MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 2
Kultuuriministri 24. aprilli 2019. a määruse
nr 17 „Kultuurimälestiste registri põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 78 lõike 2 alusel.
Kultuuriministri 24. aprilli 2019. a määruses nr 17 „Kultuurimälestiste registri põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed;“;
2) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) asja või maa-ala omaniku või valdaja nimi, isikukood, kontaktandmed.“;
3) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
„§ 101. Kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed
(1) Kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed on:
1) mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise või leiukohaks määramise ettepaneku esitaja
nimi, isikukood ja kontaktandmed;
2) ettepaneku esitamise kuupäev, sisu ja põhjendus;
3) menetlusega seotud dokumentide andmed;
4) menetleja nimi ja ametikoht;
5) andmed mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise või leiukohaks määramise või sellest
keeldumise kohta.
(2) Kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed on ka muud kultuuriväärtusega asja
või maa-ala tuvastamisega seotud või tuvastamist abistavad asjakohased uuringud, ülevaated,
protokollid ja muud dokumendid.“;
4) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) käesoleva määruse §-des 8, 101, 12 ja 13 sätestatud dokumentide esitajad.“;
5) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Muinsuskaitseamet või halduslepingu alusel haldusülesandeid täitev kohaliku omavalitsuse
üksus esitab registrisse käesoleva määruse §-des 6 ja 8–13 toodud andmeid, välja arvatud juhul,
kui määruse § 101 lõike 1 punktides 1 ja 2, § 12 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 ning lõike 2 punktides
1 ja 7 toodud andmed esitab registrisse andmeesitaja.“;
6) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva määruse § 101 lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud andmed kannab registrisse
ettepaneku esitaja, § 12 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 toodud andmed otsinguvahendi loa taotleja
ning § 12 lõike 2 punktides 1 ja 7 toodud andmed sukeldumisloa taotleja, välja arvatud juhul, kui
nimetatud andmeid esitab Muinsuskaitseamet või halduslepingu alusel haldusülesandeid täitev
kohaliku omavalitsuse üksus.“;
7) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 17. Andmevahetus
(1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5
alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
(2) Andmevahetus toimub:
1) rahvastikuregistriga isikuandmete kohta;
2) äriregistriga juriidilise isiku andmete kohta;
3) kinnistusraamatuga mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omaniku ning arheoloogilise
leiukoha piiridesse jääva kinnisasja omaniku andmete kohta;
4) aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ning
arheoloogilise leiukoha piiridesse jääva kinnisasja aadressiandmete kohta;
5) riigi kinnisvararegistriga riigile kuuluvate mälestiste omanike ja valdajate kohta;
6) notarite elektroonilise infosüsteemiga kitsendusi põhjustavate objektide kohta;
7) kutseregistriga pädevate isikute kutsetunnistuse andmete kohta (kutsetunnistuse
registrinumber, kutsenimetus ja tase, spetsialiseerumise nimetus, valitavad (lisa)kompetentsid,
kehtivuse aeg, väljastaja);
8) Eesti hariduse infosüsteemiga pädevate isikute haridusandmete kohta (lõpudokumendi
number, õppekava taseme kood ja nimetus, õppekava nimetus, lõpetamise kuupäev, õppeasutuse
nimetus, õppeasutuse registrikood);
9) majandustegevuse registriga majandustegevusteates toodud andmete ja pädeva isiku andmete
kohta.“;
8) paragrahvi 26 senine lause loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Käesoleva määruse § 17 lõike 2 punktid 7–9 jõustuvad 2020. aasta 1. mail.“.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas Tarvi Sits
minister kantsler
Kultuuriministri 24. aprilli 2019. a määruse nr 17 „Kultuurimälestiste registri
põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Kultuurimälestiste registri (edaspidi register) põhimäärus kehtestati kultuuriministri 24. aprilli
2019. a määrusega nr 171 (edaspidi põhimäärus).
Käesoleva muudatusega täiendatakse põhimäärust uue andmekoosseisuga (kultuuriväärtusega
asja või maa-ala tuvastamise andmed) ning täpsustatakse andmeandjaid, andmete registrisse
kandmist ja andmevahetust puudutavaid sätteid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Muinsuskaitseameti pärandihalduse osakonna juhataja
Karin Merilo (karin.merilo@muinsuskaitseamet, 640 3043) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja
varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (
[email protected], 628 2225).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-
keeletoimetaja Anni Viirmets (
[email protected], 628 2220).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast punktist.
Eelnõu punktid 1 ja 3 on seotud andmekoosseisuga, mis seni on põhimääruses kajastamata.
Muinsuskaitseseaduse § 78 lõike 4 kohaselt töödeldakse registris järgmisi andmeid:
1) mälestise ja muinsuskaitseala andmed;
2) mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omaniku ja valdaja andmed;
3) andmed mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitisega seotud taotluste, hoolduskava,
taastamise kohustuse, eritingimuste, uuringute, ehitusprojektide, tegevuskavade, lubade, teatiste
ja aruannete kohta;
4) riikliku ja haldusjärelevalve andmed;
5) andmed ajutise kaitse alla võetud kultuuriväärtusega asja või maa-ala kohta;
6) kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed;
7) arheoloogiliste leidude ja leiukohtade andmed;
8) otsingulubade ja sukeldumislubadega seotud andmed;
9) pädevustunnistustega seotud andmed.
Praegu registri andmekoosseisust muinsuskaitseseaduse § 78 lõike 4 punktis 6 toodud andmed
ehk kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed puuduvad.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/129042019003
1
Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusel kantakse registrisse kultuuriväärtusega asja või maa-ala
tuvastamise andmed, mis on:
1) mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise või leiukohaks määramise ettepaneku esitaja
nimi, isikukood ja kontaktandmed;
2) ettepaneku esitamise kuupäev, sisu ja põhjendus;
3) menetlusega seotud dokumentide andmed;
4) menetleja nimi ja ametikoht;
5) andmed mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise või leiukohaks määramise või sellest
keeldumise kohta.
Andmeandjaks nimetatakse ettepaneku esitaja (eelnõu p 4) ning määratletakse, et ta võib olla ka
andmete esitaja registrisse (eelnõu p 5). Kui isik soovib andmed edastada Muinsuskaitseametile
või halduslepingu alusel haldusülesandeid täitvale kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi ka
KOV), kannab andmed registrisse Muinsuskaitseamet või KOV (eelnõu p 6). Sama täiendus on
toodud ka otsinguvahendi loa taotlemise ja sukeldumisloa sätetesse.
Halduslepingu alusel haldusülesandeid täitev kohaliku omavalitsuse üksus on toodud
täiendusena põhimäärusesse, et vältida ebaselgust. Muinsuskaitseseaduse § 77 kohaselt võib
valdkonna eest vastutav minister halduskoostöö seaduses sätestatud korras volitada kohaliku
omavalitsuse üksust täitma riigi nimel muinsuskaitseseaduses sätestatud ameti haldusülesandeid
ja teostama riigi nimel korrakaitseorganina riiklikku järelevalvet. Kui halduslepinguga on
vastavad ülesanded üle antud, täidab KOV ka kultuurimälestiste registris Muinsuskaitseametile
antud ülesandeid.
Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse, et kogutakse ka ajutise kaitse alla võetud kultuuriväärtusega
asja, maa-ala andmete kataloogis asja või maa-ala omaniku või valdaja nime, isikukoodi ja
kontaktandmeid.
Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse andmevahetuse sätet. Andmevahetus teiste andmekogudega
toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu.
Hetkel toimub andmevahetus X-tee kaudu järgmiselt.
Kinnistusraamat: Register küsib kinnistusraamatust kinnistu omaniku andmeid nii mälestise
kirje loomisel kui ka hiljem regulaarselt omanike andmete uuendamiseks. Kasutaja saab
manuaalselt algatada katastritunnuse alusel kinnistu andmete päringu.
Sisend:
kinnistunumber;
kehtivad kanded;
lisainfo.
Rahvastikuregister: Kasutaja saab alustada isiku otsingut rahvastikuregistrist näiteks taotleja
määramiseks. Register käivitab teenust kord kuus isikuandmete uuendamiseks.
2
Äriregister: Kasutaja saab alustada ettevõtte otsingut äriregistrist näiteks taotleja määramiseks.
Register käivitab teenust kord kuus ettevõtte andmete uuendamiseks.
Riigi kinnisvararegister: Register käivitab teenust riigile kuuluvate mälestiste valdajate
andmete uuendamiseks kord kuus riigi kinnisvara registrist.
Sisend:
muudatuse algusaeg;
muudatuse lõppaeg.
Väljund:
riigi kinnisvararegistri objektidega seostamise / seose eemaldamise logi;
muudatuse algusaeg;
muudatuse lõppaeg.
E-notar: E-notar küsib registrist andmeid kitsendusi põhjustavate objektide (KPOde) kohta.
Mõistet „kitsendusi põhjustav objekt“ kasutab ka maakatastriseadus. Tegemist on teabega, kas
lepingu esemeks olev ehitis, kinnistu või nende osa kuulub kinnismälestise koosseisu, asub
muinsuskaitsealal või arheoloogilisel leiukohal, sarnaselt notariaadimäärustiku2 §-le 54.
Praegu on koostamisel ja uuendamisel järgmised X-tee teenuste lepingud.
Äriregistri esindusõiguse päringuga soovitakse saada järgmisi andmeid:
ärinimi;
staatus;
staatus tekstina;
eesnimi;
perekonnanimi;
isikukood;
riik (nt EST);
ainuesindus olemas? (JAH/EI);
õiguslik vorm;
õiguslik vorm tekstina.
Kutseregistrist soovitakse saada järgmisi andmeid:
kutsetunnistuse registrinumber;
kutsenimetus ja tase;
spetsialiseerumise nimetus;
valitavad (lisa)kompetentsid;
kehtivuse aeg;
väljastaja.
Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS) soovitakse tasemehariduse kohta saada järgmisi andmeid.
Sisend:
isikukood.
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/13261784?leiaKehtiv
3
Väljund:
lõpudokumendi number;
õppekava taseme kood ja nimetus;
õppekava nimetus;
lõpetamise kuupäev;
õppeasutuse nimetus;
õppeasutuse registrikood.
Majandustegevuse registrile (MTR) soovitakse saata spetsialistide tegevuslubade ehk
pädevustunnistuste kohta järgmisi andmeid:
tegevusloa number;
lisamise kuupäev;
mälestise liik;
tööde liigid;
kehtivusaeg.
Eelnõusse on andmevahetuse säte kirja pandud üldisemalt. Andmevahetus toimub (§ 17 lg 2):
1) rahvastikuregistriga isikuandmete kohta;
2) äriregistriga juriidilise isiku andmete kohta;
3) kinnistusraamatuga mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omaniku ning arheoloogilise
leiukoha piiridesse jääva kinnisasja omaniku andmete kohta;
4) aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ning
arheoloogilise leiukoha piiridesse jääva kinnisasja aadressiandmete kohta;
5) riigi kinnisvararegistriga riigile kuuluvate mälestiste omanike ja valdajate kohta;
6) notarite elektroonilise infosüsteemiga kitsendusi põhjustavate objektide kohta;
7) kutseregistriga pädevate isikute kutsetunnistuse andmete kohta (kutsetunnistuse
registrinumber, kutsenimetus ja tase, spetsialiseerumise nimetus, valitavad (lisa)kompetentsid,
kehtivuse aeg, väljastaja);
8) Eesti hariduse infosüsteemiga pädevate isikute haridusandmete kohta (lõpudokumendi
number, õppekava taseme kood ja nimetus, õppekava nimetus, lõpetamise kuupäev, õppeasutuse
nimetus, õppeasutuse registrikood);
9) majandustegevuse registriga majandustegevusteates toodud andmete ja pädeva isiku andmete
kohta.
Eelnõu punkti 8 kohaselt jõustuvad § 17 lõike 2 punktid 7–9 1. mail 2020. aastal (andmevahetus
kutseregistri, Eesti hariduse infosüsteemi ja majandustegevuse registriga).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Erinevalt kuni 30. aprillini 2019. a-l kehtinud muinsuskaitseseadusest ja registri põhimäärusest
on registri pidamise eesmärk ja kogutavate andmete hulk laiem. Register ei koonda andmeid
4
üksnes mälestiste kohta, vaid ka muinsuskaitsealade, arheoloogiliste leiukohtade, ajutise kaitse
alla võetud asjade, arheoloogiliste leidude ning erinevate valdkondlike alusuuringute kohta. See
aitab tõsta inimeste teadlikkust kultuuripärandist ning seda mõtestada ja tutvustada. Teadlikkus
suurendab mõistmist ja austust varem loodu vastu ning on esimene samm pärandi väärtustamisel
nii üksikisikute seas kui ka ühiskonnas laiemalt. Lisaks annab register infot kinnistul asuvatest
piirangutest.
Eelnõu aitab parandada teenuste osutamise kvaliteeti – registri kaudu on võimalik esitada toetuse
taotlusi, taotlusi otsinguvahendi loa, sukeldumisloa ja pädevustunnistuse saamiseks ning
nimetatud lubadega seotud teavitusi ja aruandeid. Loodav menetluskeskkond koondab kogu
protsessi objektipõhiseks, mida on loogiline leida ja jälgida. Muudatusega võimaldatakse registri
kaudu esitada ka mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise või leiukohaks määramise
ettepanekut.
Muudatustel puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhtlusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu mõjutab Muinsuskaitseameti töökorraldust ja ülesandeid, teenuste osutamise võimet,
struktuuri, personali kvalifikatsiooninõudeid, koolitusvajadust ja kulusid.
Määruse rakendamine on seotud IT-arendustöödega. Vastavate kuludega on arvestatud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal
päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Paragrahvi 17 lõike 2 punktides 7–9 toodud
andmevahetus kutseregistri, Eesti hariduse infosüsteemi ja majandustegevuse registriga jõustub
1. mail 2020. aastal.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati EISi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
kooskõlastas eelnõu märkusteta (mitteametliku kirjaga). Haridus- ja Teadusministeeriumi
mitteametlikult esitatud märkustega on arvestatud.
Tõnis Lukas
Minister
Tarvi Sits
Kantsler
5