dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 31. juuli 2024
Viit
2.2-9/24/1768-2
Registreeritud
31. juuli 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Structo Industry OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2-9 Selgitustaotlused
Toimik
2.2-9
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf418 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Erik Jässi Teie 05.07.2024 nr [email protected] Meie 31.07.2024 nr 2.2-9/24/1768-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Oleme garderoobisüsteeme ja liuguksi tootev ettevõte ning oma tooteid müüme läbi edasimüüjate üle Eesti. Mõningatel juhtudel pöörduvad erakliendid kodulehel avaldatud e-maili aadressi kaudu otse meie poole, sooviga saada pakkumist toodetele. Üldjuhul on erakliendi poolt saadetud meilis välja toodud nimi, kontakttelefon ja loomulikult meili aadress. Sellest lähtuvalt minu küsimus – kas meil on õigus see päring saata edasi mõnele meie edasimüüjatest ilma, et me sellest päringu saatnud eraklienti informeeriks? Või peab meil selleks olema erakliendi eelnev nõusolek? Isikuandmete kaitse nõuded Eestis on sätestatud peamiselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2016/679 (IKÜM) ning isikuandmete kaitse seaduses. Teadmata kõiki asjaolusid, sh miks on vajalik edastada klienti teavitamata tema andmed koos isikuandmetega kolmandatele isikutele, siis saame selgitada isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid töödelda (sh koguda, edastada jne) üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Isikuandmete töötlemise õiguslike aluste loetelu on sätestatud IKÜM artiklis 6 (lg 1 p a ehk nõusolek on üks võimalikest õiguslikest alustest). Ehk siis vastuseks Teie küsimusele, et seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse (sh kas neid andmeid on õiguspärane edastada kolmandatele isikutele), peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk Teie ise, mitte Andmekaitse Inspektsioon. Kui õiguslik alus selliste andmete töötlemiseks puudub, siis andmeid töödelda (sh koguda, edastada vms) ei tohi. Igal juhul tuleb Teil läbi mõelda andmetöötluse protsessid ning informeerida andmesubjekte enne andmete töötlemist. Oluline on, et enne andmete kogumist tuleb andmetöötlejal koostada andmekaitsetingimused või viidata juba koostatud andmekaitsetingimustele, kus selgitatakse, milliseid andmeid, millisel eesmärgil ning õiguslikul alusel töödeldakse. Andmekaitsetingimused on kirjeldus, mis aitab inimesel omada ülevaadet, mida tema andmetega tehakse. Seetõttu on oluline, et andmekaitsetingimused oleksid sõnastatud lihtsalt ja inimesele arusaadavalt ning need peavad olema kättesaadavad tasuta ja inimesele hõlpsasti leitavad (nt võrgulehel). Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235 Andmetöötleja saab andmekaitsetingimustele tuginedes paremini kontrollida oma andmetöötluse protsesse. Mida läbipaistvam on ettevõtte või asutuse andmetöötlus, seda enam peegeldub see andmekaitsetingimustest. Ettevõtte või asutuse andmekaitsetingimuste dokument peaks vastama vähemalt neljale „milline on“ küsimusele. 1. Milline on andmete kogumise õiguslik alus? 2. Milline on andmete elutsükkel ehk kui kaua andmeid erinevates andmetöötlusprotsessides kasutatakse? 3. Milline on ettevõtte või asutuse roll erinevate andmete töötlemisel, s.t kas tegemist on vastutava, kaasvastutava või volitatud töötlejaga? 4. Milline on inimese võimalus saada teavet enda andmete kohta? Olulised on ka vastused kolmele „kas“ küsimusele. 1. Kas toimub andmete automaattöötlus? 2. Kas annate andmeid edasi kolmandatele osapooltele ja kui, siis millisel õiguslikul alusel? 3. Kas on esitatud andmetöötleja enda kontaktandmed? Eelpool loetletud on baasküsimused, tegelik küsimuste arv sõltub andmetöötluse ulatuslikkusest ning sellest, kui paljusid töötlustoiminguid ja milliseid inimeste gruppe see puudutab. Nt peaks olema andmete säilitamine minimaalne ehk kustutatud kohe kui eesmärk on täidetud (kui osutub vajalikuks andmeid säilitada kauem, siis tuleb seda põhjendada ja tuua välja konkreetne põhjendatud aeg, millal andmed kustutatakse). Märgime, et vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel järgima IKÜM artiklis 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid, vastutama nende põhimõtete täitmise eest ja olema võimeline nende täitmist tõendama (IKÜM artikkel 5 lg 2). Eelviidatud põhimõtete juurde kuulub ka vastutava töötleja kohustus töödelda isikuandmeid viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise või kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid („usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus“, IKÜM art 5 lg 1 p f). Isikuandmete töötlemisel (sh kogumisel, säilitamisel, edastamisel vms) peab eelkõige jälgima kõige tavapärasemaid turvameetmeid. Näiteks tuleb teha nii, et andmed ei jõuaks õigustamata isikute kätte (igasugused andmelekked, mis tulenevad ebapiisava turvalisega süsteemidest, õigustamata edastamised vms). Andmetöötlejal on oluline teadvustada, et andmesubjektil on õigus teada, kuidas tema isikuandmeid töödeldakse, sh kellele tema isikuandmeid edastatakse (ettevõttevälised isikud, nt maksu- ja tolliamet, haigekassa) ning kes neid andmeid veel töötleb (ettevõttesisesed isikud ning ettevõttega seotud isikud, nt raamatupidamisteenuse osutaja), mistõttu tasub eeskirjad kirja panna ning töötajale tutvustada enne tema isikuandmete töötlemist. Soovi korral võib andmesubjekt pöörduda selgituste saamiseks andmetöötleja poole ning seejärel vajadusel Andmekaitse Inspektsiooni poole. Soovitame kindlasti tutvuda Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete töötlemise üldjuhendiga, kus on kirjas kõige olulisem, mida isikuandmete töötleja peab teadma. Kui Teil on vaja konkreetsemat õiguslikku seisukohta lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest ning töödeldavatest andmetest, siis soovitame pöörduda õigusnõustajate (advokaadid, juristid jne) poole. Samuti leiab informatsiooni andmetöötleja vastutusest ning kohustustest isikuandmete töötlemisel siit. Loodan, et minu selgitustest on abi. 2 (3) Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel