Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1031736

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Osaühing Vinni Varahaldus Taotluse koostaja kontaktisik Alar Kulp Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi J.Viru Markšeideribüroo OÜ Registrikood / Isikukood 11644539 Postiaadress Tartu mnt 84a-50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Kunda II Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 44.49 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0661 Rakvere vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Kunda Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 18 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Lubjakivi, Ehituskillustik 4 700 tuh m³ kõrgemargiline Lubjakivi, Tsemenditoore 2 000 tuh m³ tehnoloogiline Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 30 Puuraukude arv 35 Uuringukaeveõõnte arv 15 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Proovid materjali füüsikalis-mehaanilisteks katseteks ja keemiliseks analüüsiks. Topograafilinemõõdistamine. Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Kunda_II_seletuskiri.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Kunda_II_plaan.asice Muud lisad Lisa 3: Kunda_II_piir.dgn  LÄÄNE-VIRU MAAKOND RAKVERE VALD TOOMLA JA ARESI KÜLA GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS KUNDA II UURINGURUUM Töö nr 26002 Tallinn 2026 Reg. nr: 11644539 Telefon: 6 344 552 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1. Uuringu eesmärk ja uuringuruumi asukoha valiku põhjendus ....................................... 3 2. Uuringuruumi ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................................. 3 3. Andmed varasemate uuringute kohta ............................................................................. 4 4. Uuritava maavara kvaliteedinäitajad, lasumistingimuste ülevaade ja eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu ................................................................................................... 4 5. Geoloogilise uuringu kirjeldus ....................................................................................... 6 6. Andmed võimalike keskkonnahäiringute ja kaevandamisjäätmete kohta...................... 7 7. Tööde ajakava ................................................................................................................ 8  SELETUSKIRI 1. Uuringu eesmärk ja uuringuruumi asukoha valiku põhjendus Osaühing Vinni Varahaldus taotleb geoloogilise uuringu luba uuringu teostamiseks Rakvere vallas Toomla ja Aresi külas asuval Kunda II uuringuruumis. Uuringuruumi teenindusala asub taotlejale kuuluvatel Tombaki (tunnus: 77001:001:0710), Tombaki (tunnus: 77002:001:1740) ja Erma (tunnus: 77002:001:0042) ja see kattub osaliselt Kunda lubjakivimaardla (reg.kaardi nr 18) tsemendilubjakivi aktiivse reservvaru plokiga 5, ehituslubjakivi aktiivse reservvaru plokiga 6 ja tsemendilubjakivi passiivse reservvaru plokiga 7 ning ehituslubjakivi passiivse reservvaru plokiga 8. Lisaks kattub uuringuruumi teenindusala täielikult "Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö" (YGUL/523069) uuringuruumiga ja peaaegu täielikult Toolse fosforiidimaardla (reg.kaardi nr 193) passiivse tarbevaru plokiga 9 ja osaliselt passiivse tarbevaru plokiga 5. Valmimas on Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade levikut, kaevandamist ja kasutamise varustuskindlust käsitlev aruanne. Töö koostamisel on lubjakivi varustuskindluse seisukohast kõige olulisemaks hinnatud just Kunda lubjakivi maardla. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada alal lubjakivi lasumistingimused, omadused ja kvaliteet ning maht. Uuringut viiakse läbi lubjakivi tarbevaruna arvele võtmise tingimusi arvestades, et hinnata lasundi kasutamise võimalusi nii tsemendi toormena kui üld- ja teedeehituseks. 2. Uuringuruumi ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 44,49 ha. Uuringuruum piirneb põhjas Põltsamaa (tunnus: 77001:001:0100), Põlula metskond 144 (tunnus: 77001:001:0320), Põlula metskond 147 (tunnus: 66101:001:0143), kirdes Aru- Lõuna paekarjäär (tunnus: 77002:001:0037), idas Metsapõllu (tunnus: 77002:001:0154), lõunas Karjapõllu (tunnus: 77002:001:0158), Külaotsa (tunnus: 77001:001:0731), Toomemaa (tunnus: 77001:001:0029) ja läänes Kuuse (tunnus: 77001:001:0321) katastriüksusega. Uuringuruumi teenindusala lahusalade vahel jääb veel Raudteetranspordi (tunnus: 77001:001:0740) katastriüksus. Uuringuruumi maa-ala on tasane metsamaa, kus maapinna absoluutkõrgus on 51-58 m. Kirdes piirneb uuringuruum Heidelberg Materials Kunda AS Aru-Lõuna lubjakivikarjääri ja Aru-Lõuna II lubjakivikarjääriga. Idapoolseid teenindusala lahusalasid eraldab raudtee kaitsevöönd ja läänepoolseid Toolse jõe kaldapiiranguvöönd (VEE1074100). Uuringu läbiviimisel kaitsevööndisse puurauke ei rajata. Maavaravaru olemasolu korral kaitsevööndis kooskõlastatakse vajadusel selle arvele võtmine raudtee omaniku ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Uuringuruumi läänepoolset lahusala läbib loode-kagu suunaliselt keskpinge elektriõhuliin (vid 30755279) ja selle kaitsevöönd. Geoloogilise uuringu teostamisel elektrirajatiste kaitsevööndisse uuringupunkte ei rajata ning elektriliine ei kahjustata. Varu arvele võtmine kooskõlastatakse vajadusel liini omanikuga. 3 Lähim elamu asub uuringuruumi lõunaosast enam kui 470 m kaugusel Võrno (tunnus: 77002:001:0800) katastriüksusel. Taotletaval alal puuduvad loodus- ja muinsuskaitselased kitsendused. 3. Andmed varasemate uuringute kohta Kunda lubjakivimaardlas on varasemalt läbi viidud järgmised uuringud: - „Aruanne uuringust Kureliiva ja Aluvere karbonaatkivimite maardlas tsemenditehasele "Punane Kunda" 1956. a“ (Lengeolnerud, A. Zabalujeva, Z. Smorodina, A. Haham, 1957; EGF 792); - „Aruanne otsingu- ja uuringutöödest Kunda tsemenditoormemaardlas 1957. a“ Geoloogia Valitsus, L. Saltõkova, 1958; EGF 1036); - „Aruanne Toolse fosforiidimaardla detailuuringust 1969.-1971. a“ (Geoloogia Valitsus, 1972; EGF 3200); - „Aruanne lubjakivide järeluuringust tsemenditoormemaardla Punane Kunda Aru-Lõuna osas Rakvere rajoonis 1971.-1975. a (varude arvutus seisuga 01.01.1975. a)“ (Tsentrgeolnerud, P. Fomenko, M. Võlõnski, I. Bakalova ,1975; EGF 3375); - „Kunda lubjakivimaardla 1960-1961. a. detailse geoloogilise uurimise aruanne“ (Geoloogia Valitsus, V. Petersell, 1961; EGF 1948); - „Kunda lubjakivimaardla kabonaatse toorme varude ümberhindamine (varu arvutus seisuga 01.01.1993. a.)“ (Eesti Geoloogiakeskus, R. Sinisalu, 1993; EGF 4645); - „Tehase "Punane Kunda" karbonaatse tooraine kompleksne hinnang“ (Geoloogia Valitsus, M. Põllumäe, 1978; EGF 3528); - „Kunda lubjakivimaardla Kureliiva maardlaosa Paemurru uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2007)“ (Eesti Geoloogiakeskus, T. Tuuling, 2007; EGF 7876): - „Kunda lubjakivimaardla Toolse-Lääne uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2009. a)“ (Eesti Geoloogiakeskus, R. Sinisalu, T. All, O. Gromov, L. Savitski, V. Savva, 2009; EGF 8115); - „Kunda lubjakivimaardla Aru-Lõuna II uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne- Virumaal (varu seisuga 01.05.2013)“ (Eesti Geoloogiakeskus, R. Sinisalu, 2013; EGF 8478); 4. Uuritava maavara kvaliteedinäitajad, lasumistingimuste ülevaade ja eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Uuritavaks maavaraks on lubjakivi ja sellest tulenevalt lähtutakse maavara kvaliteedinäitajate määramisel Keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) karbonaatkivimile esitatud kriteeriumitest, mille kohaselt liigitatakse karbonaatkivim:  Dolokiviks, kui MgO sisaldus on 14% ja enam ning lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%; 4   Lubjakiviks, kui MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%. Kasutusalade järgi liigitatakse karbonaatkivim järgmiselt:  tehnoloogiline lubjakivi (CaO sisaldus ei tohi olla alla 50% ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%)  tehnoloogiline dolokivi (MgO sisaldus ei tohi olla alla 18% ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 5%));  kõrgemargiline ehituslubjakivi ja kõrgemargiline ehitusdolokivi (purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 30 või väiksem ning külmakindluse kategooria kuni F2);  madalamargiline ehituslubjakivi ja madalamargiline ehitusdolokivi (purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 31-35 ning külmakindluse kategooria kuni F4);  viimistluslubjakivi ja viimistlusdolokivi on dekoratiivne ja poleeritav ning vastab kõrgemargilise karbonaatkivimi nõuetele;  täitedolokivi ja täitelubjakivi ei vasta eeltoodud nõuetele ega sobi viimistluskiviks. Uuritava kivimi täpsem koostis ja omadused selgitatakse uuringu käigus, kuid tuginedes maardla kasutusajaloole saab seda kasutada kõrge kvaliteediga ehituskillustiku tootmiseks ja tsemenditoormeks. Killustikku kasutatakse betoondetailide ja erinevate betoonsegude tootmisel ning üld- ja teedeehituses. Uuritava maavara täpsemad lasumistingimused tehakse kindlaks uuringu käigus. Läheduses asuvate Tuginedes varasematele uuringutele ja maardla andmetele on teada, et ala paikneb Ordoviitsiumi ladestu karbonaatkivimite avamusel, kus kasuliku kihi moodustavad Uhaku, Lasnamäe ja Aseri lademe lubjakivid. Toolse-Lääne ja Aru-Lõuna karjäärides on kasulik kihi paksus ca 15 m. Lubjakivikompleksi katavad kvaternaarisetted, mis koosnevad kasvukihist, saviliivast ja lokaalmoreenist. Üldine põhjaveevoolu suund on kirdesse, mis deformeerub pisut Soome lahte suubuvate jõgede tõttu. Põhjavesi levib kvaternaarisetetes, Ordoviitsiumi karbonaatkivimites ja Kambriumi liivakivides. Elanikkonna veevarustus põhineb Lasnamäe–Kunda veekihil, põhja pool Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihil. Uuringuruumis jääb põhjavesi eeldatavalt 1-3 m sügavusele maapinnast. Aru-Lõuna lubjakivikarjääride läheduses on karjääri dreeniva mõju tõttu põhjavesi ca 14 m sügavusel maapinnast. Maardla tüüpläbilõige on toodud järgmises tabelis. 5 Tabel 1. Maardla tüüpläbilõige (maardla registrikaardi nr 18 andmetel) Kihi paksus Strat. indeks Kasulik Kivimi nimetus min. maks. uus vana kiht 0,0 0,7 kasvukiht 0,1 4,7 gIII jr gIII Saviliiv-liivsavi 0,0 9,7 O2 uh lubjakivi + 0,0 6,5 O2 ls² lubjakivi, + 0,6 2,95 O2 ls1 lubjakivi + 1,6 3,2 O2 as lubjakivi + 3,2 4,2 O1 kn³ lubjakivi + 5. Geoloogilise uuringu kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse määrusest nr 52. Töid planeeritakse mahus, mis võimaldavad selgitada uuringuruumi piires maavara levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamiseks keskkonnaluba. Geoloogilise uuringuga selgitatakse maavara olemasolu uuringuruumis, piiritletakse selle levik, tehakse kindlaks maavaralasundi peamised lasumistingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksus ning hüdrogeoloogilised ja keskkonnakaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused. Geoloogiline uuring viiakse läbi puurmasinaga puuraukude (südamikpuurimine) ja ekskavaatoriga kaevandite rajamise teel. Puuraugud rajatakse lubjakivilasundi lasumistingimuste ja ehituse väljaselgitamiseks, kaevandid tehakse katendi paksuse täpsustamiseks. Uuringupunktide (puurauk) omavaheliseks kauguseks planeeritakse keskmiselt 200 m. Alale planeeritakse rajada kokku kuni 35 puurauku, sh arvestatakse 5 puurauku varuks, kui tekib vajadus rajada duubelpuurauke (piisava proovikoguse saamiseks) või täpsustada keerulisemat geoloogilist ehitust ning 5 puurauku katsepumpamisteks. Puuraukude vahele tehakse kuni 15 kaevandit katendi paksuse täpsustamiseks. Hüdrogeoloogilistest töödest tehakse veetaseme mõõtmised puuraukudes. Veetasemest madalamal leviva kivimi hüdrodünaamiliste parameetrite määramiseks, samuti ala hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks ja modelleerimiseks tehakse katsepumpamised. Hüdrogeoloogilise katsepumpamisega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mis põhjustaks püsivat põhjavee taseme alanemist. Katsepumpamise tulemused võimaldavad arvutada vee juurdevoolu tulevasse karjääri ning prognoosida põhjavee alanduslehtri arengut ja ulatust ning hinnata kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. 6 Arvestades Kunda maardla katendi ja kasuliku kihi teadaolevaid paksuseid on uurimissügavuseks on varuga planeeritud kuni 30 m. Kõik uuringupunktid dokumenteeritakse, uuringupunktide suudmete kõrgused mõõdetakse, uuringupunktis avatud lasund kirjeldatakse, lasundi materjalist võetakse proovid füüsikalis-mehaanilisteks katseteks ja keemiliseks analüüsiks. Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu käigus. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldatakse. Peale kirjeldatud tegevusi uuringupunkt likvideeritakse (suletakse) täites puuraugu täitematerjaliga. Uuringupunkti ümbrus tasandatakse ja silutakse. Juhul kui mõnda puurauku on vaja jätta avatuks pikemaajaliseks põhjavee seireks, tuleb nende asukohad kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, koostada eriprojekt ja taotleda ehitusluba ning kanda puurauk seirekaevuna keskkonnaregistrisse. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse mõõdistamise alusel topograafiline plaan. Lasundi materjalist võetud proovid viiakse katsetamiseks akrediteeritud täitematerjali laborisse. Kaevandamisväärse maavara lasundi ja määruse nr 52 nõuetele vastava materjali olemasolul koostatakse aruanne, mis esitatakse maavarade registri volitatud töötlejale maavara arvele võtmiseks. Arvestades kasuliku kihi paksuseks ca 15 m on taotletava uuringuruumi 44,49 ha suuruse teenindusala piires hinnanguline maavara kogus kuni 6 700 tuh m 3. 6. Andmed võimalike keskkonnahäiringute ja kaevandamisjäätmete kohta Geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Geoloogilise uuringu teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras seadmeid, mis on läbinud perioodilise tehnilise hoolduse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ning uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Puurmasina poolt tekitatav müra on võrreldav põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal, mis toimuvad päevasel ajal. Samuti ei kaasne taotletava geoloogilise uuringu käigus ülenormatiivset vibratsiooni. Uuringu käigus kasutatakse loodusvarasid maapõuest eemaldatud puursüdamike mahu ulatuses. Arvestades, et puursüdamiku puurimiseks kasutatava manteltoru diameeter karbonaatkivimi uuringutel ei ületa tavapäraselt 112 mm, ei tarbita uuringu käigus olulises mahus loodusvarasid. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt ja kõik uuringupunktid likvideeritakse (korrastatakse) koheselt pärast uuringupunktide kirjeldamist ja proovide võtmist. Vett andva osa ulatuses täidetakse puuraugud puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud osas täidetakse puuraugu õõs kaljuses kivimis ehitusbetooniga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Kaevandite puhul toimub kaevandite täitmine samast kaevandist pärit materjaliga Materjal tihendatakse ja maapind silutakse ekskavaatori kopa abil. Uuringupunktides taastatakse võimalikult täpselt geoloogiliste tööde eelne seisund. Uuringupunktide likvideerimise 7 kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ning kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga. Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid ning uuringutega nendele mõju ei kaasne. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmeladustuskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35 2 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Geoloogilise uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid, kuna puuraukudest võetakse proovimiseks kogu puursüdamik ning likvideeritakse (suletakse) täites puurauk täitematerjaliga. Maapind taastatakse võimalikult täpselt uuringueelsele seisundile. Jäätmeseaduse § 71 lõike 4 alusel sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata muuhulgas maavara uuringute töö tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena. Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehoolduse nõudeid. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks puudub vajadus ka jäätmeseaduse § 352 sätestatud jäätmehoidla rajamiseks. Geoloogilise uuringuga Kunda II uuringuruumis ei teki jäätmeseaduse § 2 lg 1, 2 mõistes jäätmeid. 7. Tööde ajakava Käesolev tööde ajakava on orienteeruv ning võib tööde käigus muutuda: 1. Ettevalmistumine välitöödeks: 2 kuud 2. Välitööd (uuringupunktide rajamine, proovide võtmine, topograafiline mõõdistamine): 3 kuud 3. Välimaterjalide ja proovide korrastamine: 3 kuud 4. Laboratoorsed tööd: 3 kuud 5. Uuringuaruande koostamine: 5 kuud 6. Uuringuaruande kinnitamine keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja poolt: 2 kuud 7. Talveperioodil võib tekkida välitööde seisak: 5 kuud. Kokku – 23 kuud Koostatud 12.01.2026 Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ 8  5.5 ASENDISKEEM M 1:50 000 X=6591800 PA-476 X=6591800 5.9 1 Kaardileht nr 6434 (Kunda) Y=638800 Y=639800 51.95 2 a 2.5 sama 100 3 N t l :0 Pı 0 :01 001 77 22 Plokk5aR 3) pT r19 Plokk6aR 5 k tn 21 ok ar E Pl ka 15 20 W r (eg 14 Plokk5aR i 16 21 07 ord PA-844 Plokk6aR 5.4 :03 51.45 Tombaki p 40 6.9 S ns 1.6 01 77001:001:0710 PA-3 2.1 tra 12.7 1:0 1: e 52.07 PA-898 8.0 us 77 dtee 1.9 00 00 51.58 6.07 Ku 1: 77 u 17 00 2.83 Ra 4 19 42 Pılulametskond147 13 66101:001:0143 12 11 10 Toomemaa 9 77001:001:0029 43 8 7 Plokk7pR 6 18 5 Plokk8pR LEPPEM˜RGID: 41 1 Taotletava uuringuruumi 4.6 PA-4 teenindusala piir, piiripunkt ja selle nr 12.9 52.91 Aru-LıunaIIlubjakivikarjr 24 2.2 Olemasoleva meeraldise piir (punane) UURINGURUUMI Pl kk 2 23 Pl TEENINDUSALA PIIRIANDMED ok Olemasoleva meeraldise teenindusmaa piir (kollane) o k 21 aT Erma 40 Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid 2 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus punkti punkti aT 77002:001:0042 Plokk 9 pT nr X Y nr X Y (reg kaart nr 193) 4.3 Varem uuritud maavaravaru ploki kontuur ja number Plokk5aR * 12.8 1 6591780,95 639138,20 23 6591309,31 639624,31 (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) PA-8 2.3 *Toolse fosforiidi maardla ploki korral lisatud reg kaardi nr 39 52.33 Aru-Lıuna 2 6591779,84 639147,25 24 6591324,08 639755,03 lubjakivikarjr 3 6591777,12 639146,07 25 6590950,10 639967,49 4.1 Maardla piir Erma PA-1050 4 6591533,50 639054,33 26 6590756,41 639916,01 13.8 77002:001:0042 52.72 2.4 5 6591462,34 639026,89 27 6590687,03 640276,77 38 Ar 02: Plokk1aT 6 6591471,67 638993,98 28 6590601,05 640288,45 77 4.6 u- PA-4 Puuraugu number Kattekihi paksus, m Plokk2aT 0 Lı 52.91 12.9 Tsemendilubjakivi kihi paksus, m 7 6591480,25 638963,21 29 6590597,48 640258,11 Suudme kırgus, abs. m un :00 2.2 00 Ehituslubjakivi paksus, m 8 6591490,00 638927,71 30 6590640,69 640104,41 a 37 1 pa 7 Tombaki 9 6591499,13 638897,76 31 6590693,01 639918,71 Planeeritavate uuringupunktide asukohad ek 3 77002:001:1740 10 6591506,81 638869,99 32 6590693,50 639916,95 (puurauk/kaevand) ar j 11 6591508,82 638859,46 33 6590702,43 639885,60 Plokk5aR r 36 12 6591509,04 638842,49 34 6590756,84 639667,94 Raudtee kaitsevnd Plokk6aR 13 6591508,91 638831,85 35 6590882,47 639238,35 Plokk 9 pT (reg kaart nr 193) 14 6591697,98 638908,34 36 6591029,26 639308,04 Elektripaigaldise kaitsevnd 15 6591711,51 638945,83 37 6591106,49 639345,29 16 6591651,38 639539,66 38 6591159,75 639370,97 Ranna vıi kalda piiranguvnd 25 17 6591561,85 639496,36 39 6591195,45 639387,94 Maaparandussteemi vıi 18 6591471,59 639453,13 40 6591304,16 639439,58 maaparandusssteemi eesvoolu 19 6591541,46 639279,69 41 6591416,03 639493,04 Plokk7pR 35 piiranguvnd Plokk8pR 20 6591688,71 639335,34 42 6591527,81 639546,58 Plokk 9 pT 21 6591690,26 639337,37 43 6591467,03 639615,61 (reg kaart nr 193) 22 6591716,97 639377,09 X=6590800 Uuringuruumi pindala 44.49 ha Y=639300 10.5 26 PA-936 6.5 54.78 2.8 34 33 Klaotsa 27 77001:001:0731 32 Lne-Viru maakond, Rakvere vald 31 Gr lisa 1 Karjapıllu KUNDA II UURINGURUUM T nr 26002 77002:001:0158 30 M˜RKUSED: 28 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; 29 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Geoloogilise uuringu loa taotlus Mııtkava: 2. Katastriksuse piirid Maa- ja Ruumiameti ava-andmed 02.01.2026. a; Metsapıllu Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 77002:001:0154 1:5000 3. Kitsenduste andmed Maa- ja Ruumiameti ava-andmed 02.01.2026. a; E-post: [email protected] 10112 Tallinn UURINGURUUMI 4. Maardla ja ploki piirid Eesti Geoloogiateenistuse ava-andmed 02.01.2026. a; Formaat A3 JOONTKAVA: TEENINDUSALA PLAAN 5. Kogu ala kattub uuringuruumiga "Lne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade ldgeoloogiline uurimist" (YGUL/523069); 0 50 200 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:Osahing Vinni Varahaldus Koostatud: 6. Kasutatud: Lne-Viru maakond, Vinni vald, Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 02.01.2026 Maa-ameti WMS (must-valge pıhikaart). Vinni alevik, Tstuspargi tn 6, 46601