dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri määrusAvalik

Kultuuriministri 24. aprilli 2019. a määruse nr 17 „Kultuurimälestiste registri põhimäärus“ muutmine

Kultuuriministeerium · 31. jaanuar 2020
Viit
2
Registreeritud
31. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-1 Kultuuriministri määrused
Toimik
1-1/2020 Kultuuriministri määrused
Vastutaja
Siiri Pelisaar

Failid

  • 📎2 31.01.2020 Ministri määrus.bdoc896 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 2 Kultuuriministri 24. aprilli 2019. a määruse nr 17 „Kultuurimälestiste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 78 lõike 2 alusel. Kultuuriministri 24. aprilli 2019. a määruses nr 17 „Kultuurimälestiste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed;“; 2) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) asja või maa-ala omaniku või valdaja nimi, isikukood, kontaktandmed.“; 3) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed (1) Kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed on: 1) mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise või leiukohaks määramise ettepaneku esitaja nimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) ettepaneku esitamise kuupäev, sisu ja põhjendus; 3) menetlusega seotud dokumentide andmed; 4) menetleja nimi ja ametikoht; 5) andmed mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise või leiukohaks määramise või sellest keeldumise kohta. (2) Kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed on ka muud kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamisega seotud või tuvastamist abistavad asjakohased uuringud, ülevaated, protokollid ja muud dokumendid.“; 4) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) käesoleva määruse §-des 8, 101, 12 ja 13 sätestatud dokumentide esitajad.“; 5) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Muinsuskaitseamet või halduslepingu alusel haldusülesandeid täitev kohaliku omavalitsuse üksus esitab registrisse käesoleva määruse §-des 6 ja 8–13 toodud andmeid, välja arvatud juhul, kui määruse § 101 lõike 1 punktides 1 ja 2, § 12 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 ning lõike 2 punktides 1 ja 7 toodud andmed esitab registrisse andmeesitaja.“; 6) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva määruse § 101 lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud andmed kannab registrisse ettepaneku esitaja, § 12 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 toodud andmed otsinguvahendi loa taotleja ning § 12 lõike 2 punktides 1 ja 7 toodud andmed sukeldumisloa taotleja, välja arvatud juhul, kui nimetatud andmeid esitab Muinsuskaitseamet või halduslepingu alusel haldusülesandeid täitev kohaliku omavalitsuse üksus.“; 7) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Andmevahetus (1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. (2) Andmevahetus toimub: 1) rahvastikuregistriga isikuandmete kohta; 2) äriregistriga juriidilise isiku andmete kohta; 3) kinnistusraamatuga mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omaniku ning arheoloogilise leiukoha piiridesse jääva kinnisasja omaniku andmete kohta; 4) aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ning arheoloogilise leiukoha piiridesse jääva kinnisasja aadressiandmete kohta; 5) riigi kinnisvararegistriga riigile kuuluvate mälestiste omanike ja valdajate kohta; 6) notarite elektroonilise infosüsteemiga kitsendusi põhjustavate objektide kohta; 7) kutseregistriga pädevate isikute kutsetunnistuse andmete kohta (kutsetunnistuse registrinumber, kutsenimetus ja tase, spetsialiseerumise nimetus, valitavad (lisa)kompetentsid, kehtivuse aeg, väljastaja); 8) Eesti hariduse infosüsteemiga pädevate isikute haridusandmete kohta (lõpudokumendi number, õppekava taseme kood ja nimetus, õppekava nimetus, lõpetamise kuupäev, õppeasutuse nimetus, õppeasutuse registrikood); 9) majandustegevuse registriga majandustegevusteates toodud andmete ja pädeva isiku andmete kohta.“; 8) paragrahvi 26 senine lause loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva määruse § 17 lõike 2 punktid 7–9 jõustuvad 2020. aasta 1. mail.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler Kultuuriministri 24. aprilli 2019. a määruse nr 17 „Kultuurimälestiste registri põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kultuurimälestiste registri (edaspidi register) põhimäärus kehtestati kultuuriministri 24. aprilli 2019. a määrusega nr 171 (edaspidi põhimäärus). Käesoleva muudatusega täiendatakse põhimäärust uue andmekoosseisuga (kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed) ning täpsustatakse andmeandjaid, andmete registrisse kandmist ja andmevahetust puudutavaid sätteid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Muinsuskaitseameti pärandihalduse osakonna juhataja Karin Merilo (karin.merilo@muinsuskaitseamet, 640 3043) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast punktist. Eelnõu punktid 1 ja 3 on seotud andmekoosseisuga, mis seni on põhimääruses kajastamata. Muinsuskaitseseaduse § 78 lõike 4 kohaselt töödeldakse registris järgmisi andmeid: 1) mälestise ja muinsuskaitseala andmed; 2) mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omaniku ja valdaja andmed; 3) andmed mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitisega seotud taotluste, hoolduskava, taastamise kohustuse, eritingimuste, uuringute, ehitusprojektide, tegevuskavade, lubade, teatiste ja aruannete kohta; 4) riikliku ja haldusjärelevalve andmed; 5) andmed ajutise kaitse alla võetud kultuuriväärtusega asja või maa-ala kohta; 6) kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed; 7) arheoloogiliste leidude ja leiukohtade andmed; 8) otsingulubade ja sukeldumislubadega seotud andmed; 9) pädevustunnistustega seotud andmed. Praegu registri andmekoosseisust muinsuskaitseseaduse § 78 lõike 4 punktis 6 toodud andmed ehk kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed puuduvad. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129042019003 1 Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusel kantakse registrisse kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed, mis on: 1) mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise või leiukohaks määramise ettepaneku esitaja nimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) ettepaneku esitamise kuupäev, sisu ja põhjendus; 3) menetlusega seotud dokumentide andmed; 4) menetleja nimi ja ametikoht; 5) andmed mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise või leiukohaks määramise või sellest keeldumise kohta. Andmeandjaks nimetatakse ettepaneku esitaja (eelnõu p 4) ning määratletakse, et ta võib olla ka andmete esitaja registrisse (eelnõu p 5). Kui isik soovib andmed edastada Muinsuskaitseametile või halduslepingu alusel haldusülesandeid täitvale kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi ka KOV), kannab andmed registrisse Muinsuskaitseamet või KOV (eelnõu p 6). Sama täiendus on toodud ka otsinguvahendi loa taotlemise ja sukeldumisloa sätetesse. Halduslepingu alusel haldusülesandeid täitev kohaliku omavalitsuse üksus on toodud täiendusena põhimäärusesse, et vältida ebaselgust. Muinsuskaitseseaduse § 77 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister halduskoostöö seaduses sätestatud korras volitada kohaliku omavalitsuse üksust täitma riigi nimel muinsuskaitseseaduses sätestatud ameti haldusülesandeid ja teostama riigi nimel korrakaitseorganina riiklikku järelevalvet. Kui halduslepinguga on vastavad ülesanded üle antud, täidab KOV ka kultuurimälestiste registris Muinsuskaitseametile antud ülesandeid. Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse, et kogutakse ka ajutise kaitse alla võetud kultuuriväärtusega asja, maa-ala andmete kataloogis asja või maa-ala omaniku või valdaja nime, isikukoodi ja kontaktandmeid. Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse andmevahetuse sätet. Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Hetkel toimub andmevahetus X-tee kaudu järgmiselt. Kinnistusraamat: Register küsib kinnistusraamatust kinnistu omaniku andmeid nii mälestise kirje loomisel kui ka hiljem regulaarselt omanike andmete uuendamiseks. Kasutaja saab manuaalselt algatada katastritunnuse alusel kinnistu andmete päringu. Sisend:  kinnistunumber;  kehtivad kanded;  lisainfo. Rahvastikuregister: Kasutaja saab alustada isiku otsingut rahvastikuregistrist näiteks taotleja määramiseks. Register käivitab teenust kord kuus isikuandmete uuendamiseks. 2 Äriregister: Kasutaja saab alustada ettevõtte otsingut äriregistrist näiteks taotleja määramiseks. Register käivitab teenust kord kuus ettevõtte andmete uuendamiseks. Riigi kinnisvararegister: Register käivitab teenust riigile kuuluvate mälestiste valdajate andmete uuendamiseks kord kuus riigi kinnisvara registrist. Sisend:  muudatuse algusaeg;  muudatuse lõppaeg. Väljund:  riigi kinnisvararegistri objektidega seostamise / seose eemaldamise logi;  muudatuse algusaeg;  muudatuse lõppaeg. E-notar: E-notar küsib registrist andmeid kitsendusi põhjustavate objektide (KPOde) kohta. Mõistet „kitsendusi põhjustav objekt“ kasutab ka maakatastriseadus. Tegemist on teabega, kas lepingu esemeks olev ehitis, kinnistu või nende osa kuulub kinnismälestise koosseisu, asub muinsuskaitsealal või arheoloogilisel leiukohal, sarnaselt notariaadimäärustiku2 §-le 54. Praegu on koostamisel ja uuendamisel järgmised X-tee teenuste lepingud. Äriregistri esindusõiguse päringuga soovitakse saada järgmisi andmeid:  ärinimi;  staatus;  staatus tekstina;  eesnimi;  perekonnanimi;  isikukood;  riik (nt EST);  ainuesindus olemas? (JAH/EI);  õiguslik vorm;  õiguslik vorm tekstina. Kutseregistrist soovitakse saada järgmisi andmeid:  kutsetunnistuse registrinumber;  kutsenimetus ja tase;  spetsialiseerumise nimetus;  valitavad (lisa)kompetentsid;  kehtivuse aeg;  väljastaja. Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS) soovitakse tasemehariduse kohta saada järgmisi andmeid. Sisend:  isikukood. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/13261784?leiaKehtiv 3 Väljund:  lõpudokumendi number; õppekava taseme kood ja nimetus;  õppekava nimetus;  lõpetamise kuupäev;  õppeasutuse nimetus;  õppeasutuse registrikood. Majandustegevuse registrile (MTR) soovitakse saata spetsialistide tegevuslubade ehk pädevustunnistuste kohta järgmisi andmeid:  tegevusloa number;  lisamise kuupäev;  mälestise liik;  tööde liigid;  kehtivusaeg. Eelnõusse on andmevahetuse säte kirja pandud üldisemalt. Andmevahetus toimub (§ 17 lg 2): 1) rahvastikuregistriga isikuandmete kohta; 2) äriregistriga juriidilise isiku andmete kohta; 3) kinnistusraamatuga mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omaniku ning arheoloogilise leiukoha piiridesse jääva kinnisasja omaniku andmete kohta; 4) aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ning arheoloogilise leiukoha piiridesse jääva kinnisasja aadressiandmete kohta; 5) riigi kinnisvararegistriga riigile kuuluvate mälestiste omanike ja valdajate kohta; 6) notarite elektroonilise infosüsteemiga kitsendusi põhjustavate objektide kohta; 7) kutseregistriga pädevate isikute kutsetunnistuse andmete kohta (kutsetunnistuse registrinumber, kutsenimetus ja tase, spetsialiseerumise nimetus, valitavad (lisa)kompetentsid, kehtivuse aeg, väljastaja); 8) Eesti hariduse infosüsteemiga pädevate isikute haridusandmete kohta (lõpudokumendi number, õppekava taseme kood ja nimetus, õppekava nimetus, lõpetamise kuupäev, õppeasutuse nimetus, õppeasutuse registrikood); 9) majandustegevuse registriga majandustegevusteates toodud andmete ja pädeva isiku andmete kohta. Eelnõu punkti 8 kohaselt jõustuvad § 17 lõike 2 punktid 7–9 1. mail 2020. aastal (andmevahetus kutseregistri, Eesti hariduse infosüsteemi ja majandustegevuse registriga). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Erinevalt kuni 30. aprillini 2019. a-l kehtinud muinsuskaitseseadusest ja registri põhimäärusest on registri pidamise eesmärk ja kogutavate andmete hulk laiem. Register ei koonda andmeid 4 üksnes mälestiste kohta, vaid ka muinsuskaitsealade, arheoloogiliste leiukohtade, ajutise kaitse alla võetud asjade, arheoloogiliste leidude ning erinevate valdkondlike alusuuringute kohta. See aitab tõsta inimeste teadlikkust kultuuripärandist ning seda mõtestada ja tutvustada. Teadlikkus suurendab mõistmist ja austust varem loodu vastu ning on esimene samm pärandi väärtustamisel nii üksikisikute seas kui ka ühiskonnas laiemalt. Lisaks annab register infot kinnistul asuvatest piirangutest. Eelnõu aitab parandada teenuste osutamise kvaliteeti – registri kaudu on võimalik esitada toetuse taotlusi, taotlusi otsinguvahendi loa, sukeldumisloa ja pädevustunnistuse saamiseks ning nimetatud lubadega seotud teavitusi ja aruandeid. Loodav menetluskeskkond koondab kogu protsessi objektipõhiseks, mida on loogiline leida ja jälgida. Muudatusega võimaldatakse registri kaudu esitada ka mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise või leiukohaks määramise ettepanekut. Muudatustel puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu mõjutab Muinsuskaitseameti töökorraldust ja ülesandeid, teenuste osutamise võimet, struktuuri, personali kvalifikatsiooninõudeid, koolitusvajadust ja kulusid. Määruse rakendamine on seotud IT-arendustöödega. Vastavate kuludega on arvestatud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Paragrahvi 17 lõike 2 punktides 7–9 toodud andmevahetus kutseregistri, Eesti hariduse infosüsteemi ja majandustegevuse registriga jõustub 1. mail 2020. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati EISi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta (mitteametliku kirjaga). Haridus- ja Teadusministeeriumi mitteametlikult esitatud märkustega on arvestatud. Tõnis Lukas Minister Tarvi Sits Kantsler 5
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel