Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 22. jaanuar 2020

Viit: 1-12/269-1
Registreeritud: 22. jaanuar 2020
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari: 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik: 1-12/2020 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja: Merle Põld
Lahendamise tähtaeg: 4. veebruar 2020

Failid

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: ministeeriumid 21.01.2020 nr 8-1/20/286 Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Noorsootöö Keskus SA Archimedes Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume tagasisidet 4. veebruariks 2020. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. eelnõu.pdf 2. seletuskiri.pdf Sama: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Noorsootöötajate Kogu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Eesti Keele Instituut SA Innove Keeleinspektsioon Eesti keelenõukgu Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool AS Telia Eesti Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Kristi Mikiver 735 0280 [email protected] Sille Uusna 735 4029 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 21.01.2020 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Haridus- ja Noorteamet, Keeleamet ning Rahvusarhiiv.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 10514 järgmises sõnastuses: „§ 10514. Haridus- ja Noorteameti moodustamine (1) Haridus- ja Noorteamet moodustatakse alates 2020. aasta 1. augustist. (2) Haridus- ja Noorteameti moodustamisega seotud toimingud teeb Haridus- ja Teadusministeerium.“. § 2. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas täidab õigusaktidest tulenevaid riigikooli pidaja ülesandeid amet, kui ameti põhimääruses on nende ülesannete täitmine sätestatud.“; 2) paragrahvi 271 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse korraldab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.“; 3) paragrahvi 271 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 366 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 366 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskoostöö seaduse § 13 lg 11 punkt 22 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Keeleseaduse muutmine Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „(4) Tasemeeksami ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise korraldab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.“; 2) paragrahvi 24 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus eesti keele tasemetunnistuse.“; 4) paragrahvi 27 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 27 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 283 lõigetes 2, 3 ja 6 ning §-s 38 asendatakse sõna „Keeleinspektsioon“ sõnaga „Keeleamet“; 7) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet Keeleamet (edaspidi amet).“; 8) paragrahvi 30 lõigetes 2 ja 4, §-s 31 ning § 39 lõikes 2 asendatakse sõna „inspektsioon“ sõnaga „amet“ vastavas käändes. § 5. Kodakondsuse seaduse muutmine Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Keeleõppekulude hüvitamise korraldab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.“; 2) paragrahvi 81 lõikes 3 asendatakse sõnad „käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigi sihtasutusele“ sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele“; 3) paragrahvi 81 lõikes 4 asendatakse sõnad „käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigi sihtasutus“ sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus“; 4) paragrahvi 9 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Eksamid valmistab ette, eksamimaterjalide koostamist koordineerib, eksamid korraldab ja tunnistused väljastab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.“; 5) paragrahvi 9 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 9 lõige 71 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 35 lõige 101 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(101) Käesoleva paragrahvi 6.–9. lõikes nimetatud eksperdikomisjoni teenindamise korraldab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.“; 8) paragrahvi 35 lõige 102 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 1 sissejuhatav tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Õppe läbiviimise õiguse andmisel teeb Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus õppekavarühmas ekspertiisi. Ekspertiisi käigus hinnatakse:“; 2) paragrahvi 141 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kvaliteedi hindamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.“. § 7. Kõrgharidusseaduse muutmine Kõrgharidusseaduse paragrahvi 37 lõiked 5-7 tunnistatakse kehtetuks. § 8. Noorsootöö seaduse muutmine Noorsootöö seaduse paragrahvi 102 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Noorte- ja projektlaagri juhataja ja kasvatajana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.“. § 9. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Õppekirjanduse väljaandja teeb riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse kättesaadavaks ka digitaalses vormis Haridus- ja Teadusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutuse peetavas portaalis Haridus- ja Teadusministeeriumi ning õppekirjanduse väljaandja vahel kokku lepitud tingimustel ja korras.“; 2) paragrahvi 20 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 21 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise koordineerimist, sealhulgas keele- ja kultuuriõppeks vajalike materjalide hankimist, korraldab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.“; 3 4) paragrahvi 21 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 30 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ettevalmistamist ja läbiviimist ning eksamitööde koostamist, hindamist ja säilitamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.“; 6) paragrahvi 30 lõige 22 tunnistatakse kehetetuks; 7) paragrahvi 31 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Riigieksamite ettevalmistamist ja läbiviimist, eksamitööde koostamist, hindamist ja säilitamist ning riigieksamitunnistuste väljastamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.“; 8) paragrahvi 31 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 31 lõike 12 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 32 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 34 lõige 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Tasemetööde ettevalmistamist, koostamist, läbiviimist ja hindamist ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.“; 12) paragrahvi 34 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 47 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 10. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmine Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse tähenduses on tugikeskused Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus, mis täidab Eestis akadeemilise tunnustamise infokeskuse (ENIC/NARIC keskus) ülesandeid.“. § 11. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. augustil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ...........................2020 4 Algatab Vabariigi Valitsus .......................2020 5 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja haridusvaldkonna seadustesse eesmärgiga moodustada Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ühendamet) ja nimetada Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Ühendameti loomine lähtub riigireformi üldisematest põhimõtetest:  avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine;  ametiasutuste arvu vähendamine;  dubleerimise vähendamine riigiametites. Ühendametisse konsolideeritakse järgnevate organisatsioonide ülesanded: - Eesti Noorsootöö Keskus (edaspidi ENTK), mis on HTMi hallatav riigiasutus; - Sihtasutus Archimedes (edaspidi Archimedes); - Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi HITSA); - Sihtasutus Innove (edaspidi Innove). Lisaks viiakse ühendametisse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused HTMist. Innove ja Archimedes on täitnud ka struktuuritoetuste rakendusüksuste ülesandeid. Alates 1. aprillist 2020. a täidab seni Innove ja Archimedese täidetud rakendusüksuse ülesanded Riigi Tugiteenuste Keskus, mis hakkab ühendametile osutama ka arvestusteenuseid (personali- ja palgaarvestus ning raamatupidamine). Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused HTMist, Archimedesest ja Eesti Keele Instituudist. Kuivõrd valitsusasutuse ülesannete ring laieneb, muudetakse eelnõuga ka valitsusasutuse nime. Senise selgelt järelevalvega seotud „Keeleinspektsiooni“ asemel võetakse valitsusasutuse nimena kasutusele laiemate ülesannetega enam kooskõlas olev „Keeleamet“. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi ühendameti moodustamise projektijuht Kristi Mikiver ([email protected], tel 735 0280) ja õigusosakonna juhataja Sille Uusna ([email protected], tel 735 4029). Eelnõu koostamisse oli kaasatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ([email protected], tel 735 0262). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Inga Kukk ([email protected], tel 735 4027). 1 1.3. Märkused Kuna eelnõuga muudetakse VVSi ja kodakondsuse seadust, on seaduse vastuvõtmiseks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Euroopa Liidu õigusega omavad ühendametisse liikuvatest tegevustest puutumust seni SA Archimedes poolt korraldatud järgmised tegevused : 1) Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm 2014–20201 tegevused; 2) Akadeemilise tunnustamise Euroopa Nõukogu ja UNESCO koostöövõrk ENIC (European Network of National Information Centres on Academic Recognition and Mobility) ning Euroopa Liidu koostöövõrk NARIC (National Academic Recognition Information Centres)2 tegevused; 3) Euroopa kõrgharidusruumis kokkulepitud standardite ja suuniste alusel kõrghariduse kvaliteedi välishindamine3. Ühendameti moodustamine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 tegevusega 3.4, mis puudutab riigireformi raames tehtavat analüüsi ja ettepanekuid riigiametite konsolideerimiseks. Vabariigi Valitsuse 16.01.2020 kabinetiistungil toetati ettepanekut moodustada Innove, Archimedes, HITSA ja ENTK teenuste põhjal haridus- ja noortevaldkonna ühendamet, mille nimeks jääb Haridus- ja Noorteamet ning ettepanekut nimetada Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks, tagades seejuures Eesti Keele Instituudi iseseisvuse ja rolli säilimise. VVSiga kaasnevalt muudetavaid seaduseid on palju, seetõttu esitatakse avaldamisviide muudatuse kirjelduse juures. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on luua alused riigiasutuste ühtsemaks toimimiseks, tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täitmist keele-, haridus- ja noortevaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse, sh kompetentsi, ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid. Haridus- ja noortevaldkonna rakendustasandi konsolideerimise oluline eesmärk on tagada, et nende valdkondade teenuste kasutamine oleks formaal- ja mitteformaalõppe sünergiast maksimaalselt kasu võttes isiku jaoks kasutatav tema/oma personaalse õpitee kujundamisel kogu elukaare jooksul. Eesmärk on muuta selgemaks ka keelepoliitika valdkonna korraldus, eraldades senisest selgemalt keelepoliitika kujundamine, rakendamine ning teadus- ja arendustegevus. Keeleametist saab keelepoliitika rakendusasutus. 1. augustil 2019. a andis Vabariigi Valitsus HTMile ülesande teha analüüs haridusvaldkonna ühendameti moodustamise kohta ja esitada valitsusele sellekohased ettepanekud 2019. aasta novembriks. Analüüs valmis 1. novembril 2019. aastal4. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1288/2013, 11. detsember 2013 , millega luuakse „Erasmus+” : liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ EMPs kohaldatav tekst, ELT L 347, 20.12.2013. 2 Akadeemilist tunnustamist reguleerib kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon nn Lissaboni konventsioon (The Convention on the Recognition of Qualifications concerning Higher Education in the European Region), 1997 (ETS No. 165). 3 Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised, heaks kiidetud 2015. aasta mais. 4 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas ühendameti loomise analüüs 2 Innove, HITSA, Archimedese ja ENTK ühendamise algatamise tagamaad ja eesmärk ning samuti keelepoliitika valdkonna korrastamine tulenevad eeltoodud ülesandest ja analüüsidest. Analüüsi ja erinevate arutelude alusel on välja selgitatud hetkeolukorra peamise kitsaskohana HTMi poliitika rakendamise tasandi killustatus:  Rakendustasandi organisatsioonide tegevusvaldkonnad, funktsioonid ja nende poolt teenindatavad kliendigrupid on mõneti kattuvad, mis võib tekitada vajadust kompetentside dubleerimiseks olukorras, kus kompetentsi on niigi vähe. Asutuste tööd reorganiseerides oleks võimalik asutuste sisutegevusi tõhusamalt korraldada, optimeerida HTM-i valitsemisala üleseid teenuseid ja protsesse ning lisaks ka parendada ja tõsta pakutavate teenuste kvaliteeti ning tõhustada valdkonna terviklikku juhtimist.  Organisatsioonide paljusus raskendab tervikliku ülevaate saamist rakendustasandi tegevuste tulemuslikkusest.  Rakendustasandi organisatsioonide vahelise koostöö juhtimine on organisatsioonide paljususe puhul keeruline – olukorras, kus organisatsioonid peavad lahendama ülesandeid omavahelises koostöös, kuid organisatsioonide nägemused lahendusest või töökorraldusest erinevad, on rakendustasandi organisatsioonide paljususe korral probleemid lihtsad tekkima.  Ministeeriumi ja rakendustasandi vaheline rollijaotus on aja jooksul kujunenud ebaselgeks.  Tugiteenustele kuluvat ressurssi saab kasutada efektiivsemalt – väiksemate organisatsioonide tugiteenustega tegeleva personali osakaal kõigi töötajate hulgas on üldjuhul suurem kui suurematel organisatsioonidel. Seega võiks organisatsioonide konsolideerimine neid kulusid vähendada.  Kuigi asutused töötavad suuresti samade sihtrühmade heaks, ei ole kliendi seisukohast lihtne saada terviklikku vaadet pakutavale. Näiteks õppekavade arendamisega tegeleb mitu asutust ja igal neist on oma osa teenusest, mis kliendi vaates aga moodustab ühe teenuse. Analüüsi kaasati oluliselt rohkemaid HTMi haldusala asutusi, kuid ühendametisse koonduvad need, kelle teenustes ja teenuse kasutajates on kõige suurem ühisosa. Näiteks ENTK ja Archimedes mõlemad tegelevad noortega, kuid eraldiseisvalt ja suurema ühisosata. Ühendametiga luuakse head eeldused selleks, et viia ellu strateegiast tulenevad pikemaajalised eesmärgid ja tulevikuvisioon, mille kohaselt peaks noorte- ja haridusvaldkonna poliitikad olema oluliselt tihedamalt omavahel seotud, kui praegu. Konsolideerimisega luuakse eeldused paremaks koostoimeks nii noortevaldkonna sees kui ka sünergia tekitamiseks haridus- ja noortevaldkonna vahel. Samuti tehti analüüsi tulemuste põhjal soovitus laiendada Keeleinspekstiooni ülesandeid ja volitusi, lisades senistele ülesannetele juurde teisi keelepoliitika rakendamise ülesandeid. Kuna riigis on suund loobuda asutuste nimedes sõnast inspektsioon, siis nimetatakse ühtlasi Keeleinspekstioon ümber Keeleametiks, mis on enam kooskõlas ka asutuse laiendatud ülesannetega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga lisatakse VVSi Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning Keeleinspektsioon nimetatakse ümber Keeleametiks. Teiste eelnõuga hõlmatud seaduste muudatused tehakse seni halduslepingutega riigi sihtasutustele antud 3 haridus- ja noortevaldkonda puudutavate ülesannete andmiseks moodustatavale ühendametile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Lisaks kvaliteetsete teenuste pakkumisele on oluline, et noorte- ja haridusvaldkonna konsolideerimisel säiliks ametite töötajate tugev kompetents ja konstruktiivne tööõhkkond. Sel eesmärgil on juba ühendameti moodustamise ettevalmistusfaasis ühendametisse koonduvate asutuste töötajad kaasatud projekti juhtrühma, töörühma ja tugiteenuste valdkondlikesse töörühmadesse. Lisaks kaasatakse põhiteenuste puhul, mida seni osutasid erinevad asutused, teenuse ülesehituse ja pakkumise aruteludesse laiem ring töötajaid ja valdkonna eksperte teistest sektoritest. Keelevaldkonna ülesannete jaotuse korrastamine toimub Keeleinspektsiooni, Eesti Keele Instituudi ja HTMi koostöös. Ühendameti moodustamisel ning selle struktuuri ja koosseisu komplekteerimisel luuakse võrdsed võimalused olemasolevate asutuste töötajatele ametisse määramisel ja tööle võtmisel. Ühendamet võtab sihtasutustelt üle selle sõlmitud töölepingud. Senised töötajad, kelle ametikoht ning tööülesanded asutuste ühendamise tõttu ei muutu, jätkavad teenistust/tööd alates 2020. aasta 1. septembrist ühendameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal lähtudes direktiivi (Nõukogu direktiiv 2001/23/EÜ, 12.märts 2001, ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) esmasest eesmärgist ja kooskõlas töölepingu seaduse § 112 lõikega 1. Töölepingu seaduse § 112 lõike 1 kohaselt lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale võlaõigusseaduse alusel, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Lõike 3 kohaselt on ettevõtte üleandjal ja omandajal keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. Üle viidavate ametnike ja loodavate teenistuskohtade täitmisel toimitakse vastavalt avaliku teenistuse seadusele. Esmane konsultatsioon Tööinspektsiooniga on toimunud ning koostöö ja töötajate informeerimine jätkub. Samadest põhimõtetest lähtudes toimitakse keelevaldkonnas isikutega, kelle ametikoht ja tööülesanded asutuste vahelise ülesannete korrastamise käigus liiguvad Keeleametisse. § 1. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I, 12.12.2018, 8) muutmine Eelnõu § 1 p 1 – seni on HTMi valitsemisalas olnud kaks valitsusasutust – Keeleinspektsioon ja Rahvusarhiiv. Muudatusega nimetatakse Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks ning HTMi valitsemisalasse lisatakse uue valitsusasutusena Haridus- ja Noorteamet. VVS § 39 lg 1 kohaselt on valitsusasutused riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. VVS § 70 kohaselt on amet seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ühendameti ülesannete tõttu ei sobi vormiks sihtasutus või HTMi hallatav asutus. HTMil on varem olnud hallatav asutus osaliselt samasisuliste ülesannete täitmiseks Koolivõrgubüroo näol ning sellise omandivormiga ei täitnud asutus kõiki talle pandud eesmärke. Seega ei ole otstarbekas luua asutust, mis on hallatavate koolidega samas juriidilises staatuses. Sihtasutuse vormist loobuti, sest SA loomine on õigustatud siis, kui täitmist vajab spetsiifiline ja konkreetne avalik ülesanne, mille täitmiseks on vajalik suurem lahutatus riigist. SA on iseseisev juriidiline isik, mille juhtimisse on valitsusasutusel võimalik sekkuda piiratud mahus ja vastutus hajub. Uue ühendameti ülesandeks on valdkondlike avalike ülesannete täitmine ja ministeeriumi 4 tegevust toetav roll. Riigiasutuse vorm võimaldab seda paremini korraldada. Riigiasutuse vorm võimaldab ka selgemat ja vahetumat kontrolli asutuse ülesannete täitmise üle. Amet moodustatakse, korraldatakse ümber ja tema tegevus lõpetatakse seaduse alusel (VVS § 41 lg 1). Vastavalt VVS § 41 lõikele 2 on valitsusasutusel põhimäärus, eelarve ja väikese riigivapiga pitsat. Eelnõuga hõlmatud haridus- ja noortevaldkonna ülesannete täitjana on eelnõus nimetatud kas HTM või haridus- ja teadusministri määratud asutus. Haridus- ja teadusminister määrab ühendameti ülesanded ühendameti põhimääruses. Seega mingit eraldi protseduuri, kus üksikaktiga määratakse mõni amet nende ülesannete täitjaks, ei ole kavandatud. Ameti ülesanded tulenevad tema põhimäärusest. Selle määruse annab haridus- ja teadusminister. Ameti põhimääruses tuleb sätestada asutuse täielik nimi, asukoht ning tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi, asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded, asutuse juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused, asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded ning muud asutuse tegevuse korraldamise olulised sätted (VVS § 42 lg 2). Mõlema ameti põhimääruse kavand on eelnõu seletuskirjale lisatud. Lõplike põhimääruste eelnõude koostamiseks jätkub töö seaduseelnõu menetluse ajal. Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ameti peadirektori valimisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest, milles on sätestatud avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord5. Ühendameti juhi valimise korraldab Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus ja asutuse töö alustamiseks on oluline, et valikuprotsess saaks alata võimalikult varakult. VVSis on reguleeritud ameti peadirektori pädevus (VVS § 73) ning õigus anda teenistusalastes küsimustes käskkirju (VVS § 74). 1.1.Ühendamet 1.1.1. Ühendameti ülesanded Konsolideeritavate asutuste senised ülesanded, mida konsolideerimise otsuste ja ülesannete korrastamisel arvestati, on määratud haridus- ja teadusministri kehtestatud ENTK põhimääruses6 ning Archimedese7, HITSA8 ja Innove9 põhikirjades. Lisaks viidi analüüsi raames 2019. aasta augustis ja septembris läbi teenuste kaardistus ja intervjuud. ENTK koordineerib ja suunab noorsootööd järgmistes valdkondades: erinoorsootöö, noorsootöö struktuurid, noorsootööalane koolitus, info ja nõustamine,huviharidus, noorte töökasvatus, tervistav ja arendav puhkus, rahvusvaheline noorsootöö. ENTK korraldab, hindab 5 Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord 6 Eesti Noorsotöö Keskuse põhimäärus 7 Sihtasutus Archimedes põhikiri 8 HITSA põhikiri 9 Sihtasutus Innove põhikiri 5 ja analüüsib noorsootöö alaseid programme ja projekte, vahendab ja levitab noorsootöö alast informatsiooni huvigruppidele, hindab noorsootöö olukorda ning edastab HTMile sellest tulenevad ettepanekud noorsoostöö arendamiseks ning teostab ja vahendab noorsootöö alast koolitust, ümber- ja täiendusõpet. Archimedes valmistab koos HTMiga ja vajadusel koostöös teiste ministeeriumitega ette osalemist Euroopa Liidu programmides, koordineerib ja rakendab HTMi kinnitatud programme, abistab ja konsulteerib haridus-, teadus-, noortevaldkonna-, koolitus-, infotehnoloogia ja arendustegevusega seotud asutusi programmidest ja projektidest osavõtu ettevalmistamisel ning projektide rakendamisel, kooskõlastab oma tegevust teiste haridus-, teadus-, noortevaldkonna-, koolitus-, infotehnoloogia ja arendustegevusega seotud programmide ja projektidega ning rahastajatega, valmistab ette ja tellib eesmärkide täitmiseks vajalikke lähteuuringuid, viib läbi seminare, koolitusi ja vahetusprogramme, süstematiseerib ja vahendab teavet, mis puudutab Euroopa Liidu ja Eesti programme ning haridus-, teadus-, arendus- ja noortevaldkonna poliitika ning infoühiskonna arengusuundi, annab ja vahendab sihtotstarbeliselt teaduse-, hariduse-, noortevaldkonna ja arendustegevusega seotud stipendiume ja toetusi, annab ja vahendab hariduse, noortevaldkonna ja arendustegevusega seotud auhindu ja tunnustusi, hindab kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavaid ning kõrgharidust tõendavaid välisriigi kvalifikatsioone, korraldab ja viib läbi õppeasutuste välishindamist, kehtestab ülesannete täitmiseks vajalikud normdokumendid juhul, kui need ei ole sätestatud muude õigusaktidega ja teeb tehinguid, mis on suunatud sihtasutuse eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks. HITSA tegutseb hariduse- ja teaduse valdkonna IKT kompetentsi- ja arenduskeskusena, sh teostab monitooringut ja analüüsi, osaleb arengu-, tegevus- ja õppekavade väljatöötamisel ning rakendamisel, korraldab haridusasutuste juhtide, haridustehnoloogide, õpetajate ja õppejõudude IKT ja kaasaegsete tehnoloogiate täienduskoolitust, toetab IKT alase hariduse arendamist kõikidel haridustasemetel, sh teostab IKT valdkonna õppekavade kvaliteedi monitooringut ja toetab õppekavade arendamist, haldab ja arendab haridus- ja teadusasutuste spetsiifilistele vajadustele vastavat andmesidevõrku ja võrguteenuseid (akadeemiline andmesidevõrk), osutab haridus- ja teadusasutuste vajadustele vastavaid andmeside- ning sisuteenuseid, haldab ja arendab teadusarvutuste taristut ja keskteenuseid, korraldab arvutusvõimsuste ühiskasutust ning pakub ja vahendab autentimise ja digitaalse sertifitseerimise teenuseid, esindab volituste piires haridus- ja teadusasutusi siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasemel, arendab ja haldab hariduse- ja teaduse valdkonna infosüsteeme, toetab IKT alast teadus- ja arendustegevust, toetab haridusasutuste ja ettevõtete koostööd, sh erialapraktika korraldamisel ning õppe- ja arendusprojektide taotlemisel ja täitmisel ning IKT erialade populariseerimisel, algatab, arendab ja haldab programme, projekte ja tegevusi põhikirjaliste tegevuste elluviimiseks, oma eesmärkide elluviimiseks maksab stipendiume ja toetusi, viib ellu muid vajalikke tegevusi. Innove korraldab kvalifikatsioonide ja õppekavade väljatöötamist ning rakendamist eelkõige üld- ja kutsehariduse valdkonnas, osutab ja arendab õppenõustamisteenuseid ning arendab karjääriõppe metoodikat, loob võimalusi muukeelse elanikkonna lõumumiseks ja toetab sellekohaseid protsesse, valmistab ette, koordineerib ja rakendab programme ning projekte eluskestva õppe ja keele valdkonnas, täidab struktuuritoetuste rakendusüksuse ülesandeid, korraldab koolitusi ning testide koostamist ja läbiviimist, haridusalase informatsiooni kogumist, analüüsimist ja levitamist ja muid tegevusi. Seniste ülesannete analüüsimisel jõuti tulemuseni, et tõhusate ja tänapäevaste teenuste osutamiseks on ühendameti optimaalsed põhitegevused valdkonniti järgmised: 6 Noortevaldkond 1) noorsootöö (huviharidus, noorsootöö koolis, mobiilne noorsootöö, laagrid ja malevad, avatud noorsootöö, erinoorsootöö jne) korraldamine ja arendamine; 2) kohaliku tasandi noorsootöö korraldajate nõustamine noorsootöö planeerimisel ja korraldamisel; 3) riikliku huvihariduse ja -tegevuse toetuse tõhusa kasutamise ja saavutatud tulemuste analüüsimine. 4) noorsootöö kvaliteedihindamiste süsteemi arendamine ja hindamiste korraldamine; 5) noorteinfo teenuse arendamine ja korraldamine. Haridusvaldkond 1) õppenõustamisteenuste osutamine ja arendamine ning hariduse tugiteenustest teavitamise korraldamine; 2) õpitulemuste välishindamise korraldamine, sh tasemetööd- ja eksamid, rahvusvahelised võõrkeele eksamid, üldpädevustestid, riigieksamid, ja oma volituste piires lõputunnistuste väljastamine; 3) kutsehariduse ning alus- ja üldhariduse riiklike õppekavade väljatöötamise ning muutmise protsessis osalemine ning õppeasutuste toetamine riiklike õppekavade rakendamisel ja kooli õppekava uuendamisel. Arendab õppemetoodikaid (karjääriõpe, keelekümblus jne); 4) õppevara koostamise korraldamine, sh koostöös erasektoriga, ja õppevara levitamine; 5) hindamisinstrumentide väljatöötamise ja arendamise korraldamine, sh tellijapõhised e-testid, ning nende kasutuselevõtu toetamine; 6) muukeelse elanikkonna lõimumiseks võimaluste loomine ja sellekohaste protsesside toetamine, sh Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami koostamine ja korraldamine, eesti keele tasemeeksamite korraldamine, keeleõppe metoodikad, täiendava keeleõppe pakkumine kutse- ja kõrghariduses. 7) haridusasutuste ja ettevõtete koostööks võimaluste loomine, sh erialapraktika korraldamine ning tugi õppe- ja arendusprojektide taotlemisel ja täitmisel, töökohapõhise õppe arendamisel jne. 8) kutse-, kõrghariduse ja täienduskoolituse ning õppeasutuste kvaliteedi hindamiseks välishindamise korraldamine; 9) kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ning kõrgharidust tõendavate välisriigi kvalifikatsioonide hindamine; 10) HTMi hallatavate koolide pidamisega seotud ülesannete täitmine. Arenduse, täienduskoolituse, analüüsi ja rahvusvahelistumise valdkond 1) Euroopa Liidu programmide Solidaarsuskorpus, Erasmus+ üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduse ning noortevaldkonna programmide elluviimine; 2) hariduse- ja noortevaldkonna innovatsiooni kompetentsi- ja arenduskeskusena tegutsemine, sh uute tehnoloogiate seiramine ning haridustehnoloogiliste arenduste loomise, piloteerimise ja kasutuselevõtu toetamine; 3) hariduse ja noorsootöö programmide ja projektide, sh riiklike kõrgharidusprojektide korraldamine, koordineerimine, hindamine, analüüsimine ja elluviimine; 4) haridus- ja noortevaldkonna uuringute ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüsimine;. 5) noorte ja haridusalase informatsiooni kogumine, analüüsimine ja vahendamine ning Euroopa Liidu ja Eesti programme ning haridus- ja noortevaldkonna poliitika ning infoühiskonna arengusuundi puudutava info vahendamine. 6) haridus- ja noortevaldkonna täienduskoolituste ja muude arendustegevuste väljatöötamine ja korraldamine; 7) rahvusvahelise koostöö arendamine ja rahvusvahelistumise soodustamine hariduse, noorsootöö ja kvaliteedihindamise valdkonnas ning valdkonna teemadega seotud võrgustikes ja organisatsioonides osalemine; 7 8) haridus- ja noortevaldkonnaga seotud sihtotstarbaliste stipendiumide, toetuste, auhindade ja tunnustuste andmine. Ameti innovatsioonitegevustesse on kavas senise hea koostööpraktika jätkumiseks (näitks HITSA koostöö IT Akadeemia raames ja Innove praktika- ja õpipoisiõppesüsteem) jätkuvalt kaasata erasektori esindajaid, ülikoole, teisi sihtasutusi ja riigiasutusi ning koostööplatvormi loomiseks on kaalumisel ameti juurde vastava nõukoja loomine. 1.1.2. Ühendameti struktuuri põhimõtted Ühendametisse on kavandatud luua sisuüksused, kus täidetakse teenuste arendamise, teenuste pakkumise ja teenuste pakkumise toetamisega seotud ülesandeid. Igasse üksusesse kuuluvad osakonnad vastavalt sisuteenuste jaotusele. Haridustasemete ja formaal- ning mitteformaalõppe sidususe tagamiseks on eesmärk igas sisuliste teenuste osakonnas katta kõik selle teenusega seotud haridustasemed (nt õppevara arendamise üksus on vastutav nii huvihariduse, noorsootöö, alus- ja üldhariduse, kutsehariduse ning kohtades, kus vajalik, ka kõrghariduse õppevara arendamise eest). Vajadusel luuakse osakonna sees eraldi haridustasemete või vormide lõikes alamüksuseid. Lisaks eelkirjeldatule luuakse asutuses kaks iseseisva otsustuspädevusega üksust. Esimene neist tegeleb Erasmus+ administreerimisega ja teine on kvaliteedihindamise üksus. Erasmus+ juhtimine ja ülesannete täitmine korraldatakse nii, et üksus säilitab Euroopa Komisjoni poolt nõutud sõltumatuse ülejäänud organisatsioonist. Eelkõige puudutab see sõltumatust finantsküsimustes. Kvaliteedihindamise üksus tegeleb nii kõrghariduse, kutsehariduse kui ka täienduskoolituse kvaliteedi hindamisega. Eraldi üksuses tegevuse korraldamine on tingitud eelkõige kõrgharidusvaldkonnas kokku lepitud ühtse Euroopa kõrgharidusruumi põhimõtetest10. 2015. a Jerevanis peetud kõrghariduse eest vastutavate ministrite konverentsil kiideti heaks Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised (EKKSS11). EKKSS esitab Euroopa tasandil kriteeriumid, mille põhjal hinnatakse kvaliteediagentuure ja nende tegevust. See tagab, et Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteediagentuurid järgivad ühesuguseid põhimõtteid ning et protsessid ja protseduurid on kujundatud nende konteksti järgi eesmärgipäraselt ning nõuetekohaselt. Vastavalt standarditele peab kõrghariduse välishindamist läbiviiv agentuur olema tunnustatud riiklike institutsioonide poolt kui välishindamiste eest vastutav organ ning samas peab tal olema võimalus ise määratleda oma tegevuse alused. Agentuur peab olema sõltumatu ning vastutav oma otsuste eest ning välishindamisel järelduste ning soovituste tegemine ei tohi olla mõjutatud kõrgkoolidest, ministeeriumidest või teistest huvigruppidest. Standardi kohaselt on kvaliteedihinnanguid andvad agentuurid oma otsustes sõltumatud, lähtuvad rahvusvaheliselt välja kujunenud kvaliteedihindamise tavadest ning nende tegevuse põhimõtted ja töö tulemused on avalikud. Nende nõuete täitmisega kvaliteediagentuuri üksuse loomisel ka arvestatakse. Lahenduse leidmiseks on tutvutud teiste riikide praktikatega. Lähiriikidest on Soomes samuti nii Erasmus+ kui ka kõrghariduse kvaliteedi hindamine valitsusasutuses. Soome Haridusametis 10 The Bologna Declaration of 19 June 1999 11 Standards and Guidelines for Quality Assurance in the European Higher Education Area (ESG). (2015). Brussels, Belgium 8 on kvaliteediüksus Haridusameti osa, kuid juhtimisstruktuurilt sõltumatu ning sama on ka programmiga Erasmus+, kus sisutegevused on põimitud vastava sisuosakonnaga suurema sünergia ja ressursikasutuse tõhususe saavutamiseks ning administreerimine on korraldatud vastavalt Euroopa Komisjoni nõuetele sõltumatuna. Mõlema üksuse korralduslikuks ülesehituseks teostatakse täiendav õiguslik analüüs. Erasmus+ teemadel on läbirääkimised Euroopa Komisjoniga alanud. Organisatsiooniülene üksus on innovatsiooni ja koostöö platvorm. See on üksus, kus on võimalik töötada välja uusi teenuseid, neid piloteerida ja katsetada. Samuti on see platvorm kohaks, kus koostöös erasektori, ülikoolide, kolmanda sektori, teiste riigiasutuste ja - ettevõtetega sünnivad mõjusad haridus- ja noortevaldkonna uuendused. Teenuste põhjalikuma analüüsi järgselt selgub selle üksuse täpsem vorm ja paiknemine struktuuris. Lisaks eeltoodud üksustele on ühendametisse kavandatud ka tugiteenuste (õigusvaldkond, kommunikatsioon, finantsjuhtimine, talendijuhtimine, haldus, dokumendihaldus jne) üksus. Teatud teenuste, näiteks õppenõustamine või noorsootöö teenuste pakkumine toimub regioonides kohapeal. Ka ühendameti puhul jääb see nii ning töökohad saavad paiknema üle Eesti. 1.2. Keeleamet Keeleinspektsiooni põhiülesanne on seni olnud riikliku ja haldusjärelevalve teostamine. Keeleinspektsioonil on kontrolliülesanded järgmistes valdkondades: seaduste alusel kehtestatud eesti keele ja võõrkeelte kasutamise nõuete järgimine, eesti keele oskuse nõuete kohaldamine tööandja poolt, ametniku või töötaja eesti keele oskuse vastavus eesti keele oskuse nõuetele, ametliku keelekasutuse, sh ametlike veebilehtede keelekasutuse vastavust eesti kirjakeele normile ja siltide, viitade, kuulutuste, teadaannete ning reklaami keelekasutus, nimekujude kasutamine, eestikeelsete tõlgete, kasutusjuhendite ja märgistuse olemasolu. Keeleinspektsioon menetleb kohtuvälise menetlejana oma pädevuse piires väärteoasju karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku alusel; Lisaks teeb Keeleinspektsioon ettepanekuid tunnistada isiku keeleoskustunnistus kehtetuks ning hoiatusi ja ettekirjutusi, kui on avastatud keeleoskusnõudeid ja keelekasutust sätestavate õigusaktide rikkumine. Keeleinspektsioon annab eelhaldusakte eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks tegevuslubade andmisel ning teeb ettepanekuid täienduskoolituse kvaliteedi parendamiseks. Lisaks on Keeleinspektsioonil ka nõustamise, ekspertiisi ja analüüsi ülesandeid12. Keeleameti põhiülesanded on järgnevad: Kontrolli ja järelevalve valdkond 1) kontrollib seaduste alusel kehtestatud eesti keele ja võõrkeelte kasutamise nõuete järgimist riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses ja nende hallatavates asutustes ning avalik-õigusliku juriidilise isiku asutustes (edaspidi asutus), notari, kohtutäituri või vandetõlgi büroos, äriühingus, mittetulundusühingus või sihtasutuses, samuti nende nõuete täitmist avalik- õigusliku juriidilise isiku ning füüsilisest isikust ettevõtja poolt; 2) kontrollib ametnikele või töötajatele teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel eesti keele oskuse nõuete kohaldamist tööandja poolt; 12 Keeleinspektsiooni põhimäärus 9 3) kontrollib ametniku või töötaja eesti keele oskuse vastavust keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid sätestavate õigusaktide alusel kehtestatud eesti keele oskuse nõuetele ning vajadusel teeb ettekirjutusi nõutava keeleoskustaseme omandamiseks, saadab ametniku või töötaja tasemeeksamile või teeb ettepaneku ametniku ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks või töötaja töölepingu lõpetamiseks; 4) teeb eesti keele tasemetunnistusi väljastava asutuse juhile ettepaneku tunnistada isiku keeleoskustunnistus kehtetuks keeleseaduses sätestatud juhtudel ja korras; 5) kontrollib ametliku keelekasutuse, sh ametlike veebilehtede keelekasutuse vastavust eesti kirjakeele normile ja siltide, viitade, kuulutuste, teadaannete ning reklaami keelekasutust; 6) kontrollib ametliku nimekuju kasutamist ning ümberkirjutusreeglite järgimist ametlikus keelekasutuses; 7) kontrollib eestikeelse tõlke olemasolu võõrkeelse audiovisuaalse teose avalikul esitamisel, telejaamade võõrkeelsete saadete edastamisel ja avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ürituste korraldamisel; 8) kontrollib eestikeelse kasutusjuhendi ja nõuetekohase eestikeelse märgistuse olemasolu kaupade ja teenuste pakkumisel ning eestikeelse üldteabe olemasolu müügi- ja teenindusasutustes; 9) teeb keeleoskusnõudeid ja keelekasutust sätestavate õigusaktide rikkumiste avastamisel hoiatusi ja ettekirjutusi; 10) menetleb kohtuvälise menetlejana oma pädevuse piires väärteoasju karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku alusel; 11) hindab eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba taotleva täienduskoolitusasutuse õppekavade, õppekeskkonna ning õpetajate vastavust seaduses või seaduse alusel kehtestatud nõuetele Nõustamise valdkond 1) nõustab isikuid keeleliste õiguste, keele kasutamise ja keelealaste õigusaktide rakendamise küsimustes ning lahendab oma pädevuse piires üksikisikute kaebusi; 2) nõustab tööandjaid keeleoskusnõuete kohaldamisel ja annab vajaduse korral hinnangu isiku keeleoskuse piisavuse kohta vastaval töö- või ametikohal töötamiseks; 3) nõustab eesti keele täienduskoolituse tegevusloa taotlejat; 4) tutvub tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse korraldusega, viibib vastavalt vajadusele koolituse läbiviimise juures ning teeb ettepanekuid täienduskoolituse kvaliteedi parandamiseks; Keelevaldkonna hoolde ja arenduse valdkond 1) toetab eesti keele ja eestikeelset õpet kõikidel haridusastmetel ja –tasemetel; 2) toetab eesti keele digiarengut, et kindlustada eesti keele elujõud digimaailmas; 3) arendab ja peab üleval uusi avalikke keeleteenuseid; 4) edendab keelekasutust; 5) populariseerib eesti keelt ja toetab selge keele liikumist; 6) osaleb Eesti ja Euroopa Liidu keelepoliitika kujundamises; 7) koordineerib täiskasvanute eesti keele õpet; 8) korraldab ja vahendab keelevaldkonna stipendiumeid ja konkursse; 9) korraldab, koordineerib ja viib ellu keelevaldkonna programme ja projekte; 10) arendab keele taristut, sh osaleb eesti keele e-lahenduste väljatöötamisel; 11) analüüsib keelealaste õigusaktide tõhusust, järelevalvetöö tulemuslikkust ja keelesituatsiooni ning vajadusel esitab ettepanekuid ameti tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide muutmiseks või eelnõude väljatöötamiseks; 12) kogub, töötleb ja analüüsib oma ülesannete täitmiseks vajalikku keelealast teavet; 13) annab arvamusi ning kooskõlastusi oma tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes ja teeb keeleekspertiise. 10 Keeleameti puhul jätkavad senised Keeleinspektsiooni osakonnad oma tööd ning üle tulevate ülesannete põhjal moodustatakse täiendavad sisuosakonnad. Eelnõu § 1 p 2 – eelnõu kohaselt moodustatakse ühendamet 1. augustiks 2020. Aeg on valitud selliselt, et enne uue õppeaasta algust, kui vajadus ühendameti teenuste järele hüppeliselt kasvab, oleks ühendametil aega oma tööprotsessid töökorda seada. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb HTM. § 2. Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT I, 19.03.2019, 84) muutmine Eelnõu § 2 p 1 – HTMi hallatavate riigikoolide tegevuse korraldamisel on kooli pidajal ehk Haridus- ja Teadusministeeriumil nii õigustloovaid tegevusi (riigikooli juhi valimise tingimuste ja korra kehtestamine), arendustegevusi (koolivõrgu poliitika kujundamine) kui ka operatiivtegevusi (andmekogude haldamine, muud haldusküsimused). Haridusseadusesse tehakse täiendus seetõttu, et võimaldada eeskätt riigikoolide haldamisega seotud operatiivülesandeid, millega ei kujundata valdkonna poliitikat, täita HTMi asemel ametil. HTMi hallatava riigikooli pidajaks jääb endiselt HTM, aga teatud pidaja ülesanded on võimalik põhimäärusega ametile täitmiseks anda. Eelnõu § 2 punktid 2-4 – tunnistatakse kehtetuks volitusnormid halduslepinguga haridust tõendavate dokumentide ja medalitega seonduvate tegevuste ning EHISe volitatud töötleja ülesannete täitmise üleandmiseks riigi sihtasutusele. Mõlemad ülesanded liiguvad ühendametisse. Eelnõu § 2 p 5 – tunnistatakse kehtetuks volitusnorm, mille kohaselt valdkonna eest vastutav minister võib riigikutseõppeasutuste õppekavadele ja erakutseõppeasutuste ning munitsipaalomandis olevate kutseõppeasutuste kutsehariduse õppekavadele hinnangu andmiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Sama ülesanne on kajastatud ka kutseõppeasutuse seaduses ja see ülesanne liigub kutseõppeasutuse seaduse muudatusega ühendametile. § 3. Halduskoostöö seaduse (RT I, 19.03.2019, 116) muutmine Kehtetuks tunnistatakse volitusnorm, mille kohaselt kõrghariduse kvaliteediagentuuri ülesannete üleandmisel halduslepinguga ei pea halduslepingu sõlmimiseks juhinduma riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast. Kuna kõrghariduse kvaliteediagentuuri ülesanded liiguvad ühendametisse, ei ole halduslepingu sõlmimine ega ka erisus selle halduslepingu sõlmimisel enam vajalik. § 4. Keeleseaduse (RT I, 13.03.2019, 80) muutmine Eelnõu § 4 punktid 1-4 – kehtetuks tunnistatakse volitusnormid, mille kohaselt võib haridus- ja teadusminister eesti keele tasemeeksami ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise ülesande, samuti tasemetunnistuste väljastamise ülesande üle anda halduslepinguga riigi sihtasutusele. Neid ülesandeid täidab edaspidi ühendamet. 11 Eelnõu § 4 p 5 – samuti tunnistatakse kehtetuks volitusnorm testide andmekogu volitatud töötleja ülesannete üleandmiseks halduslepinguga. Ka seda ülesannet täidab edaspidi ühendamet. Eelnõu § 4 punktid 6-8 – kuivõrd Keeleinspektsiooni nimi Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega muutub, asendatakse ka keeleseaduses sõnad „Keeleinspektsioon“ ja „inspektsioon“ vastavalt sõnadega „Keeleamet“ ja „amet“. Uut valitsusasutust HTMi haldusalasse ei moodustata ja nime muutmise ning ülesannete lisandumise adressaadiks on senine valitsusasutus Keeleinspektsioon. § 5. Kodakondsuse seaduse (RT I, 13.03.2019, 90) muutmine Eelnõu § 5 punktid 1-7 – kehtetuks tunnistatakse volitusnormid kodakondsuse taotlemisel halduslepingute sõlmimiseks keeleõppekulude hüvitamise korraldamiseks, kodakondsuse eksamite ettevalmistamiseks ja eksamite korraldamiseks ning testide andmekogu vastutava töötleja ülesannete täitmiseks. Need ülesanded liiguvad ühendametisse. Kodakondsuse taotlemise tingimuseks olevate eksamite info on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) saanud lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogust13 (testide andmekogu). Et andmete kasutamine ka edaspidi võimalik oleks, sõlmitakse ameti töö alustamisel PPAga vastav andmevahetuskokkulepe. Sätetes peetakse valdkonna eest vastutava ministrina silmas haridus- ja teadusministrit. Eelnõu § 5 p 8 – samuti liigub ühendametisse ülesanne kodakondsuse eksami sooritamiseks erisusi hindava eksperdikogu teenindamiseks. Seda ülesannet halduslepinguga üle ei anta ja volitusnorm halduslepingu sõlmimiseks tunnistatakse kehtetuks. Ka selles sättes peetakse valdkonna eest vastutava ministrina silmas haridus- ja teadusministrit. § 6. Kutseõppeasutuse seaduse (RT I, 19.03.2019, 87) muutmine Kuivõrd kutseõppe õiguse andmisel õppekavarühmas ekspertiisi tegemise ülesanne liigub ühendametile, on kutseõppeasutuse seadusest välja jäetud volitusnorm, mis võimaldab selle ülesande täitmise halduslepinguga volitada riigi sihtasutusele või halduskoostöö seaduse alusel valitud isikule. § 7. Kõrgharidusseaduse (RT I, 19.03.2019, 12) muutmine Kuivõrd kõrghariduse kvaliteediagentuuri ülesannete täitmine liigub ühendametile, on kõrgharidusseadusest välja jäetud volitusnorm, mis võimaldab selle ülesande täitmise halduslepinguga volitada riigi sihtasutusele. Teistes lõigetes on muudetud senist viidet riigi sihtasutusele. § 8. Noorsootöö seaduse (RT I, 04.07.2017, 39) muutmine Muudetakse viidet sellele, kes on noorte- ja projektilaagri juhataja ja kasvatajana töötamisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustav asutus. Kehtivas seaduses on nimetatud ENTKd, aga 13 Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu asutamine ja põhimäärus 12 kuna see ülesanne liigub ühendametisse, on tunnustamiseks pädeva asutusena nimetatud HTM või valdkonna eest vastutava ministri, st haridus- ja teadusministri volitatud asutus. § 9. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I, 13.03.2019, 121) muutmine Kehtivas seaduses on antud volitusnormid halduslepinguga riigi sihtasutusele järgmiste ülesannete volitamiseks:  Õppekirjanduse portaali pidamine (eelnõu § 9 punktid 1 ja 2);  Keele- ja kultuuriõppeks vajalike materjalide hankimine (eelnõu § 9 punktid 3 ja 4);  Põhikooli ühtsete lõpueksamite ettevalmistamine ja läbiviimine, eksamitööde koostamine, hindamine ja säilitamine (eelnõu § 9 punktid 5 ja 6);  Riigieksamite ettevalmistamine, eksamitööde koostamine, hindamine ja säilitamine ning riigieksamitunnistuste väljastamine (eelnõu § 9 punktid 7 ja 8);  Testide andmekogu volitatud töötleja ülesannete täitmine (eelnõu § 9 p 10);  Tasemetööde ettevalmistamine, koostamine, läbiviimine ja hindamine ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimine (eelnõu § 9 punktid 11 ja 12);  koolivälise nõustamismeeskonna soovituste andmise korraldamine õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks (eelnõu § 9 punkt 13). Volitusnormid nimetatud ülesannete üleandmiseks halduslepinguga tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud ülesandeid täidab edaspidi ühendamet. Sellega seoses jäetakse seadusest välja ka norm, mis võimaldas riigi sihtasutusel riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerumisel võtta riigilõivu asemel samas määras tasu (eelnõu § 9 punkt 9). § 10. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (RT I, 30.12.2015, 6) muutmine Kehtetuks tunnistatakse volitusnorm, mille alusel saab sõlmida Eesti ENIC/NARIC Keskuse ülesannete täitmiseks halduslepingu riigi sihtasutusega. Keskuse ülesandeid täidab edaspidi ühendamet. § 11. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud 1. augustiks 2020. a. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõu ei sisalda uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide riigiasutuste ülesehitust ja nende tegevuse korraldamist. 6. Seaduse mõju Kuna seaduse vastuvõtmise üheks eesmärgiks on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keele-, haridus- ja noortevaldkonnas, kaasneb sellega kaudne positiivne mõju 13 omavalitsuse vastavate valdkondade korraldusele ning halduskoormuse vähenemise tõttu majandusele. Samuti on mõningane positiivne mõju regionaalarengule läbi võimalike töökohtade loomise ja säilitamise riigimajades ning seniste regionaalsete teenuste osutamise jätkamise. Seoses ühendameti moodustamist ette valmistavate töörühmade töö planeeritud ajakavaga ja Keeleinspektsiooni ümbernimetamisega Keeleametiks selguvad mõningad üksikasjad (täpne üleviidavate ametikohtade arv, kavandatav uus struktuur jne) 2020 märtsi jooksul, mistõttu ei ole neid praegu seletuskirjas võimalik täpsemalt avada. Haridus- ja Noorteameti ning Keeleametiga ei kavandata riigilõivude suurendamist, uusi tasulisi teenuseid, sunniraha määrade ega trahvide suurendamist. 6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm on väike. Mõju on keskmine. 6.1.1 Mõju riigiasutustele Ühendametisse koondatakse korrastatult ENTK, Archimedese, HITSA ja Innove senised põhifunktsioonid ja HTMi senised rakendusliku iseloomuga tegevused ning edaspidi hakkab neid täitma ühendamet. Muudatusega ei kaasne otsest mõju muudele riigiasutustele välja arvatud Riigi Tugiteenuste Keskus ja Riigi Infosüsteemide Amet. RTKsse viiakse üle raamatupidamise, palgaarvestuse ja personaliarvestuse teenused ning RTKst saab ühendameti arvestusteenuste osutaja. Alates 01.04.2020 hakkab RTK täitma seni Archimedese ja Innove täidetud rakendusüksuse ülesandeid. Funktsioonide koondamisega ühte asutusse toimub ressursside (inimesed ja raha) liikumine Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutuste vahel. Kaasneb vajadus töökohti ümber kolida Tallinna linna siseselt ning maakondades, kus asutustel on lõppemas üürilepingud. Tallinnas koondutakse Tõnismäe ja Ülemiste piirkonda. Maakondades koondutakse teenuse osutamisel riigimajadesse, vaid Tartus ei kasutata riigimaja. Pikemas perspektiivis otsitakse ka Tartus võimalust koonduda ühele pinnale ning arvesse võetakse ka Haridus-ja Teadusministeeriumi paiknemist samas linnas. Ühendametis minnakse üle IKT tugiteenuste ja arvutitöökohtade teenuse ostmisele Registrite ja Infosüsteemide Keskusel (edaspidi RIK). Seni on vastavaid RIK teenuseid kasutanud ENTK ning alates oktoobrist 2019 ka SA Archimedes. Keeleinspektsioon valitsusasutusena tarbib juba RIKi ja RTK teenuseid. Ühendameti loomine võimaldab tõhustada teenuste pakkumist, kaotada kattuvad funktsioonid, vähendada juhtimiskulusid ning sellest vabanenud ressurss suunata põhitegevusse. Mõlema ameti puhul aitab valdkonna spetsialistide koondumine ühte asutusse kaasa suurema sünergia tekkimisele, mille tulemusena suureneb tervikuna kompetents ning ollakse seega tõhusamaks koostööpartneriks teenuste kasutajatele ja teistele koostööpartneritele nii Eestis kui ka teistes riikides. 14 Toimuva tulemusel suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, samuti liigub info prioriteetsemate järelevalvet vajavate objektide kohta ühes asutuses kiiremini kui eri asutuste vahel ning paraneb nõustamine, ennetus- ja teavitustöö. Sisulisi muudatusi suhtlemisel Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellega ühendatavad asutused vahetavad informatsiooni, ei tule, kuid välispartnereid tuleb teavitada kontaktasutuse nime muutmisest. Euroopa Komisjoni teavitatakse vastavalt korrale Erasmus+ tegevuste, mida seni täitis SA Archimedes, liikumisest ühendametisse. Lisaks on kavandatud ka põhjalik siseriiklik teavitus nii ametiasutustele kui ka elanikele teenuste sisust ja pakkumise korraldusest. Halduslepingute lõpetamine Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks mitmed volitusnormid, mille alusel on seni sõlmitud Archimedese, Innove ja HITSAga halduslepingud. Sõlmitud ja kehtivad lepingud seadusest tuleneva volitusnormi kehtetuks tunnistamisel automaatselt ei lõppe. HMS § 100 kohaselt peab õiguspärane haldusleping olema antud kehtiva õiguse alusel. Seega ei oleks haldusleping volitusnormide kehtetuks tunnistamise järgselt enam õiguspärane, aga kehtib vastavalt HMS § 104 lõikele 1, mille kohaselt halduslepingu õiguspärasuse nõuetele mittevastav, kuid mitte tühine haldusleping kehtib ja seda tuleb täita. Seetõttu tuleb halduslepingud sihtasutustega lõpetada hetkest, mil sihtasutus halduslepinguga antud ülesannet enam ei täida. Sihtasutuste lõpetamine Kuivõrd suure osa Archimedese, Innove ja HITSA ülesannetest moodustavad halduslepinguga antud ülesanded ja need ülesanded liiguvad edaspidi ühendametisse, on põhjendatud SAde lõpetamine. Riigi asutatud SA lõpetamise otsuse tegemiseks peab asutajaõiguste teostajal olema Vabariigi Valitsuse volitus (RVS § 78 lg 1 p 2). Volituse saamiseks pöördub Vabariigi Valitsusse SAdes asutajaõigusi teostav haridus- ja teadusminister (RVS § 78 lg 5). SA lõpetatakse asutajate otsusega, kui see asutajate õigus on ette nähtud põhikirjas. Archimedese põhikirja14 VII peatüki kohaselt on asutajal õigus SA tegevus lõpetada selle põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel. SA tegevus lõpetatakse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras ning SA lõpetamisel läheb SA likvideerimisel järelejäänud vara Eesti Vabariigile. HITSA põhikirja15 punkti 8 kohaselt SA lõpetatakse riigi nõudmisel või asutajate ühehäälse otsuse alusel, kui selleks on antud riigi nõusolek. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse üle Eesti Vabariigile. Innove põhikirja16 8. peatüki kohaselt otsustab SA lõpetamise asutaja vastava Vabariigi Valitsuse volituse alusel. SA lõpetatakse, kui SA eesmärgi saavutamine on muutunud ebaotstarbekaks või võimatuks. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse üle Eesti Vabariigile. SAde lõpetamisel lähtutakse sihtasutuste seaduse 6. peatükist, milles on reguleeritud lõpetamise avalduse esitamine, likvideerimine, nõuete esitamine ja rahuldamine, vara jaotumine ning registrist kustutamine. ENTK tegevuse ümberkorraldamine 14 Sihtasutus Archimedes põhikiri 15 HITSA põhikiri 16 Sihtasutuse Innove põhikiri 15 Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi moodustavad, korraldavad ümber ja nende tegevuse lõpetavad Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse määratavas korras valitsusasutused (VVS § 43 lg 3). ENTK põhimääruse § 18 kohaselt korraldab ümber ja lõpetab ENTK tegevuse haridus- ja teadusminister. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra17 kohaselt on riigiasutuse ümberkorraldamiseks riigiasutuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks või ühendamine olemasoleva valitsusasutusega (p 28). Riigiasutus korraldatakse ümber, kui muutub vajadus osutada teenuseid riigiasutusena (p 29). Korras on reguleeritud ka riigiasutuse tegevuse ümberkorraldamisel haldusesisesed ülesanded ümberkorraldamisdokumentide esitamisel, ettepaneku koostamisel, selle kooskõlastamisel ja otsuse tegemisel. Keeleinspektsiooni nime ja ülesannete muutmine asutuse ümberkorraldamist või lõpetamist ei eelda. 6.1.2. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Seaduse vastuvõtmine ei muuda kohaliku omavalitsuse töökorraldust. Seaduse rakendamiseks peavad kohaliku omavalitsuse üksused tegema muudatused nende kehtestatud eeskirjades ja kordades, kus esineb viide ühendatavatele asutustele ja asendama selle viitega Haridus- ja Noorteametile. Samuti tuleb dokumentides teha vajalikud muudatused, et asendada Keeleinspektsioon tekstides Keeleametiga. Tegemist on ühekordse tegevusega, mille mõju töökoormusele ei ole märkimisväärne, kuna eelnõu jõustumiseks on rakendusaeg kuni 2020. aasta 1. augustini. 6.2. Sotsiaalne mõju Sihtrühm on väike. Mõju on keskmine. Tegevusel on mõningane positiivne mõju demograafiale. Pakkudes võimalust töötada üle–Eesti luuakse elanikele eeldused kohapealseks toimetulekuks ning vähendatakse töökoha asukohast tulenevat Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse elama suundumist. Samuti on ühendametil positiivne mõju kohalikule tööturule, sest kasvab nii tööpakkumiste arv (sh kaudne soodne mõju sissetulekutest tingitud tarbimise kasvu tõttu loodavad muud töökohad) kui ka konkurents nii töötajate kui ka tööandjate vahel. Arvestades mõlemas ametis ametikohtadel töötamiseks esitatavaid nõudeid isiku isikuomadustele võib eeldada, et kasvab ka osalemine piirkonna ühiskondlikus elus. 6.3 Mõju majandusele Sihtrühm on väike, mõju on vähene. Luues ja hoides töökohti piirkondades luuakse eeltingimused kaupade ja kohapealsete teenuste tarbimiseks, millel omakorda on positiivne mõju kohalikule ettevõtlusele ja majandusele laiemalt. 17 Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine 16 Ümberkorraldused aitavad teatud määral kaasa halduskoormuse vähenemisele eelkõige selle kaudu, et väheneb praegu asutuste poolt täidetavate funktsioonide killustatus teenust ei osuta enam erinevad asutused. Soodustatakse infoühiskonna arengut läbi ametite töökorralduse (kaugtöö tegemise võimalused) ja IKT vahendite poolt toetatud teenuste pakkumise (näiteks teatud juhtudel nõustamine erialaspetsialistide poolt) asjatundlikuma kujundamise. 6.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Sihtrühm on väike, mõju on kaudne. Kaugtöö võimalus ja IKT lahendused võimaldavad vähendada isikliku või ühiskondliku transpordi teenuste tarbimise mahtu, mis avaldab positiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale keskkonnateadlikuma valiku kaudu. Positiivselt peaks mõjuma ka see, te töökohad on vähemalt spetsialisti tasandi töökohad, mis eeldavad kõrgemat haridustaset. Viimane loob eeldused läbimõeldumatele tarbimisvalikutele ning keskkonnasäästlikumaks eluviisiks ja elukorralduseks. 6.5 Mõju regionaalarengule Sihtrühm on väike, mõju on väike. Kavandatu on kooskõlas riigi regionaalpoliitika suundade ja suundumustega. Regionaalarengut mõjutatakse positiivselt ka avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega. Toimuv aitab tugevdada asutuse tegevuse mõjusust, parandada tõhusust, selgust ja kvaliteeti. Keskse poliitika rakendamiseks tekib üks asutus, mis pakub kliendile tervikteenust. Valdkonna õigusaktide ühtlane kohaldamine tagab isikute ja asutuste parema teavitamise kehtivatest nõuetest ning aitab sel viisil kaasa nende täitmisele. Elanikele ja ettevõtetele suunatud avalikud teenused muutuvad kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks. Kuna edaspidi on üks haridus- ja noortevaldkonna rakendusfunktsioone täitev asutus, siis see muudab isikule riigiga suhtlemise kiiremaks, selgemaks ja lihtsamaks. Kuna ametid jätkavad tööd senistes piirkondades, jätkatakse üle-eestilise värbamispoliitika rakendamist ning regioonides koondutakse riigimajadesse (v.a Tartus), mõjutab see positiivselt teenuse kasutusmugavust ja riigi ressursside kasutamist 6.6 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Ühendameti loomisel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 6.7 Muud kaudsed või otsesed mõjud Valdkonna korrastamine Haridus- ja Noorteamet muutub valdkondlikuks kompetentsikeskuseks rakendusküsimustes. Kompetentsi koondamine ühte asutusse võimaldab seda igapäevases töös tõhusalt ära kasutada, andes suurema võimaluse üksteiselt õppida ja vähendades ühtlasi asutuste vaheliseks suhtluseks kuluvat aega. 17 Ülesannete koondamisega Keeleametisse tugevdatakse keelepoliitika rakendamiseks vajalikku võimekust. Keeleamet muutub üleriigiliseks kompetentsikeskuseks keelepoliitika rakendusküsimustes. Mitmed seni erinevate asutuste vahel hajunud teemad saavad konkreetse eestvedaja ja vastutaja. Tegevuse riske on hinnatud arutelude ja analüüsi raames teostatud multikriteeriumanalüüsi põhjal. Juba praegu rakendatakse maandamismeetmeid, näiteks on alustatud infotundidega ühendametisse koonduvate asutuste töötajatele, personaliliikumiste kohta koostatakse eraldi detailne projektiplaan. Samuti kaasatakse teenuste kujundamise aruteludesse asutuste töötajaid ja valdkonna eksperte teistest sektoritest. Lisaks eeltoodule osaletakse rahandusministeeriumi ellu kutsutud projektijuhtide ühistel koosolekutel, et õppida teiste kogemustest ja jagada enda oma. Muudatustega kaasnevad riskid ja nende maandamise meetmed: Nr Riski nimetus Selgitus Võimalikud maandamismeetmed 1 Rakendustasandi Toimub asutuste  HTM haldusala ülese (nii poliitika asutuste vormiline kujundamise kui rakendustasand) ja ühendamisest ei ühendamine, kuid asutuste spetsiifiliste juhtimissüsteemide teki oodatud sisulist liitumist loomine, mille tulemusel paraneb lisandväärtust, asutustes ei toimu, juhtimise kvaliteet, ühtsetel põhimõtetel koostööd ja tänane sünergia info edastamine, eesmärkide seadmine sünergiat halveneb ning ja tulemuste ülevaatus; paremat koostööd ja  Regulaarse infovahetuse tagamine uut sünergiat ei teki HTM-i ja asutuste vahel;  Eesmärkide (prioriteetide) ja ootuste edastamise selguse tõstmine;  Organisatsioonikultuuri kasvatamine, sh seda toetava töökeskkonna tekitamine; 2 Rakendustasandi Asutuste  Asutuste liitmise põhjaliku aja- ja asutuste ühendamiseks tegevuskava planeerimine ja ühendamine vajaminev rahaline koostamine, milles on arvestatud kulud kujuneb ressurss on suurem ja ka ettenägematuteks juhtudeks ning oodatust avaldumise mõju vahendite planeerimisel on arvestatud kulukamaks pikaajalisem, kui pikema ajaperioodiga; algselt ette nähtud  Personali muudatustega kaasnevate kulude ettenägemine (lahkunud ja/või koonodatud töötajate kompensatsioonid, uute töötajate värbamine, teatav tõus palgakuludes jms); 3 Rakendustasandi Ühendamise käigus  Õigeaegne ja põhjalik töötajate asutuste lahkunud ja/või teavitamine eesootavatest muudatustest, ühendamisega koondatud töötajate et maandada inimestes tekkivat hirmu kaasnev väärtuslike teadmuste tuleviku ees; teadmiste ja ja kompetentside  Töötajate (kõik liidetavad kompetentside kadu organisatsioonid) kaasamine kadu ühendorganisatsiooni ülesehitamisse.  Valmisolek asuda võtmekompetentse ja -oskuseid omavate töötajatega läbirääkimistesse; 4 Ühendamise Ministeeriumi  HTM haldusala ülese ning asutuste tulemusena positsioon spetsiifiliste juhtimissüsteemide 18 Nr Riski nimetus Selgitus Võimalikud maandamismeetmed tekkivat rakendustasandi loomine, mille tulemusel paraneb rakendustasandi mõjutamisel muutub juhtimise kvaliteet, ühtsel kujul suurasutust on nõrgemaks, sest eesmärgistamine ja tulemuste ülevaatus; keeruline suurasutuse  Tulemusjuhtimise süsteemi valitseda tekkimine muudab rakendamine; jõudude tasakaal  Regulaarse infovahetuse tagamine HTM ministeeriumi ja ja asutuste vahel; rakendustasandi vahel 5 Ühendamise Rakendustasandi  Kompetentse ja varasema sarnase tulemusena suurasutuse juhtimine organisatsiooni juhtimiskogemusega tekkivat on selle suuruse ja tippjuhtkonna värbamine; rakendustasandi eriloomuliste  Asutuse juhtimissüsteemi, teenuste ja suurasutust on valdkondade ja protsesside ning töökorralduse loomine, keeruline ülesannete tõttu mis toetab asutuse juhtimist (tõstab juhtida keeruline, HTM-i kvaliteeti) ja loob eeldused täpseks soovitud tulemuste eesmärgistamiseks ning õigeaegseks saavutamine kujuneb tulemuste ülevaatuseks ja keeruliseks parendamiseks;  HTM-i poolsete ootuste selge edastamine; 6 Rakendustasandi Rakendustasandi  Asutuste vaheline selge rollijaotus; väikese ümberkorraldamise  HTM haldusala ülene strateegiline suurusega tulemusel tekkivad planeerimine ja eesmärgistamine, et asutuste suurasutused võtavad tagada kõikide valdkondade võrdne olukorra väikestelt tähelepanu olulisus; halvenemine ja/või ressursid, mille tulemusel nende olukord halveneb 7 Rakendustasandi Asutuste liitmisele  Liitmistegevuste projektijuhtimise asutuste kulub rohkem aeg, täpsuse ja kvaliteedi tagamine; ühendamine kui eeldatud  Valdkondlike töögruppide töö tulemuse hilineb ülevaatus ja HTM-i poolne täiendamine, juhendamine;  Regulaarse infovahetuse tagamine HTM ja asutuse vahel;  HTM-i nõudlikkuse suurendamine projekti elluviimisesse panustamiseks asutuste poolt 8 Rakendustasandi Asutuste sisulisele  Asutuste sihtgruppide ootustele asutuste teenuste liitmisele kulub vastavate teenuste ja protsesside pakkumine rohkem aeg, mille õigeaegne kaardistamine/kirjeldamine, hilineb tõttu hilineb või on nende pakkumise valmisoleku testimine; häiritud ka  Asutuste töötajate piisav ja õigeaegne sihtrühmadele, koolitamine ja juhendamine muutunud klientidele ja tingimustes teenuste osutamiseks; partneritele teenuste  Valdkondlike töögruppide töö tulemuse pakkumine ülevaatus ja HTM-i poolne täiendamine, juhendamine; 19 Nr Riski nimetus Selgitus Võimalikud maandamismeetmed 9 Rakendustasandi Asutuste suurus ja/või  Asutuste selge teenuste asutuste juriidiline vorm ei kommunikatsioon sihtrühmadele; mainekahju tekita klientides ja  Kiire reageerimine kliendi ootustele ja partnerites piisavalt päringutele; usaldust, halveneb  Klienditeenindusstandardite koostöö ja kannatab rakendamine klienditeeninduse maine kvaliteedi tagamiseks; Allikas: CentAR analüüs, 2019 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Asutuste ühendamisega on seotud ühekordsed kulud, mis on hinnanguliselt suurusjärgus 240 000 eurot. Ühekordsed kulud on seotud järgmiste tegevustega: sümboolika uuendamisega seotud kulud, kolimiskulud, värbamiskulud, IKT kulud, ühendamise korraldamisega kaasnevad muud kulud (kommunikatsioon, meeskonnakoolitused jms). Samas on võimalik ühendamisega seotud kulusid vähendada muuhulgas näiteks personali värbamise- ja valiku, sisse-elamise toetamise ning vajadusel juhtide toetamise (coachingu) tegevuste lahendamisega projektis juba olemasoleva kompetentsi toel. Ühekordsete kulude hulka ei ole arvestatud koondamiskulusid. Koondamiskulud kaetakse asutuste eelarvetest. Ümberkorraldamistega seotud ühekordsed kulud kaetakse olemasolevatest eelarvevahenditest. Võimaluse korral kasutatakse ka projektirahastust koostöös Rahandusministeeriumiga. Hilisemad kulud on pigem seotud teenuste arendamisega ja alluvad seega RES-mehhanismile või võimalike projektirahade kasutamisele. Ametikohtade arv on praegu ühendametisse koonduvates asutustes kokku 547 (neist 202 asub regioonides) ja Keeleinspektsioonis töötab 16 inimest (neist 4 regioonides). Ülesannete ümberkorraldamise tulemusel tekkiv edasine ametikohtade lõplik arv on veel täpsustamisel. Kuna jätkatakse põhifunktsioonide täitmist siis ei ole ühendamisega seoses eeldada ametnike ja töötajate arvu suuremahulist muutumist. Vähenemised tulenevad peamiselt ümberkorraldustest tingitud vabatahtlikust voolavusest, teenuste ümberkujundamisest tingitud tööjõuvajaduse vähenemisest ning tugiteenuste optimeerimisest. Ümberkorraldustega pareneb haldusala rakendustasandi ülesehituslik selgus. Kulu kokkuhoid (olgu siis tugiteenuste optimeerimisest, juhtimiskuludest või teistest liitumisega kaasnevatest kulude minimeerimisest) on küll oluline, kuid eelnevaga võrreldes siiski väiksema tähtsusega. Kokku hoitavad vahendid suunatakse põhitegevusse. Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju kohaliku omavalitsuse kuludele ja tulule. Seaduse rakendamiseks peavad kohaliku omavalitsuse üksused tegema muudatused nende kehtestatud eeskirjades ja kordades, kus esineb viide mõnele konsolideeritavale asutusele ja asendama selle viitega Haridus- ja Noorteametile. Samuti tuleb dokumentides teha vajalikud muudatused, et asendada Keeleinspektsioon tekstides Keeleametiga. 8. Seaduse rakendamiseks vajalikud muudatused teistes õigusaktides Uue rakendusaktina kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega ühendameti põhimäärus. Seletuskirjale on lisatud ühendameti põhimääruse kavand (seletuskirjale lisatud). 20 Muutmist vajavad järgmised määrused: 1. Vabariigi Valitsuse määrused: 1) 14.02.2013. a määrus nr 27 „Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu asutamine ja põhimäärus“ – § 2 lõikest 2 jäetakse välja viide sellele, et andmekogu volitatud töötleja ülesandeid saab halduslepingu alusel täita riigi sihtasutus; 2) 20.03.2008. a määrus nr 68 „Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused ning eksami läbiviimise kord“ - §-st 2 jäetakse välja viide sellele, et kodakondsuse taotlemiseks vajalikke eksameid saab korraldada riigi sihtasutus; 3) 13.12.2007. a määrus nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja „Kodakondsuse seaduse“ ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“ – § 3 lõikest 2 jäetakse välja viide sellele, et kodakondsuse eksami eksperdikomisjoni teenindamise saab korraldada halduslepingu alusel riigi sihtasutus ning § 4 lõikest 5 viide sellele, et eksamist vabastamise taotluse saab esitada halduslepingu alusel seda ülesannet täitvale riigi sihtasutusele; 4) 25.09.2008. a määrus nr 143 „Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise kord“ - § 2 lõikest 1 jäetakse välja viide sellele, et kodakondsuse taotlemiseks vajalikke eksameid saab halduslepingu alusel korraldada riigi sihtasutus; 5) 03.07.2014. a määrus nr 107 „Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse kord“ - §-st 2 jäetakse välja viide sellele, et plankide ja medalite tellimist, väljastamist, tagastamist ja aruandlust saab korraldada halduslepingu alusel riigi sihtasutus; 6) 05.08.2004. a määrus nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ - § 41 lõikest 10 jäetakse välja viide sellele, et EHISesse andmete esitamisel on halduslepingu alusel riigi sihtasutusel õigus nõuda õppeasutuse või huvikooli pidaja esitatud andmete täpsustamist ning sellele, et riigi sihtasutus puudulikest või ebatäpsetest andmetest teavitab; 7) 13.08.2010. a määrus nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ – § 4 lõikest 1 jäetaks välja viide sellele, et riigieksami tunnistuse saab väljastada halduslepingu alusel riigi sihtasutus; 8) 06.06.2005. a määrus nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ - § 2 lõikest 4 jäetakse välja viide sellele, et Eesti ENIC/NARIC Keskus on SA Archimedes struktuuriüksus; 9) 06.04.2006. a määrus nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ – § 5 lõikes 1 jäetakse välja viide sellele, et kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädev asutus Eesti ENIC/NARIC Keskus on SA Archimedes struktuuriüksus; 21 10) 20.06.2011. a määrus nr 85 „Eesti keelenõukogu põhimäärus“ - § 2 lõikes 4 asendatakse sõna „Keeleinspektsioon“ sõnaga „Keeleamet“; 11) 28.12.2017. a määrus nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ - § 4 lõikes 2 asendatakse sõna „Keeleinspektsioon“ sõnaga „Keeleamet“. 2. Haridus- ja teadusministri määrused: 1) haridus- ja teadusministri 04.03.2005 määrus nr 7 „Eesti Noorsootöö Keskuse põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks; 2) 13.06.2011. a määrus nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“ - § 3 lõikest 4 jäetakse välja viide sellele, et eksami kirjelduse ja näidisülesanded saab veebilehel avaldada halduslepingu alusel riigi sihtasutus; 3) 13.06.2011. a määrus nr 23 „Eesti keele tasemetunnistuse vorm ja väljastamise kord“ – §-st 1 jäetakse välja viide sellele, et eesti keele oskust tõendava tasemetunnistuse vormi saab halduslepingu alusel väljastada riigi sihtasutus; 4) 16.08.2019. a määrus nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ - § 2 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja viide sellele, et riigi sihtasutus saab lepingu alusel kehtestada stipendiumi määramiseks tingimusi; 5) 16.08.2019. a määrus nr 36 „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ - § 9 lõikest 1 jäetakse välja viide sellele, et diplomite ja akadeemiliste õiendite plankide tellimist ja jaotamist õppeasutustele saab halduslepingu alusel korraldada riigi sihtasutus; 6) 12.08.2019. a määrus nr 33 „Residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse statuut ja vorm“ - § 4 lõikest 1 jäetakse välja viide sellele, et tunnistuste ja akadeemiliste õiendite plankide tellimist ning ülikoolile edastamist saab halduslepingu alusel korraldada riigi sihtasutus; 7) 15.12.2015. a määrus nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ - § 3 lõikest 1 jäetakse välja viide sellele, et tasemetööd ning vajalikud juhendid saab halduslepingu alusel koostada riigi sihtasutus; 8) 09.02.2007. a määrus nr 15 „Keeleinspektsiooni põhimäärus“ – määruses asendatakse läbivalt sõna „Keeleinspektsioon“ sõnaga „Keeleamet“ ja täiendatakse ameti ülesandeid; 9) 13.10.2017. a määrus nr 29 „Eesti Keele Instituudi põhimäärus“ – määruse §-des 3 ja 4 muudetakse EKI tegevusvaldkondade loetelu. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. aasta 1. augustil. Ühendamet peab alustama kõikides valdkondades tööd alates 01.09.2020. Haridussektori eripärast tulenevalt on september uue perioodi algusaeg ja seetõttu on vajalik teenuste sujuvaks korraldamiseks varasem ettevalmistus- ja valmisoleku aeg. 22 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, ENTKle, Archimedesele, HITSAle, Innovele, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Noorsootöötajate Kogule, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusele, Eesti Keele Instituudile, Keeleinspektsioonile ja Eesti keelenõukogule ning HITSA asutajaliikmetele Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, ASile Telia Eesti ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Mailis Reps minister Mart Laidmets kantsler 23 Lisa Rakendusakti kavand HARIDUS- JA TEADUSMINISTER MÄÄRUS Tartu ...……. 2020 Haridus- ja Noorteameti põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1.peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Haridus- ja Noorteamet (1) Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet) on Haridus ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. (2) Ülesannete täitmisel esindab amet riiki. § 2. Ameti asukoht Ameti asukohaks on Tallinn. Ameti mujal asuvate üksuste ja esinduste asukohad ning postiaadressid määrab ameti peadirektor. § 3. Ameti eelarve, pitsat, sümboolika (1) Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ametil on oma eelarve, mille kinnitab, mida muudab ja mille täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister (edaspidi minister) seaduses kehtestatud korras. (2) Ametil on oma nimega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks ameti teabehalduse korras. Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimega dokumendiplank, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. (3) Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis ja millel on sõõri äärt mööda sõnad „Haridus- ja Noorteamet“. Ameti struktuuriüksusel või selle allüksusel võib olla oma nimega lihtpitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. § 4. Tegevuse koordineerimine ja aruandekohustus (1) Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest ministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ja teeb ameti peadirektori üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras. (2) Ameti tegevust koordineerib ja koostööd ministeeriumiga korraldab ministeeriumi kantsler. 24 (3) Amet teeb koostööd ja kooskõlastab oma tegevuse ministeeriumiga § 5. Ameti nimi eri keeltes Ameti inglisekeelne nimi on … 2. peatükk TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED § 6. Ameti tegevusvaldkond (1) Ameti tegevusvaldkonnad on hariduspoliitika ja noortepoliitika rakendamine. (2) Amet täidab järgmisi pädeva asutuse kohustusi: … § 7. Ameti põhiülesanded (1) Enda tegevusvaldkondades täidab amet järgmisi põhiülesandeid: 1) osaleb õigusaktide väljatöötamises, korraldab nende rakendamist ning annab õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks juhiseid; 2) osutab ja arendab õppenõustamiseteenuseid; 3) arendab ja/või töötab välja õppekavasid, sh nõustab õppeasutusi riiklike õppekavade rakendamisel ja asutuste õppekavade uuendamisel; 4) korraldab õppevara koostamist ja levitamist; 5) teostab õppeasutuste ja õppe kvaliteedi välishindamine (kutse-, kõrgharidus ja täiendõppe osas); 6) teostab õpitulemuste välishindamist ja volituste piires lõputunnistuste väljastamist; 7) koostab ja korraldab EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami; korraldab eesti keele tasemeeksamite; 8) täidab kooli pidaja ülesanded riigi hallatavate koolide puhul; 9) hindab kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ning kõrgharidust tõendavate välisriigi kvalifikatsioone; 10) viib ellu Euroopa Liidu programmid Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus 11) toimib hariduse- ja noortevaldkonna innovatsiooni kompetentsi- ja arenduskeskusena; 12) annab ja vahendab sihtotstarbeliselt haridus- ja noortevaldkonnaga seotud stipendiumeid, toetuseid, auhindu ja tunnustusi; 13) osaleb strateegiate ja projektide ettevalmistamises ning elluviimises; 14) analüüsib tegevusvaldkonda, koostab aruandeid ja ülevaateid; 15) nõustab ja koolitab isikuid; 16) annab haldusakte, sooritab toiminguid ja sõlmib halduslepinguid; 17) korraldab juurdepääsu ameti valduses olevale avalikule teabele; 18) vastab märgukirjadele ja selgitustaotlustele ning teistele pöördumistele; 19) täidab seaduses või selle alusel sätestatud juhul andmekogu vastutava töötleja ülesandeid; 20) hindab ja tõendab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni; 21) teeb riigisiseselt ja rahvusvaheliselt koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega; 22) osaleb seadusega sätestatud juhtudel tsiviilkohtumenetluses avalike huvide kaitseks; 23) täidab muid seadustest või seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid (2) Enda ülesannete täitmiseks töötleb amet teavet, koostab eelarve eelnõu, tegevusplaani, riskianalüüsi ja muud sisemist tööd korraldavad dokumendid, teeb koostööd teiste täidesaatva 25 riigivõimu asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, mittetulundusühingute ja ettevõtetega ning sõlmib lepinguid. 3. peatükk AMETI STRUKTUUR JA JUHTIMINE § 8. Struktuuriüksused (1) Ameti struktuuriüksusteks on: 1) osakonnad; 2) Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur; 3) Erasmuse riiklik büroo. (2) Osakonna põhimääruses võib näha ette, et osakonna koosseisu kuuluvad bürood. Osakonna põhimääruse kinnitab peadirektor. (3) Osakonnad täidavad ameti tegevusvaldkonnas nende pädevuses olevaid ameti ülesandeid. Osakonna täidetavad ülesanded määratakse kindlaks osakonna põhimääruses. (4) Peadirektori või peadirektori asetäitja vahetus alluvuses võivad olla büroo, ametnik ja töötaja, kes ei ole ühegi osakonna koosseisus. Peadirektorile või peadirektori asetäitjale vahetult alluva ametniku või töötaja ülesanded määratakse kindlaks ametijuhendis või töölepingus. (5) Struktuuriüksuste juhtide pädevuse ja avaliku võimu volitused määrab kindlaks peadirektor ametijuhendis. § 9. Peadirektor (1) Ametit juhib peadirektor. (2) Peadirektori pädevus ja avaliku võimu volitused on reguleeritud seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega. (3) Lisaks lõikes 2 sätestatule peadirektor: 1) kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad; 2) kinnitab osakondade põhimäärused; 3) kinnitab ametnike ja töötajate ametijuhendid, või annab volituse ametijuhendi kehtestamiseks, ja põhipalgad vastavuses kehtivate õigusaktidega; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti ametnikud ning sõlmib, muudab ja lõpetab ameti töötajatega töölepinguid; 5) juhib talle otsealluvaid struktuuriüksuseid; 6) moodustab nõuandva töörühmi ja määrab nende ülesanded ning koosseisu; 7) täidab muid ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. (4) Peadirektorile allub vahetult … § 10. Peadirektori asetäitja(d) (1) Ameti koosseisus on … peadirektori asetäitja ametikohta. (2) Peadirektori asetäitja juhib ja korraldab oma vastutusvaldkonna ülesannete täitmist, koordineerib struktuuriüksuste koostööd oma vastutusvaldkonnas, annab oma pädevuse piires 26 suulisi ja kirjalikke korraldusi, pärib aru temale alluvatelt osakonnajuhatajatelt ja oma vastutusvaldkonna teenistujatelt nende tegevuse kohta, juhib oma vastutusvaldkonnas vajalike eeskirjade, juhendite ja metoodikate rakendamist, esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires ning täidab muid õigusaktis sätestatud või peadirektori poolt antud ülesandeid. Peadirektori asetäitja avaliku võimu volitused ja muud teenistusülesanded määrab peadirektor ametijuhendis. § 11. Peadirektori asendamine (1) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja. Peadirektori avaliku võimu teostamise õiguse peatumisel toimub peadirektori asendamine allolevas järjekorras: 1) … 2) … (2) Erandjuhtudel võib minister määrata peadirektori asendajaks lõikes 1 nimetamata isiku. § 12. Ameti struktuuriüksuste ja nende allüksuste juhtimine (1) Ameti teenistuskohtade koosseisu kinnitab minister peadirektori ettepanekul. (2) Ameti struktuuriüksuseid ja nende allüksuseid juhivad järgmised ametiisikud: 1) ameti osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult kas peadirektorile või peadirektori asetäitjale; 2) … juhib …juhataja, kes allub vahetult osakonnajuhatajale. (2) Iga üksuse juht peab tagama tema poolt juhitava üksuse põhimäärusega kinnitatud funktsioonide täitmise ning üksusele eraldatud ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise. Selleks üksuse juht: 1) vastutab tema poolt juhitavale üksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmist; 2) osaleb arengustrateegiate ja aastaplaanide väljatöötamisel ning juhib üksuse arenguplaanide koostamist; 3) annab alluvatele teenistujatele korraldusi üksuse ülesannete täitmiseks; 4) täidab temale kõrgemalseisva juhi poolt antud korraldused või teatab nende täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru üksuse tegevusest; 5) annab üksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi juhtkonnale ja teistele üksustele; 6) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepanekuid üksuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks ning üksuse teenistujate motiveerimiseks ja vajadusel nende vastutusele võtmiseks; 7) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise; 8) taotleb üksuse teenistujatele täienduskoolitust teenistuskohustuste tulemuslikumaks täitmiseks; 9) allkirjastab üksuses koostatud kirjad ja dokumendid, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigusakt ei sätesta teisiti. § 13. Ametnike ja töötajate õigused, kohustused ja vastutus Ametniku ja töötaja õigused, kohustused ja vastutus määratakse ametijuhendiga, töölepinguga ning peadirektori, direktori ja üksuse juhataja korraldustega. 27 4. peatükk OSAKONNAD § 14. Ameti osakonnad Ameti osakonnad on: 1) õigus- ja kvaliteediosakond; 2) kommunikatsiooni ja välissuhete osakond; 3) organisatsiooniarenduse osakond; 4) finants- ja haldusosakond; 5) … § 15. Õigus – ja kvaliteediosakond Õigus- ja kvaliteediosakonna põhiülesanded on: 1) vaiete menetlemine ja kaebuste lahendamine; 2) ameti esindamine likvideerimis-, pankroti- ja kohtumenetluses; 3) hankekonkursside ja riigihangete korraldamine ja lepingute sõlmimise koordineerimine; 4) ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamuste andmine; 5) osalemine lepingute koostamisel; 6) HTM hallatavate koolide juriidiline nõustamine ja koolitamine: 7) ameti teiste struktuuriüksuste juriidiline nõustamine ja koolitamine; 8) ameti kvaliteedisüsteemi toimimise koordineerimine ja jälgimine, valideerimiste, muudatuste ja arenduste juhtimine, kvaliteediauditite korraldamine; § 16. Kommunikatsiooni- ja välissuhete osakond Kommunikatsiooni- ja välissuheteosakonna põhiülesanded on: 1) ameti meediasuhtluse arendamine ja korraldamine; 2) ameti sisekommunikatsiooni arendamine ja korraldamine; 3) ameti kommunikatsioonikanalite ajakohasena hoidmine; 4) haridus- ja noortevaldkonna teabe levitamise põhimõtete väljatöötamine, arendamine ja korraldamine; 5) HTM hallatavate koolide meediasuhtluse koordineerimine; 6) ameti välissuhete arendamine ja korraldamine. § 17. Organisatsiooni arenduse osakond Organisatsiooni arenduse osakonna põhiülesanded on: 1) ameti personalipoliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine; 2) personali planeerimine, analüüs, 3) personali värbamine, valiku ja arendaminekorraldamine ja koordineerimine; 3) töö- ja teenistussuhete reeglistiku kujundamine; 4) uute tööprotsessi juurutamise korraldamine ja koordineerimine; 5) HTMi hallatavate koolide nõustamine osakonna põhiülesannete valdkonnas; 6) HTMI hallatavate koolide personali kesksete koolituste korraldamine; 7) personaliandmete haldamine, Riigi Tugiteenuste Keskusele finants-, personali- ja palgaarvestuse teenuse osutajale vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni edastamine, sh personali- ja palgaarvestamisega seotud isikuandmete edastamine; 28 8) ameti ja HTMi hallatavate koolide tööohutuse- ja töötervishoiualase poliitika kujundamine ja koordineerimine. § 18. Finants- ja haldusosakond Finants- ja haldusosakonna põhiülesanded on: 1) ameti eelarve juhtimine, väljamaksete tegemine, finantsarvestuse korraldamine; 2) info- ja dokumendihalduse korraldamine ja koordineerimine; 3) toimiva töökeskkonna tagamine ja riigivara haldamine; 4) haridus- ja spetsiifilistele vajadustele vastavat andmesidevõrku ja võrguteenuseid (akadeemiline andmesidevõrk) haldamine ja arendamine; 5) haridusasutuste vajadustele vastavate andmesideteenuste osutamine; 6) autentimise ja digitaalse sertifitseerimise teenuste vahendamine (ülemaailmses teadusasutuste vahelises võrgus); 7) haridus- ja noortevaldkonna infosüsteemidele arvutus ja andmesalvestus ressursside (pilveteenus) pakkumine; 8) arvutusvõimsuste ühiskasutuse korraldamine ning autentimise ja digitaalse sertifitseerimise teenuseid pakkumine ja vahendamine; 9) haridus- ja noortvaldkonna infosüsteemide arendamine, haldamine ja administreerimine. § 19. Ameti struktuuriüksuste allüksused (1) Ameti struktuuriüksuste koosseisu võivad kuuluda bürood, kui need on osakonna põhimääruses ette nähtud. (2) Ameti struktuuriüksuse allüksuse ülesanded ja pädevus sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses. 5. peatükk EESTI KÕRG- JA KUTSEHARIDUSE KVALITEEDIAGENTUUR § 20. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse kvaliteediagentuuri ülesanded (1) Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse kvaliteediagentuur (edaspidi EKKA) on ameti koosseisus iseseisvaid ülesandeid täitev struktuuriüksus. (2) EKKA inglisekeelne nimetus on Estonian Quality Agency for Higher and Vocational Education. Agentuuri nimetuse lühend nii eesti kui inglise keeles on EKKA. (3) EKKA põhiülesanded on: 1) lähtudes Euroopa kõrghariduse ühistest kvaliteedipõhimõtetest kõrghariduse ja kutsehariduse kvaliteedihindamise põhimõtete ja läbiviimise korra väljatöötamine ja kehtestamine; 2) koostöös kutse- ja kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste (edaspidi õppeasutuste) ja teiste partneritega kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi edendamine, parimate kvaliteedikindlustuse praktikate väärtustamine ja levitamine; 4) kõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine; 5) kutseõppe kvaliteedi hindamine; 6) õppeasutuste õppe läbiviimise õiguse alane ekspertiis; 7) õppeasutuste poolt teiste kvaliteediagentuuride teenuste kasutamise taotluste läbivaatamine ning hinnangute andmine teiste kvaliteediagentuuride poolt Eesti õppeasutustes läbiviidud kvaliteedihindamisele; 29 8) akrediteerimis- ja kvaliteedihindamise alaste andmebaaside haldamine ja nende avaliku kasutamise võimaldamine; 9) hariduse valdkonna hindamise ja hariduse kvaliteedi alane koolitustegevus ja nõustamine; 10) osalemine hariduse kvaliteedi alases rahvusvahelises koostöös, sh Eesti esindamine kõrghariduse kvaliteeti puudutavates küsimustes. (4) EKKA on oma kvaliteedi hindamise otsustes iseseisev ja sõltumatu. § 21. EKKA juhtimine ja struktuur (1) EKKA moodustavad: 1) kuratoorium; 2) büroo; 3) kõrghariduse hindamisnõukogu; 4) kutsehariduse hindamisnõukogu. (2) EKKA kuratooriumi koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister neljaks aastaks. EKKA põhiülesannetega seotud huvirühmad, sealhulgas õpilased ja üliõpilased, nimetavad kuratooriumi koosseisu oma esindajad. (3) EKKA kuratoorium: 1) valib hindamisnõukogude liikmed, vaidekomisjonide liikmed ja EKKA juhataja; 2) kinnitab EKKA arengukava ja aastaaruande; 3) annab soovitusi EKKA arengusuundade ja arendustegevuste kohta. (4) EKKA tööd juhib EKKA juhataja, kes koordineerib ja korraldab EKKA eesmärkide ja ülesannete täitmist. EKKA juhataja nimetab EKKA kuratooriumi otsusest lähtudes peadirektor. (5) Kõrghariduse hindamisnõukogu: 1) kinnitab kõrghariduse kvaliteedihindamise põhimõtteid ja läbiviimise korda sätestavad regulatsioonid; 2) kinnitab hindamiskomisjonide moodustamise põhimõtted ja komisjoniliikmete kvalifitseerumisnõuded; 3) langetab otsused kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise ja nende õppekavagruppide kvaliteedi hindamise osas; 4) kooskõlastab temaatilise hindamise aruanded; 5) annab eksperthinnangu õppe kvaliteedile uues õppekavagrupis õppe käivitamisel. (6) Kutsehariduse hindamisnõukogu: 1) kehtestab kutseõppe kvaliteedi hindamisel kasutatavad hindamiskriteeriumid ja läbiviimise korra; 2) kinnitab kutseõppe kvaliteedi hindamise otsused; 3) annab eksperthinnangu õppe kvaliteedile uues õppekavarühmas õppe käivitamisel. (7) EKKA juures tegutsevad sõltumatud vaidekomisjonid, kelle ülesandeks on esitada kõrghariduse hindamisnõukogule erapooletu arvamus nõukogu toimingute või nõukogu haldusotsuste osas esitatud vaide põhjendatuse kohta. 30 6. peatükk RAKENDUSSÄTE § 22. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 1. augustil. Mailis Reps minister Mart Laidmets kantsler 31 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0060 - Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.02.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a17f99a8-799c-4e5d-bcbe-4a65b28ed82e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a17f99a8-799c-4e5d-bcbe-4a65b28ed82e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →

Kiri

Kultuuriministeerium · 22. jaanuar 2020

Viit: 1-12/269-1
Registreeritud: 22. jaanuar 2020
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari: 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik: 1-12/2020 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja: Merle Põld
Lahendamise tähtaeg: 4. veebruar 2020