Kriminaalmenetluse 15940000008 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 09.02.2016. a, Pärnus Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov Kriminaalasja number: 15940000008 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): EM Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 15940000008, milles alustati menetlust 06.07.2015. a KarS § 361 lg 1 tunnustel selles, et EM oli 28.-29.06.2015. a kasutades päramootoriga varustatud paati 000 Liivi lahte Pärnu maakonnas XXX vallas (ZZZ) koordinaatidel YYY püügile pannud ja püügilt võtnud 30 erineva pikkusega nakkevõrku (25,2 arvestuslikku nakkevõrku), mille silmasuurused olid vahemikus 57,5 – 62,45 mm. EM oli nakkevõrkudega kala püüdes saanud saagiks 340 ahvenat, 9 lesta, 1 koha, 1 haugi ja 1 särje. EM’ile on väljastatud kutselise kaluri kalapüügiluba nr 000 kümne nakkevõrguga kala püüdmiseks. Seega EM kasutas kalapüügil lubatust rohkem nakkevõrke, mis olid lubatust väiksema silmasuurusega, jättis ühe võrgujada otsa nõuetekohaselt tähistamata ning jättis täitmata püügipäevikulehe lahtrid 1, 2, 3, 5 ja 6 enne püügivahendi nõudmist. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011.a. määrusega nr 122 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitas EM oma tegevusega kalavarudele kahju kokku summas 5631,5 eurot. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on EM’ile esitatud kahtlustus KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, selles, et tema ajavahemikul 28.06 - 29.06.2015 kasutades päramootoriga varustatud paati 000 Liivi lahte Pärnu maakonnas XXX vallas (ZZZ) koordinaatidel YYY oli püügile pannud ja püügilt võtnud 30 erineva pikkusega nakkevõrku (25,2 arvestuslikku nakkevõrku), mille silmasuurused olid seadusega lubatust (lubatud mitte alla 70 mm) väiksemad (vahemikus 57,5 – 62,45 mm). EM oli nakkevõrkudega kala püüdes saanud saagiks 340 ahvenat, 9 lesta, 1 koha, 1 haugi ja 1 särje. EM oli nakkevõrgujada üks ots tähistatud vahtplastist ujukiga, mis ei ole nõuetekohane ja lisaks jättis ta 28.06 - 29.06.2015.a enne püügivahendi nõudmist täitmata rannapüügipäeviku nr 000 lehel nr 000030 lahtrid 1, 2, 3, 5 ja 6. Eeltoodust tulenevalt esineb põhjendatud alus kahtlustada EM’i KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kalapüüginõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav EM on ennast temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning andnud põhjalikke ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta, põhjendades teo toimepanemist eluks vajalike elatusallikate hankimisega. Kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodides suur kuna EM on ennast kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistust kergendava asjaoluna on KarS § 57 lg 2 p 1 alusel käsitletav kahju vabatahtlik hüvitamine. Kahtlustatav EM esitas Keskkonnainspektsioonile 16.07.2015. a avalduse keskkonnakahju hüvitamiseks summas 50 eurot kuus alates 05.08.2015. a, millist kohustust on isik ka Keskkonnainspektsiooni nõusolekul täitnud. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Vanaduspensionärist kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik veel saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. EM on pensionär, kes east ja tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimeline sooritama üldkasulikku tööd. Kahtlustatava kuu sissetulek 2014. a andmete kohaselt on summas 321 eurot, millest kahtlustatav täidab vabatahtlikku keskkonnakahju hüvitamise kohustust 50 euro ulatuses. Seega arvesse võttes kahtlustatava kasutuses olevaid vabu rahalisi vahendeid ning vabatahtlikult võetud kahju hüvitamise kohustust, ei ole kahtlustatav võimeline täitma täiendavat rahalist kohustust. Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, jättes EM’ile kohustus määramata Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 15940000008 menetlus 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustusi ei määrata 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 (3) Pakend nr 1 ja nr 2 - 29.06.2015. a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud ja asitõendina vaadeldul kalad (340 ahvenat, 1 koha, 1 haug, 1 särg ja 9 lesta) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada; Pakend nr 3 ja nr 4 – 30 nakkevõrku – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada; Pakend nr 5 ja nr 6 – CD plaadid fotodega menetlustoimingu protokollide juurde – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 5. Vahistuse andmed: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole. 7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu: ei ole edastatud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Keskkonnainspektsioonile, kahtlustatav EM’ile 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. Pille Juhkov Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus: ___________________ (nimi ja allkiri) 3 (3)