Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Päästeamet [email protected] Terviseamet [email protected] Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Enefit Industry AS [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] 08.01.2026 nr 7-6/4-1 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Alutaguse Vallavalitsus algatas 07.08.2025 korraldusega nr 434 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringuala hõlmab Mäetaguse aleviku Peenemaa (13001:001:1407), Tervise tn 9 (49802:002:0552) ja osaliselt Tervise tänav L1 (49802:002:0549) katastriüksuseid. Planeeringuala suurus on ca 4,4 ha. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Eksora SV OÜ. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Peenemaa maaüksuse alal elamute ehitamine. Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Peenemaa maaüksusest 13 krunti: krundid nr 1-10 elamute ehitamiseks, krunt nr 12 tänavamaale (sõidutee), krunt nr 14 tänavamaale (kergliiklustee) ja krunt nr 15 jääb maatulundusmaaks (metsamaaks). Planeeringualasse jäävast Tervise tn 9 maaüksusest moodustatakse kaks krunti: krunt nr 11 elamu ehitamiseks ja krunt nr 13 tänavamaale (sõidutee). Planeeringualasse jääva Tervise tänava maaüksuse (Tervise tänav L1, 49802:002:0549) piire ei muudeta. Uueks tänavamaaks planeeritud krundid võimaldavad ühenduse loomist Pargitaguse tänava ja Tervise tänavaga ringistades seeläbi varem planeeritud ning seni tupikuna olnud tänava(maa)d. Detailplaneering on kooskõlas valla üldplaneeringu põhimõtetega ja tingimustega. Planeerimisseaduse § 133 lõike 1 alusel esitame Mäetaguse aleviku Saare kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Ruum Raamis OÜ, töö nr 025-25) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Talistu Geoinfospetsialist +372 33 66 924, +372 56 203 048 [email protected] Tartu mnt 56 Iisaku alevik Tel: 3 366 901 Reg. nr: 77000281 Alutaguse vald E-post: [email protected] a/a: EE882200221068420618 41101 Ida-Virumaa Swedbank  Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering Töö nr 025-25 Versioon 14.11.2025 nr 21004060 Jaana Veskimeister Projektijuht-planeerija Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363) Alutaguse Vallavalitsus Planeeringu koostamise korraldaja EKSORA SV Osaühing Planeeringu koostamisest huvitatud isik Ruum Raamis OÜ Mob: +372 5698 3956 [email protected] Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering Sisukord SELETUSKIRI.............................................................................................................................................................. 5 1. . PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK .............................................................................................. 5 2. . OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................................. 6 2.1 Planeeringuala kirjeldus .................................................................................................................................. 6 2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ................................................................................................................... 7 2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................................ 9 2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja valiku kaalutlused ning põhjendused ................................................................................................................ 11 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................... 12 3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 12 3.2 Kruntide hoonestusala................................................................................................................................... 12 3.3 Kruntide ehitusõigus....................................................................................................................................... 12 3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................................ 13 3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ...................................................... 14 3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ....................................................................................... 14 3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .......................................................................................................... 15 3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................ 15 3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................................... 16 3.7.3. Soojavarustus ............................................................................................................................................. 17 3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................................. 18 3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................................... 19 3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................... 20 3.10 Keskkonnatingimuste seadmine................................................................................................................. 20 3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine .............................................................................................................. 20 3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ................................................................................................. 21 3.10.3 Jäätmed .................................................................................................................................................... 22 3.10.4 Energiatõhusus .......................................................................................................................................... 22 3.10.5 Radoon ...................................................................................................................................................... 22 3.10.6 Insolatsioon ................................................................................................................................................ 23 3.10.7 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................................... 23 3.11 Servituudi seadmise vajadus ...................................................................................................................... 25 3.12 Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 25 3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................... 25 3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ...................................................................................................... 26 KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ......................................................................... 29 JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID ........................................................................................................................ 31 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 5 SELETUSKIRI 1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk Planeeringu koostamisel on aluseks Alutaguse Vallavalitsuse 07.08.2025 korraldus nr 434 „Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine“. Planeeringualaks on maaüksused Peenemaa (13001:001:1407) ja Tervise tn 9 (49802:002:0552) ning osaliselt maaüksus Tervise tänav L1 (49802:002:0549). Planeeringuala pindala kokku on 44 749 m². Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Peenemaa maaüksuse alal elamute ehitamine. Detailplaneeringu lahendusega tuleb kaaluda Pargitaguse tänava ja põhjapoole kavandatud Tervise tänava ühendamist ning kogu piirkonna tervikliku liikluskorralduse lahendamist. Lahenduse koostamisel on arvestatud ja asjakohasel juhul ning asjakohases sisus kasutatud järgmisi dokumente: ⚫ „Alutaguse valla üldplaneering“ (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285); ⚫ “Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustav detailplaneering” (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 30.11.2016 otsusega nr 170); ⚫ „Pargitaguse detailplaneering“ (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 29.11.2007 määrusega nr 66, tunnistatud osaliselt kehtetuks Mäetaguse Vallavolikogu 24.11.2022 otsusega nr 76 Kooli tn 8 ja Kaevu tee katastriüksuste osas); ⚫ “Mäetaguse aleviku Tervise tänava elamupiirkonna detailplaneering“ (algatatud Alutaguse Vallavalitsuse 28.03.2024 korraldusega nr 127); ⚫ „Alutaguse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2025-2037“ (kinnitatud Alutaguse Vallavolikogu 29.05.2025 määrusega nr 89); ⚫ Planeerimisseadus ning teised kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid ja standardid. Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Ida-Viru GEO OÜ septembris- oktoobris 2025 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 3254-09-25). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava on 1:500. Planeeringuala jääb osaliselt Mäetaguse Vallavolikogu 30.11.2016 otsusega nr 170 kehtestatud “Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustava detailplaneeringu” alale. Peenemaa katastriüksusel asuva kergliiklustee, Tervise tn 9 ja Tervise tn L1 katastriüksuste osas kehtib Mäetaguse Vallavolikogu 29.11.2007 määrusega nr 66 kehtestatud “Pargitaguse detailplaneering”. „Pargitaguse detailplaneeringu“ kirdeosa alal on Alutaguse Vallavalitsuse 28.03.2024 korraldusega nr 127 algatatud ka uus detailplaneering - “Mäetaguse aleviku Tervise tänava elamupiirkonna detailplaneering“ . “Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustava detailplaneeringu” planeeringualad on määratud rajatavate puuraukude ja šurfide ümber ringikujuliselt, kus keskpunkt on määratud koordinaatidega (L-Est süsteemis) ja raadius on 300 m, st planeeringualad haaravad enda alla maa-ala 6 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering keskpunktist 300 m raadiuses. Peenemaa maaüksusele ulatub surfi nr 143 (tuulutusšurf, jääb Mäetaguse metskond 124 katastriüksusele) 300 m raadius, kuid ühtegi ehitist ja maakasutuse muutust Peenemaa maaüksuse alale ei ole kavandatud. Tervise tn 9 katastriüksusele (kehtivas detailplaneeringus pos 9) on antud ehitusõigus viie hoone (1 põhihoone ja 4 abihoonet) ehitamiseks. Maksimaalne lubatud kõrgus põhihoonel on 8,5 m (kuni kaks korrust) ja abihoonetel 6 m (üks korrus). Suurim lubatud täisehitus on 25%. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud (maakorraldustoimingud on läbi viidud, kuid maaüksus on hoonestamata). Tervise tn 9 katastriüksuse teenindamiseks ei ole välja ehitatud juurdepääsu ega tehnovõrke. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks 1. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses sõlmitavad lepingud. 2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala kirjeldus Planeeringuala hõlmab Mäetaguse alevikus maaüksuseid: ⚫ Peenemaa (13001:001:1407, maatulundusmaa 100%, pindala 40 263 m²); ⚫ Tervise tn 9 (49802:002:0552, elamumaa 100%, pindala 3 618 m²); ⚫ osaliselt Tervise tänav L1 (49802:002:0549, transpordimaa 100%, planeeringualas 868 m²). Planeeringuala piirneb: ⚫ põhja ning ida poolt Pargitaguse elamupiirkonnaga; ⚫ lõuna poolt Karikakra maaüksusega (13001:001:1408, maatulundusmaa 100%, pindala 37 765 m²); ⚫ lääne poolt Mäetaguse metskond 124 maaüksusega (49802:002:0636, maatulundusmaa 100%, pindala 251 880 m²); ⚫ kirde poolt Mäe maaüksusega (49802:002:0482, üldkasutatav maa 100%, pindala 39 148 m²). Peenemaa maaüksus on hoonestamata. Ligikaudu pool maaüksusest on varasemalt olnud metsamaa (raie on tehtud 2023/2024 talvel), planeeringu koostamise ajal on tegemist rohumaaga, kus kasvavad üksikud puud ja põõsad. 1 Detailplaneeringu osaline muutmine läbi uue detailplaneeringu koostamise on võimalik vaadates koosmõjus planeerimisseaduse § 140 lõigetes 2, 7 ja 8 sätestatut. Planeerimisseadus § 140 lg 7 sätestab, et detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama p laneeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Teiseks sätestab planeerimisseadus § 140 lg 8, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatu d detailplaneering kehtetuks. Planeerimisseaduse § 140 lõike 2 järgi võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Vaadates sätteid oma vahelises koosmõjus, tuleb järeldada, et „sama planeeringuala“ tähistab just seda maa-ala osa, mille kohta soovitakse koostada uus detailplaneering. Kui uus detailplaneering kehtestatakse, muutub varasem detailplaneering kattuvas osas kehtetuks. Oluline on , et varem kehtestatud detailplaneeringust kehtima jääv osa oleks endiselt terviklahendusena elluviidav. Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 7 Maaüksuse põhjaosa läbib kergliiklustee (Matkaraja tee nr 4980182) koos selle äärde rajatud välisvalgustusega. Maapinna reljeef on tasane, keskmine kõrguste vahemik on 57,50-58,50 m/abs (väike langus on edela suunas). Maaüksust läbib kagu-loode suunaliselt pinnastee. Tervise tn 9 maaüksus on samuti hoonestamata rohumaa, kus kasvavad samuti üksikud puud ja põõsad. Maapinna keskmine kõrgus on ligi 59 m/abs. Ka Tervise tänav L1 on rohumaa, kuhu kehtiva detailplaneeringu kohaselt ei ole (veel) sõiduteed rajatud. Tänavamaale jääb veetorustik. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on võimalik nii avaliku kasutusega Karja teelt (nr 4980147) läbi Karikakra (13001:001:1408) maaüksuse kui ka munitsipaalomandis oleva Pargitaguse tänava (49802:002:0574) kaudu. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud 17.09.2025) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualal ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte. Planeeringuala puhul ei ole tegemist altkaevandatud alaga. Stabiilsushinnangu 2 alusel on tegemist tervikuga, püsivuse klass on "püsiv". Hinnangus on öeldud, et püsiv maa paikneb kaevanduse mäeeraldisel, kui maavara selle all on jäänud väljamata ja see püsib tervikul. Hoidetervik on jäetud mõne rajatise või ehitise hoidmiseks. Jääktervik aga on jäetud sellel juhul, kui maavara osutus kaevandamiskõlbmatuks (geoloogilised rikked, mahakantud varu jne). Püsiva maa korral ei teki maa vajumist. Piirangud kasutamiseks puuduvad. Planeeringuala kattub Eesti põlevkivimaardla Estonia kaevevälja maardlaosa (maavarade registri registrikaart nr 36) põlevkivi aktiivse tarbevaru 1. plokiga ning asub Estonia kaevanduse mäeeraldisel (kaevandamisloa nr KMIN -054, loa omaja Enefit Industry AS, luba kehtib kuni 10.08.2049). Käsitletav piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega alal 3. Olemasolevalt tehnovõrkude ühendused puuduvad. Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt nähtav joonisel nr 2. 2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus Planeeringuala asub Mäetaguse aleviku keskusest läänesuunas varem planeeritud 4 Pargitaguse elamupiirkonna kõrval. Mäetaguse alevikus on olemas kõik vajalikud teenused: lasteaed, põhikool, vallavalitsuse teeninduspunkt, hoolekeskus, kauplus, rahvamaja, raamatukogu, noortekeskus, päästekomando. Mõisakompleksis tegutseb spaa ja hotell. Lähim maakonnakeskus Jõhvi, kus on olemas kõik maakonnakeskusele vajalikud teenused, jääb planeeringualast u 20 km kaugusele. 2 https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/PK_altkaev_alade_selgitus.pdf 3 Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus 1: 400 000. 4 2007 kehtestatud Pargitaguse detailplaneeringu alusel 8 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering Mõjuala on 2007 aastal kehtestatud „Pargitaguse detailplaneeringuga“ kavandatud elamupiirkonnaks, kuid ei ole veel välja ehitatud. Käesoleva planeeringu koostamise ajal on hoonestatud või hoonestamisel 5 maaüksused, mis jäävad Peenemaa maaüksusest ida- ja kagusuunda: Pargitaguse tn 1, Pargitaguse tn 3, Pargitaguse tn 4, Pargitaguse tn 5, Pargitaguse tn 6, Pargitaguse tn 10, Pargitaguse tn 12, Pargitaguse tn 13 ja Pargitaguse tn 14. Kehtiva „Pargitaguse detailplaneeringu“ kohaselt on elamupiirkonna hoonestus kavandatud kuni kahekorruselisena. Igale planeeritud elamukrundile on lubatud rajada kuni viis hoonet (üks elamu ja kuni neli abihoonet). Elamu lubatud katuseharja kõrgus on kuni 8,5 m, abihoonetel kuni 6 m; katusekalle peab jääma vahemikku 15-45 kraadi. Täisehitus on lubatud kuni 25%. Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole. Lubatud katusetüübid on viilkatus kahepoolse viiluga; täiskelpkatus või püramiidkatus. Kui põhihoone on viilkatusega, siis on abihoonetel lubatud ka ühepoolse viiluga viilkatus. Katuste kattematerjalina on nõutav kasutada katusekive, katusekivi imitatsiooniga (musta -, halli või tumepruuni värvi) profiilplekki või muud materjali, mis ühtib ala kontaktvööndis kasutavate materjalidega. Välisviimistlusmaterjalina tuleb kasutada hoonetel põhiliselt kas puitu, krohvi või kivimaterjale. Keelatud on kasutada plast - või (profileeritud) metallvoodrit ning intensiivseid/erksaid (tehismaterjalile iseloomulikke) värve. Täiendava arhitektuurinõudena peab, arvestades muinsuskaitsealuse Mäetaguse mõisapargi lähedust, planeeritava hoonestuse rajamisel arvestama ehitiste sobivusega ümbritseva miljööga. Piirete tüüpidest on lubatud võrkaed hekkidega kombineeritult, maksimaalse kõrgusega 1,5 m või hoone arhitektuuriga sobiv lippaed maksimaalse kõrgusega 1,2 m; lubamatud on plank - või plekkaiad jm sobimatud piirdetüübid. Tänavamaale eraldi kõnniteed planeeritud ei ole. Koostamisel olev “Mäetaguse aleviku Tervise tänava elamupiirkonna detailplaneering“ näeb varasemalt kehtestatud detailplaneeringu alal ette ümberkruntimise. Moodustatavad uued krundid jäävad suurusjärku 2 000 m², mõned sellest väiksemad, mõned suuremad. Lubatud hoonete arv on kolm (üks elamu ja kuni kaks abihoonet) ehitisealuse pinnaga kokku 300 m². Hoonete lubatud kõrgus on kuni 7,5 m. Tänavamaale eraldi kõnniteed planeeritud ei ole. Planeeringualast lõuna- ja läänesuunda jäävad metsaalad, sh asub läänes, Mäetaguse metskond 124 maaüksusel tuulutusšurf. Loodest piirneb planeeringuala Mäetaguse terviserajaga (5 km, 3,3 km, 0,7 km, 1,1 km, 2 km, 1 km rollerirada), mille teenindamiseks on rajatud ka parklad. Terviserada on ühendatud u 0,5 km kaugusele loodesse jäävate Mäetaguse mäe valgustatud suusa-, rolleri- ja liikumisradade ning discgolfi pargiga ja ka idasuunda jääva Mäetaguse mõisapargiga läbides nii käesolevat planeeringuala kui Pargitaguse elamupiirkonda. Planeeringu mõjualas ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte. Samuti ei jää lähedusse Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähimad mälestised on u 100 m kaugusele idasuunda jäävad Mäetaguse mõisa park ja pargis asuvad Mäetaguse mõisa hooned. Mäetaguse alevikus on välja ehitatud ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon, millega on võimalik liituda. Samuti on Pargitaguse elamupiirkonnaga seoses lähedusse rajatud elektri- ja sidetaristu. Planeeringuala asukoht ning mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed on kajastatud joonisel nr 1. 5 EHR andmetel väljastatud ehitusload Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 9 2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakoha ne strateegiline planeerimisdokument on „Alutaguse valla üldplaneering“ (2020). Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) on kehtestatud „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“, kuid kuna maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel ja Alutaguse vallas on uus üldplaneering kehtestatud, lähtutakse strateegiliste planeerimisdokumentide vastavuse hindamisel ainult valla üldplaneeringust. „Alutaguse valla üldplaneeringu“ kohaselt (vt skeem 1) asub planeeringuala kompaktselt asustatud alal, kus maakasutuse juhtotstarve on osaliselt keskuse maa-ala ja osaliselt maatulunduse maa-ala. Planeeringuala jääb Mäetaguse-Uhe väärtuslikule maastikule, kuid ei jää rohelise võrgustiku alale. Skeem 1. Väljavõte „Alutaguse valla üldplaneeringu“ maakasutuse kaardist. Planeeringuala on markeeritud punase joonega. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve annab edaspidise maakasutuse põhisuuna. Keskuse maa-alal on tihedalt läbi põimunud elamu, ühiskondlike ehitiste, äri, puhke ja vaba aja veetmise ning muude keskusesse sobivate maakasutuste juhtotstarbega maa-alad. Keskuse maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või sadama maa-ala. Üldplaneeringuga ei ole määratud otstarvete osakaalu. Vastavalt kasutusotstarbele määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. Elamu maa-ala on alaliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa. Elamu maa -ala on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa. Alutaguse vallas on elamutüübiks üksikelamu. Maatulunduse maa-ala on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Üldplaneeringu kohaselt võib maa-alale anda muu kasutusotstarbe (kõrvalotstarbe) kuni 40% ulatuses. Peenemaa katastriüksuse pindala on 40 263 m², millest 40% on 16 105 m². Üldplaneeringukohase keskuse maa-ala pindala on 17 590 m². Arvestades üldplaneeringust tulenevat lubatud kõrvalotstarbe 10 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering tingimust, võib ligikaudu 33 695 m² kavandada elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Elamukruntide teenindamiseks tuleb moodustada eraldi transpordimaa sihtotstarbega maaüksused. Üldplaneeringus on rõhutatud, et uute elamualade planeerimisel tuleb lähtuda sellest, et uued maaüksused tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Kavandatav elamukruntide osakaal tagab üldplaneeringus nõutud tingimused , teede struktuur on kavandatud optimaalne ja seotud olemasolevate ning varem planeeritud lahenduses kavandatud teedega; tehnovõrkude lahendus on seotud olemasoleva ja varem planeeritud lahendusega, mistõttu on detailplaneeringu lahendus kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud üldplaneeringuga kompaktse asustusega alal ette nähtud järgmiste maakasutus- ja ehitustingimustega: ⚫ Katastriüksuse moodustamisel on lubatud väikseim suurus alevikes 1 500 m²; ⚫ Suurim lubatud ehitisealune pind on 20% krundi pindalast; ⚫ Suurim lubatud harjakõrgus on kuni 7,5 m. Lubatud on maapinna täitmine kuni 1 m, mille korral on suurim lubatud harjakõrgus kuni 6,5 m; ⚫ Uushoonestus peab arvestama mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud keskkonda, st hoonestusjoont, mahtu, katusekuju, viimistlusmaterjale; ⚫ Piirdeaia lubatud kõrgus on 1,2 m ja üldjuhul peab see olema poolläbipaistev. Piirdeaed peab sobima hoone arhitektuuriga ja piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Erandina on lubatud piirdeaia kõrgus kuni 1,5 m, kui piirkonnas on varasemalt selliseid rajatud. Üldjuhul on lubatud ka kuni 2 m kõrguste hekkide rajamine. Igasuguse piirdeaia püstitamisel on vaja esitada ehitusteatis; ⚫ Esitada tuleb ehitusteatis 5-20 m² hoone ehitamisel. Mäetaguse-Uhe on kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik, kuhu kuuluvad Mäetaguse mõis, alevik, Rajaküla ning neid ümbritsevad põllud. Tegemist on kultuurilis-ajaloolise ja põllumajandusliku maastikuga. Mäetaguse ümbruse iidsele asustusele viitavad mitmed asulakohad ja kultusekivid ning Mäetaguse park. Ajaloolistest objektidest on silmapaistev Mäetaguse kalmistu, kus asuvad mälestuskivid hukkunud Balti pataljoni võitlejaile. Looduslik huviväärsus on aleviku loodepiiril kirde-edela suunaline seljak (osa radiaalsete ooside ahelikust), millest Mäetaguse ka oma nime on saanud. Loodusobjektidest on piirkonda ilmestamas suur karstiallikate avanemisala, Uhe kaasik ja dekoratiivsed kadakad Mäetaguse vahtkonnas. Maakasutus- ja ehitustingimused väärtuslike maastike säilimiseks on üldplaneeringus määratud vastavalt maakonnaplaneeringule. Lisaks on kohalikest oludest tulenevalt täpsustatud maakasutustingimusi. Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused kompaktse asustusega alal on järgmised (välja toodud asjakohased): ⚫ Ehitustegevuses tuleb järgida hoonestus- ja ehitustavasid ning soodustada hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist; ⚫ Elektrikilpide, antennide ja muude tehniliste seadmete (sh õhksoojuspumpade) ja juhtmete paigaldamine hoone tänavapoolsetele fassaadidele, nende ette ning tänavaruumist hoone vaadet kahjustavatele kohtadele katusel, ei ole lubatud; ⚫ välisviimistluses tuleb kasutada traditsioonilisi värvilahendusi; Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 11 ⚫ Uushoonestus tänavafrondis peab tervikuna paiknema ümbritsevate hoonetega samal ehitusjoonel, hoonete kõrgus ja arhitektuurne lahendus peavad sobima naaberhoonetega; ⚫ kontrastiprintsiibil rajanevate kujundusvõtete kasutamine väärtuslike maastike kompaktse asustusega aladele uusehitiste projekteerimisel ei ole lubatud. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud väärtuslike maastike asjakohaseid tingimusi. Üldplaneeringu järgi peab vähemalt 10% krundi pindalast moodustama kõrghaljastus. Kui krundil puudub kõrghaljastus või seda on vähem kui 10% krundi pindalast, tuleb rajada haljastus selliselt, et see täidaks krunti vähemalt 10% ulatuses. Planeeringulahendus näeb ette kesise kõrghaljastusega aladel selle rajamise. Uushaljastuses tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke liike . 2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja valiku kaalutlused ning põhjendused Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele ja vastavusele liigilt üldisemale planeeringule (esitatud peatükis 2.3). Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused on kokkuvõtlikult järgmised: ⚫ luua võimalus varem planeeritud elamupiirkonna laiendamiseks; ⚫ elamupiirkonna laiendamisel on arvestatud, et osa Peenemaa maaüksusest säiliks maatulundusmaana (metsamaana); ⚫ elamu maa-alal näha ette üldplaneeringus elamu maa-aladel lubatud kasutusviis, st üksikelamute ehitus; ⚫ kavandada lahendus varem kehtestatud ja koostamisel oleva detailplaneeringu ning üldplaneeringu asjakohaseid põhimõtteid järgides. Planeeringulahenduse valiku tegemisel on lähtutud: ⚫ elamukruntide moodustamisel on arvestatud piirkonnale iseloomuliku struktuuri ja suurusega, st kavandatud on üldplaneeringus minimaalsest lubatud krundi suurusest suuremad krundid; ⚫ maatulundusmaana (metsamaana) säiliv ala on planeeritud Mäetaguse metskond 124 ja Karikakra maaüksuste poolsele küljele, et tekiks terviklik üldplaneeringus ette nähtud metsamaa ala, olles samaaegselt puhver elamute ja olemasoleva metsa vahel; ⚫ ehitusõiguse määramisel on arvestatud koostamisel oleva detailplaneeringu ja üldplaneeringu põhimõtetega (hoonete kõrgus, hoonete arv), et lahendus oleks kooskõlas ajakohaste nõuetega; ⚫ hoonestusala ulatuse ja arhitektuursete nõuete määramisel on arvestatud kehtiva detailplaneeringu põhimõtetega, et tekkiv piirkond oleks maksimaalselt ühtne; ⚫ krundistruktuuri ja tänavavõrgu loomisel on arvestatud optimaalse lahendusega ühendamaks Pargitaguse ja Tervise tänav, st kavandatud tänav on planeeritud varem planeeritud tupiktänavaid ühendav, et tekiks terviklik ringistatud tänavavõrk ning ristumine kergliiklusteega oleks ainult ühes kohas; ⚫ ohutuks liiklemiseks planeeringuala läbival kergliiklusteel on määratud liiklust rahustavad meetmed sõiduteel liiklejatele, st ette on nähtud kergliiklusteega ristumine lahendada tõstetud ülekäiguna. 12 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Peenemaa maaüksusest 13 krunti: krundid nr 1-10 elamute ehitamiseks, krunt nr 12 tänavamaale (sõidutee), krunt nr 14 tänavamaale (kergliiklustee) ja krunt nr 15 jääb maatulundusmaaks (metsamaaks). Planeeringualasse jäävast Tervise tn 9 maaüksusest moodustatakse kaks krunti: krunt nr 11 elamu ehitamiseks ja krunt nr 13 tänavamaale (sõidutee) . Planeeringualasse jääva Tervise tänava maaüksuse (Tervise tänav L1, 49802:002:0549) piire ei muudeta. Kruntide planeeritud sihtotstarbed ja kasutamise otstarbed on toodud ptk -s 3.3. Kruntide moodustamine ja maakasutus on näidatud joonisel nr 3. Planeeritud kruntide alusel moodustatavate katastriüksuste pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise käigus. 3.2 Kruntide hoonestusala Planeeritud kruntide hoonestusala on krundi osa, mille piiresse peab jääma ehitusõigusega lubatud hoonestus ja võimalikud rajatised. Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud varem planeeritud põhimõtetest (hoonestusala kaugus krundi piiridest 5 m) ja tuleohutusnõuetest. Kruntide hoonestusalad on antud ulatuslikumad kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse ja rajatiste paiknemist ning kuju. Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3. 3.3 Kruntide ehitusõigus Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Ehitusõiguse kohaselt nähakse kruntidel nr 1-11 ette elamukomplekside ehitamine (elamu ja abihooned), kruntidele nr 12 ja 13 on planeeritud juurdepääsutee, krun t nr 14 on moodustatud olemasolevale kergliiklusteele, krun dil nr 15 säilib maatulundusmaa (metsamaa). Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku põhi - ja abihoonetele, sh ei tohi elamu ehitisealune pind ületada 200 m² ning vähemalt üks abihoone on lubatud väikehoonena (ehitisealune pind alla 20 m², kõrgus alla 5 m). Ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks on lubatud rajatiste ehitamine (nt laste mänguatraktsioonid, grillmaja, lehtla, kasvuhoone vmt). Rajatiste arvu ei määrata, küll tuleb jälgida arhitektuurse terviklahenduse sobivust ning asjaolu, et täisehitus koos hoonetega ei ületaks 25% krundi pindalast. Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 13 Planeeritud hoonete suurim lubatud kõrgus (kuni 7,5 m) on lubatud olemasolevast maapinnast. Kui hoonealust pinda soovitakse tõsta (lubatud on kuni 0,5 m), tuleb see lugeda hoone kõrguse hulka ja sel juhul on suurim lubatud harjakõrgus kuni 7,0 m. Ehitusõiguse hoonestus ja võimalikud maapealsed rajatised tuleb projekteerida ning ehitada hoonestusala piirides. Planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarbed 6 on järgmised: ⚫ Krundid nr 1-11: 100% üksikelamu maa (EP); ⚫ Krundid nr 12 ja 13: 100% tee ja tänava maa (LT); ⚫ Krunt nr 14: 100% kergliiklusmaa (LK); ⚫ Krunt nr 15: 100% metsamaa (MM). Neile vastavad katastriüksuse sihtotstarbed 7 on: ⚫ Krundid nr 1-11: 100% elamumaa; ⚫ Krundid nr 12-14: 100% transpordimaa; ⚫ Krunt nr 15: 100% maatulundusmaa. Ehitise lubatud kasutamise otstarbed 8 on: ⚫ Krundid nr 1-11: üksikelamu (11101), abihoone (12744); ⚫ Krundid nr 12-14: teed (21100). 3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Uueks tänavamaaks on planeeritud krundid nr 12 ja 13, mi s võimaldavad ühenduse loomist Pargitaguse tänava ja Tervise tänavaga ringistades seeläbi varem planeeritud ning seni tupikuna olnud tänava(maa)d. Olemasolevale kergliiklusteele on moodustatud eraldi krunt nr 14. Planeeritud krundid nr 12-14 on ette nähtud avaliku kasutusega. Juurdepääs planeeritud elamukruntidele nr 1-10 on ette nähtud kavandatavalt uuelt teelt (planeeritud krunt nr 12) sobivalt piirnevalt lõigult. Planeeritud krundi nr 11 juurdepääsu asukoht (kas krundilt nr 13 või Tervise tänav alt) tuleb valida projekteerimisel. Parkimine planeeritud elamukruntidel tuleb lahendada krundisiseselt arvestades kohti vähemalt kolmele sõiduautole. Kruntidele nr 12 ja 13 jääva sõidutee ristumine kergliiklusteega lahendada tõstetud ülekäiguna. Künnise kõrgus, kas sõidukiirusele 30 km/h või 20 km/h määrata projekteerimisel. Kuna tänavamaale (kruntidel nr 12 ja 13) ei ole kõnniteid ette nähtud, siis on soovitatav rakendada kas õueala (20 km/h) või vähendatud sõidukiirust (30 km/h). 6 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 7 Maakatastriseaduse § 18 1 lg 1, lg 5 ja lg 9 8 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” Lisa 14 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering Planeeritud kruntidele nr 12 ja 13 jääv sõidutee tuleb projekteerida koostöös Tervise tänava piirkonna arendusalaga (sõidutee laius, ristmiku lahendus, vertikaalplaneerimine, sh arvestades tõstetud ristumist kergliiklusteega). Sõidutee katend peab olema tolmuvaba. Sõidutee põhimõtteline lahendus kruntidel nr 12 ja 14 ning kruntidele juurdepääsud on graafiliselt nähtavad joonisel nr 3. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. 3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused Planeeritud hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ning piirkonda sobiv , sh arvestades muinsuskaitsealuse Mäetaguse mõisapargi lähedust . Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded: ⚫ Korruselisus: elamul kuni kaks ja abihoonel üks maapealne korrus, lubatud on ka üks maa-alune korrus; ⚫ Katusetüüp: põhimahul viilkatus kahepoolse viiluga, täiskelpkatus või püramiidkatus, põhimahtu võib ilmestada muu katusetüübiga; kui elamu on viilkatusega, siis on abihoonetel lubatud ka ühepoolse viiluga katus; ⚫ Katusekalle: põhimahul 15-45 kraadi, põhimahtu võib ilmestada muu kaldega; ⚫ Katusekatte materjalid: katusekivi, plekk (musta-, halli või tumepruuni värvi) ja muud materjalid, mis ühtivad ala kontaktvööndis kasutavate materjalidega; ⚫ Välisviimistlusmaterjalid: puit, kivi, krohv. Keelatud on kasutada plast- või (profileeritud) metallvoodrit ning intensiivseid/erksaid (tehismaterjalile iseloomulikke) värve; ⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, kuid hoonestus peab asuma piirneva tänavaga risti või paralleelselt ning abihoone peab asuma elamust taga pool; ⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus, sokli kõrgus lubatud kuni 60 cm; ⚫ Hoonekompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama arhitektuurse terviku). Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelide paigaldamine on lubatud üksnes hoonete katuste või fassaadide tasapinnas. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad)). Ehitusprojektis tuleb kajastada ehitustööde ajal vajalike ajutiste ehitiste paiknemine. Ajutised ehitised on valla nõusolekul lubatud püstitada vaid ehitustegevuse ajaks ning juhul, kui on väljastatud põhihoone ehitusluba. Selle eesmärk on vältida konteinerite paigaldamist ja nende suvilateks ümberehitamist. 3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine Planeeringualal kasvavad üksikud puud, mistõttu on planeeringu elluviimise ühe olulise osana vajalik kruntidel ette näha uushaljastus. Olemasolev haljastus on soovitatav säilitada, sest see omab kohest roheefekti ja pakub looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele). Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 15 Krundil nr 15 taastada mets. Haljaspind (roheala) igal elamukrundil peab olema vähemalt 40% krundi pindalast, kõrghaljastuse osakaal (arvestada täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri pindala järgi) sellest vähemalt pool (kõrghaljastuse hulka loetakse ka viljapuud). Elamukruntide õueala haljastus- ja kujunduslahendus antakse vastavalt maaomaniku soovile. Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas levinud puu, põõsa ja püsikute liike. Haljastuse rajamisega vältida invasiivsete liikide teket. Piirdeaedade rajamine on lubatud. Piirdeaedade rajamise soovil on piirete maksimaalne lubatud kõrgus kuni 1,2 m. Kui naabermaaüksuste piirdeaiad on kõrgemad, on lubatud maksimumkõrguseks kuni 1,5 m. Piirded peavad olema vähemalt 50% ulatuses läbi paistvad. Piirdeaed peab sobima hoone arhitektuuriga ja piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Soovitatav on kasutada ka haljaspiirdeid (lubatud kõrgus kuni 2 m). Piirdeaed peab paiknema kohaliku tee servast vähemalt 2,5 m kaugusel (vallavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud ka lähemale, kuid mitte ligemale kui 1,5 m kohalikust teest). Lubamatud on plank- või plekkaiad jm sobimatud piirdetüübid. Sõidukite juurdepääsutee ja parkimisala rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime ja on keskkonda sobiv. Olemasoleva maapinna (reljeefi) suuremahuline muutmine on keelatud. Lubatud on maapinda tõsta hoonealustes osades kuni 0,5 m ja vajadusel juurdepääsutee alal (kruntidel nr 12 ja 13), kus tee kõrgus tuleb projekteerida koos tehnovõrkudega ja vajalik kõrgus täpsustub projekteerimisel, sh arvestada seotust Tervise tänava piirkonna arendusega. Küll on elamukruntidel lubatud soovi/vajaduse korral aedade (hooviala) astmeline kujundamine (võimaldab rikkalikumaid lahendusi, sh luua maastikukujundamise kaudu erinevaid sademevee lahendusi). Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt juurdepääsutee kõrgusest ning hoonestuse ja parkimisalade asukohast. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ja -kruntidele ning teede alale. 3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Tehnovõrkude lahendus tuleb anda koos tänava projekteerimisega, sh koostöös Tervise tänava piirkonna arendusega (tänava ja tehnovõrkude omavahelised ühendused). 3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi Veevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Alutaguse Haldus OÜ tehnilised tingimused liitumiseks vee ja kanalisatsiooniga (välja antud 17.09.2025). Planeeringuala piirkonnas on olemas ühisvee ja -kanalisatsiooni süsteem. Vee- ja kanalisatsioonitrassi liitumine toimub lõikega olemasolevast trassist, mis jäävad Pargitaguse tänava ja Matkaraja tee tänava alale. Joonisel nr 3 on tähistatud kohad vastavalt VLP ja KLP. 16 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering Vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimisel tuleb arvestada, et: ⚫ antud piirkonda võib lähitulevikus veel lisanduda uusarendust; ⚫ iga krundi juurde tuleb paigalda maakraan ja kanalisatsiooni liitumiskaev. Nende asukoht peab olema mitte vähem, kui 1 m krundi piirist väljaspool; ⚫ kõrguste vahest tingituna on vajalik paigaldada lisaks KS (reovee tõste jaam e. ülepumpla). Ülepumpla asukoht tuleb määrata projekteerimisel. Piirkonnas puudub ühissademeveesüsteem, mistõttu tuleb planeeringualal tekkiva sademevee ärajuhtimine ja vajadusel puhastamine lahendada projekteerimisel vastavalt seadusandlusele ja standarditele lokaalselt. Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada igal krundil selle piires nähes ette looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas maastikukujundamise kaudu. Looduslähedaste lahenduste kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte. Samuti on soovitatav sademevesi maksimaalselt kokku koguda ja taaskasutada (nt haljastuse kastmiseks). Vajadusel võib rajada drenaaži. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku , naaber- maaüksustele ning teemaa-aladele on keelatud. 3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus Elektrivarustus Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 503351 (välja antud 24.09.2025, kehtivad kuni 24.09.2027). Planeeringuala elektrivarustus on kavandatud olemasoleva Mäetaguse hooldekodu:(Jõhvi) alajaama fiidri F2 maakaabelliini baasilt . Planeeritud kruntide elektrivarustus on ette nähtud jaotuskilpidest 44430JK (asub Pargitaguse tn 12 ja 14 piiril) ja 44431JK (asub Tervise tn 5 ja 7 piiril) 0,4 kV maakaabelliinid ega (ringtoiteliinidena). Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumis - ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on kavandatud mitmekohalistena kruntide piirile teeala poolsele küljele. Joonisel nr 3 näidatud kilpide asukohti on lubatud projekteerimisel muuta/täpsustada, tagatud peab olema, et liitumiskilbid oleksid alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb projekteerida maakaabliga. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed tee muldkeha piires ei ole lubatud. Samuti ei ole Üldjuhul lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsevööndisse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ -le esitada moodustatud kinnisasjade aadressid. Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, vältida hoonete planeerimist elektripaigaldiste kaitsevööndisse. Elektromagnetkiirguse Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 17 piirväärtused ei tohi ületada elu- ning puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ning muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega (edaspidi elukeskkonnas), sotsiaalministri 21.02.2002 määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ sätestatud piirväärtusi. Välisvalgustus Planeeritud avaliku kasutusega tänavamaadele (kruntidel nr 12 ja 13) on ette nähtud tänavavalgustus. Lahendus (valgustuspostide vaheline kaugus, tüüp) lahendada projekteerimisel. Elamukruntide välisvalgustus (hoone ümbruse valgustus) lahendatakse omaniku enda soovide kohaselt. Välisvalgustuse lahenduses vältida ülemäärast valgustamist. Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke lahendusi, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja (naaber)maaüksuste elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele). 3.7.3. Soojavarustus Planeeringuala hoonete kütmine tuleb lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel - või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal. Soojusvarustuse lahendamisel soojuspumpade baasil peab arvestama, et hoonetele paigaldatavad soojuspumbad ei tohi häirida naaberelanikke (müra). Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale või fassaadi lähedusse või katusele. Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fass aadi või katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad. Maasoojuse (geotermaalenergia) kasutamisel on võimalikud nii horisontaal- kui vertikaallahendused. Horisontaalkollektorite kasutamisel tuleb hinnata selleks vajaliku vaba maa olemasolu ja pinnase omadusi (nt kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust). Vertikaalkollektorite (maasoojus puuraugud) puhul tuleb järgida ehitusseadustikus ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 (nõuded kaevudele) esitatud tingimusi. Kollektorite puhul, mida kavandatakse ulatuma kuni joogiveena kasutatava veehorisondini, tuleb esitada projekti juurde hüdrogeoloogiline eksperthinnang lahenduse ohutuse ja keskkonnamõjude osas. Omavalitsusel on õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest , kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt u tuleb üldjuhul (kus võimalik) soosida. 18 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks CORLE elektroonilise side juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused nr TT0001 (väljastatud 16.09.2025, kehtivad kuni 16.09.2026). Sidevarustuse liitumispunktiks on Pargitaguse tn 11 juures asuv sidekaev, milles kaablimuhv CO5213-SC5. Sideühenduse loomiseks tuleb: ⚫ Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6 mm) Pargitaguse tn 11 juures oleva Alutaguse vallale kuuluva sidekaevuni. ⚫ Sidekaevu jätta kaablile kaablivaru 15 m. ⚫ Tööde teostamine Corle OÜ sidevõrgus võib toimuda vaid Corle OÜ esindaja juuresolekul. ⚫ Kaabli ühendamiseks muhvi CO5213-SC5 tuleb Tellija’l tellida Corle’lt klienditellimus (KLT). ⚫ Ettevõtte sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada Ettevõttele koos klienditellimusega e -posti aadressil [email protected]. Ehitusprojekti nõuded Ettevõtte elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid: ⚫ Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11). ⚫ Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna. ⚫ Ehitusprojekt tuleb esitada kooskõlastamiseks e-posti [email protected] kaudu. ⚫ Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile ning KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisloa olemasolu Corle OÜ liinirajatise kaitsevööndis on vajalik järgmiste tööde tegemiseks: ⚫ mullatööd sügavamal kui 0,3 m ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 m; ⚫ mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamistööd, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; ⚫ puude istutamine ja langetamine; ⚫ pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine; ⚫ muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. Corle liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemise kohta vt: www.Corle.ee. Tööde teostamine Corle sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda ainult kooskõlastatult Corle-ga. Sideühendus on võimalik ka mobiilside näol. Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 19 3.8 Tuleohutus Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse, siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Tuleohutusklass määratakse projekteerimisel (eeldatavalt TP3). Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutus klassist. TP 3 klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m². Hoonestusalad on planeeritud normikohasele kaugusele (hoonestus alade omavahelised ja naaberhoonete ning varem planeeritud hoonestusalade kaugused). Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Lähim olemasolev veevõtukoht jääb planeeringualast enam kui 500 m kaugusele (mööda teed liikudes) Kooli tn 10 maaüksusele (49802:002:0598). Koostamisel oleva “Mäetaguse aleviku Tervise tänava elamupiirkonna detailplaneeringuga“ kavandatakse veevõtukohta olemasoleva Tervise tn 4 maaüksusega (49802:002:0572) piirnevale alale, mis jääb planeeringualast üle 200 m kaugusele. Seetõttu on vajalik näha ette täiendav veevõtukoht. Tuletõrjevee vähemalt 30 m³ mahuti on planeeritud krundi nr 12 kagunurka ja kuivhüdrant Pargitaguse tänavale (49802:002:0574). Joonisel nr 3 on indikatiivselt kajastatud veemahuti ja kuivhüdrandi asukoht. Projekteerimisel on lubatud lahendust täpsustada või anda teised võimalikud lahendused, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Mahuti täitmine toimub ühisveevärgist läbi veearvesti või eraldi paakautoga . Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avaliku kasutusega Kooli ja Pargitaguse tänavalt ning planeeritud avaliku kasutusega juurdepääsuteelt kruntidel nr 12 ja 13. Kuni teede ringistamiseni peab olema tagatud tee lõpus ümberpööramise koht (arvestada planeeringu elluviimisel). Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada sel hetkel kehtivate normide ja nõuetega, sh vajadusel/soovi korral ehitisesisese (nt kodusprinklersüsteem) tuletõrjeveevärgi lahendamisel. 20 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt 9. 3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809 -1:2002 põhimõtteid. Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust. Hoonete ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada ka videovalvet. Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia ja/või haljastuse rajamisega. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd . 3.10 Keskkonnatingimuste seadmine Planeeringulahendus ei näe ette objektide rajamist, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju ega ole olemasolevale keskkonnale koormav. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, ei ületa eeldatavalt taluvuse piire ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga. 3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi: temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine 10 . Alutaguse vald, nagu teisedki Eesti omavalitsused, seisab silmitsi kirjeldatud kliimamuutustega seotud väljakutsetega: suurenevad valingvihmad ja tormid võivad tekitada asulates üleujutusi, ohustada taristut ja turvalisust. Kuumalained võivad muuta elu kodudes ja töö tootmishoones väga raskeks või talumatuks. Seetõttu tuleb kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning planeerimisel ja projekteerimisel sellele tähelepanu pöörata. Lähtuvalt „Kliimamuutustega kohanemise arengukavast aastani 2030“ on kliimamuutuste suurim mõju inimeste tervisele seotud õhutemperatuuri tõusu ja kuumalainete sagenemisega. Ohtlikum on kuumalaine asulates, kus see võimendab soojussaare efekti. Käesolev planeeringuala asub küll (perspektiivselt) tihedamalt hoonestatud piirkonnas, kuid siiski piisavalt looduslikus keskkonnas ja kavandatavate elukohtade puhul on võrdlemisi head võimalused kliimamuutustega toime tulekuks, kui planeeritud kruntide omanikud rajavad optimaalse suurusega kõvakattega pinnad (minimaalselt vajalik u alana parkimiseks ja manööverduseks kasutades sh vett läbilaskvat katendit) ja 9 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ 10 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 21 haljastavad krundid planeeringus ette nähtu kohaselt. Kavandatud minimaalse haljastuse kohaselt jäävad hoonestusest vabaks piisavalt suured rohealad, mis tulevad eeldatavalt hästi toime nii põua kui ka valingvihmadega. Hoonestuse ümbruses tuleb säilitada või istutada täiendavat varju andvat kõrghaljastust. Kõrghaljastuse asukoha puhul hinnata tormiriske, st ohutut kaugust hoonetest ja rajatistest. Kuumalaine ja põua ajal suureneb maastikupõlengute oht. Iga tulevase maaüksuse omanik saab ohtu minimeerida seda teadvustades ja käitudes vastutustundlikult ning vältides põua ajal tegevusi, mis põhjustaks põlenguid. Kliimamuutusega käib kaasas ka joogivee probleem (nt salvkaevud võivad suve lõpul kuivale jääda). Veevarustus on kavandatud ühisveelahendusena, mis tagab joogivee kindluse. Vee säästmiseks ja puhta joogivee kokkuhoiuks on suvisel perioodil soovitatav kastmisveena kasutada kogutud sademevett. Häired elektri-, vee- ja küttevarustuses mõjutavad rohkem neid inimesi, kel puuduvad alternatiivsed autonoomsed lahendused. Küttelahenduses on soovitatav näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal. Päästevõimekuse aspektist tuleb arvestada paduvihmadest tingitud üleujutustega tiheasustusaladel ning ulatuslike metsa- ja maastikupõlengutega, tormikahjustuste ja lumevangistustega. Nendest riskidest tulenev oht inimeste tervisele on madal, kuid varalise kahju oht suur. Maalises piirkonnas elades peab arvestama asjaoluga, et abi ei pruugi jõuda nii kiiresti kui linnas, samuti võib teede lahti lükkamine võtta kauem aega kui linnas. Planeeringualal ja selle lähistel ei ole üleujutusohuga seotud riskipiirkondi. Planeeritud maakasutus on optimaalne. Elamukrundid on moodustatud varasemalt planeeritud elamupiirkonna laiendusena ja üldplaneeringus keskuse alaks mõeldud alal. Tegevus ühe elamukompleksi kohta on kavandatud eelduslikult mahus, mis ei ole ülemäära koormav (täisehitus on u 10%-12%, võimalike rajatistega koos ei tohi ületada 25%). Hooned ja rajatised tuleb ehitada arvestades vastupanuvõimet tormidele jm ekstreemsetele ilmastikunähtustele. Kliimamuutused mõjutavad ka olemasolevat elurikkust, sj negatiivselt 11 . Kliima- muutustega koos võib laieneda invasiivsete võõrliikide levik ja väheneda seniste tõrjeviiside tõhusus. Seetõttu on soovitatav uusistutustel kasutada kodumaiseid ja piirkonnale iseloomulikke puid ning põõsaid (nt sama piirkonna taimede ümberistutamine, samuti looduslik järelkasv). Taimmaterjali ostmisel ja istutamisel tuleb jälgida invaiisvsete liikide teket, olla hoolikas ning mitte istutada invasiivseid liike, jälgida puukoolist ostetud taimmaterjaliga levivaid võõrliike (nt võõrnälkjate levik). 3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Veevarustus ja reoveelahendus on ette nähtud ühisvee ja -kanalisatsooniga. 11 SOER, 2015. Euroopa keskkond 2015: seisund ja väljavaated 22 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering Kuna kavandatavad ehitusmahud elamukruntidel on väikesed ja suuri kõvakattelisi alasid ei ole ette näha, on sademevesi võimalik immutada vastava krundi siseselt. Soovitatav on sademevett ka koguda ja kasutada nt kastmisveeks. Kui peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit. 3.10.3 Jäätmed Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja „Alutaguse valla jäätmehoolduseeskirjale“. Kruntidel tekkivad jäätmed tuleb koguda suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid on soovitatav paigutada varjualuse alla. Ehitusjäätmed käidelda samuti vastavalt „Alutaguse valla jäätmehoolduseeskirjale“. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Elamute kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb samuti kokku koguda ja tagada nende üleandmine vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule. Jäätmete käitlemise korraldamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. 3.10.4 Energiatõhusus Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (elektri tootmiseks) kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk -s 3.5. 3.10.5 Radoon Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 12 kohaselt asub planeeringuala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal. EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. 12 https://gis.egt.ee/portal/home/item.html?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 23 Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus - ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda. Ruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määruste standardiga). Kuna radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis selliste ruumide rajamisel, kus inimesed viibivad pikemat aega, on vajalik teostada radoonitaseme mõõtmised ja vajadusel näha ette radoonitõkke meetmed. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS-s 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. 3.10.6 Insolatsioon Juhendi 13 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit. Planeeritud üksikelamukompleksite asukoht planeeritud kruntidel (hoonestusala ulatus ja omavaheline kagus) ning (perspektiivsete) naaberhoonete kaugus võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. 3.10.7 Müra ja vibratsioon Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õh ukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Planeeringualal tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse ning keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria müratundlikuks alaks (elamu maa-alaks). Uute hoonestusalade kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra sihtväärtuse nõuetest. II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (müra hinnatud tase päeval - L d ) ja 50 dB öösel (müra hinnatud tase öösel - L n ). Võrdluseks võib välja tuua ka piirväärtuse nõuded (rakendatakse tiheasustusalal uute hoonete kavandamisel) - II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB 13 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf 24 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering päeval (L d ) ja 55 dB öösel (L n ), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Planeeringuala mõjutava müraallikana saab välja tuua planeeritud juurdepääsuteed. Arvestades piirkonna perspektiivset liikluskoormust ja tee katendit (planeeritud on tolmuvaba katend), ei ole põhjust eeldada, et planeeringualaga piirnevate teede liiklus tingiks müra, saasteainete kontsentratsioonide ja vibratsiooni normikohaste väärtuste ületamist. Detailplaneeringu realiseerimine toob piirkonnas kaasa mõningase liikluskoormuse ja müra kasvu, kuid ei ületa eeldatavalt tavapärast aleviku liikluskoormust. Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Uute hoonete rajamisel tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides järgida asjakohast standardit (2025. a seisuga standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“), mille kohaselt: ⚫ Kavandades uusi eluruume 56…60 dB müratsooni (hetkel jääb arvutuslik müratase küll pisut väiksemaks, kuid välistatud ei ole lühiajalised suurema liikluskoormuse ning müratasemega perioodid), on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 35 dB. Uute headele tingimustele vastavate eluhoonete rajamisel võib samas lähtuda ka mõnevõrra suuremates väärtustest ehk hoonete välispiirde ühisisolatsiooni väärtusest suurusjärgus 40 dB; ⚫ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on planeeringualal tagatud ja täiendavaid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse välja - töötamiseks ei ole otstarbekas seada. Uute hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete tagamisele (eelkõige öisel ajal). Hoonele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemi d) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest (sh naabermaaüksuse hooned) võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid (hoone arhitektuuriga sobivalt). Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades: Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 25 ⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus); ⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega; ⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00; ⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. ⚫ Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. 3.11 Servituudi seadmise vajadus Olemasolevatele tehnovõrkudele ja avaliku kasutusega tänava maa -aladele (kruntidele nr 12 ja 13) jäävatele planeeritud tehnovõrkudele rakendub isiklik kasutusõigus kaitsevööndite ulatuses. Eelnimetatud servituutide sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil. Servituudiala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses. 3.12 Planeeringu elluviimine 3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Soovitatav on võimalusel lähtuda ringmajanduse printsiipidest (rakendada ehitusmaterjalide kordus-, taas- ja uuskasutust). Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Võimalik on liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kavandatavate elamute liitumine avaldab mõningal määral mõju põhjaveevarudele , kuid kuna vee- ettevõtja Alutaguse Haldus OÜ on väljastanud tingimused veevarustuse lahenduseks ühisveevärgiga liitumiseks, siis võib eeldada, et põhjaveevarud on tagatud. Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig - ja sademevett ei tohi juhtida naabermaaüksustele ning teede aladele. Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid. Häiringute kestvus sõltub arendusperioodi pikkusest, sh mõjuala arendustegevusest. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud 26 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, mida on võimalik leevendada planeeringus toodud meetodeid kasutades ja arvestades. Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, seda eelkõige hoonete kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks , kuna seda kavandatakse olemasoleva (varem planeeritud) elamupiirkonna laiendusena. Uushoonestusega moodustub terviklik tihedamalt hoonestatud aleviku elamupiirkond. Planeeringus on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed nõuded, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning rikastavad keskkonda (nõuded uushaljastuse rajamisele). Planeeringuala ei jää rohelise võrgustiku alale ja seal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku; samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega Natura 2000 võrgustikku ning planeeringualal ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte, mistõttu ei ole eeldada negatiivseid mõjusid loodusobjektidele. Planeeringuala lähedusse jääb Mäetaguse mõisa park ja pargis asuvad Mäetaguse mõisa hooned. Planeeringulahenduse kohaselt peab hoonestuse arhitektuur arvestama ümbritsevat keskkonda ja muinsuskaitsealuse Mäetaguse mõisapargi lähedust. Sobivate arhitektuursete lahenduste korral ei ole eeldada negatiivseid (visuaalseid) mõjusid kaitsealusele mõisa pargile ja hoonetele. Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi, mistõttu ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku ja tulevaste maaomanike finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule omavalitsusele planeeringu elluviimisega seotud kohustusi ei kaasne. Küll võib eeldada elluviimise järgselt, tänava nõuetekohase väljaehitamise ja üleandmise järel teehoolduse kohustust. Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute elamukohtade loomisele ja seeläbi piirkonna elu, sh majanduse elavdamisele. 3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped Planeeringu elluviimisega ei tohi põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab maaüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja ehitusprojektide koostamisel. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale. Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isiku(te)l on kohustus kanda planeeritud kruntide katastriüksuste moodustamise kulud (maakorralduslikud toimingud) ja omal kulul välja ehitada detailplaneeringu lahenduses ette nähtud elektri-, side- ja vee- ning kanalisatsiooniühendus. Kohalik omavalitsus ja vee- ettevõtja ei võta kohustust rajatiste (juurdepääsutee, tehnovõrgud) väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks. Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 27 Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid): 1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa taotlemist. 2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine (juurdepääsutee kruntidel nr 12 ja 13, tänavavalgustus, elektri-, side-, vee- ja kanalisatsiooniühendus kuni planeeritud kruntide piirideni, tuletõrjevee mahuti koos kuivhüdrandiga). Projekteerimisel teha koostööd Tervise tänava piirkonna arendajaga. 3. Servituutide seadmine (vajadusel). Servituutide kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne ehituslubade väljastamist. 4. Ehituslubade ja -teatiste väljastamine. Mistahes hoone ehitamise alustamise eelduseks on rajatud juurdepääsutee koos tänavavalgustusega; elektri-, side-, vee- ja kanalisatsiooniühenduse liitumisvalmidus ning tuletõrjevee olemasolu). Kasutusluba/-teatist vajavatele ehitistele peab olema väljastatud kasutusluba/- teatis. Tänavamaad (krundid nr 12 ja 13 koos teega) ja t uletõrjevee mahuti koos kuivhüdrandiga antakse peale nõuetekohast rajamist üle kohalikule omavalitsusele edasise halduse korraldamiseks. Krunt nr 14 antakse samuti üle kohalikule omavalitsusele. Juhul, kui kruntidele soovitakse ehitada piirdeaeda ja 5-20 m² ehitisealuse pinnaga hoone, tuleb selleks eelnevalt esitada ehitusteatis. Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 29 KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastaja/ Kooskõlastuse/arvamuse Kooskõlastuse/ Märkused arvamuse andja kuupäev ja number arvamuse asukoht Elektrilevi OÜ, 12.12.2023, Planeeringu Tööjoonised volitatud esindaja Maie Erik kooskõlastus nr 4805278222 digitaalne kooskõlastada konteiner täiendavalt. Põllumajandus- ja 03.01.2024, Planeeringu Kooskõlastuskirja Toiduamet, nr 6.2-2/434 digitaalne alusel on täiendatud Põllumajandus- ja konteiner seletuskirja ptk 3.13.2 Toiduameti Ida regiooni peaspetsialist Janek Kivi Transpordiamet, 04.01.2024, Planeeringu Kooskõlastuskirja p 1 planeerimise osakonna nr 7.2-2/24/9711-8 digitaalne alusel on täiendatud kooskõlastuste üksuse konteiner seletuskirja ptk 3.13.2. peaspetsialist Kristi Kuuse Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, tuleb planeering esitada Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Päästeamet, 05.01.2024, Planeeringu - Ida Päästekeskuse nr 7.2-3.3/8288-2 digitaalne ohutusjärelevalve büroo Kooskõlastus nr 3606-2024-2 konteiner nõunik Kristina Kazmin Regionaal- ja 16.01.2024, Planeeringu Kirja alusel on Põllumajandusministeerium, nr 14-3/4060-1 digitaalne joonisele nr 3 ruumilise planeerimise konteiner (põhijoonis) lisatud osakonna haljastusnõuetele osakonnajuhataja Heddy vastav illustreeriv Klasen haljastus. de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas. Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 31 JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID 1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000 2. Tugijoonis M 1 : 500 3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500 4. Ruumilised illustratsioonid (lisatakse avalikustamise ajaks)  59.07 59.18 58.68 59.14 58.94 59.09 58.76 58.83 58.88 58.79 59.01 58.73 58.91 58.82 EHITUSÕIGUSE TABEL: N 59.03 59.02 58.71 X=6569750 58.87 58.77 Tervise tn 6 Y=687550 58.83 58.76 58.72 59.06 59.02 49802:002:0504 58.93 59.08 58.85 58.74 58.91 58.84 58.65 58.75 Elamumaa 100% S 58.92 58.72 Tervise tn 8 58.79 59.05 3 415 m² .52 59.05 63 58.71 58.87 58.78 49802:002:0551 58.66 58.94 Mäe 58.87 58.65 Elamumaa 100% Tervise tänav 58.76 58.77 49802:002:0482 3 841 m² 58.85 58.97 49802:002:0595 58.64 58.73 Üldkasutatav maa 100% 58.73 58.72 58.96 Transpordimaa 100% .14 0 58.91 59.12 58.68 6 58.73 39 148 m² 58.62 58.88 5 809 m² 58.77 58.79 59 58.71 18 58.56 58.92 . 58.89 59 .7 0 6 58.80 0 .7 58.47 58.97 2 58.66 58.86 59.93 59.59 58.79 58.66 58.82 Jaotuskilp 58.90 59.78 59.38 58.69 58.83 Tervise tänav L1 58.77 44431JK 59.79 58.67 58.49 59.87 49802:002:0549 5 58.73 Tervise tn 11 5 9 58.65 9 .5 59.27 .5 Transpordimaa 100% 58.85 5 59.61 58.78 58.87 58.58 49802:002:0554 58.72 7 59.41 58.76 59.41 59.57 58.70 Elamumaa 100% 2 795 m² 58.60 5 58.71 58.55 58.76 58.76 58.83 9 59.05 58.79 .4 5 3 787 m² 58.66 58.64 59.13 58.67 9 3 58.65 58.69 58.72 .4 59.83 58.64 8 59.26 A 59.26 58.58 5 58.66 58.66 5 9 .2 5 9 9 58.76 59.40 .3 58.69 58.71 58.72 59.07 3 59.13 5 58.65 58.81 9 58.85 59.27 . 2 3 59.08 58.66 58.72 5 58.74 59.12 9 58.69 .2 58.52 58.66 58.65 58.95 4 58.77 5 58.49 59.12 9 . 18 5 58.51 58.70 58.77 9 59.16 . 19 58.91 59.10 59 58.63 58.59 58.73 59.67 .15 59.36 58.78 59 58.72 58.99 .14 59.05 58.44 13 58.75 58.68 5 58.61 58.51 58.57 59 A 59 58.34 58.76 59 58.74 58.74 .06 58.66 59 59.19 59.11 .04 58.32 58.50 Tervise tn 5 11 59 58.74 59.01 58.67 58.55 58.64 49802:002:0509 58 . 14 58.60 99 58.57 Tervise tn 9 Elamumaa 100% 58 58.53 58.82 58.46 .9 58.76 59.44 58.82 9 58.33 49802:002:0552 58.69 Tervise tn 7 3 196 m² 58.80 58.76 58 58.37 58.61 .93 58.37 Elamumaa 100% 58.65 49802:002:0507 58.88 58.61 58.45 58 58.79 . 3 618 m² Elamumaa 100% 58.78 92 58.88 58.91 5 L 8 5 TP 58.53 58.72 59.11 58.85 .4 9 59.07 58.53 Kr12 2 532 m² 58.49 A 58.40 9 58 58.73 .4 58.77 58.44 5 1 . 58.79 87 58.66 9 .0 8 5 .2 58.53 5 2 8 8 58 .4 5 6 58.36 5 58.99 .1 .91 58.46 9 58.41 8 8 58.81 .0 5 6 58.73 58.67 9 5 58.59 58.43 58.75 .6 58.40 k 58.19 58.80 ra 58 8 3 . 5 82 58.46 58.77 a .8 58.80 v 2 58.41 7 59.14 58 .5 58.69 5 .85 58.61 5 8 58.75 8 5 5 .8 58.83 58.65 5 8 59.19 58.54 v 5 8 .1 7 A 58 a .80 58.70 .8 59.21 3 ra 58.10 58.32 5 4 k 58 58. 6 . 84 58.50 59.08 84 .6 58.70 58.85 58.65 58.53 158.10 8 58.45 5 9 5 58. 58.51 .6 8 88 58. 89 58.83 .6 3 7 58.48 .7 58.61 58.44 5 58.59 0 5 58.59 8 58.20 58. 58. 7 5 91 58.77 5 A 88 .8 58.62 8 58.13 .7 59.21 58.23 2 58.43 1 58. 58. 1 58.77 91 84 58.79 .8 LEPPEMÄRGID (alusandmed): 7 58.35 Kr11 58.33 5 58. 58. 58.67 5 58.71 86 81 9 59.03 58.57 58.03 58.15 58.56 TP 58. 58.42 58.30 58.69 58. 82 A 73 58.62 58.25 59.11 Planeeringuala piir 58.21 58.48 58. 58. 58.69 58.99 73 Katastriüksuse piir 59 58.68 66 58.65 58.45 58.64 58.26 58.56 58.45 58.41 58. 58. 58.65 61 65 58.31 58.17 Peenemaa 5 58.30 Katastriüksuse nimetus, tunnus 4 58.47 58.47 59.01 13001:001:1407 .9 58. 58.11 61 58 8 59.2759.38 .55 Maatulundusmaa 100% pindala ja sihtotstarve 5 58.44 5 8 58.31 58.18 A 40 263 m² .7 58.58 58.23 58.36 U n 58.26 5 7 5 i 58 k pink 5 3 58.76 58.15 58.42 8 i vi .8 58.33 58.11 58.28 .5prügikast .5 3 4 Asfaltkattega tee/plats 8 v .5 4 a 5 58.18 58.45 5 57.99 a 8 58.05 58 . r 58.32 58.48 Kr15 52 k 58.25 58.47 Matkaraja tee 58.52 5 58.54 58.01 l Kil Killustikkattega tee 58 58.26 58.29 .54 58.12 49802:002:0575 6 .1 58 9 59.03 58.28 .55 Transpordimaa 100% Sõidusuunad 5 58.19 58.34 58.73 58.35 5 58.06 58.15 A 58 . 3 425 m² 58.12 58.12 52 Kergliikluse liikumistee 58.33 58.51 59.50 5 2 58.29 58.26 58.34 58.33 58 . 57.91 56 58.19 10 5 58.41 Rohumaa 58. 58.57 58. 58.28 58.40 Kr16 58.65 5 58.07 54 6 58.41 58.15 Muru 58.18 58.60 58.28 58.01 59.17 58.06 58.05 Mets 58.29 A 58.01 58.82 58.08 58.26 58.15 Põõsas 5 58.32 58.06 58.14 58. 58.06 58. 58.28 5 55 49 59 58.11 Üksikpuu (leht-, vilja-, okaspuu) 58.52 58.79 58.07 58.03 5 58.06 58.61 58.02 Pargitaguse tn 14 Kivi 5 58.03 58.77 58.37 12 57.96 49802:002:0506 58.00 58.41 58.23 58.35 Kraav 58.19 Elamumaa 100% 58. 58.23 58.15 58.34 58.13 Pargitaguse tn 12 58. 58.14 58.12 2 082 m² Sidekanalisatsioon Peenemaa 48 58.33 49802:002:0517 4 58.81 Elektri madalpinge maakaabelliin 7 58.39 58.07 58.03 13001:001:1407 5 58.00 Elamumaa 100% Elektri keskpinge maakaabelliin 3 58.04 22 58. 5 Maatulundusmaa 100% 58.00 2 004 m² Valgustuspost 57.99 58.3 58.81 58.51 40 263 m² 5 Kanalisatsioonitorustik 58.59 58.66 58.20 58.47 9 58.01 Veetorustik 0 58.10 58.36 5 58. 58.24 Kill 58. 58.15 58.03 49 44 58.64 58.44 Tehnovõrgu kaitsevöönd (vt märkus 3) 58 57.95 58.02 58.13 57.97 A 58.65 58.26 58 57.91 58.26 58.01 57.84 58.01 Vee- ja kanalisatsioonitrassiga LEPPEMÄRGID (planeeritud lahendus): 5 58 58.58 58 58.76 58.29 58.11 ühinemispunktid VLP ja KLP .45 58.08 .42 58.02 58 58.13 58.09 58.07 58.01 Planeeritud krundi piir 5 58.60 Kill 58.41 58.00 Jaotuskilp 1 5 Kr14 Muld 1 58.6 44430JK Planeeritud krundi number Kr17 09 57.97 57.80 KLP 58. 58.55 58.42 58.26 58.05 58.09 Planeeritud hoonestusala 58.61 57.91 58 57.87 58 58.15 VLP .4 .4 58.63 58.05 3 Planeeritud tee (vt märkus 4) 0 58.58 57.94 58.04 58.78 57.84 58.31 1 58.7 58.07 1 58.8 5 8 .25 58.19 .4 58 Planeeritud tõstetud ülekäik (vt märkus 4) A5 57.76 2 20 58. 1 58.9 l Kil 57.73 8 58.07 .4 58.35 57.82 26 58 58.22 . 58.08 58 1 1 58.8 25 58. Planeeritud juurdepääs krundile (vt märkus 4) .3 5 Kr13 5 58.29 7 4 .2 5 58.48 57.84 58.29 8 K Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin (vt märkus 5) 5 ill 58.41 58.56 57.92 57.87 57.86 58.32 Planeeritud elektrikilp (vt märkus 5) 57.90 57.86 Planeeritud tänavavalgustuse maakaabelliin (vt märkus 5) 58 58.36 58.13 58.23 5 57.67 Pargitaguse tänav .2 57.87 8 58.14 57.80 58.31 Planeeritud sidetrass (vt märkus 5) .2 7 5 Planeeritud veetorustik (vt märkus 5) 5 58.25 58.02 58.21 49802:002:0574 8 .1 5 Planeeritud kanalisatsioonitorustik (vt märkus 5) 7 5 58.48 57.74 Transpordimaa 100% 5 8 58.52 57.85 .2 5 57.88 57.95 7 58.33 5 203 m² Planeeritud tuletõrjevee mahuti kuivhüdrandiga (vt märkus 5) 58.47 58.25 57.99 58.21 5 57.88 8 .2 58.63 1 5 57.76 5 57.83 57.68 8 57.99 .0 5 8 Likvideeritav objekt 9 .3 58.28 1 57.89 58.40 58.27 5 58.31 8 . 58 2 58 57.75 5 58.18 K 5 5 il 8 8 l .2 58.52 57.88 .15 1 58.45 58.23 57.88 58.19 57.79 5 PLANEERITUD MAAKASUTUS: 8 .2 58.21 58.43 0 58.45 57.90 57.85 58.07 57.63 5 8 Kuivhüdrant 57.87 5 5 58.25 .13 Üksikelamu maa (elamumaa) 58.04 5 58.38 58 58.33 57.53 57.87 57.85 57.81 Tee ja tänava maa ning kergliiklusmaa (transpordimaa) Pargitaguse tn 15 57.80 58.08 57.77 Metsamaa (maatulundusmaa) 57.79 5 5 49802:002:0573 58.17 Mäetaguse metskond 124 57.97 58.22 57.85 6 58.34 7 8 57.49 Üldkasutatav maa 100% 49802:002:0636 57.99 58.54 58 5 5 57.65 57.73 479 m² Maatulundusmaa 100% 57.68 58.10 58.25 57.83 251 880 m² 58.42 57.69 57.76 57.77 57.91 58.07 57.78 58.17 58.01 57.85 58.21 57.97 58.00 57.52 57.85 58.49 5 58.30 57.58 Pargitaguse tn 13 57.65 MÄRKUSED: 5 57.61 49802:002:0534 8 58.17 57.82 .5 5 57.70 7 57.76 8 58.15 Elamumaa 100% .5 58.14 1. Planeeringualaks on maaüksused Peenemaa ja Tervise tn 9 ning osaliselt maaüksus Tervise tänav L1. Planeeringuala pindala on 5 57.81 57.94 58.08 7 5 57.94 58.12 8 57.59 .5 1 762 m² 24 kokku 44 749 m². 7 . 58.20 58 2. Aluskaardina on kasutatud Osaühing Ida-Viru GEO septembris ja oktoobris 2025 koostatud topo-geodeetilist alusplaani 5 58.04 57.80 8 58.47 57.62 57.53 27 .4 . (töö nr 3254-09-25). Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on 57.84 58 5 7 8 58.09 Kill .5 58.33 5 seisuga 04.09.2025. Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 22.10.2025. 1 8 57.57 .5 57.48 57.84 3.Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd on 2 m mõlemale poole torustikku; elektri maakaabli ja sidekaabli kaitsevöönd on 57.50 5 57.59 58.32 57.89 58.25 1 m mõlemale poole kaablit. .21 58 58 57.69 4. Planeeritud tee ja juurdepääsude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisel. Projekteerimisel teha koostööd 58.21 57.72 57.70 57.68 5 58.29 Tervise tänava piirkonna arendajaga. 57.83 15 5 8 8 .3 57.65 5. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisel. Projekteerimisel teha koostööd Tervise 1 57.55 .4 5 57.57 tänava piirkonna arendajaga. 58 58.56 2 57.44 Kill 5 57.59 8 .25 .5 .24 4 58 5 8 8 57.85 .3 57.67 .23 5 K 2 57.51 58 58.42 il 5 l 57.48 11 Projektijuht/koostaja: Koostamise korraldaja ja tellija: Huvitatud isik: 58. Sidevarustuse liitumispunkt, 58 .26 olemasolev sidekaev Jaana Veskimeister Alutaguse Vallavalitsus EKSORA SV OÜ 58 58.37 58.18 57.59 57.70 57.53 5 5 57.38 8 58 58. 57.38 58.77 .4 .26 09 Kr18 5 57.61 58.05 57.71 58. 09 57.41 57.76 57. Töö nimetus: 95 57.56 58 58.78 .30 58. 08 Ki ll 57 .66 58.06 RUUM RAAMIS Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu 58 58.15 Pädev ja pühendunud ruumilooja ja lähiala DETAILPLANEERING .04 58. 03 57 . 57 .87 Pargitaguse tn 11 93 49802:002:0529 57.7 57 57.66 57.47 .80 Joonise nimetus: 57.48 Elamumaa 100% POHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA 7 57.34 57.39 58.55 57 57.50 57.48 58.33 Ruum Raamis OÜ 58.58 1 916 m² .80 58.11 58.31 57 57.34 57.55 57.45 57.71 57.43 58 Mob: 5698 3956 Töö nr: Kuupäev: Mõõtkava: Joonise nr: 58.18 .76 57.71 57.98 57.96 [email protected] 025-25 07.01.2026 1:500 3 57.34 57.90 57.55 56.92 57.89 57.74  59.07 59.18 58.68 59.14 58.94 59.09 58.76 58.83 58.88 58.79 59.01 58.73 58.91 58.82 59.03 N 59.02 58.71 X=6569750 58.87 58.77 Tervise tn 6 Y=687550 58.83 58.76 58.72 59.06 59.02 49802:002:0504 58.93 59.08 58.85 58.74 58.91 58.84 58.65 58.75 Elamumaa 100% 58.92 58.72 Tervise tn 8 58.79 59.05 3 415 m² S .52 59.05 63 58.71 58.87 58.78 49802:002:0551 58.66 58.94 Mäe 58.87 58.65 Elamumaa 100% Tervise tänav 58.76 58.77 49802:002:0482 3 841 m² 58.85 58.97 49802:002:0595 58.64 58.73 Üldkasutatav maa 100% 58.73 58.72 58.96 Transpordimaa 100% .14 0 58.91 59.12 58.68 6 58.73 39 148 m² 58.62 58.88 5 809 m² 58.77 58.79 59 58.71 18 58.56 58.92 . 58.89 59 .7 0 6 58.80 0 .7 58.47 58.97 2 58.79 58.66 58.86 59.93 59.59 58.66 58.82 59.38 58.69 58.90 59.78 58.83 Tervise tänav L1 58.77 59.79 58.67 58.49 59.87 49802:002:0549 5 58.73 Tervise tn 11 5 9 58.65 9 .5 59.27 .5 Transpordimaa 100% 58.85 5 59.61 58.78 58.87 58.58 49802:002:0554 58.72 7 59.41 58.76 59.41 59.57 58.70 Elamumaa 100% 2 795 m² 58.60 5 58.71 58.55 58.76 58.76 58.83 9 59.05 58.79 .4 5 3 787 m² 58.66 58.64 59.13 58.67 9 3 58.65 58.69 58.72 .4 59.83 58.64 8 59.26 A 59.26 58.58 5 58.66 58.66 9 .2 5 9 9 58.76 59.40 .3 58.69 58.71 58.72 59.07 3 59.13 5 58.65 58.81 9 58.85 59.27 . 2 3 59.08 58.66 58.72 5 58.74 59.12 9 58.69 .2 58.52 58.66 58.65 58.95 4 58.77 5 58.49 59.12 9 . 18 5 58.51 58.70 58.77 9 59.16 . 19 58.91 59.10 59 58.63 58.59 58.73 59.67 .15 59.36 58.78 59 58.72 .14 58.75 58.68 58.99 59.05 58.44 58.51 58.57 58.61 59 A 59 58.34 58.76 59 58.74 58.74 .06 58.66 59 59.19 59.11 .04 58.32 58.50 Tervise tn 5 59 58.74 59.01 58.67 58.55 58.64 58 49802:002:0509 . 58.60 99 58.57 Tervise tn 9 Elamumaa 100% 58 58.53 58.82 58.46 .9 58.76 59.44 58.82 9 58.33 49802:002:0552 58.69 Tervise tn 7 3 196 m² 58.80 58.76 58 58.37 58.61 .93 58.37 Elamumaa 100% 58.65 49802:002:0507 58.88 58.61 58.45 58 58.79 . 3 618 m² Elamumaa 100% 58.78 92 58.88 58.91 5 L 8 58.72 TP 58.53 59.11 58.85 .4 9 59.07 58.53 Kr12 2 532 m² 58.49 A 58.40 9 58 58.73 .4 58.77 58.44 5 1 . 58.79 87 58.66 9 .0 8 5 .2 58.53 5 2 8 8 58 .4 5 6 58.36 5 58.99 .1 .91 58.46 9 58.41 8 8 58.81 .0 5 6 58.73 58.67 9 58.59 58.43 58.75 .6 58.40 k 58.19 58.80 ra 58 8 3 . 5 82 58.46 58.77 a .8 58.80 v 2 58.41 7 59.14 58 .5 58.69 5 .85 58.61 5 8 58.75 8 5 5 .8 58.83 58.65 5 8 59.19 58.54 v 8 .1 7 A 58 a .80 58.70 .8 59.21 3 ra 58.10 58.32 4 k 58 58. 6 . 84 58.50 59.08 84 .6 58.70 58.85 58.65 58.53 8 58.45 5 9 5 58. 58.51 .6 8 58.10 88 58. 89 58.83 .6 3 7 58.48 .7 58.61 58.44 5 58.59 0 5 58.59 8 58.20 58. 58. 7 5 91 58.77 5 A 88 .8 58.62 8 58.13 .7 59.21 58.23 2 58.43 1 58. 58. 1 58.77 91 84 58.79 .8 7 58.35 Kr11 58.33 5 58. 58. 58.67 5 58.71 86 81 9 59.03 58.57 58.03 58.15 58.56 TP 58. 58.42 58.30 58.69 58. 82 A 73 58.62 58.25 59.11 58.21 58.48 58.99 58. 73 58. 58.69 59 58.68 66 58.65 58.45 58.64 58.26 58.56 58.45 58.41 58.65 58. 58. 61 65 58.31 58.17 58.30 4 58.47 58.47 59.01 .9 58. 58.11 61 58 8 59.2759.38 .55 5 58.44 8 58.31 58.18 A .7 58.58 58.23 58.36 U n 58.26 7 5 i 58 k pink 5 3 58.76 58.15 58.42 8 i vi .8 58.33 58.11 58.28 .5prügikast .5 3 4 8 v .5 4 a 5 58.18 58.45 5 57.99 a 8 58.05 58 . r 58.32 58.48 Kr15 52 k 58.25 58.47 Matkaraja tee 58.52 58.54 58.01 58 58.26 58.29 .54 58.12 49802:002:0575 6 .1 58 9 59.03 . 58.28 55 Transpordimaa 100% 5 58.19 58.34 58.73 58.35 58.06 58.15 A 58 . 3 425 m² 58.12 58.12 52 58.33 58.51 58.26 58.34 58 58.29 58.33 . 59.50 57.91 56 58.19 58.41 58. 58.57 58. 58.28 58.40 Kr16 58.65 56 58.07 54 58.41 58.15 58.18 58.60 58.28 58.01 59.17 58.06 58.05 58.29 A 58.01 58.82 58.08 58.26 58.15 58.32 58.06 58.14 58. 58.06 58. 58.28 55 49 59 58.52 58.11 58.79 58.07 58.06 58.03 LEPPEMÄRGID: 58.61 58.02 Pargitaguse tn 14 58.03 58.37 58.77 58.00 58.41 57.96 49802:002:0506 Planeeringuala piir 58.23 58.35 58.19 Elamumaa 100% Katastriüksuse piir 58. 58.23 58.15 58.34 58.13 Pargitaguse tn 12 58. 58.12 2 082 m² Peenemaa 58.14 Peenemaa 48 58.33 49802:002:0517 13001:001:1407 Katastriüksuse nimetus, tunnus 47 58.81 58.03 58.39 58.07 13001:001:1407 Maatulundusmaa 100% pindala ja sihtotstarve 58.00 58.04 Elamumaa 100% 22 58. Maatulundusmaa 100% 58.00 40 263 m² 57.99 2 004 m² 58.3 58.81 58.51 58.20 40 263 m² 58.47 Asfaltkattega tee 58.59 58.66 58.01 0 58.10 58.36 58. 58.24 Kill 58. 58.15 58.03 Killustikkattega tee 49 44 58.64 58.44 58 57.95 58.02 58.13 57.97 Sõidusuunad A 58.65 58.26 58 57.91 58.26 58.01 Kergliikluse liikumistee 57.84 58.01 58 58.58 58 58.76 58.29 58.11 .45 58.08 Rohumaa .42 58.02 58 58.13 58.09 58.01 58.60 58.07 Kill 58.41 58.00 Kr14 6 Muru Muld 1 58. Kr17 09 57.97 57.80 58. 58.55 58.42 58.26 58.09 58.05 Mets 58.61 57.91 58 57.87 58 58.15 .4 Põõsas .4 58.63 58.05 3 0 58.58 57.94 58.04 58.78 57.84 58.31 1 58.7 58.07 1 58.8 5 Üksikpuu (leht-, vilja-, okaspuu) 8 . .25 58.19 4 58 A5 57.76 2 20 58. 1 58.9 l Kil 57.73 8 58.07 .4 58.35 57.82 26 Kivi 58 58.22 . 58.08 58 1 1 58.8 25 58. .3 Kr13 5 58.29 7 .2 58.48 57.84 58.29 Kraav 8 K 5 ill 58.41 58.56 57.92 57.87 57.86 58.32 57.90 57.86 Sidekanalisatsioon 58 58.36 58.13 58.23 Elektri madalpinge maakaabelliin 5 57.67 Pargitaguse tänav .2 57.87 8 58.14 57.80 58.31 .2 7 Elektri keskpinge maakaabelliin 5 5 58.25 58.02 58.21 49802:002:0574 8 Valgustuspost .1 7 58.48 57.74 Transpordimaa 100% Kanalisatsioonitorustik 5 8 58.52 57.85 .2 57.88 57.95 7 5 203 m² Veetorustik 58.47 58.25 58.33 57.99 58.21 5 57.88 8 .2 58.63 1 57.83 57.68 57.76 5 8 Tehnovõrgu kaitsevöönd (vt märkus 3) 57.99 . 5 0 8 9 .3 58.28 1 57.89 58.40 58.27 5 58.31 8 . 58 2 58 57.75 5 58.18 K 5 5 il 8 8 l .2 58.52 57.88 .15 1 58.45 58.23 57.88 58.19 57.79 5 8 .2 58.21 58.43 0 58.45 57.63 57.90 58.07 5 57.85 8 57.87 58.25 .13 58.04 58.38 58 58.33 57.53 57.81 57.87 57.85 Pargitaguse tn 15 57.80 58.08 57.77 57.79 49802:002:0573 58.17 Mäetaguse metskond 124 58.34 57.97 57.49 58.22 57.85 Üldkasutatav maa 100% 49802:002:0636 57.99 58.54 58 57.65 57.73 479 m² Maatulundusmaa 100% 57.68 58.10 58.25 57.83 251 880 m² 58.42 57.69 57.76 57.77 57.91 58.07 57.78 58.17 58.01 57.85 58.21 57.97 58.00 57.52 57.85 58.49 58.30 57.58 Pargitaguse tn 13 57.65 5 57.61 49802:002:0534 8 58.17 57.82 .5 5 57.70 7 57.76 8 58.15 Elamumaa 100% .5 58.14 5 57.81 57.94 58.08 7 57.94 58.12 8 57.59 .5 1 762 m² 24 7 . 58.20 58 5 58.04 57.80 MÄRKUSED: 8 58.47 57.62 57.53 27 .4 . 57.84 58 5 7 8 58.09 Kill .5 58.33 5 1 8 .5 1. Planeeringualaks on maaüksused Peenemaa ja Tervise tn 9 ning osaliselt maaüksus Tervise tänav L1. Planeeringuala pindala on 57.48 57.84 57.57 57.50 5 57.59 58.25 kokku 44 749 m². 58.32 57.89 .21 2. Aluskaardina on kasutatud Osaühing Ida-Viru GEO septembris ja oktoobris 2025 koostatud topo-geodeetilist alusplaani 58 58 57.69 58.21 57.72 (töö nr 3254-09-25). Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on 57.68 57.70 5 58.29 57.83 8 .3 seisuga 04.09.2025. Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 22.10.2025. 5 8 1 57.65 57.55 57.57 .4 3.Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd on 2 m mõlemale poole torustikku; elektri maakaabli ja sidekaabli kaitsevöönd on 58 58.56 2 57.44 Kill 5 1 m mõlemale poole kaablit. 57.59 8 .25 .5 .24 4 58 5 8 8 57.85 .3 57.67 .23 5 K 2 57.51 58 58.42 il l 57.48 1 58. 1 Projektijuht/koostaja: Koostamise korraldaja ja tellija: Huvitatud isik: 58 .26 Jaana Veskimeister Alutaguse Vallavalitsus EKSORA SV OÜ 58 58.37 58.18 57.59 57.70 57.53 5 57.38 8 58 58. 57.38 58.77 .4 .26 09 Kr18 5 57.61 58.05 57.71 58. 09 57.41 57.76 57. Töö nimetus: 95 57.56 58 58.78 .30 58. 08 Ki ll 57 .66 58.06 RUUM RAAMIS Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu 58 58.15 Pädev ja pühendunud ruumilooja ja lähiala DETAILPLANEERING .04 58. 03 57 . 57 .87 Pargitaguse tn 11 93 49802:002:0529 57.7 57 57.66 57.47 .80 Joonise nimetus: 57.48 Elamumaa 100% TUGIJOONIS 7 57.34 57.39 58.55 57 57.50 57.48 58.33 Ruum Raamis OÜ 58.58 1 916 m² .80 58.11 58.31 57 57.34 57.55 57.45 57.71 57.43 58 Mob: 5698 3956 Töö nr: Kuupäev: Mõõtkava: Joonise nr: 58.18 .76 57.71 57.98 57.96 [email protected] 025-25 11.11.2025 1:500 2 57.34 57.90 57.55 56.92 57.89 57.74  Tervise tänava Kalmistu elamupiirkonna DP "Kabelimägi", "Kellamägi" (reg nr 9130) Mäetaguse discgolfi park MÄETAGUSE KÜLA Parkla ÜKSIK- Mäetaguse mäe valgustatud ELAMUTE suusa-, rolleri- ja liikumisrajad ALA ÜKSIK- Parkla Mäetaguse ELAMUTE bussijaam terviserada ALA spaa-hotell kauplus staadion Mäetaguse mõisa palliväljak, park (reg nr 13961) jõulinnak vallavalituse teeninduspunkt lasteaed põhikool MÄETAGUSE ALEVIK põhikool, võimla spordi- ja KORTERELAMUD mänguväljak pääste- komando ÜKSIK- ELAMUTE ALA noortekeskus, raamatukogu, rahvamaja GARAAŽID hoolekeskus Pargitaguse DP Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustav DP Kooli tn 25 ja Tiigiääre kinnistute DP LEPPEMÄRGID: Planeeringuala Asustusüksuse piir (10.09.2025 seisuga) Projektijuht/koostaja: Koostamise korraldaja ja tellija: Huvitatud isik: MÄETAGUSE Asustusüksuse nimi (10.09.2025 seisuga) Jaana Veskimeister Alutaguse Vallavalitsus EKSORA SV OÜ ALEVIK Katastriüksuse piir Töö nimetus: RUUM RAAMIS Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu Mälestise ala Mälestise kaitsevööndi piir Pädev ja pühendunud ruumilooja ja lähiala DETAILPLANEERING Kaitseala (Mäetaguse mõisa park) Joonise nimetus: SITUATSIOONISKEEM. Kehtiva DP ala piir nimetusega MÕJUALA FUNKTSIONAALSED JA EHITUSLIKUD SEOSED Ruum Raamis OÜ MÄRKUS: Koostamisel oleva DP ala piir nimetusega Mob: 5698 3956 Töö nr: Kuupäev: Mõõtkava: Joonise nr: Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena. [email protected] Katastriüksuse piiride kuvamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti WMS-teenust. 025-25 23.09.2025 1:5 000 1 Saatja: Eesti Geoloogiateenistus </O=KEMIT/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=4E3CE1068DE54E27891D4BE0DD409E42-EGT INFO> Saaja: EGT Taotlus Teema: FW: Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, January 8, 2026 5:14 PM To: Päästeamet <[email protected]>; Terviseamet <[email protected]>; Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>; Enefit Industry AS <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]> Subject: Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Tere! Teile on saadetud Alutaguse Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks, mis on registreeritud 08.01.2026, numbriga 7-6/4-1. Kontaktinfo Tartu mnt 56, Iisaku, 41101 Tel 336 6901 e-post: [email protected] <mailto:[email protected]> --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.