähtsusega asjaomaste piirkondade suutlikkus abi ära kasutada. 45 miljardi euro suurune üldine eesmärk eeldab programmile „InvestEU“ ligikaudu 1,8 miljardi euro eraldamist ELi eelarvest. Lisaks on liikmesriikidel võimalus kasutada osa oma õiglase ülemineku fondi eraldistest, et toetada investeeringuid liikmesriigi osa raames tagatud laenude või omakapitali kaudu. Projektide ettevalmistamiseks on vaja kohandatud nõustamistoetust. Selle saavutamiseks on oluline tagada InvestEU tagatise piisav tase mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel. Kavast võivad abi saada projektid piirkondades, millel on õiglase ülemineku fondi määruse kohaselt heakskiidetud üleminekukava, või projektid, millest need piirkonnad kasu saavad (isegi kui projekte neis piirkondades ellu ei viida), kuid ainult siis, kui rahastamine väljaspool õiglase ülemineku territooriume on nende territooriumide ülemineku seisukohast esmatähtis. See kehtib eelkõige nende transpordi- või energiataristu projektide kohta, mis parandavad õiglase ülemineku territooriumide ühenduvust. Õiglase ülemineku eesmärkide saavutamist toetavaid investeeringuid võidakse võtta arvesse kliimaeesmärkide saavutamisel ning need võivad aidata saavutada eesmärki eraldada 30 % programmi „InvestEU“ vahenditest kliimaeesmärkide saavutamisse. InvestEU tagatise selline suunamine õiglase ülemineku eesmärkidele avab rahastamiskõlblikud investeeringud kõigis neljas poliitikavaldkonnas ja kajastub aluseks olevates finantstoodetes. Rakenduspartneritele võib pakkuda sihtotstarbelisi stiimuleid tasude või soodsama riskikatte kaudu õiglase ülemineku piirkondades rakendatavate projektide eest. Õiglase ülemineku eesmärk lisatakse InvestEU investeerimissuunistesse ja rakenduspartneritega sõlmitud tagatislepingutesse. Peale selle antakse fondi „InvestEU“ raames rakenduspartneritele mõeldud konkursikutse(te)s eelis neile rakenduspartneritele, kes pakuvad õiglase ülemineku eesmärkide saavutamist toetavaid finantstooteid. Sihipärast tehnilist abi antakse selleks, et muuta projektid InvestEU nõustamiskeskuse kaudu investeerimiskõlblikeks. Selleks on ette nähtud täiendavad rahalised vahendid. 21  6.3. Kolmas sammas: Euroopa Investeerimispanga grupi avaliku sektori laenurahastu Euroopa Investeerimispanga avaliku sektori laenurahastu toetab avaliku sektori suuremaid investeeringuid piirkondadesse, kus toimub kliimamuutustega seotud üleminek. Selle toetusega pakutakse avalikule sektorile sooduslaene. Need laenud annaksid avaliku sektori asutustele vahendid rakendada meetmeid, mis hõlbustaksid üleminekut kliimaneutraalsusele. Toetatud investeeringute hulgas on energia- ja transporditaristu, kaugküttevõrkude ja energiatõhususe meetmed (sealhulgas hoonete renoveerimine), samuti sotsiaaltaristu. Siia võivad kuuluda ka muud sektorid. ELi toetus võib muu hulgas olla intressitoetus või investeerimistoetus, mida rahastatakse ELi eelarvest ja mis kombineeritakse laenudega, mida EIP annab kohalikele, piirkondlikele ja muudele avaliku sektori asutustele. Geograafiline ulatus on sama mis InvestEU õiglase ülemineku kava raames (õiglase ülemineku mehhanismi teine sammas) s.o toetust saavad projektid piirkondades, millel on heakskiidetud üleminekukavad. Lisaks rahastatakse projekte, mis neid piirkondi toetavad, kuid seda vaid siis, kui rahastamine väljaspool õiglase ülemineku territooriume on nende territooriumide ülemineku seisukohast esmatähtis. Õiglase ülemineku avaliku sektori laenurahastu eesmärk on pakkuda soodsaid rahastamistingimusi, et toetada avaliku sektori investeeringuid kõige enam mõjutatud piirkondade huvides. See hõlmab ka nõuandetoetust projektide ettevalmistamisel. Avaliku sektori laenurahastust antav toetus täiendab programmi „InvestEU“ sihtotstarbelise õiglase ülemineku kava raames pakutavaid tooteid. Seda saavad projektid, mille turutulu on ebapiisav ja mida ilma toetuseta ei rahastataks. ELi eelarvest saadava 1,5 miljardi euro suuruse panuse ja EIP oma vastutusel antava 10 miljardi euro suuruse laenuga saaks avaliku sektori laenurahastu ajavahemikul 2021–2027 kaasata 25–30 miljardit eurot avaliku sektori investeeringuid. Ülemineku toetamine asjaomastes piirkondades toimub vastavalt õiglase ülemineku fondist liikmesriikide vahel vahendite eraldamise jaotusele. Komisjon esitab 2020. aasta märtsis seadusandliku ettepaneku kõnealuse uue avaliku sektori laenurahastu loomiseks. Aja jooksul ja avaliku sektori vajaduste muutudes võib komisjon uurida koostöövõimalusi teiste rakenduspartneritega. 6.4. Tehniline abi ja nõustamistoetus Õiglane üleminek ei sõltu ainult investeeringute toetamiseks kättesaadavast rahast, vaid ka selle raha suunamisest õigetesse projektidesse. Sel eesmärgil antakse liikmesriikidele ja piirkondadele abi õiglase ülemineku platvormi kaudu, mida haldab komisjon. Platvorm tugineb tööle, mida tehakse üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade platvormi raames ja täiendab seda. Nimetatud platvorm juba toetab Euroopa fossiilkütuseid tootvate piirkondade õiglast üleminekut. Õiglase ülemineku platvorm pakub ekspertide võrgustiku kaudu tehnilist abi ja nõustamistoetust territoriaalsete üleminekukavade koostamisel, hõlbustades teabe jagamist liikmesriikide, piirkondade, asutuste ja sidusrühmade vahel. Juba 2020. aasta esimeses kvartalis avaldab komisjon struktuurireformi tugiprogrammi raames osalemiskutse, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel vajaduse korral õiglase ülemineku territoriaalseid kavasid koostada. Õiglase ülemineku mehhanismiga pakutakse ka nõustamistoetust ja tehnilist abi samade vahendite kaudu, nagu on kirjeldatud punktis 5.1.2. 22 Komisjon teeb järgmist. – Teeb koostööd kaasseadusandjatega, et võtta kiiresti vastu õiglase ülemineku fondi määrus ja ühissätete määruse vastavad muudatused. – Teeb koostööd EIP grupi ja teiste rakenduspartneritega, et rakendada InvestEU õiglase ülemineku kava pärast selle vastuvõtmist. – Esitab 2020. aasta märtsis uue seadusandliku ettepaneku EIP avaliku sektori laenurahastu kohta. – Abistab liikmesriike ja piirkondi territoriaalsete üleminekukavade ettevalmistamisel. – Pakub tehnilist abi ja nõustamistoetust, et luua õiglase ülemineku piirkondade jaoks usaldusväärsete projektide register. 7. KOKKUVÕTE JA EDASISED SAMMUD Kestliku Euroopa investeerimiskava aitab kaasata investeeringuid, mida on vaja Euroopa rohelises kokkuleppes seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Komisjon seab endale väga konkreetse eesmärgi kaasata järgmise kümne aasta jooksul ELi eelarve kaudu vähemalt 1 triljoni euro väärtuses kestlikke investeeringuid ning hakkab jälgima selle eesmärgi saavutamiseks tehtavaid edusamme. Kava sisaldab ka kohustust kasutada kõiki asjakohaseid poliitilisi hoobasid, et luua era- ja avaliku sektori investoritele raamistik, mis võimaldab kestlikke investeeringuid võimalikult suures ulatuses. See hõlmab ka uuendatud kohustust pakkuda ametiasutustele ja projektiarendajatele vajalikku toetust projektide kavandamisel ja elluviimisel. Rahastamisvajaduste suurust arvestades kohustub komisjon täiendavalt uurima, kuidas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks saada täiendavaid rahalisi vahendeid. Kavasse lisatud õiglase ülemineku mehhanism aitab tagada, et üleminekul kestlikule tulevikule ei jäeta kedagi kõrvale. Üleminekul abistatakse nii rahaliselt kui ka haldusalaselt üleminekuprobleemidest kõige enam mõjutatud piirkondi. Kestliku Euroopa investeerimiskava edu sõltub kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemisest selle rakendamisel. Väga oluline on, et liikmesriigid ja Euroopa Parlament ei taganeks komisjoni ettepaneku kõrgetest sihtidest järgmise finantsraamistiku üle toimuvatel läbirääkimistel. Investeerijate kogukonda, sealhulgas institutsionaalseid investoreid, pankasid, tugipankasid ja börsivälistesse ettevõtjatesse investeerivaid fonde kutsutakse üles kasutama täiel määral ära tulevast kestlike investeeringute raamistikku. Liikmesriikide ametiasutused peavad omakorda võtma endale aktiivse rolli selliste investeeringute kindlakstegemisel, edendamisel ja vajaduse korral kaasrahastamisel. 23 Igal aastal korraldab komisjon kestlike investeeringute tippkohtumise, kuhu kaasatakse kõik asjaomased sidusrühmad. Tippkohtumine annab võimaluse teha kokkuvõte kestliku Euroopa investeerimiskava erinevates töösuundades tehtud edusammudest ja leida uusi tegutsemisviise. Koostöös asjakohaste partneritega jätkab komisjon uurimist, milliseid täiendavaid allikaid saaks ülemineku pikaajaliseks rahastamiseks kasutada ja milliseid uuenduslikke võimalusi selleks leidub. 2019. aasta detsembri nõukogu järeldustega kooskõlas töötab komisjon välja ja hindab korrapäraselt kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevat keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikku mõju ja seonduvaid investeerimisvajadusi, et vajaduse korral seda mõju leevendada. 24 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.1.2020 COM(2020) 22 final 2020/0006 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega asutatakse õiglase ülemineku fond ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Euroopa Komisjon võttis 2. mail 2018 vastu ettepaneku, milles käsitletakse mitmeaastast finantsraamistikku ajavahemikuks 2021–20271. See dokument näitas komisjoni suuremat ambitsioonikust kliimaga seotud tegevuste puhul ja sellega tehti ettepanek eraldada sellistele tegevustele kulutustest 25 % (kokku 320 miljardit eurot), mida rahastatakse ELi eelarvest. Seejärel võttis komisjon 29. ja 30. mail 2018 vastu seadusandlikud ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise kohta samal ajavahemikul. Üks peamisi eesmärke, mis suunab ELi investeeringuid aastatel 2021–2027, on „keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu“,2 millega rakendatakse Pariisi kokkulepet. Komisjoni ettepaneku kohaselt keskendub märkimisväärne osa ühtekuuluvusvahenditest sellele prioriteedile. Oluline on seda osa käimasolevas õigusloomeprotsessis kinnitada. Komisjon võttis 11. detsembril 2019 vastu teatise Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, milles esitatakse Euroopa uue majanduskasvu poliitika tegevuskava. Kasvupoliitika põhineb ambitsioonikatel kliima- ja keskkonnaeesmärkidel ning osalusprotsessidel, mis ühendavad kodanikke, linnu ja piirkondi kliimamuutuste vastases võitluses ja keskkonnakaitses. Kooskõlas eesmärgiga saavutada 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsus tõhusal ja õiglasel viisil, tehti Euroopa rohelises kokkuleppes ettepanek õiglase ülemineku mehhanismi kohta, sealhulgas õiglase ülemineku fondi kohta, et mitte kedagi kõrvale jätta. Kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise negatiivsed mõjud ohustavad enim just neid, kes on kõige haavatavamad. Samal ajal toob ülemineku juhtimine kaasa olulised struktuurimuutused. See mõjutab kodanikke ja töötajaid erinevalt ning mitte kõik liikmesriigid, piirkonnad ja linnad ei alusta üleminekut samast punktist või neil ei ole sama reageerimissuutlikkust. Nagu on üksikasjalikumalt kirjeldatud teatises „Kestliku Euroopa investeerimiskava“,3 keskendub õiglase ülemineku mehhanism nendele piirkondadele ja sektoritele, mida üleminek kõige rohkem mõjutab, arvestades nende sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas söest, turbast ja põlevkivist, või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest. Mõned sektorid hääbuvad, kusjuures majandustoodang ja tööhõive langevad pöördumatult majandustegevuste puhul, mis on suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega või põhinevad fossiilkütuste, eelkõige kivisöe, pruunsöe, turba ja põlevkivi tootmisel ja kasutamisel. Samas tuleb ümber kujundada mõni teine suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega sektor, mille jaoks on võimalik leida tehnoloogilisi alternatiive CO2-mahukatele protsessidele, et säilitada majandustoodang ja suurendada tööhõivet. Söetaristu on olemas 108 Euroopa piirkonnas ja peaaegu 237 000 inimest töötab söega seotud tegevusaladel, samal ajal kui peaaegu 10 000 inimest töötab turbakaevandamises ning umbes 6 000 inimest põlevkivitööstuses. Põlevkivitööstus vajab erilist tähelepanu, arvestades selle kütusega seotud väga suurt CO2 heidet. Paljud täiendavad kaudsed töökohad sõltuvad samuti fossiilkütuste väärtusahelast ja suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest. Õiglase ülemineku mehhanism lisandub märkimisväärsele panusele, mida juba antakse ELi eelarvest kõigi üleminekuga otseselt seotud instrumentide kaudu, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kaudu. 1 COM(2018) 322 final. 2 COM(2018) 375 – artikkel 4. 3 COM(2020) 21, 14.1.2020. ET 1 ET  Mehhanism koosneb kolmest sambast: 1) õiglase ülemineku fond, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, 2) InvestEU sihtotstarbeline kava ja 3) koos EIP grupiga loodud avaliku sektori laenurahastu, et kaasata asjaomastesse piirkondadesse täiendavaid investeeringuid. Õiglase ülemineku fondi kasutatakse peamiselt toetuste andmiseks; InvestEU sihtotstarbelise üleminekukavaga kaasatakse erasektori investeeringuid ning partnerlus EIPga võimendab avaliku sektori poolset rahastamist. Õiglase ülemineku fondi raames keskendutakse kliimamuutustest kõige enam mõjutatud piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele ning nende töötajate ja tööotsijate ümberõppele ja aktiivsele kaasamisele. Õiglase ülemineku mehhanismi kahe ülejäänud samba raames tehtavate investeeringute toetuskõlblikkuskriteeriumid on laiaulatuslikumad, et toetada energiaalase üleminekuga seotud tegevusi. Sihtotstarbeline InvestEU kava hõlmab energia- ja transporditaristuga, sealhulgas gaasitaristu ja kaugküttega seonduvaid projekte, samuti CO2-heite vähendamise projekte. Koos EIPga loodud avaliku sektori laenurahastu raames võimaldatakse avaliku sektori asutustel rakendada meetmeid, mis hõlbustavad üleminekut kliimaneutraalsusele. Projektid ulatuvad energia- ja transporditaristust kaugküttevõrkudeni ja energiatõhususe meetmeteni, mis hõlmavad hoonete renoveerimist. Täiendavad avaliku ja erasektori vahendid tehakse kättesaadavaks ühtse reguleeriva raamistiku, eelkõige valdkondlike riigiabi eeskirjade kaudu, mis loob võimalused hõlbustada riiklike vahendite kasutamist projektide jaoks, mis on kooskõlas õiglase ülemineku eesmärkidega. Piirkondadele pakutav nõustamisabi ja tehniline tugi on samuti õiglase ülemineku mehhanismi lahutamatu osa. Pidades silmas uusimaid kättesaadavaid teadusandmeid ja vajadust kiirendada ülemaailmsete kliimameetmete võtmist, kiitis Euroopa Ülemkogu 12. detsembril 2019 heaks eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalne liit ning väljendas heameelt komisjoni teadaande üle, milles tehakse ettepanek investeerida õiglase ülemineku mehhanismi kaudu 100 miljardit eurot, et hõlbustada nende eesmärkide saavutamist. Õiglase ülemineku mehhanismi, sealhulgas õiglase ülemineku fondi vahendeid eraldatakse liikmesriikide kohustuste toetamiseks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit. Õiglase ülemineku fond Õiglase ülemineku fond on peamine vahend, millega toetada piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, ja vältida piirkondlike erinevuste suurenemist. Seega asutatakse õiglase ülemineku fond ühtekuuluvuspoliitika raames, mis on peamine ELi poliitikavahend piirkondlike erinevuste vähendamiseks ja struktuurimuutustega tegelemiseks Euroopa piirkondades, ning mis jagab ühtekuuluvuspoliitika eesmärke konkreetselt kliimaneutraalsusele ülemineku kontekstis. Seda rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames tihedas koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning sidusrühmadega. See tagab üleminekustrateegia isevastutuse ning annab vahendid ja struktuurid tõhusaks juhtimisraamistikuks. Õiglase ülemineku fondist toetatakse kõiki liikmesriike. Seetõttu peaks fondi rahaliste vahendite jaotus kajastama liikmesriikide suutlikkust rahastada vajalikke investeeringuid, et tulla toime kliimaneutraalsusele üleminekuga. Eraldamismeetodi puhul võetakse seetõttu arvesse suurima kasvuhoonegaaside heitemahukusega piirkondade üleminekuga seotud probleemide ulatust (vastavate tööstuslike CO2-heitkoguste kaudu), sotsiaalseid probleeme seoses töökohtade võimaliku kadumisega tööstusharus, söe- ja pruunsöe kaevandamisel ning turba ja põlevkivi tootmises. Meetodi ET 2 ET  puhul võetakse arvesse ka liikmesriikide majandusarengu taset ja sellega seotud investeerimissuutlikkust. Liikmesriigid täiendavad õiglase ülemineku fondi eraldisi oma ERFi ja ESF+ vahenditest konkreetse ja lõpliku ümberpaigutamismehhanismi kaudu. Liikmesriigid eraldavad liidu vahendite täiendamiseks ka riiklikke vahendeid. Liidu kaasrahastamise tase määratakse kindlaks vastavalt selle piirkonna kategooriale, kus kindlaksmääratud territooriumid asuvad. Arvestades, et vahendite ümberpaigutamised ERFist ja ESF+-st kokku on poolteist kuni kolm korda suuremad õiglase ülemineku fondi eraldistest, ning võttes arvesse riiklikku kaasrahastamist, ületab selle fondi üldine rahastamissuutlikkus 30 miljardit eurot ja võib ulatuda 50 miljardi euroni. Selleks et tagada ühtekuuluvuspoliitika jätkuv mõju, ei tohiks ükski liikmesriik eraldada rohkem kui 20 % oma esialgsest ERFi ja ESF+ eraldisest (arvutatuna fondi kohta) täiendava toetusena, mis paigutatakse ümber õiglase ülemineku fondi. Õiglase ülemineku fondi programmitöö Komisjoni ja iga liikmesriigi vahelises dialoogis lepitakse kokku programmide koostamise protsessis, sealhulgas nende territooriumide kindlaksmääramises, kus sekkumine toimub, ja asjakohastes meetmetes. Seda juhitakse Euroopa poolaasta raames. Territooriumid peavad olema sellised, mis on ülemineku majandusliku ja sotsiaalse mõju tõttu kõige negatiivsemalt mõjutatud, eelkõige seoses eeldatava töökohtade kaotamisega ja suurima kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusrajatiste tootmisprotsesside ümberkujundamisega. Võttes arvesse komisjoni analüüsi selle ülesande täitmisel, koostavad liikmesriigid ühe õiglase ülemineku territoriaalse kava või mitu õiglase ülemineku territoriaalset kava, milles nad annavad ülevaate üleminekuprotsessist kuni 2030. aastani kooskõlas riiklike energia- ja kliimakavadega ning üleminekust kliimaneutraalsele majandusele ning määravad seejärel kindlaks kõige enam mõjutatud territooriumid, mida tuleks toetada. Iga kõnealuse territooriumi puhul sätestatakse õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased väljakutsed ning kirjeldatakse üksikasjalikult vajadusi majanduse mitmekesistamise, ümberõppe ja keskkonna taastamise järele. Õiglase ülemineku fondi tõhususe tagamiseks tuleb antav toetus koondada. Kindlaksmääratud territooriumid vastavad seega NUTS 3. tasandi piirkondadele või võivad olla nende osad. Õiglase ülemineku fondist antav toetus põhineb õiglase ülemineku territoriaalsetel kavadel ja on kavandatud ühe või mitme prioriteedi alusel kas programmide raames, mida toetatakse ka ERFist, ESF+-st või Ühtekuuluvusfondist, või sihtotstarbelise õiglase ülemineku fondi programmi raames. Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad on osa programmidest ja need võetakse vastu sama komisjoni otsusega nagu programmgi. Õiglase ülemineku fondist toetuse saamise tingimuseks on õiglase ülemineku territoriaalsete kavade heakskiitmine; kavad peavad eelkõige sisaldama liikmesriigi kohustuste kirjeldust seoses üleminekuprotsessiga, mis on kooskõlas nende riiklike energia- ja kliimakavadega ning ELi eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades tuleks põhjendada ka ERFist ja ESF+-st üle kantud täiendavaid vahendeid ning mis tahes toetust tulusatele investeeringutele ettevõtetes, mis ei ole VKEd, kui seda peetakse vajalikuks. Õiglase ülemineku territoriaalsete kavade heakskiitmine võimaldab toetust saada nii õiglase ülemineku fondist kui ka sihtotstarbelisest õiglase ülemineku kavast InvestEU raames (õiglase ülemineku mehhanismi teine sammas) ja avaliku sektori laenurahastust, mida rakendatakse partnerluses EIPga (kolmas sammas), millega toetatakse investeeringuid asjaomastes piirkondades. Õiglase ülemineku territoriaalseid kavasid tuleks ajakohastada ning need tuleks vajaduse korral uuesti vastu võtta, eelkõige riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamise korral. Nagu kõigi ühtekuuluvuspoliitika programmide puhul, tehakse ka õiglase ülemineku ET 3 ET  fondist toetatavate programmide puhul vahekokkuvõte. Tulemuste põhjal võiks õiglase ülemineku fondi vahendid 2025. aastal vahekokkuvõtte osana liikmesriikide vahel ümber jaotada. Vahekokkuvõte annab ka võimaluse eraldada aastateks 2026 ja 2027 vahendeid, mis pannakse kõrvale järgmise perioodi alguses. Territooriumid, mis saavad toetust õiglase ülemineku fondist, saavad kasu ka sihtotstarbelisest tehnilise abi vahendist. Selle vahendi eesmärk on töötada lihtsal ja integreeritud viisil välja kohandatud meetmepakett, mis hõlmab komisjoni, EIP ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide pakutavat toetust. Juba 2020. aastal abistab komisjon liikmesriike õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ettevalmistamisel. Lisaks toetab projektide ettevalmistamist InvestEU nõustamiskeskus, sealhulgas Jaspers (komisjoni ja EIP ühisalgatus projektide arendamiseks struktuurifondide raames). Lõpuks loob komisjon õiglase ülemineku platvormi, et võimaldada saadud kogemuste ja parimate tavade kahe- ja mitmepoolset vahetamist kõigis mõjutatud sektorites, tuginedes olemasolevale üleminekujärgus söekaevanduspiirkondade platvormile. Vastastikune täiendavus InvestEU õiglase ülemineku kavaga ja EIP avaliku sektori laenurahastuga Õiglase ülemineku mehhanism hõlmab tugevat juhtimisraamistikku, mille fookuses on territoriaalsed üleminekukavad. Selles kontekstis täiendatakse õiglase ülemineku fondi kaudu antavat toetust sihtotstarbelise õiglase ülemineku kavaga InvestEU raames. Sellega toetatakse investeeringute laiemat ulatust, aidates üleminekule kaasa vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste tegevuste, näiteks taastuvenergiasse investeeringute ja energiatõhususe kavade toetamise kaudu. See kava võimaldab rahastada ka energia- ja transporditaristut, sealhulgas gaasitaristut ja kaugkütet, kuid ka CO2-heite vähendamist, piirkondade majanduslikku mitmekesistamist ja sotsiaaltaristuga seotud projekte. Lisaks pakub koos EIPga loodud uus avaliku sektori laenurahastu kohalikele omavalitsustele subsideeritud rahastamist asjaomaste piirkondade hüvanguks. ELi toetus võiks olla muu hulgas ELi eelarvest rahastatava investeerimistoetuse või intressitoetuse vormis, mis kombineeritakse laenudega, mida EIP laiendab kohalikele, piirkondlikele ja teistele avaliku sektori asutustele. Õiglase ülemineku mehhanismi kahel ülejäänud sambal on laiem geograafiline ulatus kui õiglase ülemineku fondil endal, ning sellega toetatakse lisaks investeeringutele projektidesse õiglase ülemineku territooriumidel ka investeeringuid väljaspool neid territooriume, tingimusel et need projektid on õiglase ülemineku territooriumidel toimuva ülemineku jaoks võtmetähtsusega. Käesolevas õigusakti ettepanekus on kohaldamisajaks määratud 1. jaanuar 2021. Ettepanek esitatakse 27 liikmesriigile, sest 29. märtsil 2017 sai Euroopa Ülemkogu Ühendkuningriigilt teate tema kavatsuse kohta astuda välja Euroopa Liidust ja Euratomist Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohaselt. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus ELi tasandi meetmed on põhjendatud ELi toimimise lepingu artikli 174 lõike 1 alusel: liit „töötab [...] välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades.“ ET 4 ET  Õiglase ülemineku fondi asutamise eesmärgil on vaja ettepaneku aluseks võtta ELi toimimise lepingu artikkel 175, milles kutsutakse liitu sõnaselgelt üles toetama artiklis 174 sätestatud eesmärkide saavutamist struktuurifondide, Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega. ELi toimimise lepingu artikli 175 kolmanda lõiguga on samuti ette nähtud, et „kui fondidevälised erimeetmed osutuvad vajalikuks, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu sellised meetmed vastu võtta, ilma et see piiraks liidu muu poliitika raames otsustatud abinõude kohaldamist, tehes otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega.“ • Subsidiaarsus ja proportsionaalsus ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt on liidul liikmesriikidega jagatud pädevus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning sotsiaalpoliitika teatavate aspektide valdkonnas. Samuti on liit pädev võtma meetmeid, et toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide meetmeid hariduse ja kutseõppe ning tööstuse valdkonnas (ELi toimimise lepingu artikkel 6). Õiglase ülemineku fondi rakendamine eelarve jagatud täitmise raames põhineb subsidiaarsuse põhimõttel. Eelarve jagatud täitmise raames delegeerib komisjon strateegilise programmitöö ja rakendusülesanded liikmesriikidele ja piirkondadele. Seega on liidu tegevus piiratud aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga. Eelarve jagatud täitmise eesmärk on tagada, et otsuseid tehakse kodanikele nii lähedal kui võimalik ja et ELi tasandi meetmed on põhjendatud, võttes arvesse riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi võimalusi ja eripärasid. Eelarve jagatud täitmine toob Euroopa oma kodanikele lähemale ja ühendab kohalikud vajadused Euroopa eesmärkidega. Lisaks suurendab see vastutuse võtmist ELi eesmärkide täitmise eest, kuna liikmesriigid ja komisjon jagavad otsustusõigust ja vastutust ning kaasrahastavad programme ühiselt. • Õigusakti valik Ühtekuuluvuspoliitika on asjakohane raamistik õiglase ülemineku fondi jaoks, kuna see on ELi peamine poliitikavaldkond, mis käsitleb struktuurilisi muutusi Euroopa piirkondades. Sellega antakse rahalist toetust investeeringutele mitmesugustes valdkondades, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele, tehes koostööd kohapealsete osalejatega. Samuti nähakse sellega ette integreeritud asukohapõhine lähenemisviis, millega tagatakse sünergia ja sidusus õiglase ülemineku fondist ja ühtekuuluvuspoliitika põhiprogrammidest toetatavate investeeringute vahel. See kiirendab majandusarengut ja asjaomaste piirkondade ümberkorraldamist. Lisaks tagab see liikmesriikide ja piirkondade isevastutuse. See on õiglase ülemineku fondi puhul äärmiselt oluline, sest fond peab tuginema konkreetsete vajadustega kohandatud territoriaalsetele üleminekustrateegiatele, mis hõlmavad terviklikult mitmesuguseid sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke ülesandeid, mis üleminekuga kaasnevad. Ühtekuuluvuspoliitika raames valitakse õigusaktiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vastavalt aluslepingu artikli 175 lõikes 3 sätestatud seadusandlikule tavamenetlusele. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Konsulteerimine sidusrühmadega ET 5 ET  2018. aasta mais ja juunis võttis komisjon vastu ettepanekud 2020. aasta järgse pikaajalise eelarve ning järgmise põlvkonna programmide ja fondide kohta. Selle protsessi lahutamatu osana korraldas komisjon mitu peamisi kuluvaldkondi hõlmavat avalikku konsultatsiooni, et koguda kõigilt huvitatud pooltelt arvamusi selle kohta, kuidas ELi eelarve iga eurot maksimaalselt ära kasutada. Avalik konsultatsioon ELi pikaajalise eelarve üle ühtekuuluvuse valdkonnas toimus 10. jaanuarist 2018 kuni 9. märtsini 2018 ning sellele saadi 4 395 vastust. 85 % vastanutest pidas oluliseks ülesandeks üleminekut vähese CO2-heitega ringmajandusele, millega tagatakse keskkonnakaitse ja vastupanuvõime kliimamuutustele. Siiski leidis ainult 42 % vastanutest, et see ülesanne on praeguste programmide/fondide raames piisavalt lahendatud4. Seoses läbirääkimistega 2020. aasta järgse pikaajalise eelarve üle nõudis Euroopa Parlament oma 7. novembri 2018. aasta vahearuandes sihtotstarbelise eraldise (4,8 miljardit eurot) kehtestamist uuele õiglasele energiale ülemineku fondile, et käsitleda sotsiaalset, sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnamõju töötajatele ja kogukondadele, keda söe- ja süsinikusõltuvuselt üleminek negatiivselt mõjutab. Seda üleskutset on korranud ka Regioonide Komitee, kes on esitanud arvamuse5 sotsiaalmajanduslike struktuurimuutuste kohta Euroopa söekaevanduspiirkondades, kutsudes üles eraldama täiendavaid vahendeid, mis aitaksid rahuldada söekaevanduspiirkondade erivajadusi. Arvamuses tehti sellega seoses ettepanek eraldada 4,8 miljardit eurot uuele õiglasele energiale ülemineku fondile, mille eesmärk on leevendada ülemineku sotsiaalset, sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnamõju nendes piirkondades. Euroopa Ülemkogu rõhutas 18. oktoobri 2019. aasta järeldustes oma kindlat veendumust, et ELil on Pariisi kliimakokkulepet rakendades ka edaspidi juhtroll sotsiaalselt ausal ja õiglasel üleminekul rohelisele majandusele. Samuti kinnitas Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldustes oma eesmärki saavutada kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalne EL. Lisaks kiitis nõukogu Euroopa Ülemkogu heaks põhimõtte pakkuda õiglase ülemineku mehhanismi kaudu kohandatud toetust piirkondadele ja sektoritele, mida üleminek kõige rohkem mõjutab. • Mõjuhinnang Ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta6 on lisatud mõjuhinnang7. Mõjuhinnangus kinnitati kõnealuste fondide jaoks kavandatud rakendussüsteem, mida reguleeritakse ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad,8 ning millega reguleeritakse ka õiglase ülemineku fondi kavandamist ja rakendamist (vt 4. peatükk). Mõjuhinnangus vaadeldi ka probleeme, millega tuleb tegeleda järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ja ühtekuuluvuspoliitika raames. Kooskõlas avaliku konsultatsiooni 4 Avalik konsultatsioon ELi fondide kohta ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas https://ec.europa.eu/info/consultations/public-consultation-eu-funds-area-cohesion_et 5 Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Sotsiaalmajanduslikud struktuurimuutused Euroopa söekaevanduspiirkondades“, täiskogu 136. istungjärk 7.–9. oktoobril 2019, ECON-VI/041. 6 COM(2018) 372 final. 7 SWD(2018) 282 final. 8 COM(2018) 375 final. ET 6 ET  tulemustega kinnitas see vajadust toetada puhtale ja õiglasele energiale üleminekut sihtotstarbelise poliitilise eesmärgi ja asjakohase valdkondliku keskendamise mehhanismi kaudu (vt peatükid 2.2 ja 3.2). Seega on õiglase ülemineku fondi eesmärk põhjendatud, kuna sellega soovitakse tagada õiglane energiaalane üleminek, leevendades majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele kaasa toob. Sel eesmärgil toetab õiglase ülemineku fond energiasüsteemi edukaks ümberkujundamiseks vajalike tööstusprotsesside ümberkujundamist, edendab kõige enam mõjutatud territooriumide majanduslikku mitmekesistamist kooskõlas mõjuhinnangu järeldustega, milles käsitletakse vajadust toetada arukat tööstuse ümberkujundamist (vt peatükk 2.2). Mõjuhinnangus juhiti tähelepanu ka energiasüsteemi ümberkujundamise ebaühtlasele mõjule (vt peatükk 3.3). Eelkõige rõhutati mõjuhinnangus probleeme, millega piirkonnad kõige rohkem silmitsi seisavad, kuna nad sõltuvad tahkekütuse tootmisest ja kuna tahkekütuste osakaal nende energiaallikates on samuti suur. See hinnang õigustab õiglase ülemineku fondi toetuste kavandatavat koondamist kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumidele ja riiklike eraldiste kavandatavat jaotamist. Eespool esitatud analüüsid ja mõju hindamise elemendid toetavad õiglase ülemineku fondi eesmärke ja põhifunktsiooni. Eraldi mõjuhinnangut ei tehtud, kuna see oleks käesoleva seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist edasi lükanud, mis oleks omakorda võinud aeglustada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi. • Valitud üleminekualgatuste rakendamisest saadud õppetunnid Õiglase ülemineku fondi kohaldamisalas ja eesmärgis käsitletakse kliimaneutraalsusele ülemineku mõju ja seega fossiilkütuste (söe, pruunsöe, turba ja põlevkivi) kaevandamise olukorda, aga ka üleminekuks vajalike energiamahukate tööstusprotsesside ümberkujundamist seoses nende sotsiaalse ja majandusliku mõjuga asjaomastel territooriumidel. Sellega seoses on meetmeid juba võetud üleminekujärgus olevate söekaevanduspiirkondade algatuste ja tööstusliku ülemineku etapis piirkondade katsemeetmete raames. Kuigi õiglase ülemineku fondil on suuremad eesmärgid ja see pakub integreeritumat lähenemisviisi, saab nendest algatustest teha järeldusi ka õiglase ülemineku fondi programmitöö ja rakendamise puhul ning vajaduse korral kasutada olemasolevaid töömeetodeid ja -struktuure. Esiteks (alates 2020. aasta jaanuarist) toetab ühtekuuluvuspoliitika üleminekujärgus söekaevanduspiirkondade algatuse raames üleminekut 21 katsepiirkonnas, mille majandus sõltub suurel määral söest. Struktuurimuutustega tegeletakse tervikliku lähenemisviisi kaudu, mis hõlmab üleminekuprotsessi majanduslikku, tööstuslikku, tehnoloogilist ja sotsiaalset mõõdet, kaasates kohalikke osalejaid, sealhulgas sotsiaalpartnereid, tööstust ja valitsusväliseid organisatsioone, ning tehes nendega tihedat koostööd. Mitut sidusrühma hõlmav dialoog ja teadmiste jagamine osutusid väga oluliseks, et tagada kollektiivsed edusammud, läbipaistvus ja kõige tõhusamate vahendite kasutamine ülemineku sotsiaalmajandusliku mõjuga tegelemiseks. Toetus keskendub majanduse ümberkujundamisele kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiatega (nt toetus VKEdele, ettevõtlusinkubaatoritele, innovatsioonile ning tööstuse ja teadlaste koostööle), söega seotud sektorites traditsiooniliselt töötavate töötajate ümberõppele ning energiatõhususe ja alternatiivsete taastuvate energiaallikate edendamisele. Algatuse edu sõltub asjaomaste liikmesriikide, piirkondade ja kohalike osalejate, sealhulgas sotsiaalpartnerite isevastutusest. Seda võimendavad liikmesriikide kaasrahastamise nõuded eelarve jagatud täitmisel ja partnerite kaasamine arengustrateegiasse. ET 7 ET  Teiseks, et aidata ELi piirkondadel tulla toime üleminekuga kestlikumale vähese CO2-heitega majandusele ning energia- ja kliimamuutustest tingitud tööstuse muutustega, on pakutud üleminekuga seotud eritoetust, et edendada innovatsiooni, kõrvaldada investeerimistõkked ja anda kodanikele õiged oskused. Tööstusliku ülemineku etapis piirkondadele suunatud katsemeetme raames saab tuge komisjoni ekspertidelt, samuti ERFi tehnilist abi. ELi toetuse saamiseks on välja valitud 12 piirkonda. 4. MÕJU EELARVELE Komisjon püüab järgida poliitilistes suunistes sätestatud prioriteete osana ELi eelarve laiemast ambitsioonist. Ambitsioonikas õiglase ülemineku fond on selles kontekstis esmatähtis. See on põhjus, miks komisjon esitas juba oma ametiaja alguses käesoleva seadusandliku ettepaneku, mis täiendab olemasolevaid ettepanekuid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Ettepanekut võetakse arvesse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel ja see integreeritakse eeldatavasti järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva üldise kokkuleppe raamistikku. Õiglase ülemineku fondi eelarvevahendid peaksid olema 7,5 miljardit eurot (2018. aasta hindades), võimalusega seda ambitsioonitaset vajaduse korral hiljem suurendada. 5. MUU TEAVE • Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus Õigusraamistik koosneb sihtotstarbelisest ettepanekust määruse kohta, millega asutatakse õiglase ülemineku fond, ning vajalikest tulenevatest muudatustest komisjoni ettepanekus ühissätete määruse kohta, et lisada õiglase ülemineku fond kõnealusesse määrusesse uue fondina ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESF+ kõrval. Õiglase ülemineku fondi loomist ja rakendamist reguleeritakse ühissätete määrusega. Ettepanek võtta vastu määrus, millega asutatakse õiglase ülemineku fond, keskendub järgmistele aspektidele:  sätestada õiglase ülemineku fondi reguleerimisese;  määratleda asjaomane erieesmärk, mida kasutatakse õiglase ülemineku fondi vahendite programmitöös sihtotstarbelise prioriteedi või programmi alusel ühtekuuluvuspoliitika tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames;  sätestada õiglase ülemineku fondile rahaliste vahendite eraldamise geograafiline ulatus ja metoodika;  määrata kindlaks õiglase ülemineku fondile antava toetuse ulatus;  täpsustada õiglase ülemineku territoriaalsete kavade sisu, sealhulgas liikmesriikide vajadus määrata kindlaks need territooriumid, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele kõige rohkem mõjutab ja kuhu suunatakse toetus õiglase ülemineku fondist;  luua raamistik oma saavutuste mõõtmiseks asjakohaste näitajate abil ja mehhanism toetuse kohandamiseks juhuks, kui eesmärke ei saavutata. ET 8 ET  2020/0006 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega asutatakse õiglase ülemineku fond EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust9, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust10, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Liidu ühtekuuluvuspoliitikat aastateks 2021–2027 reguleeriv õigusraamistik aitab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames täita liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, keskendades liidu rahastamise keskkonnasõbralikele eesmärkidele. Käesoleva määrusega rakendatakse ühte prioriteetidest, mis on sätestatud teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (edaspidi „Euroopa roheline kokkulepe“),11 ja mis on osa kestliku Euroopa investeerimiskavast,12 millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda majanduslike ja sotsiaalsete kuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele, kus ülejäävaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid kompenseeritakse samaväärse absorptsiooniga. (2) Üleminek kliimaneutraalsele ringmajandusele on üks liidu olulisemaid poliitikaeesmärke. Euroopa Ülemkogu kinnitas 12. detsembril 2019 eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalne liit. Kuigi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemine on pikas perspektiivis kõigile kasulik ning pakub keskpikas perspektiivis kõigile võimalusi ja väljakutseid, ei alusta kõik piirkonnad ja liikmesriigid üleminekut samast punktist või neil ei ole sama reageerimissuutlikkust. Mõned on teistest edasijõudnumad, samas kui üleminekul on laiem sotsiaalne ja majanduslik mõju nendele piirkondadele, mis sõltuvad suurel määral fossiilkütustest – eriti söest, pruunsöest, turbast ja põlevkivist – või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusharudest. Selline olukord ei tekita mitte ainult riski, et üleminek kliimaneutraalsusele toimub liidus eri kiirusel, vaid tekitab ka piirkondadevaheliste 9 ELT C , , lk . 10 ELT C , , lk . 11 COM(2019) 640 final, 11.12.2019. 12 COM(2020) 21, 14.1.2020. ET 9 ET  erinevuste suurenemise ohu, mis kahjustab sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke. (3) Edu saavutamiseks peab üleminek olema kõigi jaoks õiglane ja sotsiaalselt vastuvõetav. Seetõttu peavad nii liit kui ka liikmesriigid võtma algusest peale arvesse ülemineku majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning kasutama kõiki võimalikke vahendeid kahjulike tagajärgede leevendamiseks. Liidu eelarvel on selles oluline roll. (4) Nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes ja kestliku Euroopa investeerimiskavas, peaks õiglase ülemineku mehhanism täiendama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) muid meetmeid. See peaks aitama kaasa kliimaneutraalse liidu suunas liikumise sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega tegelemisele, koondades liidu eelarvekulutused kliima- ja sotsiaalsetele eesmärkidele piirkondlikul tasandil. (5) Käesoleva määrusega asutatakse õiglase ülemineku fond (Just Transition Fund, JTF), mis on üks ühtekuuluvuspoliitika raames rakendatava õiglase ülemineku mehhanismi alustalasid. Õiglase ülemineku fondi eesmärk on leevendada kliimamuutustega seotud ülemineku kahjulikku mõju, toetades kõige enam mõjutatud territooriume ja asjaomaseid töötajaid. Õiglase ülemineku fondi erieesmärgi kohaselt peaksid fondist toetatavad meetmed otseselt aitama leevendada ülemineku mõju, kuna nendega rahastatakse kohaliku majanduse mitmekesistamist ja ajakohastamist ning leevendatakse negatiivset mõju tööhõivele. See kajastub õiglase ülemineku fondi erieesmärgis, mis on kehtestatud samal tasandil ja loetletud koos määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärkidega. (6) Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kliimakokkulepet, ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud kohustustega ja liidu suurema ambitsioonikusega, nagu on kavandatud Euroopa rohelises kokkuleppes, peaks õiglase ülemineku fond andma olulise panuse kliimameetmete peavoolustamisse. Õiglase ülemineku fondi omavahendid täiendavad investeeringuid, mida on vaja, et saavutada üldeesmärk, st liidu eelarvekulutustest 25 % eraldamine kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. ERFist ja ESF+-st ümberpaigutatud vahendid aitavad täiel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele. (7) Õiglase ülemineku fondi vahendid peaksid täiendama ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavaid vahendeid. (8) Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on väljakutse kõigile liikmesriikidele. Eriti keerukas on see liikmesriikide jaoks, kes sõltuvad suurel määral fossiilkütustest või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest, mille puhul tuleb tegevus järk-järgult lõpetada, või kes peavad kliimaneutraalsusele ülemineku tõttu kohandusi tegema ja kellel puuduvad selleks rahalised vahendid. Seetõttu peaks õiglase ülemineku fond hõlmama kõiki liikmesriike, kuid selle rahaliste vahendite jaotus peaks kajastama liikmesriikide suutlikkust rahastada vajalikke investeeringuid, et tulla toime kliimaneutraalsusele üleminekuga. (9) Selleks et kehtestada õiglase ülemineku fondile asjakohane finantsraamistik, peaks komisjon objektiivsete kriteeriumide alusel sätestama eraldiste jaotuse liikmesriikide ja aastate kaupa tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. (10) Käesolevas määruses määratakse kindlaks investeeringute liigid, mille kulusid õiglase ülemineku fond võib toetada. Kõik toetatavad tegevused peaksid olema täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega. Investeeringute loetelu peaks sisaldama neid, mis toetavad kohalikku majandust ja on pikas perspektiivis kestlikud, ET 10 ET  võttes arvesse kõiki rohelise kokkuleppe eesmärke. Rahastatavad projektid peaksid toetama üleminekut kliimaneutraalsele ringmajandusele. Hääbuvate sektorite puhul, nagu söel, pruunsöel, turbal ja põlevkivil või kõnealuste fossiilkütuste kaevandamisel põhinev energiatootmine, peaks toetus olema seotud asjaomase tegevuse järkjärgulise lõpetamisega ja tööhõive taseme vastava vähendamisega. Suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega sektorite ümberkujundamiseks tuleks toetusega edendada uusi tegevusi, võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid, uusi protsesse või tooteid, mis toovad kaasa heitkoguste märkimisväärse vähendamise, kooskõlas ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide ja kliimaneutraalsuse eesmärgiga aastaks 2050, 13 säilitades ja suurendades samal ajal tööhõivet ning vältides keskkonnaseisundi halvenemist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tegevustele, millega edendatakse innovatsiooni ja teadusuuringuid arenenud ja säästvate tehnoloogiate valdkonnas, samuti digiteerimise ja ühenduvuse valdkonnas, tingimusel et sellised meetmed toetavad üleminekut kliimaneutraalsele ringmajandusele ja aitavad leevendada sellise ülemineku negatiivseid kõrvalmõjusid. (11) Kliimamuutustega seotud üleminekust enim mõjutatud kodanike kaitsmiseks peaks õiglase ülemineku fond hõlmama ka mõjutatud töötajate oskuste täiendamist ja ümberõpet, et aidata neil kohaneda uute töövõimalustega ning pakkuda tööotsijatele abi töö otsimisel ja aktiivset kaasamist tööturule. (12) Selleks et suurendada üleminekust mõjutatud territooriumide majanduslikku mitmekesisust, peaks õiglase ülemineku fond toetama tulusaid investeeringuid VKEdesse. Tulusat investeeringut tuleks käsitada investeeringuna ettevõtete põhivarasse või immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota kaupu ja teenuseid, aidates seega kaasa kapitali kogumahutusele ja tööhõivele. Ettevõtete puhul, mis ei ole VKEd, tuleks tulusaid investeeringuid toetada üksnes siis, kui need on vajalikud üleminekust tingitud töökohtade kaotuse leevendamiseks, luues uusi või kaitstes märkimisväärsel arvul olemasolevaid töökohti, ning kui need ei põhjusta ümberpaigutamist ega tulene sellest. Investeeringud olemasolevatesse tööstusrajatistesse, sealhulgas liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud rajatistesse, peaksid olema lubatud, kui need aitavad kaasa 2050. aastaks kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja on oluliselt väiksemad asjakohastest võrdlusalustest, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ14 alusel, ning kui nende tulemuseks on märkimisväärse arvu töökohtade kaitse. Iga sellist investeeringut tuleks vastavalt põhjendada asjakohases õiglase ülemineku territoriaalses kavas. Siseturu terviklikkuse ja ühtekuuluvuspoliitika kaitsmiseks peaks toetus ettevõtjatele olema kooskõlas liidu riigiabi eeskirjadega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108, ning eelkõige peaks muude ettevõtjate kui VKEde tulusate investeeringute toetamine piirduma ettevõtjatega, kes asuvad piirkondades, mis on määratletud abi saavate piirkondadena ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses. 13 Nagu on sätestatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“, COM(2018) 773 final. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32). ET 11 ET  (13) Selleks et tagada õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamise paindlikkus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames, peaks olema võimalik ette valmistada iseseisev õiglase ülemineku fondi programm või kavandada õiglase ülemineku fondi vahendeid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+-st (ESF+) või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi raames ühe või mitme sihtotstarbelise prioriteedi raames. Vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklile 21a tuleks õiglase ülemineku fondi vahendeid suurendada ERFist ja ESF+-st saadava täiendava rahastamisega. ERFist ja ESF+-st ümberpaigutatud asjaomased summad peaksid olema kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sätestatud tegevuste liikidega. (14) Õiglase ülemineku fondi toetus peaks sõltuma üleminekuprotsessi tõhusast rakendamisest konkreetsel territooriumil, et saavutada kliimaneutraalne majandus. Sellega seoses peaksid liikmesriigid koostöös asjaomaste sidusrühmadega ja komisjoni toetusel ning kooskõlas oma riiklike energia- ja kliimakavadega koostama õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult üleminekuprotsessi. Selleks peaks komisjon looma õiglase ülemineku platvormi, mis tugineks olemasolevale üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade platvormile, et võimaldada kahe- ja mitmepoolset kogemuste ja parimate tavade vahetamist kõigis mõjutatud sektorites. (15) Õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades tuleks kindlaks määrata kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumid, kuhu õiglase ülemineku fondi toetus tuleks koondada, ning kirjeldada konkreetseid meetmeid, mida tuleb võtta kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks, eelkõige seoses fossiilkütuste tootmist või muid suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusi hõlmavate rajatiste ümberkorraldamise või sulgemisega. Need territooriumid peaksid vastama NUTS 3. tasandi piirkondadele või olema nende osad. Kavades tuleks üksikasjalikult kirjeldada nende territooriumide probleeme ja vajadusi ning määrata kindlaks vajalikud tegevused viisil, mis tagab kliimamuutustele vastupanuvõimelise ning kliimaneutraalsusele üleminekuga ja rohelise kokkuleppe eesmärkidega kokkusobiva majandustegevuse ühtse arengu. Õiglase ülemineku fondist peaksid rahalist toetust saama ainult need investeeringud, mis on kooskõlas üleminekukavadega. Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad peaksid olema osa programmidest (mida toetavad olenevalt asjaoludest kas ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond või JTF), mille komisjon on heaks kiitnud. (16) Selleks et suurendada õiglase ülemineku fondi vahendite kasutamise tulemustele orienteeritust, peaks komisjonil kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega olema võimalik kohaldada finantskorrektsioone, kui õiglase ülemineku fondi erieesmärgi saavutamiseks seatud eesmärgid on suures ulatuses saavutamata. (17) Selleks et täiendada ja muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse III lisas sisalduvaid elemente, mis seonduvad ühiste väljund- ja tulemusnäitajatega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes15 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid 15 ELT L 123, 12.5.2016, lk 13. ET 12 ET  liikmesriikide ekspertidega samal ajal; nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (18) Selleks et kehtestada õiglase ülemineku fondile asjakohane finantsraamistik, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada eraldiste jaotus liikmesriikide ja aastate kaupa vastavalt I lisale. (19) Käeoleva määruse eesmärke, nimelt toetada territooriume, kus toimuvad majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, et minna üle kliimaneutraalsele majandusele, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada. Selle peamised põhjused on ühelt poolt erinevused eri territooriumide arengutasemes ja mahajäämus kõige ebasoodsamates piirkondades, samuti liikmesriikide ja territooriumide rahaliste vahendite piiratus ning teiselt poolt vajadus ühtse rakendusraamistiku järele, mis hõlmaks mitut eelarve jagatud täitmise alla kuuluvat liidu fondi. Kuna neid eesmärke saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala 1. Käesoleva määrusega asutatakse õiglase ülemineku fond, et toetada territooriume, mis seisavad silmitsi tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega, mis on seotud 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessiga. 2. Selles sätestatakse õiglase ülemineku fondi erieesmärk, selle geograafiline ulatus ja vahendid, selle toetuse kohaldamisala seoses määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 4 lõike 2 punktis a] osutatud tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga ning programmitöö erisätted ja järelevalveks vajalikud näitajad. Artikkel 2 Erieesmärk Kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [4 lõike 1] teise lõiguga aitab õiglase ülemineku fond kaasa ühtsele erieesmärgile „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnamõjudega“. Artikkel 3 Õiglase ülemineku fondi geograafiline ulatus ja vahendid tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames 1. Õiglase ülemineku fond toetab tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki kõigis liikmesriikides. 2. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames on eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ajavahemikul 2021–2027 ette nähtud 7,5 miljardit eurot (2018. aasta hindades) õiglase ülemineku fondi vahendeid, mida võib suurendada vastavalt vajadusele liidu eelarvest eraldatud lisavahenditega ja muude vahenditega kooskõlas kohaldatava alusaktiga. ET 13 ET  Programmitöö ja edasise liidu eelarvesse lisamise eesmärgil korrigeeritakse esimeses lõigus osutatud summat aastas 2 % indeksiga. 0,35 % esimeses lõigus osutatud summast eraldatakse komisjoni algatusel antavaks tehniliseks abiks. 3. Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles sätestatakse vahendite iga- aastane jaotus, sh kõigi lõikes 2 osutatud täiendavate vahendite jaotus liikmesriikide vahel vastavalt I lisas sätestatud metoodikale. 4. Erandina määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklist [21a] ei nähta selliste lõikes 2 osutatud täiendavate vahendite puhul, mis on õiglase ülemineku fondile liidu eelarvest või muudest vahenditest eraldatud, ette täiendavat toetust ERFist või ESF+- st. Artikkel 4 Toetuse kohaldamisala 1. Õiglase ülemineku fondist toetatakse üksnes tegevusi, mis on otseselt seotud artiklis 2 sätestatud erieesmärgiga, ja mis aitavad kaasa artikli 7 kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalsete kavade rakendamisele. 2. Kooskõlas lõikega 1 toetatakse õiglase ülemineku fondist üksnes järgmisi tegevusi: a) tulusad investeeringud VKEdesse, sealhulgas idufirmadesse, mis toovad kaasa majanduse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise; b) investeeringud uute ettevõtete loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu; c) investeeringud teadus- ja innovatsioonitegevusse ning kõrgtehnoloogiale ülemineku edendamine; d) investeeringud taskukohase puhta energia tehnoloogia ja taristu kasutuselevõttu, kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, energiatõhususse ja taastuvenergiasse; e) investeeringud digitaliseerimisse ja digitaalsesse ühenduvusse; f) investeeringud asjaomaste kohtade taastamisse ja saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ja otstarbe muutmist käsitlevatesse projektidesse; g) investeeringud ringmajanduse edendamisse jäätmete vähendamise, sealhulgas jäätmetekke vältimise, ressursitõhususe, korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtu kaudu; h) töötajate oskuste täiendamine ja ümberõpe; i) tööotsijatele tööotsingualase abi pakkumine; j) tööotsijate aktiivne kaasamine; k) tehniline abi. Lisaks võib õiglase ülemineku fondist toetada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kohaselt eritoetuspiirkondadena määratletud piirkondades tulusaid investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd, tingimusel et sellised investeeringud on heaks kiidetud osana õiglase ülemineku territoriaalsest kavast, mis põhineb artikli 7 lõike 2 punktiga h nõutaval teabel. Sellised investeeringud on ET 14 ET  toetuskõlblikud üksnes juhul, kui need on vajalikud õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamiseks. Õiglase ülemineku fondist võib toetada ka investeeringuid, mille eesmärk on saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamine, tingimusel et sellised investeeringud on heaks kiidetud osana õiglase ülemineku territoriaalse kavast, mis põhineb artikli 7 lõike 2 punktiga i nõutaval teabel. Sellised investeeringud on toetuskõlblikud üksnes juhul, kui need on vajalikud õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamiseks. Artikkel 5 Toetuse kohaldamisalast väljajätmine Õiglase ülemineku fondist ei toetata: a) tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist; b) tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ega turustamist; c) komisjoni määruse (EL) nr 651/201416 artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid; d) investeeringuid fossiilkütuste tootmisse, töötlemisse, jaotusse, ladustamisse või põlemisse; e) investeeringuid lairibataristusse piirkondades, kus on vähemalt kaks samaväärse kategooria lairibavõrku. Artikkel 6 Õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine 1. Õiglase ülemineku fondi vahendid kavandatakse nende piirkondade kategooriate jaoks, kus asjaomased territooriumid asuvad, võttes aluseks õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 7 ja mille komisjon on programmi või programmi muutmise osana heaks kiitnud. Vahendid kavandatakse eraldada ühe või mitme eriprogrammi või programmi ühe või mitme prioriteedi raames. Komisjon kiidab asjaomases õiglase ülemineku territoriaalses kavas sisalduva programmi heaks üksnes juhul, kui üleminekuprotsessist kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide kindlaksmääramine on nõuetekohaselt põhjendatud ja asjaomane õiglase ülemineku territoriaalne kava on kooskõlas asjaomase liikmesriigi riikliku energia- ja kliimakavaga. 2. Õiglase ülemineku fondi prioriteet või prioriteedid hõlmavad õiglase ülemineku fondi vahendeid, mis koosnevad õiglase ülemineku fondi kogueraldisest või osalisest eraldisest liikmesriikidele ning määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [21a] kohaselt üle kantud vahenditest. Õiglase ülemineku fondi prioriteedile üle kantavate ERFi ja ESF+ vahendite kogusumma peab olema vähemalt poolteist korda suurem kui õiglase ülemineku fondist sellele prioriteedile antava toetuse summa, kuid ei ületa kõnealust summat üle kolme korra. 16 Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1). ET 15 ET  Artikkel 7 Õiglase ülemineku territoriaalne kava 1. Liikmesriigid koostavad koos asjaomaste territooriumide vastavate ametiasutustega ühe õiglase ülemineku territoriaalse kava või mitu õiglase ülemineku territoriaalset kava, mis hõlmavad üht või mitut mõjutatud territooriumi, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 868/2014)17 kehtestatud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 3. tasandile (edaspidi „NUTS 3. tasandi piirkonnad“) või selle osadele, vastavalt II lisas esitatud vormile. Territooriumid peavad olema sellised, mis on ülemineku majandusliku ja sotsiaalse mõju tõttu kõige negatiivsemalt mõjutatud, eelkõige seoses eeldatava töökohtade kaotamisega fossiilkütuse tootmises ja kasutamises ning suurima kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusrajatiste tootmisprotsesside ümberkujundamise vajadusega. 2. Õiglase ülemineku territoriaalne kava sisaldab järgmisi elemente: a) riiklikul tasandil kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi kirjeldus, sealhulgas riikliku energia- ja kliimakava kõige viimasema versiooniga kooskõlas olevate peamiste üleminekuetappide ajakava; b) vastavalt lõikele 1 põhjendus selliste territooriumide kindlaksmääramiseks, mida punktis a osutatud üleminekuprotsess kõige negatiivsemalt mõjutab ja mida õiglase ülemineku fondist toetatakse; c) hinnang, mis antakse kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide üleminekuprobleemidele, sealhulgas kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju, ning milles tehakse kindlaks mõjutatud töökohtade ja kaotatavate töökohtade võimalik arv, arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, mis on seotud suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusalade ümberkujundamise või lõpetamisega kõnealustel territooriumidel; d) kirjeldus selle kohta, milline on õiglase ülemineku fondi toetuse eeldatav panus kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõjuga tegelemisel; e) hinnang selle kohta, kas kava on kooskõlas muude riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate ja kavadega; f) juhtimismehhanismide (partnerluskokkulepped, kavandatud järelevalve- ja hindamismeetmed ning vastutavad asutused) kirjeldus; g) kavandatud tegevuste liikide kirjeldus ja nende eeldatav panus ülemineku mõju leevendamisse; h) kui toetust antakse tulusateks investeeringuteks muudesse ettevõtetesse kui VKEd, siis selliste toimingute ja ettevõtete täielik loetelu ning sellise toetuse vajalikkuse põhjendus puudujääkide analüüsi abil, mis näitab, et eeldatavasti kaotatavate töökohtade arv on suurem kui ilma investeeringuta loodud töökohtade arv; 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mail 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1). ET 16 ET  i) kui toetust antakse investeeringuteks, mille eesmärk on saavutada direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamine, siis toetatavate tegevuste täielik loetelu ja põhjendus selle kohta, et need aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja vähendavad märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heidet, olles oluliselt väiksemad asjakohastest võrdlusalustest, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ alusel, ning kui nende tulemuseks on märkimisväärse arvu töökohtade kaitse; j) koostoime ja vastastikune täiendavus muude liidu programmide ja õiglase ülemineku mehhanismi sammastega, et tegeleda kindlakstehtud arenguvajadustega. 3. Õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ettevalmistamisse ja rakendamisse kaasatakse asjaomased partnerid kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikliga [6]. 4. Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad peavad olema kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [23] osutatud territoriaalsete strateegiatega, asjaomaste aruka spetsialiseerumise strateegiatega, riiklike energia- ja kliimakavadega ning Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. Kui määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohase riikliku energia- ja kliimakava läbivaatamise tulemusel on vaja õiglase ülemineku territoriaalne kava läbi vaadata, tehakse seda vahekokkuvõte osana vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklile 14. Artikkel 8 Näitajad 1. Kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 12 lõike 1 teise lõigu punktiga a], [artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktiga ii] ja [artikli 37 lõike 2 punktiga b] kehtestatakse ühised väljund- ja tulemusnäitajad, nagu on sätestatud III lisas ning, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud õiglase ülemineku territoriaalse kavaga, programmipõhised väljund- ja tulemusnäitajad. 2. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed. Kui komisjon on määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [14 lõike 2] kohaselt esitatud programmi muutmise taotluse heaks kiitnud, siis eesmärke enam ei muudeta. 3. Kui õiglase ülemineku fondi prioriteedi raames toetatakse artikli 4 lõike 2 punktis h, i või j osutatud tegevusi, edastatakse osalejaid käsitlevate näitajate kohta andmed vaid siis, kui kõnealuse osaleja kohta on olemas kõik III lisaga nõutud andmed. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et teha vajalikke kohandusi kasutatavate näitajate loetelus. Artikkel 9 Finantskorrektsioonid Kui komisjon järeldab programmi lõpliku tulemusaruande läbivaatamise põhjal, et vähemalt 65 % õiglase ülemineku fondi vahendite ühe või mitme väljund- või tulemusnäitaja jaoks kehtestatud eesmärgist ei ole saavutatud, võib ta teha määruse (EL) [uus ühissätete määrus] ET 17 ET  artikli [98] kohaselt finantskorrektsioone, vähendades õiglase ülemineku fondist asjaomasele prioriteedile antavat toetust võrdeliselt saavutustega. Artikkel 10 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 8 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 8 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 11 Jõustumine Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 18 ET  FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse õiglase ülemineku fond 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond) Keskkond ja kliimameetmed kuni mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute heakskiitmiseni 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb: X uut meedet  uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 18  olemasoleva meetme pikendamist  ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.4.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava 2020. aasta teine pool – määruse vastuvõtmine Alates 2020. aastast – õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ettevalmistamine liikmesriikides 2021. aasta – programmi vastuvõtmine ja rakendamise alustamine 1.4.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi meetmed seoses õiglase ülemineku fondiga on põhjendatud eesmärkidega, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 174, mille kohaselt tuleb erilist tähelepanu pöörata tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad tingimused. Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on väljakutse kõigile liikmesriikidele. See on eriti keeruline nende liikmesriikide jaoks, kes sõltuvad suurel määral fossiilkütustest või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusharudest, mis kaotatakse järk-järgult või mida üleminek tugevasti mõjutab ja kellel puuduvad rahalised vahendid kliimamuutustega kohanemiseks, et saavutada kliimaneutraalsus. 18 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 19 ET  Õiglase ülemineku fond aitab ületada üleminekuga seotud probleeme ning suurendab liikmesriikide fiskaalvõimekust vajalike investeeringute tegemiseks ja meetmete võtmiseks. 1.4.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Liidu tasandil on juba võetud meetmeid söekaevanduspiirkondade üleminekualgatuste ja katsemeetmete raames, mis on mõeldud tööstusliku ülemineku etapis olevatele piirkondadele, et edendada energia- ja kliimaalast üleminekut. Kuigi õiglase ülemineku fondil on suuremad eesmärgid ja see pakub integreeritumat lähenemisviisi, võiks kõnealustest algatustest teha kasulikke järeldusi fondi kavandamise ja rakendamise jaoks. Esiteks toetatakse üleminekujärgus söekaevanduspiirkondade algatusega üleminekut 21 katsepiirkonnas, mille majandus sõltub suurel määral söest. Struktuurimuutustega tegeletakse tervikliku lähenemisviisi kaudu, mis hõlmab üleminekuprotsessi majanduslikku, tööstuslikku, tehnoloogilist ja sotsiaalset mõõdet, kaasates kohalikke osalejaid ja tehes nendega tihedat koostööd. Toetus keskendub majanduse ümberkujundamisele kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiatega (nt toetus VKEdele, ettevõtlusinkubaatoritele, innovatsioonile ning tööstuse ja teadlaste koostööle), söesektoris traditsiooniliselt töötavate töötajate ümberõppele ning energiatõhususe ja alternatiivsete taastuvate energiaallikate edendamisele. Algatuse edu sõltub asjaomaste liikmesriikide ja piirkondade isevastutusest. Seda võimendavad liikmesriikide kaasrahastamise nõuded eelarve jagatud täitmisel ning partnerite kaasamine arengustrateegiasse. Samuti selleks, et aidata ELi piirkondadel juhtida üleminekut kestlikumale vähese CO2-heitega majandusele, on antud konkreetset toetust innovatsiooni edendamiseks, investeerimistõkete kõrvaldamiseks, kodanike varustamiseks õigete oskustega ning juhtida energia ja kliimamuutustega seotud üleminekust tingitud muutusi tööstuses. Katsemeetme raames saab tuge komisjoni ekspertidelt ja antakse tehnilist abi Euroopa Regionaalarengu Fondist. ELi toetuse saamiseks on välja valitud 12 piirkonda. 1.4.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega Õiglase ülemineku fondi loomist ja rakendamist reguleeritakse ühissätete määrusega, millega reguleeritakse muu hulgas ka Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfond+. Seetõttu on vastastikune täiendavus ja koostoime nende fondidega äärmiselt tugev, sealhulgas kahe ühtekuuluvuspoliitika fondi sihtotstarbeliste ülekannete kaudu. Õiglase ülemineku fondi hallatakse kooskõlas muude õiglase ülemineku mehhanismi sammastega. Fond peaks olema Euroopa uue rohelise kokkuleppe ja kestliku Euroopa investeerimiskava seisukohast tulemuslik. Samuti on see tihedalt seotud punktis 1.4.3 nimetatud algatustega. ET 20 ET  1.5. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju X piiratud kestusega –  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA – X finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021– 2027 ning maksete assigneeringutele ajavahemikul 2021–2027 ja sellest edasi  piiramatu kestusega – Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, – millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.6. Ettenähtud eelarve täitmise viisid19  Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt –  oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; –  rakendusametite kaudu X Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega  Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; –  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); –  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; –  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; –  avalik-õiguslikele asutustele; –  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised; –  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised; –  isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. – Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. 19 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx ET 21 ET  2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Märkige sagedus ja tingimused. Järelevalvesüsteemi ja aruandluseeskirju reguleeritakse ühissätete määrusega ning need on samad, mida kohaldatakse ühissätete määruse alusel ülejäänud seitsme fondi puhul, mille eelarvet täidetakse jagatult. Ühissätete määruse kohased eeskirjad rajanevad 2014.–2020. aasta eelarveperioodi heal taval ja põhinevad jätkuvalt jagatud eelarve täitmise süsteemil. Iga programmi järelevalvekomiteele antakse suurem roll programmi tulemuslikkuse ja rakendamist mõjutavate tegurite jälgimise küsimustes. Läbipaistvuse tagamiseks peavad järelevalvekomiteedele esitatud dokumendid olema avalikud. Igal aastal toimuvad ka komisjoni ja liikmesriikide osavõtul tulemuslikkuse hindamise koosolekud. Kehtib lõpliku tulemusaruande esitamise nõue. Ühisnäitajate kindlaksmääramine aitab parandada järelevalveandmete kättesaadavust ja võimaldab neid koondada liidu tasandil. Need näitajad on eraldi kehtestatud õiglase ülemineku fondi kohta, kuid on sidusas raamistikus Euroopa Regionaalarengu Fondi jaoks kavandatud näitajatega. Tänu elektroonilistele andmetele on selline süsteem lihtsam ja läbipaistvam. 2014.– 2020. aastal kehtis nõue luua elektrooniline süsteem andmete vahetamiseks toetusesaajate ja korraldusasutuste vahel ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi erinevate haldajate vahel. Käesolev määrus tugineb sellele ja sellega arendatakse edasi andmete kogumise teatavaid aspekte. Kõiki andmeid, mida on vaja rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks, sealhulgas programmide tulemus- ja tegevusnäitajad, hakatakse nüüd edastama elektrooniliselt. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus. Haldus- ja kontrollisüsteemi reguleeritakse ühissätete määrusega ning need on samad, mida kohaldatakse ühissätete määruse alusel ülejäänud seitsme fondi puhul, mille eelarvet täidetakse jagatult. Arvestades positiivseid tulemusi tänu veamäära vähenemisele, millest Euroopa Kontrollikoda on teatanud (kuid võttes arvesse ka teatavat ebakindlust, kuna täitmistsükkel ei ole veel lõpule jõudnud ja seetõttu ei saa veel teha lõplikke järeldusi kõigi asjaolude kohta), tuleb juhtimis- ja kontrollisüsteemi olemasolevad põhielemendid ning aastateks 2014–2020 kehtestatud finantsjuhtimiseeskirjad säilitada. Tuleb siiski tunnistada, et 2014.–2020. aasta programmide täitmine hilines ning et mõnel juhul tingisid kehtestatud nõuded halduskoormuse liigse suurenemise. Seetõttu tehakse ettepanek haldus- ja kontrollisüsteemi kuuluvate eri organite ülesandeid ja kohustusi täpsustada, eelkõige pidades silmas tegevuste valikut ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimise tagamise nõudeid. Prognoositavuse huvides on õigusakti üle võetud kõik üksikasjad ja teisesed eeskirjad, mis varem olid kehtestatud teiseste õigusaktidega. Puudub määramisprotsessi algatamise nõue; õigusaktiga on ette nähtud olemasolevate ET 22 ET  süsteemide kasutamise pikendamine. Programmide jaoks, millel on hästi toimiv haldus- ja kontrollisüsteem ning mille tulemused on olnud head, on ette nähtud lihtsustamine. Selgemaks on muudetud ka riskipõhise halduskontrolli nõudeid, ühtset auditikorda ja miinimumnõudeid, mida kohaldatakse väiksemate programmide suhtes, mille puhul võib tekkida vajadus valimeid moodustada mittestatistiliste meetoditega. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Komisjoni 2020. aasta järgset aega käsitlevates ettepanekutes, milles on kaalutud muudatuste ja lihtsustuste tegemise võimalusi, on võetud arvesse mitmeid kontrollikoja soovitusi, mis käsitlevad 2020. aasta järgset perioodi reguleerivate õigusaktide ettevalmistamist. Eelkõige uuriti soovitust vaadata läbi fondide rakendamismehhanism (audit 2015/AUD/0195, 1. soovitus); arvesse võeti ka kõrgetasemelise töörühma soovitusi. Varasem kõrge veamäär oli sageli põhjustatud vähesest õiguskindlusest ning sellest, et näiteks riigihangete valdkonna õigusnorme sai mitmeti tõlgendada. Komisjoni ühissätete määruse ettepanekus on mitu uudset aspekti, näiteks riskipõhine halduskontroll, riskipõhine auditistrateegia, nõuded statistilise valimi koostamise proportsionaalsuse kohta ning konkreetsed sätted kontrolli proportsionaalsuse ja riiklikke haldus- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsuse kohta. Haldus- ja kontrollisüsteemide asjakohaseid aspekte on üksikasjalikult käsitletud lisades, mille eesmärk on suurendada õiguskindlust. Välditud on vajadust võtta vastu teiseseid õigusakte ja mahukaid suuniseid, nagu see on seni pärast ühissätete määruse vastuvõtmist tavaks olnud. 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). Praegust rakendusmehhanismi, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, on kritiseeritud põhjusel, et see on liiga keeruline, et selles võib kergesti tekkida vigu ning et see põhjustab suuri kulusid kõigil haldustasanditel. Oma kriitikat on selle kohta teinud ka kontrollikoda. Komisjon on kõiki neid olulisimaid tahke hoolikalt vaaginud, et leida õige tasakaal aruandekohustuse, lihtsustamise ja tulemuslikkuse vahel. Tehtud on lihtsustusi, et vältida toetusesaajate suhtes teostatavate eri tasandi kontrollide ning haldus- ja kontrollisüsteemi erinevate funktsioonide kattumise ohtu. Nii näiteks tuleb pärast 2020. aastat asendada sertifitseerimisasutused (mida praegu on üle 210) raamatupidamisfunktsiooniga. Sellega tagatakse, et tulevikus ei saa toimuda topeltkontrolli. Lisaks tehakse ettepanek auditeerimistegevust lihtsustada ja seostada, mis võimaldab vähendada tegevusauditeid toetusesaajate tasandil. Nähakse ette erisätted laiendatud proportsionaalse korra kohta programmide jaoks, millel on hästi toimiv haldus- ja kontrollisüsteem ning mille tulemused on olnud head. Mis puudutab usaldatavustaset, siis õigusaktide ettepanekute etapis on eesmärgiks säilitada veamäära olulisuse künnis 2 % tasemel. Erinevat olulisuse piirmäära võib kaaluda ainult juhtumipõhiselt seadusandlike arutelude valguses, eelkõige kui seadusandja ei kiidaks programmi lihtsustamisettepanekuid (täielikult) heaks ja/või piiristaks kontrolle, mis mõjutaksid eeldatavat veamäära. ET 23 ET  2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed. Komisjon uurib võimalusi täiustada korraldusasutuste pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmeid ka pärast 2020. aastat. Korraldusasutustel peavad olemas olema tõhusad ja proportsionaalsed pettusevastased meetmed ja menetlused, mille puhul on arvesse võetud konkreetset, väljaselgitatud pettuseohtu. Ka tulevikus nõutakse rangelt e-ühtekuuluvuse ja interaktiivsete IT-süsteemide kasutamist. Korraldusasutused võivad edasi kasutada juba väljatöötatud eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamise protsesse ja süsteeme. ET 24 ET  3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub Assigneerin Eelarverida gute liik Rahaline osalus Mitmeaastase finantsraamisti Liigendatu EFTA kandidaatrii kolman finantsmääruse ku rubriik artikli [21 lõike 2 Nr d/liigendam riigid21 gid22 dad punkti b] 20 ata riigid tähenduses 03. XX.XX Õiglase ülemineku fond Liigendat Loodusvarad EI EI EI EI ja keskkond ud 20 Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud. 21 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 22 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. ET 25 ET  3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade miljonites eurodes, 2018. aasta hindades (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku 03. Loodusvarad ja keskkond rubriik Pärast 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2027. aast KOKKU at Kulukohustus 1 036,000 1 047,000 1 059,000 1 071,000 1 083,000 1 095,000 1 109,000 ed (1) 7 500,000 XX.XX Õiglase ülemineku fond Maksed (2) 43,051 48,460 436,016 539,405 944,231 1 221,051 1 194,277 3 073,509 7 500,000 Programmi vahenditest Kulukohustus rahastatavad ed = Maksed (3) haldusassigneeringud23 Kulukohustus =1+ 1 036,000 1 047,000 1 059,000 1 071,000 1 083,000 1 095,000 1 109,000 ed 3 7 500,000 Programmi vahendite assigneeringud KOKKU =2+ 43,051 48,460 436,016 539,405 944,231 1 221,051 1 194,277 3 073,509 Maksed 3 7 500,000 Mitmeaastase finantsraamistiku 7 „Halduskulud“ rubriik Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas, ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil. 23 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. ET 26 ET ET 27 ET  miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Pärast 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2027. a KOKKU astat Personalikulud 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 23 100 Muud halduskulud (Kulukohustuste 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 23 100 Mitmeaastase finantsraamistiku kogusumma = maksete RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU kogusumma) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast KOKKU 2027. aast at Kulukohustused 1 039,300 1 050,300 1 062,300 1 074,300 1 086,300 1 098,300 1 112,300 7 523,100 Mitmeaastase finantsraamistiku 46,351 51,760 439,316 542,705 947,531 1 224,351 1 197,577 3 076,809 7 523,100 RUBRIIKIDE Maksed assigneeringud KOKKU ET 28 ET  3.2.2. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade – Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist – X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aastad 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 23 100 Personalikulud Muud halduskulud Mitmeaastase 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 23 100 finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud kokku Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 724 välja jäävad kulud Personalikulud Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 3 300 23 100 KOKKU Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 24 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. ET 29 ET  3.2.2.1. Hinnanguline personalivajadus – Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist. – X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina Aastad 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) Komisjoni peakorteris ja esindustes 22 22 22 22 22 22 22 Delegatsioonides Teadustegevus  Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) – lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides25 Rubriik 7 Rahastatakse - peakorteris mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 - delegatsioonides Rahastatakse - peakorteris programmi vahenditest 26 - delegatsioonides Teadustegevus Muu (täpsustada) KOKKU 22 22 22 22 22 22 22 Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad  Aidata analüüsida, läbi rääkida, muuta ja/või koostada kinnitamiseks programmide ettepanekuid liikmesriikides.  Aidata kaasa heakskiidetud programmide/projektide juhtimisele, järelevalvele ja rakendamise hindamisele.  Tagada programmi reguleerivate eeskirjade järgimine. Koosseisuvälised töötajad 25 Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides. 26 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read). ET 30 ET  3.2.3. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus: – X ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist –  hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aastad 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 3.3. Hinnanguline mõju tuludele – X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele –  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –  omavahenditele –  muudele tuludele palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Ettepaneku/algatuse mõju27 Tulude eelarverida: 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Artikkel …………. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave) 27 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist. ET 31 ET Dokument on märgitud kustutamiseks Märgitud kustutamiseks: 22.01.2020 13:51:43 Kes: Katrin Juhandi/ELS/Riigikantselei Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-00119 Resolutsiooni teema: Rohelise kokkuleppe investeerimiskava ja õiglase ülemineku mehhanism Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta: - KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kestliku Euroopa investeerimiskava Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega asutatakse õiglase ülemineku fond; - Muudetud ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad EISi toimiku nr: 20-0138 Tähtaeg: 14.02.2020 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 31.01.2020 Adressaat: Eesti Pank Ülesanne: Palun esitada oma arvamus Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 31.01.2020 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 20.02.2020 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (12.02.2020) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 10.02.2020. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 22.01.2020 Resolutsiooni koostaja: Katrin Juhandi [email protected], 693 5210 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.1.2020 COM(2020) 23 final 2018/0196 (COD) Muudetud ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Komisjon avaldas 28. novembril 2018 pikaajalise strateegilise visiooni selle kohta, kuidas jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni1. Strateegias näidatakse, kuidas Euroopa saab olla kliimaneutraalsuse saavutamisel esirinnas, investeerides realistlikesse tehnoloogilistesse lahendustesse, suurendades kodanike mõjuvõimu ning kooskõlastades tegevust olulistes valdkondades, nagu tööstuspoliitika, rahastamine ja teadusuuringud, tagades samal ajal õiglaseks üleminekuks vajaliku sotsiaalse õigluse. Nagu on sätestatud Euroopa rohelise kokkuleppe teatises,2 teeb komisjon ettepaneku õiglase ülemineku mehhanismi kohta, et täiendada 2021.–2027. aastaks juba esitatud eelarve- ja seadusandlikke ettepanekuid. Õiglase ülemineku mehhanism hõlmab ühtekuuluvuspoliitika raames rakendatavat õiglase ülemineku fondi. Õiglase ülemineku fond luuakse eraldi määrusega, milles sätestatakse fondi erieesmärk, geograafiline ulatus, rahaliste vahendite eraldamise metoodika ja programmitöö toetamiseks vajalike õiglase ülemineku territoriaalsete kavade sisu. Õiglase ülemineku fond täiendab kavandatud ühtekuuluvuspoliitika fonde, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Ühtekuuluvusfondi, ning seega rakendatakse seda ühtekuuluvuspoliitika raames. Seda hallatakse sätetega, mis on ette nähtud ettepanekuga määruse kohta, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (edaspidi „ühissätete määrus“). Seetõttu tuleb käesolevat ettepanekut muuta, et lisada õiglase ülemineku fond uue fondina ühtekuuluvuspoliitika alla. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus ELi meetmed on põhjendatud ELi toimimise lepingu artikli 174 lõikega 1: „[...] liit [töötab] välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades.“ • Subsidiaarsus ja proportsionaalsus ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt on liidul liikmesriikidega jagatud pädevus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning sotsiaalpoliitika teatavate aspektide valdkonnas. Samuti on liit pädev võtma meetmeid, et toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide meetmeid hariduse ja kutseõppe ning tööstuse valdkonnas (ELi toimimise lepingu artikkel 6). 1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“, COM(2018) 773 final. 2 Vt COM(2019) 640 final. ET 1 ET  Eelarve jagatud täitmise eesmärk on tagada, et otsuseid tehakse kodanikele nii lähedal kui võimalik ja et ELi tasandi meetmed on põhjendatud, võttes arvesse riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi võimalusi ja eripärasid. Eelarve jagatud täitmine toob Euroopa oma kodanikele lähemale ja ühendab kohalikud vajadused Euroopa eesmärkidega. Lisaks suurendab see vastutuse võtmist ELi eesmärkide täitmise eest, kuna liikmesriigid ja komisjon jagavad otsustusõigust ja vastutust ning kaasrahastavad programme ühiselt. • Õigusakti valik Käesoleva määrusega muudetakse ühissätete määruse ettepanekut3. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Konsulteerimine sidusrühmadega Ühissätete määruse esialgse ettepaneku seletuskirjas on üksikasjalikult kirjeldatud avalikke ja sidusrühmadega peetud konsultatsioone ning seda, kuidas on kajastatud vastavaid väljundeid. Käesolev muudatusettepanek ei nõua täiendavat konsulteerimist. • Hinnangud ja mõjuhindamised Ühissätete määruse esialgse ettepaneku seletuskirjas on üksikasjalikult kirjeldatud ettepaneku toetuseks tehtud järel- ja vahehindamiste tulemusi. Samuti kinnitatakse selles, et käesoleva määruse mõju ei hinnata, kuna sellega kehtestatakse ühised eeskirjad ja eesmärkide saavutamise mehhanism erinevate poliitikavaldkondade ja fondide jaoks, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega. Iga toetust andvat fondi eraldi käsitlevatele määrustele on lisatud nende kohta koostatud mõjuhinnangud. 4. MÕJU EELARVELE Komisjon püüab järgida poliitilistes suunistes sätestatud prioriteete osana ELi eelarve laiemast eesmärgist. Ambitsioonikas õiglase ülemineku fond on selles kontekstis esmatähtis. See on põhjus, miks komisjon esitas juba oma ametiaja alguses seadusandliku ettepaneku õiglase ülemineku fondi kohta, mis täiendab olemasolevaid ettepanekuid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Nii ettepanekut kui ka ühissätete määrust käsitleva komisjoni ettepaneku käesolevat muudatust võetakse arvesse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel ning need lõimitakse eelduste kohaselt järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva üldise kokkuleppe raamistikku. 5. MUU TEAVE • Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus Õigusraamistik koosneb konkreetsest ettepanekust õiglase ülemineku fondi määruse kohta ja sihipärastest muudatustest komisjoni ettepanekus ühissätete määruse kohta. Õiglase ülemineku fondi loomist ja rakendamist reguleeritakse ühissätete määrusega, mida tuleb muuta. Peamised esitatud muudatused on seotud järgmisega:  partnerluslepingu ja õiglase ülemineku fondist toetust saavate programmide sisunõuete kohandamine. Sisunõuetes sätestatakse eelkõige kohustus esitada õiglase 3 COM(2018) 375 final. ET 2 ET  ülemineku territoriaalse kavad, nagu on määratletud õiglase ülemineku fondi määruse ettepanekus, programmide lisana, mis hõlmab õiglase ülemineku fondist antavat toetust;  mehhanismi kirjeldus ja eeskirjad, millega reguleeritakse ERFi ja ESF+ vahendite kohustuslikku ümberpaigutust õiglase ülemineku fondi vastavalt toetatavate sekkumiste liigile;  ühissätete määruse ja õiglase ülemineku fondi määruse sätete kohaldamine täiendavate ERFi/ESF+ vahendite suhtes, tagamaks, et kõigi õiglase ülemineku fondi vahendite suhtes kohaldatakse ühtseid eeskirju (ühine vahendite kogum koos ühiste eeskirjadega);  selgitus, et ERFi ja ESF+ valdkondliku keskendamise nõuete arvutamise alused ei hõlma ERFist ja ESF+-st ümberpaigutatud summasid õiglase ülemineku fondi täiendavate vahenditena. ET 3 ET  2018/0196 (COD) Muudetud ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad Komisjoni ettepanekut COM(2018) 375 muudetakse järgmiselt. 1) Ettepaneku pealkiri asendatakse järgmisega: „Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad“; 2) põhjendus 2 asendatakse järgmisega: „(2) Et arendada edasi koostöös liikmesriikidega hallatavate liidu fondide, täpsemalt Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi (Just Transition Fund – JTF, edaspidi „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (edaspidi „EMKF“) koos liikmesriikidega rahastatavate meetmete Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF, edaspidi „ISF“) ja Integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – BMVI, edaspidi „BMVI“) koordineeritud ja ühtlustatud rakendamist, tuleks kehtestada kõigi nende fondide suhtes (edaspidi „fondid“) ELi toimimise lepingu artiklil 322 põhinevad finantseeskirjad, milles oleks selgesti määratletud asjaomaste sätete kohaldamisala. Lisaks tuleks kehtestada ELi toimimise lepingu artiklil 177 põhinevad ühissätted, mis hõlmaksid ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ja EMKFi poliitikapõhiseid eeskirju.“; 3) põhjendus 8 asendatakse järgmisega: „8) Selleks et aidata kaasa liidu prioriteetide saavutamisele, peaksid fondid keskendama oma toetuse piiratud arvule poliitikaeesmärkidele vastavalt nende fondispetsiifilistele ülesannetele, mis tulenevad nende aluslepingul põhinevatest eesmärkidest. AMIFi, ISFi ja BMVI poliitikaeesmärgid tuleks sätestada vastavates fondispetsiifilistes määrustes. Õiglase ülemineku fond ning ERFi ja ESF+ vahendid, mis paigutatakse ümber õiglase ülemineku fondi täiendava toetusena, peaksid aitama kaasa ühe erieesmärgi saavutamisele.“; 4) põhjenduse 19 esimene lause asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid peaksid tegema iga ERFist, ESF+-st, Ühtekuuluvusfondist ja õiglase ülemineku fondist toetatava programmi vahehindamise. “; ET 4 ET  5) lisatakse põhjendus 22a: „(22a) Õiglase ülemineku fondi tõhususe suurendamiseks tuleks õiglase ülemineku fondile teha kättesaadavaks ERFi ja ESF+ täiendavad vahendid. Kõnealused täiendavad vahendid tuleks eraldada konkreetse kohustusliku ümberpaigutusena kõnealustest fondidest õiglase ülemineku fondi, võttes arvesse õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sätestatud üleminekuprobleeme, millega tuleb tegeleda. Ümberpaigutavad summad tuleks eraldada nende piirkondade kategooriate vahenditest, kus asuvad õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kindlaks määratud territooriumid. Võttes arvesse õiglase ülemineku fondi vahendite kasutamise erikorda, tuleks õiglase ülemineku fondi vahendite moodustamisel kohaldada üksnes konkreetset ümberpaigutamismehhanismi. Lisaks tuleks selgitada, et õiglase ülemineku fondile ning ERFist ja ESF+st õiglase ülemineku fondi ümberpaigutatud vahenditele, millest saab samuti õiglase ülemineku fondi toetus, tuleks kohaldada üksnes käesoleva määruse ja määruse (EL) [õiglase ülemineku fondi määrus] sätteid. Täiendava toetuse suhtes ei tuleks kohaldada ei määrust (EL) [ERFi/Ühtekuuluvusfondi määrus] ega määrust (EL) [ESF+ määrus]. Seepärast tuleks määruse (EL) [ERFi/Ühtekuuluvusfondi määrus] artiklis 3 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete ja määruse (EL) [ERFi/Ühtekuuluvusfondi määrus] artiklis 9 sätestatud linnade säästva arengu miinimumeraldiste arvutamise alusest välja jätta ERFi vahendid, mis on täiendava toetusena ümber paigutatud õiglase ülemineku fondi. Sama kehtib ESF+ vahendite kohta, mis on ümber paigutatud õiglase ülemineku fondi täiendava toetusena seoses määruse (EL) [ESF+ määrus] artiklis 7 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuetega.“; 6) põhjendus 27 asendatakse järgmisega: „(27) Programmide tulemuslikkuse seireks peaksid liikmesriigid moodustama seirekomisjonid. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi iga-aastased rakendamisaruanded tuleks asendada iga-aastase struktureeritud poliitilise dialoogiga, mis põhineb liikmesriigi esitatud uusimal teabel ja andmetel programmi rakendamise kohta. Iga-aastane hindamiskoosolek tuleks korraldada ka õiglase ülemineku kava hõlmavate programmide puhul.“; 7) põhjendus 39 asendatakse järgmisega: „(39) Vastastikuse täiendavuse parandamiseks ja rakendamise lihtsustamiseks peaks olema võimalik kombineerida Ühtekuuluvusfondist, õiglase ülemineku fondist ja ERFist saadavaid toetusi ESF+-st saadavate toetustega tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste ühisprojektide raames.“; 8) artiklit 1 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Käesolevas määruses on sätestatud a) Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi (Just Transition Fund – JTF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) (edaspidi „fondid“) suhtes kohaldatavad finantseeskirjad; ET 5 ET  b) ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ja EMKFi suhtes kohaldatavad ühissätted.“; b) lõikesse 6 lisatakse punkt h: „(h) Määrus (EL) [õiglase ülemineku fondi käsitlev määrus] (õiglase ülemineku fondi määrus)(*). (*) ELT L , , lk .“; 9) artiklit 4 muudetakse järgmiselt: a) lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud: „Õiglase ülemineku fond toetab erieesmärki võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnamõjudega“. Lõike 1 esimest punkti ei kohaldata ERFi ja ESF+ vahendite suhtes, mis paigutatakse ümber õiglase ülemineku fondi vastavalt artiklile 21a.“; b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. ERFist, ESF+-st, Ühtekuuluvusfondist ja õiglase ülemineku fondist toetatakse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust tugevdavat tegevust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 174, tegutsedes järgmiste eesmärkide saavutamise nimel: a) liikmesriikides ja regioonides tehtavad investeeringud tööhõivesse ja majanduskasvu, mida toetavad ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond ja õiglase ülemineku fond, ning b) Euroopa territoriaalne koostöö (Interreg), mida toetab ERF.“; c) lõikes 3 asendatakse viimane lause järgmisega: „ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja õiglase ülemineku fondi puhul seotakse kaal I lisas sätestatud sekkumise liikide valdkondade ja koodidega.“; 10) artiklit 8 muudetakse järgmiselt: a) punkt a asendatakse järgmisega: „a) valitud poliitikaeesmärgid ja õiglase ülemineku fondi erieesmärk, mille puhul on näidatud, milliste fondide ja programmide abil nende saavutamiseks tegutsetakse, ning esitatud asjaomane põhjendus ja, kui see on asjakohane, põhjendus InvestEU rakendusviisi kasutamise kohta, võttes arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi;“; b) punkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „b) iga punktis a osutatud valitud poliitikaeesmärgi ja õiglase ülemineku fondi erieesmärgi kohta;“; c) punkt c asendatakse järgmisega: „c) iga fondi esialgne rahaeraldis poliitikaeesmärkide kaupa riigi tasandil, mille puhul järgitakse valdkondlikku keskendamist käsitlevaid fondispetsiifilisi eeskirju, ja esialgne rahaeraldis õiglase ülemineku fondi erieesmärgi jaoks, sealhulgas kõik ERFi ja ESF+ vahendid, mis paigutatakse ümber õiglase ülemineku fondi kooskõlas artikliga 21a;“; ET 6 ET  11) artiklit 10 muudetakse järgmiselt: a) artikli pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ja EMKFi toetuste kasutamine InvestEU kaudu“; b) lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses määrata summa, mis tuleks ERFist, ESF+-st, Ühtekuuluvusfondist, õiglase ülemineku fondist ja EMKFist eraldada InvestEU-le ja anda välja eelarvelise tagatistena.“; 12) artikli 11 lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. IV lisa ei kohaldata EMKFist toetatavate programmide suhtes. Ühtlasi ei kohaldata IV lisa õiglase ülemineku fondist toetatavate prioriteetide ning ERFi ja ESF+ vahendite suhtes, mis paigutatakse ümber õiglase ülemineku fondi vastavalt artiklile 21a. “; 13) artikli 14 lõiget 1 muudetakse järgmiselt: a) sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriik vaatab läbi kõik ERFist, ESF+-st, Ühtekuuluvusfondist ja õiglase ülemineku fondist toetatavad programmid, võttes arvesse järgmist:“; b) lisatakse punkt e: „e) õiglase ülemineku fondist toetust saavate programmide puhul lisaks määruse (EL) 2018/1999(*) artikli 29 lõike 1 punkti b kohaselt komisjoni tehtud hindamist. (*)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013.“; 14) artiklit 17 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Igas programmis sätestatakse strateegia, mis käsitleb programmi kaudu antavat panust poliitikaeesmärkide või õiglase ülemineku fondi erieesmärgi saavutamisse ja programmi tulemuste kohta teabe levitamisse.“; b) lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „2. Programm koosneb prioriteetidest. Iga prioriteet vastab ühele poliitikaeesmärgile või õiglase ülemineku fondi erieesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile või õiglase ülemineku fondi erieesmärgile võib vastata mitu prioriteeti.“; c) lõiget 3 muudetakse järgmiselt: ET 7 ET  i) punktile a lisatakse alapunkt viii: „viii) õiglase ülemineku fondist toetatavate programmide puhul lisaks määruse (EL) [õiglase ülemineku fondi määrus] artiklis [7] sätestatud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kindlaks tehtud üleminekuprobleeme;“; ii) punkti d muudetakse järgmiselt: - alapunkt i asendatakse järgmisega: „i) seotud meetmete liigid, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja, kui see on asjakohane, nende eeldatav panus kõnealustesse erieesmärkide, makropiirkondlike strateegiate, mere vesikonna strateegiate ja õiglase ülemineku territoriaalsete kavade saavutamisse, nagu on sätestatud määruse (EL) [õiglase ülemineku fondi määrus] artiklis [7] ja mida õiglase ülemineku fond toetab;“; - lisatakse alapunkt viii: „viii) õiglase ülemineku fondi erieesmärgi puhul lisaks ERFist ja ESF+-st artikli 21a kohaselt ümberpaigutatud summade põhjendus, samuti nende jaotus piirkonnakategooriate kaupa, mis kajastab määruse (EL) [õiglase ülemineku fondi määrus] artiklis [7] sätestatud õiglase ülemineku territoriaalsete kavade kohaselt kavandatud sekkumise liike; “; iii) punkti f alapunkt i asendatakse järgmisega: „i) tabelit, kus täpsustatakse kõik rahalised eraldised fondide ja piirkonnakategooriate kaupa kogu programmitöö perioodiks ja aastate kaupa, sealhulgas kõik artikli 21 või artikli 21a kohaselt ümberpaigutatud summad; “; d) lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja õiglase ülemineku fondi programmide puhul, mis on esitatud vastavalt artiklile 16, kantakse lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud tabelisse üksnes 2021. ja 2025. aasta summad.“; e) lisatakse lõige 8: „8. Õiglase ülemineku fondist toetatavate programmide puhul esitavad liikmesriigid komisjonile määruse (EL) [õiglase ülemineku fondi määrus] artiklis [7] sätestatud õiglase ülemineku territoriaalsed kavad programmi või selle muutmistaotluse osana.“; 15) artikli 19 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega: „5. Liikmesriik võib programmitöö perioodi vältel sama fondi sama programmi muu prioriteedi alla ümber paigutada summa, mis moodustab kuni 5 % esialgsest eraldisest ja kuni 3 % programmi eelarvest. ERFist, ESF+-st ja õiglase ülemineku fondist toetatavate programmide puhul saab ümber paigutada üksnes sama piirkonnakategooria eraldisi.“; 16) artikkel 20 asendatakse järgmisega: „Artikkel 20 ERFi, ESF+, õiglase ülemineku fondi ja Ühtekuuluvusfondi ühine toetus ET 8 ET  1. ERF, ESF+, õiglase ülemineku fond ja Ühtekuuluvusfond võivad ühiselt toetada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programme. 2. ERFist ja ESF+-st võib täiendavalt rahastada tegevust või selle osa, mille kulud vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist toetuse saamise tingimustele, kui need kulud on vajalikud tegevuse rakendamiseks; seejuures tuleb kinni pidada kõnealustest fondidest rahastamise 10 % ülempiirist, mis kehtib programmi iga prioriteedi puhul. Kõnealust valikut ei kohaldata ERFi ja ESF+ vahendite suhtes, mis paigutatakse ümber õiglase ülemineku fondi vastavalt artiklile 21a.“; 17) artiklisse 21 lisatakse lõige 6: „6. Õiglase ülemineku fondi vahendeid, sealhulgas ERFist ja ESF+-st artikli 21a kohaselt ümber paigutatud vahendeid, ei saa lõigete 1–5 kohaselt ümber paigutada teistesse fondidesse ega rahastamisvahenditesse. Õiglase ülemineku fondi ei tehta lõigete 1–5 kohaseid ümberpaigutusi. ERFi ja ESF+ vahendite ümberpaigutamine õiglase ülemineku fondi vastavalt artiklile 21a jäetakse lõikes 1 kehtestatud 5 % ülemmäära arvutamisel välja. “; 18) lisatakse artikkel 21a: „Artikkel 21a ERFi ja ESF+ vahendite ümberpaigutamine õiglase ülemineku fondi 1. Õiglase ülemineku fondile tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames kättesaadavate vahendite summat kooskõlas määruse (EL) [õiglase ülemineku fondi määrus] artikliga [3] täiendatakse ERFist, ESF+-st või nende kombinatsioonist saadavate vahenditega nende piirkondade kategooriast, kus asjaomane territoorium asub. ERFi ja ESF+ vahendite kogusumma, mis paigutatakse ümber õiglase ülemineku fondi, peab olema vähemalt poolteist korda suurem kui õiglase ülemineku fondi toetuse summa, kuid ei tohi olla selle toetuse summast rohkem kui kolm korda suurem. ERFist või ESF+-st ümberpaigutatud vahendid ei tohi mingil juhul ületada 20 % asjaomasele liikmesriigile vastavalt ERFist ja ESF+-st tehtud eraldisest. Vastavad ümberpaigutused ERFist ja ESF+ vahenditest õiglase ülemineku fondist toetatava(te)sse prioriteeti(de)sse kajastavad sekkumisliike kooskõlas programmis esitatud teabega vastavalt artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktile viii. Sellised ümberpaigutused loetakse lõplikeks. 2. Õiglase ülemineku fondi vahendeid, sealhulgas ERFist ja ESF+-st ümber paigutatud vahendeid, rakendatakse kooskõlas käesolevas määruses ja määruses (EL) [õiglase ülemineku fondi määrus] sätestatud eeskirjadega. Määruses (EL) [ERFi/Ühtekuuluvusfondi määrus] ja määruses (EL) [ESF+ määrus] sätestatud eeskirju ei kohaldata ERFi ja ESF+ vahendite suhtes, mis on lõike 1 kohaselt ümber paigutatud.“; 19) artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. ERFist, ESF+-st, õiglase ülemineku fondist ja Ühtekuuluvusfondist võidakse toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut.“; 20) artikli 31 lõikele 2 lisatakse punkt e: „e) õiglase ülemineku fondist antav toetus: 3,25 %.“; ET 9 ET  21) artikli 35 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega: „b) EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide iga-aastased tulemusaruanded ning ERFist, ESF+-st, Ühtekuuluvusfondist ja õiglase ülemineku fondist toetatavate programmide lõplikud tulemusaruanded;“; 22) artikli 36 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „3. ERFist, ESF+-st, Ühtekuuluvusfondist ja õiglase ülemineku fondist toetatavate programmide kohta esitab liikmesriik hiljemalt üks kuu enne iga-aastast hindamiskoosolekut komisjonile teabe artikli 35 lõikes 1 loetletud elementide kohta.“; 23) artikli 38 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. ERFist, ESF+-st, Ühtekuuluvusfondist ja õiglase ülemineku fondist toetatavate programmide kohta esitab iga korraldusasutus komisjonile programmi lõpliku tulemusaruande 15. veebruariks 2031.“; 24) artikli 45 lõike 1 punkti c alapunkt ii asendatakse järgmisega: „ii) ESF+-st, õiglase ülemineku fondist, EMKFist, ISFist, AMIFist ja BMVIst toetatavad tegevused, mille kogumaksumus on enam kui 100 000 eurot;“; 25) artikli 48 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kui tegevuse kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot, antakse toetusesaajale ERFist, ESF+-st, õiglase ülemineku fondist, AMIFist, ISFist ja BMVIst toetust ühikuhindade, kindlasummaliste maksete või kindlamääraliste maksetena, välja arvatud tegevused, mille puhul toetus kujutab endast riigiabi. Kindlamääralise rahastamise korral võidakse esimese lõigu punkti a kohaselt hüvitada üksnes kulukategooriad, mille suhtes kohaldatakse kindlat määra.“; 26) artikli 51 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. AMIFist, ISFist, BMVIst, ESF+-st, õiglase ülemineku fondist ja ERFist toetatavate tegevuste puhul käsitatakse osalejatele makstavaid töötasusid ja toetusi täiendatavate rahastamiskõlblike kuludena, mida kindel määr ei hõlma.“; 27) artiklit 57 muudetakse järgmiselt: a) lõikele 3 lisatakse järgmine lõik: „Õiglase ülemineku fondi puhul aitavad tegevustega seotud kulud kaasa määruse (EL) [õiglase ülemineku fondi määrus] artikli [7] kohaselt kehtestatud asjaomase õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamisele.“; b) lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega: „ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja õiglase ülemineku fondi puhul on sellega tegemist juhul, kui programmi lisatakse uus sekkumise liik, millele on osutatud I lisa 1. tabelis, ning AMIFi, ISFi ja BMVI puhul juhul, kui programmi lisatakse uus sekkumise liik, millele on osutatud fondispetsiifilistes määrustes.“; 28) artikli 59 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Selliste tegevuste eest, mida toetatakse ESF+-st või õiglase ülemineku fondist kooskõlas määruse (EL) [õiglase ülemineku fondi määrus] artikli [4 lõike 2] punktidega h, i ja j, tuleb toetus tagasi maksta, kui nende suhtes kohaldatakse riigiabi eeskirjadest tulenevalt investeeringu säilitamise kohustust.“; ET 10 ET  29) artikli 73 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Statistiline valim võib hõlmata ühte või mitut programmi, mis saavad toetust ERFist, Ühtekuuluvusfondist, õiglase ülemineku fondist ja ESF+-st, ning ühte või mitut programmitöö perioodi (mille suhtes kohaldatakse vajaduse korral kihitamist) sõltuvalt auditeerimisasutuse ametialasest arvamusest.“; 30) artikli 74 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „3. Tegevuste suhtes, mille rahastamiskõlblikud kulud kokku ei ületa ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul 400 000 eurot, ESF+ ja õiglase ülemineku fondi puhul 300 000 eurot ning EMKFi, AMIFi, ISFi ning BMVI puhul 200 000 eurot, ei tee auditeerimisasutus ega komisjon rohkem kui ühe auditi enne raamatupidamisarvestuse esitamist selle aruandeaasta kohta, mil tegevus on lõpetatud.“; 31) artikli 96 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Viimase aruandeaastaga seoses komisjon teeb või nõuab sisse ERFist, ESF+-st, õiglase ülemineku fondist ja Ühtekuuluvusfondist toetust saavate programmide aastase lõppmakse mitte hiljem kui kaks kuud pärast artiklis 38 osutatud lõpliku tulemusaruande vastuvõtmise kuupäeva.“; 32) artiklisse 98 lisatakse järgmine lõige 6: „6. Õiglase ülemineku fondi fondispetsiifilistes eeskirjades võib ette näha täiendavad nõuded komisjoni tehtavateks finantskorrektsioonideks seoses õiglase ülemineku fondi jaoks kehtestatud eesmärkide ebapiisava saavutamisega.“; 33) artikli 99 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. See osa kulukohustustest, mis on 31. detsembril 2029 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole artikli 38 lõikes 1 sätestatud tähtajaks esitatud kinnituspaketti ega ESF+-st, ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja õiglase ülemineku fondist toetust saavate programmide lõplikku tulemusaruannet.“; 34) artikli 106 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik: „Õiglase ülemineku fondist toetatava prioriteedi kaasrahastamise määr ei tohi olla suurem kui esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud kaasrahastamise määrad, mida kohaldatakse piirkonna suhtes, kus asub territoorium või asuvad territooriumid, mis on kindlaks määratud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades vastavalt määruse (EL) [õiglase ülemineku fondi määrus] artiklile [7].“; 35) I, II, V ja VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva ettepaneku lisale. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 11 ET KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kestliku Euroopa investeerimiskava Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava; Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega asutatakse ANDMED Nimetus õiglase ülemineku fond; ALGATUSE Muudetud ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega KOHTA kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Eelnõu nr COM(2018) 21,22,23 Esitamise kuupäev: 14.01.2020. Menetluskord EL-is: RKKTS § 1521 lg 1 1. p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist RKKTS § 1521 lg 1 SEISUKOHA 2. - algatuse vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju p2 VALITSUSSE TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) VALITSUSELE KOKis 12.02. VVs EL menetluse Kuupäev ESITAMINE 20.02. ajakava Eesti Pank, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti KEM, MKM, SOM, Keskkonnaühenduste Koda, SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid, MENETLUS min RAM ministeeriumid HTM, KUM, SIM, huvigrupid Eesti Linnade ja Valdade liit, VM Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit jt. EELNÕU ÜLEVAADE KOKKUVÕTE EELÕU SISUST JA Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskavaga kaasatakse ELi vahendid ning luuakse raamistik, EESMÄRKIDEST millega lihtsustatakse ja soodustatakse kliimaneutraalsele, rohelisele, konkurentsivõimelisele ja kaasavale majandusele üleminekuks vajatavaid avaliku ja erasektori investeeringuid. Investeerimiskava täiendab muid rohelise kokkuleppe raames teatatud algatusi ja hõlmab kolme tahku: 1) Rahastamine. Õiglase ülemineku mehhanism, mis koosneb kolmest osast (detailsemalt allpool). 2) Soodustav raamistik. Luuakse stiimulid avaliku ja erasektori investeeringute kaasamiseks ja ümbersuunamiseks. Selleks et pakkuda investoritele abivahendeid, asetab EL kestliku rahastamise finantssüsteemis kesksele kohale. Samuti soodustab ta keskkonnahoidlikke riigihankeid ja eelarvestamist ning töötab välja võimalused õiglase ülemineku piirkondadele antava riigiabi heakskiitmise menetluse lihtsustamiseks, et avaliku sektori asutustel oleks kergem teha kestlikke investeeringuid. 3) Praktiline abi. Komisjon toetab avaliku sektori asutusi ja projektiarendajaid kestlike projektide kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel. Õiglase ülemineku mehhanism Õiglase ülemineku mehhanismist rahastatakse investeeringuid, mille eesmärk on abistada fossiilkütuse väärtusahelast sõltuvaid töötajaid ja kogukondi. Need summad lisanduvad ELi eelarvest kõigi otseselt üleminekuga seotud vahendite kaudu antavale toetusele. 1/3 Alustatud: 22/01/2020 13:38:00 Muudetud: 22.01.2020  Õiglase ülemineku mehhanism koosneb kolmest peamisest rahastamisvahendist: 1) Õiglase ülemineku fond, millele eraldatakse ELi vahenditest 7,5 miljardit eurot lisaks summadele, mis on juba ette nähtud komisjoni ettepanekus ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta. Selleks et fondilt abi kätte saada, peavad liikmesriigid komisjoniga koostöös määrama territoriaalsete õiglase ülemineku kavade raames kindlaks abikõlblikud territooriumid (NUTS 3 piirkonnad). Liikmesriigid peavad ka võtma kohustuse eraldada Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond+-st (ESF+) ette nähtud vahenditest igale õiglasest ülemineku fondist eraldatud 1 euro kohta 1,5-3 eurot ning täiendama seda veel riikliku omafinantseeringuga, mis saab olema sama suur kui ERF ja ESF+ puhul. Fondi toel abistatakse töötajaid tuleviku tööturul vajatavate oskuste ja pädevuste omandamisel ning toetatakse VKEsid, idufirmasid ja ettevõtlusinkubaatoreid, et nad looksid piirkonnas uusi majanduslikke võimalusi. Samuti toetatakse investeeringuid üleminekuks puhtale energiale, näiteks energiatõhususe valdkonnas. Eestile on fondist komisjoni ettepaneku järgi ette nähtud 125 mln eurot (2018. a hindades) 2) Sihtotstarbeline õiglase ülemineku kava InvestEU raames, mille abil kaasatakse kuni 45 miljardit eurot investeeringuid. Kavaga meelitatakse ligi erainvesteeringuid, sealhulgas kestlikusse energiasse ja transporti, et toetada nimetatud piirkondi ja aidata neil leida uusi majanduskasvuvõimalusi. 3) Euroopa Investeerimispanga avaliku sektori laenurahastu, millel on ELi eelarve tagatis ja mille abil kaasatakse 25–30 miljardit eurot investeeringuid. Rahastust pakutakse avaliku sektori asutustele laenu näiteks selleks, et teha investeeringuid kaugküttevõrkudesse ja remontida hooneid. Komisjon esitab konkreetse seadusandliku ettepaneku rahastu loomiseks 2020. aasta märtsis. Õiglase ülemineku fond täiendab kavandatud ühtekuuluvuspoliitika fonde ning seega rakendatakse seda ühtekuuluvuspoliitika raames. Seda hallatakse sätetega, mis on ette nähtud ettepanekuga määruse kohta, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (edaspidi „ühissätete määrus“). Seetõttu muudetakse ühissätete määruse ettepanekut muuta, et lisada õiglase ülemineku fond uue fondina ühtekuuluvuspoliitika alla. Peamised esitatud muudatused on seotud järgmisega:  partnerluslepingu ja õiglase ülemineku fondist toetust saavate programmide sisunõuete kohandamine. Sisunõuetes sätestatakse eelkõige kohustus esitada õiglase ülemineku territoriaalse kavad programmide lisana, mis hõlmab õiglase ülemineku fondist antavat toetust;  mehhanismi kirjeldus ja eeskirjad, millega reguleeritakse ERFi ja ESF+ vahendite kohustuslikku ümberpaigutust õiglase ülemineku fondi vastavalt toetatavate sekkumiste liigile;  ühissätete määruse ja õiglase ülemineku fondi määruse sätete kohaldamine täiendavate ERFi/ESF+ vahendite suhtes, tagamaks, et kõigi õiglase ülemineku fondi vahendite suhtes kohaldatakse ühtseid eeskirju (ühine vahendite kogum koos ühiste eeskirjadega);  selgitus, et ERFi ja ESF+ valdkondliku keskendamise nõuete arvutamise alused ei hõlma ERFist ja ESF+-st ümberpaigutatud summasid õiglase ülemineku fondi täiendavate vahenditena. VÕIMALIKUD SOTS-MAJ. MÕJUD VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD MUUDATUSED MÕJU EELARVELE KOMMENTAARID SEISUKOHAD EESTI SEISUKOHT TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD 2/3 Alustatud: 22/01/2020 13:38:00 Muudetud: 22.01.2020 KOMMENTAARID 3/3 Alustatud: 22/01/2020 13:38:00 Muudetud: 22.01.2020