ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Viktoria Galtšenko Teie 05.07.2024 nr
[email protected]
Meie 31.07.2024 nr 2.2-9/24/1776-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon on saanud Teie pöördumise seoses Äriregistris kuvatavate andmetega
(sh isikukoodi kuvamisega avalikus vaates).
Äriregistri seaduse (ÄRS) § 2 lõike 1 kohaselt on äriregister andmekogu, mille pidamise eesmärk
on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste
isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta.
ÄRS § 9 alusel on äriregistri andmeteks registrikaardi andmed, avaliku toimiku andmed ja
registritoimiku andmed. § 10 lg 1 omakorda ütleb, et kui seadus nõuab äriregistris avaldatavates
andmetes ja registripidajale esitatavas dokumendis isikukoodi näitamist, peab registripidajale
esitama Eesti isikukod, selle puudumise korral välismaise isikukoodi ning sünnipäeva, -kuu ja -
aasta.
ÄRS § 12 määratleb, millised andmed kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile. Täpsemalt
§ 12 lg 1 punkt 7 sätestab, et registrikaardile kantakse juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja
seadusega lubatavad erisused nende esindusõiguses.
ÄRS § 29 lg 3 ütleb, et registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui
juriidiline isik tõendab, et kolmas isik teadis, et kanne ei ole õige.
Seega on äriregistris andmete avalikustamise eesmärk muuhulgas õiguskindluse tagamine
võimaldamaks muuhulgas kontrollida juriidilise isiku esindaja esindusõigust.
Rahvastikuregistri seaduse § 39 lg 1 ütleb aga, et isikukood on isiku soo ja sünniaja alusel
moodustatud ning Eesti Vabariigi standardile vastav isiku üheselt kindlaksmääramist võimaldav
number. Seega võimaldab isikukood eristada üksteisest ühenimelisi isikuid.
Lisaks märgime, et isikukoodid ei kuulu eriliigiliste isikuandmete alla. Isikukoodid on tavalised
isikuandmed ja nende kasutamisele ei ole seatud rohkem piiranguid kui näiteks inimese nime või
sünniaja kasutamisele. Samas peab nende isikuandmete kasutamisel andmetöötleja siiski kaaluma,
kas neid andmeid on vaja kasutada, sh kas nende andmete kasutamine täidab eesmärki.
Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklile 21 on andmesubjektil õigus oma
konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid (juhul kui seda õigust ei ole
liikmesriigi õigusega piiratud) teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub
IKÜM artikkel 6 lg 1 punkti e (isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande
täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks) alusel. Sellisel juhul lõpetab vastutav
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
töötleja isikuandmete töötlemise, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et töötlemine toimub mõjuval
õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused, või
õigusnõuete koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärgil. Täiendavalt on andmesubjekti õigus
IKÜM artikkel 18 lg 1 punktist d tulenevalt nõuda vastutavalt töötlejalt isikuandmete töötlemise
piiramist selleks ajaks kui vastutav töötleja kontrollib vastavalt IKÜM artikkel 21 lg 1 kohaselt,
kas tema õiguspärased põhjused kaaluvad üles andmesubjekti põhjendused. Juhendi isikuandmete
töötlemise suhtes vastuväite esitamiseks leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt
https://www.aki.ee/isikuandmed/inimese-oigused/vastuvaideteesitamine. Andmekaitse
Inspektsiooni kodulehel on ka juhend isikuandmete töötlemise piiramise nõude esitamiseks
https://www.aki.ee/isikuandmed/inimese-oigused/isikuandmete-tootlemisepiiramine-0.
Siiski olgu öeldud, et ÄRS § 30 näeb ette äriregistri avalikkuse (igaühel on õigus tutvuda äriregistri
registrikaardi ning avaliku toimiku andmete ja dokumentidega) ning ÄRS § 25 lõike 1 kohaselt
avalikustatakse äriregistris peale registrikaardi andmete ka muud andmed ja dokumendid, mille
juriidiline isik või muu isik või asutus on seaduse kohaselt registripidajale esitanud, siis tuleb
arvestada ka sellega, et registrile edastatav teave (sh isikukood) muutub avalikuks.
Eeltoodu ei piira siiski teie õigust pöörduda registripidaja poole (muuhulgas palvega asendada
isikukood võimalusel sünnikuupäevaga) ning registripidaja saab jagada konkreetsed selgitused,
miks seda on/ei ole võimalik teha. Või pöörduda selgituste saamiseks ning ettepanekute
tegemiseks (sh isikukoodi avalikkuse kohta registris) Äriregistri vastutava töötleja (ÄRS § 5 lg 3)
Justiitsministeeriumi poole.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
2 (2)