ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Miko Tammik Teie 06.06.2024
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 09.07.2024 nr 2.3-8/24/1570-2
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite selgitust seoses eriliiki
isikuandmete kasutamisega poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidavas uuringus. Pöördumisest
nähtuvalt plaanitakse uuringut, mille andmestikku kuuluvad järgmised andmed: juhuslik
järjekorranumber, sugu, vanus, aastane sissetulek ning ajutise töövõimehüvitise suurus aastas.
Sealjuures märgite, et ajutise töövõimetuse hüvitis võib sisaldada nii haiguslehte kui ka
hoolduslehte, mistõttu ei ole tabeli andmetest võimalik tuvastada, kas isik on olnud ise haige või
on ta hooldanud kedagi teist.
EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 9 lõike 1 järgi kuuluvad eriliiki
isikuandmete hulka muu hulgas ka terviseandmed. IKÜM artikkel 4 punkti 15 järgi on
terviseandmed füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sh temale
tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi
kohta. IKÜM põhjenduspunktis 35 selgitatakse, et tervisealaste isikuandmete hulka peaksid
kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet
andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. Kindlasti annab
inimese viibimine töövõimetuslehel teavet tema tervisliku seisundi kohta. Lisaks nähtub
ravikindlustuse seaduse § 53 lõikest 1, et ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse
töövõimetuslehe alusel, mille andmekoosseisu kuulub ka diagnoos. Järelikult on inimesele
töövõimetuse hüvitise maksmiseks kogutavate andmete puhul tegemist eriliiki isikuandmetega.
Teie pöördumises näidisena esitatud tabeli andmestiku puhul võib tõesti öelda, et see ei sisalda
eriliiki isikuandmeid. Teadmine, et 24-aastane mees on 2022. aastal saanud 450 eurot ajutise
töövõimetuse hüvitist, ei ole seostatav konkreetse isikuga ega tema terviseseisundiga. Küll aga
ei tähenda see seda, et sellise andmestiku saamine ei ole nõudnud eriliiki isikuandmete töötlemist.
Selgitame, et isegi kui uuringu tellijale esitatakse uuringu läbiviimiseks vajalikud andmed
pseudonüümitud või anonüümitud kujul, siis andmete sellisele kujule viimiseks tuleb andmete
väljastajal igal juhul töödelda algandmeid ning nende töötlemiseks peab andmetöötlejal olema
õiguslik alus. Selline seaduslik alus andmetöötluseks, mida tehakse andmete n-ö
ettevalmistamisel teadusuuringu tegemiseks, saab tulla isikuandmete kaitse seadusest (IKS) ehk
IKS §-st 6.
Nimetatud paragrahvi lõike 5 järgi loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poolt
poliitika kujundamise eesmärgil tehtavad analüüsid ja uuringud. Seega, kui soovitakse läbi viia
poliitika kujundamiseks uuringut, siis tuleb lähtuda IKS § 6 lõikest 5. Lisaks inspektsiooniga
kooskõlastamise kohustusele näeb IKS § 4 ette, et eriliiki isikuandmete töötlemise puhul annab
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
oma kooskõlastuse ka asjaomase valdkonna eetikakomitee, hinnates uuringu vastavust IKS §-s
6 sätestatud tingimustele, aga samal ajal hinnates ka uuringuga seotud eetilisi aspekte.
Seega leiame, et ka antud juhul tuleks enne andmete saamist kooskõlastada uuring nii
Andmekaitse Inspektsiooni kui ka valdkonna eetikakomiteega, kuna algandmete puhul on
tegemist eriliiki isikuandmetega.
Loodame, et saime selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)