ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Terje Pajusalu Teie 07.06.2024 nr
[email protected]
Meie 23.07.2024 nr 2.2-9/24/1581-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
kui soovime tööandja vara kaitseks kaupluse müügisaalis kasutusele võtta valvekaamerad, siis kas
oskaksite soovitada, kuidas oleks korrektne teavitada töötajaid jälgimisseadustiku kasutusele
võtmisest- lisaksime sellekohase viite juba töölepingutesse.
Selgitame, et kaamerate kasutamiseks peab olema selge õiguslik alus ning see peab olema teada
nii töötajatele kui kaupluse külastajatele enne kaamera vaatevälja sisenemist.
Kuna Te pole selgitanud, mida tähendab nn viide töölepingus, siis eeldame, et soovite sellega võtta
töötajalt nõusolekut kaameratega salvestamiseks tema töökohal. Siinkohal aga peame vajalikuks
selgitada, et nõusolek ühe võimaliku õigusliku alusena saab isikuandmete töötlemise aluseks olla
vaid neil juhtudel, kus isikuandmete töötlemine (sh kogumine) ei ole vältimatu ning inimesel on
tõepoolest võimalik otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Nõusoleku mitte
andmisega ei tohi kaasneda seejuures negatiivseid tagajärgi. Ehk siis eeldatavasti ei saa antud
hetkel nõusolek selliste andmete töötlemise õiguslikuks aluseks olla.
Järgnevalt selgitame kaamerate kasutamise reegleid, mida andmetöötlejatel tuleb järgida.
Nimelt, igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja
pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet
tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel
4 punkt 1). Andmetöötlejal on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid,
sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule
läbipaistev.
Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest
tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb
eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f).
Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii
turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad olema
täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine õigusvastane).
Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui andmetöötleja on
teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud) kaalumise ning jõudnud
järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud isikute huvisid. Ehk huvide
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist. Inspektsiooni õigustatud
huvi juhend on olemas võrgulehel.
Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestatakse andmesubjektide (töötajate ning
muude isikute) andmete töötlemisel viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas.
Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja
jäävate isikute õigustatud huve.
Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja
õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud
konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või muuks).
Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt
määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt
kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on
püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa
kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks.
Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine
nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste
dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused.
Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete
töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks asutuse veebilehel),
arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi jälgimisest teavitada.
Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 142. Rõhutame, et isikud peavad saama aru
eelnimetatud punktide sisust.
Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk, õiguslik
alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda
andmekaitsetingimustega3. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest
teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad
sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele
tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema
nähtaval kohal.
Sealjuures peab andmetöötleja (tööandja) tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi
vaadanud (logid, vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud
alusetuid vaatamisi. Kui kasutatakse turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on
volitatud töötleja ning muud asjaolud.
Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.
peatükis4. Veel saab lugeda videovalve kohta https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-
korraldajale.
Kokkuvõtteks: peab ettevõttel olema dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b)
kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning c)
paigaldatud korrektsed teavitussildid.
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
3
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32
4
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf
2 (3)
Samuti selgitame lisaks, et andmete töötlemisel, sh salvestamisel kaasnevad ka mitmed
kohustused. Nimelt on andmesubjektidel õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta,
kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse5 (see tähendab, et kas tema kohta lindistus on
olemas), ning sellisel juhul tutvuda isikuandmetega ning vastutav töötleja esitab töödeldavate
isikuandmete koopia6. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt on inimesel õigus enda
kohta käivaid andmeid saada tingimusteta. Isikuandmetega tutvumise õigusest on rohkem selgitusi
jagatud ka siin.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
5
IKÜM art 15 lõige 1
6
IKÜM art 15 lõige 3
3 (3)