Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste 2020. a eelarve ja tegevuskava kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 31.01.2020 nr 23 Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste 2020. a eelarve ja tegevuskava kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 17 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 12. veebruari 2016. a käskkirja nr 16 lisa „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ punktiga 12.3.3 kinnitan Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste 2020. a eelarve ja tegevuskava (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas  KINNITATUD kultuuriministri käskkirjaga „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste 2020. a eelarve ja tegevuskava kinnitamine“ Toetatavate tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2020–31.12.2020 1. Tegevus 5.1. Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine Toetatava tegevuse raames arendatakse ja hoitakse töös nõustamis- ja infosüsteemi (sh veebiplatvormi, infotelefoni, nõustamist Tallinnas ja Narvas) lähtuvalt välja töötatud teenusemudelist. Tegevuse tulemusena on sihtgrupile tagatud lõimumist toetav info ja lõimumist soodustav nõustamisteenus. Nõustamiseks asjakohase info tagamiseks on loodud infovõrgustik. Toetatava tegevuse sihtgrupp on Eesti vähelõimunud püsielanikud, lisaks ka uussisserändajad. Toetatava tegevuse elluviimisse on kaasatud asjaomaste ministeeriumide ja nende allasutuste, teadusasutuste, kohalike omavalitsuste ning sihtgrupi esindajad. Tegevuse tulemusena paranevad sihtrühma oskused ja teadmised. Alategevus 5.1.1 Nõustamis- ja infosüsteemi arendamine ja elluviimine 2020. aastal jätkub veebipõhise nõustamis- ja infoteenuse arendamine ning laiendatakse nõustamistegevust tööandjatele. Veebipõhise nõustamis- ja infoteenuse arendamisel tõhustatakse ennekõike eesti keele õppe alast nõustamist. Nõustamis- ja infosüsteemi kaudu vahendatakse infot tööhõive, elukestvas õppes osalemise, kodanikuühiskonna ja kodanikuhariduse, sotsiaalkindlustuse ja hoolekandeteenuste, õigusabi, tervishoiukorralduse, riiklike toetuste ning keeleõppe- ja lõimumiskursuste kohta. Alates 1. jaanuarist 2019 osutatakse nõustamisteenust Integratsiooni Sihtasutuse 2018. aasta sügisel moodustatud struktuuriüksustes Tallinna eesti keele majas ja Narva eesti keele majas osana keelemajade tegevustest. Seoses keelemajade loomisega arendatakse nõustamis- ja infoteenuse kliendikesksuse tõhustamiseks kliendihalduslahendusi. Nõustamisteenust pakutakse peamiselt Tallinnas ja Narvas. Alates 1. novembrist 2018 pakutakse nõustamisteenust ka Tallinna Ülemiste Citysse loodud Eesti rahvusvahelises majas. Rahvusvaheline maja pakub ja vahendab teenuseid, mida välismaalased ja nende tööandjad vajavad välismaalaste sujuvaks ja mugavaks Eestisse kutsumiseks, vastuvõtmiseks ja kohanemiseks, aga ka vajadusel siit lahkumiseks. Rahvusvahelises majas osutatakse teenust üheskoos Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Töötukassa, Tallinna Linnavalitsuse ning Maksu- ja Tolliametiga. Kohapealne nõustamine aitab kujundada sihtgrupi oskusi ja teadmisi ühiskonnas paremaks toimetulekuks. Lisaks kohapealsele nõustamisele on elanikel võimalik saata oma küsimusi e-posti aadressil [email protected] ning helistada tasuta infotelefoni numbril 800 9999. Nõustamisteenust pakutakse ka Ida-Viru maakonnas ning vajadusel ka teistes maakondades (nt Harjumaal Paldiskis, Maardus, Keilas) ja laiemale avalikkusele suunatud üritustel. Nõustamist eesti keele iseseisvalt õppimise soodustamiseks pakutakse keelekohviku formaadis üle Eesti. Eesti keele iseseisva õppe nõustamise edendamiseks arendatakse edasi juhendmaterjale, töötatakse välja keelekohvikute tegevusjuhiseid, koolitatakse keelekohvikute eestvedajaid, vabatahtlikke ja tööandjaid ning korraldatakse eesti keele õppimisvõimalusi tutvustav mess Tallinnas ja Kohtla-Järvel. 2018. aastal alustati trükise „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“ 1 uuendamist. Uuenenud juhend koos täiendavate materjalidega trükitakse 2020. aastal. „Juhendi iseseisvaks keeleõppeks“ uuendamisel on ekspertide soovitusel lisandunud juhised ja vormid iseseisvalt keelt õppijate motivatsiooni hoidmiseks ning keeleõppe teekonna kaardistamiseks. 2020. aastal valmivad iseseisva keeleõppija kalendermärkmik ja keeleõppuri lauamäng. 2020. aastal digitaliseeritakse ja vajadusel arendatakse veebipõhisteks materjalideks juba varasemalt valminud juhendeid ja nõustamismaterjale. Veebipõhine nõustamine ja info edastamine tagavad mugava ja asjakohase infoteenuse kättesaadavuse. 2016. aastal kaardistati ja analüüsiti koostöös huvitatud osapooltega olemasolevaid veebirakendusi. 2017. aastal alustati nõustamisveebi loomist, mis valmis 2018. aasta lõpus. Nõustamisveeb ühendab olemasolevaid veebe (integratsioon.ee/noustamine ja integratsiooniinfo.ee) ning koondab infot nõustamis- ja infosüsteemi sisuteemadel teistest toimivatest inforessurssidest (nt settleinestonia.ee, Work in Estonia, Study in Estonia, eesti.ee, PPA, Töötukassa, Innove jne). 2020. aastal täiendatakse nõustamisalaseid tekste. Alates 2018. aastast on toetatava tegevuse elluviija pakkunud tööandjatele tuge, nõustades neid töötajatele eesti keele õppe kavandamisel. Ühtekokku on nõustatud 25 tööandjat. Ka 2020. aastal plaanitakse toetada tööandjaid praktiliste ja personaalsete nõuannetega oma töötajatele tõhusa eesti keele õppe korraldamiseks töökohal (s.o viia läbi infotunde ja -üritusi tööandjate juures) ning jagada töötajatele kohanemise ja lõimumise alast teavet. 2015. aastal loodud ekspertgrupp jätkab 2020. aastal tegevuse elluviija toetamist nõustamisteenuse kujundamisel ja nõustamise sisuteemade ajakohastamisel, sh veebiplatvormi ja tugitegevuste arendamisel. Analüüsitakse Euroopa Liidu teistesse riikidesse praktiliste oskuste ja kogemuste omandamiseks toimunud 3 õppereisi kogemusi ning kavandatakse jätkutegevusi kogemuste täiendamiseks ja praktiseerimiseks, vajadusel uute õppereiside korraldamist. 2020. aastal pakutakse tegevuse elluviijale tuge nõustajate e-tööriista nelja mooduli arendamisel (nõustaja pädevuse hindamine, teenustekaart, teenuste infobaas, online raamatukogu). Infovõrgustiku liikmed jätkavad 2020. aastal tutvumist riigi erinevate institutsioonide võimalustega pakkuda sihtrühmale vajalikku nõustamisteenust. 2018. aastal kirjeldati rändealase nõustamise tervikpilt Eestis. 2019. aastal on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt kaardistatud Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused. 2020. aastal täiendatakse nõustamis- ja infoteenuse mudelit ning luuakse ja kaasajastatakse teabematerjale vähelõimunud püsielanikke teenindavatele ametnikele ja töötajatele (tegevus 5.1.3). Korraldatakse võrgustiku kohtumisi teabe regulaarseks ühtlustamiseks ning kohalike omavalitsuste võimestamiseks. Täiendava toe pakkumiseks kohalikele omavalitsustele luuakse 2020. a vastavate ülesannetega töökoht. Kvaliteetse teenuse tagamiseks ning teenuse rakendusmudeli osas kattuvuste vältimiseks jätkab elluviija koostööd Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste haakuvaid teenuseid pakkuvate asutustega (sh kohalikud omavalitsused) Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2020) Infoteenuse tagamine 01.09.14-31.03.22 01.01.20-31.12.20 2 Nõustamisteenuse rakendamine 01.09.14-31.03.22 01.01.20-31.12.20 Riigi erinevate institutsioonide ja 01.05.15-31.03.22 01.01.20-31.12.20 võimaluste tutvustamine ja infovõrgustiku kohtumised Uute infovoogude loomine ja 01.03.15-31.03.22 01.01.20-31.12.20 teenindamine (juba olemasolevates rakendustes ja uues rakenduses) Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus aastal (2020) (2022) Väljundi- Tugisüsteemi 8700 kasutajat 10 500 2014–2018 oli indikaator kasutajate arv kasutajaid 5360; 2019 prognoositav kasutajate arv 1500 Rakendatud 1 1 tugisüsteemide arv Alategevus 5.1.2 Teavitustegevused nõustamis- ja infosüsteemi nähtavuse tõstmiseks Alategevuse sihtrühm on Eesti vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad ning nende pereliikmed ja tööandjad. Tegevuse tulemusena on sihtgrupp teadlik nõustamis- ja infosüsteemi olemasolust, pakutavatest teenustest ning teenuseid kasutatakse. 2015. aasta septembris valminud nõustamis- ja infosüsteemi kommunikatsioonistrateegia alusel jätkatakse 2020. aastal meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ning avalikel üritustel järjepideva teavitamisega nõustamis- ja infosüsteemi olemasolust ning pakutavatest teenustest, koostatakse uusi infomaterjale ning tellitakse kaasajastatud ja täiendustega kordustrükiseid. Tööandjatele suunatud nõustamise tõhustamiseks koostatakse erinevaid teabematerjale. Seoses nõustamisteenuse osutamisega toetatava tegevuse elluviija struktuuriüksustes (Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja) uuendatakse ka nõustamisteenuse trükiseid. Täpne tegevuskava aastateks 2019–2021 koostati ja kinnitati ekspertrühmas 2019. aasta alguses. Materjalide levitamisel jätkab elluviija koostööd Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste sihtrühmale teenuseid pakkuvate asutustega. 2020. aastal alustatakse aktiivse teavitustegevusega nõustamisteenuse materjalide ja tööriistade tutvustamiseks eesmärgiga võimestada kohalikke omavalitsusi. Alategevuse ajakava 3 Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2020) Teavituskava elluviimine 01.05.15-31.03.22 01.01.20-31.12.20 Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus aastal (2020) (2022) Väljundi- Kommunikatsiooni- 1 1 Strateegia koostati indikaator strateegiate ja 2015. aastal. tegevuskavade arv Tegevuskava aastateks 2019–2021 valmis 2019. aasta alguses Alategevus 5.1.3 Koolitusvalmiduse tagamine ja koolitamine Koolitatakse riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide Eesti vähelõimunud püsielanikke teenindavaid ametnikke ja töötajaid ning tegevuste elluviija nõustajaid, tagamaks nende suutlikkus anda sihtrühmale vajalikku infot ning suunata sellesse kuuluvaid isikuid vajadusel asjakohastesse asutustesse. 2016. aastal tehtud riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide koolitusvajaduse analüüsi tulemusena viidi 2017. aastal läbi koolitushange. Perioodil 2017–2018 osales koolitusel ca 170 ametnikku, koostati nelja mooduliga koolituskava koos õppematerjalidega. Õppematerjalide hulgas on ülevaade nõustamisteenustest, mis 2020. aastal arendatakse elektrooniliseks teenuste teekonnakaardiks ehk e-tööriistaks. 2020. aastal jätkatakse ametnike koolitamist, mille tulemusena suureneb ühtse standardi alusel töötavate nõustajate arv. Samuti tekivad eeldused efektiivse infoliikumise tagamiseks tegevuse elluviija töötajate (eelkõige nõustajate) ning riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide Eesti vähelõimunud püsielanikke teenindavate teenistujate ja töötajate vahel. Täiendavalt suurendatakse 2020. aastal koolituste mahtu kohalike omavalitsuste töötajatele nende võimestamiseks. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2020) Kursuste läbiviimine 01.06.16-31.03.22 01.01.20-31.12.20 Infoliikumise korraldamine 01.10.15-31.03.22 01.01.20-31.12.20 sotsiaalpartneritega Alategevuse indikaatorite täitmine 4 Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus aastal (2020) (2022) Väljundi- Koolitusel osalejate 268 200 2017–2018. aastal osales indikaator arv koolitusel 168 isikut. 2019 prognoositav osalejate arv on 60. Välja töötatud 1 1 Elluviija näeb ette 1 koolitus(õppe)kavade koolitus(õppe)kava arv koostamist, mida vajadusel täiendatakse ja täpsustatakse 2. Tegevus 5.2 Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine Alategevus 5.2.1 Lõimumiskoolitused Tegevus toetab vähelõimunud inimeste ja uussisserändajate lõimumist ühiskonnas, et nad omandaksid Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning paraneksid nende ühiskondlikku aktiivsust tagavad sotsiaalsed pädevused, sh kodanikuteadlikkus. 2020. aastal jätkatakse kodakondsuse saamiseks ettevalmistava koolituse pakkumisega. Koolituse raames tutvustatakse kodakondsuse seadust ja Eesti Vabariigi põhiseadust ning valmistatakse Eesti kodakondsust mitteomavaid isikuid ette vastavate seaduste tundmise eksamiks, mille sooritamine on eeldus kodakondsuse taotlemisel. Koolituse raames toimub ka üks praktiline koolitus (õppekäik, nt Riigikokku, kohalikku omavalitsusse jm). 2020. aastal jätkuvad eesti keele kursused A2, B1 ja B2 tasemel, mida pakutakse Eestis vähelõimunud inimestele ja uussisserändajatele, parandamaks nende keeleoskust. Selleks, et täiendada sihtgrupi teadmisi Eesti kultuuriruumist, jätkuvad 2020. aastal kultuurimooduli raames kohtumised, mille abil tutvustatakse sihtgrupile Eesti kultuuri ja ajalugu ning korraldatakse vähemalt üks praktiline koolitus (õppekäik) muuseumidesse, erinevatesse kultuuriasutustesse, Eestimaa loodusesse. Lõimumiskoolitused korraldatakse moodulite vormis. Pakutavaid koolitusmooduleid saab kasutada eraldi, paralleelselt ja jätkuõppena. Lõimumiskoolituste tutvustamiseks reklaamivad ja levitavad koolituste läbiviijad infot tegevuste kohta erinevates meediakanalites või korraldavad infopäevi. Tagamaks sihtrühmale võrdne juurdepääs lõimumiskoolitustele teavitatakse sihtrühma erinevate meediakanalite, sh elluviija kodulehe vahendusel. Kvaliteetsete lõimumiskoolituste tagamiseks teeb elluviija koostööd Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning teiste asutustega. Alategevuse ajakava 5 Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2020) Koolitusmoodulite elluviimine 01.08.15-31.03.22 01.01.20-31.12.20 Hangete läbiviimine koolitajate 01.06.15-31.05.21 01.01.20-31.12.20 leidmiseks Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase (2022) Selgitus aastal (2020) Väljund- Lõimumiskoolitustel 9300 5500 2014–2018 oli indikaator osalejate arv osalejaid 7534. 2019 prognoositav osalejate arv 1082 inimest. Alategevuse eelarvet on suurendatud 485 296 euro võrra, sellest tingituna on sihttase suurem kui toetuse andmise tingimustes sätestatud. Lõimumisprogrammi 6350 3850 2014–2018 läbis läbinute arv koolituse 4991 inimest; 2019 prognoositav koolituse läbinute arv 762 inimest. Alategevuse eelarvet on suurendatud 485 296 euro võrra, sellest on tingituna on sihttase suurem kui toetuse andmise tingimustes sätestatud. Välja töötatud 3 3 2014–2015 töötati koolitusmoodulite välja 2 arv koolitusmoodulit 2017 – 1 koolitusmoodul 6 Alategevus 5.2.2 Keeleline ja kultuuriline kümblus Alategevuse tulemusena paraneb vähelõimunud inimeste eesti keele oskus, tõuseb motivatsioon omandada riigikeelt ning selle kasutamine igapäevaelus, suureneb huvi Eesti kultuurielu vastu, paraneb kodanikutunnetus ja arusaam ning teadmised demokraatia toimimisest ühiskonnas, kasvavad kultuuridevahelisi erinevusi väärtustavad hoiakud ja arusaamad, sh ühiskonna avatus dialoogile, kasvavad rahvustevahelised kontaktid. Kultuurilist ja keelelist kümblust kui osalustegevusele suunatud õppevormi rakendatakse mitteformaalsete õppetegevuste näol. Keelelis-kultuurilises kümbluses kogetakse ja õpitakse eesti keelt ja kultuuri seda aktiivselt kasutades, sh koostöötegevuste kaudu, mis pakub võimalusi kultuuriruumi ühtsema tunnetuse ja isiklike kontaktide tekkeks eri rahvustest inimeste vahel ja suhtlust keelekeskkonnas eesti keelt emakeelena kõnelevate inimestega. Metoodilise materjalina kasutatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetatud programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames välja töötatud keeleklubide tööjuhend-käsiraamatut. Samuti rakendatakse vajadusel teisi keelelis- kultuurilise kümbluse vorme. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on suunatud kõigile inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad tunda eesti kultuuri eripära või ületada keele õppimisega seotud raskusi ning leida tuge ja innustust. Tegevuse raames koolitatakse vajadusel klubide eestvedajaid, kelle abil luuakse eesti keele ja kultuuri tundmise klubid vähelõimunud inimestele. Klubid komplekteeritakse soovitavalt erineva kultuuritaustaga ja eri elualade inimestest. Klubi töösse kaasatakse ka eesti keelt emakeele tasemel kõnelevad isikud, kes soovivad keeleõppijaid osalustegevuste kaudu abistada. Klubide tegevused toimuvad kohtumiste vormis, st klubide liikmed osalevad ise kultuurisündmustes. Õpitu kinnistatakse kontaktkohtumiste vormis. Toetatava tegevuse raames viiakse läbi teavitustegevused (sh infopäevad) keelelise ja kultuurilise kümbluse tutvustamiseks, eesti keele kõnelejate klubilistesse tegevustesse kaasamiseks ja uute klubide tekke soodustamiseks. 2020. aastal jätkub keelelis-kultuurilise kümbluse klubide töö, koolitatakse klubide eestvedajaid. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2020) Hanke läbiviimine keelelise ja 01.01.16-31.12.21 01.01.20-31.12.20 kultuurilise kümbluse klubide tegevuste korraldamiseks Klubide eestvedajate koolitus 01.11.15-31.01.22 01.10.20-31.12.20 Asutuste/inimeste teavitamine 01.11.15-31.01.22 01.01.20-31.12.20 lõimumisprogrammi keelelise ja kultuurilise kümbluse võimalustest ja tingimustest 7 Keelelis-kultuurilise kümbluse 01.12.15-31.03.22 01.01.20-31.12.20 tegevuste korraldamine (klubide tegevus) Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase (2022) Selgitus aastal (2020) Väljund- Eesti keele ja 157 150 2016–2018 tegutses indikaator kultuuri klubide arv 113 klubi; 2019 planeeritud klubide arv 22 Alategevus 5.2.3 Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine Tegevuse tulemusena on etendusasutustes ja muuseumides muukeelse info paremaks ja efektiivsemaks edastamiseks vajaduspõhiselt hangitud tehnilised vahendid ning need töötavad. Toetatava tegevuse sihtgrupiks on vähelõimunud inimesed, sh uussisserändajad. Tegevuse raames kaardistati 2015. ja 2016. aastal muukeelse info edastamiseks vajalike seadmete hankimise vajadused. Selleks korraldati kultuuriministri käskkirja alusel kolm ettepanekute vooru. Laekunud ettepanekute alusel ja kaasatud ekspertide arvamusi arvesse võttes määrati partnerid, kes hankisid aastatel 2016–2018 tehnilised vahendid muukeelse info edastamiseks. Partneriteks määrati etendusasutused ja muuseumid, kellel on olemas keelelis-kultuurilise sisuprogrammi loomise või pakkumise võimekus ja kes saavad olla partnerid etendusasutuse seaduse ja muuseumiseaduse mõistes. Partnerid peavad täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 2017. aastal korraldasid partnerid hankeid ning soetasid hankelepingute raames tehnilisi vahendeid ja seadmeid, tegid need järk-järgult sihtrühmale kättesaadavaks ning alustasid tagasisideankeetide kogumist sihtrühmalt. 2018.-2019. aastal jätkasid partnerid tehniliste vahendite ja seadmete kasutamist, sihtrühma teavitamist vahendite olemasolust. 2019. aasta lõpus kuulutas Kultuuriministeerium välja neljanda ettepanekute vooru muuseumidele ja etendusasutustele muukeelse info edastamiseks vajalike seadmete hankimiseks. 2020. aastal korraldavad uued partnerid hankeid ning soetavad hankelepingute raames tehnilisi vahendeid ja seadmeid, teevad need sihtrühmale kättesaadavaks ning koguvad sihtrühmalt tagasisideankeete. 2020. aastal jätkavad partnerid sihtrühma teavitamist ning tehniliste vahendite ja seadmete kasutamist. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2020) Partnerite valik ja nimetamine 01.05.15-29.02.20 01.01.20-29.02.20 8 Lepingute sõlmimine partneritega 01.02.16-30.04.20 01.02.20-30.04.20 Etendusasutused ja muuseumid viivad 01.02.16-30.10.20 01.02.20-30.10.20 läbi hanke (vajadusel hanked) soetamaks tehnilisi vahendeid Hankelepingute sõlmimine 01.02.16-31.12.20 01.02.20-31.12.20 Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase (2022) Selgitus aastal (2020) Väljund- Hangitud tehniliste 14 500 18 000 2014–2018 oli 7650 indikaator vahendite kasutajate tehniliste vahendite arv kasutajat. Prognoositav kasutajate arv 2019. aastal on 3800 3. Tegevus 5.3 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused Alategevus 5.3.1 Lõimumisalased koostöötegevused Koostöötegevuste raames korraldatakse ühistegevusi Eesti eri piirkondade organisatsioonide ja inimeste kaasatuse, demokraatlikes protsessides osalemise, keelepraktika suurendamise ja mitmekultuurilisusest teadlikkuse tõstmiseks (nt kultuuri- ja spordiüritused, arutelud, avalikud konsultatsioonid, konverentsid, seminarid, konkursid jne). Toetatava tegevuse tulemusena on paranenud lõimumisega tegelevate ja lõimumist toetavate organisatsioonide koostöö, rahvustevahelised kontaktid Eestis on tihenenud ning selle kaudu on suurenenud teadlikkus kultuurilisest mitmekesisusest. Toetatava tegevuse sihtrühm on kogu Eesti ühiskond, sh Eesti vähelõimunud püsielanikud (eelkõige noored vanuses 17 kuni 26 aastat), eestikeelsed püsielanikud, kohalike omavalitsuste esindajad ning era- ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajad. Tegevuste elluviimine jätkub perioodi 2016–2020 koostöötegevuste plaani alusel. 2020. aastal korraldatakse koostöötegevusi eelkõige noortega töötavate organisatsioonide esindajatele (sh kohaliku omavalitsuse esindajad ning era- ja avaliku sektori organisatsioonide esindajad) ning ühistegevusi, mis suurendavad noorte osalust ühiskondlikes protsessides. Koostöötegevustesse kaasatakse ka organisatsioonid, kelle sihtrühmaks on täiskasvanud Eesti elanikud eesmärgiga suurendada nende osalust ühiskondlikes protsessides. Alategevuse ajakava 9 Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2020) Tegevuste (hanked, elluviija poolt 01.05.15-31.12.21 01.01.20-31.03.20 korraldatavad tegevused) ettevalmistamine Tegevuste elluviimine 01.06.15-31.12.21 01.01.20-31.12.20 Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus aastal (2020) (2022) Väljundi- Koostöötegevustes 5000 5000 2014–2018 oli indikaator osalejate arv osalejaid 1549, 2019 prognoositav osalejate arv 2137 Alategevus 5.3.2 Lõimumisalased kommunikatsioonitegevused Tegevus on ellu viidud. 10