ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kristina Nurmsalu Teie 03.06.2024 nr
Linna Tervisekeskus OÜ
[email protected] Meie 04.07.2024 nr 2.2-9/24/1539-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Tere õhtust, mul on üks küsimus seoses salvestusega, mida patsient teeb ilma meie nõusolekuta.
Öelge palun, kas patsiendil on õigus salvestada vastuvõttu ja registratuuri tööd ilma meie
nõusolekuta? Ja kas me võime keelduda vastuvõttu ja teenindamist läbi viia? Patsient tunnistab
ise, et ta teeb salvestust.
Teie poolt kirjeldatule tuginedes ja teadmata, kas ja mida sellise salvestusega soovitakse teha (sh
puudub teave, kas isikuandmeid on üldse salvestatud jne), siis selgitame, et olukordadele, kus
isikuandmeid kasutatakse isiklikul eesmärgil, isikuandmete kaitse nõuded ei rakendu. 1 Isiklikuks
eesmärgiks on eelkõige andmete (sh nii telefoniga kogutud andmete) jagamine pereringis või
sõpruskonnas või muus väikeses grupis. Seda, kas ka antud juhul kohaldub isikliku otstarve erand,
ei saa inspektsioon praeguse informatsiooni põhjal ammendavalt hinnata. Teie vähese kirjelduse
alusel (sh puudub teave, milliseid andmeid ja kas on töödeldud) pigem tundub, et tegemist on
isikliku otstarve erandiga ning Andmekaitse Inspektsioon sellisel juhul ei sekku.
Märgime, et seadusandja on eeldanud, et isikud peavad küll seadustest lähtuma, aga suutma ka ise
leppida kokku omavahelises suhtluses täpsemad käitumisnormid ja kokkulepped, sh järgides hea
tava, eesmärgipärasuse, mõistlikkuse jms põhimõtteid. Andmekaitse Inspektsioon ei saa kõikidele
eraisikutele kirjutada ette, kuidas ühiskonnas tuleks korrektselt ning teisi arvestavalt käituda.
Kui aga isikuandmeid siiski avaldatakse, näiteks sotsiaalmeedias suurele isikute arvule vms, siis
enam isikliku otstarbe erand ei kohaldu ning andmetöötlejal tuleb järgida reegleid, sh tuleb tal
selgitada, millisel õiguslikul alusel toimub andmetöötlus. Kui õiguslik alus puudub, siis andmeid
töödelda (sh näiteks avaldada sotsiaalmeedias) ei tohi.
Kui isikuandmeid on avaldatud, siis on andmesubjektil võimalik andmete avaldaja vastu pöörduda
ka tsiviilkohtusse. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 82 ja võlaõigusseaduse § 1046 lõike 1
kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise
õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui
seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist ja edasisest
sellisest tegevusest hoidumist. Andmekaitse Inspektsioon ei ole pädev hindama kahju tekkimist
ega saa välja mõista kahjuhüvitisi.
Lisaks viitan, mis puudutab võimalikke korrarikkumisi või muid sarnaseid episoode, et selliste
juhtumite lahendamine kuulub eelkõige politsei pädevusse ja vajadusel tulebki pöörduda politsei
poole ning olukorda selgitada. Antud hetkel ei ole probleemiks mitte niivõrd andmetöötlus (sh
1
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 2 lg 2 punkt c
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
avaldamine vms) vaid patsiendi poolne pidev salvestamine Andmekaitse Inspektsioonile teadmata
eesmärkidel.
Siinkohal saame soovitada koostada asutuses sisekorraeeskirjad, kus siis kirjeldate ära ka sellised
olukorrad (mh kui patsient häirib oma tegevusega töötajaid või teisi patsiente vms). Patsientidel
peab olema võimalus tutvuda sisekorraeeskirjadega, mistõttu soovitame need panna nähtavasse
kohta isikutele tutvumiseks. Kui patsient rikub sisekorraeeskirju, siis on Teil võimalik paluda tal
mittesoovitud tegevus lõpetada või paluda tal äärmisel vajadusel ning võimalusel (sh kui tervislik
seisund lubab) lahkuda.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
2 (2)