Leping

Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-5/2751-1 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja SA Eesti Draamateater (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2020. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 06.01.2020 käskkirja nr 6 alusel, kooskõlas 2020. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 - tegevuskava/arengukava; 1.4.2.Lisa 2 - tekkepõhine tulude-kulude eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2020 kuni 31.12.2020 toetust summas 2684376 eurot, millest: 2.1.1. tegevuskuludeks 2 482 376 eurot; 2.1.2. sihtotstarbeline remondifondi investeeringutoetus 202 000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja: 2.2.1. 29.01.2020 – 1 350 000 eurot 2.2.2. 29.05.2020 – 1 334 376 eurot; 2.3. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu 2020. aastal vähemalt 1300 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.4. Punktis 2.1.1. toodud tegevustoetust on suurendatud vahendite võrra, mis võimaldab toetuse saajal tõsta 2020. aastal koosseisulise täistööajaga personali palgafondi vähemalt 2,5%. 2.5. Punktis 2.1.2. toodud remondifondi vahendid on ette nähtud järgmiste tööde teostamiseks: väikese saali kapitaalremont (ventilatsioon-kliima) ning teatrihoone trepimarsside ja astmete kapitaalremont. 2.6. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1. nimetatud esimest väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab läbi teatristatistika andmebaasi toetuse andjale hiljemalt 15.02.2021.aruande uuslavastuste, etenduste ja külastuste ja muu tegevuse kohta (repertuaaristatistika) ja hiljemalt 01.04.2021 aruande tulude-kulude kohta (majandusstatistika). 3.2. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.2. sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.4. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.6. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Katre Väli, [email protected], 6282212; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Rein Oja, [email protected], +37256485898. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium SA Eesti Draamateater Registrikood: 70000941 Registrikood: 90008264 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: e-riigikassa konto 3500080954 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Rein Oja kantsler juhatuse liige 3/3  SA Eesti Draamateater arengukava aastateks 2020–2023 Missioon Eesti Draamateater on elujõulise, arenguvõimelise ja kõrgetasemelise emakeelse teatrikunsti looja, repertuaariteatri traditsiooni kandja. Rahvusteatrina on tal on vastutus käsitleda rahvuse identiteeti puudutavaid teemasid – kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme. Teater on ühiskonna integreerija, ühendavate väärtuste looja ja esitaja, mõtlemise ja maailmavaadete kujundaja. Visioon Eesti Draamateater on rahvuskultuuri üks vaimne ja loominguline kese, atraktiivne suhtluspartner publikule, inspireeriv ja arendav keskkond teatri loojatele ning järjepidev, eelistatud loomingupartner eesti kirjanikele ja tõlkijatele. Loominguline ja tehniline potentsiaal eeldab ja kohustab, et Eesti Draamateater räägib jätkuvalt oluliselt kaasa eesti teatri arengus. Suheldakse aktiivselt teiste Euroopa rahvus- ja/või analoogsete sõnateatritega. Tihe kontakt publikuga ja haridusprogramm on teatri üks prioriteet. Väärtused Mitmekülgsus. Repertuaaris on mitmed eri žanris ja stiilis lavastused, oma leiavad siit erinevad publikugrupid. Mastaapsus. Tegevuse ja repertuaari haare on kunstilises ja majanduslikus mõttes rahvusteatri vääriliselt avar. Maksimaalselt kasutatakse ära suure saali ja lava võimalused. Kõrge tase. Professionaalsus kunstiloomingus, aga ka kõigis teistes teatritöö valdkondades. Inimlik puudutus. Teater kõnetab vaataja vaimu ja meeli, mõistust ja tundeid, läheb hinge ja annab teadmisi. Hetkeolukord Põhiandmete Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, püsitrupis on 37 ülevaade näitlejat ja 3 lavastajat, aastas antakse üle 500 etenduste keskmiselt 105 000 vaatajale, mis on järjepidevalt suurim külastatavus sõnateatrite hulgas ja see püsib jätkuvalt kõrge, hoolimata üldisest hinnatõusust. 99-aastase tegevuse vältel on Eesti Draamateater kujunenud sisuliselt rahvusteatriks, eesti näidend on kõigil aegadel olnud repertuaari tuum. Ka praegu põhineb kolmandik kuni neljandik repertuaarist pidevalt eesti materjalil, samuti on pidevalt mängukavas maailma kirjandusklassika. Stabiilselt kõrget loomingulist taset kinnitavad  iga-aastased teatri- ja riiklikud preemiad ja nende nominatsioonid. Eesti Draamateatri unikaalne 109-aastane hoone on Eesti vanim teatrimaja, tehnilises ja stiililises mõttes suurepäraselt renoveeritud ja väga heas korras. Elukalliduse tõus, millest riigitoetuse tõus on maha jäänud, on sundinud teatrit suurendama omatulude osakaalu, mis pingestab loomingulist jm igapäevast tööd. Meie  Eesti Draamateater on püsitrupiga repertuaariteater. See tugevused võimaldab täita missiooni olulisi sihte nagu stabiilne, trupi pikaajalisel loomingulisel koostööl põhinev areng, mitmekesise repertuaari hoidmine, paljude erinevate vaatajagruppide vajaduste rahuldamine.  Eesti Draamateatri trupis on esindatud kõik vanusegrupid, näitlejaid on vanuses 88-23 aastat. See võimaldab mängida kõige erinevamat repertuaari ja vastastikku üksteiselt õppida. See on oluline ka publikule, igal põlvkonnal on näitlejaskonnas oma lemmikud.  Draamatrupp on Eesti tugevaim, igal aastal on paljud rollid esil teatri aastaauhindade nominentide ja preemiasaajate hulgas, kriitikute „Teater.Muusika.Kino” ankeedis, muude preemiate saajate hulgas.  Pidevalt tehakse koostööd eesti kirjanikega, on pikaajalisi püsiautoreid ja head kontaktid noorte autoritega.  Teatril on piisavalt koosseisulisi lavastajaid (koos peanäitejuhiga 4) ning lavastajavõimetega näitlejaid.  Teatril on kaasaegselt sisustatud töökojad ja hea töökeskkond, tänapäevane lavatehnika.  Tehnilisel ja administratsiooni poolel töötavad kõigis valdkondades oma ala head spetsialistid.  Hoolimata elukalliduse ja piletihinna tõusust on teatrikülastajate koguarv püsinud kõrge, see on Eesti sõnateatrite hulgas stabiilselt suurim.  Teatri finantsseis on pikka aega püsinud stabiilne.  Teater suudab omal jõul majanduslikke riske maandada, paindlikult reageerida kriisidele.  Esinduslik ajalooline hoone heas asukohas Tallinna kesklinnas pakub unikaalset pidulikku teatriatmosfääri publikule ja väga head töökeskkonda töötajatele. Meie  Ruuminappuse tõttu asub enamik töökodasid ja ladusid nõrkused peahoonest kaugel, mis muudab tööprotsessi kulukaks ning ajamahukaks. Vähesed majas paiknevad töökojad tegutsevad kitsastes, mitte piisavalt tänapäevastes tingimustes.  Lavastus- ja etendusteenistuse töötajate töökoormus on ebaühtlane ja ebastabiilne ning nad ei ole piisavalt majanduslikult motiveeritud.  Erasektori väike osakaal tegevuse toetamises.   Raske on vastu seista atraktiivsetele tööpakkumistele väljastpoolt (nii loomingulistel kui ka tehnilistel töötajatel) ning teatril on keeruline neid suunata. Keskkonna  Stabiilne ja jätkusuutlik, üldist hinnatõusu arvestav võimalused riigipoolne finantseerimine.  Tihe koostöö erasektoriga.  Erasektori seadusandlik motiveeritus teatrikunsti toetamiseks võimaldaks tõhusamat koostööd.  Läbipaistev riigipoolne teatrite rahastamise printsiip. Keskkonna  Kultuurivaldkonna riigipoolse rahastamise vähenemine. võimalikud ohud  Kultuuri(sh teatri)töötajate palkade mahajäämus riigi keskmisest palgast.  Publiku arvu vähenemine maksujõulisuse vähenemise, rahvastiku vähenemise ja emigratsiooni tõttu.  Teiste etendus- ja meelelahutusasutuste tööpakkumised on majanduslikult atraktiivsemad.  Meelelahutusäri pealetung suurendab konkurentsi.  Majanduskeskkonna üldine halvenemine.  Üleüldine kiire hinnatõus.  Kommunaalkulude üldise tõusu tõttu kasvavad teatrimaja püsikulud.  Pileti kõrge hind koos inimeste maksujõulisuse vähenemisega võib piirata osade vaatajagruppide teatrikülastuse võimalusi.  Erasektori toetuste ja reklaamitellimuste vähenemine seoses üldiste majandusraskustega.  Professionaalse kultuuri väljundid meedias vähenevad. Eesmärgid ja tegevused Eesmärk 1: Eesti Draamateater on sisuliselt Eesti rahvusteater. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Igal hooajal lavastatakse vähemalt kaks eesti algupärandit.  Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid ilmuvad Näidendiraamatu sarjas.  Kaalukas osa (vähemalt kolmandik) repertuaarist põhineb eesti materjalil. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Teater näitab ise üles initsiatiivi uute näidendite tellimisel ja kutsub igal hooajal ühe lavastajaga koostööle näitekirjaniku ja/või dramaturgi.  Eesti näidendite lavastusi hoitakse repertuaaris.  Suheldakse aktiivselt eesti näitekirjanikega ja noori dramaturge koolitavate õppeasutustega.  Tellitakse näidendeid eesti kirjanikelt ja dramatiseeritakse tänapäeva eesti proosat.  Kuna näidendite kirjastamine ei ole võimalik oma vahenditega, siis taotletakse aktiivselt toetust Kultuurkapitalist jm, et Näidendiraamatu sari saaks jätkuda. Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad algatused:  Valmistutakse teatri 100 aasta juubeliks 2020. aastal. Eesmärk 2: Eesti Draamateater on Eesti rahvuskultuuri rikastaja ja kultuurimõtte kandja, eesti keele hoidja ja edendaja. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Lavastustes, reklaamides ja asjaajamises kasutatav eesti keel on korrektne ja tänapäevane, vastavalt kunstiliste taotluste ja kommunikatsioonikanali vajaduste kohane.  Teatri repertuaari jm tööd tutvustatakse publikule mitmesuguste lisaprojektide abil.  Teatri arhiiv on heas korras ning tänapäevaselt kasutatav, toimub järkjärguline digiteerimine, alustades videoarhiivist.  Suhtlemine koolidega on sisukas ja tihe.  Jätkub näitusetegevus teatri fuajees.  Lavastustes kasutatakse originaalset heliloomingut. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Koostööd tehakse väga heade eesti tõlkijatega.  Säilitatakse, avalikustatakse, väärtustatakse ja kirjastatakse teatri rikast ajaloopärandit.  Vähemalt kaks korda aastas ilmub publiku ajaleht Eesti Draamateater.  Tehakse mitmekülgset koostööd koolidega, prioriteediks on keskkooliastme õpilased ning eesti keele ja kirjanduse õpetajad.  Näitusi tegema kutsutakse erinevate valdkondade eesti kunstnikud.  Lavastajad tellivad lavastustele originaalmuusikat tänapäeva eesti heliloojatelt. Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad algatused:  Algatatakse erinevaid haridustöö vorme, korraldatakse kohtumisi teatris. Eesmärk 3: Eesti Draamateater on ühiskondlike muudatuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestaja. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Teater on kunstiliselt dünaamiline, pidevalt arenev ja mõtleb kaasa ühiskonnas toimuvate muutustega.  Uusi loomingulisi ja kunstilisi katsetusi tasakaalustab klassikaline traditsiooniline teatrikunst.  Publikule avatakse põhjalikumalt lavastuste teemasid ja pakutakse tagasiside võimalust haridusprogrammi Link kaudu. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Teater otsib erinevaid, ka selliseid uuenduslikke teatrivorme, mille olemasolust me praegu ei teagi.  Eesti Draamateatri haridusprogramm Link on regulaarne. Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad algatused:  Gümnaasiumiõpilastele korraldatakse teatri arvustamise koolitus. Eesmärk 4: Eesti Draamateater pakub kultuurist osasaamise võimalust erinevatele vaatajarühmadele. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Rahvusteater on rahva teater – ta suudab elamusi ja meelelahutust pakkuda erineva kultuurikogemusega ja -vajadusega sihtrühmadele.  Üheks prioriteediks on tihedad suhted keskkooliõpilastega, neile pakutakse mitmeid erinevaid teatrikunstiga ja teatri tööga tutvumise võimalusi.  Kuulmisraskustega inimestel on võimalik kuulata etendusi läbi kõrvaklappide või viipekeelse tõlkega.  Liikumispuudega inimestel on võimalik teatrimajas raskusteta jõuda igasse saali.  Erinevatele huvigruppidele on olemas ja hästi kättesaadav just nende vajadustele vastav info ja lisaprogrammid.  Teatripiletid on kättesaadavad võimalikult paljudest kohtadest üle Eesti.  Teatri jooksvas repertuaaris on vähemalt kaks lastele suunatud lavastust.  Teater osaleb programmis „Aitan lapsi“. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Vähemalt kaks lavastust igal hooajal planeeritakse tehniliste tingimuste ja koosseisu poolest nii, et need sobiksid väljasõitudeks väljapoole Tallinna.  Suvelavastusi tehakse projektidena eelkõige väljaspool pealinna.  Gümnaasiumiõpilastele tutvustatakse etenduse analüüsi, maja ja ajalugu ning korraldatakse mitmesuguseid võistlusi.  Kuulmis- ja liikumispuudega inimesi teavitatakse aktiivselt neid abistavatest võimalustest Eesti Draamateatris, vastavad süsteemid hoitakse töökorras.  Eri publikurühmadega suhtlemiseks kasutatakse mitmeid kanaleid, sh aktiivselt Facebook’i.  Igal hooajal valmistatakse ette vähemalt üks lastele või noortele suunatud uuslavastus.  Piletimüügisüsteemi arendatakse ja täiustatakse pidevalt, eesmärgiga paremini korraldada piletimüüki ning viia läbi kvaliteetset kliendianalüüsi ning seeläbi pakkuda paremaid avalikke teenuseid, pakutakse teistele etendusasutustele piletimüügi ja kliendihaldusvõimalusi Piletimaailma kaudu. Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad algatused:  Teater muudab suhted publikuga tihedamaks ja mitmekülgsemaks, aitab mitmeti kaasa oma lavastuste vastuvõtule, on ise initsiatiivikas oma autorite, näitlejate, teemade, ajaloo, maja jm üldsusele tutvustamisel, pakub publikule arutlemise ja kaasa mõtlemise võimalusi haridusprogrammi jm abil.  Teater otsib ja leiab uusi mängupaiku väljaspool statsionaari, mida pole või on vähe kasutatud etenduspaikadena.  Arendatakse välja erinevaid piletimüügi kanaleid, asutatakse uusi Piletimaailma müügipunkte.  Täiustatakse teatri kodulehe kasutamismugavust, luuakse mobiiltelefonide jaoks sobiv lahendus.  Uuendatakse teatri visuaalne identiteet (plakatid, koduleht, logo jm). Eesmärk 5: Eesti Draamateater toob maailma teatrikunsti klassika ja tänapäeva eesti vaatajani ja viib eesti teatrikunsti ka maailma. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Repertuaaris on pidevalt vähemalt üks suure saali klassikalavastus.  Repertuaari tuum on eesti algupärandite ja klassika kõrval ka maailma kaasaegne tippdramaturgia.  Igal hooajal osaletakse vähemalt ühel teatrifestivalil või viiakse oma lavastus välispubliku ette.  On loodud suhted lähemate välisriikide teatritega.  Osaletakse Eesti rahvusvahelistel teatri- ja kirjandussündmustel. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Maailmaklassika lavastamine.  Maailma tänapäeva tippdramaturgia lavastamine.  Leida kontakte välisfestivalidega, tutvustada ja pakkuda neile Eesti Draamateatri lavastusi.  Arendada suhteid lähemate (rahvus)teatritega, vahetada lavastusi ja leida teisi koostöövorme.  Kutsuda oma teoste esietendustele tänapäeva välisautoreid ja nende külastust ning mõtteid meedias vahendada.  Kutsuda Draamateatrisse lavastama külalisi Eestist ja välismaalt. Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad algatused:  Tehakse koostööd lähemate välisteatritega. Eesmärk 6: Eesti Draamateater tegutseb eeskujulikult renoveeritud majas ja organisatsioon toimib laitmatult. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  On loodud kõigile tänapäevastele nõudmistele vastavad tehnilised tingimused, mida pidevalt uuendatakse.  On loodud tänapäevastele nõudmistele vastav loomingulise töö keskkond.  Teatri tegevus on meedias kajastatud ja teater saab kvaliteetset tagasisidet.  Sise- ja väliskommunikatsioon toimib hästi.  Harva kasutatavad esemed asuvad Suur-Sõjamäel lao- ja tööstuskompleksis.  Mängukavad on valmis vähemalt kolm kuud ette ja repertuaariplaan vähemalt viis kuud ette.  Teatritöötajatele on loodud erinevad võimalused enda vormishoidmiseks ja lõõgastumiseks.  Asjaajamisdokumentatsioon on korras.  Töö on korraldatud ohutusnõuetele vastavalt.  Tehakse koostööd kõigi teatrierialasid õpetavate kõrgkoolidega. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Töötajate motiveerimiseks korraldatakse koolitus- ja loomingulisi reise ning pakutakse muid enesetäiendamise võimalusi.  Kasutatakse dokumendihaldussüsteemi Postipoiss ja dokumentide digiarhiivi.  Tehakse koostööd Kutsekojaga kutsestandardite väljatöötamisel.  Toimub järjekindel teatrihoone ja Suur-Sõjamäe ladude remondijärgne kontroll ja hooldus, vigade parandus ja pidev sanitaarremont.  Olemasolevat lavatehnikat hooldatakse pidevalt ja professionaalselt.  ED saavad loomingulisi töid ja praktikat teha kõigi teatrikõrgkoolide üliõpilased. Trupi täiendamise eesmärgil jälgitakse tähelepanelikult uute näitlejate, lavastajate, kunstnike ja  dramaturgide töid nii EMTA Lavakunstikoolis, Eesti Kunstiakadeemias kui ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad algatused:  Helisüsteemide kaasajastamine mõlemas saalis (2020) Organisatsiooni arendamise eesmärk: Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Etenduste ja lavastuste arv.  Publiku arv.  Külalislavastajate arv.  Uute algupärandite arv.  Teatri kõrgetasemelisele trupile ja tehnilisele meeskonnale pakub koduteater piisavalt loomingulisi väljakutseid ja eneseteostuse võimalust, nii et siin silmapaistvalt esinemine on neile prioriteet.  Kestab teatripõlvkondade järjepidevus.  Erasektorist, fondidest jm saadud toetused.  Omatulude kasv. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Aastas tehakse vähemalt 10 täismahulist uuslavastust ja neist vähemalt 2 põhinevad eesti materjalil.  Võimaldatakse lavastajatööd ka koosseisulistele näitlejatele.  Aasta jooksul töötab teatris vähemalt 2 külalislavastajat.  Kutsuda pidevalt truppi juurde noori teatrikooli lõpetanud näitlejaid, teha koostööd noorte teatrikunstnike, heliloojate, kirjanike, teatritehnikute ja -teadlastega, pakkudes neile lõputöö tegemise või praktika võimalust.  Uute lavastuste osatäitjate valikul eelistab teater selgesti oma koosseisulisi näitlejaid, sihiga pakkuda neile igal hooajal vähemalt kaks uut rolli. Külalisnäitlejate kasutamist piiratakse oluliselt.  Lavastusteenistuse töötajate kutsetaseme tõstmise motiveerimine, töötajate erialane täiendkoolitus.  Toetajate leidmine erasektorist, fondidest jm.  Saalide ja muude ruumide väljaüürimine. Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad algatused:  Tellitakse tekste näitekirjanikelt otse, dramatiseeritakse tänapäeva proosat, vajadusel luuakse ajutine resideeruva näitekirjaniku koht.  Näitlejatele ja lavastajatele võimaldatakse stuudiotööd (tavapärasest prooviprotsessist erinevaid töövorme uute tekstide loomiseks).  EESTI DRAAMATEATER SA EELARVE 2020 AASTA 14.11.2019 2019 EA 2020 EA Kasv Tegevustoetus 2 432 682 2 482 376 2,0% investeeringud 380 000 202 000 -46,8% Kokku tulud riigieelarvest 2 812 682 2 684 376 -4,6% Tulud piletimüügist 1 354 500 1 443 750 6,6% Tulud kinkekaartidest 19 000 15 000 -21,1% Tulud kavade müügist 26 000 26 250 1,0% Renditulud teatriruumidelt 21 000 25 444 21,2% Muud renditulud 15 602 15 000 -3,9% Piletimaailma tulud 256 500 274 600 7,1% Muud tulud 48 000 25 000 -47,9% Kokku omatulud 1 740 602 1 825 044 4,9% Toetused Kulkalt 2 500 6 000 140,0% Muud tulud #DIV/0! Kokku muud laekumised 2 500 6 000 140,0% KOKKU TULUD 4 555 784 4 515 420 -0,89% TEGEVUSKULUD Nõukogu töötasu 11 550 10 500 -9,1% Juhatuse töötasu 46 124 46 124 0,0% Sotsiaalmaks 19 032 18 686 -1,8% Muud juhatuse kulud 2 760 2 600 -5,8% Nõukogu ja juhatuse kulud 79 466 77 910 -2,0% Koosseisulised töötasud 1 751 378 1 801 295 2,9% Lisatasud 145 000 157 972 8,9% Lepingulised ja koosseisuvälised töötasud 96 830 90 000 -7,1% Sotsiaalmaks 657 759 676 937 -97,5% Töötuskindlustusmakse 15 946 16 411 -100,0% Erisoodustused 840 0 376,2% Erisoodustusmaksud 5 000 4 000 #REF! Muud personalikulud 1 400 600 -57,1% Töötasukulud kokku 2 674 153 2 747 215 2,7% Lavastusteenus 55 000 55 000 0,0% Kunstnikuteenus 45 000 40 000 -11,1% Muusikaline kujundus ja liikumine 12 000 12 000 0,0% Näitlejateenus prooviperioodil 110 000 110 480 0,4% Näitlejateenus etendusteks 125 000 110 000 -12,0% Töötasukulud etendustegevuseks/ FIE, OÜ 347 000 327 480 -5,6% Administreerimiskulud 57 263 55 123 -3,7% Lähetuskulud 460 24 100 5139,1% Koolituskulud 6 200 8 260 33,2% Hoonete majandamiskulud 231 790 235 310 1,5% Maismaasõidukid 38 854 38 700 -0,4% IT ja komm.tehn. kulud 98 550 96 700 -1,9% Inventari majandamiskulud 47 800 40 300 -15,7% Töötervishoid ja töökeskkond 9 000 14 800 64,4%  Erirõivastus 9 800 13 300 35,7% Liikmemaksud 5 000 4 500 -10,0% Muud kulud 2 000 2 000 0,0% Vahendustasud 98 500 102 162 3,7% Majandamiskulud 605 217 635 255 5,0% Uuslavastuse kulud 96 000 110 000 14,6% Etenduse kulud 236 286 260 800 10,4% Muud etendustegevuse kulud 127 700 146 550 14,8% Etendustegevuse kulud 459 986 517 350 12,5% Muud maksud ja lõivud 500 500 0,0% Maamaks 7 800 7 710 -1,2% KOKKU TEGEVUSKULUD 4 174 122 4 313 420 3,34% Investeeringud RE 380 000 202 000 Finantskulud Finantstulud TEGEVUSTULEM 1 662 0 -100,00% Kulum 450 000 467 000 3,8% RAAMATUPIDAMISLIK TULEM KOKKU -68 338 -265 000 287,78% Rahaline tulem 1 662 0 -100,0% Etenduste arv 500 500 Külastajate arv 105 000 105 000 Keskm piletihind 12,90 13,75 Keskm külastajaid 210 210 Sealhulgas: Põhivara soetuseks/remondid 425 000 202 000 Inventari soetuseks 30 400 32 000 Remondikulud 15 000 IT riist- ja tarkvara ostud 45 000 Kokku 90 400 Tulude-kulude jaotus allikate viisi KULU / ALLIKAS Riigieelarve Nõukogu ja juhatuse kulud Personali- ja majanduskulu 2 482 376 Etendustegevuse kulud Muud kulud Soetused, kapitalirendid, muud 202 000 2 684 376 Omatulu Muud laekumised 77 910 1 227 574 511 350 6 000 8 210 0 1 825 044 6 000 Tulu varasematest aastatest KOKKU 77 910 3 709 950 517 350 8 210 0 202 000 0 4 515 420