ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Riigiprokuratuur Teie 12.07.2024
[email protected]
Meie 18.07.2024 nr 2.3-8/24/1825-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsisite hinnangut seoses alaealise
kannatanu seadusliku esindaja teavitamisega.
Süüteomenetluses reguleerib isikuandmete töötlemist IKS 4. peatükk ja KrMS. Alaealisel on
piiratud teovõime ning lapse seaduslikuks esindajaks on hooldusõiguslik vanem (TsÜS § 8 lg 2,
PKS § 120 lg 1). Kui KrMS reguleerib otseselt alaealise kahtlustatava või süüdistatava seadusliku
esindaja teavitamise kohustust (§ 352), siis kannatanu seadusliku esindaja teavitamist eraldi
reguleeritud ei ole.
Lapse õigusi (sh KrMS § 38 lg-s 1 ja IKS § 24 lg-s 1 nimetatud õigusi) realiseerib üldjuhul lapse
nimel tema seaduslik esindaja. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest
sh otsustada lapsega seotud asju (PKS § 116 lg 2). Kui seaduslikule esindajale teavet ei edastata,
ei ole tal võimalik lapse õigusi realiseerida.
Samas on uurimisasutusel seaduses sätestatud juhtudel õigus piirata teabe esitamist või keelduda
teabe (sh isikuandmete töötlemise fakti) esitamisest mh juhul kui see võib kahjustada teise isiku
õigusi ja vabadusi (IKS § 24 lg 2 p 2, KrMS § 152 lg 5 p 1).
Nii alaealise õigus eraelu puutumatusele (PS § 26) kui ka lapsevanema õigus kasvatada oma lapsi
(PS § 27 lg 3) on mõlemad põhiseaduslikud õigused. Tuleb arvestada, et lapse võime ja vajadus
iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda ajas suureneb (PKS § 116 lg 3) ehk mida vanem ja
küpsem on laps, seda suurema kaaluga on tema arvamus. Lapse õiguste konventsioon (LÕK) art-
s 12 samuti märgitakse, et hinnata tuleb alaealise kaalutlusvõimet.
LÕK art 3 lg 1 ja LasteKS § 5 p 3 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel seada esikohale
lapse huvid. Lapse parimate huvide esikohale seadmine on põhimõte, mida tuleb arvesse võtta
kõigi muude lapse õiguste tõlgendamisel.
Seega tuleks uurimisasutusel iga olukord lahendada kaalutlusotsusena konkreetse juhtumi
asjaoludest tulenevalt ja lapse parimatest huvidest lähtuvalt (LasteKS § 21). Kaalumisel tuleks
arvesse võtta ühelt poolt alaealise õigust eraelu puutumatusele ja teiselt poolt vanemate õigust
oma last kasvatada. Alaealise põhiõiguste teostamise ulatus on seejuures seda suurem, mida
vanemaks ta saab. Seega nõrgeneb vanema õigus lapse nimel tegutseda lapse kasvades
pöördvõrdeliselt lapse enda põhiõigusealisusega. Põhiõigusealisus ei lange kokku
tsiviilõigusliku teovõimega. Konkreetset vanust, millest alates laps ise muutub
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
põhiõigusealiseks, ei ole, põhiõigusealisus on iga põhiõiguse puhul erinev ja tuleb välja selgitada
kaalumise teel.1
Juhul kui kaalutluse tulemusel uurimisasutus peaks leidma, et konkreetsel juhul on alaealise
õigus privaatsusele kaalukam kui seadusliku esindaja õigus saada teavet lapse kohta, siis tuleb
menetlejal määrata kannatanule esindaja riigi õigusabi korras põhjusel, et kannatanu seadusliku
esindaja huvid on vastuolus kannatanu huvidega (KrMS § 41 lg 31 p 1).
Pelgalt vanuse kriteeriumit arvesse võttes ei ole võimalik üldistatult öelda, kas Teie toodud näite
puhul on andmekaitsereegleid rikutud olukorras, kus menetleja teavitab juhtunust lapse esindajat
lapse tahte vastaselt. Igat juhtumit tuleb lahendada individuaalselt lähtudes konkreetse juhtumi
asjaoludest.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Andres Kudrjavtsev
jurist
peadirektori volitusel
1
Vt ka PS kommenteeritud veebiväljaande komm 31
2 (2)