Kiri

Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduamet iks ümberkorraldamisega seonduva lt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ümberkorraldami sega seonduva lt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) o n ette valmistatud Maaelu ministeeriumis. Eelnõu ettevalmistamine on seotud Maaelu ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ümberkorraldamisega, mille käigus korraldatakse ümber Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet ning ühendatakse need Põllumajandus- ja Toiduametiks . Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on vähendada samade tegevuste tegemist eri riigiametites , vähendada ametiasutuste arvu ning parandada avaliku teenuse kvalitee ti ja kättesaadavus t . Valitsuskabineti 1. augusti 2019. a asta nõupidamisel heaks kiidetud „ Vabariigi Valitsuse riigireformi tegevuskava 2019 – 2023“ (edaspidi riigireformi tegevuskava ) kohaselt on Vabariigi Valitsus kokku leppinud riigireformi ellu viimises. Selle kohaselt on riigireformi sisuks avaliku võimu organisatsiooni audit ja ümberkorraldamine koos avaliku võimu ülesannete ning teostamise viiside ja toimemehhanismide revisjoni ning korrigeerimisega. See väljendub riigieelarve revisjonis, riigiametite ühendamises, teenuste korrastamises ja riigi osaluste inventuuris. Riigireformi elluviimisega soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlik töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Riigivalitsemise valdkonna üldeesmärk on elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Asutuste ümberkorraldamine ja ühendameti loomine otsustati riigireformi tegevuskavas viies valdkonnas : haridusvaldkonnas, maa-, regionaal - ja planeeringute valdkonnas, põl lumajanduse ja toiduvaldkonnas, keskkonnavaldkonnas ning transpordivaldkonnas. Riigireformi tegevuskava kohaselt valmistab Maaeluministeerium ette ja esitab valitsusele ettepanekud põ llumajanduse ja toiduvaldkonna ühendameti moodustamise üle otsustamiseks. Vabariigi Valitsus e 16 . jaanuari 2020. aasta kabinetinõupidamisel kiideti heaks maaeluministri ettepanek korraldada Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet ümber Põllumajandus- ja Toiduametiks ning ühtlasi tehti Maaeluministeeriumile ülesandeks töötada välja selleks vajalik seaduseelnõu arvestusega, et uus amet saaks alustada tööd 1. jaanuaril 2021. a astal . Kahe ameti ümberkorraldamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, paraneb info haldamine kogu toidutootmisahelas ning tõuseb ennetus- ja teavitustöö kvaliteet õigusrikkumiste vähendamiseks. Klientide suunal toimuv kommunikatsioon on terviklikum ja väheneb halduskoormus klientidele. Ametite ümberkorraldamine on planeeritud selliselt , et Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet l õpetavad tegevuse ning Põllumajandus- ja Toiduamet moodustatakse nende baasil. Tegevused on planeeritud sellisena, et Põllumajandus- ja Toiduamet saaks tööd alustada 1. jaanuaril 2021. a astal . Peamised tegevused selleks on Põllumajandus- ja Toiduameti põhimääruse, struktuuri ja koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud, vajalik on Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste asjasse puutuvate õigusaktide muu tmine . Ametite ühendamise järel jääb moodustatav Põllumajandus- ja Toiduamet täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune kompetents ehk töötajaskond. Eelnõu kohaselt alustab Põllumajandus- ja Toiduamet tegevust 2021. aasta jaanuaris. Selle saavutamiseks tuleb käesolev seadus vastu võ tta hiljemalt 202 0 . aasta esimesel poolaastal . Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule asutuste ühinemisega kaasnevad toimingud, sealhulgas loodava ameti põhimääruse, struktuuri ja teenistujate koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasneva d personalitoimingu d ; ühendamisega seotud võimalike kulude kavandamine ja uue asutuse eelarve koostamine ning muudetavate seaduste alusel õigusaktides vajalike muudatuste tegemine . Seoses Maaelu ministeeriumi valitsemisala asutuste ümberkorraldamise ettevalmistamisega on vaja teha muudatused 30 seaduses. Kuna eelnõuga muudetakse ka Eesti Vabariigi p õhiseaduse §-s 104 nimetatud sead usi (Vabariigi Valitsuse seadus ja riigilõivuseadus), siis on käesolev a seaduse Riigikogus vastuvõtmiseks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seaduse eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaelu ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Maarika Öövel (tel 6 25 6197 , e-post [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi tegid Maaeluministeeriumi õ i gusosakonna peaspet s ialistid Maarika Öövel ja Christel Ilves (tel 625 6 261 , e-post christel.ilves @agri.ee ). Eelnõu ja seletuskirja toimetas id keeleliselt Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspet sialist id Leeni Kohal (tel 625 6165 , e post [email protected] ) ja Laura Ojava (tel 625 6 523 , e-post [email protected] ) . 2 . Seaduse eesmärk Ametite ü h e n da mine aitab kaasa „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ mõjueesmärkide saavutamisele ning võimaldab tagada suurema õiguskindluse – ühinenud ametis on võimalik paremini analüüsida erinevate õigusaktide koosmõju ning ühtlustada arengukavade ja õigusaktide rakendamisega seotud halduspraktikat , mis ühelt poolt tagab ettevõtjale suurema õiguskindluse, teiselt poolt välistab ametnike poolt samal ajal sama töö tegemise . Maaelu ministeeriumi eri asutuste ühendamisel tekib üks valitsusasutus, kellega kodanik või ettevõtja saab suhelda. Luuakse ühtne halduspraktika, osutatava avaliku teenuse kvaliteet paraneb ja asutuse tegevus muutub tõhusamaks samadele sihtrühmadele teenuste osutamisel, riskide juhtimisel jne . Haldusülesannete ühendamine tagab olemasolevate ressursside (sh kvalifitseeritud töötajad, tehnoloogiad, riigieelarve vahendid) tõhusama kasutamise. Suurem tegevusvaldkond motiveerib töötajaid ja tagab paremad asutusesisesed karjäärivõimalused. Eelnõu kohta ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt, sest ametite ühendamine on kiireloomuline , l isaks ei ole käesoleval eelnõul olulist õiguslikku mõju. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb valdavalt sätetest, mille eesmärk on võimaldada ühendada Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet Põllumajandus- ja Toiduametiks . Eelnõu § 1 punktiga 1 muudet akse Vabariigi Valitsuse seaduses Maaeluministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste koosseisu. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse seadust §-ga 105 14 . Paragrahvi 105 14 lõike 1 kohaselt nähakse ette, et Maaeluministeeriumi valitsemisalas asuvad kaks valitsusasutust – Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet – korraldatakse ümber ja ühendatakse Põllumajandus- ja Toiduametiks alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Nimetatud kuupäevast arvates lõpetavad ühendatavad asutused oma tegevuse. Samuti nähakse sättes ette, et asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb Maaeluministeerium. Paragrahvi 105 14 lõike 2 kohaselt jätkavad need Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud ja töötajad, kelle ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded asutuste ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu oluliselt teenistus- või tööülesanded, oma teenistust alates 2021. aasta 1. jaanuarist Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Selguse mõttes on eelnõus ette nähtud, et ametnike puhul on teenistuse jätkamisel tegemist avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS ) § 98 lõike 1 punkti 1 kohase ametniku tähtajatu üleviimisega Põllumajandus- ja Toiduameti ametikohale senise Põllumajandusameti või Veterinaar- ja Toiduameti ametikoha ülesannete Põllumajandus- ja Toiduametile kui teisele ametiasutusele üleandmise tõttu. Tulenevalt ATSi § 16 lõikest 5 ei korraldata ATSi § 98 lõike 1 punktis 1 nimetatud üleviimise korral ametikoha täitmiseks konkurssi. Nagu nähtub ATSi § 24 lõikest 4, ei kohaldata § 98 lõike 1 punkti 1 kohase ametniku tähtajatu üleviimise korral tema suhtes katseaega. ATSi § 24 lõike 5 kohaselt kohaldatakse katseaega üksnes sellise ametniku tähtajatu üleviimise korral, kellel on üleviimise ajal katseaeg. Uuel ametikohal tema katseaeg jätkub. Kui ametnikule üleviimine mingil põhjusel ei sobi, siis on tal võimalik kasutada ATSi § 87 lõikes 1 sätestatud võimalust algatada teenistusest vabastamine enda soovil. Ametniku teenistusest vabastamisel enda soovil ei ole ATSis ette nähtud hüvitist teenistusest vabastamise eest. Põllumajandusametis või Veterinaar- ja Toiduametis töölepingu alusel töötavate töötajate puhul on eelnõus ette nähtud, et nende töölepingud kehtivad edasi, sest tegemist on töölepingu seaduse (edaspidi TLS ) § 112 lõike 1 kohase ettevõtte üleminekul rakendatava töölepingu üleminekuga muutumatul kujul. Kuna töölepingud lähevad Põllumajandus- ja Toiduametile üle muutumatul kujul, siis ei kohaldata ka töölepingu alusel töötavate töötajate suhtes katseaega, välja arvatud juhul , kui töötajal on üleviimise ajal katseaeg. Kui töötajale töölepingu üleminek mingil põhjusel ei sobi, siis on tal võimalik kasutada TLS i § 85 lõikes 1 sätestatud võimalust tööleping korraliselt üles öelda. Korralise ülesütlemise puhul ei ole TLS i s ette nähtud hüvitist töölepingu ülesütlemise eest . Ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise otsuse teeb asjakohase ameti peadirektor kooskõlastatult maaeluministriga. Kuna asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb Maaeluministeerium, siis uue asutuse töö võimalikult sujuvaks alustamiseks on maaeluministriga kooskõlastatult ka ametite peadirektoritel õigus enne 2021. aasta 1. jaanuari ATSi § 98 lõike 1 punkti 1 alusel teha Põllumajandusameti või Veterinaar- ja Toiduameti ametnikule ja töötajale maaeluministriga kooskõlastatult ettepanek asuda uuele ameti- või töökohale Põllumajandus- ja Toiduametis. Kõik Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikud nimetab ametisse ja töötajatega sõlmib töölepingu Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor alates 1. jaanuarist 2021. Paragrahvi 105 14 lõike 3 kohaselt tehakse nende Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ametnike ja töötajate puhul, kelle ametikoht, teenistusülesanded ja ametinimetus asutuse ümberkorraldamise tõttu muutuvad või kelle ameti- või töökoha asemele luuakse uus ameti- või töökoht, kas ettepanek asuda tema ameti- või töökoha asemele loodavale uuele ameti- või töökohale (ehk toimub üleviimine) või korraldatakse uue ameti- või töökoha täitmiseks sise- või avalik konkurss, millel neil on võimalik kandideerida ja mille tulemusena valitakse sellele ameti- või töökohale sobiv ametnik või töötaja. Nimetatud ettepaneku teeb ja sise- või avaliku konkursi kuulutab välja asjakohase ameti peadirektor kooskõlastatult maaeluministriga. Uue ameti- või töökoha puhul, mille täitmiseks korraldati sise- või avalik konkurss kohaldatakse katseaega üksnes juhul, kui töökohale sobiv ametnik või töötaja ei ole ühendatavate ametite ametnik või töötaja. Katseaega võib kohaldada ka ühendatavate ametite ametnike või töötajate suhtes, kes viiakse üle sama ametiasutuse teisele ametikohale, kus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded erinevad oluliselt senise ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetest. Kui ametniku ametijuhendit muudetakse asutuse ümberkorraldamise tõttu ulatuses, mis eeldab ametniku nõusolekut ja ametnik ei ole seda andnud, siis rakendatakse tema suhtes ATSi § 90 lõike 1 punkti 3 alusel koondamist. Sama kehtib ka töötaja suhtes, kellele võib tööandja töölepingu korraliselt üles öelda ja kellel on õigus koondamisele vastavalt TLS § 89 lõikele 1. Kuna asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb Maaeluministeerium, siis uue asutuse töö võimalikult sujuvaks alustamiseks on maaeluministriga kooskõlastatult ametite peadirektoritel õigus enne 2021. aasta 1. jaanuari kuulutada välja sise- või avalik konkurss Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohale, lähtudes enda tegevusvaldkonnast ning Põllumajandus- ja Toiduameti struktuuris ja koosseisus selles valdkonnas ettenähtud ameti- või töökohast. Kõik Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikud nimetab ametisse ja töötajatega sõlmib töölepingu Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor alates 1. jaanuarist 2021. Paragrahvi 105 14 lõike s 4 sätestatakse , et m aaeluministril , ning Põllumajandusameti peadirektoril ning Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril on õigus juba enne 2021. aasta 1. jaanuari anda käskkiri enda poolt ametisse nimetatud ametniku vabastamiseks alates 2021. aasta 1. jaanuarist koondamise tõttu ja ütelda üles töötaja ga sõlmitud tööleping koondamise tõttu. Tulenevalt ATS i § 18 lõikest 5 on maaeluministril muu hulgas õigus enne 2021. aasta 1. jaanuari teha riigisekretärile ettepanek Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori ametikohale avaliku konkursi korraldamiseks. Avalik konkurss kuulutatakse tavapäraselt välja vähemalt kuus kuud enne ametisoleva peadirektori teenistustähtaja möödumist. Käesoleval juhul tuleks asjakohane ettepanek teha ja avalik konkurss välja kuulutada vähemalt kuus kuud enne 2021. aasta 1. jaanuari. M aaeluministrile selle õiguse andmist ei ole seaduse s vaja eraldi säte stada . Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori nimetab ametisse maaeluminister alates 1. jaanuarist 2021. Paragrahvi 105 14 lõike s 5 sätestatakse , et kõigis õigusaktides Põllumajandusametile ning Veterinaar- ja Toiduametile antud õigused ja pandud kohustused lähevad alates 2021. aasta 1. jaanuarist üle Põllumajandus- ja Toiduametile . Paragrahvi 105 14 lõike 6 kohaselt lähevad õigusaktides sätestatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ametnike ja töötajate volitused ja pädevus alates 2021. aasta 1. jaanuarist üle Põllumajandus- ja Toiduametile ning selle ametnikele ja töötajatele. Tegemist on samuti võimaliku õiguslünga ületamiseks eelnõusse lisatud sättega . Paragrahvi 105 14 lõike 7 kohaselt on kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet, alates 2021. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Põllumajandus- ja Toiduamet . Paragrahvi 105 14 lõike 8 kohaselt loetakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist kehtivates õigusaktides kuni asjakohase muudatuse tegemiseni hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuaril sõna „Põllumajandusamet” ning tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet” asendatuks sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes. Tegemist on igaks juhuks eelnõusse lisatud sättega. Asjassepuutuvate seaduste muutmine on ette nähtud käesolevas eelnõus ning asjaomaste määruste muudatused on kavas kooskõlastamisele esitada augustis 2020 . Eelnõu § -des 2 – 10, 12 , 23 , 24 ning 26– 30 tehtavad muudatused on seotud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldami sega ja asutuse nime tuse muutmisega. Eelnõu §-s 11 tehakse lisaks nime tuse muutmisele muudetavates sätetes ka keelelised parandused. Eelnõu § 22 kohane muudatus on seotud ametite ühendamise tõttu muutuva ameti nime tuse asendamisega. Eelnõu § 22 punkti s 1 asendatakse riigilõivuseaduse § 34 pealkirjas ja lõikes 3 sõna „Põllumajandusamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes . Eelnõu § 22 punkti ga 2 muudetakse riigilõivuseaduse 9. peatüki 2. jao pealkir ja . Eelnõu § 22 punktide ga 3 –7 muudetakse riigilõivuseaduse 9. peatüki jaotiste numeratsioon i . Eelnõu § 22 punkti ga 8 jäetakse riigilõivuseaduse 9. peatükist välja 3. ja 4. jao pealkirjad. Riigilõivuseaduses tehtavad m uudatus ed on tingitud asjaolust, et Maaeluministeeriumi valitsemisala toimingud on erinevate seaduste alusel tehtavate toimingute põhiselt jagatud Põllumajandusameti toiminguteks, Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti toiminguteks ning Veterinaar- ja Toiduameti toiminguteks. Arvestades, et pärast Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ühendamist Põllumajandus- ja Toiduamet iks hakkab kõiki praegu seaduses kahe ameti vahel jagatud toiminguid tegema Põllumajandus- ja Toiduamet , ei ole enam vajalik jagada erineva id toimingu id erinevate ametite vahel . Eelnõu § 25 punkti s 1 tehtav muudatus on seotud taimekaitseseaduses Põllumajandus ameti nime tuse asendamisega Põllumajandus- ja Toiduametiga . Eelnõu § 25 punkti ga 2 tunnistatakse kehtetuks taimekaitseseaduse § 88 lõige 3, mille kohaselt teostab järelevalvet Eesti kaitstavasse piirkonda mesilasperede toimetamise taimetervisenõuete täitmise üle Veterinaar- ja Toiduamet. Ametite ühendamise järel kaob vajadus järelevalve erandi kehtima jäämise järele ning edaspidi teostab taimekaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet . 4. Eelnõu terminoloogia Seaduse eelnõu ei sisalda uusi ega võõrtermineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid mõjusid loodus- ja elukeskkonnale, riigi julgeolekule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Seaduse rakendamisega suureneb riigi ressursi tõhus am toimimine , vähenevad ülemäärane administreerimine, dubleerimine ametkondade vahel ja õigusloome maht ning õigusruum muutub arusaadavamaks. Ümberkorralduste peamised positiivsed mõjud on avalike teenuste kvaliteedi paranemine ja riigiasutuste ressursitõhusam juhtimine. Kodanike ja ettevõtjate jaoks väheneb nende riigiasutuste hulk, kelle kaudu oma probleemidele lahendusi leida. Riigiasutuste ühendamise laiem mõju riigis tervikuna on poliitika tulemuslik rakendamine vähemate allasutuste kaudu. 6.1. Ümberkorralduste mõju riigiasutuste töökorraldusele ja tegevuste kulutõhususele Sihtrühm: Põllumajandusamet , Veterinaar- ja Toiduamet , nende töötajad ja ametnikud, muud riigiasutused, välispartnerid . Põllumajandus- ja Toiduamet isse koondatakse kõik P õllumajandusameti ning V eterinaar- Toiduameti senised põhitegevused . Seega ei kaasne muudatusega otsest mõju muudele riigiasutustele. Sisulisi muudatusi suhtlemisel Euroopa Liidu Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellega ametid teavet vahetavad, ei tule, kuid välispartnereid tuleb teavitada kontaktasutuse nimetuse muutmisest. Teenistuskohtade arv on praegu P õllumajandusametis 217 ning V eterinaar- ja Toiduametis 33 9 . Asutuste ühendamine keskendub esimeses etapis uue struktuuri kujundamisele , lähtudes seadustest tulenevatest ülesannetest ja teenuste vaatest ning ressursside optimaalse s t kasutamis es t. Ühendasutuse loomine võimaldab optimeerida ümberkorraldatavate asutuste struktuuri, kaotada kattuvad tegevused ning sellest vabanenud ressurss i kasutada ümberkorraldatavate asutuste töö jätkusuutlikkuse tagamise ks ja järelevalve tõhustamise ks . A sutuste ühendamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, samuti liigub teave prioriteetsemate järelevalveobjektide kohta ühes asutuses kiiremini kui eri asutuste vahel ning paraneb ennetus- ja teavitustöö õigusrikkumiste vähendamiseks. Ühendamise riskid on toodud välja Põllumajandusvaldkonna asutuste võimaliku ümberstruktureerimise analüüsis (2017). Muudatustega kaasnevad riskid ja nende maandamise meetmed on toodud alljärgnevas tabelis. Riskid Maandamismeetmed Ühendamine võib kaasa tuua probleeme sisemiste süsteemidega ning töökorraldusega, mille tõttu võib teenuste kvaliteet lühiajaliselt hoopis langeda Alates 2020. aastast läheb avalik sektor üle ühtsele eelarve- ja strateegilisele planeerimisele. Eelnevalt on riigis ühtlustatud kodanikule pakutavad teenused, sellele on eelnenud teenuste kaardistamise analüüs. Põllumajandus- ja Toiduameti teenuste ülevaatamisel võetaks e aluseks juba tehtud teenuskaardid Nii P õllumajandusameti kui ka Veterinaar- Toiduameti töötajate töökoormus suureneb seoses ühendamist ettevalmistavate tegevustega, mis võib kaasa tuua asutuste arendustegevuste pidurdumise Põllumajandus- ja Toiduamet i moodustamis t juhitakse aja- ja tegevuskava alusel, tegevusi juhib projektijuht Asutuste ühendamine võib kaasa tuua töötajate rahulolematuse, teadmatuse või ebakindluse, mille tulemusena olulise kvalifikatsiooniga töötajad lahkuvad Maaeluministeerium on hankinud Põllumajandus- ja Toiduamet i loomise strateegilise kommunikatsiooni plaani, et tagada töötajate teadlikkus toimuvatest muutustest Asutuste ühendamisega ei kaasne tõenäoliselt kulude kokkuhoidu, vaid pigem toob ühendamine kaasa lisakulusid (kolimine, kommunikatsioon, töövahendid, veebilehe loomine jne) Kulude kokkuhoid tekib tugiteenuste konsolideerimisel ja tugivahendite üht s el kasutamisel Asutuste ülesannete ja klientide kattuvus on väike, mistõttu on ka asutustevahelisi kokkupuuteid pakutavate teenuste puhul vähe Põllumajandus- ja Toiduamet i moodustamise tulemusel säilivad kõik klientidele pakutavad teenused. Ühendamise peamine eesmärk on parandada teenuste kvalitee ti Välispartneritega koostöö takerdub , sest ei ole üheselt ar us aadav, milles seisneb ühendamine ning milline on uus partnerasutus Eestis. Välispartner eid teavit a takse asutuste ühendamisest . Kommunikatsiooni eesmärgiks on teavitada asutuse uuest nime tuse st ja võimalikest kontaktidest ning kinnitada senise koostöö jätkamist Ühendatavate asutuste klientide jaoks või vad jääda ebaselgeks uue asutuse ülesanded ning võib tekkida arusaamatus, kuhu tuleks teenuse saamiseks pöörduda Maaeluministeerium on hankinud Põllumajandus- ja Toiduamet i loomise strateegilise kommunikatsiooni plaani, et tagada avalikkuse teadlikkus toimuvast ühendamisest ning selle tulemustest Kõikides rakendusaktides (Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused) ei jõuta õige l ajal vajalikke muudatusi teha Koostatakse õigusloome tööplaan Teadaoleva i d parendamise ja optimeerimise ettepaneku i d saab ellu viia ka asutuste eraldiseisva arendamise ning asutustevahelise koostöö suurendamise teel Alates 2020. aastast läheb avalik sektor üle ühtsele eelarve- ja strateegilisele planeerimisele. Eelnevalt on riigis ühtlustatud kodanikule pakutavad teenused, sellele on eelnenud teenuste kaardistamise analüüs. Põllumajandus- ja Toiduamet i teenuste ülevaatamisel võetakse aluseks juba tehtud teenuskaardid 6.2. Ümberkorralduste mõju elanikkonnale (sotsiaalsed mõjud, s ealhulgas mõju tervis ele ) Sihtrühm: elanikkond . Mõju avalike teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele. Elanike le suunatud avalikud teenused muutuvad kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks, sest edaspidi on üks põllumajanduse ja toiduvaldkonna ülesandeid täitev asutus, mis muudab isikule riigiga suhtlemise selgemaks ja lihtsamaks. Ümberkorralduste teavitused hakkavad asuma Maaeluministeeriumi, Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti veebileh ted el . Teavituskampaaniaga alustatakse 2020. aasta juulis. 6.3. Ümberkorralduste mõju ettevõt jate le Sihtrühm: toiduainetööstus, põllumajandustootjad, veterinaarid – kokku on kahel asutusel 2017. aasta seisuga 13 296 klienti. Mõju avalike teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele. E ttevõtetele suunatud avalikud teenused muutuvad kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks, sest edaspidi on üks põllumajanduse- ja toiduvaldkonna ülesandeid täitev asutus, mis muudab juriidiliste isiku te le riigiga suhtlemise selgemaks ja lihtsamaks. Ühendamine aitab suurendada asutuse tegevuse mõjusust, parandada tõhusust, selgust ja kvaliteeti. Keskse poliitika rakendamiseks moodustatakse üks asutus, mille eesmärk on kliendi rahulolu . Seaduste üh etaoline kohaldamine tagab isikute parema teavitamise kehtivate nõuete kohta ning aitab sel viisil kaasa nende täitmisele. Halduskoormus (ettevõtjate ajakulu) võib alguses lühiajaliselt tõusta seoses uue lihtsama süsteemiga harjumisega, kuid seejärel väheneb oluliselt eelkõige nende s ettevõtete s , k us sarnase tegevuse kontrolltoiminguid teevad nii P õllumajandusamet kui ka Veterinaar- Toiduamet. V aldavalt avaldub kattuvus mahepõllumajanduse valdkonnas . Samuti on klien d il lihtsam oma probleemile Põllumajandus- ja Toiduameti s lahenduse leidmisel , sest ta saa b edaspidi suhelda ühe asutusega. Selles osas on halduskoormuse muutus kaudne ning ega ole nii täpselt hinnatav. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Ühinemisega seoses ei kavandata suurendada riigilõiv e , sunniraha määrasid ega trahve , samuti tasulis te teenus t hulka uues asutuses. Tulu võib suureneda lühikeses perspektiivis seoses tõhusama järelevalvetegevusega, pikemas perspektiivis on eesmärk rikkumiste vähenemine. Ühinemise eesmärk ei ole otsene kulude kokkuhoid ega tulude suurenemine. Eesmärk on saavutada koostoime suurem tulemuslikkus ja tõhusam tegevus. Ühinemise tule musena optimeeritakse asutuste haldus- ja tugi ülesannete ühendamisest tuleneva id tööjõukulu sid ning vähendatakse sama de tegevuste tegemist mitu korda . Vabanevat ressurssi on võimalik kasutada uue asutuse töö tõhusama ks korraldamise ks . Ühinemiseks ei ole plaanis lisa vahendeid taotleda . 8. Rakendusaktid Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduamet iks ümberkorraldami sega ja nime muutmisega seonduvalt on vaja teha muudatused muudetavate seaduste alusel kehtestatud rakendus aktides. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu koha selt jõustub seadus 2021. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punkt 2 , mis sisaldab ühinemise korraldamisega seonduvaid sätteid, jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Paragrahv i 1 punkti 2 jõustumisest alates on võimalik kinnitada Põllumajandus- ja Toiduamet i põhimäärus, struktuur ja koosseis ning asuda tegema ümberkorraldamiseks vajalikke teisi toiminguid . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. EELNÕU 15.01.2020 Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduv a lt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 64 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Maaeluministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: 1) Põllumajandus- ja Toiduamet ; 2) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. ” ; 2) seadust täiendatakse §-ga 105 14 järgmises sõnastuses: „ § 105 14 . Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toidumeti ühendamise korraldamine (1) Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet korraldatakse ümber ning ühendatakse Põllumajandus- ja Toiduametiks alates 2021. aasta 1. jaanuarist , pärast mida lõpetavad ühendatavad asutused tegevuse . Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb Maaeluministeerium. (2) Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud ja töötajad, kelle ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded asutuste ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu oluliselt teenistus- või tööülesanded, jätkavad teenistust alates 2021. aasta 1. jaanuarist Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1. Ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise otsuse teeb asjakohase ameti peadirektor kooskõlastatult maaeluministriga. (3) Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud ja töötajad, kelle ameti - või töö koht, teenistus - või töö ülesanded ja ametinimetus asutus t e ümberkorraldamise tõttu muutuvad või kelle ameti- või töökoha asemele luuakse uus ameti- või töökoht ning kellele tehakse ettepanek asuda tema ameti- või töökoha asemele loodavale uuele ameti- või töökohale või kes valitakse sise- või avaliku konkursi korras täidetavale ameti- või töökohale, jätkavad teenistust alates 2021. aasta 1. jaanuarist Põllumajandus- ja Toiduamet i koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Nimetatud ettepaneku teeb ja sise- või avaliku konkursi kuulutab välja asjakohase ameti peadirektor kooskõlastatult maaeluministriga . (4) Maaeluministril kantsleri ettepanekul, Põllumajandusameti või Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril on õigus enne 2021. aasta 1. jaanuari anda käskkiri enda poolt ametisse nimetatud ametniku teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu või ütelda üles töötajaga sõlmitud tööleping koondamise tõttu 2021. aasta 1. jaanuari st . (5) Õ igusaktides sätestatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti õigused ja kohustused lähevad alates 2021. aasta 1. jaanuarist üle Põllumajandus- ja Toiduamet ile . (6 ) Õ igusaktides sätestatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ametnike ja töötajate volitused ja pädevus lähevad alates 2021. aasta 1. jaanuarist üle Põllumajandus- ja Toiduamet i ametnikele ja töötajatele. (7 ) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet, on alates 2021. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Põllumajandus- ja Toiduamet . (8 ) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni asjakohase muudatuse tegemiseni hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuaril sõnad „Põllumajandusamet” ning „Veterinaar- ja Toiduamet” asendatuks sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes. § 2. A lkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduse s asendatakse tekstiosa „ Veterinaar- ja Toiduamet ” sõna ga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes. § 3. B iotsiidiseaduse muutmine Biotsiidiseaduse § 43 punktis 5 ja § 48 lõike 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet” sõna ga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” . § 4. E hitusseadustiku muutmine Ehitusseadustiku § 130 lõikes 13 ja § 141 punktis 9 asendatakse tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet” sõna ga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ”. § 5. Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse muutmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõna „ PMA ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes ; 2) seaduses asendatakse sõna „ VTA ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes ; 3) paragrahvi 33 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ Põllumajandusamet (edaspidi PMA ), Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA ) ning” tekstiosaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ja”; 4 ) paragrahvi 39 lõikes 1 asendatakse sõnad „ VTA ning” sõnadega „ Põllumajandus- ja Toiduamet ja”; 5 ) paragrahvi 45 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ kontrollib PMA”; 6 ) paragrahvi 59 lõikes 4 ja § 105 lõikes 11 asendatakse sõnad „ VTA ja” sõnadega „ Põllumajandus- ja Toiduamet ning”; 7) paragrahvi 105 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ VTA, PMA” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ”; 8) paragrahvi 105 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ PMA, VTA” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ”; 9) paragrahvi 118 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ Veterinaar- ja Toiduamet” sõnaga “ Põllumajandus- ja Toiduamet ”. § 6. G eneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus e muutmine Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse s asendatakse sõna „Põllumajandusamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes; 2) paragrahvi 31 lõigetes 6 ja 8 asendatakse tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” ; 3) paragrahvist 35 jäetakse välja tekstiosa „ Veterinaar- ja Toiduamet,” . § 7. G eograafilise tähise kaitse seadus e muutmine Geograafilise tähise kaitse seaduse § 49 punktis 2 asendatakse tekstiosa „ Veterinaar- ja Toiduamet” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ”. § 8 . K alandusturu korraldamise seadus e muutmine Kalandusturu korraldamise seaduses asendatakse läbivalt tekstiosa „ Veterinaar- ja Toiduamet” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” . § 9 . K alapüügiseaduse muutmine Kalapüügiseaduses, välja arvatud § 90 lõikes 5 ja § 90 1 lõikes 2 , asendatakse tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes. § 10 . K eskkonnaseadustiku üldosa seadus e muutmine Paragrahvi 38 lõikes 5 asendatakse sõna „Põllumajandusameti ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet i ” . § 1 1 . K eskkonnatasude seadus e muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatak s e tekstiosa „ Veterinaar- ja Toiduamet” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes ; 2) paragrahvi 40 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduametil” tekstiosaga „ Põllumajandus- ja Toiduametil kutselise kalapüügi korral”; 3 ) paragrahvi 40 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „ ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduamet” sõnade ga „ või Põllumajandus- ja Toiduamet kutselise kalapüügi korral ” ; 4 ) paragrahvi 41 lõi ke 1 esimeses lauses, lõi ke 2 esimeses ja kolmandas lauses ning lõike 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ja kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduamet ” sõnadega „või kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet ” ; 5 ) paragrahvi 43 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kutselise kalapüügi korral Veterinaar- ja Toiduametil ” sõnadega „ Põllumajandus- ja Toiduamet il kutselise kalapüügi korral ” . § 1 2 . L oomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadu se muutmine Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse s asendatakse tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes. § 1 3 . L oomakaitseseadus e muutmine Loomakaitseseaduses, välja arvatud § 81 1 lõigetes 8 ja 9 , asendatakse tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes . § 1 4 . L oomatauditõrje seadus e muutmine Loomatauditõrje seaduses , välja arvatud § -s 64 2 , asendatakse tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes. § 1 5 . M aaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus e muutmine Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) seaduses asendatakse tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes ; 2) paragrahvi 39 lõikes 4 asendatakse sõna „PMA ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” . § 1 6 . M aaparandusseadus e muutmine Maaparandusseaduses, välja arvatud § 96 lõikes 2 , asendatakse sõna „Põllumajandusamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes. § 1 7 . N akkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus e muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõikes 2 asendatakse läbivalt tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” . § 1 8 . P akendiseadu se muutmine Pakendi seaduses asendatakse tekstiosa „ Veterinaar- ja Toiduamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes. § 19 . P õllumajandusloomade aretuse seadus e muutmine Põllumajandusloomade aretuse seaduses asendatakse tekstiosa „ Veterinaar- ja Toiduamet ” sõna ga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes. § 2 0 . R avimiseadus e muutmine Ravimiseaduse s asendatakse läbivalt tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet” sõna ga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” . § 2 1 . R eklaamiseadus e muutmine Reklaamiseaduse § 30 lõike 2 punktis 3 ja § 36 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „Põllumajandusamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” . § 2 2 . R iigilõivuseadus e muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 34 pealkirjas ja lõikes 3 asendatakse sõna „Põllumajandusamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes ; 2 ) seaduse 9. peatük i 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2. jagu Põllumajandus- ja Toiduamet i toimingud ” ; 3) seaduse 9. peatüki 3. jao 1. jaotis loetakse 9. peatüki 2. jao 5. jaotiseks; 4) seaduse 9. peatüki 3. jao 2. jaotis loetakse 9. peatüki 2. jao 6. jaotiseks; 5 ) seaduse 9. peatüki 4. jao 1. jaotis loetakse 9. peatüki 2. jao 7. jaotiseks; 6) seaduse 9. peatüki 4. jao 2. jaotis loetakse 9. peatüki 2. jao 8. jaotiseks; 7) seaduse 9. peatüki 4. jao 3. jaotis loetakse 9. peatüki 2. jao 9. jaotiseks; 8) seaduse 9. peatükist jäetakse välja tekstiosad „ 3. jagu Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti toimingud ” ning „ 4. jagu Veterinaar- ja Toiduameti toimingud ” . § 2 3 . S öödaseadus e muutmine Söödaseaduse s, välja arvatud §-des 40 ja 42 1 , asendatakse tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes. § 2 4 . T aimede paljundamise ja sordikaitse seadus e muutmine Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse s , välja arvatud §-des 131 , 133 ja § 136 1 l õikes 2 asendatakse sõna „Põllumajandusamet” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes. § 2 5 . T aimekaitseseadus e muutmine Taimekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse s asendatakse sõna „Põllumajandusamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes; 2) paragrahvi 88 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 2 6 . T oiduseadus e muutmine Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse s , välja arvatud §-des 63 3 ja 65 2 , asendatakse tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes; 2) paragrahvi 53 7 lõig e 4 tunnistatakse kehtetuks . § 2 7 . T oote nõuetele vastavuse seadus e muutmine Toote nõuetele vastavuse seaduse s asendatakse läbivalt sõna „Põllumajandusamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” . § 2 8 . V eeseadus e muutmine Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse s asendatakse läbivalt tekstiosa „ Veterinaar- ja Toiduamet ” sõna ga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” ; 2) paragrahvi 174 lõike 5 punktis 4 asendatakse sõna „Põllumajandusametit ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet it ” . § 29 . V eterinaarkorralduse seadus e muutmine Veterinaarkorralduse seaduses, välja arvatud §-s 50 1 ja § 50 2 lõikes 2 , asendatakse tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes. § 3 0 . V äetiseseadus e muutmine Väetiseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse s asendatakse sõna „Põllumajandusamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” vastavas käändes; 2) paragrahvi 11 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Veterinaar- ja Toiduamet ” sõnaga „ Põllumajandus- ja Toiduamet ” . § 31 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2021 . aasta 1 . jaanuaril . (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub üldises korras. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2020 ___________________________________________________________________________ Alga tab Vabariigi Valitsus … …..2020 . a . (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 1 Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Loetelu Vabariigi Valitsuse määrustest, mida tuleb eelnõu seadusena rakendamiseks muuta: 1) Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määrus nr 164 „ Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid “; 2) Vabariigi Valitsuse 8. juuni 2017. a määrus nr 89 „ Kutselise kalapüügi püügivõimaluse enampakkumise toimumise kord “; 3) Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2016. a määrus nr 37 „ Kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja kalalaevatunnistuse vorm “; 4) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määrus nr 125 „ Maaparandussüsteemide registri põhimäärus “. Loetelu põllumajandusministri ja maaeluministri määrustes t, mida tuleb eelnõu seadusena rakendamiseks muuta : 1) põllumajandusministri 14. augusti 2003. a määrus nr 83 „ Teadustöös kasutatava väetiseregistris registreerimata väetise sisseveoks loa saamiseks esitatava taotluse vorm, esitatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord “; 2) põllumajandusministri 12. augusti 2005. a määrus nr 87 „ Piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise taotlemise nõuded, taotluse esitamise ja menetlemise kord, kahjustajavaba piirkonna nõuded ning piirkonna kahjustajavabana säilitamise kord ja nõuded “; 3) põllumajandusministri 28. juuni 2011. a määrus nr 64 „ Köögiviljasektori erakorralise abi taotlemise ja taotluse menetlemise kord “; 4) põllumajandusministri 6. jaanuari 2012. a määrus nr 1 „ Täpsemad nõuded katseüksuse tunnustamise taotlemise kohta, taotluse sisu- ja vorminõuded ning taotluse menetlemise kord “; 5) põllumajandusministri 20. veebruari 2012. a määrus nr 19 „ Säilitussegu turustamise loa taotlemise ja taotluse menetlemise kord “; 6) põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus nr 52 „ Peediseemne kategooriad ning peediseemne tootmise ja turustamise nõuded “; 7) põllumajandusministri 26. jaanuari 2012. a määrus nr 9 „ Geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemise koolituse programm, tunnistuse saamiseks esitatavad nõuded, tunnistuse andmise kord ning täienduskoolituse sagedus “; 8) põllumajandusministri 6. juuli 2006. a määrus nr 83 „ Sordiaretuse, teadustöö, tootmiskatsete või riiklike katsete tegemiseks seemne- ja paljundusmaterjali partii importimise nõuded, importimise loa saamiseks esitatava taotluse sisu nõuded ning loa taotlemise ja taotluse menetlemise kord “; 9) põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus nr 53 „ Õli- ja kiudtaimede seemne kategooriad ning õli- ja kiudtaimede seemne tootmise ja turustamise nõuded “; 10) põllumajandusministri 3. mai 2006. a määrus nr 58 „ Seemnekartuli kategooriad ning seemnekartuli tootmise ja turustamise nõuded “; 11) põllumajandusministri 5. mai 2006. a määrus nr 60 „ Köögiviljakultuuride seemne kategooriad ning köögiviljakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded “; 12) põllumajandusministri 8. detsembri 2006. a määrus nr 111 „ Puidu kuivatamise ja puidukuivatis kuivatatud puidust toodete valmistamise nõuded ja vastavusmärgi vorminõuded “; 13) põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus nr 55 „ Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded “; 14) põllumajandusministri 8. detsembri 2006. a määrus nr 110 „ Ettevõtte, kus tegeletakse puidu kuivatamise või puidust toodete valmistamisega, nõuetele vastavaks tunnistamise taotlemise ja taotluse menetlemise kord “; 15) põllumajandusministri 16. veebruari 2006. a määrus nr 21 „ Taimetervise saatekirja vorm ning kasutamise kord “; 16) põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus nr 56 „ Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded “; 17) põllumajandusministri 24. mai 2004. a määrus nr 96 „ Tootmise kohas kontrollitavate ja taimepassiga varustatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide nimekiri, taimepassile kantavate andmete loetelu ja taimepassi väljastamise ja asendamise kord “; 18 ) põllumajandusministri 12. juuni 2006. a määrus nr 32 „ Taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest ning taimekaitsevahenditest võetavate proovide kogused ja nende võtmise kord “; 19 ) põllumajandusministri 24. mai 2004. a määrus nr 98 „ Fütosanitaarsertifikaadi sisu- ja vorminõuded ning fütosanitaarsertifikaadi väljastamise, asendamise ja säilitamise kord “; 20 ) põllumajandusministri 16. mai 2007. a määrus nr 74 „ Ohtliku taimekahjustajaga saastunud, saastumisohus või saastumiskahtlasel taimel, taimsel saadusel või muul objektil leiduva ohtliku taimekahjustaja liigile kohased tõrjeabinõud “; 2 1 ) põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määrus nr 25 „ Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded “; 2 2 ) põllumajandusministri 10. juuni 2005. a määrus nr 66 „„ Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006“ meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ tingimused “; 2 3 ) põllumajandusministri 15. märtsi 2010. a määrus nr 28 „ Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 2 4 ) põllumajandusministri 16. juuni 2010. a määrus nr 71 „ „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ raames antava tehnilise abi toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord “; 2 5 ) põllumajandusministri 10. juuli 2007. a määrus nr 112 „ Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kontrollimise kord nende ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral “; 2 6 ) põllumajandusministri 17. juuni 2014. a määrus nr 37 „ Mahepõllumajanduse valdkonna kontrolliasutuste koodnumbrid “; 2 7 ) põllumajandusministri 29. aprilli 2005. a määrus nr 51 „ Taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli kord “; 2 8 ) põllumajandusministri 16. mai 2012. a määrus nr 49 „ Köögiviljakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded “; 29 ) põllumajandusministri 21. märtsi 2011. a määrus nr 26 „ „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ seire ja hindamise kord “; 3 0 ) põllumajandusministri 26. mai 2010. a määrus nr 45 „ Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotluse esitamise ja taotluse menetlemise kord “; 3 1 ) põllumajandusministri 16. aprilli 2004. a määrus nr 39 „ „ Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006“ meetme 3.2 „Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus“ tingimused “; 3 2 ) põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määrus nr 44 „ Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 3 3 ) põllumajandusministri 21. aprilli 2010. a määrus nr 46 „ Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 3 4 ) põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määrus nr 36 „„ Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006“ meetme 3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse“ tingimused “; 3 5 ) põllumajandusministri 30. juuni 2014. a määrus nr 66 „ Väetisest proovide võtmise kord ja proovide analüüsi meetodid “; 3 6 ) põllumajandusministri 7. veebruari 2006. a määrus nr 17 „ Sordi registreerimiseks esitatava taotluse vorm, taotlusel esitatavad andmed, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja sordi registreerimise taotlemise kord “; 3 7 ) põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määrus nr 26 „ Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise kord “; 3 8 ) põllumajandusministri 27. mai 2010. a määrus nr 65 „ Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 39 ) põllumajandusministri 13. augusti 2008. a määrus nr 85 „ Veeloomataudide tõrje eeskiri “; 4 0 ) põllumajandusministri 6. juuni 2007. a määrus nr 88 „ Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord “; 4 1 ) põllumajandusministri 5. augusti 2003. a määrus nr 79 „ Newcastle’i haiguse tõrje eeskiri “; 4 2 ) põllumajandusministri 26. märtsi 2007. a määrus nr 28 „ Töödeldud loomset proteiini, dikaltsiumfosfaati , trikaltsiumfosfaati või veretooteid sisaldava sööda tootmise ja söötmise loa taotluse sisu- ja vorminõuded ning taotluse menetlemise kord “; 4 3 ) põllumajandusministri 22. detsembri 2009. a määrus nr 134 „ Loomatauditõrje toimingu tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise kord “; 4 4 ) põllumajandusministri 17. veebruari 2006. a määrus nr 25 „ Teatud loomataudide tõrje eeskiri “; 4 5 ) põllumajandusministri 23. jaanuari 2007. a määrus nr 4 „ Suu- ja sõrataudi tõrje eeskiri “; 4 6 ) põllumajandusministri 5. augusti 2003. a määrus nr 78 „ Aujeszky haiguse tõrje eeskiri “; 4 7 ) põllumajandusministri 23. novembri 2004. a määrus nr 179 „ Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri “; 4 8 ) põllumajandusministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 5 „ Laboratooriumide poolt teatamiskohustusliku ja registreerimiskohustusliku loomataudi kahtlusel või diagnoosimisel esitatava teatise vormi- ja sisunõuded ning esitamise kord “; 49 ) põllumajandusministri 23. aprilli 2004. a määrus nr 61 „ Veiste tuberkuloosi tõrje eeskiri “; 5 0 ) põllumajandusministri 27. veebruari 2008. a määrus nr 16 „ Lammaste ja kitsede brutselloosi tõrje eeskiri “; 5 1 ) põllumajandusministri 11. juuni 2004. a määrus nr 107 „ Veterinaarnõuded veise spermaga kauplemisel “; 5 2 ) põllumajandusministri 21. juuli 2004. a määrus nr 120 „ Veiste brutselloosi tõrje eeskiri “; 5 3 ) põllumajandusministri 6. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „ Loomses toidus saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid “; 5 4 ) põllumajandusministri 20. novembri 2000. a määrus nr 67 „ Marutaudi tõrje eeskiri “; 5 5 ) põllumajandusministri 1. juuni 2004. a määrus nr 103 „ Veterinaarnõuded hobuslastega kauplemisel “; 5 6 ) põllumajandusministri 23. juuli 2004. a määrus nr 125 „ Ekspordiks ettenähtud loomade ja loomsete saaduste liikmesriikidevahelise veo kohta esitatavad veterinaarnõuded “; 5 7 ) põllumajandusministri 1. juuni 2004. a määrus nr 102 „ Veterinaarnõuded sea spermaga kauplemisel “; 5 8 ) põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määrus nr 84 „ Nõuded broilerite pidamise, selleks ettenähtud ruumi või ehitise ja broilerite pidamise koolituse kohta “; 59 ) põllumajandusministri 10. märtsi 2010. a määrus nr 23 „ Lammaste katarraalse palaviku tõrje eeskiri “; 6 0 ) põllumajandusministri 22. detsembri 2004. a määrus nr 191 „ Importimisel tehtava veterinaarkontrolli kord “; 6 1 ) põllumajandusministri 13. mai 2005. a määrus nr 55 „ Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded “; 6 2 ) põllumajandusministri 13. augusti 2008. a määrus nr 86 „ Veterinaarnõuded vesiviljelusloomade liikumise ning vesiviljelusloomade ja neilt pärinevate loomsete saadustega kauplemise kohta “; 6 3 ) põllumajandusministri 7. aprilli 2015. a määrus nr 30 „ Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus “; 6 4 ) põllumajandusministri 8. juuli 2005. a määrus nr 79 „ Nõuded zoonooside seire korraldamise kohta “; 6 5 ) põllumajandusministri 3. oktoobri 2002. a määrus nr 73 „ Põllumajanduslindude aretuse eesmärgil pidamiseks ning haudemunade ja ööpäevaste tibude turustamise eesmärgil tootmiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise, seal lindude pidamise ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmise veterinaarnõuded “; 6 6 ) põllumajandusministri 19. veebruari 2010. a määrus nr 14 „ Tööstusliku suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi kasutustoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning tööstusliku tooraine üle arvestuse pidamise kord, taotluse vorm ja toetuse andmise aluseks olevate dokumentide vormid “; 6 7 ) põllumajandusministri 11. novembri 2010. a määrus nr 108 „ Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise kord “; 6 8 ) põllumajandusministri 22. mai 2002. a määrus nr 37 „ Sea või veise sperma kogumiseks ja säilitamiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise ning seal sea või veise pidamise, sealhulgas sea või veise sperma kogumise ja säilitamise, veterinaarnõuded “; 69 ) põllumajandusministri 4. märtsi 2004. a määrus nr 19 „ Üksnes hobuse, lamba või kitse sperma kogumiseks ja säilitamiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise ning seal hobuse, lamba või kitse pidamise, sealhulgas hobuse, lamba või kitse sperma kogumise, säilitamise, töötlemise ja väljastamise veterinaarnõuded, samuti lamba või kitse sperma kogumiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja väljastamiseks kasutatava muu ettevõtte veterinaarnõuded “; 7 0 ) põllumajandusministri 25. mai 2004. a määrus nr 99 „ Veterinaarnõuded veiste ja sigadega kauplemisel “; 7 1 ) põllumajandusministri 16. juuni 2010. a määrus nr 71 „ „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ raames antava tehnilise abi toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord “; 7 2 ) põllumajandusministri 18. märtsi 2009. a määrus nr 36 „ „Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava“ meetme 1.3 „Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord “; 7 3 ) põllumajandusministri 8. mai 2007. a määrus nr 70 „ Mitteloomse sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest teavitamise kord ja sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise üle ametliku kontrolli teostamise täpsem kord “; 7 4 ) põllumajandusministri 11. juuni 2004. a määrus nr 109 „ Veterinaarnõuded lammaste ja kitsedega kauplemisel “; 7 5 ) põllumajandusministri 28. veebruari 2007. a määrus nr 17 „ Veiste enzootilise leukoosi tõrje eeskiri “; 7 6 ) põllumajandusministri 23. aprilli 2010. a määrus nr 47 „ Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 7 7 ) põllumajandusministri 30. juuli 2004. a määrus nr 127 „ „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004–2006“ meetme 3.10 „Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine“ tingimused “; 7 8 ) põllumajandusministri 12. mai 2008. a määrus nr 46 „ „Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava“ meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord “; 79 ) põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määrus nr 19 „ Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013 “; 8 0 ) põllumajandusministri 25. juuni 2007. a määrus nr 111 „ Lindude gripi tõrje eeskiri “; 8 1 ) põllumajandusministri 22. veebruari 2007. a määrus nr 14 „ Imporditavate loomade ja loomsete saadustega, mille kohta ei ole kehtestatud veterinaarnõudeid, kaasasolevale sertifikaadile kantavad andmed “; 8 2 ) põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 75 „ Jaekaubandusettevõttes loomse toidu töötlemise ja selle turustamise hügieeninõuded “; 8 3 ) põllumajandusministri 20. detsembri 2007. a määrus nr 161 „ Veterinaartõendile kantavad andmed “; 8 4 ) põllumajandusministri 7. mai 2010. a määrus nr 54 „ Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi põhimäärus “; 8 5 ) põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määrus nr 3 „ Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid “; 8 6 ) põllumajandusministri 17. detsembri 2014. a määrus nr 118 „ Veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise, hindamise ja tulemustest teatamise kord “; 8 7 ) põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määrus nr 21 „ Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord “; 8 8 ) põllumajandusministri 16. mai 2008. a määrus nr 48 „ Loomade ühest karjast teise ja tapamajja saatmise kord ning nendele loomadele esitatavad veterinaarnõuded “; 8 9) põllumajandusministri 12. juuli 2010. a määrus nr 77„ Toidukvaliteedikava ja selle eeskirja täpsemad nõuded, toidukvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning taotluse vorm “; 9 0 ) põllumajandusministri 12. juuni 2008. a määrus nr 60 „ Erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelu ning nõuded erisööda märgistamisel avaldatava teabe kohta “; 9 1 ) põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määrus nr 127 „ Farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded “; 9 2 ) põllumajandusministri 3. novembri 2014. a määrus nr 93 „ Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid “; 9 3 ) põllumajandusministri 15. aprilli 2004. a määrus nr 37 „ „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004–2006“ meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed“ alameetme 3.11.1 „Kala ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeringutoetus“ tingimused “; 9 4 ) põllumajandusministri 17. jaanuari 2005. a määrus nr 3 „ „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004–2006“ meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed“ alameetme 3.11.3 „Kalasadamate moderniseerimine“ tingimused“ ; 9 5 ) põllumajandusministri 21. märtsi 2011. a määrus nr 24 „ Imporditavate loomade ja loomsete saaduste veterinaarnõuded “; 9 6 ) põllumajandusministri 20. mai 2013. a määrus nr 39 „ Salmonellooside tõrje eeskiri “; 9 7 ) põllumajandusministri 22. detsembri 2010. a määrus nr 119 „ Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 9 8 ) põllumajandusministri 8. juuni 2011. a määrus nr 53 „ Põllumajandustoodete ühise turustamise ja töötlemise ning piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise uute väljakutsetega kohandumise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 99 ) põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määrus nr 85 „ Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 10 0 ) põllumajandusministri 28. juuli 2004. a määrus nr 126 „„ Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006“ meetme 3.3 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ tingimused “; 10 1 ) põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määrus nr 80 „ Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 10 2 ) põllumajandusministri 7. juuli 2005. a määrus nr 78 „ Aruandes sisalduvate andmete loetelu “; 10 3 ) põllumajandusministri 10. detsembri 2007. a määrus nr 149 „ Teadustegevuses, sealhulgas katsete tegemisel kasutatava söödalisandi ja seda sisaldava sööda Eestisse toimetamise ja teadustegevuseks kasutamise kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatava taotluse sisu- ja vorminõuded ning taotluse menetlemise kord “; 10 4 ) põllumajandusministri 27. detsembri 2012. a määrus nr 93 „ Põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise erimeetodid, religioossel eesmärgil tapmise loa taotluse täpsemad sisu- ja vorminõuded ning religioossel eesmärgil tapmise läbiviimise nõuded ja kord “; 10 5 ) põllumajandusministri 5. oktoobri 2010. a määrus nr 98 „ Piiripunkti ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli teostamise koha piiripunktide ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli teostamise kohtade loetellu kandmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord “; 10 6 ) põllumajandusministri 21. detsembri 2009. a määrus nr 129 „ Piiripunkti ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise koha piiripunktide ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise kohtade loetellu kandmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord “; 10 7 ) põllumajandusministri 28. aprilli 2010. a määrus nr 49 „ Tootjarühma loomise ja arendamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 10 8 ) põllumajandusministri 18. märtsi 2010. a määrus nr 33 „ Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 10 9 ) põllumajandusministri 8. septembri 2010. a määrus nr 89 „ Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 11 0 ) põllumajandusministri 23. augusti 2010. a määrus nr 87 „ Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord “; 11 1 ) põllumajandusministri 30. juuli 2008. a määrus nr 79 „ Toorpiima kvaliteediklasside nõuded, toorpiima koostisosade ja kvaliteedi määramise meetodid ja kord ning toorpiima koostisosade ja kvaliteedi näitajate analüüsimiseks volitatud laboratooriumile esitatavad nõuded “; 11 2 ) põllumajandusministri 3. augusti 2004. a määrus nr 131 „ Veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu “; 11 3 ) maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 23 „ Mahepõllumajanduse registri põhimäärus “; 11 4 ) maaeluministri 27. juuni 2018. a määrus nr 41 „ Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise kord “; 11 5 ) maaeluministri 30. septembri 2015. a määrus nr 7 „ Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ning taotluse menetlemise täpsem kord “; 11 6 ) maaeluministri 28. detsembri 2017. a määrus nr 93 „ Kutselise kalapüügi registri põhimäärus “; 1 17 ) maaeluministri 15. detsembri 2016. a määrus nr 69 „ Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord “; 1 18 ) maaeluministri 18. mai 2018. a määrus nr 30 „ Vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva segmenti 4S2 kandmise tingimused ja kord “; 1 19 ) maaeluministri 2. novembri 2016. a määrus nr 63 „ Põllumajandustoote sekkumiskokkuostu ja eraladustamise täpsem kord “; 120 ) maaeluministri 11. märtsi 2019. a määrus nr 30 „ Riikliku alkoholiregistri põhimäärus “; 12 2 ) maaeluministri 23. aprilli 2015. a määrus nr 44 „ Turuinfo esitamise, kogumise, töötlemise ja Euroopa Komisjonile turuinfo edastamise täpsemad nõuded ja kord ning turuinfo esitamise kohustuse täitmise ja esitatud andmete õigsuse üle järelevalve teostamise kord “; 12 3 ) maaeluministri 6. veebruari 2019. a määrus nr 12 „ Mesilaspere toetus “; 12 4 ) maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 28 „ Põllumajandusloomade registri põhimäärus “; 12 5 ) maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 24 „ Riigi toidu ja sööda käitlejate registri põhimäärus “; 12 6 ) maaeluministri 2. märtsi 2017. a määrus nr 24 „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seire ja hindamise kord “; 12 7 ) maaeluministri 12. veebruari 2016. a määrus nr 7 „ Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus “; 1 28 ) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 56 „ Loomade heaolu toetus “; 129 ) maaeluministri 26. juuni 2017. a määrus nr 48 „ Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus “; 13 0 ) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 55 „ Ohustatud tõugu looma pidamise toetus “; 13 1 ) maaeluministri 25. novembri 2015. a määrus nr 20 „ Kalapüügitoodete ladustamisabi “; 13 2 ) maaeluministri 14. jaanuari 2019. a määrus nr 1 „ Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord “; 13 3 ) maaeluministri 4. septembri 2015. a määrus nr 1 „ Täpsemad tingimused ettevõtja andmete kandmiseks puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse ning puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse nõuded “; 13 4 ) maaeluministri 10. detsembri 2018. a määrus nr 64 „ Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord “; 13 5 ) maaeluministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 76 „ Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded “; 13 6 ) maaeluministri 11. augusti 2015. a määrus nr 81 „ Puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse järelevalve täpsem kord ning turustamisstandarditele vastavuse järelevalve erikord jaemüügi etapil “; 13 7 ) maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 26 „ Taimekaitsevahendite registri põhimäärus “; 1 38 ) maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 22 „ Sordiregistri põhimäärus “; 1 39 ) maaeluministri 23. novembri 2018. a määrus nr 63 „ Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus “; 14 0 ) maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 25 „ Väetiseregistri põhimäärus “; 14 1 ) maaeluministri 7. mai 2018. a määrus nr 26 „ Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetus Maaeluministeeriumi valitsemisala riigiasutustele “; 14 2 ) maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 21 „ Taimetervise registri põhimäärus “; 14 3 ) maaeluministri 25. veebruari 2019. a määrus nr 14 „ Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded “; 14 4 ) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 53 „ Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus “; 14 5 ) maaeluministri 13. detsembri 2018. a määrus nr 72 „ Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded “; 14 6 ) maaeluministri 14. märtsi 2019. a määrus nr 32 „ Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu uuendusprojekti nõuded “; 14 7 ) maaeluministri 6. mai 2019. a määrus nr 45 „ Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid “; 1 48 ) maaeluministri 28. märtsi 2019. a määrus nr 38 „ Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded “; 1 49 ) maaeluministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 77 „ Maaparanduse uurimistöö nõuded “; 15 0 ) maaeluministri 25. novembri 2015. a määrus nr 19 „ Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine “; 15 1 ) maaeluministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 79 „ Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve tegemise nõuded “; 15 2 ) maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrus nr 32 „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus “; 15 3 ) maaeluministri 29. juuli 2015. a määrus nr 76 „ Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus “. Loetelu maaeluministri määruste st , mis tunnistatakse eelnõu seadusena jõustumisel kehtetuks: 1) põllumajandusministri 23. septembri 2009. a määrus nr 97 „ Põllumajandusameti põhimäärus “; 2 ) maaeluministri 16. augusti 2018. a määrus nr 48 „ Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus “ ; 3) maaeluministri 16. augusti 2018. a määrus nr 49 „ Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste ümberkorraldamine ja nende tegevuse lõpetamine“ . Lisa 2 Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde 3690620 1189355 0 0 -864235 -144145 0 0 KAVAND Määrus . 2020 nr Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põllumajandus- ja Toiduamet (1) Põllumajandus- ja Toidu amet (edaspidi amet ) on Maaeluministeeriumi (edaspidi ministeerium ) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. (2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. (3) Ameti ingliskeelne nimetus on …. Board . § 2. Ameti pitsat ja sümbolid (1) Ametil on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „Põllumajandus- ja Toiduamet”. (2) Ametil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord sätestatakse ameti asjaajamiskorras. (3) Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. § 3. Aruandekohustus Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister ) ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. § 4. Ameti asukoht Amet asub Sakus. Ameti postiaadress on Teaduse 2, Saku, 75501 Harjumaa. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress märgitakse struktuuriüksuse põhimääruses. 2. peatükk AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 5. Ameti tegevusvaldkond Ameti tegevusvaldkond on veterinaartegevust, loomatervist ja -heaolu, sööda- ja toiduohutust, põllumajandusloomade aretust, maaparandust, taimekaitset, taimetervist, sordikaitset, seemne ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajandust, geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemist, väetise ja aiandustoodete valdkonda, tuulekaera tõrjeabinõude rakendamist, turukorraldust ning kutselist kalapüüki reguleerivates õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine, seadusega ettenähtud registrite ja muude andmekogude pidamine ning nende andmete töötlemine ja analüüsimine. § 6. Ameti ülesanded Amet: 1) täidab pädeva asutuse ülesandeid, korraldab ja teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet (edaspidi koos järelevalve ), teeb majandustegevusteate, tegevusloa või muu loa menetlemise käigus nõuetele vastavuse kontrolli ja viib läbi muud haldusmenetlust; 2) kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid; 3) korraldab ja koordineerib loomataudi ning inimestele ja loomadele ühise haiguse tõrjet; 4) korraldab ja teostab järelevalvet loomade tervise kaitse ja heaolu ning loomsete saaduste üle ning veterinaararsti ja loomseid saadusi tootva loomapidaja poolt ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle; 5) korraldab ja teostab järelevalvet selle üle, kas toit, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed, selline ettevõte, kus käideldakse toitu, toidu käitlemine ning nimetatud materjalide ja esemete valmistamine, töötlemine ja turustamine vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele; 6) koordineerib sööda, toidu, loomatervise ja -heaolu mitmeaastase riikliku kontrollikava ja selle aruande koostamist; 7) tegutseb toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) ning Euroopa Liidu pädevaid ametiasutusi ühendava veterinaar- ja toidukontrollialase arvutisüsteemi (TRACES) Eesti kontaktasutusena ning korraldab nimetatud süsteemide tööd Eestis; 8) korraldab ja teostab oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet turukorraldusmeetmete rakendamise üle; 9) korraldab ja teostab riiklikku järelevalvet põllumajandusloomade aretuse ja geneetiliste ressursside säilitamise üle; 10) korraldab ja teostab riiklikku järelevalvet isiku üle, kes tegeleb mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud või märgistada kavatsetavate toodete valmistamise või turustamisega, sealhulgas importimisega; 11) kogub, analüüsib ja säilitab andmeid riikliku ja haldusjärelevalve, muu haldusmenetluse ning väärtegude kohtuvälise menetlemise kohta ning peab andmekogusid; 12) täidab kutselise kalapüügi korraldamisega seotud ülesandeid; 13) korraldab ja teostab riiklikku järelevalvet alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetekohasuse üle; 14) korraldab ja teostab järelevalvet sööda ja söödatootmise nõuetekohasuse üle; 15) annab veterinaarpraksisega tegelemiseks veterinaararsti kutsetegevuse lube; 16) täidab Euroopa Komisjoni otsusega maaelu arengu toetamiseks heaks kiidetud arengukava, ühise põllumajanduspoliitika ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks vajalikke ülesandeid; 17) tegutseb riikliku alkoholiregistri, toidu ja sööda käitlejate registri, kutselise kalapüügi registri, maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri, maaparandussüsteemide registri, taimetervise registri, taimekaitsevahendite registri, mahepõllumajanduse registri, väetiseregistri ja sordiregistri volitatud töötlejana ning veterinaararstide registri vastutava ja volitatud töötlejana; 18) analüüsib paragrahvis 5 nimetatud ameti tegevusvaldkondade olukorda riigis, töötab välja ameti tegevusvaldkonnaga seotud arengu- ja tegevuskava ning kontrollib nende täitmist; 19) teeb ettepaneku õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamuse ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusakti eelnõu kohta; 20) osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, rahvusvahelise arengudokumendi, strateegiate ja arengukavade ning programmide väljatöötamisel ja elluviimisel; 21) koostab ameti organisatsioonipõhise arengukava, selle iga-aastase tegevuskava ja mitmeaastase riikliku kontrollikava ning viib need ellu; 22) teeb oma pädevuse piires koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse, erialaliidu ja ühendusega ning välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga, osaleb rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel; 23) osaleb oma tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös ning töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajalikud seisukohtade projektid ning esitab asjakohase aruande ja teabe; 24) täidab õigusaktiga, välislepingu või ametkondliku välislepinguga pandud ülesandeid; 25) korraldab koolitust järelevalveametnikele ja kolmandatele isikutele vastavalt ameti pädevusvaldkonnale; 26) osutab otseseid avalikke teenuseid ja arendab nende kvaliteeti, sealhulgas töötleb isikuandmeid; 27) korraldab süüteoennetust ja avalikkuse teavitamist ohtudest ja juurdepääsu ameti valduses olevale avalikule teabele; 28) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud õigusaktiga, samuti valdkonna eest vastutava ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. 3. peatükk AMETI JUHTIMINE § 7. Ameti juht Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul. § 8. Peadirektor (1) Peadirektor: 1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või peadirektori asetäitjate kaudu ameti tegevust ja tema pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva ametniku ja töötaja ning struktuuriüksuse tööd; 3) esindab ametit ning annab üld- ja erivolituse ameti esindamiseks, määrab teenistuskoha, mida täitev ametnik või töötaja tegutseb haldusmenetluses haldusorgani nimel, ja ametikoha, mida täitev ametnik tegutseb väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel; 4) vastutab ameti tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru ministrile; 5) tagab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamise; 6) nimetab ametikohale ametniku ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluva ametniku, sõlmib ja lõpetab töötaja töölepingu; 7) määrab ametnikule distsiplinaarkaristuse õigusaktidega ettenähtud alustel ja korras; 8) kinnitab ameti asjaajamiskorra, töökorralduse, struktuuriüksuse põhimääruse, kontrollikava ja ametikoha ametijuhendi; 9) kehtestab hankekorra ja iga-aastase hankeplaani ning sõlmib oma pädevuse piires lepinguid; 10) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 11) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega; 12) teostab teenistuslikku järelevalvet 6. peatüki kohaselt; 13) esitab ministrile ettepaneku ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 14) esitab ministrile ettepaneku ameti tegevusvaldkonna korraldamise kohta; 15) täidab talle seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, ministri määruse või käskkirjaga, kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid. (2) Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusküsimustes käskkirju ning ameti asjaajamise korraldamiseks kirjalikke ja suulisi korraldusi. (3) Peadirektor teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi ja otsuseid. (4) Peadirektori avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral asendab teda peadirektori määratud peadirektori asetäitja, viimase äraolekul muu ametnik. § 9. Peadirektori asetäitja (1) Ameti koosseisus on peadirektori asetäitjate ametikohad. (2) Peadirektori asetäitja: 1) täidab talle ametijuhendiga pandud teenistuskoha ülesandeid; 2) juhib ja korraldab struktuuriüksuse juhi kaudu temale alluva struktuuriüksuse tööd; 3) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires; 4) teeb peadirektorile ettepaneku ameti eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 5) osaleb ameti arengusuundade väljatöötamises, organisatsioonipõhise arengukava ja selle iga-aastase tegevuskava, mitmeaastase riikliku kontrollikava ning oma tegevusvaldkonna valdkondliku arengukava või rahvusvahelise arengudokumendi koostamisel; 6) teeb peadirektorile ettepaneku määrata ametnikule distsiplinaarkaristus; 7) kontrollib temale vahetult alluva struktuuriüksuse ülesannete täitmist; 8) osaleb ameti ülesannete täitmise nõuetekohaseks korraldamiseks vajaliku õigusakti ja haldusakti eelnõu väljatöötamisel; 9) täidab peadirektori antud muid ülesandeid. (3) Peadirektori asetäitja täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. 4. peatükk AMETI STRUKTUUR, STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED JA STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIMINE § 10. Ameti struktuur (1) Teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab minister või tema volitusel peadirektor. (2) Ameti struktuuriüksus on osakond. Piirkondliku pädevusega osakonda nimetatakse regiooniks ja selle juhatajat regiooni juhatajaks. Osakonna koosseisu võib kuuluda struktuuriüksus, mis asub Eesti ja Euroopa Liidu välise riigi vahelisel piiril, sadamas või lennujaamas asuvas punktis ja mida nimetatakse piiripunktiks. (3) Osakonda juhib osakonnajuhataja. Osakonna koosseisu kuuluvat piiripunkti juhib piiripunkti juhataja. (4) Osakonna ja osakonna koosseisu kuuluva piiripunkti täpsem pädevus, ülesanded ja juhtimine määratakse osakonna põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor. (5) Ameti- ja töökohtade ülesanded, õigused ning vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. § 11. Ameti osakonnad Ameti osakonnad on: 1) loomatervise ja –heaolu osakond ; 2) põllumajandusloomade aretuse osakond ; 3) toiduohutuse osakond ; 4) turukorralduse ja kalanduse osakond ; 5) taimetervise ja taimse paljundusmaterjali osakond ; 6) maaparanduse ja maa kasutuse osakond ; 7) taimekaitse ja väetise osakond ; 8) mahepõllumajanduse osakond ; 9) järelevalve osakond ; 10) piiri osakond ; 11) põhja regioon ; 12) lõuna regioon ; 13) ida regioon ; 14) lääne regioon ; 15) finants- ja haldusosakond ; 16) personaliosakond ; 17) kommunikatsiooniosakond ; 18) õigusosakond . § 12. Loomatervise ja – heaolu osakond Loomatervise ja -heaolu osakonna põhiülesanne on: 1) korraldada, koordineerida ja teostada loomataudide ennetamist ja tõrjet; 2) korraldada meetmete rakendamist inimeste kaitseks inimestele ja loomadele ühiste ning loomade kaudu levivate haiguste eest; 3) korraldada järelevalvet kutsetegevuse loaga veterinaararstide tegevuse, põllumajandusloomade aretuse, loomatervise ja -heaolu, loomapidamishoonete, toiduks mittekasutatavate loomsete saaduste, loomkatsete, veterinaarravimite ning ravimsöötade kasutamise, sööda ja söödatootmise nõuetekohasuse üle; 4) korraldada järelevalvet veterinaar- ja söödakontrolli alla kuuluvate kaupade ning loomade üle sisse- ja väljaveol ning liikmesriikidevahelisel kauplemisel. § 13. Põllumajandusloomade aretuse osakond Põllumajandusloomade aretuse osakonna põhiülesanded on: 1) korraldada järelevalvet aretusega tegeleva isiku, seemendaja ja loomapidaja üle; 2) korraldada järelevalvet põllumajandusloomade aretuse ja turukorralduse valdkonnas toetuse taotleja üle; 3) koolitada sea-, veise- ja lambarümpade kvaliteediklasside määrajat; 4) korraldada koolitust aretusega tegelevale järelevalveametnikule. § 14. Toiduohutuse osakond Toiduosakonna põhiülesanne on: 1) korraldada järelevalvet toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlemise üle; 2) korraldada järelevalvet järelevalve alla kuuluva toidu ning järelevalve alla kuuluvate toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete üle sisse- ja väljaveol ning liikmesriikidevahelisel kauplemisel; 3) korraldada seiret toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlemise üle; 4) volitada laboratooriume järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks; § 15. Turukorralduse ja kalanduse osakond Kalapüügi- ja turukorralduse osakonna põhiülesanne on korraldada riiklikku järelevalvet turukorraldusmeetmete rakendamise ja toodete, sealhulgas alkoholi kvaliteedinõuetele vastavuse, mahepõllumajandusliku toidu ja sööda ning mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu tootmise, turustamise ja importimise üle ning täita riikliku alkoholiregistri, kutselise kalapüügi registri ja mahepõllumajanduse registri volitatud töötleja kohustusi. § 16. Taimetervise ja taimse paljundusmaterjali osakond Taimetervise ja taimse paljundusmaterjali osakonna põhiülesanne on: 1) korraldada riiklikku ja haldusjärelevalvet taimede, taimsete saaduste või muude objektide sisse- ja väljaveo, tootmise, ladustamise ja turustamise nõuete täitmise üle, ettevõtte, kus tegeletakse puidu kuivatamise ja puidust toodete valmistamisega, ning paljundusmaterjali mikropaljundamise ja mikropaljundamiseks kasutatava labori nõuetele vastavuse üle, ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede käitlemise nõuete täitmise üle, taimse paljundus- ja istutusmaterjali tootmise ja turustamise nõuete täitmise üle, aiandustoodete turustamisstandarditele vastavuse üle, korraldada seemnekartuli ja paljundusmaterjali sertifitseerimist ja kontrolli nende nõuetele vastavuse üle ning taimetervise seiret; 2) korraldada riiklikku ja haldusjärelevalvet geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemise nõuete täitmise üle, seemnete turustamise nõuete täitmise üle, tuulekaera tõrjemeetmete rakendamise üle, korraldada seemnete sertifitseerimist ja kontrolli seemnete nõuetele vastavuse üle, sortide registreerimist, sordi sordilehte ja kaitse alla võtmist ning teha haldusjärelevalvet volitatud põldtunnustajate ja volitatud proovivõtjate üle 3) menetleda taotlusi, majandustegevusteateid, tegevuslubasid või muid lubasid ja viia läbi muud haldusmenetlust punktis 1 nimetatud valdkondades. § 17. Taimekaitse ja väetise osakond Taimekaitse ja väetise osakonna põhiülesanne on: 1) korraldada riiklikku ja haldusjärelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitseseadmete nõuetekohasuse üle, taimekaitsevahendite toimeainete hindamist ja taimekaitsevahendite turule lubamist, korraldada väetiseregistri tegevust ja riiklikku järelevalvet väetise käitlemise nõuete täitmise üle; 2) menetleda taotlusi, teateid või lubasid ja viia läbi muud haldusmenetlust punktis 1 nimetatud valdkondades. § 18. Mahepõllumajanduse osakond Mahepõllumajanduse põhiülesanne on: 1) korraldada riiklikku järelevalvet mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse, sealhulgas mesinduse ja vesiviljeluse nõuete täitmise üle, ning ettevõtete mahepõllumajanduse nõuetele vastavuse hindamist; 2) menetleda taotlusi, majandustegevusteateid, tegevuslubasid või muid lubasid ja viia läbi muud haldusmenetlust punktis 1 nimetatud valdkondades § 19. Maaparanduse ja maakasutuse osakond Maaparanduse ja maa kasutuse osakonna põhiülesanne on: 1) korraldada riiklikku ja haldusjärelevalvet õigusaktide nõuete täitmise üle maaparanduse ja -kasutuse valdkonnas, sealhulgas korraldada riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude maaparandushoiutöid ning maaparandushoiukava koostamist ja kontrollida selle täitmist; 2) menetleda majandustegevusteateid või lubasid ja viia läbi muud haldusmenetlust punktis 1 nimetatud valdkondades. § 20. Järelevalve osakond Järelevalve osakonna põhiülesanne on: 1) töötada välja ja viia ellu järelevalve efektiivseks teostamiseks vajalik riskihindamise süsteem; 2) korraldada koostööd EFSA-ga (Euroopa Toiduohutuse Amet) ja teiste liikmesriikide riskihindamise asutustega; 3) töötada välja ameti tegevusvaldkonna ar engu- ja tegevuskava; 4) koostada järelevalve teostamiseks vajalik kava ja analüüsida järelevalve tulemusi; 5) koostada proovivõtukavad ja analüüsida analüüsitulemusi; 6) korraldada riski- ja kriisijuhtimist; 7) teha ennetustegevust, sealhulgas töötada välja võimalike kriisistsenaariume, ja korraldada kriisisimulatsiooniõppusi; 8) analüüsida ameti tegevusvaldkonna olukorda riigis, koguda selleks vajalikke andmeid ja säilitada neid; 9) arendada ameti ülesannete täitmiseks vajalike andmebaase ja teha koostööd teiste asutustega riiklike andmebaaside arendamiseks; 10) korraldada toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) ning Euroopa Liidu pädevaid ametiasutusi ühendava veterinaar- ja toidukontrollialase arvutisüsteemi (TRACES) Eesti kontaktasutuse tööd; 11) korraldada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vastastikuse tunnustamise alaseid läbirääkimisi kolmandate riikidega. § 21. Piiri osakond Piiri osakonna põhiülesanne on 1) teostada järelevalvet veterinaar-, toidu- ja söödakontrolli alla kuuluvate kaupade ning elusloomade sisse- ja väljaveol ja liikmesriikide vahelisel kauplemisel; 2) teostada järelevalvet liikmesriikidevahelisel kauplemisel veterinaar- ja toidukontrolli alla kuuluva kauba ja sööda üle; 3) teostada järelevalvet veterinaar- ja toidukontrolli alla kuuluva kauba ning sööda impordil ja ekspordil selleks ette nähtud piiripunktis või muus õigusaktidega ettenähtud ja lubatud kohas; 4) osaleda füüsilisest isikust reisija pagasis ja rahvusvahelises postisaadetises leiduva veterinaar- ja toidukontrolli alla kuuluva kauba üle kontrolli korraldamisel; 5) korraldada Euroopa Liidu pädevaid ametiasutusi ühendava veterinaar- ja toidukontrollialase arvutisüsteemi (TRACES) tööd Eestis; 6) korraldada koolitust veterinaar- ja toidukontrolli alla kuuluva kaubaga kauplemise ning impordi ja ekspordi järelevalvega tegelevale järelevalveametnikule. § 22. Finants- ja haldusosakond Finants- ja haldusosakonna põhiülesanne on korraldada ameti eelarvestamist ja finantsjuhtimist, asjaajamist, dokumendihaldust, arhiivitööd, riigivara haldamist ja arvestust, tööohutuse alast tegevust ning tööks vajaliku inventari, töövahendite ja teenuste riigihankeid. § 23. Kommunikatsiooniosakond Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanne on teavitada avalikkust ameti tegevusest, korraldada ameti ja avalikkuse vahelisi suhteid ja teavitustegevust ning kriisireguleerimis- ja riigikaitseliste ülesannete täitmist. § 24. Personaliosakond Personaliosakonna põhiülesanne on välja töötada personalipoliitika ja koordineerida selle elluviimist, korraldada personalivalikut ja töötervishoiu alast tegevust ning oma pädevuse piires koordineerida koolitustegevust. § 25. Õigusosakond Õigusosakonna põhiülesanne on: 1) nõustada ameti juhtkonda ja struktuuriüksusi ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusküsimustes; 2) osaleda ameti tegevusvaldkonnaga seotud ameti õigusaktide eelnõude väljatöötamisel; 3) anda arvamusi ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusaktide eelnõude kohta; 4) esindada ameti õigushuve ja korraldada ameti õigushuvide esindamist. § 26. Regioon (1) Regiooni põhiülesanne oma tegevuspiirkonnas on: 1) täita ameti ülesandeid, teostada järelevalvet ja muud haldusmenetlust, sealhulgas lahendada tegevusloa taotlusi; 2) kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleda väärtegusid; 3) anda oma pädevuse piires haldusakte, sooritada haldustoiminguid või sõlmida lepinguid. 4) teha loomataudi ning inimestele ja loomadele ühise haiguse tõrjet; 5) teostada järelevalvet loomade tervise kaitse ja heaolu ning loomsete saaduste üle ning veterinaararsti ja loomseid saadusi tootva loomapidaja ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle; 6) teostada järelevalvet toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete ning nende valmistamise, töötlemise ja turustamise nõuetekohasuse üle; 7) teostada oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet turukorraldusmeetmete rakendamise üle; 8) teostada riiklikku järelevalvet isiku üle, kes tegeleb mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud või märgistada kavatsetavate toodete ettevalmistamise, turustamise ja importimisega; 9) teostada riiklikku järelevalvet alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetekohasuse üle; 10) pidada maaparandussüsteemide projektide ja teiste tehniliste dokumentide arhiivi, 11) teha oma pädevuse piires koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse, erialaliidu ja ühendusega. (2) Peadirektor võib regioonile panna täitmiseks ülesandeid väljaspool tema tegevuspiirkonda. (3) Regiooni ametnik kohaldab riikliku järelevalve meetmeid, teeb menetlustoiminguid ning menetleb väärtegusid ka teise regiooni tegevuspiirkonnas, et rikkumine terviklikult kõrvaldada. § 27. Osakonna juhtimine (1) Osakonnajuhataja tagab tema juhitava osakonna ülesannete täitmise ning osakonnale eraldatud ressursside sihipärase ja tõhusa kasutamise. (2) Lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks osakonnajuhataja: 1) vastutab tema juhitavale osakonnale pandud ülesannete nõuetekohase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluva ametniku või töötaja teenistus- või tööülesannete täitmist; 2) osaleb arengustrateegia ja aastaplaani väljatöötamisel, oma tegevusvaldkonna valdkondliku arengukava või rahvusvahelise arengudokumendi koostamisel ning juhib osakonna arenguplaani koostamist; 3) koostab oma osakonna tegevusvaldkonna tegevuskava ning taimekaitse, taimetervise ja mahepõllumajanduse valdkondades mitmeaastase riikliku kontrollikava, välja arvatud § 11 punktides 10–18 nimetatud osakondade puhul; 4) täidab temale kõrgemalseisva juhi antud korralduse või teatab selle täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru osakonna tegevusest; 5) annab alluvale ametnikule ja töötajale korralduse osakonna ülesannete täitmiseks; 6) annab osakonna nimel arvamuse ja kooskõlastuse; 7) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepaneku muuta osakonna struktuuri ja töökorraldust ning teenistuskohtade koosseisu, määrata osakonna ametnikule palk või töötajale töötasu, määrata ametnikule distsiplinaarkaristus; 8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise; 9) taotleb ametnikule ja töötajale koolitust teenistuskoha ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks; 10) sõlmib peadirektori antud volituse alusel ja hankekorra järgi iga-aastases hankeplaanis määratud piirsumma ulatuses lepinguid; 11) allkirjastab osakonnas koostatud kirja ja dokumendi, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi, välja arvatud punktis 10 nimetatud lepingud, ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälisele isikule, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 12) teeb koostööd teise riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusega ning vajaduse korral osutab või tellib ametiabi. § 28. Väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht (1) Ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht. (2) Väljaspool struktuuriüksust asuva teenistuskoha ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. 5. peatükk KOMISJON, NÕUKOGU JA TÖÖRÜHM § 29. Komisjon, nõukogu ja töörühm (1) Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi koos komisjon ). (2) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni liikmed, töökord, ülesanded ja nende täitmise tähtajad. (3) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul. 6. peatükk TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 30. Teenistuslik järelevalve (1) Peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ametniku tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle õigusaktidega määratud ulatuses ja korras. (2) Peadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha peadirektori asetäitjale või osakonnajuhatajale ülesandeks koguda materjali haldusakti andmise või haldustoimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks, sealhulgas võtta ametnikult või töötajalt asjakohase seletuse ja arvamuse. 7. peatükk AMETI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 31. Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine Ameti ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. 8. peatükk RAKENDUSSÄTE D § 32. Määruste kehtetuks tunnistamine Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ümberkorraldamisega ja nende tegevuse lõpetamisega tunnistatakse kehtetuks: 1) põllumajandusministri 23. septembri 2009. a määrus nr 97 „Põllumajandusameti põhimäärus”; 2) maaeluministri 16. augusti 2018. a määrus nr 48 „Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus”; 3) maaeluministri 16. augusti 2018. a määrus nr 49 „Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste ümberkorraldamine ja nende tegevuse lõpetamine”. § 33. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. Ministeeriumid Meie: 21.01.2020 nr 1.4-1/1173 Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 31. jaanuariks. Valitsuskabineti 16. jaanuari nõupidamisel otsustatu kohaselt peaks Põllumajandus- ja Toiduamet alustama tööd 2021. a 1. jaanuaril ning seetõttu tuleb eelnõu seadusena vastu võtta juba 2020. aasta I poolaastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister Lisad: 1. Uhendamet_EN_17_01_20_.docx 2. Uhendamet_SK_17_01_20_.docx 3. SK_lisa_1_muudetavad_RA.docx 4. SK_lisa_2_RA_kavand.docx Maarika Öövel 625 6197, [email protected] Christel Ilves 625 6261, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/20-0059 - Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46a51d65-3cce-48ec-9595-43c0e02301e4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46a51d65-3cce-48ec-9595-43c0e02301e4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main