dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 8. juuli 2024
Viit
2.2-9/24/1498-2
Registreeritud
8. juuli 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Roche Eesti OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2-9 Selgitustaotlused
Toimik
2.2-9
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Martin-Kaspar Sild Teie 30.05.2024 nr [email protected] Meie 08.07.2024 nr 2.2-9/24/1498-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Sooviksin küsida Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta Eesti isikuandmete kaitse seaduse § 9 kohaldamise kohta seoses surnud isiku isikuandmete töötlemisega. EL isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ei kohaldu surnud isikut puudutavatele andmetele (IKÜM põhjenduspunkt 27). Eesti isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 9 näeb aga ette reeglid seoses surnud isiku isikuandmete töötlemise õiguslike alustega. Minu küsimus: kas IKS § 9 tuleb mõista kitsamalt, s.o üksnes kui reegleid surnud isiku isikuandmete töötlemise õiguslike aluste kohta, või on IKS §-l 9 laiem mõju, mis tingib Eestis sisuliselt ka kogu IKÜM kohaldamise surnud isiku isikuandmete töötlemisele? Näiteks: kas surnud isiku isikuandmetega seotud andmepäringu puhul (väidetava pärija poolt) tuleb kohaldada ja järgida IKÜM artiklit 15 ja artiklit 12(3)? Oleksin tänulik, kui saaksite mulle vastata esimesel võimalusel. Nagu olete ka ise välja toonud, siis üldmäärus ei kohaldu surnud isiku isikuandmete töötlemisele (IKÜM pp 27). Liikmesriikidel on siiski õigus surnu kaitseks ja temaga seotud elavate kaitseks andmekaitsereegleid kohaldada1. Eesti õiguses on surnud isiku isikuandmete töötlemine reguleeritud suhteliselt kitsalt eelkõige isikuandmete kaitse seaduses (IKS) või muudes võimalikes valdkondlikes eriseadustes. IKS § 9 sätestabki isikuandmete töötlemise pärast andmesubjekti surma. Surnud isiku isikuandmeid on õigus saada isiku pärijal, kui ta tõendab pärijaks olekut. Pärijaks oleku usaldusväärne kinnitus on notarilt saadud pärimistunnistus. Pärijal on õigus saada juurdepääs pärandaja isikuandmetele, aga see ei tähenda seda, et ta astub päriselt pärandaja nö kingadesse st et talle läheks üle isikuandmete kaitse üldmäärusest tulevad andmesubjekti õigused sh õigus olla unustatud. IKS § 9 käsitleb nõusoleku kehtivust ja seda, et pärandajale läheb üle õigus anda või keelduda nõusoleku andmisest lg 2 sätestatud piirangutega, ei midagi enamat. Mida peab teadma nõusolekust pärast isiku surma, leiab informatsiooni ka Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendist (lk 41) siit. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist-konsultant 1 IKÜM pp 27 Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235 peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →