dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Edastuskiri

Terviseamet · 18. juuni 2025
Viit
9.3-1/25/139-3
Registreeritud
18. juuni 2025
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Kohila Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2025
Vastutaja
Kristel Kallaste (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond)
Lahendamise tähtaeg
13. juuli 2025

Failid

  • 📎7-148 13.06.2025 Väljaminev kiri.asice28227 KB

Sisu (failidest)

SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING OÜ Entec Eesti www.entec.ee 2025 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING ALGATATUD: 16. detsember 2024. a Kohila Vallavalitsuse korraldusega nr 2-2/298 VASTU VÕETUD: ……………………………………………………………………… KEHTESTATUD: .................................................................................................. TÖÖ NUMBER: 1504/24 HUVITATUD ISIK: AS TKM Kinnisvara, Gonsiori 2, Tallinn PLANEERINGU KOOSTAMISE Kohila Vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila KORRALDAJA: PROJEKTIJUHT: OÜ Entec Eesti, projektijuht ja arhitekt-planeerija Janne Tekku (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176296) OÜ Entec Eesti, Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn telefon 617 7430; e-mail: [email protected] Autoriõigus © OÜ ENTEC EESTI 2025 SELETUSKIRI JA JOONISED: Janne Tekku ja Ülar Jõesaar SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING SISUKORD SELETUSKIRI SISUKORD .................................................................................................................................... 4 1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD ................................ 7 1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT JA ÜLDANDMED.......................................................................................... 7 1.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE ...................................................................................................... 7 1.3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED ............................................ 8 2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS ................................................................... 9 2.1 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ................................................................................................................ 9 2.2 VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMALE PLANEERINGULE...................................................................................... 9 2.3 KRUNTIDEKS JAOTAMINE, KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED ............................................................................. 10 2.3.1 Hoonete ja piirete üldised arhitektuurinõuded ................................................................................... 10 2.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE .......................................................................................................... 11 2.4.1 Parkimise põhimõtted ......................................................................................................................... 12 2.4.2 Jalgrataste parkimisnormatiiv ............................................................................................................ 13 2.5 HALJASTUS JA HEAKORD .......................................................................................................................... 13 2.6 TULEOHUTUSNÕUDED .............................................................................................................................. 14 2.7 PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED .................................................................... 14 3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .................................................................... 16 3.1 MÜRA NORMTASEMED.............................................................................................................................. 17 3.2 KESKKONNANÕUDED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ...................................................... 17 4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ..................................................................................... 19 4.1 VEEVARUSTUS.......................................................................................................................................... 19 4.2 REOVEEKANALISATSIOON ........................................................................................................................ 19 4.3 SADEMEVEE LAHENDUS............................................................................................................................ 20 4.4 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ........................................................................................................................ 20 4.5 ELEKTRIVARUSTUS................................................................................................................................... 21 4.6 TÄNAVAVALGUSTUS ................................................................................................................................ 22 4.7 SIDEVARUSTUS ......................................................................................................................................... 22 4.8 GAASIVARUSTUS ...................................................................................................................................... 22 4.9 KÜTTEVARUSTUS ..................................................................................................................................... 23 5 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ................................................... 24 6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ..................................................... 25 JOONISED JOONIS 1. ASENDISKEEM JOONIS 2. KONTAKTVÖÖNDI PLAAN JOONIS 3. TUGIPLAAN M 1:500 JOONIS 4. PÕHIJOONIS M 1:1000 JOONIS 5. TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:1000 JOONIS 6. LIIKLULAHENDUSE JOONIS M 1:1000 JOONIS 7. KRUNTIDE MOODUSTAMISE JOONIS M 1:2000 4 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING LISAD LISA 1. DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG (ELLE OÜ) LISA 2. TEHNOVÕRKUDE VALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED LISA 3. SINIKAELA DP LIIKLUSE HINNANG MENETLUSDOKUMENDID 5 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING EESSÕNA Käesoleva Sinikaela ja lähiala maaüksuste detailplaneeringu koostamise aluseks on Kohila Vallavalitsuse 16.12.2024 aasta algatamise korraldus nr 2-2/298 ning korralduse lisad (vt MENETLUSDOKUMENDID). Sinikaela maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ärimaa sihtotstarbega krunt, et luua võimalused kauplushoonete ja selle teenindamiseks vajalike hoonete (abihooned) ja rajatiste (parkla, reklaamtulp) ehitamiseks. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,7 ha. Kehtestatud detailplaneering on edaspidi planeeritava maaüksuse hoonestamisel ehitusprojekti koostamise aluseks. Planeeringu koostamise aluseks olevad dokumendid:  Kehtivad seadused: Planeerimisseadus; Ehitusseadustik; Maakatastriseadus.  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.  Planeeringute vormistamise juhend (alates 1. novembrist 2022. a kehtestatud planeeringutele).  Geodeetiline aluskaart, koostaja Inseneribüroo Geoalus OÜ, töö nr 24-G304, august 2024. a.  Rapla maakonnaplaneering „Rail Balitc raudtee trassi koridori asukoha määramine“.  Kohila valla üldplaneering (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 28.11.2024 otsusega nr 40).  Tööprojekt „RB Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapp“, projekteerija Reaalprojekt OÜ, töö nr P24007/2024-K017.  Kohila Sinikaela tn 2, Sinikaela tn 1 ja Sõtka tänav asuvate kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostaja OÜ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (OÜ ELLE), töö nr 24PA58 (vt Lisa 1).  Terviseameti seisukoht (29.10.2024 reg kirjaga nr 7-1/89) (vt MENETLUSDOKUMENDID).  Keskkonnaameti seisukoht (11.11.2024 reg kirjaga nr 7-1/101) (vt MENETLUSDOKUMENDID).  Transpordiameti seisukoht (09.12.2024 reg kirjaga nr 7-1/113) (vt MENETLUSDOKUMENDID).  Sinikaela DP liikluse hinnang, koostaja ViaVelo Inseneribüroo OÜ, töö nr 6224 (vt Lisa 3). Planeeringu koostamise korraldaja on Kohila Vallavalitsus. Planeeringu koostas OÜ Entec Eesti arhitekt-planeerija Janne Tekku (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7), vee- ja kanalisatsiooni insener Ülar Jõesaar (Väga Viis OÜ, veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8) ja teedeinsener Roland Mäe (ViaVelo Inseneribüroo OÜ, volitatud teedeinsener, tase 8). Töösse olid kaasatud vallavalitsuse spetsialistid ja AS TKM Kinnisvara esindaja Ülar Hallikivi. 6 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD 1.1 Planeeritava ala asukoht ja üldandmed Planeeritav ala asub Kohila vallas Kohila alevis Urge tee ja Härjaoja tee ristmikust edelas. Planeeringuala koosneb osaliselt Sinikaela tn 1 (katastritunnusega 31701:001:2295), Sinikaela tn 2 (katastritunnusega 31701:001:2279) ja Sõtka tänav (katastritunnusega 31701:001:2294) katastriüksustest. Planeeritava ala suurus on 1,7 ha. Juurdepääs planeeritavale alale on Härjaoja tee kaudu üle olemasoleva kergliikustee (vt Joonis 3. Tugiplaan). Samuti on planeeringualale võimalik pääseda Urge teelt, kuid seal ei asu juurdepääsuteed. Planeeritav ala piirneb põhja poolt järgnevate tranpordimaa sihtotstarbeliste katastriüksustega: Kohila liiklussõlm 413; Kohila liiklussõlm 412; Kohila liiklussõlm 41401. Lääne poole jääb Sinikaela tn 1 katastriüksuse serv (8 m laiune riba). Lõuna poole jäävad Sinikaela tn 1, Sinikaela tn 2 ja Sõtka tänava katastriüksuste osad. Planeeringuala idapiiril asuvad Härjaoja tee ja Kohila liiklussõlm 41402 tranpordimaa sihtotstarbega katastriüksused. 1.2 Olemasoleva olukorra ülevaade Planeeringuala on üldiselt tasase reljeefiga, põhjapoolne ala on kõrgem, absoluutkõrgused on vahemikus +53.81- +55.61 m. Umbes pool alast on kaetude kõrghaljastusega – alal kasvab kase- ja männinoorendik (vt foto 1 ja foto 4). Planeeritav ala on hoonestamata. Looduskaitselisi objekte alal ei asu. Detailplaneeringu alal asuvad kitsendustena Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum ja Eesti Lairiba Arenduse SA sideehitise sundvalduse ala (vt Joonis 3. Tugiplaan). Foto 1. Vaade Härjaoja teel äärsele kergliiklusteele Foto 2. Vaade planeeringualast lõunapoole jäävale alale 7 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Foto 3. Vaade Urge teel jalakäijate ülekäigurajale Foto 4. Vaade planeeritavale alale Foto 5. Vaade Urge teelt Härjoja tee ristmiku poole 1.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeritav ala asub Kohila alevis Urge tee ja Härjaoja tee ristmikust edelas osaliselt metsaga kaetud piirkonnas. Planeeritav ala paikneb kehtestatud Kohila valla üldplaneeringuga määratud segafunktsiooniga maa-alal, kuhu on lubatud rajada erinevat tüüpi elamuid (sh korterelamuid), majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, spordi-, meelelahutus ja ühiskondlikud hooned, puhkealad ning teed ja tänavad (vt ptk 2.2 ja Joonis 2. Kontaktvööndi plaan). Planeeringuala vahetus ümbruses ei ole üldplaneeringu järgset arengut asutud veel ellu viima. Käesoleva planeeringuga planeeritav on hoonestatavatest aladest üks esimesi. Detailplaneeringuga lahendusega viiakse ellu üldplaneeringuga kavandatud areng. Lähim olemasolev bussipeatus „Kohila“ asub ca 1 km kaugusel, ca 2 km kaugusele jääb „Kohila“ rongipeatus. Detailplaneeringualast ca 200 m kaugusele on kavandatud Rail Baltica „Kohila“ peatus. Uus bussipeatus on planeeritud Härjaoja tee äärde, planeeritavast alast lõunapoole, ca 150 m kaugusele. Kohila aleviku keskus jääb planeeritavast alast ca 1.5 km kaugusele. 8 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS 2.1 Ruumilise arengu eesmärgid Detailplaneeringu kavandamisega viiakse ellu üldplaneeringu kohane areng. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ärimaa sihtotstarbega krunt, et luua võimalused kauplushoonete ja selle teenindamiseks vajalike hoonete (abihooned) ja rajatiste ehitamiseks (parkla, reklaamtulp, jne). Detailplaneeringu koostamise eesmärk ühtib ruumilise arengu eesmärgiga. 2.2 Vastavus liigilt üldisemale planeeringule Kehtiva Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 28.11.2024 otsusega nr 40) jääb planeeritav ala segafunktsiooniga maa-alale, kuhu on lubatud rajada erinevat tüüpi elamuid (sh korterelamuid), majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, spordi-, meelelahutus ja ühiskondlikud hooned, puhkealad ning teed ja tänavad. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringu strateegiliste eesmärkide elluviimisega. Kaart 1. Väljavõte Kohila valla üldplaneeringu maakasutuskaardist (planeeritav ala tähistatud ) 9 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kohila valla üldplaneeringus on määratud tingimused segafunktsiooniga maa-alade kohta järgnevalt:  Segafunktsiooniga alale ei või kavandada tootmis- ja laohooneid, hoidlaid, põllumajanduse-, puidu ladustamise ja töötlemise-, jahi- ja kalamajandushooneid, sest neid tegevusi ei ole häiriva mõju tõttu võimalik teiste otstarvetega kombineerida;  Segafunktsiooniga maa-ala kavandamisel tuleb tagada inimmõõtmeline ja sidus avalik ruum, mis arvestab kvaliteetse ruumi põhimõtetega;  Segafunktsiooniga maa-alade kavandamisel tuleb arvestada selle kättesaadavusega kasutajatele läbi erinevate liikumisviiside (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Eelistada lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust. Kohila valla üldplaneeringus seatud tingimused on võetud aluseks detailplaneeringu koostamisel. 2.3 Kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõigused Planeeritava kruntide kohta esitatavad näitajad on toodud Joonis 4. Põhijoonis. Planeeringuga antakse võimalus moodustatada üks ärimaa sihtotstarbega krunt, et luua võimalused kauplushoonete ja selle teenindamiseks vajalike hoonete (abihooned) ja rajatiste ehitamiseks (nt parkla, reklaamtulp). Krunt 1 pindalaks on 13 202 m². Krundile 1 on antud ehitusõigus ärihoonete ehitamiseks. Krunt 1 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% ärimaa (tähis BT) Lubatud maksimaalne hoonete ehitisealune pind: 5000 m2 Krundi täisehituse protsent: 40% Lubatud hoonete arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 15 m Hoonete lubatud korruselisus: 3 korrust Planeeringu joonistel kujutatud hoonete asukohad on illustratiivsed ning võivad muutuda projeteerimise etapis. Planeeringuga kavandatu elluviimiseks tuleb seada vajalikud kitsendused ja servituudid (täpsed asukohad ja alade suurused selguvad edasise projekteerimise käigus). Naaberkinnistutele määratud servituudi vajadusega alad:  Sinikaela kinnistule servituudi vajadusega ala soojatorustiku rajamiseks, ala suurus ca 57 m2;  Sinikaela tn 1 kinnistule servituudi vajadusega alad tehnovõrkude rajamiseks, ala ca 606 m2 ja ca 62 m2;  Sinikalea tn 1 kinnistule servituudi vajadusega ala alajaama rajamiseks, ala ca 52 m2;  Sinikaela tn 2 kinnistule servituudi vajadusega ala elektrikaabli rajamiseks, ala suurusega ca 104 m2. 10 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 2.3.1 Hoonete ja piirete üldised arhitektuurinõuded 1. Rajatavad hooned (ka abihooned) peavad asuma planeeringu joonistel kajastatud hoonestusala sees. 2. Hoonestusala piires on lubatud kruntidele rajada maksimaalselt kolm hoonet, mis on maksimaalselt 3-korruselised ja 15 m kõrged. Maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on lubatud 5000 m². 3. Krundi täisehituse protsendiks on määratud 40%. 4. Planeeritava krundi maapind on madal ning vajab täitmist ja tõstmist ala hoonestamisel. Planeeritavate teede vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kajastub Joonisel 6. Liikluslahenduse joonis. Ehitusprojekti koostamisel ning siis kui on selgunud konkreetsed hoonete, teede ja parklate asukohad, tuleb koostada uus vertikaalplaneering. 5. Hoonete katusekalle võib olla 0–45º. 6. Katusekatte materjalidena võib kasutada valtsplekki ja erinevad rullmaterjale. 7. Hooned peavad olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega ning olema lahendatud kõrgel professionaalsel tasemel. Hoonete arhitektuur peab olema esteetiline ja atraktiivne. Fassaadide viimistluses kasutada piirkonna elukvaliteeti väärtustavaid materjale (näiteks kasutada viimistluses puitu, klaas, vitriinaknad, metall, kivi või komposiitmaterjal) jms. Arvestada tuleb energiatõhususe nõuetele vastavusega. 8. Hoone projekti eskiis kooskõlastatakse Kohila Vallavalitsusega enne ehitusloa taotlemise menetlust. 9. Hoonestuse, parklate, teede ja haljasalade paiknemine ja lahendus on planeeringu joonisel kujutatud illustratiivsena, need täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 10. Kauplusehoonele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid. 11. Kruntidele võib osaliselt rajada piirdeaedu või hekke, näiteks jäätmete kogupispunkti ümber. Piirdeaia kõrgus valida vastavalt tehnilisele vajadusele. Piirdeaia materjalide valik sobitada kokku hoone arhitektuurse lahendusega. 2.4 Liikluskorraldus ja parkimine Planeeringuala on võimalik hästi siduda planeeritava uue liikluslahendusega. Juurdepääs planeeritavale krundile tagatakse põhjapoolt uue Kohila liiklussõlme tööprojektiga kavandatud ringristmikult. Tööprojekti „RB Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapp“ kohane lahendus kajastub planeeringu joonistel (tööprojekti projekteerija Reaalprojekt OÜ, töö nr P24007/2024-K017). Planeeringu koostamise käigus koostati liikluse hinnang (vt Lisa 3. Sinikaela DP liikluse hinnang, koostaja ViaVelo Inseneribüroo OÜ, töö nr 6224). Planeeringuala liiklussagedust on käsitletud koostatud hinnangus. Hinnangu koostamise aluseks võeti varasemad Rail Balticu projekti raames koostatud liiklusuuringud aastatest 2020–2021 ja prognoos aastani 2046. 11 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Urge liiklussõlm on kavandatud peamiseks juurdepääsuks Kohila alevile ja Rail Balticu Kohila jaamale. Liiklussagedus kasvab oluliselt Urge teel 1700 → 8724 autot ööpäevas aastaks 2046. Ringristmiku teenindustase on praegu A ja lähiajal ilmselt ei ummistu, kuid 20 aasta jooksul võivad mõne haru ooteajad pikeneda. Viieharuline ringristmik suudab teenindada hinnanguliselt kuni 15 000 autot ööpäevas. Vastavalt Rail Balticu projektile on prognoositav liiklus 2046. aastal 16 567 autot ööpäevas. Sõltuvalt piirkonna teede välja ehitamisest, ühistranspordi kasutajate hulgast ja maakasutuse muutusest võivad liiklussagedused jääda ka väiksemaks, kuna ummistumised tekivad eelkõige Tallinna linnapiiri ristmikel ja seetõttu hakkavad inimesed otsima kiiremaid alternatiive Tallinna ja lähivaldade vahel pendeldamiseks ehk teiste sõnadega Kohila kohaliku rongipeatuse lisandumine võib kaasa aidata autoliiklusele vähenemisele. Arendusalalt kuni rongi peatuseni on kavandatud ka jalakäijate ja jalgratturite ühendusteed. Arendusalale on kavandatud 112 parkimiskohta sõiduautodele. Tavapärane koormus tööpäeva keskel: parkla täitub/tühjeneb ~0,5 kuni 1 kord tunnis. Tipptunnil ja nädalavahetusel võivad täituvused kasvada 2–3 täituvuskorrani tunnis. Kaubanduskeskuse parklas võib üks koht olla kasutuses 2 kuni 3 korda tunnis. Keskmine peatumisaeg kliendile on arvestatud 45 minutit. 1 tund = 60 minutit, seega iga koht võib täituda ja tühjeneda 1,33 korda tunnis (60 / 45) ehk 112 kohta × 1,33 tsüklit = ligikaudu 149 sõidukit tunnis ja tippajal ligikaudu 225 sõidukit tunnis, millest enamus on sõiduautod. Lisaks veel paar kaubaautot ööpäevas. Planeeringualale ei ole võimalik tagada juurdepääsu Härjaoja teelt peale uue liiklussõlme rajamist. Antud kohast on kavandatud juurdepääs jalakäijatele. Kergliiklusteede kavandamisel arvestatakse uue liiklussõlme lahendusega ning ala jalgteed ühendatakse idapoolt planeeritud jalgratta- ja jalgteega. Lõuna ja lääne poolt on sõiduteed ja jalgteed võimalik ühendada Kohila valla üldplaneeringuga kavandatud teedevõrgustikuga, mis tänasel hetkel on alles kavandamata. Planeeringu joonistele on kantud teede põhimõttelised asukohad, täpsed asukohad on hetkel teadmata ning selguvad edasise arengu käigus. Planeeringu joonistele on kantud EhS § 71 kohane teekaitsevöönd Härjaoja teel ja perspektiivsel ringristmikul, milleks on 30 m. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 2.4.1 Parkimise põhimõtted Parkimine on lahendatud planeeritaval ärimaa krundil. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimisnormatiivi arvutamisel (tabel 2) on ala liigitatud Linnatänavate standari kohaselt IV klassi ehk väike keskus. Tabel 2. Parkimiskohtade kontrollarvutus Linnatänavate standardi alusel 12 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kavandatud Planeeritava hoone kasutusotstarve Parkimisnormatiiv Krundi nr parkimiskohtade (brutopind) väike keskuse ala arv Kauplus (4950 m²) 4950 / 100 = 49.5 62 Krunt 1 Kauplus (üüripind 2070 m²) 2070 / 100 = 20.7 40 Toitlustus (1000 m²) 1000 / 230 = 4.35 10 Parkimiskohtade arv kokku: 74.55 112 Võimalik parkimislahendus kajastub Joonisel 6. Liikluslahenduse joonis. Edasisel projekteerimisel tuleb täpsustada tegelik autode patkimiskohtade arv. 2.4.2 Jalgrataste parkimisnormatiiv Jalgrataste vähim parkimisnormatiiv on Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad kohaselt (keskuse klass - mujal): Tabel 3. Jalgrataste parkimisnormatiiv Linnatänavate standardi alusel Kavandatud Planeeritava hoone kasutusotstarve Parkimisnormatiiv Krundi nr parkimiskohtade (brutopind) väike keskuse ala arv Kauplus (4950 m²) 4950 / 150 = 33 Krunt 1 Kauplus (üüripind 2070 m²) 2070 / 150 = 13.8 66 Toitlustus (1000 m²) 1000 / 50 = 20 Parkimiskohtade arv kokku: 66.8 66 Jalgrattaparklate orienteeruvad asukohad on tähistatud Joonisel 6. Liikluslahenduse joonis. Edasisel projekteerimisel tuleb täpsustada tegelik jalgrataste parkimiskohtade vajadus ja arv. 2.5 Haljastus ja heakord Planeeritaval alal on tegemist osaliselt metsaga kaetud alaga. Alal kasvab kase- ja männinoorendik. (vt ptk 1.2, Fotod 1, 2, 4). Ala maapind on tasase reljeefiga. Ala hoonestusel võib olemasolevat maapinda tõsta (1.0 m -1.2 m) ning kui olemasolevat haljastust ei ole võimalik säilitada, siis tuleb ala uuest haljastada. Haljasalade ja kõrghaljastusalade täpset paiknemist planeeringulahenduses pole määratud. Alad tuleb kavandada ja nendega arvestada hoonete projekteerimise etapis. Kõrghaljastuse (ka üsikpuude) rajamine tagab suvel varjulisemate alade tekkimise ning aitab vältida kuumasaarte tekkimise ohtu. Seega on puude ja põõsaste istutamine planeeringualale põhjendatud ja vajalik. Samuti on haljasaladel roll sademevee- kanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel. 13 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Edasisel projekteerimisel jälgida parklate liigendamist madal- ja kõrghaljastusega, et pakkuda varju parkivatele autodele ning tagada sademeveele rohkem võimalusi imbuda pinnasesse. Ühtlasi aitavad kõrghaljastusega haljasalad vältida kuumasaarte teket. Sademevett tuleb käidelda maksimaalselt omal krundil. Sademevee immutamiseks pinnasesse on võimalik teede ja asfaltplatside pinnad rajada ilma äärekivita ning kõvakattega pindade kalded suunata haljasalade suunas. Parkla aladel võiks eelistada vett läbilaskvaid katendeid (nt murukivi või poorne asfalt). Planeeringulahenduse eeluviimisel järgselt tuleb ala heakorrastada. 2.6 Tuleohutusnõuded Täpsed tulekaitsenõuded tagatakse konkreetse hoone projekteerimise käigus lähtudes hoone parameetritest, kasutusotstarbest ja kehtivatest normidest. Täpsed hoonete asukohad antakse ehitusprojektiga (planeeringu joonistel kajastatud suurused ja asukohad on illustratiivsed). Maksimaalse ehitusõiguse realiseerimise korral tuleb erilist tähelepanu pöörata tuleohutusnõuete täitmisele. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud hoonetele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoone tuleohutuse määravad antud määruse alusel nimetatud hoone kasutusviis, ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, eripõlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Krundile planeeritavad ärihooned liigituvad määruse alusel VI kasutusviisi alla. Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. 2.7 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringuga viiakse ellu üldplaneeringu kohane areng (vt ptk 2.2). Üldplaneering näeb alale ette segafunktsiooniga maa-alal. Ala vahetusse ümbrusesse on üldplaneeringuga kavandatud segafunktsiooniga maa-alad, looduslik haljasmaa ja parkmetsa maa-ala ning tänavatevõrk. Üldplaneeringu kohast arendut piirkonnas ei ole veel asutud ellu viima. Käesoleva planeeringuga planeeritav on piirkonna esimene arendatav ala. 14 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Planeeringuala vahetusse lähedusse rajatakse Rail Baltica raudtee Kohila peatust. Raudtee kasutuselevõtmisega võib eeldada, et piirkonna areng hoogustub (vt Joonis 2. Kontakvööndi plaan). Planeeringualale kavandatakse rajada ärihooned, teed ja parklad. Planeeringu koostamisel on arvestatud asjaoludega, et alale saaks rajada kasutajasõbralik, turvalise keskkonnaga ning esteetilise miljööga hoonestatud ala. 15 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Planeeringu algatamise korralduses 16. detsember 2024. a nr 2-2/298 on ära toodud, et detailplaneeringule ei ole vaja koostada keskkonna mõjude strateegilist hindamist (vt MENETLUS-DOKUMENDID). Algatamise korralduses on selgitatud, et kavandatav tegevus kuulub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktis 10 tegevuse (s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega) ja punkti 22 muu tegevuse alla. Detailplaneeringuga kavandatule koostati Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (koostaja OÜ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment; september 2024 a. töö nr 24PA58, vt Lisa 1). KSH eelhindamisest lähtuvalt otsustas Kohila Vallavalitsus, et täiendavaid kesk- konnauuringuid pole vaja läbi viia, kuna olulise ebasoodsa keskkonnamõju tekkimise ohtu taristule, kultuuripärandile, inimeste tervisele, heaolule ega looduskeskkonnale ei ilmne. Tegevusega kaasnevad mõjud, mis esinevad peamiselt planeeringu elluviimise ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt lühiajalised ning piirduvad planeeringuala piires. Kaubanduskeskuse rajamisel on eeldatavalt positiivne mõju, mis võimaldab täiendavaid ettevõtluse võimalusi, tagab paremaid konkurentsitingimusi, loob piirkonda töökohti ning omab muid kumulatiivseid sotsiaal-majanduslikke parendamise mõjusid. Koostatud Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (koostaja OÜ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment; september 2024 a. töö nr 24PA58, vt Lisa 1) on käsitletud mu hulgas ka mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele. Keskkonnaamet on planeeringu koostamisel palunud lähtuda KSH eelhinnangu järeldustest, üldistest keskkonnakaitselistest meetmetest ning planeerimisseaduse § 126 lg- st 1 (kiri 11.11.2024 nr 6-2/24/21590-2, vt MENETLUSDOKUMENDID)“. KSH eelhindamise järeldused Planeeringuga määratud hoonestustingimuste sobitumiseks piirkonda tuleb arvestada planeeringus toodud tingimusi ja soovitusi. Samuti tuleb edasisel projekteerimisel arvestada kehtivaid seadusi ja õigusakte. 16 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 3.1 Müra normtasemed Planeeringuala piirneb riigiteega ning antud peatükis on käsitletud liiklusest põhjustatud müra normtasemeid. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kehtivas Kohila valla üldplaneeringus jääb planeeritav ala segafunktsiooniga maa-alale, kuhu on lubatud rajada erinevat tüüpi elamuid (sh korterelamuid), majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, spordi-, meelelahutus ja ühiskondlikud hooned, puhkealad ning teed ja tänavad. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71, „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 mõistes on planeeringuala II, III ja IV kategooria ala. Detailplaneeringus täpsustatakse ala maakasutust ning määratakse ala ärimaaks ehk täpsemalt võib määratleda et planeeringuala on III kategooria ala (keskuse maa-ala) kus on liiklusmüra piirväärtuseks päeval 65- 70 dBA ning liiklusmüra sihtväärtuses 60 dBA. Kohila valla üldplaneeringu raames koostatud Keskoonnamüra hinnangu (koostaja Kajaja Acoustics OÜ, oktoober 2020) kohaselt esines 2019 aastal planeeritava ala piirkonnas liiklusmürast põhjustatud liiklusmüra päeval 45…50 dB ja öösel 34…40 dB. Hinnatud liiklusmüra müratasemeks 2040+ aastal (autoliiklus + raudteeliiklus + Rail Baltica) on päeval 50…60 dB ja öösel 45…55 dB. Hinnatud müratasemete piir- ja sihtväärtused jäävad normtasemete piiresse ning ei kaasne müra normtasemete ületamist. Planeeringule koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (koostaja OÜ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment; september 2024 a. töö nr 24PA58, vt Lisa 1) on kirjas: Kasutusperioodil on müra peamiseks allikaks kaupluse külastajate sõidukite poolt tekitatav müra, mis tähendab, et müra tase piirkonnas võrreldes olemasolevaga muutub. Võttes arvesse, et piirkonda on juba kavandatud Rail Balticu raudtee, peatus ja sellega kaasnevalt ka uus liiklussõlm, siis ei ole käesoleva tegevusega kaasnev liiklussageduse tõus ja mürataseme suurenemise olulise tähtsusega, sest kavandatava tegevusega lisanduv liiklusmüra nö sumbub uue liiklustaristuga kaasnevasse müratasemesse. Eelnevat arvesse võttes võib eeldada et planeeringus kavandatu elluviimisega ei kaasne müra normtasemete ületamist. 3.2 Keskkonnanõuded planeeringuga kavandatu elluviimiseks Käesoleva detailplaneeringu elluviimise tulemusena muutub planeeritaval alal olemasolev maakasutus, detailplaneeringu elluviimise järgselt ala hoonestatakse ning rajatakse teedevõrgustik. Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded mida tuleb arvestada detailplaneeringuga kavandatu elluviimiseks:  Et planeeringujärgne tegevus mõjutaks ümbritsevat keskkonda minimaalselt, tuleb järgida ehitusjärjekorda: esimeses järjekorras tuleb rajada planeeringualale kavandatud teed ja tehnovõrgud.  Hoonete rajamine on lubatud vaid planeeringu joonistel näidatud hoonestusalade sees.  Säilitatavate puude läheduses tuleb vältida pinnase olulist tõstmist võra alla jääval ala (see viib puude hävinemiseni). Pinnase tõstmise korral tuleb puu piirata tugimüüriga ja tõsta või langetada pinnas puust kaugemal. 17 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING  Krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Kohila valla jäätmehoolduseekirjale (vastu võetud 31.03.2022 nr 3). Arvestama peab vähemalt segaolme, paberi ja kartongi, pakendi ja biojäätmete liigiti kogumisega. Kohila valla jäätmehoolduseeskiri kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, jäätmete liigiti kogumise nõuded, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra, järelevalve korralduse, jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded Kohila valla haldusterritooriumil. Eeskirja eesmärk on tagada Kohila vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. Jäätmehoolduseeskiri täiendab teisi jäätmealaseid õigusakte. Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Kohila valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.  Alal on soovitatav kasutada passiivkütet, soojusvahetuspumpasid ja energia- tõhusaid ehituslike konstruktsioone, et hoonete kütmisel oleks võimalikult väike mõju keskkonnale. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus.  Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada ja rajada/taastata haljasalad ning kõrghaljastus. 18 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 4.1 Veevarustus AS Kohila Maja on väljastanud 24.03.2025 detailplaneeringule tehnilised tingimused ühisveevarustusega liitumiseks (vt Lisa 2). Detailplaneeringu ala ei ole ÜVK-ga liitunud, liitumispunkte ei ole välja ehitatud. Kavandatava krundi perspektiivne prognoositav veetarbimine ööpäevas on kokku 7,0 m³/d. Liitumiseks ühisveevärgiga tuleb koostada liitumisprojekt ja sõlmida veeettevõttega liitumisleping. Tehnilistele tingimuste kohaselt on ühisveevarustusega liitumine võimalik rajatavast De 110 veetorust Urge tee T1 katastriüksusel. Planeeritava krundi jaoks tuleb sobiva liitumiskohani teha Sinikaela tn 1 kinnistuni mahavõte De 32 PE või PP plasttoruga. De 110 veetorule tuleb jätta jätkamise võimalus. Planeeritava ala jaoks tuleb tehniliste tingimuste Lisas 1 näidatud asukohta rajada liitumispunktina maakraan DN25. Liitumispunkt rajada kuni 1 m kaugusele Sinikaela tn 1 kinnistu piirist avalikult kasutatavale maale. Avalikult kasutatavale maale rajatavad torustikud, sh liitumispunkt tuleb peale rajamist üle anda vee-ettevõttele (vt Kohila Maja tehnilised tingimused Lisa 2). Kinnistusisesed survetorustikul enne veearvestit on keelatud mehaanilised liitmikud (nt keermesliitmikud). Samuti on keelatud isetühjeneva maakraani kasutamine kinnistusisese torustiku tühjendamiseks. Veemõõdusõlm tuleb ette näha hoonesse, võimalikult välisseina lähedusse. Veemõõdusõlm peab paiknema soojas (vähemalt +4 kraadi), kuivas ja valgustatud ruumis ning olema ligipääsetav vee-ettevõtte esindajale. Veemõõdiku konsool peab vastama mõõtjale DN 15 (pikkus min 110mm). Veemõõdukaevu rajamisel peab kaevu minimaalne diameeter olema 1200mm. Veevarustuse sisendtorul maakraanist veearvestini on haruühendused keelatud. Täpsemad nõuded torustikele ja veemõõdusõlme rajamiseks on leitavad OÜ Kohila Maja kodulehelt: https://www.kohilamaja.ee/veemoodusolme-tehnilised-tingimused/ Tehnovõrkude joonisel on näidatud veetorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed asukohad määratakse edasise projekteerimise käigus. 4.2 Reoveekanalisatsioon AS Kohila Maja on väljastanud 24.03.2025 detailplaneeringule tehnilised tingimused ühisreoveevarustusega liitumiseks (vt Lisa 2). Detailplaneeringu ala ei ole ÜVK-ga liitunud, liitumispunkte ei ole välja ehitatud. Kavandatava krundi ühiskanalisatsiooni suunatav reoveekogus on kuni 7,0m³/d. Liitumiseks ühisreoveevarustusega tuleb koostada liitumisprojekt ja sõlmida veeettevõttega liitumisleping. Tehnilistele tingimuste kohaselt on ühiskanalisatsiooniga liitumine võimalik rajatavast De 110 kanalisatsiooni survetorust Urge tee T1 katastriüksusel kuni Sinikaela tn 1 19 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING planeringuala jaoks sobiva liitumiskohani. Planeeritav krunt liidetakse ühiskanalisatsiooniga surveliselt. Liitumiseks tuleb avalikult kasutatavale maale kuni 1m kaugusele kinnistu piirist rajada survekanalisatsiooni torustiku sulgemiseks ja avamiseks siiber. Survelised torustikud näha ette PE või PP torudest nominaalrõhule PN 10 ning markeerida kontrolltraadiga varustatud märklindiga. Rajatava survetorustiku liitumise võimalik asukoht kajastub Joonisel 5. Tehnovõrkude joonis. Avalikult kasutatavale maale rajatavad torustikud, sh krundi rajatav sulgesiiber tuleb peale rajamist üle anda vee-ettevõttele (vt Kohila Maja tehnilised tingimused Lisa 2). Survelise liitumise jaoks tuleb rajada alale reoveepumpla. Reoveepumplat jääb haldama kinnistu omanik. Kinnistuomanik peab tagama kinnistusiseste (sh hoonesiseste) torustike vastavuse kõikidele seadusandlusest tulenevatele nõuetele, sh standarditele jt sarnastele normatiividele (nt hoonesisese kanalisatsioonitorustiku tuulutuse olemasolu, vajadusel veesüsteemide paisupaagid). Reoveepumplasse juhitakse hoonete reoveed isevoolsete torudega. Tulenevalt kinnistul planeeritavale tegevusele tuleb vajadusel rajada õli- ja/või liivapüüdurid või muud seadmed, mis tagavad ühiskanalisatsiooni suunatava reovee nõuetekohasuse. Täpsemad nõuded projekteerimiseks on leitavad OÜ Kohila Maja kodulehelt https://www.kohilamaja.ee/uldised-tehnilised-tingimused-projekteerimis-ehitustoodeks/ Tehnovõrkude joonisel on näidatud reovee isevoolsete ja survetorustike ning reoveepumpla põhimõttelised asukohad. Torude ja pumpla täpsed asukohad ning läbimõõdud ja sügavused määratakse edasise projekteerimise käigus võttes aluseks hoonete arvutuslikud reoveekogused 4.3 Sademevee lahendus Sademevee, drenaažvee, sh liigvee ärajuhtimiseks on krundile ette nähtud rajada sademevee torustik, mille kaudu suunatakse sademeveed olemasolevasse kraavi. Teedelt ja parklatest kogutav sademevesi tuleb enne kraavi suunamist puhastada õlipüüduris. Haljasaladel tekkivad sademeveed tuleb immutada haljasaladel. Tehnovõrkude joonisel on näidatud sademeveetorustike põhimõttelised asukohad. Torude täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus. 4.4 Tuletõrjeveevarustus AS Kohila Maja on väljastanud 24.03.2025 detailplaneeringule tehnilised tingimused (vt Lisa 2). Tuletõrjevee saamine lahendada magistraaltorustikule rajatava maapealse tuletõrjehüdrandi baasil. Lähtuda standardist EVS 812-6:2012+A1:2013. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Tuletõrjeveevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 812- 6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus. 20 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 lisa 1 liigituvad kruntidele planeeritud ehitised tuleohutusest tulenevalt IV kasutusviisi hooneteks. Kolmekorruseliste hoonete korral on tulepüsivusklass TP1. Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelile 1 on kuni 8-korruselisel IV kasutusviisiga hoonete, põlemiskoormusega kuni 600 MJ/m² ja tuletõkkesektsiooni eeldatava piirpindalaga kuni 1600 m², vajalik tuletõrjeveehulk väliskustutuseks 15 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h. Ühisveetorustikule planeeritud maapealsest tuletõrjehüdrandist on võimalik tagada väliskustutuseks 10 l/s. Ülejäänud välistulekustutuseks vajalik vooluhulk 5 l/s on võimalik tagada tuletõrjeveemahutist minimaalse mahuga 54 m3. Planeeritud tuletõrjeveemahuti asukoht kajastub Joonisel 5. Tehnovõrkude joonis. Planeeritud tuletõrjehüdrant peab olema sertifitseeritud vastavalt Eesti standardile EVS-EN 14384:2005 „Sambakujuline tuletõrjehüdrant“. Uued hüdrandid peavad olema paigaldatud murtavate poltidega kinnitusega Storz 125 liitmik. Hüdrandid peavad olema maapealsed teleskoopilised soojustatud hüdrandid ja olema surveklassiga PN10. Paigaldatavate hüdrantide tõusutorud peavad külmumise vältimiseks pärast kasutamist automaatselt tühjenema. Tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik tühjendustorustik (immutustoru) tuleb paigutada killustikprismasse ja ümbritseda geotekstiiliga. Hüdrantide tõusutoru tühjendustorustikku ei tohi ühendada kanalisatsiooniga. Hüdrandi jalg (poogen) tuleb toestada raudbetoontoega C 30/37. Hüdrandid peavad olema rangelt vertikaalses asendis ning tagasitäitmise ja pinnase tihendamistööde käigus tuleb hoolega jälgida, et nende vertikaalne asend säiliks kuni kaevik ümber hüdrandi on maapinnani täidetud. Tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada vastavalt Siseministri 18. 02 2021. a määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.“ Avalikult kasutatavale maale rajatavad tuletõrjehüdrandid tuleb peale rajamist üle anda vee-ettevõttele (vt Kohila Maja tehnilised tingimused Lisas 2). 4.5 Elektrivarustus Elektrivarustuse koostamiseks on Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimuste nr 490432 (17.02.2025 a, kehtivad kuni 17.02.2027 a, vt Lisa 2). Elektrivarustuse koostamise aluseks on võetud väljastatud tehnilised tingimused kui ka Elektrilevi OÜ elektrivõrgu vaneminseneri poolsed soovitused e-kirja teel (alajaama toide õhuliini masti M3 juurest). Töö käigus Elektrilevilt saadud suunitluste järgi on muudetud tehnilistes tingimustes toodud alajaama ühendamise asukoht masti M3 juude. Planeeritava krundi eletrivarustuse tagamiseks nähakse planeeringualale ette uue komplektalajaama rajamine läbijooksva süsteemiga. Komplektalajaama on paigutatud moodustatava krundi ja perspektiivse tee vahelisele alale. Alajaama rajamiseks on alale ette nähtud servituudi vajadusega ala (ca 52 m2 suurusega). Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga olemasolevast õhuliinu masti M3 juurest, mis on lühem tee uue alajaama 21 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING toite tagamiseks (kui Härjaoja mastalajaamast, mis asub teisel pool Härjaoja teed). Lahendus kajastub Joonis 5. Tehnovõrkude joonis. Nimetatud uuest planeeritud alajaamast nähakse ette uutele objektidele rajada eraldi 0,4 kV maakaabelliinid. Hoonete elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotusikilp. Liitumiskilp peavad olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist planeeritavate hooneteni tuleb kavandada maakaablitega. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Tehnovõrkude joonisel on näidatud elektrikaablite põhimõttelised asukohad. Kaablite täpsed asukohad ja paiknemine määratakse edasise projekteerimise käigus. 4.6 Tänavavalgustus Planeeringuga on ette nähtud krundile planeeritava sõidutee ja parkla äärde tänavavalgustuse rajamine. Tänavavalgustuse väljaehitamiseks on planeeritud eraldi trassikoridor valgustuse maakaabli tarvis. Tänavalgustuse kaabel saab ühenduse planeeritavast komplektalajaamast. Tänavavalgustuse detailsel projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Krundisiseselt tuleb valgustus lahendada krundivaldaja poolt, vastavalt projektile. 4.7 Sidevarustus Sidevarustuse ühendamiseks on Telia Eesti AS (12.03.2025. a, nr 39514763, vt Lisa 2) ja ELASA väljastanud sidevarustuse tehnilised tingimused (11.04.2025. a, nr TT4425, vt Lisa 2). Sidevarustuse koostamise aluseks on võetud ELASA poolt väljastatud tehnilised tingimused. Detailplaneeringuga alal sidevarustuse liitumispunkt on ette nähtud ELASA sidekaevust 037K09. Liitumise võimalus antud kaevust 03709 on võimalik alles peale sidekaevu ümbertõstmist. Planeeritud on sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELASA sidekaevust 037K09. Sidetrassi (multitoru ja kaabli) toomine sidekaevu 037K09 võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul. Sidekaevu 037K09 tuleb jätta kaablivaru 15 m. Tehnovõrkude joonisel on näidatud sidekaablite põhimõttelised asukohad. Sidekaablite täpsed asukohad ja paiknemine määratakse edasise projekteerimise käigus. 4.8 Gaasivarustus Gaasivarustuse ühendamiseks on väljastanud tehnilised tingimused AS Gaasivõrgud (11.04.2025 nr 3-6/88-25, vt Lisa 2) ja Energate OÜ (19.03.2025 nr T-667, vt Lisa 2). Planeeringus on kajastatud kaks varianti gaasivõrguga liitumiseks. AS Gaasivõrgud poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel on krundi gaasiga varustamiseks ette nähtud ühenduspunkt projekteeritud „B“-kategooria gaasitorustikust (projekti koostanud HeatConsult OÜ, töö nr OU1052) Kohila liiklussõlm 41401 kinnistul 22 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING (31701:001:2278). Ühenduspunkti vahetusse lähedusse krundipiiri äärde on ette nähtud maakraaniga liitumispunkt. Teise võimalusena ala gaasivarustuse ühendamiseks on Energate OÜ poolt väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt ette näha liitumispunkt (sulgeseade) Urge tee T1 kinnistule 1 m kaugusele krundi piirist. Põhitorustikuga ühendamise punkt asub Tööstuse ja Sõtka tänava ristmikul, alast ca 350 m kaugusel. Gaasipaigaldis tuleb planeerida maa-alusena teealas ja vastavalt „Seadmeohutuse seaduse” ja teiste Eesti Vabariigis kehtivate normdokumentide nõuetele. Gaasipaigaldise välisosa tuleb projekteerida rõhule MOP=5,0 bar. Hüdraulilise arvutuse aluseks tuleb võtta maagaasi rõhk liitumispunktides OP=2,5 bar. Tehnovõrkude joonisel on näidatud liitumispuntide ja gaasitorustiku paiknemise põhimõttelised asukohad. Torustike ja liitumispunktide täpsed asukohad ning paiknemine määratakse edasise projekteerimise käigus. 4.9 Küttevarustus Küttevarustuse koostamise aluseks on võetud SW Energia OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused (14.02.2025. a, vt Lisa 2). Planeeritud krundi liitumispunkt on ette nähtud Urge tee T1 kinnistule. Planeeringule väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt on olemasoleva küttetorustikuga ühenduspunkt (ca 350 m kaugusel) Tööstuse ja Sõtka tn ristmiku juures (Urge tee T1 31701:002:0432 haljasalal) olevast magistraaltorustikust. Kaugküttevõrk näha ette häiresüsteemiga varustatud eelisoleeritud terastorudest. Tehnovõrkude joonisel kajastuv küttetorustiku paiknemise lahendus on illustratiivne. Torustiku paiknemise täpsed asukohad ja lahendus määratakse edasise projekteerimise käigus. 23 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 5 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused on koostatud standardi EVS 809- 1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine alusel. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka piirkonn elanike huvi ja initsiatiivi. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Peamised riskid käesoleval planeeringualal võivad olla vandalism, vargused, sisse murdmised. Järgnevalt on antud mõned soovitused võimaliku kuritegevuse vähendamiseks. Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. On tähtis, et piirkond ei jääks hooletusse ega peletaks sellisena eemale kohalikke elanikke. Halvasti korras hoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna puuduseks. Ehitustegevuse lõppedes tuleb alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, graafiti seintelt eemaldamine jne), tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem. Nähtavus ja vaateväli. Hea vaateväli hoonete akendest hoovidesse vähendab salajasi vargusi. Turvalisust parandavad valgustatud hoovid, parklad, teed ja majaesised. Varastele ei meeldi tegutseda hästi valgustatud kohas. Ideaalsed on sensorite või infrapunakiirguse abil töötavad välisvalgustid, mis lülituvad tööle, kui nende välja satub mõni liikuv objekt. Vargused ja naabrivalve. Hoonete välisuksed ja aknad peavad olema korralikud ja tugevad (nt metalluksed ja turvaaknad). Olulist mõju avaldavad uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete suhtes. Võimalik on kasutada lukustatavaid aedu. Kuid kõige parema tulemuse tagab pidev järelevalve hoonete ligiduses ning hoonetele paigaldatud turvauksed ja aknad ning signalisatsioon. 24 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneeringu lahenduse kohaselt rajatakse alale ärihooned (kauplus, toitlustus) koos teede ja parklate ning neid teenindavate tehnovõrkudega. Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:  Katastriüksuste moodustamine.  Lepingute sõlmimine ja vajadusel servituutide seadmine, millele vastavalt toimub arendaja poolt juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamine.  Tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude, -rajatiste ja teede/parklate projekteerimiseks.  Teede/parklate ning tehnovõrkude projekteerimine ning ehitamine.  Hoone projekteerimine. Hoonete projektide eskiisid tuleb kooskõlastada Kohila Vallavalitsusega enne ehitusloa taotlemise menetlust.  Ehituslubade taotlemine hoonete ehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.  Hoonete ehitamine.  Ala heakorrastamine.  Kasutuslubade taotlemine rajatud hoonetele ja rajatistele. Ehitiste kasutamise otstarve määratakse ehitus- või kasutusteatise esitamisel või ehitus- või kasutusloa andmisel (vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“), detailplaneering ehitise kasutamise otstarbeid ei määra. 25 e te ge Ur F3 Urge tee F5 F4 teekaitsevöönd 30 m Härjaoja tee F1 F2 Planeeringualalt väljajääva Planeeringualalt väljajääva Sinikaela tn 1 kü osa Sõtka tänav kü osa suurus 13011 m² suurus 38798 m² Planeeringualalt väljajääva Sinikaela tn 2 kü osa suurus 8110 m² ALUSKAARDI LEPPEMÄRGID: LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir Planeeringuala piir Katastriüksuse andmed Riigitee kaitsevöönd 30 m Olemasolev elektrikaabel Sideehitise sundvalduse ala Märkused: Elektriõhuliini kaitsevöönd 1. Aluskaardi koostas Inseneribüroo Geoalus OÜ, töö nr 24-G304, august 2024. a. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis. Olemasolev kõrgepinge õhuliin Kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid uuendatud seisuga 05.01.2025. a. Olemasolev sidetrass Juurdepääs Töö nimetus OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn Olemasolev sidekaabel SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE Foto vaatesuund ja number Tel 617 7430 DETAILPLANEERING F1 (vt seletuskiri ptk 1.2) [email protected] reg.nr. 10449959 Olemasolev survekanalisatasioon Olemasolev gaasitorustik Olemasolev mets Tellija Joonise nimetus TKM Kinnisvara AS Planeeringu koostamise korraldaja TUGIPLAAN Olemasolev truup Kohila vallavalitsus Projektijuht, arhitekt-planeerija Olemasolev reljeef Janne Tekku Koostamise kuupäev 29.04.2025. a Töö nr Staadium Joonise nr Mõõtkava Väljatrükkimise kuupäev 29.04.2025. a 1504/24 DP 3 M1:500 Kohila jaam LEPPEMÄRGID: Planeeringuala piir n llin Krundi piir Ta Tööstuse tänav Perspektiivne riigitee kaitsevöönd 30 m tee ge Sideehitise sundvalduse ala Ur Elektriõhuliini kaitsevöönd Hoonestusala Juurdepääsutee Juurdepääs krundile Jalakäijate juurdepääs teek Servituudi vajadusega ala (alajaama tarbeks) ai tsev öönd 30 m Tehnovõrkude servituudi vajadusega ala KRUNDI EHITUSÕIGUS: Krundi nr sihtotstarve % detailplaneeringu liikides hoone kõrgus ehitisealune hoonete arv pind (m²-tes) krundil korruste arv täisehituse % Krundi suurus 8 8 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE: 8 BT Ärimaa TÖÖPROJEKT "RB RAPLAMAA PÕHIRTASSI RAUDTEETARISTU I ETAPP" LEPPEMÄRGID * : Parkla P112 Rajatav sõidutee Asfaltkatega jalgratta- ja jalgtee Härjaoja tee Sillutiskivi katend Muruala/mulde nõlv Projekteeritud ELASA sidekanalisatsioon BT *MÄRKUS: Projekteerija Reaalprojekt OÜ, töö nr P24007/2024-K017 Krunt 1 100 % BT 15 ALUSKAARDI LEPPEMÄRGID: 5000 8 8 8 3 Katastriüksuse piir 3k 40% 13202 m² Katastriüksuse andmed Olemasolev elektrikaabel Olemasolev kõrgepinge õhuliin Olemasolev sidetrass Olemasolev sidekaabel 4 Olemasolev survekanalisatasioon Olemasolev gaasitorustik persp Sõtka tänav katastriüksusel Olemasolev truup ektiivn e ühend servituudi vajadusega ala ustee Olemasolev reljeef tehnovõrkude rajamiseks ja jalgte hooldamiseks (ala suurus ca 40 m2) e a Kohil Sinikaela tn 1 katastriüksusel servituudi vajadusega ala alajaama rajamiseks (ala suurus ca 52 m2) EHITUSÕIGUSE TABEL: täisehitusprotsent krundi planeeritav (detailplaneeringu maa sihtotstarve maa sihtotstarve parkimiskohtade (katastriüksuse maapinnast (m) suurim lubatud suurus (m²) ja osakaal % ja osakaal % liikide kaupa) liikide kaupa) hoone kõrgus ehitisealune pindala (m²) maksimaalne arv (auto) korruselisus planeeritava krundi tähis hoonete arv servituudid nr krundil Märkused: 1. Aluskaardi koostas Inseneribüroo Geoalus OÜ, töö nr 24-G304, august 2024. a. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid uuendatud seisuga 05.01.2025. a. Naaberkinnistutele määratud servituudi vajadusega alad: - Sinikaela kinnistule Töö nimetus OÜ Entec Eesti servituudi vajadusega ala soojatorustiku Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE rajamiseks, ala suurus ca 57 m2; Tel 617 7430 [email protected] DETAILPLANEERING - Sinikaela tn 1 kinnistule servituudi reg.nr. 10449959 vajadusega alad tehnovõrkude 1 Krunt 1 13202 5000 3k 15 m 3 100%BT Ä 100 40% 112 rajamiseks, ala ca 606 m2 ja ca 62 m2; Tellija Joonise nimetus - Sinikalea tn 1 kinnistule servituudi TKM Kinnisvara AS vajadusega ala alajaama rajamiseks, Planeeringu koostamise korraldaja PÕHIJOONIS ala ca 52 m2; - Sinikaela tn 2 kinnistule Kohila vallavalitsus Projektijuht, arhitekt-planeerija servituudi vajadusega ala elektrikaabli Janne Tekku rajamiseks, ala suurusega ca 104 m2. Koostamise kuupäev 05.05.2025. a Töö nr Staadium Joonise nr Mõõtkava Väljatrükkimise kuupäev 06.05.2025. a 1504/24 DP 4 M1:1000 1 KS LEPPEMÄRGID: V1 1 KS 1 V 1 KS 1 KS 1 V Planeeringuala piir V1 1 KS Krundi piir V1 1 KS V1 1 KS 1 V Perspektiivne riigitee kaitsevöönd 30 m 1 KS 1 V 1 KS 1 V Sideehitise sundvalduse ala 1 KS 1 1 KS 1 V V Elektriõhuliini kaitsevöönd 10 m 1 KS 1 V 1 KS 1 KS 1 V Hoonestusala V1 1 KS V1 Juurdepääsutee V1 1 KS 1 KS V1 Liitumispunkt ELASA uuest 1 KS 1 V Juurdepääs krundile projekteeritud sidekaevust V1 1 KS 037K09 Jalakäijate juurdepääs KS1 V1 Ümbertõstetava ühiskanalisatsiooni KS1 survetorustikuga ühendamise V1 Sidekaevu 037K09 asukoht esialgne asukoht, KRUNDI EHITUSÕIGUS: KS1 V1 mis tõstetakse ümber KS1 V1 uude asukohta Krundi nr LK-1 KS1 / V1 Ühisveevarustuse Krundi ühiskanalisatsiooni / / / sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kohila jaam / hoone kõrgus ehitisealune hoonete arv / KS1 torustikuga / V1 / liitumispunkti (sulgseadme) ühendamise asukoht asukoht KS 1 pind (m²-tes) krundil V1 / KS V1 1 korruste arv täisehituse % / 1 KS V1 KS V1 1 / Krundi suurus 1 KS KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 V1 V1 n V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 / llin KS1 / / V1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE: Ta KS1 / V1 Tööstuse tänav KS1 ee V1 g e t BT Ärimaa KS1 V1 U r KS1 V1 / TEHNOVÕRKUDE LEPPEMÄRGID: V1 V1 V1 V1 Planeeritud 10 kV maakaabel V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 / Planeeritud 0.4 kV maakaabel Riigiteega ristuv / Liitumispunkt kaugkütte- W1 W1 Planeeritud krundi sisene elektrikaabel torustikuga (tehnovõrgu tehnovõrk rajatakse Liitumispunkt (sulgseade) valdaja SW Energia) kinnisel meetodil Planeeritud tänavavalgustuse kaabel koos gaasitorustikuga (tehnovõrgu valdaja OÜ Energate) valgustuspostiga MK-1 Planeeritud liitumiskilp Krundi veevarustuse liitumis- teek Ühenduspunkt B-kategooria punkti (maakraani) asukoht aitse AJ vöön gaasitorustikuga (tehnovõrgu Planeeritud komplektalajaam d 30 m valdaja AS Gaasivõrk) Servituudi vajadusega ala (alajaama tarbeks) Sinikaela katastriüksusel servituudi / vajadusega ala tehnovõrkude Planeeritud sidekanalisatsioon rajamiseks ja hooldamiseks (ala suurus ca 57 m2) / Planeeritud ühisveetorustik Gaasitorustiku maakraaniga / liitumispunkt Planeeritud krundisisene veetorustik Sinikaela tn 1 katastriüksusel servituudi vajadusega ala Planeeritud krundisisene kanalisatsioonitorustik tehnovõrkude rajamiseks ja hooldamiseks (ala suurus ca 606 m2) / Planeeritud survekanalisatsioonitorustik / 8 8 Planeeritud sademeveetorustik Planeeritud kinnistusisene / Planeeritud tuletõrjehüdrant reoveepumpla Toitlustus 8 500 m 2 Planeeritud reoveepumpla 1 / 2 3 4 5 6 7 8 Planeeritud tuletõrjeveemahuti 9 10 Planeeritud maa-alune soojatorustik 11 12 13 14 Planeeritud B-kategooria gaasitorustik (AS W1 15 16 17 Gaasivõrgu tehniliste tingimuste kohaselt) / Planeeritud B-kategooria gaasitorustik W1 18 19 20 21 22 Planeeritud tuletõrjevee- 23 24 25 26 27 Tehnovõrkude servituudi vajadusega ala 32 33 28 mahuti ja kuivhüdrandi 34 35 36 37 38 39 29 30 31 40 41 võimalik asukoht W1 42 43 44 45 46 47 Projekteeritud B-kategooria gaasitorustik 48 (Projekteerija HeatConsult OÜ, töö nr OU1052) / 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 W1 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 ALUSKAARDI LEPPEMÄRGID: 73 74 75 76 Katastriüksuse piir Härjaoja tee 85 86 77 78 87 88 79 80 W1 89 90 81 / 91 92 82 83 93 84 94 95 96 97 98 99 100 Katastriüksuse andmed 101 102 103 104 105 106 107 W1 108 109 Kauplus 110 111 112 Olemasolev elektrikaabel 2475 m 2 Olemasolev kõrgepinge õhuliin / BT W1 Üüripind 1035 m 2 Olemasolev sidetrass / Krunt 1 Olemasolev sidekaabel W1 100 % BT Olemasolev survekanalisatasioon / 15 5000 W1 8 3 8 Olemasolev gaasitorustik 8 3k 40% Olemasolev truup / 13202 m² W1 Olemasolev reljeef / W1 ILLUSTRATIIVSED LEPPEMÄRGID: / W1 W1 W1 Planeeritav sõidutee / 4 AJ Planeeritav parkla / 1 2 3 4 5 Planeeritud möödavooluga õlipüüdur Planeeritav jalgtee persp Planeeritud komplektalajaam (läbijooksva skeemina) ektiivn e ühe ndust ALA ee V US Planeeritav kaupluse hoone (I etapp) / IK AT D jalgte AN e DR HÜ Planeeritav ärihoone (II etapp) / Riigiteega ristuv tehnovõrk rajatakse kinnisel meetodil / TÖÖPROJEKT "RB RAPLAMAA PÕHIRTASSI Sinikaela tn 1 katastriüksusel RAUDTEETARISTU I ETAPP" LEPPEMÄRGID * : servituudi vajadusega ala alajaama / rajamiseks (ala suurus ca 52 m2) .5 56 .6 56 56 .7 a Rajatav sõidutee plan. samakõrgusjoontega Kohil / Olemasolev Sademevee suunamine õhuliin Asfaltkatega jalgratta- ja jalgtee olemasolevasse kraavi / Sillutiskivi katend Sinikaela tn 1 katastriüksusel servituudi vajadusega ala Sinikaela tn 2 katastriüksusel Muruala/mulde nõlv / tehnovõrgu rajamiseks ja servituudi vajadusega ala tehnovõrgu hooldamiseks (ala suurus ca 62 m2) rajamiseks ja hooldamiseks (ala suurus ca 104 m2) / / Projekteeritud ELASA sidekanalisatsioon / Uue komplektalajaama Likvideeritav/demonteeritav tehnovõrk toide masti M3 juurest / Olemasolev kõrgepingekaabel V1 V1 V1 V1 V1 Projekteeritud veetorustik / KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 Projekteeritud Kohila Maja survekanalisatsioonitoru Projekteeritud tuletõrjehüdrant / *MÄRKUS: Projekteerija Reaalprojekt OÜ, töö nr P24007/2024-K017 Töö nimetus OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn Tel 617 7430 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE [email protected] DETAILPLANEERING reg.nr. 10449959 Märkused: 1. Aluskaardi koostas Inseneribüroo Geoalus OÜ, töö nr 24-G304, august 2024. a. Tellija Joonise nimetus Koordinaadid L-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste TKM Kinnisvara AS piirid uuendatud seisuga 05.01.2025. a. Planeeringu koostamise korraldaja TEHNOVÕRKUDE JOONIS 2. Hoonestuse, parklate, teede ja haljasalade paiknemine ja lahendus on joonisel Kohila vallavalitsus kujutatud illustratiivsena, need täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Projektijuht, arhitekt-planeerija Vee- ja kanalisatsioonivarustuse insener 3. Tehnovõrkude täpsed asukohad määratakse edasise projekeetimise käigus, siis Janne Tekku Ülar Jõesaar selguvad ka servituudi alade suurused. Koostamise kuupäev 05.05.2025. a Töö nr Staadium Joonise nr Mõõtkava Väljatrükkimise kuupäev 06.05.2025. a 1504/24 DP 5 M1:1000 57 .6 57.30 .4 57 60.3 57 .7 60.2 .5 57 60.1 Kohila jaam 57.30 60.0 57.8 57.30 57 .6 59.9 59.8 57.9 59.7 LEPPEMÄRGID: 57 59.6 57.30 7 . 58.0 58.23 59.8 59.5 58.20 1 58. 58.17 59.4 59.7 Planeeringuala piir 58. 58.27 59.3 59.6 2 58 n 55. 55 56. 56. 56. 56. 56. 56. 56. 58 Katastriüksuse piir 56. 56. 58 56. 57. 59.5 57. 57. 57. 57. 57.5 .4 58.13 58.5 59.2 57 57 llin .2 .3 .9 8 0 2 1 3 4 5 6 . 7 8 9 0 7 .6 2 1 3 4 59. 59.4 58 58 58.6 1 58 58.45 Ta .2 .3 5 59. 59.3 7.9 .0 58 58 0 58..3 58 .7 Katastriüksuse andmed 58 59.2 58.8 4 .4 .9 58.21 58 Tööstuse tänav 56.2 58 56.3 58.39 .5 59.1 tee 59.0 56. .5 4 56. 58 Krundi piir 5 56 .6 58.9 .6 56 e 57 .7 56 rg 58.9 58 57.91 58 58 .8 .8 56 58 .9 . .5 .4 57 6 U .7 58 .0 58.08 Perspektiivne riigitee kaitsevöönd 30 m 58.3 57 .8 .1 57 .2 58.9 58. 57 57.91 57.84 58 .9 58 58. .3 57 58 58 . 7 .8 6 58.2 .4 .9 58.9 5 58.4 57 59. 59.0 .5 57 0 .6 Hoonestusala 57 58.0 57.9 57 .7 59.1 .0 58.3 .9 .8 59 58 1 .9 59. 59.2 57 57.9 57 58.0 57. 58.1 57.7 .5 .0 6 59.3 59 57.8 Juurdepääs krundile 57.9 1 Nähtavuskaugused vastavalt normide .3 59. .4 2 59 57.90 59 59. 58.0 57.8 joonisele 8 ja 9. 59.5 57.83 Nähtavusalas ei tohi paikneda 57.91 Jalakäijate juurdepääs 58.3 nähtavust piiravaid takistusi 59.5 58.2 58.08 2 57 59. .3 .7 59.4 59 58.4 59.3 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE: 58.3 58.5 57.6 59. 59.2 teek 2 aitse 58.6 59.1 58.4 59.1 vöön 59. 59 .0 Krundi nr 58.7 58 0 58.5 d 30 58 . 5 9 59.0 57. .8 59.0 .9 m 58 sihtotstarve % detailplaneeringu liikides 58.6 58 58.9 58.30 58 .8 .8 .7 58.9 58 57.4 Reklaamtulp (kuni 45 m kõrgune) ehitisealune hoone kõrgus (m) 58 .7 58.8 .20 58.8 pind (m²-tes) hoonete arv 58 58 .6 .10 58.51 krundil 58 58.7 58.7 58.46 korruste arv täisehituse % 5 58 58. .00 58.42 58.6 58.4 57. 58.6 57.8 90 58.41 57.80 Krundi suurus 0 57 58.5 58.5 .7 58.3 .4 0 57 .5 7 44. .6 58 .60 57 57.4 5 7 57 7 58.4 57.8 .4 57. 5 .50 57 57.9 58.48 24 58.2 .40 58.0 57.30 57.80 58.44 58.3 58.3 58 57.20 58 .2 58.1 5 57. 5 .1 5 8.0 57.10 58.39 57.70 57 7.9 57 . 8 58.39 JP15 5 .7 ILLUSTRATIIVSED LEPPEMÄRGID: 57.0 57 7.6 58.0 .5 57.60 57 .5 0 56 57.4 .90 57.50 9 Toitlustus JP15 57. Planeeritav sõidutee plan. samakõrgusjoontega 56 56 56 56 .7 . .8 57.40 90 500 m 2 57.3 0 0 .8 0 .8 57.30 57 56 57.2 1 .7 2 3 0 4 5 Planeeritav parkla 57.20 6 57.1 7 8 56 9 .7 10 .6 57.10 57 0 1 2 3 4 5 0 57. 56 57.00 .5 9 0 .6 56. 11 12 Planeeritav jalgtee 56.90 57 13 14 15 56 .8 .4 56.80 16 56 0 17 .5 .7 56 57 56.70 56 .3 Planeeritav kaupluse hoone (I etapp) 0 .6 .4 56 56 57 .2 0 18 56.6 0 19 20 21 22 56 5 .3 23 .1 0 56. 24 25 57 Planeeritav ärihoone (II etapp) 56.5 0 32 26 27 33 34 28 29 35 30 56 36 37 31 38 .0 39 40 40 .2 0 41 42 56. 57 43 44 45 55 46 47 Haljasala/Puu .9 0 0 .3 56.4 48 49 .1 56 50 57 51 55 52 53 54 JP18 .8 55 .20 57 56 0 58 59 56 60 61 62 .0 55 Jalgrattaparkla 63 64 65 57 JP18 0 .7 66 67 .1 0 68 56 69 70 71 72 55 .9 .6 0 73 56 0 .0 74 AJ Perspektiivne rajatav uus komplektalajaam 75 56 76 Härjaoja tee 85 86 77 78 55 87 88 79 80 89 81 .5 90 91 82 90 0 92 83 .8 3 5. 93 84 56. 56 94 95 96 5 55 97 98 99 . 40 100 .8 0 101 102 55 .7 56 103 55 104 105 .3 106 107 0 0 108 5.7 109 Kauplus 110 111 112 5 55 JP18 56 .6 .2 2475 m2 .60 0 55 Hoone se rv =+ 55.6 .5 TÖÖPROJEKT "RB RAPLAMAA PÕHIRTASSI .2 0 .50 56 55.10 56 Üüripind 55 1035 m 2 56 .4 RAUDTEETARISTU I ETAPP" LEPPEMÄRGID * : Krunt 1 56 .3 .5 56 .6 56 .7 56 55.10 100 % BT 55.20 Rajatav sõidutee plan. samakõrgusjoontega 55.30 .2 55.40 .1 55.50 56 56 15 5000 3 56 .1 3k 40% Asfaltkatega jalgratta- ja jalgtee 55.00 55.50 .0 55.40 13202 m² 56 .0 Sillutiskivi katend 56 .9 55 54 .90 Muruala/mulde nõlv 54 8. 55 .80 .9 55 54 .70 .7 55 54 *MÄRKUS: Projekteerija Reaalprojekt OÜ, töö nr P24007/2024-K017 .60 .6 .8 55 55 AJ 54 .50 .40 55 54 .5 .40 55 .7 54 55 .3 0 persp ektiivn .4 e ühe 55 .6 ndust 55 ee jalgte e .5 55 .3 55 .4 55 .2 55 1 55. .0 .9 55 54 54.8 a Kohil 54 .7 54 .6 55.1 54 .5 Töö nimetus OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn Tel 617 7430 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE [email protected] DETAILPLANEERING reg.nr. 10449959 Tellija Joonise nimetus Märkused: TKM Kinnisvara AS 1. Aluskaardi koostas Inseneribüroo Geoalus OÜ, töö nr 24-G304, august 2024. a. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis. Planeeringu koostamise korraldaja LIIKLUSLAHENDUSE JOONIS Kohila vallavalitsus Kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid uuendatud seisuga 05.01.2025. a. Projektijuht, arhitekt-planeerija Teedeinsener 2.Hoonestuse, parklate, teede ja haljasalade paiknemine ja lahendus on joonisel kujutatud illustratiivsena, need Janne Tekku Roland Mäe täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Koostamise kuupäev 05.05.2025. a Töö nr Staadium Joonise nr Mõõtkava Väljatrükkimise kuupäev 05.05.2025. a 1504/24 DP 6 M1:1000 1/1 Sinikaela tn 1 kü osa 3/1 2/1 Sõtka Sinikaela tn 2 kü osa LEPPEMÄRGID: tänava kü osa Planeeringuala piir Katastriüksuse piir Krundi piir Ajutise krundi piir 1/2 Sinikaela tn 1 kü osa 2/2 Sinikaela tn 2 kü osa KRUNTIDE MOODUSTAMINE Autise krundi number. Planeeritava Krunt moodustatakse Liidetavate/lahuta Planeeritava krundi pindala (m²) järgnevatest tavate osade Katastriüksuste senine krundi tähis ja sihtostarve katastriüksustest (kü tunnus) pindala (m2) sihtostarve 1/1 Sinikaela tn 1 + 5391 (31701:001:2295) Üldkasutatav maa 1/2 Sinikaela tn 1 - 13011 (31701:001:2295) 2/1 Sinikaela tn 2 + 5761 (31701:001:2279) 13202 3/2 Krunt 1 Üldkasutatav maa Sõtka tänava 2 kü osa Ärimaa 2/2 Sinikaela tn 2 - 8110 (31701:001:2279) 3/1 Sõtka tänav + 2050 (31701:001:2294) Transpordimaa 3/2 Sõtka tänav - 38797 (31701:001:2294) Töö nimetus OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn Tel 617 7430 SINIKAELA JA LÄHIALA MAAÜKSUSTE [email protected] DETAILPLANEERING reg.nr. 10449959 Tellija Joonise nimetus TKM Kinnisvara AS Planeeringu koostamise korraldaja KRUNTIDE MOODUSTAMISE JOONIS Kohila vallavalitsus Projektijuht, arhitekt-planeerija Janne Tekku Koostamise kuupäev 05.05.2025. a Töö nr Staadium Joonise nr Mõõtkava Väljatrükkimise kuupäev 05.05.2025. a 1504/24 DP 7 M1:2000 KOHILA VALLAVALITSUS Päästeamet [email protected] 13.06.2025 nr 7-1/48 Transpordiamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Terviseamet [email protected] Elektrilevi [email protected] Sinikaela 1 detailplaneering kooskõlastamiseks Lähtudes planeerimisseaduse § 127 lõikest 1 esitame Teile Kohila Sinikaela 1 maaüksuse detailplaneeringule kooskõlastamiseks. Kohila Sinikaela 1 maaüksuse detailplaneering koostamise eesmärk on ( Sinikaela tänav 1 (kü 31701:001:0988, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 1,87 ha), Sinikaela tänav 2 (kü 31701:001:0989, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 1,75 ha) ja Sõtka tänav (kü 31801:001:0009, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 4,2 ha) katastriüksuste osalisel alal Urge tee ja Härjaoja tee ristmikust lääne suunas, planeeritava ala pindala on ligikaudu 1,7 ha) maa-ala katastriüksuste osade jagamine, moodustamaks ärimaa sihtotstarbega krunt toidukaupluse ja selle teenindamiseks vajalike hoonete (abihooned) ja rajatiste (parkla, reklaamtulp) ehitusõiguse saamiseks. Detailplaneering on kooskõlas kohila Valla Üldplaneeringuga (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 28.11.2024 otsusega nr 40). Lugupidamisega /digiallkiri/ planeeringute juhtivspetsialist Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel