Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1031664-2

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi K-Kaeve OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Koit Lattik Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ Registrikood / Isikukood 14346587 Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg 10.02.2026 Uuringuruumi andmed Nimetus Laguja II Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 7.02 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0528 Nõo vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Laguja Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 739 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv Ehitus, teede ehitus 300 tuh m³ Kruus, Ehitus, teede ehitus 300 tuh m³ ehituskruus Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 15 Puuraukude arv 20 Uuringukaeveõõnte arv 20 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd proovid terastikulise koostise määramiseks, killustiku purunemiskindluse määramiseks, topotööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: LAGUJA_II_GU_TAOTLUSE_SELETUSKIRI.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GRAAF_LISA_1_LAGUJA_II_UURINGUPLAAN.asice Muud lisad Lisa 3: MAPINFO_FAILID.zip Lisa 4: UURINGULOA_TAOTLUSE_VORM_LAGUJA_II.pdf  K-KAEVE OÜ LAGUJA II UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Laguja liivamaardla, Nõo vald, Tartu maakond 2025 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest K-Kaeve OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile [email protected]) Laguja II uuringuruumis (teenindusala pindala 7,02 ha) Tartumaal Nõo vallas Sassi külas, munitsipaalomandis oleval Laguja karjääri (52801:012:052) maaüksusel. Uuringuruumi teenindusalale jääb ka Laguja liivakarjääri mäeeraldis, kus kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/322738 alusel kaevandab K-Kaeve OÜ. Kaevandamise eesmärgil soovitakse tarbevaru tasemel uurida senise Laguja liivakarjääri mäeeraldise lamamist (karjääri põhjast) sügavamale jäävat maapõue osa ja mäeeraldisest põhja poole jäävat ala, kuhu ulatub senise mäeeraldise teenindusmaa ja kus paikneb Laguja liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokk 2 aR. Uuringu käigus täpsustatakse ka senise mäeeraldise piiresse jääva ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 aT kvaliteeti, lasumistingimusi ja mahtu. Senine kaevandamine on näidanud, et ploki 1 aT kvaliteet on väga muutlik ja kohati pole ehitustöödel kasutatav. Seisuga 30.09.2025 oli ploki 1 aT jääkvaru maht 383,3 tuh.m3. Laguja II uuringuruumi teenindusala asub 10,9 ha suurusel Laguja karjääri maaüksusel ja on ümbritsetud Kotkamäe, Kotka ja Sassimäe valdavalt haritava maaga. Lähimad elamud jäävad 0,2 km kaugusele loode poole Väike-Kotka maaüksusele ja 0,3 km kaugusele lääne poole Mäe-Lepiku maaüksusele. Teenindusalast vähemalt kolmekümne meetri kaugusele ida poole jääb Elva–Kintsli tee nr 22158. Lõuna lõuna poole jääb kohalik Kotka–Lepiku tee L1. Üle teenindusala põhjaosa kulgeb avalikus kasutuses olev Kotka tee. Kotka teele uuringupunkte ei rajata ja geoloogiliste uuringutega ei takistata tee kasutamist. Juhul kui Laguja karjääri maaüksuse piiresse täiendav aktiivne tarbevaru kinnitatakse, on selle kaevandamiseks võimalik Kotka tee ümber ehitada Laguja karjääri maaüksusele, senisest teenindusmaast põhja poole. Peale Kotka tee pole taotletava teenindusala piires muid ehitisi ega kommunikatsioone, samuti puuduvad seal kaitsealused objektid. Mäeeraldisel on kaevandatud 76,5 m abs. kõrguseni ja karjääri alale kujunenud madalates veekogudes jääb veetase 77,6–77,7 m abs. kõrgusele. Ülevaade karjääri ja ühtlasi taotletava uuringuruumi teenidusala seisundist annab joonis 1. Joonis 2. Punane pidevjoon markeerib taotletava Laguja II uuringuruumi teenindusala piiri, punane katkendjoon senise laguja karjääri mäeeraldise ja kollane pidevjoon teenindusmaa piiri. Valged jooned tähistavad maaüksuste piire. Väljavõte 2023. a aprillikuu ortofotost Maa- ja Ruumiameti geoportaalist. 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Laguja maardla on arvele võetud 1961. a. valminud kruusa-liiva leiukohtade inventariseerimise aruandes (Jalakas, Nõmme, 1961). Maardlal 1971-1987 aastani kehtinud mäeeraldus vormistati RPI “Eesti Põllumajandusprojekt” poolt 1971. a. tehtud geoloogilise uuringu andmete alusel (Maantoa, 1971). Lõuna- Eesti kruusliiva ja liivaleiukohtade otsingu- ja hinnangutööde (Killar jt, 1976) käigus rajatud 3 puurauguga hinnati karjääri põhja ja lääne suunas laiendamise võimalusi. Sama programmi raames 1980. a tehtud otsingutööde (Kosk jt, 1980) tulemusel määrati karjääri põhja ja kirde poolt ümbritseval 48,5 ha suurusel alal liiva varu C2 kategoorias 5 868 tuh.m3, 1988. a koostati Laguja perspektiivala kaart (Soa jt, 1988). Laguja liiva- ja kruusliivakarjääri detailuuringu aruandes (Rooma, 1994) esitatud andmete alusel kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni (EMK) 12.09.1994. a protokolliga nr 206 Laguja maardlas 6,01 hektaril paiknev kruusliiva tarbevaru (aT, pT). EMK 1995. a 6. juuli protokollilise otsusega nr. 95-25 loeti kruusliiv ehitusliivaks. Riikliku maavarade registri andmetöötluse käigus Eesti Geoloogiakeskuse poolt esitatud andmete (reg. kaart nr 739) alusel kinnitas EMK senise passiivse tarbevaru aktiivsena. Sellega suurenes 6,01 ha paiknev aktiivne tarbevaru (aT) 620 tuh.m3-ni, samas hinnati 43,8 hektaril asuv endine C2 kategooria varu reservvaruna (aR) 5 356 tuh.m3. Laguja liivakarjääri piiresse jääb ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 aT. Ploki varu on arvele võetud 28.12.2000 EMK istungi protokollilise otsusega nr 00-48. Varu 442 tuh.m3 on kantud ka 14.12.2012 aastal Anes Veod OÜ-le välja antud kaevandamise loale. Kaevandamise luba on K-Kaeve OÜ-le ümber registreeritud 12.07.2019 Keskkonnaameti korraldusega nr 1- 3719/1429. Laguja maardla, sh taotletava Laguja II uuringuruumi alal on maastikuliselt tegemist lainjal moreentasandikul paikneva kirde-edelasuunalise mõhnaga, mille absoluutkõrgused on vahemikus 78-100 meetrit. Seniste geoloogiliste välitööde andmete põhjal lasub hallikas-punakaspruunil liivsavimoreenil rohkem kui 20 m paksune kallak-põimjaskihiline liiva ja kruusa lasund. Katendiks on keskmiselt 0,2 m paksune moreeni ja mullakiht. Karjääri põhjas tehtud detailuuringu andmetel (Rooma, 1994) esineb kasulikus kihis 76-80 meetri absoluutkõrgusel 0,2-0,6 m paksusi liivsavimoreeni läätsi. Ala hüdrogeoloogilised tingimused on suhteliselt lihtsad. Veepidemeks on kasuliku kihi lamamis olev liivsavimoreen. Lainjal moreentasandikul on vettkandvateks seteteks moreenisisesed liiva- ja kruusakihid ning läätsed. Veekiht toitub peamiselt sademetest. Maardla plokkide 1 aT ja 2 aR kasulik kiht koosneb peeneteralisest liivast (peensusmoodul keskmiselt 2,0), milles sisaldub keskmiselt 7,0% kruusa (Ø 5-10 mm), 13,8% veeriseid (Ø 10-70 mm) ja 5,4% munakaid (Ø > 70 mm). Materjali keskmine tolmu ja saviosakeste (<0,005 mm) sisaldus on 6,7%, orgaanika sisalduse määrangul on proovid etalonist heledamad. Proovide lõikes varieerub väga peene- kuni jämedateralise liiva jämepurru (Ø>5 mm) sisaldus 0,5-66% ja tema külmakindlusmark on 25 ning veeimavus 1,50%. Käesoleva uuringuga kavatsetakse selgitada Laguja II uuringuruumis liiva- kruusalasundi levikut, materjali kvaliteeti ja keskkonnatingimusi. Materjali kvaliteedist sõltuvad selle kasutusvõimalused. Seni on Laguja karjääri materjali kasutatud ehituses ja teede ehituses. 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmetest Setendite uurimiseks kavatsetakse Laguja uuringuruumi teenindusalale rajada kuni 20 kaevandit. Juhul kui kaevanditega kasulikku ei läbita ja materjali terastikuline koostis võimaldab seda puurida, rajatakse kaevandite asukohtadesse sügavamad puuraugud. Kaevanditest ja puuraukudest saadud materjalist võetakse proovid terastikulise koostise määramiseks, jämepurrurikka materjali korral ka proovid killustiku valmistamiseks ja selle katsetusteks. Peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist kaevandid ja puuraugud likvideeritakse (täidetakse pinnasega ja tihendatakse) ning ümbrus korrastatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomanik. Uuringupunktide rajamise alad tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbrus (40 m ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:1000. Välitööde tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras puuragregaati ja ekskavaatorit. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna kaevandid ja puuraugud likvideeritakse kohe peale proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist, on välistatud uuringu negatiivne keskkonnamõju looduskeskkonnale. Uuringud toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid. Geoloogiline uuring kuni kaevandamise loa taotluse koostamiseni planeeritakse läbi viia viie aasta jooksul peale geoloogilise uuringu loa väljaandmist. Geoloogilise uuringu ajakava on prognoosne ning ettenägematutel põhjustel võib muutuda. Ettevalmistused välitöödeks – 7 kuud; välitööd (topogeodeetiline mõõdistamine, kaevandite rajamine, proovide ettevalmistamine laboratooriumi saatmiseks) – 12 kuud; laboratoorsed uuringud – 5 kuud; uuringu- materjali töötlemine, aruande koostamine – 8 kuud, uuringuaruande kinnitamine – 4 kuud. Välitööde kalenderplaan sõltub ekskavaatoriteenust pakkuvate firmade töögraafikust, ilmastikust, uuringupunktidele juurdepääsude rajamisest töö tellija poolt jms. Geoloogilise uuringu keskkonnamõjust. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 28 lõike 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lõige üks täpsustab, et lisaks MaaPS § 28 lõikes 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise, müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Geoloogilise uuringu käigus kasutatav tehnika (ekskavaator, puuragregaati kandev veok) peab olema läbinud tehnilise ülevaatuse, st et masinate tehniline seisund on kontrollitud ja vastab kehtestatud normatiividele. Tehnilise seisundi hindamisel lähtutakse 13.06.2011 vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ja määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Müra. Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (Atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Geoloogiline uuring viiakse läbi tööpäevadel päevasel ajal. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra piirväärtus päevasel ajal elamu- ja rohealadel (II kategooria alad) 60 dB. Geoloogilisel uuringul kasutatava tehnika (diiselmootoril töötava ekskavaatori) müratase võib tootjatehaste andmetel ulatuda masinast (punktmüraallikast) ligikaudu 10 m kaugusel kuni 80 dB-ni. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist arvutatakse järgneva valemi abil: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus: Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Alljärgnevas tabelis on esitatud mürataseme muutus sõltuvalt müraallikast tingimusel, et müratase müraallikast 10 m kaugusel on 80 dB. Kaugus punktmüraallikast, m Müratase, dB 100 60 200 54 300 50 400 48 500 46 Laguja II uuringu puhul jääb lähim elamu ligikaudu 0,2 km kaugusele, st piisavale kaugusele, et kavandatava uuringuga kaasnev lühiajaline müra sealset elukeskkonda negatiivselt ei mõjuta. Õhusaaste. Tehnilise ülevaatuse käigus mõõdetakse masinate mootorite poolt tekitatavate heitgaaside koostist ja kogust ning ülevaatuse läbimiseks peavad need vastama Euroopa Liidus kehtestatud piirnormidele. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse tehnilise ülevaatuse läbinud ekskavaatorit ja veokit. Kuna uuritav pinnas on looduslikult niiske, siis täiendavat õhusaastet (tolmuheidet) ei teki kaevandite ja puuraukude rajamisel ega likvideerimisel. Vibratsioon, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna reostus. Geoloogilise uuringuga vibratsiooni ei kaasne – ei viia läbi lõhkamisi. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on tehnikale (kasutatavale ekskavaatorile) seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Uuringu mõju pinnasele ja põhjaveele. Geoloogilise uuringu välitöödel kasutatav tehnika on korras (läbinud tehnilise ülevaatuse), uuringu käigus ei kasutata keskkonda reostavaid aineid – seega ei ole võimalik geoloogilise uuringu käigus vee ega pinnase saastumine. Uuringutega ei kaasne katsepumpamisi – põhjaveetaset ei mõjutata. Geoloogilise uuringu mõjust Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 võrgustiku lähim loodusala Elva maastikukaitsealal jääb uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 2 km kaugusele lääne poole. Arvestades geoloogilise uuringu negatiivse mõju puudumist juba lähiümbrusele, puudub uuringul igasugune puutumus Natura võrgustiku alaga. Vastavalt Maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Kaevanditest ja puuraukudest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse kaevandisse või puurauku tagasi. 19.12.2025 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Tellija: Koit Lattik /allkirjastatud digitaalselt/ K-Kaeve OÜ juhatuse liige [email protected] tel 5134647  Laguja II uuringuruumi teenindusala  Varesepalu oja Plokk 2 aR nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 Nr X Y 101.7 84.4 Etsaste 1 6451005,09 645115,39 Väike-Umbjärv 2 6450948,16 645118,87 Plokk 2 aR 52801:012:0596 3 6450895,36 645119,37 Väike-Kotka 52801:012:0625 4 6450839,42 645116,22 52801:012:0595 Kotka 52801:012:0523 Laguja karjäär Sassimäe 5 6450790,43 645110,10 53.6 J 6 6450744,59 645052,01 VA EL 97.0 12 7 6450672,10 645014,77 v 6451000 v v v 1 Lag 8 6450678,72 644977,03 Laguja II 101.4 644800 Sassi uja o uuringuruumi K 9 6450702,38 644894,45 109.0 ot 50.3 ka teenindusala Kääni tee 2 10 6450791,09 644844,63 ja Plokk 4 aT Laguja 52801:012:0652 Kotkamäe Pa 1 80,77 Pa 2 11 6450905,62 644885,51 liivamaardla a ja oj 90.4 11 v 80,37 12 6450997,97 644889,32 Ilu 0,6 v v 3 1,4 0,0 Lagu sa 3,0 52801:012:0523 oja Laguja karjäär Pindala 7,02 ha 83.7 Pa 6 81,17 Plokk 1 aT 4 Ketneri Laguja 116.8 Plokk 2 aR 0,0 Pa 4 9,6 78,87 Pa 3 10 v 0,0 v 78,47 v LEPPEMÄRGID 65.2 8,0 0,0 5 1 2 10,0 5280 1:001 :0604 Pa 6 81,17 Laguja II uuringuruumi 52801:012:0523 Katastriüksuse tunnus, (K otka-L 0,0 teenindusala piir, Alus: Eesti Baaskaart, leht 5432, 5414 epiku tee L 1) 9,6 Pa 7 6 Laguja karjäär lähiaadress, piir 83,87 nurgapunkt, nr v 6450700 9 v 0,0 13,0 v v6450700 4 3 Laguja livamaardla nr 739 ploki Kavandatud uuringupunkti 645100 644800 7 (puurauk, kaevand) orienteeruv asukoht 8 1 aT piir, number ja varu kategooria Pa 2 Plokk 4 aT Varasema geoloogilise uuringu puurauk, nr LAGUJA II UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN 80,37 Graafiline lisa 1 Laguja liivakarjääri 0,0 Suudme abs. kõrgus, m M 1:5000 0m 100 m mäeeraldise piir 3,0 Kattekihi paksus, m 52801:001:0228 Kasuliku kihi paksus, m Töö: Laguja II geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine Töö nr 25-922 li tee) Koolipõllu Laguja liivakarjääri mäeeraldise Geodeetilise võrgu punkt Elva-Kints 52801:012:0625 0 50 100 200 m Sassimäe Geodeetilise võrgu punkt Laguja teenindusmaa piir Asukoht: Tartu maakond, Nõo vald, Laguja liivamaardla vid nr 16075 83 (22158 Tellija: K-Kaeve OÜ Aadress: Ändi tee 16, Tüki küla Tartu Tartumaa 61411 Tellija esindaja: Koit Lattik Geodeetilise võrgu punkt Laguja Märkus: Laguja maardla piir on kajastatud ülevaatekaardil. vid nr 16076 e-mail: [email protected]; tel 5134647 2:05 Kasutatud materjalid: 52801:01 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Detsember Laguja liivakarjääri kaevandamise loa nr L.MK/322738 juurde kuuluva mäeeraldise plaan. Liiva 41, 50303, Tartu 2025 Laguja maardla piirid Maa- ja Ruumiametist. Alus: põhikaart Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendusest. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] ja toimetas: /allkirjastatud digitaalselt/ Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. tel. 5104753  GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi: K-Kaeve OÜ 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Ändi tee 6, Tüki küla 14540289 Tartu linn Tartu maakond 61411 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Laguja liivamaardla 2.2. Maardlaosa nimetus: - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 739 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Laguja II 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Tartu maakond, Nõo vald, Laguja karjäär mü (52801:012:0523) 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 7,02 4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: liiv, kruus 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus 4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid ja ühik; 300 tuh.m3 keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 20 tuh.m3 5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ teostaja 5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303 6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne iseloom ja maht tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, m: kuni 15 6.3. Puuraukude arv: kuni 20 6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: 20 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine uuringupunktides 6.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline mõõdistamine, proovid materjali terastikulise koostise, kruusa puhul ka purunemiskindluse (LA katse) määramiseks 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat 7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [-] /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Koit Lattik K-Kaeve OÜ juhatuse liige