Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-15/2102-2 Toetuse saaja nimi Tartu Ülikool Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2019 - 31.12.2019 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 200,000.00 € 200,000.00 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 200,000.00 € 200,000.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 200,000.00 € 200,000.00 € Kultuuriministeeriumiga kokku lepitud jääk 15 000 eurot. 0.00 € 0.00 € OMAFINANTSEERING € € € € € € € € 0.00 € 0.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2 (5) Tartu Ülikool KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 90,165.00 € 85,630.28 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) 67,388.00 € koordinaatorid Koosseisuline ja lepinguline töötasu (bruto; sh juhtivkoolitajad, koolitajad, konsultandid, 65,883.48 € ja korraldajad; Sh arve koosseisulise alusel makstud ja lepingulise töötasud.töötasu proportsioonid selguvad Tööandja maksukulud 22,777.00 € 19,746.80 € € € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 69,835.00 € 59,369.72 € Koolitustel osalejate majutus 17,640.00 € 11,656.49 € Koolituste toitlustus 17,094.00 € 21,578.68 € Ruumirent koolitusteks 1,276.00 € 2,928.00 € Õppematerjalid ja kingitused osalejatele 6,000.00 € 11,659.21 € Kultuuriüritused ja väljasõidud 15,975.00 € 6,354.47 € Osalejate ja koolitajate sõidukulu 10,050.00 € 2,932.16 € Projekti haldamise kulud (paljundus, bürootarbed, postikulu) 1,200.00 € 1,531.30 € Sh koolituste õppevahenditeks tellitud bürookaup. Lähetused 600.00 € 729.41 € € € € € € € € € 3 (5) Tartu Ülikool KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0.00 € 0.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 40,000.00 € 40,000.00 € TÜ üldkululõiv 10% 20,000.00 € 20,000.00 € TÜ valdkondlik üldkululõiv 10% 20,000.00 € 20,000.00 € € € € € € € € € € € € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 200,000.00 € 185,000.00 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Tartu Ülikool ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Allkiri (paberkandjal) Kuupäev pp.kk.aaaa 5 (5) Tartu Ülikool  Lisa 1. Tegevuskava täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) Eesti keele majade keeleõpetajate koolitusprojekt (EKMi projekt) Tartu Ülikoolis Sissejuhatus Eesti keele majade keeleõpetajate koolitusprojekt (EKMi projekt 2019, DHVEE19106) hõlmas kahe koolitusprogrammi väljatöötamist ja läbiviimist ning ühe koolitusprogrammi arendamist ja läbiviimist. Koolitusprogrammid töötas Kultuuriministeeriumi tellimusel ning koostöös Integratsiooni Sihtasutusega välja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Koolitused toimusid 2019. aastal. Koolituspakettides kajastub Tartu Ülikooli kompetents parimal moel, integreerides erinevate instituutide ja koolitajate pädevusi. 1. Kokkuvõte Alljärgnevalt on ülevaade projektist kolme koolitusprogrammi kaupa: I Tartu Ülikooli täiendusõppeprogramm „Eesti keele kui teise keele õpetamise arendamine“ (HVEE.TK.036) II Tartu Ülikooli täiendusõppeprogramm „Eesti keele kui teise keele õpetamise arendamine. Jätkukoolitus 2019“ (HVEE.TK.047) III Tartu Ülikooli täiendusõppeprogramm „Eesti keele majade tegevused. Eesti keele õpetamine B1-tasemel“ (HVEE.TK.048) I Tartu Ülikooli täiendusõppeprogramm „Eesti keele kui teise keele õpetamise arendamine“ (HVEE.TK.036) Teemadest koosnev täiendusõppeprogramm, mille eesmärk oli koolituste ja koostöise õppe kaudu pakkuda tegevõpetajatele – eesti keele võõrkeelena õpetajatele, kes õpetavad täiskasvanuid – erialast ja õppemetoodilist tuge. Koolitusprogrammi töötas välja TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut koostöös Integratsiooni Sihtasutusega ning tegevõpetajate koolitusvajadust silmas pidades. Koolituskava oli mitmekülgne (vt sisu allpool), kaasatud oli 13 koolitajat (sh Tartu Ülikoolist, Eesti Keele Instituudist, INNOVEst). Koolitusprogrammi kogumaht oli 78 t, sellest 63 t auditoorset tööd, 15 t iseseisvat tööd (sh e-õpet). Koolitus jaotus kolmele sessioonile (kokku 8 koolituspäeva ning 2 päeva kultuuriüritusteks (ERMi külastus ja väljasõit Sibulateele); 21.–23. veebruar, 21.–24. märts, 17.–19. mai 2019). Koolitus toimus Tartus, Tartu Ülikoolis. Rühma suurus oli 25 õpetajat. Koolitusprogrammi juurde kuulus vaba aja programm kultuuriürituste ja piduliku vastuvõtuga. Osalejatele oli korraldatud majutus ja toitlustus, samuti hüvitati sõidukulud. Koolitusprogrammi õpiväljundid olid järgmised. Koolitusprogrammi läbinu − on täiendanud oma teadmisi osaoskuste ja keeleteadmiste (grammatika, sõnavara) õpetamises ja rakendab neid tekstipõhise õppematerjali koostamisel; − orienteerub eesti keele õppevaras, sh veebipõhistes ressurssides; − tunneb täiskasvanud õppija eripära (sh kultuurilist) ja oskab sellega õppetöös arvestada; − analüüsib suhtlemist ja reflekteerib oma professionaalset enesearendamist. Sisu: 1. Keeleõpe a. Õppetunni ja õppetsükli ülesehitus ja läbiviimine. Mängustatud- improvisatsioonilised aktiivõppemeetodid (2 akad t; Mare Kitsnik). b. Grammatika ja sõnavara õpetamine madalamatel keeleoskustasemetel. Mängustatud aktiivõppemeetodid I (2 akad t; Mare Kitsnik). c. Grammatika ja sõnavara õpetamine kõrgematel keeleoskustasemetel. Mängustatud aktiivõppemeetodid II (2 akad t; Mare Kitsnik). d. Sõnatundmist arendavaid ülesandeid (2 akad t; Sirje Rammo). e. Mängustatud-improvisatsioonilised aktiivõppemeetodid rääkimisoskuse arendamiseks (2 akad t; Mare Kitsnik). f. Aktiivõppemeetodid arutlemise ja väitlemise arendamiseks (2 akad t; Mare Kitsnik). g. Interaktiivsed kirjutamisharjutused ja loovkirjutamine (2 akad t; Mare Kitsnik). h. Arutleva teksti kirjutamine (2 akad t; Mare Kitsnik). i. Keelevigade põhjused. Keelevigadega tegelemine õppijat toetaval moel (2 akad t; Mare Kitsnik). j. Õppija keelekasutuse analüüs keeleoskustasemete kontekstis (2 akad t; Tiina Kikerpill). k. Sihtkeelse õppe meetodid. Videonäidete analüüs (4 akad t; Tiina Kikerpill). l. Veebilahendused keeleõppes (2 akad t; Tiina Kikerpill, Anu Vaagen). m. Eesti Keele Instituudi veebipõhised ressursid keeleõppijatele ja õpetajatele. Ressursside tutvustus ja rakendamine (4 akad t; Jelena Kallas, Kristina Koppel, Raili Pool). n. Eesti keele tasemeeksamid (2 akad t; Pilvi Alp, Anu Epner). o. Eesti keele süntaksi küsimusi (2 akad t; Raili Pool). p. Uuemad eesti keele reeglid (2 akad t; Sirli Zupping). 2. Keeleõppematerjalid a. Tekstipõhise õppematerjali koostamine (8 akad t; Tiina Kikerpill). 2 (6)  b. Eesti keele kui teise keele õppematerjali ja selle kasutamiseks vajalike juhiste koostamine iseseisva tööna (17 akad t; Tiina Kikerpill). 3. Suhtlemisoskused ja õpetaja toetamine a. Täiskasvanud õppija toetamine (4 akad t; Anu Vaagen). b. Õpetaja toetamine tema professionaalses arengus (4 akad t; Anu Vaagen, Raili Laas). c. Professionaalse suhte loomine ja hoidmine ning tõhusate suhtlemisoskuste roll selles (4 akad t; Kaia Kastepõld-Tõrs). d. Kultuuridevahelised erinevused. Suhtlemine eri kultuuride esindajatega (4 akad t; Aune Valk). II Tartu Ülikooli täiendusõppeprogramm „Eesti keele kui teise keele õpetamise arendamine. Jätkukoolitus 2019“ (HVEE.TK.047) Teemadest koosnev täiendusõppeprogramm, mille eesmärk oli täiendusõppeprogrammi „Eesti keele kui teise keele õpetamise arendamine“ läbinud keeleõpetajatele pakkuda koolituste ja koostöise õppe kaudu edasist erialast ja õppemetoodilist tuge. Koolitusprogrammi töötas välja TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut koostöös Integratsiooni Sihtasutusega ning täiskasvanuid õpetavate eesti keele võõrkeelena õpetajate koolitusvajadust silmas pidades. Koolituskava lähtus varasemate koolituste tagasisidest ja õpetajate koolitusvajadusest, ning oli mitmekülgne (vt sisu allpool). Koolitusprogrammis andis koolitusi 11 koolitajat, koondades eri kompetentse nii Tartu Ülikoolist kui ka mujalt. Koolitusprogrammi kogumaht oli 20 t, sellest 16 t auditoorset tööd, 4 t iseseisvat tööd (sh e-õpet). Koolitusprogramm oli ühesessiooniline, koosnedes kahest koolituspäevast 27.-28. septembril 2019 ning ERMi külastusest koolituseelsel päeval, 26. septembril. Koolitused toimusid Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses. Osalejatele oli korraldatud majutus ja toitlustus, samuti hüvitati sõidukulud. Rühma suuruseks oli planeeritud 50 õpetajat. Koolitusprogrammi õpiväljundid olid järgmised. Koolitusprogrammi läbinu on − suurendanud oma keeleteadlikkust (eesti keele süntaks ja hääldus); − süvendanud oma teadmisi osaoskuste õpetamises ja keeleoskuse hindamises; − laiendanud oma teadmisi eesti keele uuema õppevara kohta; − täiendanud oma metoodiliste võtete pagasit; − paremini kursis Eesti keelepoliitika põhialustega. Sisu: 1. Arutleva teksti kirjutamise õpetamine lähtuvalt tänapäevastest keeleomandamise põhimõtetest (2 akad t; Mare Kitsnik) 2. Rääkimisoskuse arendamine – tasemekohased suhtlusülesanded ja keelekasutus tasemeeksamite näitel (2 akad t; Anu Epner, Pilvi Alp) 3. Eesti keele hääldusõpetuse küsimusi (2 akad t; Sirje Rammo) 4. Keelepoliitika ja Keeleinspektsioon. Raamatu „Kõrvalised isikud“ tutvustus (2 akad t; Ilmar Tomusk) 3 (6)  5. Õppematerjali ja metoodiliste võtete tutvustus: „K nagu Kihnu“ (2 akad t; Mall Pesti) 6. Eesti keele süntaksi küsimusi II (2 akad t; Raili Pool) 7. Võttepada: B2-, C1-tasemel õpetamine (2 akad t; Anu Vaagen, Raili Laas) 8. Foorumteater (2 akad t; Nikolai Kunitsõn, Piret Soosaar-Maiberg) 9. Metoodilised võtted eesti keele oskuse arendamiseks (iseseisev töö, 4 akad t; Anu Vaagen) III Tartu Ülikooli täiendusõppeprogramm „Eesti keele majade tegevused. Eesti keele õpetamine B1-tasemel“ (HVEE.TK.048) Teemadest koosnev täiendusõppeprogramm, mille eesmärk oli koolituste ja koostöise õppe kaudu pakkuda eesti keele majade eesti keele õpetajatele erialast ja õppemetoodilist tuge. Koolitusprogrammi töötas välja TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut koostöös Integratsiooni Sihtasutusega ning eesti keele majades töötavate eesti keele õpetajate koolitusvajadust silmas pidades. Koolituskava keskendus B1-tasemel õpetamise teemadele (vt sisu allpool), kaasatud oli 9 koolitajat (Tartu Ülikoolist, Eesti Keele Instituudist ja mujalt). Koolitusprogrammi kogumaht oli 68 t, sellest 48 t auditoorset tööd, 20 t iseseisvat tööd (sh e-õpet). Koolitus jaotus kolmele sessioonile (kokku 6 päeva; 24.-25. oktoober, 7.-8. november, 5.-6. detsember 2019) ning toimus Tartus, Tartu Ülikoolis. Koolitusprogrammi juurde kuulus vaba aja programm kultuuriüritustega. Osalejatele oli korraldatud majutus ja toitlustus, samuti hüvitati sõidukulud. Rühma suurus oli 11 eesti keele majade õpetajat. Koolitusprogrammi õpiväljundid olid järgmised. Koolitusprogrammi läbinu on − suurendanud oma keeleteadlikkust; − süvendanud oma teadmisi osaoskuste õpetamises ja keeleoskuse hindamises B1-tasemel; − laiendanud oma teadmisi eesti keele veebipõhiste ressursside kohta; − täiendanud oma metoodiliste võtete pagasit. Sisu. Täiendusõppeprogramm koosnes koolitustest eesti keele ja keeleõppe teemadel: 1. Eesti keele vormimoodustuse küsimusi (2 akad t; Sirje Rammo). 2. Eesti keele sõnavara ja sõnatuletuse küsimusi (4 akad t; Sirje Rammo). 3. Eesti keele süntaksi küsimusi (4 akad t; Raili Pool). 4. Kõnekeele erijooned (2 akad t; Kristiina Praakli). 5. E-kiri ametisuhtluses (2 akad t; Riina Reinsalu). 6. B1-taseme keeleoskus (2 akad t; Tiina Kikerpill). 7. Õppija keelekasutuse analüüs keeleoskustasemete kontekstis (2 akad t; Tiina Kikerpill). 8. Hindamisvahendi analüüs ja koostamine (6 akad t; Tiina Kikerpill). 9. Sihtkeelne õpe (5 akad t; Tiina Kikerpill). 10. Grammatika õpetamine B1-tasemel (2 akad t; Mare Kitsnik). 11. Rääkimisoskuse arendamine B1-tasemel. Improteater (2 akad t; Mare Kitsnik). 12. Kirjutamisoskuse arendamine B1-tasemel (2 akad t; Mare Kitsnik). 13. Keelevigade põhjused B1-tasemel. Keelevigadega tegelemine õppijat toetaval moel (2 akad t; Mare Kitsnik). 14. Konsultatsioon B1-taseme õpetamise teemal (2 akad t; Mare Kitsnik). 15. Kogemuste vahetamine ja võttepada (2 akad t; Anu Vaagen). 4 (6)  16. Eesti Keele Instituudi veebipõhised ressursid keeleõppijatele ja õpetajatele. Ressursside tutvustus ja rakendamine (4 akad t; Jelena Kallas, Kristina Koppel). 17. Veebilahendused keeleõppes (3 akad t; Tiina Kikerpill). 18. Iseseisvad tööd veebilahendustest keeleõppes (4 akad t), metoodilistest võtetest eesti keele õpetamisel (4 akad t), sihtkeelsest õppest (4 akad t) ja hindamisvahendi koostamisest (8 akad t; Tiina Kikerpill). 2. Tulemused Kõik kolm koolitusprogrammi viidi läbi nii, nagu oli kavandatud (vt kokkuvõtet ülal), väiksed muutused olid osalejate arvus. I Tartu Ülikooli täiendusõppeprogramm Eesti keele kui teise keele õpetamise arendamine“ (HVEE.TK.036) Koolitusprogrammis osales 26 eesti keele võõrkeelena õpetajat, kes õpetavad täiskasvanuid. 23 õpetajat läbis programmi täies mahus, 3 õpetajat läbis programmi osaliselt. Tagasisidet andis 20 osalenut 26st. Osalejad tõid välja, et koolituskava oli kasulik, sisukas ja huvitav, kultuuriprogramm hariv, korraldus väga hea. II Tartu Ülikooli täiendusõppeprogramm „Eesti keele kui teise keele õpetamise arendamine. Jätkukoolitus 2019“ (HVEE.TK.047) Koolitusprogrammile registreerunud 50 õpetajast osales koolitustel 44 õpetajat. Neist omakorda 28 läbisid koolitusprogrammi täiel määral, 16 õpetajat läbisid koolitusprogrammi osaliselt. Tagasisideküsimustiku täitis 39 osalenut 44-st. Tagasisides tõsteti esile mitmekülgset, sisukat ja põnevat koolituskava, professionaalseid ja huvitavaid koolitajaid, vaba aja tegevusi ning kogu koolitusprogrammi üldist korraldust. Järgmine jätkukoolitus kõikidele keelefirmade keeleõpetajatele, kes on EKMi projekti raames Tartu Ülikooli koolitusprogrammi läbinud, on planeeritud Tartu Ülikoolis 2020. a sügisele. III Tartu Ülikooli täiendusõppeprogramm „Eesti keele majade tegevused. Eesti keele õpetamine B1-tasemel“ (HVEE.TK.048) Kolmesessioonilisest koolitusprogrammist võttis osa 11 eesti keele majade õpetajat (täismahus läbis koolitusprogrammi 6 õpetajat, osakoormusega 5 õpetajat). Tagasisidet andis 2 õpetajat 11st, mistõttu ei ole võimalik üldistatud tagasisidet esitada. Eesti keele majade õpetajad on plaanis kaasata keelefirmade keeleõpetajate jätkukoolitusele Tartu Ülikoolis 2020. a sügisel. 5 (6) 3. Mõju EKMi projekti olulisus Eesti riigile Koolitusprogrammide pakkumisega on Tartu Ülikool toeks eesti keele majade kontseptsiooni elluviimisele. Eesti keele majade kontseptsioon (väljavõte eesti keele majade tegevuskavast 2018): „Eesti keele majade eesmärk on laiendada eesti keele õppimise ja suhtlemise võimalusi, olla toeks erinevatel tasemetel eesti keeles rääkijaile, julgustada neid eesti keelt kasutama ja toetada õppijaid ületamaks tõrget eesti keeles rääkimise ees. Seeläbi muutub Eesti sidusamaks ja koossuhtlevamaks.“ (Allikas: Integratsiooni Sihtasutus) Tartu Ülikool on eesti keele majade kontseptsiooni väljatöötamisel tegutsenud partnerina algusest peale, st umbes 4 aastat, sh 2 aastat koolituspartnerina, ja vastutab tegevuste akadeemilise poole eest. Sisuliselt on eesti keele majade näol tegemist Eesti ühiskonda muutva projektiga, mis peaks keeleõppele ja lõimimisele andma uue (ja inimlikuma) näo. Koolitusprogrammide väljatöötamise, ettevalmistamise ja läbiviimisega toetab Tartu Ülikool eesti keele kui võõrkeele kvaliteetse õppe arengut ning aitab kaasa eesti keele majade eesmärkide täitmisele. Sedakaudu täidab Tartu Ülikool ühtlasi ka rahvusülikoolile kohast rolli ühiskonna paremal lõimimisel. 6 (6)