ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Rasmus Kuklane Teie 05.06.2024 nr
[email protected]
Meie 31.07.2024 nr 2.2-9/24/1562-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon on sai Teie pöördumise, milles muuhulgas kirjutate:
Siinkohal ongi kerkinud aga järgmised küsimused/mõttekohad:
1) kuivõrd antud juhul on töödeldavatest andmetest tuvastatav füüsilisest isikust andmesubjekt
(veterinaararst), siis ilmselt on tegemist isikuandmete töötlemisega – kas aga võib eeldada, et
antud juhul on tegemist (a) kas isikuandmete töötlemisega, mis on vajalik vastutava töötleja
juriidilise kohustuse täitmiseks või (b) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva
ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks või (c) isikuandmete
töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud
juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid (kuid antud juhul andmesubjekti huvid
üle ei kaalu)?
2) kas teised veterinaarravimite hulgimüüjad võivad enda töödeldud andmed esitada ZVV-le
(eelkõige seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks)? ZVV ja teiste hulgimüüjate vahel sõlmitavas
raammüügilepingus on ZVV-le raporti esitamise kohustus, mis sisaldab samu andmeid, mille ZVV
on kohustatud esitama PTA-le halduslepingust tulenevalt.
3) ilmselt isikukoodi säilitamine ja töötlemine ei oleks eesmärgipärane?
Sisuliselt küsite Andmekaitse Inspektsioonilt, et millisel õiguslikul alusel toimuks viidatud
andmete andmetöötlus ning sellest tulenevalt peame vajalikuks selgitada järgnevat.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on
Andmekaitse Inspektsioonil kohustus anda õigusalaseid selgitusi inspektsiooni tegevuse aluseks
olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.
Õigusalaste selgituste andmine ei tahenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on
tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike,
konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete
eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Inspektsioon ei osuta õigusabi. Kuna Teie kiri ei ole
selgitustaotlus, siis sellele hetkel me vastata ei saa.
Lühidalt siiski proovime anda üldised vastused Teie küsimustele, mis eelkõige juhataks Teid
soovitud vastusteni
Nimelt, mis puudutab veterinaararstide isikuandmeid, siis saame selgitada, et veterinaararst on
füüsiline isik, kellele kohalduvad samuti isikuandmete kaitse reeglid. Kuid konkreetselt nendele
andmetele võidakse kohaldada ka mitmeid erisusi, mis tulenevad siseriiklikust õigusest. Näiteks
sätestab riikliku veterinaararstide registri põhimäärus (RVAV) andmed, mida isikute kohta registris
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
kuvatakse. RVAV § 16 lg 3 alusel on registriandmetest avalikud § 6 lõike 1 punktis 1 (ees-ja
perekonnanimi) ja lõikes 5 (kontaktandmed: telefoninumber, e-posti aadress ja postiaadress) ning
§ 7 punktides 2 (kutsetegevuse loa number) ja 5 (kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise aeg)
nimetatud andmed kutsetegevuse luba omava veterinaararsti kvalifikatsiooniga isiku kohta ning
§-s 91 nimetatud andmed väljakirjutatud ravimite ning veterinaarteenuse osutamise käigus
väljastatud ja kasutatud ravimite kohta. Volitatud veterinaararsti kohta avalikustatakse ka § 6
lõike 1 punktis 5 nimetatud andmed.
Seda, millisel kaalutlusel andmete avaldamine toimub, saate küsida asjakohaselt asutuselt, kelle
haldusalas konkreetne õigusakt on. Siinkohal olekski kõige otstarbekam antud küsimuses
pöörduda eelkõige näiteks esmalt PTA poole.
Vastuseks Teie teisele ja kolmandale küsimusele selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse
(IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja
andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud
õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe
andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust (sh andmete
edastamist, säilitamist vms) läbi viiakse, saab ja peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama iga
andmetöötleja ise, mitte Andmekaitse Inspektsioon. Kui andmetöötluseks puudub õiguslik
alus, siis andmeid töödelda (sh edastada, säilitada, avaldada vms) ei tohi. Samuti on oluline teada,
et ühel eesmärgil kogutud andmeid ei saa kasutada teisel eesmärgil (olenemata sellest, et
andmekoosseis on kattuv vms).
Märgime, et vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel järgima IKÜM artiklis 5 lõikes 1
sätestatud põhimõtteid, vastutama nende põhimõtete täitmise eest ja olema võimeline nende
täitmist tõendama (IKÜM artikkel 5 lg 2).
Konkreetse õigusliku seisukoha saamiseks soovitame pöörduda eelkõige õigusnõustajate
(advokaadid, juristid jne) poole, kes siis saavad Teile koostada õigusliku analüüsi kõiki asjaolusid
arvestades ja mis lähtuks just Teie ettevõtte vajadustest.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
2 (2)