Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1030233-2

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1030233-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Päide Liiv OÜ Kontaktisik Raido Allsaar Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Päide Liiv OÜ (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Veltsi V liivakarjääri mäeeraldisele. Lääne- Viru maakonnas Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumis viidi 01.01.2023. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täiteliiva passiivse tarbevaru plokid 4 pT, 5 pT ja 6 pT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada taotleja põhitegevuseks vajalik ressurss. Parandustaotluse selgitus Täiendati taotlust vastavalt Keskkonnamaeti kirjale nr DM-133790-4 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 5 lg 11 kohusab haldusreformi käigus tekkinud kohalikku omavalitsusi vaatama üle kehtivad planeeringud ning võtma vastu uue kõiki ühinenud alasid katva üldplaneeringu. Rakvere vald ei ole hetkel uut üldplaneeringut vastu võtnud. Lähtudes LKS § 9 lg-st 10, kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Kliimaministeeriumiga. Vastuskirjas riigi huvi väljaselgitamisele Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses, (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 03.08.2021 kiri nr 17-1/21-0083/4214-2) leidis energeetika ja maavarade esindaja, et riiklik huvi on ala kasutuselevõtuks karjäärina selgelt olemas (uuringupiirkond asub Tallinn-Narva maantee Haljala- Sõmeru lõigu ja planeeritud eritasandiliste ristmike vahetus läheduses, mille ehituseks on vaja suuri koguseid täitematerjali, piirkonnas on kvaliteetse ehitusliiva varustuskindlus väga madal, ulatudes 20 km raadiuses vaid kahe aastani ja kohaliku maavara kasutamine vähendab materjali veokaugust, mis hoiab märgatavalt kokku riiklike ehitusobjektide kulusid, vähendab liikluskoormust, teede lagunemist ja CO2 emissioone). Kõnesoleva kaitseala moodustamine on vaidlustatud ka edukalt kohtus ning KOVile on Ringkonnakohtu poolt tehtud ettekirjutus vaadata kaitseala asjakohasus üle (Kohtuasi 27.02.2025 otsus 3-21-1743). Seega, kuigi on selge, et taotletavat luba ei ole võimalik enne looduskaitse eeskirja kehtetuks tunnistamist välja anda, palume Keskkonnaametil siiski jätkata menetlust, kuna juhul, kui riiklik huvi on antud maardla osa kasutusele võtmiseks olemas, ei ole võimalik kohalikul omavalitsusel nimetatud kaitseala kohalikul tasemel kaitse all hoida. Kadri Tali, Ph.D, eksperthinnangu kohaselt alale ei ole Pähnimäe linnamäe ala otstarbekas hoida eraldi looduskaitse all, sest seal puuduvad märkimisväärsed looduskaitselised väärtused, mida ei kataks juba kehtiv muinsuskaitse staatus. Ala bioloogiline väärtus on madal, kuna vallide nõlvadel asuvad niidud on väikesed, fragmenteerunud ja vaid keskmise väärtusega, vallidevaheline niit on liigivaene ja hooldamata. Lisaks on kaitseala põhjaosa kasvanud nooreks lepikuks, mis on halvendanud sealsete üksikute vanade türnpuude seisukorda, mistõttu piisaks üksikute puude puhul maaomaniku teavitamisest või üksikobjekti kaitsest. 1.Mustlaik-apollo röövikud toituvad ainult harilikul lõokannusel (Corydalis solida), mis kasvab peamiselt "halli lepa enamusega metsakooslustes". Valmikud seevastu toituvad niidulaikudel. Tuleb eristada kriitilist sigimispaika (lepikud lõokannusega) ja toitumisala (niidud/võsa). Kui mäeeraldis kattub alaga, kus lõokannust ei esine (nt lagedam ala või teist tüüpi võsa), siis ei hävitata kaevandamisega populatsiooni tuumikut. Ala on suuresti kinni kasvanud ja puistuga kaetud ning niidualadest on säilinud vaid fragmendid. Mustlaik-apollo vajab õiterohkeid valgusküllaseid niidualasid. Praegune tegevusetus (võsastumine) on liblikale pikas perspektiivis ohtlikum kui kaevandamisest tulenev häiring. Kui kaevandusala koheselt peale maavaravaru ammendamist kujundada ja haljastada, siis see võimaldab luua uusi ja kvaliteetseid toitumisalasid (päikesepoolsed nõlvad), mis on liblikale väärtuslikumad kui praegune hooldamata võsa. Lisaks on võimalik kaevandamise käigus võtta kasutusele täeindavad meetmed, nagu vajadusel teede kastmine. Kaevandatav materjal on looduslikus olekus niiske. III kaitsekategooria liikide (sulgjas õhik) puhul on meie eesmärk tagada kohaliku asurkonna soodne seisund. Oleme valmis kohandama mäeeraldise piire või tööde tehnoloogiat nii, et populatsiooni tuumik (enamik isendeid) jääb puutumata alale või selle puhvertsooni. Juhime tähelepanu, et Looduskaitseseadus ei nõua III kategooria liikide puhul 100% isendite säilitamist, vaid populatsiooni jätkusuutlikkust. Üksikute äärealal asuvate isendite hävimine ei ole samaväärne populatsiooni hävitamisega, eriti kui rakendame leevendusmeetmeid (puhvrid, ümberasustamine, uute kasvukohtade loomine rekultiveerimisel). 2.Natura 2000 võrgustik kaitseb neid loodusväärtusi ja elupaigatüüpe, mis on ametlikult Natura aladena määratletud ja kantud vastava ala kaitse-eesmärkidesse. Antud juhul esineb elupaigatüüp 6210 (kuivad niidud lubjarikkal mullal) väljaspool Natura kaitseala, mistõttu ei ole antud olukorras nimetatud elupaigatüübile Natura 2000 õiguslikku kaitset. Kui elupaigatüüp ei asu Natura alal, on alal tavaline maakasutus ning sellele rakenduvad üksnes üldised looduskaitse ja planeeringute nõuded. 3. Kaevandamine ei mõjuta muinsuskaitseala toimimist. Pigem on karjääriala korrastamise etapis võimalik paremini välja tuua muinsuskaitseline väärtus ja vaadeldavus. Juhul, kui Muinsuskaitseamet peab vajalikuks oma spetsialisti kaasamist, on ettevõtte valmis võtma arvesse Muinsuskaitseameti asjakohaseid suuniseid. 4. Kuna registrites ei ole taotletavale alale registreeritud ühtegi Sosnovski karuputke leiukohta, siis seda pole käsitletud. Kui oleme eksinud, siis palun edastada EELIS kood. Kui alal tõesti on karuputke leiukoht, siis käsitletakse võõrliiki vastavalt Karuputke võõrliikide tõrje töö- ja ohutusjuhend. Oleme valmis tegema koostööd, et leida parim võimalik viis, mis võimaldaks täita nii riikliku huvi kvaliteetse ehitusmatejali järele kui looduskaitselised huvid, et tagada liikide soodne seisund. Käesolevad täiendused on kantud ka keskkonnaloa taotlusesse. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Veltsi V liivakarjääri lähi piirkonnas on riigiteede teehoiukava kohaselt suurematest taristuobjektidest põhjendus planeeritud Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee taastusremont 12,3 km ja 9,36 km pikkusel lõigul, millega kaasneb piirkonnas ehitusmaavarade vajaduse kasv. Antud objektid asuvad taotletavast Veltsi V liivakarjäärist 5-6 km kaugusel lõuna suunal. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 03.08.2021. a vastuskirjast nr 17-1/21-0083/4214-2 selgub, et Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda jääb Tallinn-Narva maantee ehituse Haljala-Sõmeru lõigu tee ehitus (lõigu pikkus ~10,5 km). Dokumendis „Riigiteede teehoiukava 2020 - 2030“ on ette nähtud Tallinn-Narva maanteel Põdruse ja Sõmeru eritasandiliste ristmike ehitus. Mõlemad liiklussõlmed jäävad Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda, ning mõlema objekti jaoks on Veltsi maardla lähim potentsiaalse täitematerjaliga maardla. Veltsi V liivakarjäär kattub kohaliku omavalitsuse kaitstava kohaliku kaitse all oleva loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitsealaga (tunnus KLO5000025). Pahnimäe maastikukaitseala on loodud 1958. aastal eesmärgiga kaitsta ja tutvustada jääaegset pinnamoodustist Pahnimäe oosi ja tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse. Rakvere Vallavolikogu 30.08.2017. a määruse nr 8 „Pahnimäe maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ alusel on moodustatud täna kehtivad kaitseala piirid ja kaitse-eeskiri. Pahnimäe maastikukaitsealale on tehtud ekspertiis: Rakvere Vallavolikogu 19.01.2022. a otsusega nr 26 „Ekspertiisi tellimine Pahnimäe maastikukaitsealale“. 23. aprill 2025 otsusega 167 algatas Rakvere Vallavolikogu Pahnimäe maastikukaitseala kaitse all olemise eelduste ja piirangute otstarbekuse hindamise menetluse. Käesolevaga taotleb Päide Liiv OÜ Veltsi V liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse tee- ja üldehituses. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Veltsi V liivakarjäär Aadress Kiigemetsa, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Territoriaalkood 6567 Katastritunnus(ed) 66101:001:0195; 66201:001:0958 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6586789, Y: 630820 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kiigemetsa (66101:001:0195). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Rakvere vald, Lääne-Viru maakond 0661 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 4/9 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 371 Maardla nimetus Veltsi (Pahnimäe) Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Veltsi V liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 8.30 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 8.30 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 57 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve tee- ja üldehituses. Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 33 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 4 plokk 1207 - täiteliiv pT - passiivne tarbevaru 187 tuh m³ 01.01.2023 5 plokk 1207 - täiteliiv pT - passiivne tarbevaru 270 tuh m³ 01.01.2023 6 plokk 1207 - täiteliiv pT - passiivne tarbevaru 2 tuh m³ 01.01.2023 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 397.20 tuh m³ 5/9 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Päide Liiv OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/516184 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 14.07.2024 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) Geoloogiafondi number 9759 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1573 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 18.07.2023 Jrk nr 2. Geoloogilise uuringu loa omaja Päide Liiv OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/513315 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 14.10.2025 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) Geoloogiafondi number 9759 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1573 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 18.07.2023 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid 6/9 Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Veltsi_V_liivakarjaari_SK.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: MA_korraldus_18.07.2023_nr_1573.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Veltsi__ja_Veltsi_IV___1_.asice GIS ja CAD failid Lisa 7: Maeeraldise_ruumikuju.dgn Lisa 8: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn Lisa 9: isojooned_lamam_EH.dgn Lisa 10: isojooned_maapind_EH.dgn.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Mäenduslikud tingimused taotletavas Veltsi V liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna karjäär külgneb taotleja lammutustööde kirjeldus enda karjääriga, kuhu on ligipääs rajatud, mis kulgevad olemasoleva karjääri lõunaosas. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb teed viia rasketehnika jaoks sobivasse konditsiooni. Olemasolevatel teedel on ühendus Rakvere-Haljala tugimaanteega (23). Kasuliku kihi katendiks on 0,2 - 1,3 m paksune kasvukiht (muld), ühes 2021. a puuraugus (PA-4) on katendiks lisaks kasvukihile ka saviliiv (paksusega 3,1 m). Kasuliku kihi kogupaksus on väga muutlik. Kasuliku kihi paksus puuraukudes ja kaevandites, kus jõuti lamamini oli kuni 10,6 m. Plokkide keskmised kihi paksused on 4,6 m (plokk 4), 6,3 m (plokk 5) ja 0,9 m (plokk 6). Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on uuringuaukude andmeil 74,3 - 96,6 m m, seega kasuliku kihi lamam on väga muutlik. Katendiks on muld (kasvukiht). Katendi maht mäeeraldisel on 57 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. Taotletaval Veltsi V liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 397,2 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~33 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Veltsi V liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Mäeeraldis ja selle teenindusmaa pindala 8,30 ha asub Päide külas, Rakvere vallas, Lääne-Viru maakonnas taotlejale kuuluval kinnistul Kiigemetsa (66101:001:0195) ja riigil kuuluval kinnistul Pahni (66201:001:0958). Taotletavast alast ~5 km kaugusele kagu suunda jääb Rakvere linn. Taotletav ala kattub III kategooria taime sulgjas õhik (Neckera pennata) leiukohaga (KLO9404013). Taotletava ala näol on tegemist valdavalt metsamaaga, kus maapinna reljeef on liigestatud ja muutlik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 73 - 84 m. Mäeeraldis piirneb idast Rakvere-Haljala maantee (nr 23) kaitsevööndiga. Lähimad majapidamised asuvad teisel pool Rakvere-Haljala maanteed taotletavast mäeeraldisest ~113 m kaugusel kirdes Luha (19002:004:0106) kinnistul. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Veltsi V liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. 7/9  Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähimad majapidamised asuvad teisel pool Rakvere-Haljala maanteed taotletavast mäeeraldisest ~113 m kaugusel kirdes Luha (19002:004:0106) kinnistul. Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 56 dB, mis on alla maksimaalse lubatu. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Samuti jääb karjääri ja majapidamise vahele Rakvere- Haljala tugimaantee (23), mille mürafooni taha jääb karjääri mürafoon. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 33 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,034 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,016 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Veltsi V liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Veltsi V liivakarjääris on osaliselt varu veealune, aga mäeeraldise kuju tõttu kaevandatakse veealust varu minimaalselt (0,2 tuh m3), millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja - varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletavas Veltsi V liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Veltsi V liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta 8/9 Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Teede niisutamine, märg materjal looduslikult, müratõkkevallid, etapiviisiline kaevandamine ja korrastamine. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Veltsi V liivakarjääri graafika Lisa 11: Veltsi_V_liivakarjaari_graafika.asice Kadri Talin ekspertiis Lisa 12: Lisa_2_K.Tali_ekspertiis__1_.pdf Riigi huvi Lisa 13: Lisa_6_MKM_seisukoht_riigi_huvi__1_.pdf 9/9  Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide piiripunktide koordinaadid koordinaadid Veltsi karjäär Luha Nr X Y Nr X Y 23 19 kve Plokk 1 aT 19002:004:0106 1 6 586 767,21 630 776,47 1 6 586 767,21 630 776,47 Ra 00 re Plokk 12 pT 2 6 586 771,87 630 794,91 2 6 586 771,87 630 794,91 2: -H7a Pa-9* 00 4.l 3 6 586 765,23 630 848,11 3 6 586 765,23 630 848,11 Plokk 19 pR 47: 1110 74 4 6 586 750,04 630 912,67 4 6 586 750,04 630 912,67 . äär 4 27 1 73 j .30 . 0 71 36 10 t 5 6 586 738,09 630 929,11 5 6 586 738,09 630 929,11 al Aksli 7 j 6 001: sikar .9 a 3 75.30 6 587 200 66201:001:0715 6 6 586 721,49 630 939,44 6 6 586 721,49 630 939,44 15' A ee 78.20 70 66201: 86. I Pahnimäe maastikukaitseala 7 6 586 679,60 630 946,94 7 6 586 679,60 630 946,94 15 74 0715 78.10 t 74 . Vel .25 73 16 . 30 74 8 6 586 646,28 630 952,90 8 6 586 646,28 630 952,90 80 71 . 78. Š-3 78.29 16' 76.97 001: 88 9 6 586 600,91 630 966,86 9 6 586 600,91 630 966,86 i .88 Aksl 75 I 08 . I 64 . PA-1 16 74.68 85 81.03 80.02 0,60 10 6 586 576,17 630 965,95 10 6 586 576,17 630 965,95 Pa-10 66201: 0,40 78.47 853 .1 78,02 0,00 74 71,16 11 6 586 619,62 631 056,12 11 6 586 619,62 631 056,12 85. Kat 74 . 82 77,42 79.65 .24 4 8,60 73 8 . . N 74 .1 81 30 16 02 84.12 end 73.95 81. 62,16 307 82 Adami 52 81 .0 71.13 1,20 79.92 12 6 586 788,80 630 975,47 12 6 586 788,80 630 975,47 . 83 81,49 42 K-4 93 75.19 81. 78.75 91 84. 19002:004:0053 75 . 7,80 77. 74 1 0,70 13 6 586 911,98 630 914,26 13 6 586 911,98 630 914,26 14 79. 72,49 84 0 76 . 80,18 . 81 85 72.26 1,50 13 76 83.24 77,98 14 6 586 997,09 630 868,99 14 6 586 997,09 630 868,99 17'17 .11 2 80 77 .8 82 81. 78.99 74 . 7 Š-4 72 74 34 7 79.53 . . 62 28 34 15 6 587 173,02 630 771,71 15 6 587 173,02 630 771,71 73 6 . 73 33 98 75.21 83 . 18 . . 75 . 82 9 76 84 7 Š-5 16 6 587 148,05 630 718,74 16 6 587 148,05 630 718,74 3 78.21 80.04 66 76 77. 29 06 80.27 79 76. 7 82 83. 84. 80. 4 81 17 6 587 109,24 630 635,55 17 6 587 109,24 630 635,55 39 82 84.92 81 75 78.64 .49 80.63 77 81.72 78.01 K-1 79.74 74.85 18 6 587 053,97 630 650,55 18 6 587 053,97 630 650,55 74 0,30 79 74 . 84,97 22 83 73 0 . 83.30 74 75 27 19 6 587 014,66 630 706,82 19 6 587 014,66 630 706,82 76. 78.36 . 79. 19 .2 80.59 7 15 65 80.09 9 .4 . 75 81 75.45 84 8 20 6 587 004,00 630 750,00 20 6 587 004,00 630 750,00 . 306 79 Pa-11 77 82.45 84. 80 81 81.28 21 6 586 962,99 630 757,02 21 6 586 962,99 630 757,02 75 . 86 75.28 83.74 . 21 79.90 82 81. . 18' 18PA-2* 76 78 50 82. 84 . 74 72 02 74.64 22 6 586 895,00 630 691,04 22 6 586 895,00 630 691,04 74 06 84.29 74 .13 73 84 0,3 79 . 73 18 84 75.72 . 84,42 .98 6,4 79.62 K-5 23 6 586 862,20 630 691,73 23 6 586 862,20 630 691,73 Hansoni 80 77,72 21 76 Kiigemäe 85 75,89 . 63 81 . .0 15 84.97 85 80 . A 80. 1 76.31 24 6 586 866,61 630 721,92 24 6 586 866,61 630 721,92 01 84.87 85. 85 83.47 66101:001:0194 20 34 72,79 74.84 1,00 19002:004:0342 82. 76 Kaardileht nr 6434 Rakvere .6 34 74 4 2,10 19 74 75.58 .15 80 83. PA-2 73 . Pa-12 . 78.86 21 74 14 86. 19' 83 Pindala 8,30 ha Pindala 8,30 ha . 1,30 16 19 20 81 PA-3* 83.99 76,11 85. 78 84.13 83 81 84.89 20' 7 84.96 0,3 2,50 14' 6 43 .26 .5 PA-1* 84,57 72,31 6 Var 6,0 76.42 e 78,27 6 73 6 7 e Var 8 83. 83. 86. 85 75.91 75 74 77 85. 63 83.65 73 01 88. 84.57 74 51 305 21 . . 70 23 73 6 71 . e 74 Var 27 22 . 89 . 1 . 302 75.93 5 88 89 . 83 33 8 . 7 Pihlakametsa Veltsi II liivakarjäär 85 11 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 7 84.54 21' 7 Kaunismäe 87. 51 84.02 88 . 66201:001:1450 Plokk 3 aT 90 74 19002:004:0014 78 90 81 74 85 21 8 . 9 . . 31 73 80 4 39 2 . . . 74 33 02 85 84 . Plokk 6 pR 72 . 8 . 83.97 19 90.37 8 6 76.89 . 9. 73 6 7 1' 87 13' 89 86 PA-4* 88 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 74 84.35 . 1 . 78 Plokk 6 pR 78 29 76.37 3,3 .7 8 86 83.41 0 . 13 . 05 1 9 23 85,39 0 Pa-16 .7 1,8 85 8 89 7 . 92 76 .5 .4 80,29 8 8 74 77 2 89 8 2 86.84 74 96 . 22' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, . 69 89 87 34 3 73 5 . Pa-15a . 74 87 . 86.27 84. 76.11 40 72 82 22 . 79 .7 89.58 91 75 90 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 08 82.37 86.96 83 90 75 .31 . 4 76 84 .3 83 78 89 8 51 91.80 8 Plokk 2 aR . . 19 37 83. 42 PA-3 64 Külgneva mäeeraldise piir 88. ' 82.11 85 60 I 89. 24 0,80 87.98 I 85. 90 . K-6 87 90,21 I 88 82.41 . 09 75.65 K-2 0,60 87. 304 Plokk 6 pR 74 . 3,70 21 0,30 74 84 87.48 77,56 73 . 92 85,71 91.33 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 44 74 . 89,91 48 83,14 . PA-5* 1,50 . 14 44 86 PA-4 1,00 . 87 75,14 90 6,50 78. 90. 89. 0 89.55 78,11 2,50 11 8 8 Põlevkivi ploki piir (pR - passiivne reservvaru) 82. A 7 91 17 89. . 34 88 89.70 82.48 74,61 85 23 72 .83 24 91. 94 Kiigemetsa 88.60 75.86 91 . 91.65 2 47 86 78 8 78 301 Maardla piir (asendiplaanil) 90. 76 . 74 62 66101:001:0195 74 . 70 . 74 7 82.30 4 54 23' 74 . 24' 16 54 8 . Pahni 20 89 . 88. 5 93.57 94.13 76.50 Pa-16x 03 Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi 88 75 6 87.81 Pahni 66201:001:0958 83. 89 . 12' 62 8 92 . 83.10 90.86 Plokk 4 pT 63 11 .0 88.94 75.99 3 94.37 66201:001:0958 90 90.94 8 I I' Geoloogilise läbilõike joon 77 90.92 78.93 93.92 8 88 91. 6 586 800 78 88. 76.11 . 90 58 74 14 81 87 74 . 12 71 8 . 86 32 . 5 Maapinna samakõrgusjoon, m 74 0 62 74 Plokk 5 pT . . 91.44 63 43 PA-5 74 92 . 91 36 96.11 6 1,10 90 92 630 600 . 83 21 96,58 90.78 K-3 .69 76.28 78 3,70 96.91 0,30 72 . 95 49 303 91,78 96,91 91.61 7 83 6 9 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 87 . 0,40 .8 Pa-15 59 8 91.75 82. 8 . 7 26 8 86,05 .2 90. 57 3 90. 8,60 83 91.08 97.38 77.73 I PA-6 01 77,05 I 86 97 I 74 92 2 0,80 76.27 74 . Puuraugu nr 76 8 . 74 8 . 97. 59 89,58 2 74 53 . 89.51 PA-3 1 58 .1 82 78 3 1,20 23 Katendi paksus, m 9 . 0,3 22 4 95. 84 90.32 .17 97.62 87,58 84,57 Suudme abs kõrgus, m . 8 91.18 61 18 69 2 6,0 Kasuliku kihi paksus, m .4 Plokk 6 pR 2' 1 98.48 8 76.08 78,27 77 1' Mäeeraldise lamami abs kõrgus, m 79 3' 4 96 90.16 9 98.27 90.18 66,69 92. 84 2 5 78. 3 . 06.12.2022 19002:004:0068 22 4'1 . 9 76 95. 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431) 74 06 97. 90. 81 74 . 63 0,60 Kraavi . 74 9 56 81 PA-7 75 74 . 71 . 52 78 5' 6 57 . 21 53 . 90.08 5 88 77,19 10,20 1979. a uuringu puurauk (EGF 3593) .21 8 91 5. 84 98.57 66,39 76.98 84. 98.60 73 82. 86 A 93 6' 91. 19 2021. a uuringu puurauk (EGF 9476) 79 75.69 2 .2 28 2 91.55 97.43 8 77. 84 98.32 85 K-7 56 . 89 0,70 74 94. 93 97. 95. 74 . 77,47 2023. a uuringu puurauk . 74 3 69 . 93 . 81.48 74 21 67 70 71 90 91 82 87. 7' 7 82 Pahnimäe 89 17 .7 82. . . 80 72 63 77.60 76.25 24 68 98.36 Plokk 5 pT Kaevandi nr 71 99.01 K-1 Plokk 19 pR 78. Katendi paksus, m 83 87.46 0,30 86.49 84,97 Suudme abs kõrgus, m 00 77.98 Plokk 6 pT 82 66 89 97.97 87 .7 76.28 .3 9 74 3 3 2004. a läbitud šurf (EGF 7584) 74 04 89 Š-4 95. 99.01 74 0 . .6 79 . 74 14 93 81 0. 8 85 34 9 . 78.35 Pahnimäe maastikukaitseala 76 . . 97 12 . 7 4 .2 19 8' 84 8 75 7 . 89 96 77.41 65 Linnus "Kloodi Pahnimägi" 85. 91.27 33 K-10 0,20 66,69 94 98.71 Pahnimäe Plokk 4 pT 8 87. Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev . 0 80,29 76.38 88 .9 77.13 11' 06.12.2022 72 1 09 97.57 91.77 74. 66201:001:0534 91 11 14 95 0 74 814 . 74 . . Kaevandmisel jäetava nõlva alumine kontuur 85. 31 73 0 . 98 82.43 63 98 97.81 74 69 . 78.47 74.68 93 68 . 22 III kategooria kaitsealuse liigi leiukoht 95 01 . 5 75.75 97 .92 6 586 600 9' 9 83 73 87 85.69 84 51 .55 . 83.45 7 05 83. 75 PA-8 A 4 75.44 95 97.34 0,70 96 630 800 96 . 83,72 74 94 .34 85.83 78.97 73.35 7,60 73. 75,42 74 Maaparandussüsteemi maa-ala 87 Märkused: 94. . 74 74 . 80 73 2 . 66,70 8 8 aT 8 3 74 43 . 6 . 51 6 4 45 97.11 4 .9 89 . .5 74.85 3 06.12.2022 8 6 68 .7 96 9 8 . 86 82.79 74.80 10 10' 95.71 2 4 . 78 82 4 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 79 .1 93.63 .0 88 2 74 1 . Muinsuskaitse piirangud 8 22 0 K-8 .87 74.65 8 4 81 78.35 0,60 PA-9 .2 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 8 (linnus "Kloodi Pahnimägi") 75,50 0,65 8 I 73 75,45 I 78 22 Plokk 7 aT 74 . . . 10,60 3. Plaani koostamisel on kasutatud: ' 86 97 74 84 .10 64,20 74 8 . 12 7 76 . 81.40 81 83 6 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.09.2025); . 3 8 41 70 . 8 73.57 79.95 Tee kaitsevöönd 74.26 0 75. 76 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.09.2025); 8 84 . 94 26 74 74 83 73.39 . - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.09.2025); 79 76 85.18 81.67 74.14 . 2 26 85.51 73 76 8 73 66101:001:0364 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.09.2025); . . 75 63 25 .68 . Pähnimäe maastikukaitseala Plokk 6 pR 47 73.23 23 Rakvere-Haljala tee - Veltsi liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi varude ja topograafiline plaan 73 73.70 .92 74. 75 79.48 75 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4321). 75 . 72 76 99 72.93 .12 Plokk 8 aT . Asfaltbetooni 36 84.77 . 73.40 34 73 66201:001:0620 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 73. Veehaarde sanitaarkaitseala Plokk 9 aT 73 36 .39 67 . 72.74 Liivaku 73 75 75 75 . 76 Objekti nimetus ja aadress . 72 Joonise sisu 55 . 57 . 05 22 . 73.41 Elektripaigaldise kaitsevöönd 77 66201:001:0028 75 72.80 73.08 66,74 Veltsi V liivakarjäär 73 Mäeeraldise plaan 75 75 . 74 Sideehitise kaitsevöönd 69 77.38 06.12.2022 .90 . 73 . 16 54 Rakvere vald, Lääne-Viru maakond 73 . 77.30 07 PA-10 K-9 .07 2,00 H 0,90 Geod.märgi kaitsevöönd 74,34 72.78 73,25 73.08 9,30 73.45 63,04 H 6 586 400 Loa omanik Päide Liiv OÜ Graafiline lisa 1/3 A 74.66 73.61 74.71 73.75 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla, Kiigemäe, 44418 631 000 631 200 76.01 I H 72 0 100 200 m ' 72 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 . H 59 .69 76.22 A 66201:001:1890 H 73.62 23 Rakvere-Haljala tee Tauri Põldema 74.32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.09.2025 75.17 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5307 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' NW SE m m Aksli 84 84 66201:001:0715 Pahni 82 K-4 82 80,18 K-4-1 66201:001:0958 Kr.75,1 80 St.2,5 K-6 PA-4 Asfaltbetooni 80 0,7 EK K-7 77,56 78,11 PA-7 66201:001:0620 1: 1,4 77,47 2 78 2,2 K-4-2 77,19 78 K-5 2,3 Kr.5,9 75,89 1,0 K-8 St.6,9 0,6 0,7 PA-9 0,6 K-7-1 75,50 76 TL K-5-1 K-6-1 75,45 PA-10 76 Kr.41,1 Kr.72,7 Kr.39,6 74,34 1,0 St.7,8 0,6 St.4,5 St.4,4 3,5 0,65 EK K-8-1 74 EK EK 74 2,3 PA-4-1 Kr.27,6 2 3,6 Plokk 5 pT 3,8 3,4 1: 3,1 K-5-2 Kr.0,0 4,4 St.5,0 3,2 Kr.0,0 St.53,0 EL 2,0 72 3,8 PA-10-1 72 St.18,0 - 4,0 Kr.18,8 TL PA-7-2 St.5,7 70 7,5 Kr.7,9 Plokk 8 aT TL 70 St.10,0 5,0 PA-9-2 TL 68 Kr.1,1 68 St.3,5 PA-10-2 vt. 66,69m vt. 66,70m vt. 66,71 m vt. 66,74m 06.12.2022 06.12.2022 EL 06.12.2022 06.12.2022 Kr.0,0 10,8 66 St.10,2 66 11,0 Plokk 9 aT TL 64 Plokk 6 pT 11,25 64 12,0 11,3 62 12,0 62 Läbilõige II-II' NW SE m m Kiigemetsa 94 94 66101:001:0195 Veltsi II liivakarjäär PA-3 92 90,21 K-2 92 Kiigemäe 89,91 PA-6 Mäeeraldise piir 66101:001:0194 89,58 90 90 Mäeeraldise teenindusmaa piir 2 0,3 1: 0,8 PA-6-1 Asfaltbetooni 0,8 Veltsi II liivakarjääri piir K-2-1 Plokk 4 pT Kr.0,0 66201:001:0620 88 Kr.57,6 St.5,2 88 Kiigemetsa St.2,4 2,0 TL Plokk 7 aT Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, EK pT - passiivne tarbevaru) 66101:001:0195 PA-3* 86 Aksli 84,57 4,5 3,6 Plokk 4 pT PA-8 86 Kiigemetsa 3,5 Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi 66201:001:0715 83,72 66101:001:0195 PA-3-1* 84 0,3 5,5 84 Keskmine uuringuaegne veetase ja eeldatav Kr.0,0 307 2 veetase maavara ammendamisel (abs. 66,71 m) 1: St.6,8 0,7 81,49 2,1 TL 82 1,5 82 PA-3-2* PA-8-1 Kr.3,9 Kr.3,4 Kasvukiht 1,2 2 St.4,6 1: 80 St.7,3 80 TL Plokk 3 pT EL 5,0 78 6,3 PA-3-3* PA-8-2 78 Täiteliiv 4,0 Kr.0,0 Kr.0,0 307 St.27,7 St.8,3 Plokk 4 pT 76 8,0 - TL 76 1: 6,0 8,3 2 Ehitusliiv 308 74 74 9,0 Kruusakas liiv 72 72 (fr. >31,5 mm üle 15%) 11,5 10,5 70 70 Ehituskruus Läbilõige III-III' Saviliiv K-7 Kaevandi nr W E 77,47 Suudme abs kõrgus, m m m 100 Kiigemetsa 100 Sügavus maapinnast, m 0,7 K-7-1 Proovi number Saviliivmoreen 66101:001:0195 Kr.41,1 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % Proovitud intervall, m PA-5 K-3 0534 St.7,8 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % 98 98 96,58 96,91 EK m äe EK - ehituskruus Tee kaitsevöönd 001: 0,3 K-3-1 Kaevandi sügavus, m 3,4 EL - ehitusliiv Pahni 96 Kr.71,6 96 TL - täiteliiv 66201: St.3,5 2,0 EK Plokk 4 pT Muinsuskaitse piirangud 94 2,2 94 (linnus "Kloodi Pahnimägi") PA-5-2 Kr.6,8 Pahni 92 4,8 St.8,2 66201:001:0958 92 Pähnimäe maastikukaitseala 1: PA-8 Puuraugu nr TL 2 5,5 83,72 Suudme abs kõrgus, m 1:2 PA-5-1 Kaevandamisel jäetav nõlv ja selle nõlvus 90 90 Kr.0,0 1:2 vastab kaldele 26° 0,7 Sügavus maapinnast, m St.36,2 7,5 1,5 88 - 88 Proovitud intervall, m 86 86 Märkused: Plokk 5,0 ee PA-8-2 Proovi number 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 84 84 at 5 pT Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % 1010 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: al St.8,3 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % j TL Hal 82 82 EK - ehituskruus - Veltsi liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I-I' ... III-III' 004: 8,3 EL - ehitusliiv (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4321). e- TL - täiteliiv 19002: 23 Rakver 80 PA-4 80 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 78,11 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 78 78 11,5 Puuraugu sügavus, m 1,0 Geoloogilised läbilõiked 2 Veltsi V liivakarjäär 1: 76 76 PA-3* 2021. a uuringu puurauk Rakvere vald, Lääne-Viru maakond I-I' ... III-III' (EGF 9476) 3,5 74 74 Loa omanik Päide Liiv OÜ Graafiline lisa 2/3 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla, Kiigemäe, 44418 72 72 [email protected] H 1 : 2000 0 100 200 m Mõõtkava V 1 : 200 70 7,5 70 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5307 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide Veltsi karjäär Luha 23 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 19 kve Plokk 1 aT 19002:004:0106 Ra 00 re Plokk 12 pT Nr X Y Nr X Y 2: -H7a 1 6 586 767,21 630 776,47 1 6 586 767,21 630 776,47 00 4.l Plokk 19 pR 47: 1110 74 2 6 586 771,87 630 794,91 2 6 586 771,87 630 794,91 . äär 4 27 1 73 j .30 . 01 t 71 36 3 6 586 765,23 630 848,11 3 6 586 765,23 630 848,11 al Aksli 7 j 6 001: 0 sikar .9 a 3 75.30 6 587 200 66201:001:0715 4 6 586 750,04 630 912,67 4 6 586 750,04 630 912,67 15' A ee 78.20 70 5 6 586 738,09 630 929,11 5 6 586 738,09 630 929,11 66201: 86. Pahnimäe maastikukaitseala 15 74 0715 78.10 t 74 . Vel .25 73 16 . 6 6 586 721,49 630 939,44 6 6 586 721,49 630 939,44 30 74 80 71 . 78. 78.29 16' 76.97 001: 88 .88 7 6 586 679,60 630 946,94 7 6 586 679,60 630 946,94 75 08 .64 . 16 74.68 8 6 586 646,28 630 952,90 8 6 586 646,28 630 952,90 85 81.03 66201: 78.47 53 .1 8 8 9 6 586 600,91 630 966,86 9 6 586 600,91 630 966,86 74 797 85. Kat 74 . .24 4 73 8 . 74 .1 30 16 02 end 73.95 81. 82 Adami 10 6 586 576,17 630 965,95 10 6 586 576,17 630 965,95 52 81 .0 71.13 N . 83 42 93 78.75 75.19 91 84. . 19002:004:0053 11 6 586 619,62 631 056,12 11 6 586 619,62 631 056,12 77. 74 1 0 77 . 72.26 76 12 6 586 788,80 630 975,47 12 6 586 788,80 630 975,47 76 17'17 .11 2 77 .8 5 74 . 7 72 74 34 7 13 6 586 911,98 630 914,26 13 6 586 911,98 630 914,26 7 8 . 07 28 97 73 6 8 . 73 33 98 . 18 75.21 . . 1 75 . 82 6 9 7 82 8 14 6 586 997,09 630 868,99 14 6 586 997,09 630 868,99 76 80.27 7 15 6 587 173,02 630 771,71 15 6 587 173,02 630 771,71 4 75 80.63 77 16 6 587 148,05 630 718,74 16 6 587 148,05 630 718,74 75 74.85 81.72 74 79 74 .22 73 0 17 6 587 109,24 630 635,55 17 6 587 109,24 630 635,55 . 74 27 .19 .2 80.59 75 75.45 18 6 587 053,97 630 650,55 18 6 587 053,97 630 650,55 77 77 82.45 83.74 75.28 19 6 587 014,66 630 706,82 19 6 587 014,66 630 706,82 18' 18 76 78 84 . 890 3 84 20 6 587 004,00 630 750,00 20 6 587 004,00 630 750,00 74 72 74.64 74 06 74 77 . 8 8 13 73 79 . 73 18 . . 21 6 586 962,99 630 757,02 21 6 586 962,99 630 757,02 98 1 74 82 8 Hansoni Kiigemäe 84.97 22 6 586 895,00 630 691,04 22 6 586 895,00 630 691,04 80 A 76.31 84.87 83.47 66101:001:0194 20 74.84 19002:004:0342 23 6 586 862,20 630 691,73 23 6 586 862,20 630 691,73 74 19 74 75.58 .15 80 73 . .21 24 6 586 866,61 630 721,92 24 6 586 866,61 630 721,92 74 19' 14 .19 20 83.99 78 84.13 83 81 84.89 84.96 20' 14' Kaardileht nr 6434 Rakvere 75 .26 Var 76.42 Pindala 8,30 ha Pindala 8,30 ha e 73 Vae r 75.91 74 85. 84.57 74 51 21 .23 73 6 71 . e 74 Var 27 . . 75.93 5 .83 Pihlakametsa Veltsi II liivakarjäär 85 84.54 21' Kaunismäe 66201:001:1450 Plokk 3 aT 74 19002:004:0014 1 77 7 74 81 74 21 .31 73 80 . . 74 33 84 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number . Plokk 6 pR 72 . 83.97 76.89 6 13' 74 84.35 76.37 Plokk 6 pR 8 83.41 13 1 0 .7 1' 85 8 74 77 8 2 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 74 96 22' . 75 34 3 73 5 . 74 76.11 40 82 22 . 79 .7 82.37 75 76 84 78 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, Plokk 2 aR .37 82.11 85 82.41 75.65 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Plokk 6 pR 74 74 84 73 .44 74 . 48 . . Külgneva mäeeraldise piir 44 86 7 78 76 7 0 .1 8 8 82. A 7 1 89. Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 88 87 82.48 85 23 72 .83 24 Kiigemetsa 8 2 75.86 78 74 66101:001:0195 Põlevkivi ploki piir (pR - passiivne reservvaru) 74 . . 74 7 82.30 4 54 23' 74 . 24' 54 8 20 . 88. 5 76.50 03 75 7 6 Pahni Maardla piir (asendiplaanil) 83. 83.10 8 12' 11 88.94 75.99 66201:001:0958 Pahni 4 90.94 8 8 66201:001:0958 Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi 6 586 800 88. 76.11 74 81 74 . 12 71 . 74 0 62 74 . 91.44 63 74 . 36 6 630 600 83 90.78 2 9 76.28 72 72 85 Maapinna samakõrgusjoon, m 76 91.75 82. 73 57 90. 91.08 77.73 92 97.38 86 74 92 2 76.27 74 . 87 76 . 74 8 . 97. 59 74 53 . 89.51 1 58 3 23 . 22 4 95. 90.32 97.62 8 91.18 61 69 2 .4 Plokk 6 pR Metsamaaks korrastatav ala, pindala 6,36 ha 2' 1 98.48 76.08 77 1' 79 90.16 3' 4 75 7 98.27 90.18 92. 3 .2 5 19002:004:0068 22 4' 91 95. 71 74 97. 4 90. 74 . 63 Kraavi . 74 9 56 81 75 74 71 . 78 5' 6 57 . 21 53 . 90.08 5 88 .21 85. 84 Rohumaaks korrastatav ala, pindala 1,94 ha 81 98.57 76.98 98.60 73 A 70 6' 91. 75.69 2 .2 28 2 72 09 91.55 97.43 8 87 98.32 85 . 89 78 74 94. 76 93 97. 95. 73 74 . . 74 3 69 . 93 . 74 21 70 71 90 91 7' 7 82 Pahnimäe 89 17 . 69 7 . . 80 77 63 77.60 76.25 68 98.36 71 99.01 Plokk 19 pR 87.46 86.49 82 66 97.97 .7 76.28 9 74 74 04 95. 75 7 99.01 74 0 .79 . 74 14 93 81 0. 8 85 34 9 . Pahnimäe maastikukaitseala . . 97 12 . 7 4 .2 19 8' 84 71 .96 77.41 4 Linnus "Kloodi Pahnimägi" 85. 91.27 33 94 98.71 Pahnimäe . 76 76.38 88 11' 72 82 97.57 91.77 70 66201:001:0534 72 11 81 95 0 74 814 . 7 77 74 . .31 3 73 0 . 98 82.43 63 74 . 74.68 93 68 97.81 . 95 01 . 5 78 75.75 . 879 92 6 586 600 9' 9 0 73 87 85.69 51 .55 .05 83. A Maaparandussüsteemi maa-ala 75.44 95 97.34 96 630 800 .74 .34 85.83 78.97 73.35 73. 74 87 94. . 74 74 . 80 73 2 . 66,70 8 8 aT 8 3 74 43 . 6 . 51 6 4 45 97.11 4 .9 89 . .5 74.85 3 06.12.2022 8 6 Muinsuskaitse piirangud 9 868 .7 96 86 . 82.79 74.80 10 10' 95.71 2 4 . Märkused: 78 2 (linnus "Kloodi Pahnimägi") 8 4 79 .1 93.63 .0 2 74 1 . 8 22 .87 74.65 4 78.35 .2 8 8 73 78 22 Plokk 7 aT 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 74 . . . 86 97 74 84 . Tee kaitsevöönd 10 74 . 12 76 . 81.40 83 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. . 3 41 70 . 8 73.57 79.95 74.26 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 75. 76 . 94 26 74 73.39 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.09.2025); .79 Pähnimäe maastikukaitseala 76 85.18 81.67 74.14 .26 85.51 73 76 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.09.2025); 73 . . 75 63 25 .68 . Plokk 6 pR 47 73.23 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.09.2025); 73 73.70 .92 74. 75 79.48 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.09.2025); 75 Veehaarde sanitaarkaitseala 75 . 72 76 99 .12 . Asfaltbetooni 36 84.77 .34 - Veltsi liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi varude ja topograafiline plaan 66201:001:0620 Elektripaigaldise kaitsevöönd (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4321). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Sideehitise kaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Geod.märgi kaitsevöönd Veltsi V liivakarjäär Korrastatud ala plaan Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Loa omanik Päide Liiv OÜ Graafiline lisa 3/3 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla, Kiigemäe, 44418 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5307 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Päide Liiv OÜ (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Veltsi V liivakarjääri mäeeraldisele. Lääne-Viru maakonnas Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumis viidi 01.01.2023. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täiteliiva passiivse tarbevaru plokid 4 pT, 5 pT ja 6 pT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada taotleja põhitegevuseks vajalik ressurss. Veltsi V liivakarjääri lähi piirkonnas on riigiteede teehoiukava kohaselt suurematest taristuobjektidest planeeritud Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee taastusremont 12,3 km ja 9,36 km pikkusel lõigul, millega kaasneb piirkonnas ehitusmaavarade vajaduse kasv. Antud objektid asuvad taotletavast Veltsi V liivakarjäärist 5-6 km kaugusel lõuna suunal. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 03.08.2021. a vastuskirjast nr 17-1/21- 0083/4214-2 selgub, et Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda jääb Tallinn-Narva maantee ehituse Haljala-Sõmeru lõigu tee ehitus (lõigu pikkus ~10,5 km). Dokumendis „Riigiteede teehoiukava 2020 - 2030“ on ette nähtud Tallinn-Narva maanteel Põdruse ja Sõmeru eritasandiliste ristmike ehitus. Mõlemad liiklussõlmed jäävad Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda, ning mõlema objekti jaoks on Veltsi maardla lähim potentsiaalse täitematerjaliga maardla. Veltsi V liivakarjäär kattub kohaliku omavalitsuse kaitstava kohaliku kaitse all oleva loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitsealaga (tunnus KLO5000025). Pahnimäe maastikukaitseala on loodud 1958. aastal eesmärgiga kaitsta ja tutvustada jääaegset pinnamoodustist Pahnimäe oosi ja tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse. Rakvere Vallavolikogu 30.08.2017. a määruse nr 8 „Pahnimäe maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ alusel on moodustatud täna kehtivad kaitseala piirid ja kaitse- eeskiri. Pahnimäe maastikukaitsealale on tehtud ekspertiis: Rakvere Vallavolikogu 19.01.2022. a otsusega nr 26 „Ekspertiisi tellimine Pahnimäe maastikukaitsealale“. 23. aprill 2025 otsusega 167 algatas Rakvere Vallavolikogu Pahnimäe maastikukaitseala kaitse all olemise eelduste ja piirangute otstarbekuse hindamise menetluse. Käesolevaga taotleb Päide Liiv OÜ Veltsi V liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse tee- ja üldehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Mäeeraldis ja selle teenindusmaa pindala 8,30 ha asub Päide külas, Rakvere vallas, Lääne-Viru maakonnas taotlejale kuuluval kinnistul Kiigemetsa (66101:001:0195) ja riigil kuuluval kinnistul Pahni (66201:001:0958). Taotletavast alast ~5 km kaugusele kagu suunda jääb Rakvere linn. Taotletava mäeeraldise läheduses asub arheoloogiamälestis Linnus "Kloodi Pahnimägi". Mäeeraldise piirid ei kattu mälestise alaga. Juhul, kui Muinsuskaitseamet peab vajalikuks oma spetsialisti kaasamist, on ettevõtte valmis võtma arvesse Muinsuskaitseameti asjakohaseid suuniseid. Taotletav ala kattub III kategooria taime sulgjas õhik (Neckera pennata) leiukohaga (KLO9404013). Taotletava ala näol on tegemist valdavalt metsamaaga, kus maapinna reljeef on liigestatud ja muutlik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 73 - 84 m. Mäeeraldis piirneb idast Rakvere-Haljala maantee (nr 23) kaitsevööndiga. Lähimad majapidamised asuvad teisel pool Rakvere-Haljala maanteed taotletavast mäeeraldisest ~113 m kaugusel kirdes Luha (19002:004:0106) kinnistul. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Veltsi V liivakarjäär paikneb Veltsi (Pahnimäe) maardlal. Veltsi (Pahnimäe) maardla registrikaardi (nr 371) järgi on maardlat uuritud üheksal korral: - „Seletuskiri Pahnimäe kruusakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (RPI Eesti Põllu- majandusprojekt, T. Maantoa, 1962, EGF 6782); - „Seletuskiri Veltsi liivakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (RPI Eesti Põllu- majandusprojekt, T. Maantoa, 1965, EGF 6782); - „Rakvere rajooni Kullaaru sohvoosi Pahnimäe kruusaliiva segu karjääri mäeeralduse seletuskiri“ (RPI Eesti Põllumajandusprojekt, T. Maantoa, 1970, EGF 6782); - „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, V. Pikner, 1976, EGF 3431); - „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, A. Raudsepp, 1979; EGF 3593); - „Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, V. Jürgenson, 2004, EGF 7584); - „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, K. Mikkelsaar ja K. Paat, 2021, EGF 9476); - „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, K. Mikkelsaar, 2023, EGF 9759). - „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2024) “ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, K. Mikkelsaar, S. Siir, H. Klaas, K. Paat, 2023, EGF 9943). Veltsi V liivakaräär jääb Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla idaosas. Ala asub Koeravere-Rakvere- Pahnimäe ooside aheliku põhjapoolsel osal (Jürgenson, 2004). Maa-ameti geoloogilise baaskaardi (1 : 50 000) andmetel levivad pinnakattes Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (Q1jrVr_fg): veerised ja munakad, kruus, liiv. Kvaternaarsed setted on esindatud erineva terakoostisega liiva ja kruusaga. Kasuliku kihi katendiks on 0,2 - 1,3 m paksune kasvukiht (muld), ühes 2021. a puuraugus (PA-4) on katendiks lisaks kasvukihile ka saviliiv (paksusega 3,1 m). Varasemate uuringute puuraukude andmeil on kolmes puuraugus samuti katendiks lisaks kasvukihile veel saviliiv, saviliivmoreen või ülipeeneteraline liiv (PA-15a, PA-302 ja Š-4). Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluviaalse tekkega liivad ja kruusad. Liivad on helebeeži kuni punakaspruuni värvusega, kohati orgaanikarikkad, ülipeened kuni keskmiseteralised, milles leidub nii erineva suurusega kruusaosist kui ka veeriseid. Kruusaosis on nii karbonaatne kui ka moonde- või tardkivim. Kruus on valdavalt karbonaatne, milles leidub nii veeriseid kui ka liivaosa. Kasuliku kihi kogupaksus on väga muutlik. Kasuliku kihi paksus puuraukudes ja kaevandites, kus jõuti lamamini oli kuni 10,6 m. Plokkide keskmised kihi paksused on 4,6 m (plokk 4), 6,3 m (plokk 5) ja 0,9 m (plokk 6). Kasuliku kihi lamamiks on geoloogliste kirjelduste järgi saviliivmoreen või peenliiv koos veeriste ja munakatega ning kahes puuraugus on jõutud ka Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu lubjakivi ja merglini. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on uuringuaukude andmeil 74,3 - 96,6 m m, seega kasuliku kihi lamam on väga muutlik. Tabel 3.1 Plokkide 4 pT, 5 pT ja 6 pT kvaliteedinäitajad Plokk 4 pT Plokk 5 pT ja 6 pT Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus 0,0 - 75,1 (kaalutud 0,0 - 71,6 (kaalutud keskmine 16,5) keskmine 14,0) (fraktsioon >31,5 mm), % Fraktsioon >4 mm, % 0,0 - 88,1 (29,1) 12,2 - 89,5 (44,2) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 24,9 - 94,8 (75,4) 22,4 - 95,4 (76,5) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,4 - 43,9 (10,7) 2,5 - 18,0 (7,0) (<0,063 mm), % Kruusaosise purunemiskindluse 37 LA tegur Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi levib uuringruumi piirkonnas Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid. Varasemate uuringute uuringuaugud on olnud kuivad. 2023. a uuringu raames ilmus põhjavesi kolmes puuraugus (PA-7, PA-9 ja PA-10). Veetasemete abs kõrgused on väga ühtlased jäädes vahemikku 66,69 - 66,74 m. Kolme veetaseme mõõdistuse andmetel on keskmine veetase taotletaval ala abs kõrgusel 66,71 m. Põhjavee tase on fikseeritud talvisel perioodil, suurvee perioodil võib põhjavee tase olla kõrgemal. Eelduste kohaselt kui veealune varu ammendatakse ongi kaevandamise järgne veetase abs kõrgusel 66,71 m. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Veltsi V liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 8,30 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla täiteliiv passiivsed tarbevaru plokid 4 pT, 5 pT ja 6 pT. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Veltsi V liivakarjääris lasuva materjali veepealse osa ohutuks nõlvuseks on arvestatud nõlvusega 1:2 ja veealuse osa nõlvuseks 1:5. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Veltsi V liivakarjääris (seisuga 01.01.2023) Ploki Taotletav Nõlvakadu, Kaevandatav Plokk Maavara pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 4 pT 4,03 täiteliiv 187 30 157 (veepealne) 5 pT 4,27 täiteliiv 270 30 240 (veepealne) 6 pT 0,18 täiteliiv 2 1,8 0,2 (veealune) Kokku 459 61,8 397,2 Taotletaval Veltsi V liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 397,2 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~33 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Veltsi V liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäenduslikud tingimused taotletavas Veltsi V liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna karjäär külgneb taotleja enda karjääriga, kuhu on ligipääs rajatud, mis kulgevad olemasoleva karjääri lõunaosas. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb teed viia rasketehnika jaoks sobivasse konditsiooni. Olemasolevatel teedel on ühendus Rakvere-Haljala tugimaanteega (23). Kasuliku kihi katendiks on 0,2 - 1,3 m paksune kasvukiht (muld), ühes 2021. a puuraugus (PA- 4) on katendiks lisaks kasvukihile ka saviliiv (paksusega 3,1 m). Kasuliku kihi kogupaksus on väga muutlik. Kasuliku kihi paksus puuraukudes ja kaevandites, kus jõuti lamamini oli kuni 10,6 m. Plokkide keskmised kihi paksused on 4,6 m (plokk 4), 6,3 m (plokk 5) ja 0,9 m (plokk 6). Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on uuringuaukude andmeil 74,3 - 96,6 m m, seega kasuliku kihi lamam on väga muutlik. Katendiks on muld (kasvukiht). Katendi maht mäeeraldisel on 57 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Kaevandamine toimub etapiviisiliselt, et samaaegselt saaks toimida ka ala korrastamine. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Veltsi V liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähimad majapidamised asuvad teisel pool Rakvere-Haljala maanteed taotletavast mäeeraldisest ~113 m kaugusel kirdes Luha (19002:004:0106) kinnistul. Müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest ning on leitav järgneva valemiga: 𝐿𝑝𝐴 = 𝐿𝑤𝐴 − 20 ∗ log 𝑟 − 8𝑑𝐵, kus LpA – müra tugevus vaadeldavas punktis (dB), LwA – müraallika tugevus (dB), r – vaadeldava punkti ja müraallika vaheline kaugus (m). Selle kohaselt on Veltsi V liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt: LpA = 105 - 20log(113) – 8dB = 56 dB(A), kus arvutuse aluseks on keskmine ekskavaatori müratase väärtusega 105 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja- pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 56 dB, mis on alla maksimaalse lubatu. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Samuti jääb karjääri ja majapidamise vahele Rakvere- Haljala tugimaantee (23), mille mürafooni taha jääb karjääri mürafoon. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 33 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,034 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,016 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Veltsi V liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Veltsi V liivakarjääris on osaliselt varu veealune, aga mäeeraldise kuju tõttu kaevandatakse veealust varu minimaalselt (0,2 tuh m3), millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Alal on kattumine II kategooria liigi leiukohaga. Mustlaik-apollo röövikud toituvad ainult harilikul lõokannusel (Corydalis solida), mis kasvab peamiselt "halli lepa enamusega metsakooslustes". Valmikud seevastu toituvad niidulaikudel. Tuleb eristada kriitilist sigimispaika (lepikud lõokannusega) ja toitumisala (niidud/võsa). Kui mäeeraldis kattub alaga, kus lõokannust ei esine (nt lagedam ala või teist tüüpi võsa), siis ei hävitata kaevandamisega populatsiooni tuumikut. Ala on suuresti kinni kasvanud ja puistuga kaetud ning niidualadest on säilinud vaid fragmendid. Mustlaik-apollo vajab õiterohkeid valgusküllaseid niidualasid. Praegune tegevusetus (võsastumine) on liblikale pikas perspektiivis ohtlikum kui kaevandamisest tulenev häiring. Kui kaevandusala koheselt peale maavaravaru ammendamist kujundada ja haljastada, siis see võimaldab luua uusi ja kvaliteetseid toitumisalasid (päikesepoolsed nõlvad), mis on liblikale väärtuslikumad kui praegune hooldamata võsa. Lisaks on võimalik kaevandamise käigus võtta kasutusele täeindavad meetmed, nagu vajadusel teede kastmine. Kaevandatav materjal on looduslikus olekus niiske. III kaitsekategooria liikide (sulgjas õhik) puhul on meie eesmärk tagada kohaliku asurkonna soodne seisund. Oleme valmis kohandama mäeeraldise piire või tööde tehnoloogiat nii, et populatsiooni tuumik (enamik isendeid) jääb puutumata alale või selle puhvertsooni. Juhime tähelepanu, et Looduskaitseseadus ei nõua III kategooria liikide puhul 100% isendite säilitamist, vaid populatsiooni jätkusuutlikkust. Üksikute äärealal asuvate isendite hävimine ei ole samaväärne populatsiooni hävitamisega, eriti kui rakendame leevendusmeetmeid (puhvrid, ümberasustamine, uute kasvukohtade loomine rekultiveerimisel). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletavas Veltsi V liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Veltsi V liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis- jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletava Veltsi V liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks metsamaaks. Mäeeraldise nõlvad korrastatakse rohumaaks 1,94 ha ulatuses. Metsamaaks korrastatakse 6,36 ha suurune ala. Nõlvad ja karjääri põhi kaetakse minimaalselt 0,1 m paksuse katendi kihiga, milleks kulub kogu kooritud katend ehk 9 tuh m3 materjali. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele või täita ala paksema kihiga kui 0,1 m. Karjäärinõlvad tuleb tasandada nõlvusele vähemalt 1:2. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Koostatava korrastamise projekti käigus pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Veltsi V liivakarjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Veltsi V liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 8,3 x 2000 ≈ 16 600 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Tiit Nõggo / allkirjastatud digitaalselt / Päide Liiv OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 15.09.2025. a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  KORRALDUS 18. juuli 2023 nr 1-17/23/1573 Lääne-Viru maakonna Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla registrikande muutmine Päide Liiv OÜ esitas Maa-ametile Veltsi liivamaardla täiendava täiteliiva aktiivse ja passiivse tarbevaru kinnitamise aruande (saabunud 13.07.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/7546-7). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 14.07.2022 korraldusega nr DM-111029-13 andnud Veltsi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/516184, mis registreeriti 21.12.2022 korraldusega nr DM-122410-1 ümber Päide Liiv OÜ nimele ning andnud 14.10.2022 korraldusega DM-114843-56 Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/513315). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 4.-9. plokk), mis paiknevad Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas eraomandis oleval katastriüksusel Kiigemetsa (tunnus 66101:001:0195) ja riigile kuuluval Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Pahni (tunnus 66201:001:0958), mille volitatud asutus on Maa-amet. Aruandes moodustatud 4. ja 7. plokk asuvad täielikult Veltsi uuringuruumi piires ning 5., 6., 8. ja 9. plokk asuvad täielikult Veltsi IV uuringuruumi piires. Aruandes moodustatud 4. ploki loodeosa hõlmab vähesel määral Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru 2. plokki. Aruandes moodustatud 4., 5. ja 6. plokk kattuvad täielikult kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjekti Pahnimäe maastikukaitsealaga (Eesti Looduse Infosüsteemi kood KLO5000025), mille valitsejaks on Rakvere Vallavalitsus. Kaitseala eeskirja kohaselt on kaitsealal keelatud maavara kaevandamine. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 23 lõike 6 kohaselt on maavaravaru passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Kuna Pahnimäe maastikukaitsealal on maavara kaevandamine keelatud, siis võetakse aruandes moodustatud 4., 5. ja 6. ploki täiteliiva varu registris arvele passiivsena. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. MaaPS § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §- de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.01.2023 maavarade registris Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 4,03 ha – 187 tuh m3 (aruandes 4. plokk), 1.2. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 4,27 ha – 270 tuh m3 (aruandes 5. plokk), 1.3. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,18 ha – 2 tuh m³ (aruandes 6. plokk, allpool põhjavee taset 5. ploki lamamis), 1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,05 ha – 4 tuh m³ (aruandes 7. plokk), 1.5. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,98 ha – 73 tuh m³ aruandes 8. plokk), 1.6. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,75 ha – 18 tuh m³ (aruandes 9. plokk, allpool põhjavee taset, 8. ploki lamamis). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0371) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Päide Liiv OÜ-le, Keskkonnaametile, Rakvere Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes 2  OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) Töö nr 23/4321 Tallinn 2023 OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 3 ANNOTATSIOON Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023). Aruanne ühes köites, teksti 25 lk, 11 tekstilisa, 3 graafilist lisa, 4 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2023. Geoloogiline uuring tehti Päide Liiv OÜ tellimisel. Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumid asetsevad kõrvuti. Veltsi (uuringruumi teenindusala pindala 6,41 ha) ja Veltsi IV (5,37 ha) asuvad Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas ning jäävad Kiigemetsa (katastritunnus 66101:001:0195) ja Pahni (66201:001:0958) kinnistutele. Geoloogilised uuringud tehti ühiselt ja koostati üks terviklik aruanne. Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumide geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara tarbevaruna ja mis võimaldaks hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumidesse 10 puurauku ja 10 kaevandit sügavusega kuni 12,0 m. Välitööde käigus võeti uuringuaukudest kokku 20 proovi setete terastikulise koostise määramiseks ja tehti ühest kruusa koondproovist killustiku purunemiskindluse määramine. Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluvioaalse tekkega liivad ja kruusad. Kasuliku kihi kogupaksus on väga muutlik. Kasuliku kihi paksus uuringuaukudes on kuni 10,6 m. Põhjavesi jääb 7,6 - 10,5 m sügavusele maapinnast, keskmiselt abs kõrgusele 66,71 m. Kõikide proovide järgi oli kruusa sisaldus (>31,5 mm) uuringruumides keskmiselt 14,1% ja savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus keskmiselt 11,5%. Moodustati kolm täiteliiva plokki: kaks veepealset ja üks veealune aktiivse tarbevaru plokk. Töö tulemusena arvutati täiteliiva varu kolmes plokis aktiivse tarbevaruna. Maa-ametile tehakse ettepanek võtta Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumides maavaravaru arvele seisuga 01.01.2023 Veltsi liivamaardlas järgmiselt: - täiteliiva passiivset tarbevaru 4,03 ha pindalal 187 tuh m3 (plokk 4, veepealne varu); - täiteliiva passiivset tarbevaru 4,27 ha pindalal 270 tuh m3 (plokk 5, veepealne varu); - täiteliiva passiivset tarbevaru 0,18 ha pindalal 2 tuh m3 (plokk 6, veealune varu); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 0,05 ha pindalal 4 tuh m3 (plokk 7, veepealne varu); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 0,98 ha pindalal 73 tuh m3 (plokk 8, veepealne varu); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 0,75 ha pindalal 18 tuh m3 (plokk 9, veealune varu). Veltsi uuringuruumis moodustatud plokk 4 kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liiva- maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga nr 2. Käesoleva töö raames soovitame aktiivse reservvaru ehitusliiva ploki 2 pindala ja mahtu vähendada vastavalt 0,02 ha ja 1580 m3 võrra. Võtmesõnad: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla, Veltsi (Pahnimäe) liiva- maardla, geoloogiline uuring, ehitusmaavarad, kvaternaarisetted, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, puuraugud, kaevandid. Koostas: Kadri Mikkelsaar OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 4 SISUKORD ANNOTATSIOON .................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS........................... 7 3. GEOLOOGILINE UURITUS ......................................................... 10 4. UURINGUMETOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU .... 11 4.1 Uuringuaukude rajamine ja proovide võtmine ................................................ 12 4.2 Laboratoorsed tööd .......................................................................................... 13 4.3 Topograafilised tööd ....................................................................................... 13 4.4 Kameraaltööd .................................................................................................. 13 4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ........................................................... 14 5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................ 16 6. MAAVARA KVALITEET ............................................................... 18 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................ 20 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .......................................... 20 8. VARU ARVUTUS ............................................................................. 22 8.1 Veepealse ploki 4 pT varu arvutus .................................................................. 22 8.2 Veepealse ploki 5 pT varu arvutus .................................................................. 22 8.3 Veealuse ploki 6 pT varu arvutus .................................................................... 23 8.4 Veepealse ploki 7 aT varu arvutus .................................................................. 23 8.5 Veepealse ploki 8 aT varu arvutus .................................................................. 23 8.6 Veealuse ploki 9 aT varu arvutus .................................................................... 23 8.7 Uue moodustatud ploki 4 kattumine olemasoleva plokiga ............................. 23 8.8 Kokkuvõte ....................................................................................................... 24 9. KOKKUVÕTE .................................................................................. 25 10. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................... 26 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu load L.MU/516184 ja L.MU/513315 ................................ 27 2. Uuringuaukude kataloog ...................................................................................... 31 3. Uuringuaukude kirjeldused .................................................................................. 33 4. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokollid .................................................. 37 5. Keskmised kvaliteedinäitajad ............................................................................... 46 6. Varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad .......................................... 48 7. Varu arvutuse tulemused ...................................................................................... 49 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .............................................................. 54 9. Uuringuaukude likvideerimise akt ....................................................................... 55 10. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ................................ 58 11. Tellija arvamus ..................................................................................................... 62 Varu kinnitamise käskkiri OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 5 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 3. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 200 ELEKTROONILISED LISAD 1. Varuplokkide ruumikujud (ploki piirid.dgn) 2. Maapind (isojooned_maapind EH.dgn) 3. Kasuliku kihi katendi lamam (isojooned_lasum EH.dgn) 4. Kasuliku kihi lamam (isojooned_lamam EH.dgn) OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 6 1. SISSEJUHATUS Keskkonnaamet väljastas Päide Liiv OÜ-le 14.07.2022. a korraldusega nr DM-111029- 13 geoloogilise uuringu loa L.MU/516184 (kehtivusajaga kuni 14.07.2024) Veltsi uuringuruumis (esialgu väljastati luba Osaühing Largemar nimele, luba registreeriti ümber 02.12.2022) pindalal 6,41 ha (Tekstilisa 1) ja 14.10.2022. a korraldusega nr DM- 114843-56 geoloogilise uuringu loa L.MU/513315 (kehtivusajaga kuni 14.10.2025) Veltsi IV uuringuruumis pindalal 5,37 ha (Tekstilisa 1). Uuringuruumid asuvad kõrvuti, jäävad sama maardla piiresse (vahetus lähedusse), geoloogiline ehitus on uuringu- ruumides sarnane, keskkonnakaitselised ja mäenduslikud tingimused on sarnased – seetõttu tehti eelmainitud uuringuruumide geoloogilised uuringud ühiselt sh koostati ühine aruanne. Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumide geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara tarbevaruna ja mis võimaldaks hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Välitöödel 2022. a detsembris puuriti kokku 10 puurauku ning 2023. a veebruaris ja märtsis kaevati 10 kaevandit. Uuringuaukudest võetud proovidest tehti 20 terastikulise koostise analüüsi ja üks kruusaosise koondproov. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneri- büroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuala mõõdis- tati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogilise uuringu välitööd tegid geoloogiainsenerid Mari-Ann Mõtus, Sven Siir ja Kadri Mikkelsaar ning uuringuaruande koostas Kadri Mikkelsaar, graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumid jäävad Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehtedele nr 6434 (Rakvere). Joonis 2.1 Veltsi ja Veltsi IV uuringuruum (aluskaardina on kasutatud Maa-ameti WMS rakenduse ortofotot) OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 8 Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumid asetsevad kõrvuti. Veltsi (uuringruumi teenindusala pindala 6,41 ha) ja Veltsi IV (5,37 ha) asuvad Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas ning jäävad Kiigemetsa (katastritunnus 66101:001:0195) ja Pahni (66201:001:0958) kinnistutele (Joonis 2.1). Kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Pahni kinnistu kuulub Keskkonnaministeeriumile, volitatud asutuseks on Maa-amet ja Kiigemetsa kinnistu kuulub eraomandisse. Lähimad majapidamised asuvad teisel pool Rakvere-Haljala maanteed uuringuruumide teenindusalast ~120 m kirdes (Luha 19002:004:0106) ja ~50 m kagus (Liivaku 66201:001:0028). Uuringuruumide teenindusalade puhul on tegemist valdavalt metsamaaga, kus maapinna reljeef on liigestatud ja muutlik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 73 - 99 m. Veltsi IV uuringuruumi teenindusala piirneb idast Rakvere-Haljala maantee (nr 23) kaitsevööndiga. Põhja suunda jääb Aksli (66201:001:0715) ja lõunasse Asfaltbetooni (66201:001:0620) kinnistu. Veltsi uuringuruum asub Veltsi IV uuringuruumi kõrval läänes. Veltsi uuringuruumist läänes on külgnemine Kiigemäe (66101:001:0194) ja Pahnimäe (66201:001:0534) kinnistutega ning põhja pool Aksli (66201:001:0715) kinnistuga. Lõuna poole jääb Asfaltbetooni kinnistu (66201:001:0620). Viimasel kinnistul tegutseb asfaltbetoonitehas. Uuringuruumidest loodes on Veltsi karjäär, kus kaevandab Verston OÜ kaevandamisloa nr LVIM-025 alusel ehitusliiva ja Veltsi II liivakarjäär, kus kaevandab Verston OÜ kaevandamisloa nr KL-513645 alusel täiteliiva. Loodesse jäävad Veltsi (Pahnimäe) maardla (reg nr 371) ehitusliiva aktiivse tarbevaru (aT) plokk 1, ehitusliiva aktiivse reservvaru (aR) plokk 2 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3. Veltsi uuringuruum kattub osaliselt (0,02 ha suurusel pindalal) ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 2. Lisaks jäävad uuringruumid Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja (reg nr 33) passiivse reservvaru (pR) plokkide nr 6 ja 19 peale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 03.08.2021. a vastuskirjast nr 17-1/21- 0083/4214-2 selgub, et Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda jääb Tallinn- Narva maantee ehituse Haljala-Sõmeru lõigu tee ehitus (lõigu pikkus ~10,5 km). Dokumendis „Riigiteede teehoiukava 2020 - 2030“ on ette nähtud Tallinn-Narva maanteel Põdruse ja Sõmeru eritasandiliste ristmike ehitus. Mõlemad liiklussõlmed jäävad Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda, ning mõlema objekti jaoks on Veltsi maardla lähim potentsiaalse täitematerjaliga maardla. Uuringuruumide teenindusalad kattuvad suures osas (v.a lõunaosa) kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitsealaga (tunnus KLO5000025). Veltsi uuringruum kattub edelas asuva kinnismälestise linnus „Kloodi Pahnimägi“ (tunnus 10354) kaitsevööndiga. Pahnimäe maastikukaitseala oli riiklikul tasandil kaitstavaks loodusobjektiks vahemikus 1958 - 2015, eesmärgiks oli kaitsta Pahnimäe oosi ning selle asuvat muistse linnuse asukohta. Rakvere Vallavolikogu OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 9 30.08.2017. a määruse nr 8 „Pahnimäe maastikukaitseala moodustamine ja kaitse- eeskiri“ alusel on moodustatud täna kehtivad kaitseala piirid ja kaitse-eeskiri. Pahnimäe maastikukaitsealale on tellitud ekspertiis: Rakvere Vallavolikogu 19.01.2022. a otsusega nr 26 „Ekspertiisi tellimine Pahnimäe maastikukaitsealale“. Ekspertiisi lähteülesandes on toodud küsimused, millele valmiv ekspertiis peab vastama sh: - Kas on täidetud eeldused Pahnimäe maastikukaitseala kohaliku kaitse all olemiseks? Antud asjas on eksperdil oluline mh tuvastada, kas oos on üldsegi säilinud. Kas osas, milles see on säilinud (kui on), siis kas see on kaitsmisväärne, st kas esinevad eeldused selle kaitsmiseks (ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis- kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus). Arvestada tuleb ka Looduskaitseseaduses §-s 43 sätestatud looduskaitse eesmärki kohaliku omavalitsuse tasandil. Silmas tuleb pidada ka kaitseala ümbrust (aktiivne kaevandus, aktiivne tarbevaru, asfaltbetoonitehas, maantee). - Kas eelduste olemasolul on kaitse all jätkuv hoidmine põhjendatud ja otstarbekas? Kas see on põhjendatud ja otstarbekas valla poolt nimetatud eesmärgil ehk kas kaitse- eesmärgid vastavad kaitse alla võtmise eeldustele? - Kas see on põhjendatud ja otstarbekas hetkel kehtivas ulatuses või on mõistlik ja põhjendatud ala vähendada? - Kas Pahnimäe maastikukaitsealaga seotud piirangud on hetkel kehtivas ulatuses vajalikud, põhjendatud ja otstarbekad või esinevad alused nende muutmiseks? - Ekspertiis peab tuvastama, kas eelpool märgitud eeldused, põhjendatus, otstarbekus jne esineb maastikukaitsealasse jäävatel katastriüksustel eraldi (Kiigemetsa, Aksli, Pahnimäe, Pahni). Ekspertiisi tähtaeg on 2023. a sügisel (lepingu kehtivus kuni 30.09.2023). Sellest tulenevalt ei saa veel kindalt öelda, mis ulatuses maastikukaitseala säilib. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 10 3. GEOLOOGILINE UURITUS Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumid paiknevad Veltsi (Pahnimäe) maardla vahetus läheduses. Veltsi (Pahnimäe) maardla registrikaardi (nr 371) järgi on maardlat uuritud seitsmel korral: - „Seletuskiri Pahnimäe kruusakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (RPI Eesti Põllu- majandusprojekt, T. Maantoa, 1962, EGF 6782); - „Seletuskiri Veltsi liivakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (RPI Eesti Põllu- majandusprojekt, T. Maantoa, 1965, EGF 6782); - „Rakvere rajooni Kullaaru sohvoosi Pahnimäe kruusaliiva segu karjääri mäeeralduse seletuskiri“ (RPI Eesti Põllumajandusprojekt, T. Maantoa, 1970, EGF 6782); - „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, V. Pikner, 1976, EGF 3431); - „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, A. Raudsepp, 1979; EGF 3593); - „Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, V. Jürgenson, 2004, EGF 7584); - „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, K. Mikkelsaar ja K. Paat, 2021, EGF 9476). Veltsi (Pahnimäe) maardlasse ja selle lähedusse jääb: - 20 puurauku 1976. a uuringust (EGF 3431); - 7 puurauku 1979. a uuringust (EGF 3593); - 5 kaevandit 2004. a uuringust (EGF 7584); - 5 puurauku 2021. a uuringust (EGF 9476). 1976. ja 1979. a puuraukude asukohad on kantud plaanile vastavate uuringute topograafilise mõõdistuse plaanidelt digitaalse sidumise teel (koordinaate polnud uuringutes antud). Veltsi uuringuruumi loodeosasse jääb üks 1979. a puurauk (306), rohkem varasemaid puurauke uuringuruumide piires ei ole. Puurauk 306 jääb 2021. a puuritud puuraugu PA-2 lähedusse (~20 m kaugusele). 2021. a uuringu andmed vastavad kehtivale uuringu korrale ning selle puuraugu asukoht on kindlaks määratud koordinaatidega, siis mudeldamisel puuraugu 306 andmeid ei ole kasutatud. Kuna ülejäänud augud ei jää uuringualade piiridesse, kuid on abiks geoloogia iseloomusta- misel, on neid lamami modelleerimisel kasutatud. Plokkide moodustamiseks kasutati lamami modelleerimiseks 1976., 1979. (v.a puurauk 306), 2004. ja 2021. a uuringute andmeid ja maavaravaru kvaliteedi hindamiseks 2021. a uuringu kvaliteedinäitajate andmeid, lisaks käesoleva uuringu uuringuaukude andmetele. Veltsi (Pahnimäe) maardla registrikaardi (nr 371) järgi (seisuga 31.03.2023) on maavaravarude seisud maardlas järgnevad: - plokk 1 aT ehitusliiva 39,147 tuh m3 (Veltsi karjäär); - plokk 2 aR ehitusliiva 552,0 tuh m3; - plokk 3 aT täiteliiva 156,0 tuh m3 (Veltsi II liivakarjäär). OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 11 4. UURINGUMETOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU Uuringu tegemisel lähtuti Veltsi IV ja Veltsi uuringuruumi geoloogilise uuringu lubadest. Uuring tehti kahes uuringuruumis ühiselt. Lisaks jälgiti mõlema loa täiendavaid tingimusi. Veltsi IV uuringuruumi loa (L.MU/513315) nõuded: - pindala 5,37 ha; - uurimissügavus kuni 25 m; - puuraukude arv kuni 15; - uuringukaeveõõnte arv kuni 15. Täiendavad tingimused: 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel aadressil [email protected] Maa- ametit välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada Muinsuskaitseametile ja riigimetsa majandajale. Riigimetsa majandaja sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3. Kaitsealuse kultuurimälestise, linnuse „Kloodi Pahnimägi“ (reg-nr 10354) kaitse- vööndis ei ole geoloogiline uuring lubatud. 4. Kui geoloogilise uuringu tegemise ajaks on geoloogilise uuringualaga kattuvas osas arheoloogilise leiukoha määramise menetlus lõpetatud, tuleb enne kaeveõõnte meetodil geoloogilise uuringu tegemist kaeveõõnte alal läbi viia arheoloogiline uuring arheoloogilise jälgimise meetodil, arheoloogilise kultuurikihi ilmnemisel arheoloogilise kaevamise meetodil. Veltsi uuringuruumi loa (L.MU/516184) nõuded: - pindala 6,41 ha; - uurimissügavus kuni 25 m; - puuraukude arv kuni 12; - uuringukaeveõõnte arv kuni 12. Täiendavad tingimused: Veltsi uuringuruumis on geoloogilise uuringu läbiviimine, sealhulgas mootorsõidukiga sõitmine lubatud üksnes järgmistel tingimustel: 1. Kui pinnas uuringuruumi teenindusalal on külmunud või perioodil, kui pinnas võimaldab mootorsõidukiga sõitmist pinnast ei kahjustamata. 2. Geoloogilise uuringu tegemiseks vajalikke välitöid ei tohi uuringuruumi teenindusmaal läbi viija lindude pesitsushooajal ehk ajavahemikus 15.märtsist kuni 31.juulini. 3. Pahnimäe maastikukaitsealal, väljapool olemasolevaid teid, on lubatud sõitmine üksnes tehnikaga, millel on võimalikult väike erisurve pinnasele. 4. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb selleks küsida kooskõlastust Rakvere Vallavalitsuselt. Elujõuliste, suurte puude raie on keelatud. Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 12 kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1 Uuringuaukude rajamine ja proovide võtmine Veltsi uuringuruumidesse puuriti 06.-07.12.2022. a kokku 10 (PA-1..10) puurauku sügavusega 3,5 - 12,0 m (keskmiselt 8,2 m). Puuraugud puuriti puurmasinaga GeoDrill 1500. Puurimine toimus 2,0 m pikkuste šnekkidega, mille puurpea läbimõõt on 115 mm. Kaevandeid kaevati 14.02 ja 03.03.2023. a kokku 10 (K-1..10) sügavusega 2,2 - 3,8 m (keskmiselt 3,1 m). Kaevandid kaevati New Holland vastukopp-ekskavaatoriga. Uuringuaukude vaheline kaugus oli ~50 - 150 m. Foto 4.1. Proov terastikulise koostise määramiseks (K-8-1) Välitöödel võeti puuraukudest kokku 20 proovi setete terastikulise koostise määramiseks (Foto 4.1). Proovide pikkus oli 0,8 - 5,4 m, keskmiselt 2,5 m (üldmetraaž 54,7 m). Proovid võeti kogu kasuliku kihi ulatuses, reeglina litoloogiliste erimite kaupa. Puuraugud ja kaevandid likvideeriti loodusliku materjaliga (liiv, kruus, moreen). Puuraukude ja kaevandite ümbrus korrastati ning taastati uuringueelne seisund (Foto 4.2). Uuringuaukude likvideerimise kohta koostati akt (Tekstilisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (Tekstilisa 10). OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 13 Foto 4.2. Likvideeritud kaevand (K-8) ja puurauk (PA-9) 4.2 Laboratoorsed tööd Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm. Los Angelase (LA) teguri määramiseks tehti ühest koondproovist kruusaosise purunemiskindluse katse vastavalt standardile EVS-EN 1097-2. Kruusaosis sõeltui välja sõelanalüüsi proovidest, segati kokku ja purustati fraktsiooniks 10/14, millest tehti LA katse. 4.3 Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 03.03.2023. a OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneerimisega. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ning kõrgused EH2000 süsteemis. Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde seletuskirjas (Tekstilisa 8). 4.4 Kameraaltööd Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Eelmainitud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - savi- ja tolmuosakeste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 14 Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - savi- ja tolmuosakeste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) <35%. Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (Tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardistamisel mõõtkavas 1 : 50 000. Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani (mõõtkava 1 : 1000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. 4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 15 nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (puuraukude ja kaevandite rajamine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast puurimise/kaevamise lõppu uuringuaugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. Välitööde tegemisel lähtuti uuringulubades toodud eritingimustest (nt kaitsealuse kultuurimälestise, linnuse kaitsevööndisse uuringupunkte ei rajatud sh varuplokki sinna ei moodustatud). OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 16 5. GEOLOOGILINE EHITUS Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumid jäävad Veltsi (Pahnimäe) liivamaardlast ida- ja kagusuunda. Veltsi uuringuruumi väike nurk (~0,02 ha ulatuses plokk 2 aR piires) põhja- lääneosas kattub maardlaga. Uuringuruumid asuvad Koeravere-Rakvere-Pahnimäe ooside aheliku põhjapoolsel osal (Jürgenson, 2004). Maa-ameti geoloogilise baaskaardi (1 : 50 000) andmetel levivad pinnakattes Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (Q1jrVr_fg): veerised ja munakad, kruus, liiv. Piirkonna aluspõhja kivimid on esindatud Kahula kihistu (O3kh1) lubjakividega, mis sisaldavad vahekihtidena bentoniiti ja keskosas ka graptoliit argilliiti (Veltsi II uuringu- ruumi geoloogilise uuringu loa taotlus). Uuringruumid kattuvad pindalaliselt suuresti ka Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja põlevkivi passiivse reservvaru plokiga 19 ja väiksemas ulatuses ka põlevkivi passiivse reservvaru plokiga 6. Kvaternaarsed setted on esindatud erineva terakoostisega liiva ja kruusaga. Kasuliku kihi katendiks on 0,2 - 1,3 m paksune kasvukiht (muld), ühes puuraugus (PA-10) on katendiks ka muld koos tehnogeensete setetega (tagasitäide) paksusega 2,0 m ja ühes 2021. a puuraugus (PA-4) on katendiks lisaks kasvukihile ka saviliiv (paksusega 3,1 m). Varasemate uuringute puuraukude andmeil on kolmes puuraugus samuti katendiks lisaks kasvukihile veel saviliiv, saviliivmoreen või ülipeeneteraline liiv (PA-15a, PA-302 ja Š-4). Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluviaalse tekkega liivad ja kruusad. Liivad on esindatud helebeeži kuni tumebeeži, pruuni kuni punakaspruuni ning pruunikasbeeži värvusega peened kuni keskmiseteralised liivadega, milles leidub nii erineva suurusega kruusaosist kui ka veeriseid. Kruusaosis on nii karbonaatne kui ka moonde- või tardkivim. Kruus on valdavalt karbonaatne, milles leidub nii veeriseid kui ka liivaosa. Kasuliku kihi kogupaksus on väga muutlik. Kasuliku kihi paksus puuraukudes ja kaevandites, kus jõuti lamamini oli kuni 10,6 m. Uuringuaukude kataloog on tekstilisas 2 ja geoloogilised kirjeldused on toodud tekstilisas 3. Kasuliku kihi lamamiks on geoloogliste kirjelduste järgi saviliivmoreen või peenliiv koos veeriste ja munakatega ning kahes puuraugus on jõutud ka Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu lubjakivi ja merglini. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on uuringuaukude andmeil 74,3 - 96,6 m, seega kasuliku kihi lamam on väga muutlik. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi levib uuringruumi piirkonnas Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid. Varasemate uuringute uuringuaugud on olnud kuivad. Käesoleva uuringu raames ilmus põhjavesi kolmes puuraugus (PA-7, PA-9 ja PA-10). Veetasemete tulemused on toodud tabelis 5.1. Veetasemete abs kõrgused on väga ühtlased jäädes vahemikku 66,69 - 66,74 m. Kolme veetaseme mõõdistuse andmetel on keskmine veetase uuringuruumis abs kõrgusel 66,71 m. Põhjavee tase on fikseeritud talvisel perioodil, suurvee perioodil võib põhjavee tase olla kõrgemal. Eelduste kohaselt kui veealune varu ammendatakse ongi kaevanda- mise järgne veetase abs kõrgusel 66,7 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 17 Tabel 5.1 Mõõdetud veetasemed Puuraugu nr Veetase maapinnast, m Veetaseme abs kõrgus, m PA-7 10,50 66,69 PA-9 8,75 66,70 PA-10 7,60 66,74 Keskmine 66,71 OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 18 6. MAAVARA KVALITEET Kvaliteedi hindamise metoodika on välja toodud peatükis 4.4. Puuraukudest ja kaevanditest võeti kokku 20 proovi. Lisaks kasutati maavaravaru kvaliteedi hindamiseks Veltsi II geoloogilise uuringu (EGF 9476) 3 puuraugu proovide andmeid. Kokku kasutati 29 proovi andmeid, millest 25 jäävad kasulikku kihti, 4 proovi jäid kasuliku kihi lamamisse. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 4 ja 5. Laboratoorsete analüüside keskmiste näitajate põhjal kvalifitseerub uuringuruumi piires lasuv maavara täiteliivale esitavatele nõuetele. Uuringruumi moodustatakse: - üks veepealne passiivse tarbevaru plokk 4 (pT) eramaale (Veltsi uuringuruum), mis koosneb kahest lahustükist; - üks veepealne aktiivse tarbevaru plokk 7 (aT), mis jääb eramaale (Veltsi uuringuruumi) maastikukaitsealast väljapoole; - üks veepealne passiivse tarbevaru plokk 5 (pT), mis jääb riigimaale (Veltsi IV uuringruumi); - üks veealune passiivse tarbevaru plokk 6 (pT), mis jääb riigimaale (Veltsi IV uuringruumi); - üks veepealne aktiivse tarbevaru plokk 8 (aT), mis jääb riigimaale (Veltsi IV uuringruumi) maastikukaitsealast väljapoole; - üks veealune aktiivse tarbevaru plokk 9 (aT), mis jääb riigimaale (Veltsi IV uuringruumi) maastikukaitsealast väljapoole. Maavara kvaliteet antakse eraldi Veltsi uuringruumis (plokkides 4 pT ja 7 aT) ja Veltsi IV uuringruumis (plokkides 5 pT, 6 pT, 8 aT ja 9 aT). Tabel 6.1 Kasuliku materjali põhinäitajad moodustatud plokkide piires Plokk 5 pT, 6 pT, 8 Plokk 4 pT ja 7 aT aT ja 9 aT Proovide arv 14 11 Proovide pikkus, m 38,1 35,5 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus 0,0 - 71,6 (kaalutud 0,0 - 75,1 (kaalutud (fraktsioon >31,5 mm), % keskmine 14,0) keskmine 16,5) Fraktsioon >4 mm, % 0,0 - 88,1 (29,1) 12,2 - 89,5 (44,2) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 24,9 - 94,8 (75,4) 22,4 - 95,4 (76,5) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,4 - 43,9 (10,7) 2,5 - 18,0 (7,0) (<0,063 mm), % Kruusaosise purunemiskindluse 37 LA tegur Loodusliku materjali kvaliteedinäitajad uuringuruumide piires on järgmised: - kruusa (>31,5 mm) sisaldus vahemikus 0,0 - 75,1% (keskmiselt 14,1%); - fraktsiooni >4 mm sisaldus vahemikus 0,0 - 89,5% (keskmiselt 34,6%); - liiva (0,063 - 31,5 mm) sisaldus 22,4 - 95,4% (keskmiselt 74,4%); - savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus on 2,4 - 53,0% (keskmiselt 11,5%); OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 19 - kruusaosise purunemiskindlus Los Angelase katsel 37. Kasuliku materjali põhinäitajad täiteliiva plokkides on toodud tabelis 6.1. Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Uuringuruumi loodusliku kruusaosisest tehtud killustiku (fraktsioon 10/14) purunemis- kindlus Los Angelase katsel vastab kategooriale LA40. Transpordiameti killustikust katendikihtide ehitamise juhendi järgi sobiks see materjal AKÖL 20 < 500 (20 aasta eeldatav aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus) ühekihilistesse alustesse (sh jalg- ja jalgrattateede ning sõiduautodele mõeldud parklate alused). Savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus (<0,063 mm) võimaldaks kasutada materjali erinevates teedeehitus kihtides. Keskmised terastikulise koostise (Joonis 6.1) näitajate alusel ei sobi materjal kindlatesse segudesse. Kuid materjali kvaliteeti on võimalik suunata kasutades erinevaid rikastamistehnikaid (pesemine, sõelumine, purustamine jne). 100 90 80 70 Läbind, % 60 50 40 30 20 10 0 0.063 0.125 0.25 0.5 1 2 4 6.3 8 12.5 16 20 31.5 40 63 80 125 Sõela ava, mm Joonis 6.1. Plokkide keskmised terastikulise koostise graafikud (oranž – plokid 4 ja 7; sinine – 5, 6, 8 ja 9) OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 20 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused uuringuruumides lasuva maavaravaru kaevandamiseks on lihtsad. Uuringuruumile jääb Rakvere - Haljala tugimaantee kõrvale. Samuti jäävad uuringruumid Veltsi II liivakarjääri kõrvale. Moodustatud plokkide kattekihi paksus on uuringuaukude andmetel 0,2 - 2,0 m (keskmine 0,8 m), katendiks on kasvukiht ja ühes puuraugus (PA-10) ka tehnogeensed setted (tagasitäide). Kasuliku kihi paksus on uuringuaukude andmetel 0,0 - 10,6 m. Puuraukude (kaevandid ei ulatunud suuresti lamamini) andmetel on kasulikku kihti keskmiselt 5,1 m, keskmine katenditegur on 0,15. Plokkide keskmised kihi paksused on 4,6 m (plokk 4), 6,3 m (plokk 5), 0,9 m (plokk 6), 8,4 m (plokk 7), 7,4 m (plokk 8) ja 2,4 m (plokk 9), täpsem info moodustatud plokkide osas on toodud peatükis 8. Kasuliku kihi lamam on ebatasane, jäädes absoluutkõrguste ~73 - 97 m vahemikku. Põhjavee tase jääb 7,6 - 10,5 m sügavusel maapinnast, abs kõrgusele 66,69 - 66,74 m (keskmine 66,71 m). Kasulik kiht on nii veepeale kui ka veealune. Veepealne varu on tulevase karjääri alal võimalik kaevandada nii ekskavaatoriga kui ka vajadusel kopplaaduriga. Maavara saab laadida otse kalluritele ja transportida karjäärist välja. Veealuse varuni jõudmisel on võimalik varu ammutada pika noolega ekskavaatoriga või peaks veetaset kunstlikult alandama. Peale varu ammendumist moodustub nõutud sügavusega veekogu uuringuaegse keskmise veetaseme põhjal (sügavus >2 m). Kui veesilma soovi siiski alale pole moodustada, on võimalik ala madalamad veega täidetud kohad täita täitematerjaliga, et korrastada ala rohumaaks või metsamaaks. Selleks on vajalik maapinna kõrgus 0,7 m maksimaalsest veetasemest. Tagasitäitmiseks võib kuluda hinnanguliselt ~20 tuh m3 materjali. 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Liiva ja kruusa kaevandamise peamised keskkonda mõjutavateks teguriteks on müra ja tolmu tekitamine ning loodusliku maastikureljeefi muutmine. Veepealse varu kaevandamine karjäärialal ja seda ümbritseva ala põhjaveerežiimile on kaevandamise käigus olematu. Kui soovitakse kaevandada ka veealust maavavaru, siis see mõjutab vähemal või suuremal määral ka piirkonna põhjavee taset. Täpsed veetasemete muutumised selguksid veealuse kaevandamise käigus. Vajadusel saaks seirata lähimate majapidamiste kaeve: ~120 m kirdes (Luha 19002:004:0106) ja ~50 m kagus (Liivaku 66201:001:0028). Häiring, mis võib tekkida vihmavaestel perioodidel, on liigne lendlev tolm. Probleem on lihtsasti lahendatav karjääri sissesõidutee ning toodangu niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kaevandamisel kehtestatud normidest ja piirangutest. Tulevases karjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik kiht kaevandatakse ja kaubastatakse. Mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse vastavalt vajadusel ala korrastamisel ning vajadusel turustatakse katendi võõrandamise loa alusel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 21 Uuringuruumide teenindusalad kattuvad suures osas (v.a lõunaosa) kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitsealaga (tunnus KLO5000025). Veltsi uuringruum kattub edelas asuva kinnismälestise linnus „Kloodi Pahnimägi“ (tunnus 10354) kaitsevööndiga. Kaitsevööndisse maavaravaru ei hinnata ja tulevikus seal kaevandamist ei toimu, seega mõju linnusele ei ole. Maastikukaitseala pinnavormid muutvad kaevandamise tegevuse tagajärjel, kuid karjääri korrastamisel saaks kujundada ala võimalikult huvitavalt, et ka pärast kaevandamist oleks alal kaunis keskkond. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 22 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000 (Graafiline lisa 1), 2022. ja 2023. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed ning 2021. a Veltsi II geoloogilise uuringu andmeid (EGF 9473). Varu on arvutatud kuues plokis – veepealse aktiivse tarbevaru plokis 7 ja 8, veepealse passiivse tarbevaru plokis 4 ja 5, veealuse aktiivse tarbevaru plokis 9 ning veealuse passiivse tarbevaru plokis 6. Plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1 ja tekstilisas 6. Varu arvutus on esitatud tekstilisas 7. Varu arvutuse tulemused on toodud tabelis 8.1. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2023. a märtsi topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on varu arvutuse alale jäävate ja selle lähedusse jäävate varasemate uuringute uuringuaukude andmeid, mis on toodud uuringuaukude kataloogis (tekstilisa 2). Mudelite moodustamisel on arvestatud 2021. a Veltsi II uuringuruumi uuringu andmetega sh moodustatud plokkidega. Veepealne ja -alune varu on arvutatud puuraukudes mõõdetud uuringuaegse keskmise põhjavee taseme abs kõrgusel 66,71 m järgi. 8.1 Veepealse ploki 4 pT varu arvutus Veepealse täiteliiva ploki 4 pindala on kokku 4,03 ha. Ploki 4 täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 187 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 187 tuh m3 ÷ 4,03 ha = 4,6 m. Ploki 4 katendiks on kasvukiht, mille maht on 25 tuh m3 ja keskmine paksus on: 25 tuh m3 ÷ 4,03 ha = 0,6 m. 8.2 Veepealse ploki 5 pT varu arvutus Veepealse täiteliiva ploki 5 pindala on 4,27 ha. Ploki 5 täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 270 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 270 tuh m3 ÷ 4,27 ha = 6,3 m. Ploki 5 katendiks on kasvukiht, mille maht on 32 tuh m3 ja keskmine paksus on: 32 tuh m3 ÷ 4,27 ha = 0,8 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 23 8.3 Veealuse ploki 6 pT varu arvutus Veealuse täiteliiva ploki 6 pindala on 0,18 ha. Ploki 6 täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 2 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 2 tuh m3 ÷ 0,18 ha = 0,9 m. 8.4 Veepealse ploki 7 aT varu arvutus Veepealse täiteliiva ploki 7 pindala on 0,05 ha. Ploki 7 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 4 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 4 tuh m3 ÷ 0,05 ha = 8,4 m. Ploki 7 katendiks on kasvukiht, mille maht on 0,3 tuh m3 ja keskmine paksus on: 0,3 tuh m3 ÷ 0,05 ha = 0,7 m. 8.5 Veepealse ploki 8 aT varu arvutus Veepealse täiteliiva ploki 8 pindala on 0,98 ha. Ploki 8 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 73 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 73 tuh m3 ÷ 0,98 ha = 7,4 m. Ploki 8 katendiks on kasvukiht, mille maht on 9 tuh m3 ja keskmine paksus on: 9 tuh m3 ÷ 0,98 ha = 0,9 m. 8.6 Veealuse ploki 9 aT varu arvutus Veealuse täiteliiva ploki 9 pindala on 0,75 ha. Ploki 9 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 18 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 18 tuh m3 ÷ 0,75 ha = 2,4 m. 8.7 Uue moodustatud ploki 4 kattumine olemasoleva plokiga Veltsi uuringruumi moodustatud plokk 4 kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 2. Ploki 2 maht (maardla registrikaardi keskmise paksuse ja kattuva osa pindala järgi) pindalal 0,02 ha on: OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 24 7,9 m × 0,02 ha = 1580 m3. Käesoleva töö raames soovitame aktiivse reservvaru ehitusliiva ploki 2 pindala ja mahtu vähendada vastavalt 0,02 ha ja 1580 m3 võrra. 8.8 Kokkuvõte Maa-ametile tehakse ettepanek võtta Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumides maavaravaru arvele seisuga 01.01.2023 Veltsi liivamaardlas järgmiselt: - täiteliiva passiivset tarbevaru 4,03 ha pindalal 187 tuh m3 (plokk 4, veepealne varu); - täiteliiva passiivset tarbevaru 4,27 ha pindalal 270 tuh m3 (plokk 5, veepealne varu); - täiteliiva passiivset tarbevaru 0,18 ha pindalal 2 tuh m3 (plokk 6, veealune varu); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 0,05 ha pindalal 4 tuh m3 (plokk 7, veepealne varu); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 0,98 ha pindalal 73 tuh m3 (plokk 8, veepealne varu); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 0,75 ha pindalal 18 tuh m3 (plokk 9, veealune varu). Tabel 8.1. Maavaravaru arvutuse koondtabel seisuga (01.01.2023) Kasuliku Ploki Katendi Maavara Katendi Maavara- kihi Ploki nr pindala, keskmine nimetus maht, m3 varu, m 3 keskmine ha paksus, m paksus, m Plokk 4 pT 4,03 Täiteliiv 24 597 0,6 187 380 4,6 Plokk 5 pT 4,27 Täiteliiv 32 428 0,8 269 810 6,3 Plokk 6 pT 0,18 Täiteliiv - - 1686 0,9 Plokk 7 aT 0,05 Täiteliiv 364 0,7 4220 8,4 Plokk 8 aT 0,98 Täiteliiv 8 564 0,9 72 602 7,4 Plokk 9 aT 0,75 Täiteliiv - - 18 183 2,4 Kokku 66 554 Veltsi uuringruumi moodustatud plokk 4 kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liiva- maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga nr 2. Käesoleva töö raames soovitame aktiivse reservvaru ehitusliiva ploki 2 pindala ja mahtu vähendada vastavalt 0,02 ha ja 1580 m3 võrra. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 25 9. KOKKUVÕTE Veltsi (uuringruumi teenindusala pindala 6,41 ha) ja Veltsi IV (5,37 ha) asuvad Lääne- Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas ning jäävad Kiigemetsa (katastritunnus 66101:001:0195) ja Pahni (66201:001:0958) kinnistutele. Geoloogilised uuringud tehti ühiselt ja koostati üks terviklik aruanne. Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumide geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamise võimalikkus ning tingimused. Töö tulemusena arvutati täiteliiva varu kolmes plokis aktiivse tarbevaruna. Maa-ametile tehakse ettepanek võtta Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumides maavaravaru arvele seisuga 01.01.2023 Veltsi liivamaardlas järgmiselt: - täiteliiva passiivset tarbevaru 4,03 ha pindalal 187 tuh m3 (plokk 4, veepealne varu); - täiteliiva passiivset tarbevaru 4,27 ha pindalal 270 tuh m3 (plokk 5, veepealne varu); - täiteliiva passiivset tarbevaru 0,18 ha pindalal 2 tuh m3 (plokk 6, veealune varu); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 0,05 ha pindalal 4 tuh m3 (plokk 7, veepealne varu); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 0,98 ha pindalal 73 tuh m3 (plokk 8, veepealne varu); - täiteliiva aktiivset tarbevaru 0,75 ha pindalal 18 tuh m3 (plokk 9, veealune varu). Veltsi uuringruumi moodustatud plokk 4 kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liiva- maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga nr 2. Käesoleva töö raames soovitame aktiivse reservvaru ehitusliiva ploki 2 pindala ja mahtu vähendada vastavalt 0,02 ha ja 1580 m3 võrra. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 26 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/513315. Veltsi IV uuringuruum. 2. Geoloogilise uuringu luba L.MU/516184. Veltsi uuringuruum. 3. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 03.08.2021. a vastuskiri nr 17-1/21- 0083/4214-2 „Vastuskiri riigi huvi väljaselgitamisele Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses“. 5. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (01.11.2022. - 24.04.2023). 6. Maardla registrikaart nr 371. Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla. 7. Majandus- ja taristuministri 03. august 2015. a määrus nr 101. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. 8. Mikkelsaar, K. ja Paat, K. 2021. Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021). EGF 9476. 9. Rakvere Vallavolikogu määruse „Pahnimäe kaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI. [WWW] https://www.rakverevald.ee/documents/108618/26282693/Pahnimae_seletuskirja_ eelnou_.pdf/63091a62-8b46-4da7-ae66-697bcfbcbf87 (01.03.2023). 10. Rakvere Vallavolikogu 19.01.2022. a otsus nr 26 „Ekspertiisi tellimine Pahnimäe maastikukaitsealale“. 11. Riigikogu 27. oktoober 2016. a seadus. Maapõueseadus. 12. Teede- ja sideministri 05. august 2015. a määrus nr 106. Tee projekteerimise normid. Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. 13. Transpordiamet. 2022. Killustikust katendikihtide ehitamise juhend.  Läbilõige I-I' NW SE m m Aksli 84 84 66201:001:0715 Pahni 82 K-4 82 80,18 K-4-1 66201:001:0958 Kr.75,1 80 St.2,5 K-6 PA-4 Asfaltbetooni 80 0,7 EK K-7 77,56 78,11 PA-7 66201:001:0620 1: 1,4 77,47 2 78 2,2 K-4-2 77,19 78 K-5 2,3 Kr.5,9 75,89 1,0 K-8 St.6,9 0,6 0,7 PA-9 0,6 K-7-1 75,50 76 TL K-5-1 K-6-1 75,45 PA-10 76 Kr.41,1 Kr.72,7 Kr.39,6 74,34 1,0 St.7,8 0,6 St.4,5 St.4,4 3,5 0,65 EK K-8-1 74 EK EK 74 2,3 PA-4-1 Kr.27,6 2 3,6 Plokk 5 pT 3,8 3,4 1: 3,1 K-5-2 Kr.0,0 4,4 St.5,0 3,2 Kr.0,0 St.53,0 EL 2,0 72 3,8 PA-10-1 72 St.18,0 - 4,0 Kr.18,8 TL PA-7-2 St.5,7 70 7,5 Kr.7,9 Plokk 8 aT TL 70 St.10,0 5,0 PA-9-2 TL 68 Kr.1,1 68 St.3,5 PA-10-2 vt. 66,69m vt. 66,70m vt. 66,71 m vt. 66,74m 06.12.2022 06.12.2022 EL 06.12.2022 06.12.2022 Kr.0,0 10,8 66 St.10,2 66 11,0 Plokk 9 aT TL 64 Plokk 6 pT 11,25 64 12,0 11,3 62 12,0 62 Läbilõige II-II' NW SE m m Kiigemetsa 94 94 66101:001:0195 Veltsi II liivakarjäär PA-3 92 90,21 K-2 92 Kiigemäe 89,91 PA-6 Mäeeraldise piir 66101:001:0194 89,58 90 90 Mäeeraldise teenindusmaa piir 2 0,3 1: 0,8 PA-6-1 Asfaltbetooni 0,8 Veltsi II liivakarjääri piir K-2-1 Plokk 4 pT Kr.0,0 66201:001:0620 88 Kr.57,6 St.5,2 88 Kiigemetsa St.2,4 2,0 TL Plokk 7 aT Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, EK pT - passiivne tarbevaru) 66101:001:0195 PA-3* 86 Aksli 84,57 4,5 3,6 Plokk 4 pT PA-8 86 Kiigemetsa 3,5 Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi 66201:001:0715 83,72 66101:001:0195 PA-3-1* 84 0,3 5,5 84 Keskmine uuringuaegne veetase ja eeldatav Kr.0,0 307 2 veetase maavara ammendamisel (abs. 66,71 m) 1: St.6,8 0,7 81,49 2,1 TL 82 1,5 82 PA-3-2* PA-8-1 Kr.3,9 Kr.3,4 Kasvukiht 1,2 2 St.4,6 1: 80 St.7,3 80 TL Plokk 3 pT EL 5,0 78 6,3 PA-3-3* PA-8-2 78 Täiteliiv 4,0 Kr.0,0 Kr.0,0 307 St.27,7 St.8,3 Plokk 4 pT 76 8,0 - TL 76 1: 6,0 8,3 2 Ehitusliiv 308 74 74 9,0 Kruusakas liiv 72 72 (fr. >31,5 mm üle 15%) 11,5 10,5 70 70 Ehituskruus Läbilõige III-III' Saviliiv K-7 Kaevandi nr W E 77,47 Suudme abs kõrgus, m m m 100 Kiigemetsa 100 Sügavus maapinnast, m 0,7 K-7-1 Proovi number Saviliivmoreen 66101:001:0195 Kr.41,1 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % Proovitud intervall, m PA-5 K-3 0534 St.7,8 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % 98 98 96,58 96,91 EK m äe EK - ehituskruus Tee kaitsevöönd 001: 0,3 K-3-1 Kaevandi sügavus, m 3,4 EL - ehitusliiv Pahni 96 Kr.71,6 96 TL - täiteliiv 66201: St.3,5 2,0 EK Plokk 4 pT Muinsuskaitse piirangud 94 2,2 94 (linnus "Kloodi Pahnimägi") PA-5-2 Kr.6,8 Pahni 92 4,8 St.8,2 66201:001:0958 92 Pähnimäe maastikukaitseala 1: PA-8 Puuraugu nr TL 2 5,5 83,72 Suudme abs kõrgus, m 1:2 PA-5-1 Kaevandamisel jäetav nõlv ja selle nõlvus 90 90 Kr.0,0 1:2 vastab kaldele 26° 0,7 Sügavus maapinnast, m St.36,2 7,5 1,5 88 - 88 Proovitud intervall, m 86 86 Märkused: Plokk 5,0 ee PA-8-2 Proovi number 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 84 84 at 5 pT Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % 1010 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: al St.8,3 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % j TL Hal 82 82 EK - ehituskruus - Veltsi liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I-I' ... III-III' 004: 8,3 EL - ehitusliiv (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4321). e- TL - täiteliiv 19002: 23 Rakver 80 PA-4 80 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 78,11 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 78 78 11,5 Puuraugu sügavus, m 1,0 Geoloogilised läbilõiked 2 Veltsi V liivakarjäär 1: 76 76 PA-3* 2021. a uuringu puurauk Rakvere vald, Lääne-Viru maakond I-I' ... III-III' (EGF 9476) 3,5 74 74 Loa omanik Päide Liiv OÜ Graafiline lisa 2/3 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla, Kiigemäe, 44418 72 72 [email protected] H 1 : 2000 0 100 200 m Mõõtkava V 1 : 200 70 7,5 70 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5307 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide Veltsi karjäär Luha 23 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 19 kve Plokk 1 aT 19002:004:0106 Ra 00 re Plokk 12 pT Nr X Y Nr X Y 2: -H7a 1 6 586 767,21 630 776,47 1 6 586 767,21 630 776,47 00 4.l Plokk 19 pR 47: 1110 74 2 6 586 771,87 630 794,91 2 6 586 771,87 630 794,91 . äär 4 27 1 73 j .30 . 01 t 71 36 3 6 586 765,23 630 848,11 3 6 586 765,23 630 848,11 al Aksli 7 j 6 001: 0 sikar .9 a 3 75.30 6 587 200 66201:001:0715 4 6 586 750,04 630 912,67 4 6 586 750,04 630 912,67 15' A ee 78.20 70 5 6 586 738,09 630 929,11 5 6 586 738,09 630 929,11 66201: 86. Pahnimäe maastikukaitseala 15 74 0715 78.10 t 74 . Vel .25 73 16 . 6 6 586 721,49 630 939,44 6 6 586 721,49 630 939,44 30 74 80 71 . 78. 78.29 16' 76.97 001: 88 .88 7 6 586 679,60 630 946,94 7 6 586 679,60 630 946,94 75 08 .64 . 16 74.68 8 6 586 646,28 630 952,90 8 6 586 646,28 630 952,90 85 81.03 66201: 78.47 53 .1 8 8 9 6 586 600,91 630 966,86 9 6 586 600,91 630 966,86 74 797 85. Kat 74 . .24 4 73 8 . 74 .1 30 16 02 end 73.95 81. 82 Adami 10 6 586 576,17 630 965,95 10 6 586 576,17 630 965,95 52 81 .0 71.13 N . 83 42 93 78.75 75.19 91 84. . 19002:004:0053 11 6 586 619,62 631 056,12 11 6 586 619,62 631 056,12 77. 74 1 0 77 . 72.26 76 12 6 586 788,80 630 975,47 12 6 586 788,80 630 975,47 76 17'17 .11 2 77 .8 5 74 . 7 72 74 34 7 13 6 586 911,98 630 914,26 13 6 586 911,98 630 914,26 7 8 . 07 28 97 73 6 8 . 73 33 98 . 18 75.21 . . 1 75 . 82 6 9 7 82 8 14 6 586 997,09 630 868,99 14 6 586 997,09 630 868,99 76 80.27 7 15 6 587 173,02 630 771,71 15 6 587 173,02 630 771,71 4 75 80.63 77 16 6 587 148,05 630 718,74 16 6 587 148,05 630 718,74 75 74.85 81.72 74 79 74 .22 73 0 17 6 587 109,24 630 635,55 17 6 587 109,24 630 635,55 . 74 27 .19 .2 80.59 75 75.45 18 6 587 053,97 630 650,55 18 6 587 053,97 630 650,55 77 77 82.45 83.74 75.28 19 6 587 014,66 630 706,82 19 6 587 014,66 630 706,82 18' 18 76 78 84 . 890 3 84 20 6 587 004,00 630 750,00 20 6 587 004,00 630 750,00 74 72 74.64 74 06 74 77 . 8 8 13 73 79 . 73 18 . . 21 6 586 962,99 630 757,02 21 6 586 962,99 630 757,02 98 1 74 82 8 Hansoni Kiigemäe 84.97 22 6 586 895,00 630 691,04 22 6 586 895,00 630 691,04 80 A 76.31 84.87 83.47 66101:001:0194 20 74.84 19002:004:0342 23 6 586 862,20 630 691,73 23 6 586 862,20 630 691,73 74 19 74 75.58 .15 80 73 . .21 24 6 586 866,61 630 721,92 24 6 586 866,61 630 721,92 74 19' 14 .19 20 83.99 78 84.13 83 81 84.89 84.96 20' 14' Kaardileht nr 6434 Rakvere 75 .26 Var 76.42 Pindala 8,30 ha Pindala 8,30 ha e 73 Vae r 75.91 74 85. 84.57 74 51 21 .23 73 6 71 . e 74 Var 27 . . 75.93 5 .83 Pihlakametsa Veltsi II liivakarjäär 85 84.54 21' Kaunismäe 66201:001:1450 Plokk 3 aT 74 19002:004:0014 1 77 7 74 81 74 21 .31 73 80 . . 74 33 84 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number . Plokk 6 pR 72 . 83.97 76.89 6 13' 74 84.35 76.37 Plokk 6 pR 8 83.41 13 1 0 .7 1' 85 8 74 77 8 2 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 74 96 22' . 75 34 3 73 5 . 74 76.11 40 82 22 . 79 .7 82.37 75 76 84 78 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, Plokk 2 aR .37 82.11 85 82.41 75.65 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Plokk 6 pR 74 74 84 73 .44 74 . 48 . . Külgneva mäeeraldise piir 44 86 7 78 76 7 0 .1 8 8 82. A 7 1 89. Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 88 87 82.48 85 23 72 .83 24 Kiigemetsa 8 2 75.86 78 74 66101:001:0195 Põlevkivi ploki piir (pR - passiivne reservvaru) 74 . . 74 7 82.30 4 54 23' 74 . 24' 54 8 20 . 88. 5 76.50 03 75 7 6 Pahni Maardla piir (asendiplaanil) 83. 83.10 8 12' 11 88.94 75.99 66201:001:0958 Pahni 4 90.94 8 8 66201:001:0958 Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi 6 586 800 88. 76.11 74 81 74 . 12 71 . 74 0 62 74 . 91.44 63 74 . 36 6 630 600 83 90.78 2 9 76.28 72 72 85 Maapinna samakõrgusjoon, m 76 91.75 82. 73 57 90. 91.08 77.73 92 97.38 86 74 92 2 76.27 74 . 87 76 . 74 8 . 97. 59 74 53 . 89.51 1 58 3 23 . 22 4 95. 90.32 97.62 8 91.18 61 69 2 .4 Plokk 6 pR Metsamaaks korrastatav ala, pindala 6,36 ha 2' 1 98.48 76.08 77 1' 79 90.16 3' 4 75 7 98.27 90.18 92. 3 .2 5 19002:004:0068 22 4' 91 95. 71 74 97. 4 90. 74 . 63 Kraavi . 74 9 56 81 75 74 71 . 78 5' 6 57 . 21 53 . 90.08 5 88 .21 85. 84 Rohumaaks korrastatav ala, pindala 1,94 ha 81 98.57 76.98 98.60 73 A 70 6' 91. 75.69 2 .2 28 2 72 09 91.55 97.43 8 87 98.32 85 . 89 78 74 94. 76 93 97. 95. 73 74 . . 74 3 69 . 93 . 74 21 70 71 90 91 7' 7 82 Pahnimäe 89 17 . 69 7 . . 80 77 63 77.60 76.25 68 98.36 71 99.01 Plokk 19 pR 87.46 86.49 82 66 97.97 .7 76.28 9 74 74 04 95. 75 7 99.01 74 0 .79 . 74 14 93 81 0. 8 85 34 9 . Pahnimäe maastikukaitseala . . 97 12 . 7 4 .2 19 8' 84 71 .96 77.41 4 Linnus "Kloodi Pahnimägi" 85. 91.27 33 94 98.71 Pahnimäe . 76 76.38 88 11' 72 82 97.57 91.77 70 66201:001:0534 72 11 81 95 0 74 814 . 7 77 74 . .31 3 73 0 . 98 82.43 63 74 . 74.68 93 68 97.81 . 95 01 . 5 78 75.75 . 879 92 6 586 600 9' 9 0 73 87 85.69 51 .55 .05 83. A Maaparandussüsteemi maa-ala 75.44 95 97.34 96 630 800 .74 .34 85.83 78.97 73.35 73. 74 87 94. . 74 74 . 80 73 2 . 66,70 8 8 aT 8 3 74 43 . 6 . 51 6 4 45 97.11 4 .9 89 . .5 74.85 3 06.12.2022 8 6 Muinsuskaitse piirangud 9 868 .7 96 86 . 82.79 74.80 10 10' 95.71 2 4 . Märkused: 78 2 (linnus "Kloodi Pahnimägi") 8 4 79 .1 93.63 .0 2 74 1 . 8 22 .87 74.65 4 78.35 .2 8 8 73 78 22 Plokk 7 aT 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 74 . . . 86 97 74 84 . Tee kaitsevöönd 10 74 . 12 76 . 81.40 83 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. . 3 41 70 . 8 73.57 79.95 74.26 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 75. 76 . 94 26 74 73.39 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.09.2025); .79 Pähnimäe maastikukaitseala 76 85.18 81.67 74.14 .26 85.51 73 76 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.09.2025); 73 . . 75 63 25 .68 . Plokk 6 pR 47 73.23 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.09.2025); 73 73.70 .92 74. 75 79.48 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.09.2025); 75 Veehaarde sanitaarkaitseala 75 . 72 76 99 .12 . Asfaltbetooni 36 84.77 .34 - Veltsi liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi varude ja topograafiline plaan 66201:001:0620 Elektripaigaldise kaitsevöönd (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4321). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Sideehitise kaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Geod.märgi kaitsevöönd Veltsi V liivakarjäär Korrastatud ala plaan Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Loa omanik Päide Liiv OÜ Graafiline lisa 3/3 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla, Kiigemäe, 44418 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5307 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide piiripunktide koordinaadid koordinaadid Veltsi karjäär Luha Nr X Y Nr X Y 23 19 kve Plokk 1 aT 19002:004:0106 1 6 586 767,21 630 776,47 1 6 586 767,21 630 776,47 Ra 00 re Plokk 12 pT 2 6 586 771,87 630 794,91 2 6 586 771,87 630 794,91 2: -H7a Pa-9* 00 4.l 3 6 586 765,23 630 848,11 3 6 586 765,23 630 848,11 Plokk 19 pR 47: 1110 74 4 6 586 750,04 630 912,67 4 6 586 750,04 630 912,67 . äär 4 27 1 73 j .30 . 0 71 36 10 t 5 6 586 738,09 630 929,11 5 6 586 738,09 630 929,11 al Aksli 7 j 6 001: sikar .9 a 3 75.30 6 587 200 66201:001:0715 6 6 586 721,49 630 939,44 6 6 586 721,49 630 939,44 15' A ee 78.20 70 66201: 86. I Pahnimäe maastikukaitseala 7 6 586 679,60 630 946,94 7 6 586 679,60 630 946,94 15 74 0715 78.10 t 74 . Vel .25 73 16 . 30 74 8 6 586 646,28 630 952,90 8 6 586 646,28 630 952,90 80 71 . 78. Š-3 78.29 16' 76.97 001: 88 9 6 586 600,91 630 966,86 9 6 586 600,91 630 966,86 i .88 Aksl 75 I 08 . I 64 . PA-1 16 74.68 85 81.03 80.02 0,60 10 6 586 576,17 630 965,95 10 6 586 576,17 630 965,95 Pa-10 66201: 0,40 78.47 853 .1 78,02 0,00 74 71,16 11 6 586 619,62 631 056,12 11 6 586 619,62 631 056,12 85. Kat 74 . 82 77,42 79.65 .24 4 8,60 73 8 . . N 74 .1 81 30 16 02 84.12 end 73.95 81. 62,16 307 82 Adami 52 81 .0 71.13 1,20 79.92 12 6 586 788,80 630 975,47 12 6 586 788,80 630 975,47 . 83 81,49 42 K-4 93 75.19 81. 78.75 91 84. 19002:004:0053 75 . 7,80 77. 74 1 0,70 13 6 586 911,98 630 914,26 13 6 586 911,98 630 914,26 14 79. 72,49 84 0 76 . 80,18 . 81 85 72.26 1,50 13 76 83.24 77,98 14 6 586 997,09 630 868,99 14 6 586 997,09 630 868,99 17'17 .11 2 80 77 .8 82 81. 78.99 74 . 7 Š-4 72 74 34 7 79.53 . . 62 28 34 15 6 587 173,02 630 771,71 15 6 587 173,02 630 771,71 73 6 . 73 33 98 75.21 83 . 18 . . 75 . 82 9 76 84 7 Š-5 16 6 587 148,05 630 718,74 16 6 587 148,05 630 718,74 3 78.21 80.04 66 76 77. 29 06 80.27 79 76. 7 82 83. 84. 80. 4 81 17 6 587 109,24 630 635,55 17 6 587 109,24 630 635,55 39 82 84.92 81 75 78.64 .49 80.63 77 81.72 78.01 K-1 79.74 74.85 18 6 587 053,97 630 650,55 18 6 587 053,97 630 650,55 74 0,30 79 74 . 84,97 22 83 73 0 . 83.30 74 75 27 19 6 587 014,66 630 706,82 19 6 587 014,66 630 706,82 76. 78.36 . 79. 19 .2 80.59 7 15 65 80.09 9 .4 . 75 81 75.45 84 8 20 6 587 004,00 630 750,00 20 6 587 004,00 630 750,00 . 306 79 Pa-11 77 82.45 84. 80 81 81.28 21 6 586 962,99 630 757,02 21 6 586 962,99 630 757,02 75 . 86 75.28 83.74 . 21 79.90 82 81. . 18' 18PA-2* 76 78 50 82. 84 . 74 72 02 74.64 22 6 586 895,00 630 691,04 22 6 586 895,00 630 691,04 74 06 84.29 74 .13 73 84 0,3 79 . 73 18 84 75.72 . 84,42 .98 6,4 79.62 K-5 23 6 586 862,20 630 691,73 23 6 586 862,20 630 691,73 Hansoni 80 77,72 21 76 Kiigemäe 85 75,89 . 63 81 . .0 15 84.97 85 80 . A 80. 1 76.31 24 6 586 866,61 630 721,92 24 6 586 866,61 630 721,92 01 84.87 85. 85 83.47 66101:001:0194 20 34 72,79 74.84 1,00 19002:004:0342 82. 76 Kaardileht nr 6434 Rakvere .6 34 74 4 2,10 19 74 75.58 .15 80 83. PA-2 73 . Pa-12 . 78.86 21 74 14 86. 19' 83 Pindala 8,30 ha Pindala 8,30 ha . 1,30 16 19 20 81 PA-3* 83.99 76,11 85. 78 84.13 83 81 84.89 20' 7 84.96 0,3 2,50 14' 6 43 .26 .5 PA-1* 84,57 72,31 6 Var 6,0 76.42 e 78,27 6 73 6 7 e Var 8 83. 83. 86. 85 75.91 75 74 77 85. 63 83.65 73 01 88. 84.57 74 51 305 21 . . 70 23 73 6 71 . e 74 Var 27 22 . 89 . 1 . 302 75.93 5 88 89 . 83 33 8 . 7 Pihlakametsa Veltsi II liivakarjäär 85 11 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 7 84.54 21' 7 Kaunismäe 87. 51 84.02 88 . 66201:001:1450 Plokk 3 aT 90 74 19002:004:0014 78 90 81 74 85 21 8 . 9 . . 31 73 80 4 39 2 . . . 74 33 02 85 84 . Plokk 6 pR 72 . 8 . 83.97 19 90.37 8 6 76.89 . 9. 73 6 7 1' 87 13' 89 86 PA-4* 88 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 74 84.35 . 1 . 78 Plokk 6 pR 78 29 76.37 3,3 .7 8 86 83.41 0 . 13 . 05 1 9 23 85,39 0 Pa-16 .7 1,8 85 8 89 7 . 92 76 .5 .4 80,29 8 8 74 77 2 89 8 2 86.84 74 96 . 22' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, . 69 89 87 34 3 73 5 . Pa-15a . 74 87 . 86.27 84. 76.11 40 72 82 22 . 79 .7 89.58 91 75 90 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 08 82.37 86.96 83 90 75 .31 . 4 76 84 .3 83 78 89 8 51 91.80 8 Plokk 2 aR . . 19 37 83. 42 PA-3 64 Külgneva mäeeraldise piir 88. ' 82.11 85 60 I 89. 24 0,80 87.98 I 85. 90 . K-6 87 90,21 I 88 82.41 . 09 75.65 K-2 0,60 87. 304 Plokk 6 pR 74 . 3,70 21 0,30 74 84 87.48 77,56 73 . 92 85,71 91.33 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 44 74 . 89,91 48 83,14 . PA-5* 1,50 . 14 44 86 PA-4 1,00 . 87 75,14 90 6,50 78. 90. 89. 0 89.55 78,11 2,50 11 8 8 Põlevkivi ploki piir (pR - passiivne reservvaru) 82. A 7 91 17 89. . 34 88 89.70 82.48 74,61 85 23 72 .83 24 91. 94 Kiigemetsa 88.60 75.86 91 . 91.65 2 47 86 78 8 78 301 Maardla piir (asendiplaanil) 90. 76 . 74 62 66101:001:0195 74 . 70 . 74 7 82.30 4 54 23' 74 . 24' 16 54 8 . Pahni 20 89 . 88. 5 93.57 94.13 76.50 Pa-16x 03 Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi 88 75 6 87.81 Pahni 66201:001:0958 83. 89 . 12' 62 8 92 . 83.10 90.86 Plokk 4 pT 63 11 .0 88.94 75.99 3 94.37 66201:001:0958 90 90.94 8 I I' Geoloogilise läbilõike joon 77 90.92 78.93 93.92 8 88 91. 6 586 800 78 88. 76.11 . 90 58 74 14 81 87 74 . 12 71 8 . 86 32 . 5 Maapinna samakõrgusjoon, m 74 0 62 74 Plokk 5 pT . . 91.44 63 43 PA-5 74 92 . 91 36 96.11 6 1,10 90 92 630 600 . 83 21 96,58 90.78 K-3 .69 76.28 78 3,70 96.91 0,30 72 . 95 49 303 91,78 96,91 91.61 7 83 6 9 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 87 . 0,40 .8 Pa-15 59 8 91.75 82. 8 . 7 26 8 86,05 .2 90. 57 3 90. 8,60 83 91.08 97.38 77.73 I PA-6 01 77,05 I 86 97 I 74 92 2 0,80 76.27 74 . Puuraugu nr 76 8 . 74 8 . 97. 59 89,58 2 74 53 . 89.51 PA-3 1 58 .1 82 78 3 1,20 23 Katendi paksus, m 9 . 0,3 22 4 95. 84 90.32 .17 97.62 87,58 84,57 Suudme abs kõrgus, m . 8 91.18 61 18 69 2 6,0 Kasuliku kihi paksus, m .4 Plokk 6 pR 2' 1 98.48 8 76.08 78,27 77 1' Mäeeraldise lamami abs kõrgus, m 79 3' 4 96 90.16 9 98.27 90.18 66,69 92. 84 2 5 78. 3 . 06.12.2022 19002:004:0068 22 4'1 . 9 76 95. 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431) 74 06 97. 90. 81 74 . 63 0,60 Kraavi . 74 9 56 81 PA-7 75 74 . 71 . 52 78 5' 6 57 . 21 53 . 90.08 5 88 77,19 10,20 1979. a uuringu puurauk (EGF 3593) .21 8 91 5. 84 98.57 66,39 76.98 84. 98.60 73 82. 86 A 93 6' 91. 19 2021. a uuringu puurauk (EGF 9476) 79 75.69 2 .2 28 2 91.55 97.43 8 77. 84 98.32 85 K-7 56 . 89 0,70 74 94. 93 97. 95. 74 . 77,47 2023. a uuringu puurauk . 74 3 69 . 93 . 81.48 74 21 67 70 71 90 91 82 87. 7' 7 82 Pahnimäe 89 17 .7 82. . . 80 72 63 77.60 76.25 24 68 98.36 Plokk 5 pT Kaevandi nr 71 99.01 K-1 Plokk 19 pR 78. Katendi paksus, m 83 87.46 0,30 86.49 84,97 Suudme abs kõrgus, m 00 77.98 Plokk 6 pT 82 66 89 97.97 87 .7 76.28 .3 9 74 3 3 2004. a läbitud šurf (EGF 7584) 74 04 89 Š-4 95. 99.01 74 0 . .6 79 . 74 14 93 81 0. 8 85 34 9 . 78.35 Pahnimäe maastikukaitseala 76 . . 97 12 . 7 4 .2 19 8' 84 8 75 7 . 89 96 77.41 65 Linnus "Kloodi Pahnimägi" 85. 91.27 33 K-10 0,20 66,69 94 98.71 Pahnimäe Plokk 4 pT 8 87. Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev . 0 80,29 76.38 88 .9 77.13 11' 06.12.2022 72 1 09 97.57 91.77 74. 66201:001:0534 91 11 14 95 0 74 814 . 74 . . Kaevandmisel jäetava nõlva alumine kontuur 85. 31 73 0 . 98 82.43 63 98 97.81 74 69 . 78.47 74.68 93 68 . 22 III kategooria kaitsealuse liigi leiukoht 95 01 . 5 75.75 97 .92 6 586 600 9' 9 83 73 87 85.69 84 51 .55 . 83.45 7 05 83. 75 PA-8 A 4 75.44 95 97.34 0,70 96 630 800 96 . 83,72 74 94 .34 85.83 78.97 73.35 7,60 73. 75,42 74 Maaparandussüsteemi maa-ala 87 Märkused: 94. . 74 74 . 80 73 2 . 66,70 8 8 aT 8 3 74 43 . 6 . 51 6 4 45 97.11 4 .9 89 . .5 74.85 3 06.12.2022 8 6 68 .7 96 9 8 . 86 82.79 74.80 10 10' 95.71 2 4 . 78 82 4 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 79 .1 93.63 .0 88 2 74 1 . Muinsuskaitse piirangud 8 22 0 K-8 .87 74.65 8 4 81 78.35 0,60 PA-9 .2 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 8 (linnus "Kloodi Pahnimägi") 75,50 0,65 8 I 73 75,45 I 78 22 Plokk 7 aT 74 . . . 10,60 3. Plaani koostamisel on kasutatud: ' 86 97 74 84 .10 64,20 74 8 . 12 7 76 . 81.40 81 83 6 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.09.2025); . 3 8 41 70 . 8 73.57 79.95 Tee kaitsevöönd 74.26 0 75. 76 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.09.2025); 8 84 . 94 26 74 74 83 73.39 . - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.09.2025); 79 76 85.18 81.67 74.14 . 2 26 85.51 73 76 8 73 66101:001:0364 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.09.2025); . . 75 63 25 .68 . Pähnimäe maastikukaitseala Plokk 6 pR 47 73.23 23 Rakvere-Haljala tee - Veltsi liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi varude ja topograafiline plaan 73 73.70 .92 74. 75 79.48 75 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4321). 75 . 72 76 99 72.93 .12 Plokk 8 aT . Asfaltbetooni 36 84.77 . 73.40 34 73 66201:001:0620 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 73. Veehaarde sanitaarkaitseala Plokk 9 aT 73 36 .39 67 . 72.74 Liivaku 73 75 75 75 . 76 Objekti nimetus ja aadress . 72 Joonise sisu 55 . 57 . 05 22 . 73.41 Elektripaigaldise kaitsevöönd 77 66201:001:0028 75 72.80 73.08 66,74 Veltsi V liivakarjäär 73 Mäeeraldise plaan 75 75 . 74 Sideehitise kaitsevöönd 69 77.38 06.12.2022 .90 . 73 . 16 54 Rakvere vald, Lääne-Viru maakond 73 . 77.30 07 PA-10 K-9 .07 2,00 H 0,90 Geod.märgi kaitsevöönd 74,34 72.78 73,25 73.08 9,30 73.45 63,04 H 6 586 400 Loa omanik Päide Liiv OÜ Graafiline lisa 1/3 A 74.66 73.61 74.71 73.75 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla, Kiigemäe, 44418 631 000 631 200 76.01 I H 72 0 100 200 m ' 72 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 . H 59 .69 76.22 A 66201:001:1890 H 73.62 23 Rakvere-Haljala tee Tauri Põldema 74.32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.09.2025 75.17 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5307 /Allkirjastatud digitaalselt/  Ekspertiisiakt Riiklik Looduskaitsekeskus ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing sõlmisid 9.10.2008 käesoleva lepingu koostamaks ekspertarvamuse Rakvere Vallimäe ja Pahnimäe looduskaitse alt maha arvamiseks või kaitse alla jätmiseks. Ekspertiisi käigus sooviti hinnata kaitsealade kaitseväärtusi, analüüsida ja hinnata kaitsealade kaitseväärtuste säilimist muinsuskaitsealuse objektina ja anda seisukoht, kas Rakvere Vallimägi ja Pähnimägi on otstarbekas jätta looduskaitse alla või mitte. Nii Pähnimägi kui ka Rakvere vallimägi on kaitse alla võetud pinnavormi kaitseks. Looduskaitseliselt ei ole väärtusi inventeeritud v.a. niidud Pähnimäel, mille hoolduseks ei ole seni PRIA-st raha saadud. Pähnimäel on esitatud metsateatis. PKÜ ekspert Kadri Tali käis nimetatud kaitsealadel 13.oktoobris k.a. Rakvere vallimäel puuduvad eksperdi hinnangul loodusväärtused, mis võiksid tingida ala mitmekordset kaitsestaatust. Vallimäe nõlvadel on väheväärtuslik, hooldamata niidukooslus. Praktiliselt puuduvad vanad puud, mõnes kohas kasvavad üksikud punased leedrid (vt. lisa 2). Rakvere vallimäe maastikuline ja muinsuskaitseline väärtus on ilmselt tagatud muinsuskaitsealuse objektina. Pisut keerukam on olukord Rakvere vallas Veltsi külas asuva Pähnimäe linnamäega. Vallide nõlvadel ja harjal asetsevad kuivad pärisaruniidud on keskmise geobotaanilise väärtusega, kuid suhteliselt väikesed ja fragmenteerunud. Lisaks on kagunõlva kamar suures ulatuses hävitatud ilmselt ATV-de poolt. Linnamäe keskel, vallidevahelisel alal asuv niit on liigivaene, peamiselt keraheina ja orasheinaga, hooldamata. Kaitseala põhjaosa on kasvanud nooreks lepikuks, kus võib veel leida üksikuid kuuski, remmelgaid, türnpuid ja aimata kunagist puisniidulaadset struktuuri. Ala lõunaosas, mälestuskivi ümbruses niidul kasvav kadastik on võrdlemisi kena ja vähemalt maastikuliselt väärtuslik. Ka on lõunaosa puistu liigirikkam – saar, vaher, kuusk, kask, alusmetsas sarapuu, lodjapuu, kuslapuu, mustsõstar. Kõige suuremat looduskaitselist väärtust kujutavad endast üksikud vanad türnpuud, kes on küll võrdlemisi halvas seisus tänu pealekasvavatele noortele leppadele. Nende jämedus jääb kaugelt alla Eesti rekorditele, ent kuna oktoobrikuise ekspertiisi käigus oli raske hinnata nende tegelikku seisundit, siis võiks dendroloog kaaluda , kas nende kaitseks piisab ala hooldaja tähelepanu juhtimisest või tuleks need üksikobjektidena kaitse alla võtta. Muid looduskaitselisi väärtusi endisel linnamäel ei leidu ja kuigi ala on maastikuliselt ja ajalooliselt väärtuslik, võiks selle kaitseks piisata muinsuskaitse all olemisest. Tartus, 23.10.08 Kadri Tali, Ph.D LISAD 1. Rakvere Vallimäe kaart 2. Fotod Rakvere Vallimäest 3. Pähnamäe kaart 4. Fotod Pähnamäest a) tihedam võsa Pähnamäe põhjaosas; b ja c)Vanad puud pealetungiva võsa all d) Valliharjadel ja –külgedel on vähesel määral pärisaruniitu. Lisa 1 Lisa 2. Lisa 3. Lisa 4 a) b) c) d)  Tiit Rahe Teie 07.07.2021 nr DM-114843-14 Keskkonnaamet [email protected] Meie 03.08.2021 nr 17-1/21-0083/4214-2 Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Vastuskiri riigi huvi väljaselgitamisele Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses Austatud Tiit Rahe Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite riigi huvi väljaselgitamiseks ministeeriumi seisukohta Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas asuva Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses. Palusite vastust põhjendada ning võimalusel välja tuua seosed arengudokumentidega või -kavadega ning muude asjassepuutuvate dokumentidega. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 5,37 ha ning uuringuruumi näol on tegemist Veltsi liivamaardla ühe võimaliku laiendusega. Maardlas tehtud varasemate uuringute tulemused ja piirkonna geomorfoloogilised tingimused loovad eeldused maavara esinemiseks ka taotletaval alal. Geoloogiline uuring viiakse läbi eesmärgiga uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ja vähima võimaliku keskkonnamõjuga liiva kaevandamise võimalikkust. Selleks on vaja välja selgitada uuringuruumis leviva lasundi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused. Uuringute tulemustel selguva võimaliku maavara leidumise korral on tulevikus arendaja soov taotleda alale maavara kaevandamise luba ning arendada Veltsi liivamaardla piirkonda tervikuna. Kuigi geoloogilise uuringu loa andmine ei ole otseselt seotud uuritava piirkonna ehitusmaavarade varustuskindlusega, peame vajalikuks märkida, et kehtiv varustuskindluse arvutus ei võta arvesse maanteede ja raudteede ehitus- ning remonditööde kvaliteedinõudeid ehitusliiva ja kruusa kohta (Transpordiameti hinnangul on kehtivate nõuete järgi teedeehituseks sobilik umbes neljandik liiva- Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 kruusa üldvarudest). Eelkõige on oluline madal savi- ja tolmuosakeste sisaldus, mis garanteerib tee muldkehas täitematerjali vajalikud filtratsiooniomadused. Varustusallikate mitmekesistamise eesmärgiks on vähendada materjali veokaugust ehk varustamisega kaasnevat ökoloogilist jalajälge ja keskkonnamõju. Maardla tarbijale lähemale toomine vähendab liikluskoormust, muudab turvalisemaks liikluskorralduse, vähendab CO2 emissioone ning teede lagunemist. Suurem veokaugus muudab riigi ehitusobjektid kallimaks. Näiteks 30 km kauguselt suurte koguste ehitusmaterjalide transport teeb omahinna ligi 50 % kallimaks ning 50 km veokauguse puhul 67 % kallimaks. Seega on oluline, et objektide varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Arvestades seatud eesmärki ehitada Tallinn-Narva maantee neljarealiseks kogu ulatuses, jääb Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda Tallinn-Narva maantee ehitusel Haljala-Sõmeru lõigu tee ehitus (lõigu pikkus ~10,5 km). Lähtudes viimatisest suuremast TEN-T maantee ehitusobjekti Aaspere-Haljala teelõigu projektist, siis hinnanguliselt kulub Veltsi liivamaardla otseses teeninduspiirkonnas oleva Tallinn-Narva maantee ümberehitamiseks neljarealiseks maanteeks 740 tuh m3 täitematerjali. Dokumendis „Riigiteede teehoiukava 2020 – 2030“ (https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Yldine/riigiteede_teehoiukava_2020-2030.pdf) on ette nähtud Tallinn-Narva maanteel Põdruse ja Sõmeru eritasandiliste ristmike ehitus (kava järgi planeeritud aastateks 2029 – 2030). Mõlemad liiklussõlmed jäävad Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda, ning mõlema objekti jaoks on Veltsi maardla lähim potentsiaalse täitematerjaliga maardla. Hinnates Veltsi liivamaardla piirkonna varustuskindlust vastavalt varustuskindluse juhendis toodule, siis selgub, et 50 km veokauguse raadiuses on varustuskindlus tagatud kõikide maavarade osas, küll aga väheneb varustuskindlus ehitusliiva osas 30 km veokaugusel juba 11 aastale ning 20 km raadiuses on ehitusliiva varustuskindlus vaid 2 aastat. Sellest nähtub, et piirkonnas, kuhu on kehtiva teehoiukavaga ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga planeeritud suuremahulised ehitusobjektid, kvaliteetse täitematerjali (ehitusliiva) varustuskindlus sisuliselt puudub. Arvestades eelnevalt esitatud põhjendusi, siis juhul, kui Veltsi liivamaardlas tuvastatakse täiendavate geoloogiliste uuringutega kvaliteedilt väga head ehitusliiva levikut, on see tugeva positiivse mõjuga Veltsi liivamaardla potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlusele. Samuti näitab kvaliteetse ehitusliiva defitsiiti Veltsi liivamaardla piirkonnas ka asjaolu, et mitmete suurte ehitusobjektide varustamiseks on kasutatud Kuusalu maardlast kaevandatud ehitusliiva. Võttes arvesse eelpool väljatoodut, on MKM seisukohal, et Veltsi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamine on piisavalt riigi huvides, sest annab riigile ja KOV-le olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni, lisaks tehakse saadud teabe 2 (3) kohaselt vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. MKM leiab, et taotletud uuringul on eraldi väärtus ning seda sõltumata sellest, kas tulevikus hakatakse antud alal liiva kaevandama või mitte. MKM leiab ka, et uuringuloa andmisest keeldumine põhjendusega, et uuringuloa taotlemine on ilmselgelt ettevalmistus kaevandamisloa taotlemiseks, ei ole seniseid kohtupraktikaid arvestades põhjendatud, kuna uuringuluba ja kaevandamise luba on erinevad menetlused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Uiga energeetikaosakonna juhataja energeetika ja maavarade asekantsleri ülesannetes Margus Raha 625 6406 [email protected] 3 (3)