ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Silve Sammal Teie 06.06.2024 nr
[email protected]
Meie 05.07.2024 nr 2.2-9/24/1574-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Mul on küsimus seoses töötajate õnnetusjuhtumi kontaktandmetega.Kas tööandjal on õigus küsida
ja säilitada töösuhte ajal töötaja kontaktisiku andmeid (nimi ja tel. number), kelle poole pöörduda,
kui töötajaga kas juhtub õnnetus või töötaja ei ilmu tööle ning temaga ei ole võimalik saada
kontakti?
Kui ettevõte on peale põhjalikku kaalumist jõudnud seisukohale, et selline andmetöötlus on
õigustatud ning eesmärgipärane, siis on nende andmete töötlemine õigustatud. Küll aga peab
ettevõttel enne andmetöötlust olema läbi mõeldud, kas andmetöötluseks on õiguslik alus ja kas
ikka küsitakse minimaalselt vajalikku andmekoosseisu eesmärgi täitmiseks, samuti kas töötajad
on sellisest andmetöötlusest enne andmetöötlust informeeritud.
Isikuandmete töötlemise nõuded tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM), mille
artikkel 5 sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted, sh seaduslikkuse põhimõtte. IKÜM art 6
alusel on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui selleks esineb mõni artikli 6 lõikes 1 toodud
õiguslik alus. Seda, millisel õiguslikul alusel tööandja soovib andmeid töödelda, peab
tööandjal endal olema teada vastavalt andmete koosseisule ning tegevustele. Kui õiguslik alus
puudub, siis andmeid töödelda (sh koguda, säilitada vms töödelda) ei tohi.
Oluline on, et ettevõttel tuleb viidata andmekaitsetingimustele, kus selgitatakse, milliseid
andmeid, millisel eesmärgil ning õiguslikul alusel kogutakse. Andmekaitsetingimused on
kirjeldus, mis aitab inimesel omada ülevaadet, mida tema andmetega tehakse. Seetõttu on oluline,
et andmekaitsetingimused oleksid sõnastatud lihtsalt ja inimesele arusaadavalt ning need peavad
olema kättesaadavad tasuta ja inimesele hõlpsasti leitavad.
Kokkuvõtvalt, ettevõte peab andmesubjekte teavitama andmete töötlemise tingimustest.
Koostatud andmekaitsetingimustes tuleb ära märkida, milliseid andmeid kogutakse, millisel
eesmärgil, kaua säilitatakse ning muu oluline informatsioon, lähtudes seejuures nii minimaalsuse
kui eesmärgipärasuse nõuetest. Andmekaitse Inspektsiooni arvates peaks töötaja poolt esitatavad
andmed antud juhul suures pildis sõltuma siiski sellest, millised on tööga seotud ohutegurid, et
kontaktisikut peab vaja minema vms. On kaheldav, et kolmas isik peab näiteks andma vastust,
miks täiskasvanud inimene tööle ei ilmu, samas on mõeldamatu, et perekonda tööõnnetusest vms
ei teavitata esimesel võimalusel.
Vajadusel saate antud küsimuses ning andmetöötluse pärast tervikuna pöörduda ka õigusnõustajate
(advokaadid, juristid) poole, kes saavad koostada Teie ettevõtte olusid arvesse võttes kohase
dokumentatsiooni, sh analüüsida kas minimaalsuse põhimõttest lähtudes on üldse õigustatud
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
viidatud andmekoosseisu ning muud andmete kogumine ning säilitamine.
Isikuandmete töötlemisest töösuhetes leiab rohkem informatsiooni Andmekaitse Inspektsiooni
veebilehelt ning asjakohasest isikuandmete töötlemisest töösuhetes juhendist.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
2 (2)