Lääne Ringkonnaprokuratuur · 27. aprill 2016
- Viit
- LÄRP-0/16/339
- Registreeritud
- 27. aprill 2016
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÄRP-0/2016
- Vastutaja
- Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)
Sisu (failidest)
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS
Koostamise kuupäev ja koht: 26.04.2016 Haapsalus
Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ülle Tamm
Kriminaalasja number: 16239000006
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 213 lg 1
Kahtlustatava nimi: KM
Kriminaalasjas nr. 16239000006 alustati Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna poolt AAA
avalduse alusel 26.01.2016. KarS § 213 lg 1 tunnustel kriminaalmenetlust selles, et 06.01.2016 Hiiu
maakonnas Kärdla linnas XXX põik Y külas viibinud lapselaps võttis salaja kappi peidetud
rahakotist AAA’le kuuluva SEB panga deebetkaardi, millist kasutades varastas avaldaja
arveldusarvelt 1100 eurot sularaha.
Kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et AAA, olles eelnevalt 06.jaanuaril 2016.aastal,
eeluurimisega täpsemalt tuvastamata ajal, Hiiu maakonnas Kärdla linnas XXX põik Y asuva eramu
elutoas asuvast kapist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtnud vanaemale
AAA’le kuuluva SEB panga deebetkaardi, misjärel nimetatud deebetkaarti ja äraarvatud PIN koodi
kasutades sisenes andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise teel varalise kasu saamise eesmärgil
kontoomaniku nõusolekuta 06.jaanuaril 2016 kell 04.32 ja kell 04.33 Hiiu maakonnas Kärdla linnas
XXX tn Y asuvas SEB panga sularahaautomaadis AAA pangakontole nr 000, kus andis
maksekeskkonnas korralduse raha väljastamiseks, saades sel viisil ebaseaduslikult arvutisüsteemi
andmeid sisestades AAA arvelduskontolt kontoomaniku nõusolekuta kokku 1100 eurot sularaha.
Seega KM, sekkudes varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, pani
toime arvutikelmuse, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt
otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse
just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on
olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle
väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaal-
karistus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab
lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada
kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt
mittemõõdukas.
KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi
täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need
tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina
olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.
Ülaltoodust nähtub, et kahtlustatav on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Kahtlustataval puudub kriminaalne
minevik. Samuti on karistamata väärtegude toimepanemise eest. Kahtlustatav on asunu heastama
kuriteoga tekitatud kahju, millest on hüvitatud 800 eurot. 25.04.2016 andis kannatanu telefoni teel
prokurörile teada, et ei soovi kriminaalmenetluse jätkamist.
Seega puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi,
mistõttu on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel,
s.o. KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse
täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist.
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör
kriminaalmenetluse.
Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 193 lg 1, § 194 lg 2, § 202 lg 7, § 206 prokuröri
abi
m ä ä r a s:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr. 16239000006 menetlus.
2. Panna KM’ile kohustuseks:
- teha 90 tundi üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna
juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all
ÜKT tegemise tähtaeg on 01.september 2016
- hüvitada kannatanule AAA 01.juuliks 2016 kuriteoga tekitatud hüvitamata varaline
kahju summas 300 eurot.
3. Tõkend- ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid puuduvad.
5. Kriminaalasjas ei ole kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede
registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21
tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti.
6. Vahistamist ei ole kohaldatud.
7. Kahju hüvitamine: süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid ei esine.
8. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad.
9. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanule AAA ning anda üle
kahtlustatavale.
10. Kannatanul on õigus vastavalt KRMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu, Sadama
21.
11. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu kriminaalmenetluse lõpetamise
põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile aadressil Wismari 7 Tallinn 15188.
Ülle Tamm
abiprokurör
2