ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Haridus- ja Teadusministeerium Teie 21.06.2024 nr 8-1/24/2608-2
[email protected]
Meie 05.07.2024 nr 2.3-4/24/1679-2
Arvamuse avaldamine eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu.
Inspektsioonil on eelnõuga seonduvalt järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 11 lg 4 kohaselt säilitatakse Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) andmeid alaliselt,
kui andmekogu põhimääruses ei ole sätestatud andmete lõikes piiranguid. ETIS-e
põhimääruse § 6 lg-te 2 ja 3 kohaselt säilitatakse isikuandmeid alaliselt v.a. isiku
kontaktandmed, mida säilitatakse 5 aastat pärast isiku surma. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu
põhjendusi isikuandmete säilitamise pikkuse kohta ehk miks on vajalik isikuandmeid
säilitada alaliselt ning miks kontaktandmeid on vajalik säilitada just 5 aastat pärast isiku
surma.
2. Eelnõu § 11 lg 7 p 1 kohaselt sätestatakse ETIS-e põhimääruses vastutava töötleja ja
volitatud töötleja ülesanded, kuid põhimäärusest neid ülesandeid ei nähtu. Samuti ei nähtu
ETIS-e põhimäärusest, milliseid logiandmeid säilitatakse.
3. Eelnõu § 12 sätestab teaduseetika komitee loomise. Hetkel ei ole selge, kas ja kuidas on
sätte loomisel arvestatud isikuandmete kaitse seaduse § 6 regulatsiooniga. Kas eelnõu § 12
eesmärk on täpsustada IKS §-s 6 nimetatud eetikakomitee regulatsiooni või on eelnõuga
mõeldud midagi täiendavat. Samas, kui eetikakomiteed on hetkel õigusruumis suhteliselt
reguleerimata (kes võib asutada, millised on ülesanded ja pädevused jne) ja eelnõu § 12
mõte on seda teha, siis paraku ei too see selgust, kuidas komitee asutamine toimub, millised
on täpsed ülesanded ja pädevused jne. Samuti ei näi olevat hinnatud, kas TAIKSi
jõustumine võiks tuua kaasa ka vajaduse IKSi muutmiseks. Inspektsiooni hinnangul vajab
nimetatud küsimus veel täiendavat analüüsi.
Rakendusaktide kavanditega seonduvalt on inspektsioonil Eesti teadusinfosüsteemi põhimääruse
kavandi osas järgmised tähelepanekud.
4. Soovitame muuta põhimääruse pealkirja, aga samuti ka kahe esimese peatüki pealkirju ja
ülesehitust. Antud juhul ei ole tegemist uue andmekogu asutamisega, vaid juba
olemasoleva andmekoguga. Enamike andmekogude põhimäärused järgivad enam-vähem
väljakujunenud struktuuri, mis algab üldsätetega, kus käsitletakse andmekogu nimetust ja
eesmärki, samuti tuuakse selgelt välja vastutav ja volitatud töötleja ning loeteluna mõlema
ülesanded eraldi. Seejärel järgmise peatükina andmekogu ülesehitus ja andmete tähendus,
kus tuuakse eraldi paragrahvidena välja andmekogu ülesehitus, andmete kaitse ehk
turvaklass jms ning andmete õiguslik tähendus. Sellele järgneb peatükk andmeandjatest ja
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
andmete esitamisest ning andmete koosseisust, töötlemisest ja logimisest. Viimaks antakse
ülevaade, kuidas toimub andmekogu üle järelevalve, selle rahastamine ja lõpetamine.
Mõistagi sõltub põhimääruse täpne struktuur ja detailsus konkreetse andmekogu
iseloomust ja keerukusest, kuid üldjoontes võib ülesehitust sellisena kirjeldada.
Esitatud põhimääruse kavandis on küll eelpool nimetatud aspektid enam-vähem käsitletud,
v.a vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, kuid kiirema ja selgema ülevaate saamiseks
soovitame põhimääruse uuesti üle vaadata, et oleks selge, millise andmekoguga on
tegemist, miks seda on vaja, milliseid andmeid sinna kogutakse ja kes sinna andmeid
esitavad ning kes sealt andmeid saavad. Hetkel ei ole põhimäärust lugedes üheselt aru saada
kust ja kuidas tekivad andmekogusse, mille osaks on mitmed alamregistrid, andmed ning
kas ja milliste teiste andmekogudega ning millisel viisil toimub andmete edastamine.
5. Põhimääruse §-s 2 on toodud andmekogu eesmärk, mis ei ühti seaduse volitusnormis
toodud eesmärgiga. Põhimääruse järgi on andmekogu asutamise eesmärgiks andmete
koondamine ühtseks tervikuks, mis ei saa olla andmekogu asutamise eesmärgiks.
Soovitame selguse huvides tuua põhimääruses välja andmekogu eesmärk sarnaselt
volitusnormis tooduga. Sealjuures jälgida, et põhimääruses toodud alamregistrite
eesmärgid ei oleks laiemad, kui on seaduse volitusnormis toodud andmekogu eesmärk.
Märgime, et andmekogu asutamise volitusnorm peaks andma vastuse küsimusele, millisel
eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu asutatakse. Ilma selleta on
raskendatud kontroll andmekogu pidamise õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise
ulatuse üle.
6. Põhimääruse kavandi § 6 lõige 2 loetleb andmed, mis kuuluvad alalisele säilitamisele, sh
on viidatud § 35 lõigetele, kuid nimetatud paragrahv ei sisalda lõikeid. Ilmselt on soovitud
viidata §-le 37.
7. Põhimääruse kavandi § 7 järgi peetakse andmekogu AvTS-s, isikuandmete kaitse seaduses
(IKS), põhimääruses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Ebaselgeks jääb, mida
tähendab, et registrit peetakse IKS-s sätestatud korras. Selgitame, et isikuandmete
töötlemist reguleerib peaasjalikult EL isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ja seda
täpsustab IKS. Antud juhul jääb selgusetuks, milline on sätte eesmärk.
8. Põhimääruse kavandi § 13 järgi on andmekogu andmetel informatiivne tähendus, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuigi AvTS seda nõuab, siis on selline säte sisutühi.
Ilmselgelt lähtub asutus oma töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul oleks
andmekogu pidamine mõttetu. Nii ei ole õige märkida, et andmetel on vaid statistiline või
informatiivne tähendus. Seadus peab eristama vaid need juhud, kui andmekogu andmetel
on kolmandate isikute (s.t asutuseväliste) suhtes konstitutiivne tähendus.
9. Põhimääruse kavandi §-s 29 on loetletud teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning
evalveerimise alamregistrisse andmete esitajad, sh kuuluvad nimetatud alamregistrisse
esitatavate andmete hulka ka eetikakomiteede eetiliste hinnangud, kuid põhimääruses on
jäänud märkimata, kes peaks neid hinnanguid andmekogule esitama. Palume seda osa
täiendada, et oleks aru saada, kes peab nimetatud andmed edastama.
Kokkuvõtvalt on inspektsioon seisukohal, et eelnõu vajaks veel erinevate osapoolte arutelusid
enne, kui sellega edasi liikuda ja palub sellega arvestada. Leian, et arutellu on vaja kaasata
vähemalt inspektsiooni ja Justiitsministeeriumi vastava valdkonna eksperdid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
2 (3)
Pille Lehis
peadirektor
Andres Kudrjavtsev
[email protected]
627 4109
Terje Enula
[email protected]
627 4144
3 (3)