ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Nele Laidvee Teie 30.06.2024 nr R-036
Volitatud esindaja
Circle K Eesti AS Meie 11.07.2024 nr 2.1.-4/22/169-2951-
25
[email protected]
Menetluse lõpetamise teade
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) algatas isikuandmete kaitse seaduse § 56 lg 3 punkti 8 alusel
järelevalvemenetluse, mille eesmärgiks oli selgitada välja, kas Circle K Eesti AS-is (vastutav
töötleja) toimuv andmetöötlus vastab isikuandmete kaitse nõuetele ning millised dokumendid on
selleks koostatud. Samuti pööras AKI menetluse käigus olulist tähelepanu vastutava töötleja
teenindusjaamades kasutusel olevale video- ja audiovalve kasutamisele.
Järelevalvemenetluse käigus tuvastas muuhulgas AKI, et teenindusjaamades kasutatavate video-
ja audiovalve kasutamisel on vastutaval töötlejal isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)
artikli 6 lõike 1 punktist f tulenev õigustatud huvi. Kuivõrd tuvastas AKI algselt esitatud õigustatud
huvi analüüsis puudused, sh püstitatud audiovalve kasutamise eesmärkide õigustatuse osas,
uuendas vastutav töötleja vastavalt AKI selgitustele õigustatud huvi analüüsi ning koostas
täiendavad dokumendid, millest lähtuvalt on video- ja audiovalve AKI hinnangul õigustatud.
AKI on ettepaneku täpsustuses nr 2.1.-4/22/169-2951-23 asunud seisukohale, et audiovalve on
põhjendatud juhul, kui töötaja viibib juhtumi ajal teenindusjaama üldkasutataval alal üksi. Antud
lähenemine võimaldab vastutaval töötlejal tagada, et töötlemistoimingut teostatakse kooskõlas
IKÜM artikli 5 lg 1 punktidega b ja c ehk audiosalvestamine toimub täpselt ja selgelt
kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning andmete kogumine on piiratud sellega, mis
on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Seega tegi AKI vastutavale töötlejale ettepaneku
lõpetada audiovalve rakendamine siis, kui teenindusjaama üldkasutataval alal toimuva verbaalse
rünnaku, ähvardamis- ja ahistamisjuhtumi hetkel ei viibi töötaja üksi ehk üldkasutataval alal
viibivad korraga vähemalt 2 töötajat.1
Võttes arvesse vastutava töötleja 30.06.2024 vastusega esitatud selgitusi, jääb AKI endiselt eelpool
käsitletud seisukoha juurde ning leiab, et vastutav töötleja peab lõpetama audiovalve rakendamise
siis, kui teenindusjaama üldkasutataval alal toimuva verbaalse rünnaku, ähvardamis- ja
ahistamisjuhtumi hetkel ei viibi töötaja üksi. AKI selgitab, et paratamatult võivad Politsei- ja
Piirivalveametil ning AKI-l esineda erinevad lähenemised, mis tulenevad asutuste erinevast
pädevusest. Politsei- ja Piirivalveametil puudub pädevus otsustada isikuandmete kaitse reeglite
kohaldatavuse üle või kujundada antud valdkonna praktikat, mistõttu ei saa nende soovitused olla
põhjenduseks isikuandmete töötlemiseks. Vaatamata sellele, et videosalvestised aitavad politsei
tööle kaasa, ei ole politsei pädev hindama isikuandmete töötlemistoimingu seaduslikkust. AKI
kordab ettepaneku täpsustuses sedastatut, et tunnistaja ütlused on tõendiks, millele saab tugineda
asjaolude väljaselgitamisel ja süüteo tõendamisel. Need ütlused kujutavad endast sündmuse
kirjeldust, mida tunnistaja on mingil viisil kogenud. Tõendeid kogub ja hindab pädev ametnik,
mistõttu pole alust arvata, et tavalise inimese ütlustega ei saaks ebakohast verbaalset rünnakut
tõendada, ning et ainsaks meetmeks peab olema audiovalve kasutamine.
1
Ettepaneku täpsustus nr 2.1.-4/22/169-2951-23, 11.06.2024, punkt 1.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Kuna vastutav töötleja kinnitas AKI-le, et ta nõustub kompromissina kitsendama audiovalve
kasutamist vastavalt AKI ettepanekule, loeb AKI ettepaneku täpsustuse punkti 1 täidetuks. Küll
aga juhib inspektsioon täiendavalt tähelepanu isikuandmete töötlemise läbipaistvuse tagamise
kohta alljärgnevale.
Kõigepealt peab AKI vajalikuks rõhutada, et IKÜM-ist tulenevalt peab füüsilisi isikuid
puudutavate isikuandmete kogumine, kasutamine, lugemine või muul viisil töötlemine ning
töötlemise ulatus nii töötlemise hetkel kui töötlemise kavandamisel isikutele läbipaistev.
Läbipaistvuspõhimõtte kohaselt peab andmesubjektil olema võimalik eelnevalt kindlaks määrata,
milline on töötlemise ulatus ja tagajärjed, ning neile ei tohiks hiljem üllatuseks osutuda see, kuidas
nende isikuandmeid kasutatakse. IKÜM-i läbipaistvusega seotud põhiartiklid leiab III. peatükist.
Artikkel 12 sätestab üldeeskirjad, mida kohaldatakse andmesubjektidele teabe andmisele (artiklite
13–14 alusel); andmesubjektide teavitamisele seoses nende õiguste kasutamisega (artiklite 15–22
alusel) ja teavitamisele seoses isikuandmetega seotud rikkumistega (artikkel 34). Seega lasub
vastutavatel töötlejatel andmesubjektide teavitamiskohustus, millest erandid näevad ette IKÜM
artikkel 13 lg 4 ja artikkel 14 lg 5. Antud olukorras ei esine aga ühtegi erandit, mis võimaldaks
jätta andmesubjekti töötlustoimingu läbiviimisest teavitamata. Seetõttu ei oma tähendust, kas
andmesubjekt on õigusrikkumiste toimepanija või mitte, kuna andmesubjekti teavitamiskohustus
on absoluutne ja ei anna vastutavale töötlejale otsustusvõimalust selle täitmise või mittetäitmise
üle. Lisaks rõhutab AKI, et audiovalve on oma olemuselt erandlik töötlemistoiming ning üldjuhul
keelatud, kuna võrreldes üksnes videopildi edastamisega riivab andmesubjekti õigusi ja huve palju
intensiivsemalt. Seetõttu peab andmesubjektidel olema ka selge arusaam, mis hetkest alates
toimub nende õigusi ja huve niivõrd riivav isikuandmete töötlemistoiming, olenemata sellest, kes
on andmesubjektiks.
Vastutav töötleja edastas AKI-le vastuse ettepaneku täpsustusele, millest nähtub, et ettepaneku
täpsustuse punkt 2 on täidetud.
Vastavalt ettepaneku täpsustuse nr 2.1.-4/22/169-2951-23 punktile 3 kinnitas vastutav töötleja, et
teenindusjaamades paigaldatakse aegreleega varustatud lülitid, mis kontrollivad nii mikrofoni kui
ka audiovalve töötamisest teavitavat valgustahvlit. Vastutav töötleja seadistab aegrelee audiovalve
automaatselt välja lülitama 15 minuti möödumisel selle sisselülitamisest. Seega kinnitab AKI, et
antud lahendus on sobilik, ning loeb ettepaneku täpsustuse punkti 3 täidetuks.
Samuti edastas vastutav töötleja AKI-le uuendatud riskianalüüsi audiovalve kasutamiseks eri tüüpi
teenindusjaamades, millega täitis ettepaneku täpsustuse punkti 4.
Eeltoodut arvesse võttes leiab AKI, et järelevalvemenetluse käigus tuvastatud vastutava töötleja
tegevuses puudused isikuandmete töötlemisel on praeguse seisuga kõrvaldatud. Seoses sellega, et
uute aegreleega varustatud lülitite paigaldamine võtab aega, juhib AKI vastutava töötleja
tähelepanu, et antud kohustus tuleb täita mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 30.09.2024. AKI
kontrollib antud ettepaneku punkti täitmist pärast tähtaja saabumist. Määratud tähtajaks nimetatud
muudatuse tegemata jätmise korral loeb AKI ettepaneku täpsustuse nr 2.1.-4/22/169-2951-23
punkti 3 mittetäidetuks. AKI-l on õigus teha ettekirjutus (koos igakordse sunniraha määramisega
kuni rikkumise kõrvaldamiseni) isikuandmete töötlemise lõpetamiseks. Koos ettekirjutusega
võidakse määrata ka sunniraha, mida võidakse välja mõista igakordsel ettekirjutuse rikkumisel.
Eeltoodust tulenevalt lõpetab AKI käesoleva järelevalvemenetluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Alissa Hmelnitskaja
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)