ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Kaitseliidu Järva malev 05.07.2024 nr 2.1-1/24/698-1676-3
[email protected]
Tähelepanu juhtimine isikuandmete kaitse asjas
Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise, mille kohaselt saatis Järva maleva rühmavanem
20.06.2024 ligi 45 inimesele e-kirja, milles otsis ülejärgmiseks päevaks transporti. Kõikide
e-kirja saajate e-posti aadressid olid üksteisele nähtavad. Lisaks seati kahtluse alla, kust isikute
e-posti aadressid üldse saadud on.
Märgukirjast ajendatuna juhib Andmekaitse Inspektsioon Järva maleva tähelepanu järgnevale.
Eraisiku e-posti aadress kuulub isikuandmete hulka. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM)1 artikkel 4 punkti 1 järgi on
isikuandmed igasugune teave, mille kaudu on võimalik otseselt või kaudselt isikut tuvastada.
Seega, kuivõrd e-posti aadressid on tavapäraselt loodud isikute nimede alusel, võivad
konkreetsed inimesed olla tuvastavad.
Isikuandmete töötlemine on üldmääruse artikkel 4 punkti 2 kohaselt igasugune toiming või
toimingute kogum, mida isikuandmetega tehakse. Nii kuulub isikuandmete töötlemise hulka mh
e-posti aadressi kasutamine, säilitamine, edastamine, levitamine jne.
Isikuandmete töötlemisele kohalduvad IKÜM-st, aga ka isikuandmete kaitse seadusest ja
sõltuvalt valdkonnast muudest eriseadustest tulenevad nõuded. Nii on oluline, et isikuandmete
seaduslikuks töötlemisel oleks täidetud üks IKÜM art 6 lg-s 1 nimetatud tingimustest
(töötlemiseks peaks olema kas inimene nõusolek, töötlemise õigus tuleb seadusest või õigustatud
huvi olemasolust jne). Lisaks sellele peavad aga olema täidetud isikuandmete töötlemise
põhimõtted: isikuandmete töötlemine peab olema mh läbipaistev, töötlemine peab olema
kooskõlas selleks ettenähtud eesmärgiga, piirduma minimaalselt vajalikuga jne).
E-posti aadressi üldreeglina ilma inimese nõusolekuta avaldada ega jagada ei tohi. Nii ei ole
isikuandmete kaitse nõuetega kooskõlas olukord, kus ilma eelnevalt küsitud nõusolekuta
saadetakse e-kiri viisil, kus selle adressaadid koos e-posti aadressidega on kõikidele kirja
saajatele näha. Kusjuures problemaatiline ja küsitav on seegi, et kui e-kirja saatja on saanud
kuskilt kolmandast kohast kunagi varem kellegi e-posti aadressid, siis kas ja mis tingimustel
võiks ta neid nüüd uuesti teistel eesmärkidel kasutada. Kui asutusele/organisatsioonile on antud
nõusolek kasutada e-posti aadressi mingitel kindlatel eesmärkidel, siis ei tohiks keegi teine
kasutada seda enda seatud muul eesmärgil.
Ühtlasi aga tuleb arvestada sedagi, et iga e-kiri, mis välja saadetakse, võib jõuda isikuteni,
kellele see konkreetne kiri ei ole adresseeritud – seda ennekõike siis, kui eksitakse e-posti
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02016R0679-20160504
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
aadresside kirjutamisel. Selle tulemusena võivad kõrvalised isikud teada saada informatsiooni,
mis ei ole neile mõeldud – olgu selleks nii kirja adressaadid koos e-posti aadressidega kui ka
kirja enda sisu. Kõige mustema stsenaariumi tulemusena võidakse selle kirja sisu (koos e-posti
aadressidega) edastada veel suuremale isikute ringile või laiemale avalikkusele. Sellepärast
tulebki eraisikute e-posti aadresside kasutamisel kindlasti arvestada isikuandmete töötlemise
reeglitega, sh tuleb eelistada neid meetmeid, mis kohe alguses tagavad suurema privaatsuse.
E-kirjade saatmisel võiks seega taolistel puhkudel eelistada varianti, kus e-posti aadressid on
pimekoopias.
Eelnevast tulenevalt palub inspektsioon Järva maleval ja selle rühmavanematel jälgida e-kirjade
saatmisel isikuandmete kaitse nõudeid ja enne suuremale ringile e-kirja saatmist veenduda,
millised kokkulepped selles osas eelnevalt sõlmitud on.
Lugupidamisega
Agnes Järvela
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)