Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
TARTU LINNAVALITSUS
Tartu kesklinna üldplaneeringu
ettepanekud ja linna seisukohad
Ettepanekud, vastuväited, seisukohad
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond
Jaanuar 2016
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Hea tartlane
Suur tänu kõigile, kes kesklinna üldplaneeringu koostamisel on kaasa mõelnud ja rääkinud. Usun, et Tartu Postimehe veergudel, raadioeetris, koosolekutel ja
lugematutes mitteformaalsetes ringides toimunud mõttevahetus on olnud üks viimase aja tõsisemaid ühiseid mõttetalguid Tartu tuleviku üle.
Eriline tänu kuulub kõigile neile 160le ettepaneku esitajale, kes lisaks kaasa mõtlemisele, vaidlemisele on võtnud ka ettepanekuid esitada ja argumenteerida.
Sõltumata sellest, kas teie ettepanek leidis heakskiidu või jäi see mingitel põhjustel arvestamata, olete teinud kodulinna paremaks, sest hea planeering ei sünni ilma
avaliku debatita.
Paljudes olulistes sõlmküsimustes kerkisid esile vastandlikud arvamused. Et kavandame liiga madalaid maju või puudub meil sootuks ambitsioon linliku kõrget
hoonestust lubada. Et lubame liiga palju uusehitusi tänaste parkide alale või oleme ennesõjaaegse hoonestustihedusega võrreldes tagasihoidlikud. Et tahame
ehitada kaldale või hoopis kaldast liiga kaugele. Et parkimise vähendamine on liiga radikaalne või on endiselt jalakäijale parkivate autode asemele liiga vähe ruumi
tehtud.
Hea planeering on alati ka kompromiss. Sellest mõttest on kantud ka linna seisukohad laekunud ettepanekutele. Et inimeste soovid on sageli vastandlikud, polnud
kõigi ettepanekute täielik arvestamine võimalik. Kuid üritasime leida tasakaalupunkti erinevate huvide ja arvamuste vahel.
Nii on tänu avalikule arutelule ja teie ettepanekutele naasmas linna Kauba ja Holmi tänavad, samuti kergliiklussild Holmi. Linnakude tiheneb, pakkudes rohkem
tegevusi, ent Tartu kesklinna roheline iseloom sellest oluliselt ei muutu. Nii on parkide osas kompromissiks loobumine Ülikooli ja Küüni tänava vahelise haljasala
hoonestamisest ning olulised piirangud Holmi arhitektuurivõistlusele, mis näevad ette kavandatust kolmandiku võrra väiksema hoonestuse.
Hirm, et pargid asenduvad järjekordsete kaubakeskustega on alusetu, sest nii Keskparki kavandatav uus raamatukogu-kunstimuuseum kui väga väikest killukest
Ülejõe pargist puudutav Tartu Ülikooli IT-keskus on suunatud elanikele kvaliteetsema avaliku teenuse tagamiseks ja täiendavate avalike hüvede loomiseks.
Olen kindel, et koos oleme jõudmas hea planeeringulahenduseni, mis teeb Tartust dünaamiliselt areneva keskusega kompaktse linna, mille loodussõbralikkus ei
seisne pelgalt parkide pindalas, vaid linnaruumi korralduses, mis vähendab sundliikumisi ja lubab liigelda säästlikult.
Lugupidamisega
Jarno Laur
abilinnapea
1
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Sisukord
1. Reigo Rõõm .................................................................................................................................................................................................................................10
2. Gleb Stsenov ................................................................................................................................................................................................................................11
3. Mari-Liis Posti ..............................................................................................................................................................................................................................17
4. Tauno Talv ...................................................................................................................................................................................................................................17
5. Kuno Kasak ..................................................................................................................................................................................................................................19
6. Epp Moks .....................................................................................................................................................................................................................................19
7. Kadri Rohtmets ............................................................................................................................................................................................................................21
8. Mart Sonn ....................................................................................................................................................................................................................................21
9. MTÜ Korp! Sakala Vilistlaskogu ...................................................................................................................................................................................................23
10. A.-T. Merisalu ............................................................................................................................................................................................................................26
11. Erlend Aav, Kädi Kikkas ..............................................................................................................................................................................................................31
12. Helve Liiv....................................................................................................................................................................................................................................31
13. Ingrid Hunt .................................................................................................................................................................................................................................31
14. Martin Murusalu........................................................................................................................................................................................................................32
15. Mart Moppel .............................................................................................................................................................................................................................34
16. Keit Mõisavald ...........................................................................................................................................................................................................................34
17. Jaan Vaiksaar .............................................................................................................................................................................................................................35
18. 5D Vision OÜ..............................................................................................................................................................................................................................37
19. Klaus-Eduard Runnel .................................................................................................................................................................................................................40
20. Margus Räst ...............................................................................................................................................................................................................................40
2
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
21. Kadri Kangur ..............................................................................................................................................................................................................................42
22. Laumar OÜ .................................................................................................................................................................................................................................42
23. Kersti Mitt ..................................................................................................................................................................................................................................42
24. Taavi Novek ...............................................................................................................................................................................................................................42
25. Riho Kask ...................................................................................................................................................................................................................................46
26. Toomas Issak .............................................................................................................................................................................................................................46
27. Erik Perlin...................................................................................................................................................................................................................................49
28. KÜ Ülikooli 3 ..............................................................................................................................................................................................................................52
29. Jaan Kaplinski.............................................................................................................................................................................................................................52
30. Kadri Laius..................................................................................................................................................................................................................................52
31. Tõnu Kuslapuu ...........................................................................................................................................................................................................................55
32. Aljona Sorokina..........................................................................................................................................................................................................................55
33. Kadri Raudvere ..........................................................................................................................................................................................................................55
34. Priit Lepik ...................................................................................................................................................................................................................................57
35. Koit Reimand .............................................................................................................................................................................................................................57
36. Mihkel Fegeli .............................................................................................................................................................................................................................57
37. Merike Küünal ...........................................................................................................................................................................................................................57
38. Matti Pent ..................................................................................................................................................................................................................................59
39. Astrid Traagel.............................................................................................................................................................................................................................59
40. Tiit Alupere ................................................................................................................................................................................................................................60
41. Vivian Alles ................................................................................................................................................................................................................................60
3
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
42. Gerly Kukk..................................................................................................................................................................................................................................60
43. Liidia...........................................................................................................................................................................................................................................62
44. ProNet OÜ .................................................................................................................................................................................................................................62
45. Annika Moppel ..........................................................................................................................................................................................................................64
46. Kadri Lajal ..................................................................................................................................................................................................................................64
47. Märten Karm .............................................................................................................................................................................................................................66
48. Roland Kriibi ..............................................................................................................................................................................................................................66
49. Fred Püss ...................................................................................................................................................................................................................................67
50. Sander Olo .................................................................................................................................................................................................................................67
51. Jaak Maller.................................................................................................................................................................................................................................67
52. Oleg Guljajev..............................................................................................................................................................................................................................67
53. Mikk Mutso................................................................................................................................................................................................................................68
54. Aivar Aotäht...............................................................................................................................................................................................................................68
55. Jaak Nigul ...................................................................................................................................................................................................................................68
56. Martin Rootsi .............................................................................................................................................................................................................................70
57. Peeter Salk .................................................................................................................................................................................................................................70
58. Niilo Kaldalu ...............................................................................................................................................................................................................................70
59. Varje Sootak ..............................................................................................................................................................................................................................72
60. Tartu Linnamuuseum.................................................................................................................................................................................................................72
61. Maire Veberson .........................................................................................................................................................................................................................73
62. Aavo Omann ..............................................................................................................................................................................................................................73
4
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
63. Piret Raudvere ...........................................................................................................................................................................................................................75
64. Martin Sööt................................................................................................................................................................................................................................76
65. Paul Lääne..................................................................................................................................................................................................................................77
66. Tõnis Tars...................................................................................................................................................................................................................................77
67. Maret Unim ...............................................................................................................................................................................................................................77
68. Eenok Järg..................................................................................................................................................................................................................................79
69. Anton Ennus ..............................................................................................................................................................................................................................79
70. Verni Loodmaa ..........................................................................................................................................................................................................................80
71. Aivar Põllu..................................................................................................................................................................................................................................82
72. Jaan Tamm.................................................................................................................................................................................................................................82
73. Külli Meier .................................................................................................................................................................................................................................84
74. Anne Schotter ............................................................................................................................................................................................................................84
75. Andrus Okas...............................................................................................................................................................................................................................84
76. Karmen Kingo ............................................................................................................................................................................................................................89
77. Triin Teesalu ..............................................................................................................................................................................................................................89
78. Vambola Tiik ..............................................................................................................................................................................................................................89
79. OÜ Giga Investeeringud.............................................................................................................................................................................................................91
80. AS Fortum Tartu ........................................................................................................................................................................................................................93
81. OÜ Toomemäe Kinnisvara .........................................................................................................................................................................................................95
82. AS Emajõe Ärikeskus..................................................................................................................................................................................................................95
83. AS Estiko ....................................................................................................................................................................................................................................97
5
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
84. Robin Kinnisvara OÜ ................................................................................................................................................................................................................100
85. Kalli Metspalu ..........................................................................................................................................................................................................................104
86. AS Kesklinna Keskus.................................................................................................................................................................................................................104
87. AS Tasku Keskus.......................................................................................................................................................................................................................107
88. Tartu Ülikool ............................................................................................................................................................................................................................110
89. Lea Mustimets .........................................................................................................................................................................................................................111
90. Jaan Ainelo...............................................................................................................................................................................................................................111
91. Anu Kõiv ...................................................................................................................................................................................................................................111
92. Irja Alakivi ................................................................................................................................................................................................................................112
93. Märt Tars .................................................................................................................................................................................................................................118
94. MTÜ Maailma Arhitektuuri Sõprade Selts...............................................................................................................................................................................118
95. Kaido Kepp, Jan Varep .............................................................................................................................................................................................................121
96. Peep Mardiste .........................................................................................................................................................................................................................121
97. Toivo Perend............................................................................................................................................................................................................................122
98. OÜ TTK INVESTEERINGUD .......................................................................................................................................................................................................124
99. Kairit Kaur ................................................................................................................................................................................................................................124
100. Tähe Maailm OÜ ....................................................................................................................................................................................................................126
101. Katrin Ummik .........................................................................................................................................................................................................................128
102. Siiri Kaarna, Karl Saavo, Maie Ehand .....................................................................................................................................................................................128
103. Eda Vaigla ..............................................................................................................................................................................................................................128
104. Alvi Pensa...............................................................................................................................................................................................................................129
6
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
105. Mari-Ann Tungel ....................................................................................................................................................................................................................130
106. Tartu Liiklejate Koda ..............................................................................................................................................................................................................130
107. Andrus Rehemaa ...................................................................................................................................................................................................................140
108. Urmas Past.............................................................................................................................................................................................................................158
109. Timo Aava ..............................................................................................................................................................................................................................161
110. Tartu Ülikooli muuseum ........................................................................................................................................................................................................165
111. Danel Ülper ............................................................................................................................................................................................................................167
112. Meelis Kaldalu .......................................................................................................................................................................................................................167
113. Eesti Arstide Liit .....................................................................................................................................................................................................................170
114. AS Barclay Hotell ...................................................................................................................................................................................................................170
115. Jüri-Ott Salm ..........................................................................................................................................................................................................................172
116. Aili Saluveer ...........................................................................................................................................................................................................................174
117. Karlova Selts ..........................................................................................................................................................................................................................174
118.Eestimaa Looduse Fond..........................................................................................................................................................................................................183
119. MTÜ Tartu Pargid ..................................................................................................................................................................................................................187
120. Igor Örd..................................................................................................................................................................................................................................187
121. Toomas Kiho ..........................................................................................................................................................................................................................193
122. Eesti Roheline Liikumine........................................................................................................................................................................................................195
123. Tõnis Paberit ..........................................................................................................................................................................................................................198
124. Tartu Kultuurihoone Sõprade Seltsing ..................................................................................................................................................................................198
125. Aigar Hain ..............................................................................................................................................................................................................................198
7
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
126. Maiu Rebase ..........................................................................................................................................................................................................................200
127. Piret Uluots ............................................................................................................................................................................................................................200
128. Liisa-Lota Kaivo ......................................................................................................................................................................................................................200
129. Mare Kivitar ...........................................................................................................................................................................................................................202
130. Elmar Ekholm.........................................................................................................................................................................................................................202
131. Gea Kangilaski, Märt Põder ...................................................................................................................................................................................................202
132. Enn Uiga.................................................................................................................................................................................................................................204
133. Kristjan Allik ...........................................................................................................................................................................................................................204
134. Janek Maat ............................................................................................................................................................................................................................205
135. Üllar Karro .............................................................................................................................................................................................................................207
136. Tiia Toomet ............................................................................................................................................................................................................................207
137. Merike Kaunissaare ...............................................................................................................................................................................................................207
138. Heiki Soop ..............................................................................................................................................................................................................................208
139. Esko Palosvirta .......................................................................................................................................................................................................................208
140. Ahto Külvet ............................................................................................................................................................................................................................208
141. Madis Mikkor .........................................................................................................................................................................................................................210
142. Pille Timmermann .................................................................................................................................................................................................................210
143. Urmas Uustal .........................................................................................................................................................................................................................212
144. Heiki Kalberg..........................................................................................................................................................................................................................214
145. Hannes Danilov ......................................................................................................................................................................................................................220
146. Kaspar Kruup .........................................................................................................................................................................................................................220
8
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
147. Jane Tiiman ............................................................................................................................................................................................................................222
148. Urmas Moggom .....................................................................................................................................................................................................................222
149. Anu Kottise, Aivar Kottise ......................................................................................................................................................................................................222
150. Ahto Voip ...............................................................................................................................................................................................................................222
151. Margus Tiiman .......................................................................................................................................................................................................................222
152. Nele Uibo ...............................................................................................................................................................................................................................222
153. Lembit Lukka..........................................................................................................................................................................................................................224
154. Härmo Mõttus .......................................................................................................................................................................................................................224
155. Tiit Sild ...................................................................................................................................................................................................................................224
156. Mataaria OÜ ..........................................................................................................................................................................................................................228
157. Hinge......................................................................................................................................................................................................................................230
158. Mart Hiob ..............................................................................................................................................................................................................................230
159. Igor Danko .............................................................................................................................................................................................................................232
160. Kairi Laur ................................................................................................................................................................................................................................232
9
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Kesklinna üldplaneering
Avalikul väljapanekul ja aruteludel laekunud ettepanekud, vastuväited ja linna seisukohad
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
1. Turu tänava tankla ja kiirtoidu koha asemel võiks olla 50% 1. Mitte arvestada. Krundi Turu 6//6a antud üldised ehitus- ja
ulatuses parkimismaja (5-korruseline) ja teise 50% ulatuses üle 20 kasutustingimused on kehtestatud Soola, Väike-Turu, Sadama ja
1. Reigo Rõõm korrusega äri- ja kaubandushoone. Turu tänavate vahelise ala detailplaneeringuga, koostöös krundi
20.10.2015 valdajaga. Detailplaneeringuga antud tingimused hoonestuse
funktsioonide ja korruselisuse osas vastavad kesklinna
üldplaneeringuga antud ruumilise arengu suundumustele.
2. Riia, Võru, Tähe ja Akadeemia tänavate ümbrusest kaotada 2. Mitte arvestada. Linn ei kavanda väljakujunenud hoonestuse
elamu otstarbeks mõeldud majad. Piirkond võiks olla vaid lausalist lammutamist, täiendavaid funktsioone saab piirkonda tuua
büroodele, äridele ja hotellidele. Tähe ja Võru tänavate vahelisele hoonestuse tihendamise läbi. 30-korruselised hooned on Tartu
maaalale võiks kavandada Tartu kõrgeima hoone, üle 30 korruse. linna suurust arvestades sobimatud.
Vabaduse pst tänava äärde kavandatav uus hoonestus võiks jääda
ikka pargiks. Vabaduse pargi küsimuses vt. seisukohta ja selgitust nr 2.
Turu tänava tankla ja kiirtoidu koha asemele võiks ehitada
parkimismaja (u 5 korrusega) ja üle 10-15 korrusega hoone
äritegevuseks ja osaliselt ka kaubanduseks.
10
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Jätke pargid rahule palun! Vanemuise, Kaubamaja ja Atlantise Arvestada osaliselt.
pargid peavad jääma nii, nagu nad on. Võite huvi pärast Tartu linn võtab kõigi haljasalasid puudutavate ettepanekute osas
2. Gleb Stsenov referendumi teha, siis näete, mida rahvas tõesti mõtleb! See sama järgmised seisukohad.
rahvas, kes teid valis! Linn on oma ruumilise arengu üldisemate suundumuste
20.10.2015 määratlemisel lähtunud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+
toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende
kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise
vajadusele. Samuti arvestab linn koostatava Tartumaa
maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu
linnakeskuse regionaalset tähtsust. Nii koostamisel olev kesklinna
üldplaneering kui selle aluseks olev kesklinna arengustrateegia
rõhutavad kesklinna eelisarengut, selle tihendamist ja
keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Kesklinna
visioonis rõhutatakse muuhulgas ka kesklinna tähtsust aktiivse
kultuurielu ja alternatiivse kultuurielu toimumiskohana. Toodud
eesmärkide täitmiseks tuleb leida hea asukoha ja piisava suurusega
hoonestusalad. Tartu linna morfoloogia – linnaruumi kompaktne
kuju – annab väga tugevaid eelised jätkusuutliku ning säästva
arengu põhimõtetest lähtuva linnaruumi kujundamisele. KSH
aruande ptk 2.1 toob välja üldplaneeringu vastavuse Leipzigi
hartale, Euroopa säästva ruumilise arengu printsiipidele, ja
jätkusuutliku maakasutuse kavandamise põhimõtetele.
Strateegilises, pikaajalise ruumilise planeerimise plaanis, mis
hõlmab endas kogu Lõuna-Eesti keskusena funktsioneerimist,
võimaldab planeeringulahendus koos täiendavate ehitusmahtudega
saavutada laiapõhjaliselt jätkusuutliku arengu. Haljasalade
11
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
vähenemine, mida kompenseeritakse linnahaljastuse kvaliteedile
täiendava tähelepanu pööramisega, on vaid üks komponent
mõjudespektri tervikpildis, mis ei saa olla ainukeseks aluseks
strateegilise otsuse langetamisel. Ka koostatav Tartu
maakonnaplaneering aastani 2030+ märgib, et ehkki ehitussurve on
vähendanud sidusust Emajõe kallastel Tartu linnas, on barjäär
ümbritsevate looduslike alade külluse tõttu tühine.
Kesklinna üldplaneeringuga kavandatakse haljasalade
taashoonestamist lähtudes järgnevast:
Keskpargi (Uueturu-Küüni- Poe-Vabaduse pst. vaheline ala) pindala
on 21 400 m2. Sellest kuulub hoonestamisele 8840 m2. Seega
pargist säilib üle poole ja see moodustab ka ruumilise terviku. Küüni
tänavaga piirnev säiliv pargiala tagab Kesklinna
olulise funktsionaalse avaliku ruumi -jalakäijate peamise
liikumissuuna koos aktiivse tänavaruumiga - rohelise vabaõhu
puhkealana toimimise. Pargialale kavandatud hoonestuse
funktsioon on suunatud elanikele kvaliteetsema avaliku teenuse
tagamiseks ja täiendavate avalike hüvede loomiseks. Tuginedes
Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51
„Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lubatakse planeeringuga
hoonete juhtfunktsiooniks muuseum, kunstigalerii, raamatukogu.
Piki Vabaduse pst kulgev kavandatav hoonestus eraldab
jalakäijatele mõeldud ruumi autoliiklusest ja tugevdab Küüni tn
inimsõbralikku tänavaruumi. Keskpargi osaline hoonestamine
täidab sidusa linnaruumi tagamise eesmärki. Läbi hoonestamise
ühendatakse nö uus ja vana kesklinn.
12
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Magistri tn ja Vabaduse pst vahelisel alale algselt kavandatud
raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone koos olemasoleva
hoone ärakasutamisega ei ole perspektiivikas, kuna võimalikud
brutopinnad ei rahulda mõlema asutuse perspektiivseid vajadusi.
Lisaks on Keskpargi ala linnaehituslikult kesksem ning linna avalikele
asutustele väärikas koht.
Holmi pargi moodustab Raatuse tn pikenduse, Narva mnt, Emajõe
vaheline ala, millest on arvatud välja Atlantise krunt Narva mnt 2 ja
parkla krunt Narva mnt 2e. Selliselt määratletava Holmi pargi
pindala on ca 20 400 m2. Lähtudes eeltoodud strateegilistest
eesmärkidest kesklinna osas näeb linn Holmi pargi hoonestamist
Riigimaja ja konverentsikeskusega. Kavandatavad funktsioonid
elavdavad Tartu linnakeskuse kasutamist ja väärtustavad Emajõe
kaldapiirkonna omanäolist ja Tartule iseloomulikku linnaruumi.
Planeeringu avalikul väljapanekul olnud lahendus nägi Holmi pargi
(eelpool toodud määratluses) täisehitamist ette ca 15 000 m2
ulatuses. Tartu Linnavalitsus on planeeringu avaliku väljapaneku
tulemusi arvestades 08.12.2015 otsusega nr 87 võtnud seisukoha
lubada hoonestusalast täis ehitada mitte rohkem, kui 70%
kavandades hoonete vahele rohelised koridorid, sh taastades
kergliiklustänavana ajaloolise Holmi tänava. Seega väheneb Holmi
pargi pindala tinglikult 10 500 m2 ulatuses, mis teeb kokkuvõttes
ligikaudu pool pargi pindalast. Nagu ka Keskpargi puhul on Holmi
pargialale kavandatud hoonestuse funktsioon suunatud elanikele
kvaliteetsema avaliku teenuse tagamiseks ja täiendavate avalike
hüvede loomiseks.
Riigimaja kavandamine parki on põhjendatud, kuna praegu
paiknevad riigiasutused üle linna, paljudes erinevates hoonetes.
13
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Riigimaja kontseptsiooni eesmärgiks on kasvatada kodaniku
rahulolu avalike teenuste kvaliteediga. Praeguses olukorras on
kodaniku esmatasandi avalik teenus killustunud nii valdkondlikult,
kui ka valdkondade sees ametkondlikult. Kodaniku jaoks on
riigiasutuse näol tegemist avaliku sektori teenusega, mis peaks
looma kodanikule ühtse kuvandi riigist, kuna kliendi vaade avalikule
teenusele on juhtumipõhine (ühe juhtumi lahendamisse on tihti
kaasatud erinevad ametkonnad).
Riigimajja koondub riigiasutuste kohalike esinduste ühine
teeninduskeskkond, mis tagab kodanikule võimaluse saada
vajalikud teenused ühest kohast, misläbi paraneb avalike teenuste
pakkumise kvaliteet ning kättesaadavus. Riigimaja loob eeldused
sünergia tekkimise kaudu teenuste uuele kvaliteeditasemele
viimiseks ning loob eeldused ka riigiasutuste kulude kokkuhoiuks
läbi riigiasutuste tugistruktuuride optimeerimise ning
tsentraliseeritud haldusstruktuuri ühes keskses hoones.
Esiplaanil on teenused, mida pakutakse kodanikele kohapeal ning
kus on vajalik mh teenuse saaja reaalne kohalolu. Riigimaja hoone
peab olema hästi ligipääsetav. Asukoht peab olema tunnetuslikult
hästi leitav. Riigimaja Holmi kvartalis täidab eelmainitud
kriteeriumid parimal moel, kuna on jalakäijatele hästi ligipääsetav ja
transpordiühenduste suhtes keskse asukohaga (ühistranspordivõrk,
autoga hästi ligipääsetav, head parkimisvõimalused).
Konverentsikeskuse kavandamine Holmi parki on põhjendatud
vajadusest ehitada kesklinna vähemalt 1500 inimese jaoks mõeldud
saal nii konverentside kui kontsertide tarbeks ning sümbioosis
Atlantise hoonestusega pakkuda kompleksset konverentsiteenust.
Kesklinnas sellise hoonestuse jaoks piisava pindalaga maa-ala asub
Holmi pargis.
14
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Kesklinna ja Ülejõe visuaalne ja funktsionaalne ühendamine.
Holmi pargi Raatuse tn poolse külje hoonestamine ühendab
ruumiliselt ja funktsionaalselt linnaosad nihutades suureneva
keskusfunktsiooni ka Ülejõele. Selleks nähakse hoonestuse esimese
korruse tasandil ette avalikkusele mõeldud kaubandus-, teenindus-
ja toitlustusasutused.
Ülejõe pargi hoonestamine Vabadussilla poolses küljel on
põhjendatud, et säilitada ja tõsta Tartu Ülikooli rolli kesklinna
arengus. Linn peab oluliseks, et kesklinn oleks jätkuvalt Tartu
Ülikooli asupaik ja pakuks üliõpilastele ning ülikooli töötajatele
head õpi- ja töökeskkonda. Kesklinna asukoht võimaldab suuremat
sünergiat ülikooli õppe- ja teadustegevuse ning teadmismahuka
ettevõtluse, eriti IT-sektori ettevõtlusega. Arvestades avaliku
väljapaneku jooksul laekunud ettepanekuid ja Tartu Ülikooli otsust
rajada IT-keskus kesklinna, samuti Tartu Ülikooli poolt taotletavat
hoonestuse mahtu, mis tagaks normaalse õppe- ja teadustöö
toimumise kesklinnas, on IT-keskus realiseeritav vaid krundi Narva
mnt 10 ja Narva mnt 2b krundiosa kaasamisel ehitusalasse. Ülejõe
pargi pindala on ca 37 500 m2 millest väljakruntimisele kuulub 1621
m2, seega väheneb pargi pindala vähem, kui 5%.
Uueturu plats (park Vanemuise teatri ja Tartu Kaubamaja vahel).
Arvestades platsi tähtsust jalakäijate otsekulgevate liikumisteede
asukohana (ala diagonaalis ületavad jalgteed ühendavad olulisi
liikumise sihtmärke), planeeringu avaliku väljapaneku tulemusi ja
olukorda, kus haljasala hoonestamiseks puudub reaalne plaan,
loobub linn pargi hoonestamise kavast.
15
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Planeeringuala 191 ha
kogupindala
Sellest hetkel 38,8 ha 20,3%
haljasalad
Haljasalasid 35,8 ha 18,7%
planeeringulahenduse
realiseerumisel 36,4 ha 19,06%
avalikustamisel oleva
lahenduse järgi/pärast
avalikustamist
korrigeeritud
lahenduse järgi
Haljasalade 3,3 ha 1,6%
vähenemine
avalikustamisel oleva 2,4 ha 1,24%
lahenduse järgi/pärast
avalikustamist
korrigeeritud
lahenduse järgi
16
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Leian, et need kaks pargi ala, mis on Tartu Kaubamaja vahetus Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
läheduses, võiksid jääda edasi parkideks. Linnaruumi oleks vaja 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
3. Mari-Liis Posti selliseid rohealasid. Eriti just ajaloolise väärtusega Turu parki
20.10.2015 silmas pidades - Kaubamaja ja Poe tänava vaheline ala.
Tahan küsida, et mis jant uushoonete kõrguspiirangutega on Tartu Mitte arvestada. Tartu linn peab jätkuvalt oluliseks, et linn
linnas, et igale poole on ette nähtud maks 6 korrust. Kas Tartu tiheneb, ent selleks, et linnaruumiline tervik säilitaks Tartule omase
4. Tauno Talv kesklinna on tulevikus planeeritud lennujaam, et kõrgemad majad inimsõbraliku laadi on linnavolikogu kehtestamas ka vastavad
kujutavad sellele ohtu? Loen Tartu kodulehelt, et kesklinna piirangud. Üheks selliseks piiranguks on hoonete korruselisuse
20.10.2015 planeeringu üks eesmärkidest on kujundada sellest linna- ja reguleerimine. Analüüside tulemusena näeb linn, et kõrghooned
10.11.2015 regiooni ärikeskus. Kui praegu võib Tartu linna nimetada üheks oma olemuselt on sageli tänava aktiivse frondi nõudega vastuolus,
suureks külaks, oma olematu keskuse, amortiseerunud hoonete ja kuna kõrgem hoone vajab rohkem maapealseid tehnoruume,
veidrate Nõukogude ajal väljakujunenud liiklussõlmedega, siis parkimist ja tekitab muud nö jääkruumi, mis pigem muudab
käesoleva planeerigu elluviimise järel oleks minu arvates Tartu tänavaruumi ebameeldivaks ja vähendab turvatunnet. Lisaks
lihtsalt üks veel suurem küla. Et Tartut võiks nimetada keskuseks, eelnevale on kuue korruse puhul tegemist üldlevinud
on vaja siia meelitada suuremaid tarku ettevõtteid. Üheks väga traditsioonilise linnaruumi kõrgusega. Tegemist on kõrgusega, kus
oluliseks eelduseks on korralikud büroopinnad. Täna Tartus A inimene viimasel korrusel veel suhestub tänavaruumiga, lisaks
klassi pindu pole just ülearu palju, ning needki on pisikesed. Minu muule on tal võimalik silmside tänaval olevate inimestega. See
meelest vajaks Tartu rohkem kõrghoonestust, mis võimaldab omakorda panustab eelmainitud sotsiaalsesse läbikäimisesse.
pakkuda ka suurettevõtetele kompaktset pinnalahendust. Ka Kesklinna üldplaneeringuga kaetud alal on suurim lubatud korruselisus
visuaalse poole pealt vajaks linn seda. Praegune Tartu kesklinn kuni 6 korrust. Korruselisuse määramisel väljaspool vanalinna
(jättes välja kena vanalinnaosa) meenutab pigem vanuri suud, kus muinsuskaitseala tuleb eelnevale lisaks arvestada piirkonna üldist
turritab kaks hammast. Kõrgemaid maju ehitades on võimalik hoonestustihedust ja hoonete näitajaid - nende kõrgust ja laadi.
pakkuda odavamat kasuliku ruutmeetri hinda. Täna on Tartu Kuna olulisemate ja suuremat analüüsimist eeldatavate alade
pindade hinnad võrreldavad Tallinna omadega, samas (fikseeritud joonisel 2) juures viiakse läbi planeeringuvõistlused, on
valikuvõimalus on Tartus väiksem. Selline olukord tuleb kasuks võimalik, et sellistes piirkondades tekivad läbi võistluse ka
Tallinnale, kuhu kolitakse Eesti siseselt seetõttu meelsamini. kõrgemad hooneosad. Kõrgemad hooneosad on lubatud kuni 10 %
Sarnaselt jätkates, pole mõtet unistada Tartu keskuseks olemisest, hoone (stuse) ehitisalusest pinnast ning ei tohi ületada enam kui 2
seda eriti tulevikku silmas pidades. Lisaks, osaline põhjus, miks korrust üldplaneeringuga lubatud hoonestuse kõrguspiirangust
Tartu kesklinnas on niivõrd palju tühju krunte on ilmselt see, et (kuni 6 korrust). Ettepanekus on rõhutatud Tartu vanalinna
17
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
lubatud hoonemahud nendes kohtades on sedavõrd väikesed, kus väärtuslikkust. Kesklinna üldplaneeringu lahendus liigub samuti
hoone omahind kujuneb liiga kõrgeks. Lõppkokkuvõttes, ma sammhaaval samavõrd jätkusuutliku ja paindliku linna poole, mida
nõustun põhimõttega, et miljööväärtuslikel aladel ja eramute ajaloolised linnakoed on taotlenud. Analüüsides ajaloolisi
piirkonnas on hoonestuse kõrguspiiranguid vaja, kuid kesklinna linnaruume (nagu Tartu vanalinn) on selgelt tegemist madalate, aga
allesjäänud kruntidel võiks olla kehtestatud hoonestuse tihedate keskustega, kus kõrghoonetele kohta ei ole. Ainsad
alamkõrgused, mitte kõrguspiirangud. Kuid miks see asi on just ajaloolised kõrghooned on kirikud, eesmärgiga luua inimesele
vastupidi? Olen seisukohal, et Tartu kesklinnas võiks julgemalt aukartust, mitte pakkuda odavat ruutmeetri hinda. Kokkuvõtvalt
lubada rajada kõrgemat hoonestust. Näiteks Ülejõe parki ja nõustub linn, et Tartu kesklinn peab tõmbama ligi suuri tarku
Atlantise territooriumile peaks kindlasti midagi ehitama, kuid ettevõtteid ning toetama nende tegevust läbi sidusa linnaruumi.
kindlasti mitte seda täis ehitama ühtlase 6-korruselise See on ka kesklinna üldplaneeringu eesmärk ning nagu eelpool on
hoonefrondiga. See meenutaks kõrget labürinti, millel pole ei nägu selgitatud, aitavad vastavad piirangud seda eesmärki teenida.
ega tegu. Selline lahendus oleks justnagu Euroopa väikelinna
tüüpiline keskus, mis ei erineks neist kuidagi. Selle asemel võiks
rajada sinna näiteks 2x vähendatud New Yorgis terroristide poolt
hävitatud WTC kahe kõrgema torni koopia (väliselt). Tornid võiksid
olla paigutatud Reakoja platsi ja Raatuse tänava joonele, üks ühele
ja teine teisele poolele. Hoonete põhjapindala on ca 60 x 60m ja
kahe torni kasulik pind kokku umbes 340 000m2. Lisaks peaks
rajama sinna kvartalisse suurema parkimismaja. Näiteks Narva
mnt äärde Raatuse tänavast kuni Fortuuna tänavani, võibolla isegi
jõeni, milles jätkuks parkimiskohti lisaks tornide kasutajatele ka
linna külalistele. Atlantise hoone tuleks lammutada, see võiks
kolida ühe torni tippu. Ühte torni võiks kasutada elamispindadena
ja teist äripindadena. Ülejäänud pargi põhjaosa kuni TÜ-ni võiks
jääda kasutusele pargina, mille keskel on kuni kahe korruseline
klaasgaleriiga kaubatänav kohvikute ja firmapoodidega. Idee võib
tunduda liiga julge, kuid selline lahendus püüaks kindlasti
tähelepanu kogu maailmas ja seda hoonekompleksi tuldaks kaema
ka kaugemalt.
18
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Üldplaneeringust torkab kohe häirivalt silma see, et taaskord Mitte arvestada. Tartu linn peab jätkuvalt oluliseks, et linn tiheneb,
keskendutakse ainult madalate, maksimaalselt 4-5 korruseliste ent selleks, et linnaruumiline tervik säilitaks Tartule omase
5. Kuno Kasak hoonete ehitamisse. Mujal maailmas sh isegi meie oma pealinnas inimsõbraliku laadi on linnavolikogu kehtestamas ka vastavad
väärtustatakse kesklinnas olevaid krunte ning püütakse ikkagi piirangud. Üheks selliseks piiranguks on hoonete korruselisuse
21.10.2015 võimalikult efektiivselt maad kasutada ning rajatakse ikkagi reguleerimine. Analüüside tulemusena näeb linn, et kõrghooned
kõrghooneid. Miks ollakse jätkuvalt Tartus arvamusel, et oma olemuselt on sageli tänava aktiivse frondi nõudega vastuolus,
kõrghooned on halvad, kuid tuhandetel ruutmeetritel laiuvad kuna kõrgem hoone vajab rohkem maapealseid tehnoruume,
madalad hoone on erakordselt hea lahendus? Ja kuna need parkimist ja tekitab muud nö jääkruumi, mis pigem muudab
madalad hooned võtavad ülisuure pindala peab funktsionaalsuse tänavaruumi ebameeldivaks ja vähendab turvatunnet. Lisaks
tagamiseks minema pargialade kallale... Plasku ja Tigutorn on head eelnevale on kuue korruse puhul tegemist üldlevinud
näited, et saab ka teisiti! traditsioonilise linnaruumi kõrgusega. Tegemist on kõrgusega, kus
inimene viimasel korrusel veel suhestub tänavaruumiga, lisaks
muule on tal võimalik silmside tänaval olevate inimestega. See
omakorda panustab eelmainitud sotsiaalsesse läbikäimisesse.
Kesklinna üldplaneeringuga kaetud alal on suurim lubatud
korruselisus kuni 6 korrust. Korruselisuse määramisel väljaspool
vanalinna muinsuskaitseala tuleb eelnevale lisaks arvestada
piirkonna üldist hoonestustihedust ja hoonete näitajaid - nende
kõrgust ja laadi. Kuna olulisemate ja suuremat analüüsimist
eeldatavate alade (fikseeritud joonisel 2) juures viiakse läbi
planeeringuvõistlused, on võimalik, et sellistes piirkondades tekivad
läbi võistluse ka kõrgemad hooneosad. Kõrgemad hooneosad on
lubatud kuni 10 % hoone (stuse) ehitisalusest pinnast ning ei tohi
ületada enam kui 2 korrust üldplaneeringuga lubatud hoonestuse
kõrguspiirangust (kuni 6 korrust).
Ei poolda hoonete ehitamist olemasolevatele haljasaladele. Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Kõrghaljastusega rohealasid võiks olla rohkem; pigem võiks 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
6. Epp Moks mõelda nende paremale kasutamisele - välilavad, pinkide parem
paigutus (et ei peaks ainult kõrvuti istuma), rohkem
19
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
21.10.2015 sportimisvõimalusi jne
20
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Suurlinnad on aru saanud, et pargid on linna üks parimaid kohti, Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
seega on taunitav muuta meie ilus Emajõe äärne ala tiheda 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
7. Kadri Rohtmets hoonestusega äripindadeks. Tartu on nii väike linn, et ei ole mitte
21.10.2015 mingit probleemi teha ärihooneid kuhugi mujale.
1. Tartu oli, on ja jääb Euroopa mõistes väikelinnaks. Sest lähtuvalt 1. Mitte arvestada. Vt. seisukoht ja selgitus nr 2.
on city`tamine kohatu. Kesklinna tihendamise eesmärgil haljastuse 2. Mitte arvestada. Riigimaja asukohavalikul on lähtutud selle heast
8. Mart Sonn kaotamine on vale. Säilitada Holmi park, Vanemuise ja Kaubamaja kättesaadavusest elanikele, hoone mahust tulenevast maa-ala
21.10.2015 vaheline haljasala, Küüni-Poe-Vabaduse -Uueturu haljasala. suurusest, parkimisküsimuste lahendamise võimalustest ja
2. Riigimaja võiks asuda Narva-Fortuuna-Põik-Raatuse kvartalis. maaomandist. Kõik nimetatud aspektid kaaluvad asukohavalikul
3. Vabaduse-Uueturu-Ülikooli-Jakobi-Lai vaheline ala autovabaks. üles ettepanekus esitatud kvartali.
4. Parkimismaja Magistri-Vabaduse pst. vahele küsitav. 3. Mitte arvestada. Suures osas on nimetatud ala jalakäijate
5. Küütri tn. pikendus (hotell Londoni teenindamiseks) läbi eelistusega ala, kus sõidukite sissepääs on reguleeritud. Kogu ala
raamatukogu hoone 1.korruse Vabaduse pst.-ni. osas aga on planeeringuga ette näinud parkimisvõimaluste
vähendamine vanalinna tänavatel ja suurendanud jalakäijatele
mõeldud alasid. Kogu kesklinna autovabaks muutmine ei
võimaldaks juurdepääsu asutustele, ei võimaldaks teenindada
kaubandus- ja toitlustusettevõtteid ja takistaks juurdepääsu
elanikele. Linn leiab ka, et Tartu suuruses linnas ei ole jalakäijate
koormus selline, kus oleks vaja niivõrd suure ala jätmise
autovabaks.
4. Selgitus. Parkimismaja on vajalik vanalinnas tänavatelt
likvideeritavate parkimiskohtade kompenseerimiseks ja täiendavate
parkimisvõimaluste pakkumiseks, mis tagab juurdepääsu asutustele
ja elavdab vanalinna.
5. Mitte arvestada. Muinsuskaitse alal taotletakse ajaloolise
arhitektuuripärandi säilitamist ja taastamist. Ajalooliselt pole selles
kohas tänavat olnud.
21
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
6. Jakobi-Tähtvere-Kroonuaia-Baeri ristmiku äärde hooneid mitte 6. Mitte arvestada. Hoonestus tuleb projekteerida selliselt, et
rajada, et vältida „pimeda” ristmiku teket (valgusfoor asja ei säiliksid nähtavuskoridorid, täiendavalt reguleeritakse liiklus ka
lahenda). valgusfoori jm liiklustehniliste vahenditega.
7. Liivi 4.(arhiiv) kortermaja rajamine on küsitav, vähese valguse 7. Arvestada. J. Liivi 4 hoone ei ole määratletud kortermajana ega
ning parkimiskohtade puuduse tõttu. Riigimaja oleks samuti riigimajana.
parkimisprobleemide tõttu küsitav. 8. Mitte arvestada. Nimetatud kvartalis paikneb väga erinevaid
8. Rajada Raeplats-Rüütli-Küütri- Magistri vahelisele alale asutusi, nende seas ka kultuurikvartalile omaseid ( K. Mäe stuudio,
kultuurikvartal. raamatupood jne) kuid homogeense, vaid kultuuriasutustele
mõeldud kvartali kujundamine ei oleks vanalinna teenindusasutuste
mitmekesisuse tagamise eesmärki silmas pidades siiski mõistlik.
9. Keskkatlamaja kvartalisse võiks rajada linnahalli (Arena). 9. Mitte arvestada. Linn eelistab sellel maa-alal
segafunktsioonidega hoonestust, koht linnahallile on reserveeritud
Raadil, kus on piisavalt maad nii halli kui parkimisalade ehitamiseks.
10. Bussijaam viia Rongijaama (Vaksali tn.). 10. Arvestada osaliselt. Elanike seas läbiviidud küsitlus ja uuring
Haldusreformi tulevik ja tulemused pole selged. Võib juhtuda, et selgitas välja, et linlased eelistavad bussijaama asukohana
selle käigus linna ja maakonna piirid ei jää nii rangeks. Linna kesklinna. Ühendus bussijaama ja raudteejaama vahel vajab
elanike arvu kas pole reaalne. IT -ajastul vajadus büroode ja parandamist.
kontorite järele hoopis väheneb, mitte ei suurene. Arvestada kaldapromenaadi osas.
Et tuua linlased Emajõe äärde, selleks rajada mõlemale poole jõge
kaldapromenaadid Kvissentalist Ihasteni.
22
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
MTÜ Korp! Sakala Vilistlaskogu teeb ettepaneku tänasele Mitte arvestada. J. Kuperjanovi tänav Pepleri tänavast kuni J.
aadressile Veski tn 42 kinnistule kavandava kahest ehitisest Kuperjanovi 18a kolmekordse hooneni on välja kujunenud
9. MTÜ Korp! Sakala neljakorruselise ehitise korruselisuse vähendamist kolmele aegamööda terviklikuks kogumiks. Ühtse tänava loomise eesmärgil
Vilistlaskogu korrusele. on oluline jätkata selles lõigus sama kõrgete hoonete kavandamist.
22.10.2015 1. Planeeringu kohaselt on kavandatud uue kesklinna Antud lõigule on iseloomulikud esimese vabariigi aegsed
üldplaneeringu järgi Veski ja Kuperjanovi tänava nurgale (Veski tn kivihooned, mida on täiendatud sõjajärgsel perioodil neljakordsete
42) 3 ja 4-korruseliste ehitiste ehitusõigusega hooned. Korp! kivihoonetega. Eranditeks on amortiseeruv J. Kuperjanovi 7, mis on
Sakala konvendihoone on kinnismälestis ja seega riikliku kaitse senimaani püsinud ning J. Kuperjanovi 18a ja J. Kuperjanovi 16, mis
all.1 Korp! Sakala hinnangul tuleb arvestada muinsuskaitseseaduse on kolmekordsed hooned. Samas on kaks viimast kõrguslikult
§ 25 lõikega 3, mille alusel on kinnismälestise kaitsevöönd 50 m tänases mõistes neljakordsed hooned. Eesmärgiga tagada ühtse
ehk 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist kõrgusega hoonefront tuleb lubada 4-kordsete hoonete rajamine J.
arvates. Mõõtmistulemusena on kavandatavad ehitised lähemal Kuperjanovi tn 7 kinnistul ja Veski tn 42 Kuperjanovi tn poolses
kui 50 meetrit. Korp! Sakala hinnangul osas. Hoonefrondi kõrguse kujundamise aluseks ei saa ka võtta
on kavandatav planeeringujärgne 4-korruseline hoone liiga kõrge praegust ERM-i hoonest, kuna see moodustab tagasiastega
ja teeb ettepaneku vähendada hoone korruselisust 3-le korrusele. lahushoonena iseseisva arhitektuurse elemendi.
Seejärel ei mõjutaks kinnismälestise vaadeldavust niivõrd Traditsiooniliselt on hoonestuse kõrgus peatänavatel kõrgem kui
Kuperjanovi tänavalt kui seda oleks planeeringujärgne lahendus. kõrvaltänavatel ning olukorras kus hoone paikneb nurgakinnistul,
2. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 25 lg 7 p 2 alusel ei või siis määratakse kõrgus peatänava järgi. Vastasel juhul tekib
kinnismälestise vaadeldavust sulgeda, mis aga Kuperjanovi hoonefronti kummaline kõrguslik erand. Lisaks on levinud praktika
tänavalt vaadeldes kaoks. Juhime tähelepanu ka ajalooliselt tänavate ristumisi enam esile tuua kõrgemate hoonetega, luues nii
väljakujunenud hoonestuslaadile. Kuperjanovi ja Veski tänava linnaehituslikke aktsente.
ristmiku praegune hoonestus on maksimaalselt 2-kordne, v.a Veski Linn on seisukohal, et kinnismälestise vaadeldavus säilib
tn 69 hoone, mis on kolmekordne. Samuti on välja kujunenud sealt linnakeskkonnas, mida iseloomustab muuhulgas tänavafrontide
edasi kolmekordsed hoonestused 2-korruseliste vahel, kuid ei hoonestamine, samaväärselt nii 3 kui 4 korruselise hoone
esine neljakordseid hooneid. püstitamise korral ja eespool toodud linnaehituslikel kaalutlustel
3. Hoonestuslaad hõlmab olemasolevate ehitiste olulised jääb linn senise planeeringulahenduse juurde.
tunnused, milleks on kasutusotstarbe, hoonete kõrguse ja mahu,
kinnistute täisehitusprotsendi, ehitiste paiknemise kinnistutel, ja
seda, kas tegemist on sidus- või hajali ehitistega, ehitiste vahelised
23
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
vahemaad jne.
4. Korp! Sakala leiab, et tuleb käsitleda neid tunnuseid, mis
ümbruskonna muljet konkreetsel juhul kujundavad. See, mis
hoonestuslaadi iseloomustab, sõltub ka piirkonna ulatusest.
Aluseks tuleb võtta tegelikkuses eksisteeriv olukord ja oleks ekslik
lähtuda Kuperjanovi tn 5a 4-korruselise hoone korruselisusest,
sest see ei kuuluks antud hoonestuslaadi. Kuperjanovi tn 5a
(hoone oli vähemalt 1947.a seisuga 3-kordne) kõrval on aga
viilkatusega ühekordne ja kahekordne hoone
aadressiga Kuperjanovi 5//7. Antud hoonestuslaadi ja -piirkonda
iseloomustavad seega kuni 3-korruselised hooned.
5. Korp! Sakala lisab, et Veski tänav on ka olulisem piirkonna mulje
kujundaja kui Kuperjanovi tänav käsitletavas Kuperjanovi-Kastani
ristmiku piirkonnas. Piirkonna mulje kujundaja on ta ka ajalooliselt
olnud. Kuigi Kuperjanovi tänav on pikk, ulatudes Pepleri tänavast
Vaksali tänavani, on see kõnealuses piirkonnas siiski märksa lühem
kui Veski tänav. Eelnevast tulenevalt oleks Linna võimaliku
piirkonna määratlemisel Kuperjanovi tänava ehitistele ekslik, kuna
need ei
moodusta Veski tn 69 kinnistuga üht piirkonda.
6. Korp! Sakala leiab, et erandid kas Kuperjanovi tn 5a või isegi
Kuperjanovi tn 20 näitel, ei muuda veel piirkonna hoonestuslaadi
üldmuljet, sest määravaks tuleb pidada, et kõrvalekalle ei ole
piirkonda kujundava iseloomuga ja mõjub erandina, tervikut
kahjustavalt, kui planeerida Veski tn 42 hoonestusalale
neljakorruselisele hoone. Ennetavalt väidab korp! Sakala, et
Kuperjanovi tn 20 tänava vastaskülge ei saa ehituskõrguse
määramisel arvesse võtta, sest Kuperjanovi tn katkestab Veski tn
42 poole jääva piirkonna ja hoonestuslaadi. Kuperjanovi tn 20
24
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
hoonest tahapoole jäävad hrutšovka tüüpi elamud, mis on
neljakordsed ja eespool Kuperjanovi tn 20 neid ei jää.
7. Isegi kui eeldada, et Linna arvates sobib planeeritav 4-
korruseline hoone Veski tn 42 kinnistule, on see põhjendamatu,
sest planeeritava hoone ehituskõrgus ja korruselisus peaks olema
siiski kolmekordne ning järgima praeguse ERM Näitustemaja
hoone kõrgust, mis sobib paremini maksimaalseks
hoonekõrguseks ning mingit sisulist vajadust ja põhjust senise
hoonestuslaadi ebamõistlikult kõrgeks ehitamiseks (4-kordseks) ei
ole.
8. Veski tn 69 omaniku huvi piisavale kultuurimälestise vaatele on
antud juhul kaalukam kui seni tühjalt seisnud maatüki omandanud
või omandis oleva isiku huvi maatükk võimalikult suures ulatuses
hoonestada. Korp! Sakala ei ole vastu hoonestamisele, kuid on
vastu 4-korruselise hoonestusõiguse andmisega.
25
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Linnaplaanid näitavad ilmekalt südalinna loomuliku linnastruktuuri
sajandite pikkust arenemist ning järsku katkemist peale II
10. A.-T. Merisalu maailmasõda. Selle katkemise negatiivsed järelmid on veel
23.10.2015 tänapäeva linnastruktuuris tunda. Üks praeguse planeeringu
peamistest eesmärkidest peakski olema hävinud südalinna
loomuliku struktuuri taastamine ja uuesti mõtestamine.
Tänavate ja liikumiskoridoride perspektiivi võiks vaadelda pikemas
perspektiivis kui ainult 2030. aastani ning paigutada selgemalt
ülelinnalisse skeemi.
Kuna praegu menetletava Tartu kesklinna üldplaneeringu
koostamisel ei ole vana südalinna äritänavate ega väärtuslikuma
hoonestuse ajaloolise arengu kohta tehtud korralikku analüüsi ega
kokkuvõtet, ei järgi planeering piisavalt linna ajaloolist
arenguloogikat ega järjepidevust. Kuigi seda seletuskirja sõnades
mõnes kohas väidetakse.
Kõige rohkem tähelepanu ja pieteeditunnet vajavad planeeringus
seega kvartalid Uueturu 2 ja Ülejõe 3.
Praegune planeering on selles osas tehtud justkui "tühjalt lehelt",
nagu uut linna planeerides. Eelmine linnaarhitekt Tiit Sild tegi ära
tänuväärse töö südalinna ajaloolise ja tänapäeva tänavavõrgu ning
hoonestuse võrdlemisel (kuigi paljude tema järeldustega ei pruugi
nõustuda), aga seda tööd pole planeeringu ettevalmistamisel
kasutatud. Praegu on võimalik veel uus asjakohane analüüs
koostada ja planeeringut korrigeerida nii järjepidevuse printsiipi
kui pikemat arenguperspektiivi silmas pidades. Ka siinkirjutaja võib
selles osas abiks olla.
Järjepidevuse printsiipi silmas pidades on XX saj lõpus/XXI sajandil
heade tulemustega juba rekonstrueeritud paljude Euroopa
(eelkõige Saksamaa) linnade II maailmasõjas hävinud keskusi.
26
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
19.11.2015 Kirja manuses skeem südalinna tähtsamate kvartalite Arvestada. Planeeringuga kavandatakse taastada ajalooline Kauba
planeerimisettepanekuga. Selle kontseptsiooni järgi saab tänav, mis lahutab pargialale kavandatava hoonestuse kaheks.
taastada südalinna hoonestuse ja panoraamvaate järjepidevuse Hoonestus on kavandatud nelja korrusega.
Emajõe ääres. Kogu kesklinna üldmulje muutub taas tunduvalt
linlikumaks, samas jääb inimlike mastaapide piiridesse:
Keskpark/kultuurihoone. Vallikraavi tn pikendus (endine Kauba
tn) muuta jalakäigualaks, mis ulatuks kuni Emajõeni.
Kultuurihoone jagada kaheks eraldi ehitiseks. Et säiluks enamus
senisest kompaktsest keskpargist, ei tohiks Vabaduse pst äärde
kavandatav kultuurihoone Uueturu-Vallikraavi pikenduse
vahel tungida sügavale parki sisse, vaid ainult ääristama Vabaduse
pst perimeetrit. Hoone võiks järgida seal kuni 1944-45.a asunud
hoonestuse kõrgust - (varasemad 3-4 korrust = tänapäeva 4-5
korrust), fassaad olla liigendatud kuni 1944 kinnistupiire silmas
pidades. Endise Kaubahoovi kohale saab paigutada laiema ja
madalama mahu.
Holmi kvartal ja kergliiklussõlm. Arvestada. Planeeringus kajastada, kavandada (täiendav)
Olen olnud Holmi kvartali uue - järjepidevusel põhineva kergliiklussild kesklinna ja Holmi kvartali ühendamiseks,
kontseptsiooni ja kergliiklussilla idee algataja ja propageerija 2010. konkreetset asukohta mitte anda.
aastast alates, sh ettepanekud ja põhjendused 2013
üldplaneeringu arutelu ajal.
Mul on heameel, et tänaseks on seda toetama asunud paljud
tartlased, nende seas liikluse- ja arhitektuurispetsialistid
(kergliikluskomisjon, MASS, liiklejate koda, Artes Terrae jt).
Kui Holmi ja Uueturu kvartal planeeritakse esitatud skeemile
vastavalt, tekib südalinna täiesti uue kvaliteediga kergliikluse
fookus. Samuti tekib põnev uus arhitektuur, kui Holmi tänavast
vasakule saab püstitada kaks teravnurkse lahendusega hoonet, mis
oluliselt südalinna hoonestuspilti rikastavad. Eriti oluline on
27
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
teravnurkse nurgalahenduse taastamine endise hotelli Jakor
asukohas.
Kaubamaja/Vanemuise haljasala. Soovitaksin jätta see ala esialgu Arvestada.
hoonestamata. Tegu on väga olulise tuumikalaga. Ma ei näe neid
arendajaid, kellel oleks selle kvartali jaoks piisavalt kandev idee
ning raha ja huvi kõrgetasemelise teostuse jaoks.
Liiklusmüra haljasalal saaks vähendada, kui kavandatava linnaliini
busside terminali (ehk ühtse kujundusega peatuste rivi) taha
paigaldada klaassein, nagu on tehtud Tallinnas Vabaduse väljakul.
See kvartal võikski toimida uue peaväljaku/skväärina. Inimestele
on olulised ka sealsed liikumisdiagonaalid (üks diagonaalidest
asendab kinni ehitatud endist Promenaadi tänava suunda - koos
Barclay platsi diagonaaliga).
Raatuse tänava algus. MASS soovitab see kahelt poolt Mitte arvestada. Sõjapurustuste tagajärjel ja jõe kallaste
hoonestada. haljastamisel on kujunenud uus linnaehituslik situatsioon, kus
Kui Raatuse tänava alguse põhjakülje võimalikku hoonestamist ajaloolise hoonestuskeskkonna üks-ühene koopiana taastamine ei
kaaluda, võiks lähtuda sõjaeelsest ehitusjoonest ning fassaadide ole põhjendatud. Linn kavandab Holmi kvartali hoonestamist
liigendamisel endistest kinnistupiiridest. Olen nõus, et see teema arvestades Holmi tänava markeerimise vajadust ja jõeäärse
muutub aktuaalseks siis, kui senised tühjad hoonestusalad hoonestuse mahte ning ajaloolist ehitusjoont. Kuid arvestades
südalinnas on enamuses täidetud. Narva mnt ühiselamute, Tartu Ülikooli IT majaga kaasnevat
Minu puht-subjektiivne arvamus on, et Raatuse tänava jalakäijate koormust ja Fortuuna kvartalisse kavandatud elanikele
alguses võiks tulevikus ette näha endise Bellevue ärihoone ja veel puhkeala tagamise vajadust, ei kavanda linn Ülejõe pargi
kahe punastest tellistest ajaloolise fassaadi taastamise. See oleks hoonestamist Raatuse t poolsel küljel.
vajalik raeplatsi sihi korrektseks lõpetamiseks, ajaloolise
järjepidevuse tugevdamiseks, Raekoja plats-Raatuse tn telje
üldiseks elavdamiseks. Samuti annaks võimaluse linna
reklaamimiseks, kuna ajalooline rekonstrueerimine on jätkuvalt
populaarne teema. Oleks ka teatud kompensatsioon Kivisilla ja
Kaubahoovi taastamisest loobumiseks. Bellevue ärihoone kohta on
28
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
LV arhiivis korralikud joonised, mille on koostanud 1933.a
äriruumide ümberehitamiseks Nikolai Kusmin. Raatuse 49
on hiljuti valminud julgustav näide sajandivanuse puhasvuuk-
tellismaja ajaloolisest rekonstrueerimisest.
Käesolevaga palun linnavalitsusel kaaluda veel mõningaid
täiendavaid seisukohti ja ettepanekuid:
-Veelkord põhjalikult tutvuda 1995.a südalinna Selgitus. Linn ei kavanda väljaspool vanalinna muinsuskaitseala
detailplaneeringuga (Martti Preem) ja selle aluseks olnud 1992.a ajaloolise linnaruumi koopiana taastamist kuna linnaehituslik
muinsuskaitse eritingimustega (Udo Tiirmaa) ning analüüsida
situatsioon vanalinna ümbruses on täielikult muutunud ja linna
nendes pakutud ideid. Samuti selgelt põhjendada nüüd
elanike arv on kasvanud ligikaudu poole võrra.
kavandatavaid muudatusi võrreldes nende dokumentide
seisukohtadega.
Arvestada ja sätestada vastav nõue planeeringus.
-Reeglina mitte ette näha planeeringu territooriumil alla 3-
korruselisi hooneid, kuna see oleks kesklinna maaressursi
ebaotstarbekas kasutamine (vaadata üle korruselisus nt Lille, Pikk Mitte arvestada. Linn ei kavanda ühtselt välja kujunenud
tn jm). väikeelamute piirkonna asendamist korterelamutega,
juurdeehitused on võimalikud keskkonda sobivas mahus. Kesklinna
-Kivi-Roosi-Mäe tn väikeelamute piirkonnas lubada eramajade arengukavaga antud mahud eluruumide jaoks on täidetud mujal
ümberehitamist-asendamist väikeste korterelamutega. Näha ette kesklinna planeeringualal.
võimalus selle piirkonna järk-järguliseks muutmiseks väike-
korterelamute piirkonnaks. Eesmärk: kesklinna maaressursi Mitte arvestada. Maa-aluse parkla ekspluatatsioon, on arvestades
otstarbekam kasutamine ja asustustiheduse tõstmine. kõrget pinnaseveetaset kallis ja seega ei ole jätkusuutlik.
-Magistri tn parkimismaja asemel rajada 1-2 korruseline maa- Muinsuskaitse eritingimused võimaldavad ala hoonestamist, linn
alune parkla (kui konkreetse asukoha ja vanalinna üldised peab ka oluliseks Magistri tänava elavdamist hoone esimesele
geoloogilised tingimused seda võimaldavad) + säilitada olemasolev korrusele kaubandus-, toitlustusfunktsioonide võimaldamise näol.
maapealne parkimiskord.
-Vanalinnas kaotada parkimine ja laiendada kõnniteid ainult Mitte arvestada. Linna seisukohalt on valitud lõigud parkimise
29
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Ülikooli tänaval lõigus Vallikraavi-Küütri (v.a. raekoja tagune), keelustamiseks põhjendatud ja elavdavad vanalinna külastamist.
samuti Lossi tänaval. Teistel vanalinna tänavalõikudel puudub
parkimise likvideerimiseks vajadus. Juhin tähelepanu, et parkimise
kaotamist Ülikooli tn lõigus Lossi-Küütri nägi ette juba 1995.a
planeering.
-Küütri tänava läbimurre (kangialuse rajamine) Magistri tänavale Mitte arvestada. Muinsuskaitse alal taotletakse ajaloolise
kergliiklejate jaoks läbi praeguse raamatukogu hoone. arhitektuuripärandi säilitamist ja taastamist. Ajalooliselt pole selles
kohas tänavat olnud.
-Reserveerida maa Lai tänaval Vabaduse pst ristmiku ees tänavale Selgitus. Antud küsimus ei ole lahendatav üldplaneeringuga.
autode lisa-parempöörde raja jaoks. Vastasel korral (praegune
olukord) ummistavad parempööret ootavad autod tänava ning
takistavad pääsu Vabadussillale. Lisatud skeem 1 lehel.
30
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Vaadates Tartu kesklinna uue üldplaneeringu kava, teeb kohaliku Arvestada, Ülikooli tänaval taastatakse osaliselt parkimine.
elanikuna tõsist muret parkimise keelamine Ülikooli tänavas ning
11. Erlend Aav, Kädi ka alternatiivi puudumine elukoha juures.
Kikkas Uue planeeringu puhul jäävad enamus võimalusi sadade meetrite
26.10.2015 kaugusele. Teades aga üsna täpselt viimase 15.a. reaalset
situatsiooni, julgen arvata, et uued olemasolevad parklad saavad
olema veelgi hõivatumad kui nad on olnud siiani ja need ei
lahenda meie muret.
Infoks, et Ülikooli 5 arenduse käigus (2003-2004.a.), ei
võimaldatud kohalikel elanikel hakata kasutama ka Küüni 3/5 ehk
LV hoovis mõeldud parkimise kohti. Samas selline ettepanek sai
tehtud kahe eluaseme pinna poolt, leevendamaks siis parkimise
koormust tänaval ning võimaldamaks LV teenida tasulise parkimise
alas parkijatelt tänaval.
Antud juhul on siis tõusetunud küsimus, et kas ja kuidas on uue
planeeringu puhul mõeldud kohalike elanike sõiduki parkimise
lahenduse peale?
Olen täiesti nõus, et kesklinna hakatakse maju ehitama ja et Arvestada.
seoses sellega koondatakse enamusele elanikele vajalikud
12. Helve Liiv asutused ka kesklinna. Mina hoonestaks muidugi ka selle mõttetu
26.10.2015 ja vähekasutatud pargi, mis jääb füüsikute ja Atlantise vahele jõe
äärde. See on ainult mõnele läbikäigu teeks. Tartus on nn rohelisi
kopse küll ja küll! Aga maaliini bussijaam ja avaturg peavad jääma
ikka südalinna!
Palun täpsustada, miks on planeerigu kaardil Kivi 25 külge uus Arvestada. Hoonestus kavandada lahushoonena 10 m Kivi 25
maja märgitud? Kivi 25 majal on küljel rõdud ja kõrval TÜ majast.
13. Ingrid Hunt ühiselamu parkla.
26.10.2015
31
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Kuna arutelult osaleda ei saa, siis tahaksin juhtida tähelepanu Arvestada. Planeeringu mahuline visualiseering ei kajastanud
mõningatele asjadele. Nimelt tunduvad antud mahud Fortuuna hoonestuse liigendatust vaid näitas hoonestuse üldpõhimõtteid.
14. Martin Murusalu kvartalis ning Atlantise juures liialt suured. Eeldan, et tegemist on Hoonestuse liigendatus on kajastunud planeeringu dokumentides,
26.10.2015 lihtsalt mahulise analüüsiga, kuid hea linnakeskkonna loomiseks nimetatud jalakäigukiired ja -suunad on kajastatud planeeringus.
võiks juba üldplaneeringut koostades ette näha näiteks Atlantise ja Vabaduse pst on kavas autodele (osaliselt) sulgeda
fortuuna kvartalis jalakäijate alad. Ehk siis kvartali siseselt võiks nädalavahetustel.
olla eri kõrgustega väiksemad mahud (põhjaküljel siis kõrgemad ja
lõunaküljel madalamad), mille vahel paiknevad jalakäijate tänavad,
koos väikeste kivi või rohuplatside ning puude ja põõsastega.
Antud ruum peaks olema funktsionaalne ja kasutatav ööpäev läbi,
ehk piirkonnas peaksid olema nii, elu-, büroo- kui äripinnad. Võiks
ka tähelepanu juhtida autode kesklinnast eemale juhtimisele
parkimismajade ja maa-aluste parklate rajamise teel. Ideaalis võiks
näiteks vabaduse puiestee uueturu ristmikust kuni Gildi tänavani
olla jalakäijate ala, või siis väga väikese liiklusega ala, kus
jalakäijatel on eesõigus, antud lahendus ühendaks jõeäärse ala
paremini kesklinnaga. See vajaks muidugi suuremat analüüsi ja
ilmselt ka mitmete ristmikute ümbervaatamist.
Samuti on murekoht Tasku keskuse ja sadamateatri tagune ala,
mille jõepoolne külg asub põhjaküljes ja vajaks paremat analüüsi
kuidas see piirkond rohkem inim- ja ärisõbralikuks muuta. Kindlasti
tuleks luua antud hoone mahtude vahele vihud või tänavad, kust
oleks võimalik päikesevalgusel antud piirkonnale ligi pääseda.
Kokkuvõtvalt, rohkem inimeste ja vähem autokeskset keskkonda.
Hetkel tundub, et on jälgitud vastupidist tendentsi. Heaks näiteks
võib tuua New Yorki, kus Time square broadway tänava lõik
muudeti alguses lihtsate vahenditega jalakäijate alaks ning nüüd
tehakse see lõplikult jalakäijate keskseks alaks, kuna rahvas hakkas
seda kasutama, poodide käibed kasvasid meeletult ning üleüldine
32
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
keskkond muutus meeldivamaks.
33
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
1. Ülejõe kvartalid on liiga suured. Näiteks Holmi ja Kauba tänava 1. Arvestada. Näha ette Kauba ja Holmi tänavate avanemine
kaotamine on üpris läbimõtlemata plaan. Ka Fortuuna tänava hoonestuse vahel, Fortuuna kvartalis täpsustada jalgtee ala.
15. Mart Moppel äärsed kvartalid on linna poolt väiksemate tänavatega liigendama.
29.10.2015 Kvartalisiseste läbikäikude rajamaist ei saa jätta arendajate
hooleks, sest siis luuakse ainult tõkkepuudega parklatänavad ja
linna avaliku, suletud ruumi suhe muutub elanikele
ebameeldivamas suunas.
2. Holmi silla planeerimata jätmine on ülejõevaenulik tegu! 2. Arvestada. Planeeringus kajastada kavandada (täiendav)
Õigupoolest on see planeering Ülejõe suhtes getostav tervenisti. kergliiklussild kesklinna ja Holmi kvartali ühendamiseks,
Kuidas muidu seletada asjaolu, et kesklinnas on majade kõrgus konkreetset asukohta mitte anda.
valdavalt 5 korrust, Ülejõe tänavateta hiigelkvartalitesse on
ilmunud 6 korrust?
Planeering tundub üsnagi mõistlik, va mõned agad. Esiteks vahetu Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
jõeäärne roheline haljasriba peab säilima, sest just see elavdab 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
16. Keit Mõisavald kesklinna (vrd halb ligipääs mujal või täisehitatud jõeäär alates
30.10.2015 Taskust). Teiseks on vaid poole pargi säilitamine Kaubamaja kõrval
jabur, vaevalt lapsevanemad soovivad oma võsukesi suurhoonete
vahele mänguaega viia, pigem eelistaksid nad parki, kuid nii väiksel
maa-alal ei saa enam pargist rääkida. Tuleks kas loobuda
planeeritavast suurehitisest või selle mõõte vähendada, mõlemal
juhul korrastada ülejäänud park. Seeläbi meelitataks inimesi (eriti
peresid) kesklinna keskmesse, mitte ei tõrjuta neid sealt eemale.
Samuti võiks säilitada väikese roheala Kaubamaja ja Vanemuise
vahel, mis tagab vägagi märkimisväärse vaate teatrile mäe otsas.
Sellest pargist saaks väga atraktiivse puhkekoha kesklinnas
shoppajale või teatrikülastajale. Tartu nišš ongi tema hubasus,
kaunidus ja rohelus, kui me ehitame kesklinna liialt täis, kaob see
võlu ja meil on lihtsalt Tallinn nr 2.
34
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
1. Mitte hoonestada kaubamaja ja Vanemuise vahelist haljasala, 1. Arvestada
jätta see avalikku kasutusse (kaardil 4-5). Teater Vanemuine omab 2. Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta
17. Jaan Vaiksaar ka visuaalset väljanägemist. Ehitis varjaks vaate teatrile kui lk 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
31.10.2015 vaatamisväärsusele. Teater on kunst seest ja väljast. (arutelul
kõlanud väide, et selle ehitisega ei piirata teatrikülastajate vaadet
linnale on muidugi nali, kuid katuste kõrgusjoon kaubamajast
võimaldab ehitada Vanemuise sissepääsuni seda vaadet
kahjustamata.)
2. Poe tn - Vabaduse tn. parki hooneid mitte planeerida (kaardil
ala 2-4). Kaotaksime avalikkus kasutuses olevat linnaruumi ja
rohelust. Hakid lahkuvad siis kui puud istutada uuesti.
3. Alale (kaardil ala 2-4) planeeritud raamatukogu näha ette 3. Mitte arvestada. Linn on seisukohal, et raamatukogu peab
ehitada Holmi parki üldkasutatavale maale. Arutelul mainitud asuma vanalinnas või selle piiril, peamise jalakäijate tuiksoone
riigiasutused planeeringuala (töötukassa, jne.) kliendid ei ole ainult lähedal ja olema seega kättesaadav eelkõige jalakäijale mitte
jalakäivad kesklinnas elavad kodanikud. Nimetatud asutused niivõrd autoga tulijale. Holmi kvartal on Narva mnt, kui
vajavad rohket parklapinda. Raamatukogu puhul on tegemist magistraaltänava kõrval, mis tagab sinna kavandatava Riigimaja hea
valdavalt oma päevategevust planeeriva jalakäijaga kes külastab kättesaadavuseautoga tulijale, Holmi kvartalis on piisavalt võimalusi
ka antud piirkonda planeeritud rohkearvulisi kohvikuid jättes parkimislahenduse leidmiseks (maa-alune parkimine jms.).
tegevusruumi õhtuste ürituste külastajatele.
4. Planeeringu arutluse käigus selgus vajadus teha järeleandmisi
Vanemuise tänavale, teatri kõrval asuva parkla alale (kaardil 8) 4. Selgitus. Avalikke huve arvestav parkimise regulatsioon
planeeritava majutushoonestuse osas, seoses tingimusega parkimismajas Vanemuise tn 15 krundil on kokkulepitav iseseisvalt
üldkasutatava maaaluse parkla rajamisega hoonestaja poolt. ja ei ole üldplaneeringu küsimus.
Kaaluda Linna osalust ehituses või parkla osa omandamist. Selliselt
oleks tagatud teatri, raamatukogu ja teiste vaimse töö iseloomuga
asutuste päevane parkimisvajadus ning kindlustatud
teatrikülastajate/elanike öine autode parkimisvajadus. Linnal
poleks siis vajadust teha järelandmisi ehitise osas.
35
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
5. Kui juba tihendamiseks läks siis ettepanek: kaaluda Raekoja 5. Mitte arvestada. Muinsuskaitsealal taotletakse ajaloolise
platsile Kaarsilla poolsesse otsa hoonestust. Selliselt moodustuks arhitektuuripärandi säilitamist ja taastamist. Ajalooliselt pole selles
suletud Raekoja plats (pole avatud tõmbetuultele), avaks uued kohas hoonestust olnud.
dimensioonid Rüütli tänava suunas. Uus ajastu saab alata.
36
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Meie hinnangul ei vasta Juhan Liivi tn 1 katastriüksusele Arvestada. Hoonestusala anda planeeringus vastavalt
planeeritud juhtfunktsioon ja ehitustingimused üldplaneeringus muinsuskaitse eritingimustele.
18. 5D Vision OÜ püstitatud eesmärkidele. Tagamaks krundi paremat kasutust tuleb
03.11.2015 üldplaneeringuga määrata krundi kasutamise juhtfunktsiooniks
korterelamu maa ning anda võimalus hoone laiendamiseks
olemasoleva vundamendi ulatuses.
Eeltoodud vastuväite põhjendused toome ära alljärgnevalt:
1. Üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioon ei taga krundi
paremat kasutust. Avalikul väljapanekul oleva Tartu kesklinna
üldplaneeringu l ahenduse kohaselt on J. Liivi tn 1 krundi
juhtfunktsiooniks määratud büroohoone maaala. Krundil paikneb
amortiseerunud pumbahoone, mis on olnud eraomandis aastast
2004. Olenemata sellest, et 2010 kehtestas Tartu Linnavolikogu J.
Liivi tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mille kohaselt määrati
uueks katastriüksuse sihtotstarbeks ärimaa, ei ole hoonet
kasutusele võetud. Viimase põhjus on selles, et Tartu linnas leidub
palju A-klassi vakantseid büroopindu ja mõistlikum on bürood
omada juba valmis büroomajas. Samuti asub J. Liivi tn 1 krunt
piirkonnas, kus liigub vähem inimesi, kui Tartu kesklinnas asuvate
büroopindade lähenduses. Seega on J. Liivi tn 1 hoone kesklinnas
asuvates büroohoonestest nõrgemas seisus, kuna hoone ei ole nii
nähtav klientidele. Vastavalt kehtivale detailplaneeringule on
hoone ehitusaluseks pinnaks määratud 140 m 2, mis seab
piirangud hoone kasutamisele (nt büroopinna rentnikel puudub
võimalus on bürood laiendada). Samadel põhjustel ei ole hoonet
olnud võimalik võtta kasutusele kui toitlustusasutus (piirantud
nähtavus klientidele ja piiratud suurus). Samuti nõuab hoone
rekonstrueerimine toitlustusasutuseks suuri investeeringuid ja
konkurents linnas paiknevate asutustega on tihe ning eelis on juba
37
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
olemasolevatel kesklinnas paiknevatel toidustusasutustel.
Vastavalt Tartus koostatud kinnisvara turuanalüüsile on Tartus
suur nõudlus elamispindade järgi. Uus Maa Kinnisvarabüroo 2015
septembrikuu kinnisvaraturu turuanalüüsi kohaselt on võrreldes
eelmise aastaga tehinguaktiivsus tõusnud 42,6%. Tartu kesklinn on
suhteliselt kompaktne ja vabu krunte elamute rajamiseks ei leidu,
seega on uute korterite kesklinna rajamine keeruline, kuigi
nõudlust on. Tartus tuntava osa korteriturust hõivavad
üürikorterid ja suur puudus on just kesklinnas paiknevad 1- ja 2-
toalised korterid. Tartu arengu üheks olulisemaks takistuseks on
muutumas elanike arvu langus ja rahvastiku vananemine. Selleks,
et Tartu linn oleks on konkurentsivõimeline, peab ta pakkuma
oma elanikele elamispindu kui ka töökohti, et muuta ahvatlevaks
Tartust lahkunute tagasiränne kodulinna. Samuti vähendab uute
elamispindade rajamine kesklinna autostumist ja pidurdab
valglinnastumist, kuna inimesed eelistaksid omada korterit pigem
linnas, kus on nende töökoht. Kesklinna elanikel puudub vajadus
isikliku sõiduauto järele, kuna kõik vajalik asub jalgsikäigu
kaugusel. Vastavalt eeltoodule on Tartu linna arengule oluline, et
kesklinnas paikneks äripindade kõrval ka elamuspindu. Kuna
äripindade puudust Tartu kesklinnas ei ole, siis uute äripindade
rajamine kesklinna oleks maa “raiskamine”. Lähtudes eeltoodule
on Tartu linna arengule kasulikum, kui J. Liivi tn 1 krundi
juhtfunktsiooniks määratakse korterelamumaa.
2. Üldplaneeringuga määratud ehitusõigus ei taga krundi paremat
kasutust. Tartu kesklinna üldplaneeringu joonis 2 paneb paika
maaja veealade üldised ehitustingimused. Antud joonisel on J. Liivi
tn 1 maksimaalne hoonestusala määratud olemasoleva hoone
ulatuses. Seejuures on arvestama jäetud, et ajalooliselt oli hoone
38
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
pikem. Arhitektibüroo Siin & Põllumaa OÜ on koostanud J. Liivi 1
hoone ümberehitamise muinsuskaitse eritingimused (2004), mille
kohaselt
on hoone laiendamine lubatud eksisteeriva endise ehitise
vundamendi ulatuses. Palun Tartu kesklinna üldplaneeringu
joonist 2 muinsuskaitse eritingimustega viia kooskõlla ning
määrata alale uushoonestusala olemasoleva vundamendi ulatuses.
Olemasolev hoone on üldiselt halvas seisukorras ning vajab
mahukat remonti. Selleks, et hoone ümberehitamine
korterelamuks oleks ka majanduslikult võimalik on vastavalt meie
arvutusele vajalik sinna rajada vähemalt 4 korterit. Ilma
juurdeehituseta oleks see raskendatud, kui mitte võimatu.
39
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Panin tähele, et kesklinna üldplaneeringu joonisel on Arvestada (ehitismälestisena tähistada joonisel Veski 26 hoone).
ehitusmälestist tähistav sõõr asetatud Veski 28 kohale. See peaks Ümberkruntimine ei ole üldplaneeringu teema. Veski 26a jääb
19. Klaus-Eduard olema siiski meie seni palju ilusama naabermaja, Veski 26 kohal, hoonestatavaks. Hoonestuse ulatus selgub detailplaneeringu
Runnel nagu ka kõrvalveerus kirjas on. Veski 28 elanike seisukohalt on käigus.
03.11.2015 muide meie krunt pärast aastatetagust maa võõrandamist
ühiskondlike hoonete tarbeks (mida kunagi ei ehitatud)
ebaloomulikult kitsas ja hea meelega ostaksime Liivi 7 krundist
vähemalt mõne meetri laiuse riba. Meie tänane krunt ei suuda
mahutada ei kuure ega parkijaid. Liivi 7 krundi taashoonestamisse
suhtun isiklikult positiivselt. Veski 26a hoonestamise asemel
mõjuks elurajooni miljööle minu arust hulga paremini roheala.
Liivi-Veski-Näituse-Baeri tänava poolt piiratud ala, samuti Arvestada. Võimalikud läbipääsud leitakse detailplaneeringu käigus.
Vallikraavi-Kuperjanovi-Veski-Liivi poolt piiratud ala võiksid olla
jalakäijatele avatud. Praegu on need suured ebaloogilised
takistused jala liikuja jaoks.
Barklay pargi pikendamine kuni Vabaduse pst'ni Vabaduse väljaku Arvestada võimaluste piires.
mis oleks jõesuunas avatud välja ehitamine, sealjuures ajaloolist Ettepanekus on toodud mitmeid häid ideid, mis juba kajastuvad
20. Margus Räst arhitektuuri arvestades, sest tegu on ikkagi väärika alaga ja sinna planeeringulahenduses. Samas ei määratle üldplaneering hoonete
04.15.2015 nagu kribu-krabu ei ehita. Ma pole kesklinna ehitamise vastane, arhitektuurikeelt. Linn rõhutab, et ei kavanda ajaloolise linnaruumi
kuid see ala, mis on vanalinn ja kuulub ka kesklinna alla, peaks ja hoonete koopiana taastamist kuna linnaehituslik situatsioon
saama erikohtlemise osaliseks, sinna peaks looma eritingimused, vanalinna ümbruses on täielikult muutunud ja linna elanike arv on
kus ei tohiks ehitada midagi, mis antud hoonete kooslusesse ei kasvanud ligikaudu poole võrra. Linna areng ja ka arhitektuurikeel
sobituks. Emajõe raeplatsi poolne kallas võikski olla ajalooline on suunatud tulevikku. Linn teatab samas ka, et Jakobi tänava ääre
arhitektuur kuni võidu sillani välja ja sealt edasi ning teisel pool hoonestamine Toomemäel ei ole soositud looduskaitselistel
jõge võiks olla moodsam arhitektuur, siis oleks võimalik tekitada eesmärkidel.
kontrast ja suhtlus kahe erineva etapi vahel meie linna ajaloos. Ka
Toomemäe nõlvale Jakobi tänava ääres võiks valdavalt vaid kahe
kuni kolme korruselisi puitmaju ehitada mis sobitukid seal juba
olevate hoonetega. Ei sooviks näha antud asukohas klaasist ja
40
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
papist maju, maja olgu nii ehituslaadilt kui ka funktsionaalsuselt
soliidne ja esinduslik.
41
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
On kõiksugu väljakuid ja haljastusalasi jms, aga kus on lubatud Arvestada. Määrata koerte jalutusväljak Toomemäele.
koerte jalutusväljakud?!
21. Kadri Kangur
05.11.2015
Palume kesklinna üldplaneeringus muuta ärimaa otstarbega Arvestada.
Vallikraavi tn 23 krundi kasutamise sihtotstarve 100%
22. Laumar OÜ korterelamumaaks.
09.11.2015
Lugesin ajalehest, et kesklinna parkidesse ja jõe äärde on plaanis Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
ehitada muuseum, elumaju, oodatakse linnarahva arvamust. 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
23. Kersti Mitt Kaubamaja ja Vanemuise vahelise pargi võiks osaliselt säilitada nii,
09.11.2015 et tänava pool on kõrge maja, mis müra summutab ja maja taga on
paar pinki ja lillepeenrad, puud ja põõsad, et oleks roheline
nurgake, kus jalga puhata enne mäe forsseerimist. Minul on vahel
enne kohtumist Vanemuises vaja aega parajaks teha, aga alati ei
taha kuskil kohvikus istuda, kena ilmaga on väga mõnus nina
päikese poole pargis kevadet või suve (miks ka mitte
sügist) nautida ja hinge tõmmata... Kahju oleks, kui selline
suurepärane võimalus sootuks kaoks.
Lähtun ettepanekutes eelkõige Tartust kui jõe ja ülikoolilinnast. Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Ülikoolilinna parkidele hoonestuse peale ehitamine on vastuolus 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
24. Taavi Novek Tartu avara roheluse loomusega, kus pargid haakuvad üldise Arvestada jõe kasutuse osas, linn on jõe kallastele kavandanud
09.11.2015 Toomemäe tervikuga. Igasugused väited, et parke ei puututa või ettepanekus toodud tegevusi.
kui, siis minimaalselt (Urmas Klaasi väide Tartu Postimehes 9. Raadi osas juhib linn tähelepanu eesmärgile siduda Raadi piirkond
04.12.2015 novembril 2015), ei ole kooskõlas tartu.ee/kesklinnas esitatud kesklinnaga eelkõige jalg- ja kergliiklusteede kaudu.
üldplaneeringu videoga. Seal on näha vähemalt nelja pargi
06.12.2015
kaotamist.
Paneksin ka ette jõe maksimaalset ära kasutamist, mis tähendaks
42
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
restoranide ja baaride asutamist selle äärde. Samuti võiks
suureneda jõepealne liiklus.
Kolmas ettepanek hõlmaks endas Raadi linnaosa, mis omakorda
tundub kõige staatilisem linnaosa, kuid mis tänu rajatavale Eesti
Rahva muuseumile, Raadi mõisale, sealsetele parkidele, ei õigusta
unarusse jätmist. Ning juba praegu on kesklinna suubuvad
autoteed lähedal maksimaalsele koormusele. Seetõttu on eraldi
seisvaid keskusi mõttekam arendada.
Tsentraliseerimine tooks hoopis autode voolu juurde, mis on niigi
maksimumilähedal. Geenitehnoloogia ja Tehnoloogia instituut ei
asu kesklinnas; ja kui Kaubahallivastase pargi asemele muuseum
tuleb, siis peaks need samad puud ka muuseumisse paigutama,
sest muuseumimaterjaliks on üldjuhul objektid minevikust. ...
Piisavalt on maad, et neli strateegilist hoonet mujale ehitada. Kui
Eesti Rahva Muuseum valmis saab, ja Raadis näiteks mõisaala
korrastataks, reklaamitaks jne, elavneks see linnaosa samuti, ja
hiljem alles avastatakse, et Nüüd tasub sinna ehitama hakata. ...
Lisaks ei loe tänapäeva noored Postimeest paberkandjal, me tõesti
avastasime planeeringu alles nüüd. Ja lisaks, kui vaadata
kommertslikku poolt, siis läänes on kõik jõelinnad oma jõed
kasutusse võtnud erinevatel viisidel. Restoranide baaride
lõbusõidu ja muu tegevusega. Praegu on jõel üks kinnine klubi ja
üks lodi. Tegevus/elu jõe ääres oleks ilus vaatepilt, kümnetes
kordades rohkem kui praegu. St. jõge võiks hoopis tsentraliseerida.
Ja tõsiselt on ju ka need kopsud-- kui mööda sõidab suur rekka vm.
sarnane suurauto, siis võrdub selle heitgaaside sissehingamine 2-3
sigaretiga korraga: olen nimelt ise suitsetaja. Samamoodi ka
hingamine kesklinnas, mida läbib sadu autosid päevas. Ilma
parkideta-- mul isiklikult hakkab halb olla konkreetselt kui
43
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
tööstusmasina taga ise autoga sõidan. ... Ühe Toomemäe Rotundi
vastu ei oleks ilmselt kellelgi midagi, kui oleks tõesti pargiga
sümbioosis; kuigi Rotund populaarne ei ole eriti; pigem võiksid olla
Jõekohvikud mõnusate purretega, õhtul säravate laternatega,
mille küljes on nt väike paat, et jõge ületada. Või siis jõetaksod--
loogikale ja kopsudele mõjub see maru hästi ma garanteerin. Ja
miks minna ajast tagasi taashoonestamise nimel? Kui juba minna,
siis võiks ka restaureerida ja arhitektuurikavandid välja otsida ning
ehitada võimalikult täpselt samasugused hooned. See oleks ainus
võrdväärne väärtus parkidega. ... Linn kujunebki paljuski nagu
mingi elav olend ja isepäiselt. Pommitati siis pommitati, asemele
tekkisid pargid. Pigemini arendada ja kujundada neid parke
ilusamaks, istutada uusi puid, võttagi see võsa mõnes kohas maha
ja asendada, paar skulptuuri ehk ka ja mõni atraktsioon. Näiteks
skulptuur Matti Miliusele. ... Argument, et väiksem park on
tihedam, ei kõla õigesti, sest ka suuremat parki saab tihendada,
lisaks kasvavad puud aastakümneid. Üks eeskuju oleks Pärnu, kus
üks põhiparke kesklinnas on hästi ära jaotatud: tihe rohelus, siis
kiiged, mis sobivad enamikele vanusegruppidele, siis rohelus, mille
järel Skatepark-- niimoodi vaheldumisi; kuskil ääres vist
burgeriputka, kuigi pigem Koidula pargi poole. Samamoodi on ka
kesklinna lähedus ja kogu rannaäär rütmiliselt ehitatud: enamjaolt
ilusa arhitektuuriga majadekompleks võrdes rohelise alaga, ja veel
lisaks kilomeetritepikkune promenaad-- mis võiks kindlasti ka
Emajõel olla, ainult jõepärasemalt.
Parke võiks arendada lähtuvalt "nõrgast ökoloogiast ja hõredast
rohelusest ning pättide kogunemispaigast", mis tähendab
tegelikult seda, et praegused pargid rajati nõukogude ajal ja
selleaegse iluideaali järgi, kus keskel on plaatidest plats ja sinna
44
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
viivad teed. Parkide paigutust võiks muuta, arendada, mõni teine
standard võtta (kasvõi labürinthekid või jaapani pargikultuur,
sobivam ehk Rooma näide, kus terve park on muuseas kujusid täis,
kohvik on ehitatud ümber puu nõnda, et puu sellest justkui läbi
kasvab), keskele ka muru ja puid istutada. jne. Täielik
sümmeetrilisus on üldse kahtlane ega mitte väga ilus.
Lõbustuspark on ka park, kuid endine asekantsler Anton Pärn
ütles, et riik on liiga vaene, et midagi sellist ehitada, kuigi
vaateratas oleks nii sobilik Tartusse. Kuid kui leidub raha kümnete
hoonete rajamiseks, siis tundub, et seda võiks jaguda ka
lõbustuspargi ja mängudetoa jaoks, mis tooks inimesed hoopis
VÄLJA, mitte ei asetaks läbitavatesse tunnelitesse. Kokkuvõttes,
arvestades ka ilmastikust tingitud kaamost, tuleks see igas mõttes,
ka majanduslikult, kõigile kasuks. Endine (endised) lõbustuspark oli
koht kõigi jaoks, mitte ainult laste, või täiskasvanute. Või eraldi
perede. See ei eralda inimesi (vanuse)gruppidesse, tuues kõik
kokku ühte huviorbiiti. Rõõmsamad inimesed on ka võimekamad
ja heldemad. Ning Vaateratas mõjub hästi turismile. Enamikel ei
ole ligipääsu Tigutorni katusele, ja vaade, mis sealt avaneb, on
võrratu.
45
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Ettepanek Mäe tn 9//Pikk tn 5 krundile kavandatud Arvestada. Määrata korruselisuseks kaks täiskorrust ja
uushoonestuse lubatud korruselisuseks muuta kuni 3 korrust. katusekorrus.
25. Riho Kask Sellest tulenevalt leian, et Roosi tn 10 krundile kavandatud Linn lähtub seisukohavõtul ettepanekus toodud arhitektuursetest ja
09.11.2015 uushoonestuse lubatud korruselisus võiks samuti olla kuni 3 linnaehituslikest kaalutlustest.
korrust. Mäe tn 9//Pikk tn 5 krundile 3 korruseliste hoonete
kavandamine oleks loomulik jätk olemasolevatele 3-korruselistele
(2 täiskorrust+katusekorrus) hoonetele Mäe tn 8 ja Pikk tn 3
kruntidel, Roosi tn 10 krundile kavandatud 3-korruseline hoone
aga üldplaneeringuga kavandatud 3-4 korruselisele hoonele Pikk ja
Roosi tänavate ristmikul (Roosi tn 27 ja Pikk tn 11 kruntidel).
Täiendavalt teen ettepaneku muuta Mäe tn 9//Pikk tn 5, Mäe tn
9a , osaliselt Roosi tn 10 ning Roosi tn 27 kruntide maakasutuse
funktsiooniks korterelamu maa-ala. 3-korruselised korterelamud
oleks vahelüliks 2 –korruseliste üksikelamute ja 5-korruselise
korterelamu (Pikk tn 2) vahel. Olemasolevast olukorrast lähtuvalt
teen ettepaneku muuta korterelamu maa-alaks ka Mäe tn 8 ja
Mäe tn 10//12 krundid.
Lisatud muutmisettepaneku skeem.
Parkimisest Arvestada, säilitada parkimine alates Gildi 3-st Rüütli tänava poole.
Elan Tartus Gildi tänaval majas nr.3 ja vanalinna elanikuna Gildi 1 krundi ulatuses seada parkimiskeeld, kuna kõnnitee laius ei
26. Toomas Issak puudutab mind üldplaneeringu projektis enim linnavalitsuse soov vasta projekteerimisnormide minimaalsele lubatud laiusele ja
10.11.2015 keelata parkimine Gildi tänaval, sh. minu kodumaja ees. Meie maja tänavalõik ei ole jalakäijale seetõttu turvaline. Kõnnitee vajab antud
on ehitatud 1777.a. ja kahjuks ei osanud 18. sajandi ehitusmeistrid lõigus laiendamist.
ette näha 21. sajandi vajadusi, mistõttu jäid omal ajal rajamata Samas on linnal plaan luua lähiaastatel oluliselt suuremad eeldused
kergliikluse kasutamiseks, ehitades välja olulised kergliiklusteed,
parkimisvõimalused maja alla ja/või hoovi. Õnneks olen seni
mis ühendavad kesklinna linna teiste piirkondadega ja ka
saanud parkida oma autot maja ees tänaval. Loodan, et selline
lähivaldade kergliiklusteede võrguga.
võimalus jääb vanalinna elanikele alles ka edaspidi.
A Üldplaneeringu seletuskirja järgi muudetakse Gildi tänav Sellele investeeringute paketile lisanduvad muudatused kesklinnas,
46
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
jalakäijate eelistusega tänavaks, mille ääres on parkimine kus autode parkimist tänavatel vähendatakse, luues parkimiseks
keelatud. Samas rajatakse seletuskirja p.7.1.4.14 kohaselt Gildi tn eraldi parkimishooned või korraldades parkimised suuremate
äärde parkimistaskud! Minu ettepanek on lubada neis taskutes ärihoonete mahtudes. Need meetmed viivad jalakäijate ja
kergliiklejate hulga kasvuni, seega on vajalik neile liiklejagruppidele
parkimine vanalinna elanikele.
paremaid ja avaramaid liikumisvõimalusi. Eraldi Gildi tänavat
B Olen arvamusel, et seletuskirja p.7.1.4.12 toodud pargi ja kõnni käsitlevat liiklusuuringut koostatud ei ole.
süsteem võiks sobida vanalinna külastajatele, näiteks kohvikusse
või restorani tulijale. Aga vanalinna elanikele, kes pargivad siin
pikalt ja pidevalt ei pruugi see kõrge hinna tõttu sobida.
Parkimismajade rajamine on kulukas. Täna on EuroPargi odavaim
hind vanalinnas killustikuga kaetud Karu platsil ca 1300 € aastas.
Parkimismajas oleks hind ilmselt veelgi kallim. Selline lisakulu ajaks
nii mõnegi inimese vanalinnast minema, mis usun, ei ole
üldplaneeringu eesmärk.
C Parkimisteema lõpetuseks tahaksin küsida, et kas linnavalitsus
on teinud mingeid uuringuid või analüüse, mille alusel saab väita,
et:
1. jalakäijate ja jalgratturite hulk Gildi tänava on ületanud selle
tänase läbilaskevõime või, et on ette näha, et jalakäijate-ratturite
hulk sel tänaval suureneb lähiajal märgatavalt;
2. parkimine Gildi tänaval on olnud suureks ohuks jalakäijatele ja
jalgratturitele ja eriti just seetõttu tuleb parkimine seal keelata
(seletuskiri p.7.1.4.10).
47
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Oleksin tänulik kui saaksite nende uuringute ja analüüside
andmeid minuga jagada, siis ehk mõistaksin paremini millest
selline parkimise keelamise soov Gildi tänaval.
Küüni 1-3 Mitte arvestada. Tartu kesklinna arengustrateegias on rõhutatud
Teine ettepanek puudutab linnavalitsuse hooneid Küüni tänaval ja muuhulgas eesmärki hoida ja arendada keskusfunktsioone. Äri- ja
ühtib üldplaneeringu projekti seletuskirja p.4.2.10 toodud teenindusettevõtete kõrval on seetõttu oluline ka kohaliku
„atraktiivse ja sidusa, jalakäijatele suunatud avatud linnaruumi omavalitsuste asutuste paiknemine ja nende hea kättesaadavus
tagamise“ mõttega. Mainitud punktis on küll silmas peetud uusi kesklinnas.
hooneid, kuid arvan, et ka vanu hooneid võiks nii ümber ehitada,
et nad oleksid multifunktsionaalsed, tänavale avanevad, aktiivset
teenust pakkuva frondiga. Eriti, kui need hooned asuvad nii
atraktiivses kohas ja eriti veel, kui nad on kunagi sellised olnud!
Ehk siis, linnavalitsuse Küüni 1-3 asuvate hoonete esimesed
korrused võiks taastada/ümber ehitada äripindadeks nende
kunagisel kujul.
Usun, et see elavdaks Küüni tänava algust ja ka Raekoja platsi
tuntavalt. Lugesin hiljuti Postimehest, et Tartu linn teenib
rendituludelt päris hästi. Miks mitte neid tulusid prominentsete
äripindade lisandumisega veelgi suurendada. Piisavalt pika
rendilepingu korral leiduks kindlasti ettevõtjaid, kes oleksid nõus
ümberehituskulud enda kanda võtma. Oleksin isegi valmis mõnda
neist ruumidest rendile võtma!
Lisatud fotod teise maailmasõja eelse Küüni tänava kohta.
48
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Kirjutan teile kui murelik linnaelanik, kelle elukohta koostatud 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
27. Erik Perlin üldplaneering otseselt mõjutab. Plaanin tuleviku veeta Tartus ning
11.11.2015 soovin, et ka minu lapsed saaksid osa sellest erilisusest, mida Tartu
pakub. Ma ei ole keskkonna aktivist, pigem ühiskondlikult
passiivne, kuid üldplaneeringuga plaanitava muutuse olulisus ei
lubanud mul tegutsemata jätta. Olen sügavalt mures Tartu
tuleviku pärast. Eesti ja maailma tulevikutrendid on vastupidised
planeeritava Kesklinna üldplaneeringuga. Planeering teenib
ärihuve, mis ei huvitu niivõrd linnakodanike heaolust, vaid
kasumist. Seetõttu pöördungi teie poole, sest just teie kallid
linnahärrad, peaksite seisma meie huvide eest. Kunagise Tartu
kaubamaja detailplaneeringu vastuvõtmisel oli volikogu arutelus
ärihuvide kõrval kaalukaks argumendiks Kesklinna
miljööväärtuslikkuse säilitamine, Vanemuise sümbolistlik tähendus
ja eksponeeritus. Mitmete toonaste linnavolinike suhtumine oli
märgatavalt vastutustundlikum tänasest. Kriitiline suhtumine ka
pisematesse projektidesse oli ajendatud parima säilitamisest ning
puudujääkide kõrvaldamisest. Kesklinna pargid koos ajalooliste
hoonete ning maamärkidega on parim osa meile armsast ning
erilisest Tartust. Plaanid ning visioon on alati kaunimad kui
tegelikkuses välja kukub. Tänasel kujul on igale hingelt tartlasele
selge, et juba plaani kujul on tegu pigem kaotuse kui võiduga.
Käesoleva üldplaneeringu jõustumine tänasel kujul toob kaasa
pöördumatud arengusuunad ning paneb tulevased põlved aina
kitsamasse raamistikku. Tartu teeb paljude elanike ja siia õppima
ning tööle suunduvate inimeste hinnangul eriliseks just tema
rohelisus, sõbralikkus ning ajaloolisus. Mõistagi on mängus
kaalukad ärihuvid, mis mõjutavad otseselt ka fraktsioonide
seisukohti. Meie ülesanne ei ole mitte pimedalt nõustuda
49
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
kõrgemalt tuleva või pealtnäha üldise meelsusega, vaid igaühel
kriitiliselt hinnata iga muutust. Tulevastel põlvedel ning tänastel
otsustajatel ei jää mõnekümne aasta pärast muud üle, kui
konstateerida fakti, et pildil ning mõttes oli märksa teistsugune
plaan, kui välja kukkus, kuid nüüd ei ole enam midagi teha. Büroo
hooneid pargi ehitamise eesmärgiga hiljem maha ei võta. Igaühel
meist on võimalus massiga kaasa liikuda ning hiljem vastutust
ignoreerida, põhjendades seda sellega, et kõik ju tegid nii ning kõik
oli seaduslik. Oli see protsess juba aastaid väldanud – ju siis teised
ja targemad on otsuse põhjalikult läbi kaalunud. Ma palun, et teie
kallid linnahärrad, kellel on meie mandaat ja kõlavam hääl
otsustajate ringis, ei eiraks oma isiklikku vastutust asja tõsiselt
võtta ning seisaksite meie huvide eest. Linnaplaneerimise osakond
on ekspertidest koosnev kogu, kellel on reaalne võime
linnavalitsuse ning volikogu otsust mõjutada. Ma palun, et arutelu
ei piirduks pinnapealse protseduurilise helpimisega, lihtsalt oma
tööülesannete täitmisega. See on see aeg ja koht, mil meie kõigi
saatus ja Tartu arengusuunad on teie kätes. Teil kõigil on võimalus
ning vastutus olla avatud kõigile ettepanekutele ning eelkõike ise
kriitiliselt hinnata kui meeldiva elukeskkonna antud üldplaneering
loob. Tartu elanike huviks ei ole suurlinnastumine ning betoon.
Antud juhul on küsimuseks ka see, kas te soovite enda ning meie
lastelastele meeldivat jalutuskäiku läbi rohelise linna, kus Tartu
vaimu kohalolu on ka näha – või eelistate
tarbimiskeskset heitgaasiderikast suurhoonestikku. Usun ja
loodan, et ei ole ainuke, kes antud teemal oma arvamust avaldab.
Aktiivsust üles näitab teadupoolest väga väike osa linnarahvast.
Palun võtta tõsidusega neid hõikeid, mis räägivad paremast ning
rohelisest Tartust. Minu ettepanekuks oleks rohealade
50
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
säilitamine - Jätta planeeringust välja suurhooned, mis on
kavandatud Tartu kaubamaja külgedele, Atlantise kõrvale,
Fortuuna 1 vastu ning Toomemäele. Loogem sinna lisandväärtust
rohealade säilitamisel.
51
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Arvestada. Hoone laiendust mitte kavandada.
Üldplaneeringuga on kavas hoonestada kuni 2-korruselise
28. KÜ Ülikooli 3 uusehitisega ala, mida meie arvates teha ei ole võimalik.
12.11.2015 Kõnealune hoone on Ülikooli 3 kortermaja ja linnavalitsuse hoone
(Küüni 5) vaheline ala.
Plaanil on see märgistus viirutatult ja nr.2.
Sealt küljest on Ülikooli 3 sissepääs ühte korterisse, keldrisse ja
lisaks on seal esimese ja teise korruse korterite aknad.
Meie arvates ei ole sinna hoone rajamine võimalik.
Arvestada.
Olen rahul. Linn saab rohkem linnaks. Lagedad haljasalad linna
29. Jaan Kaplinski südames on mõttetud. Oleks oluline hoida Emajõe ääres
11.11.2015 tihedamat haljastust ja rohelist koridori Tähtverest Toomele ja
Toomelt Emajõe äärde. Lindudele-loomadele liikumiseks.
Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Minu esimene reaktsioon vaadates planeeritavat Tartu kesklinna 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
30. Kadri Laius hoonestamist oli ehmatus. Järgmisena tekkis tunne: häbi, Tartu, et
11.1.2015 Sa oma lühinägelikkuses kaotad selle, mis Sind hetkel nii omale kui
võõrale atraktiivseks ja omanäoliseks teeb!
Kaotades Tartu armsuse ja võlu, mida suuresti kätkeb endas just
mõõdukas hoonestus meeldivas vahekorras loodusega (ja seda
just kesklinnas –kui eriline on see!), ei ole Tartu enam sulnis
Emajõe Ateena, talle ainuomase romantilise hõnguga linn, kuhu
hing ka peale ülikooliõpinguid ikka hooti tagasi nostalgitsema
ihkab, vaid tavapärane väiksemat sorti linn (olgem ausad, kesklinn
ei ole Tartul just liialt suur ja tänapäeval ei toimu võrdlus juba
ammu enam vaid Eesti kontekstis). Kas üritab siis Tartu pürgida
justkui suurlinnaks... või Tallinnaks? Küsimus on ilmselgelt
retooriline ja minu seisukoht selles oleks, et seda ei saa Tartu
kahjuks või õnneks niikuinii mitte iial olema. Suurlinn on suurlinn,
52
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
materiaalset on seal alati kõike rohkem. Tartu on aga Tartu, siin on
hinge, siin on aurat, sellel linnal ei ole kõike, aga on isikupära.
Vähemasti seni on mul Tartu osas see emotsioon olnud. Minu
siiras ja südamlik soovitus linnaplaneerijatele oleks, palun asetage
end positsiooni, kus te püüate teha kõik, et Te ise ja Teie lapsed
oleksid uhked just selle isikupärase ja südameid liigutava
kodulinna üle, palun ärge kaotage linna südamest rohelust ja
ülehoonestage seda. Pean siinkohas silmas eelkõige just kesklinna
parkide ala. Minu isiklik arvamus on, et praegune kesklinna
planeeritav hoonestuse maht pigem kahandab kui lisab Tartule
väärtust. Ma väga loodan, et Tartu ametnike seas on kõrgemate
väärtustega inimesi kui tavapärased reaametnikud, kes teevad
oma töö ära, et oleks täna tehtud ja homme hooleta, kes ei mõtle
pikemas perspektiivis laiemalt, kas ja mida tänased muutused
homme linnale juurde annavad. Sest, tõsi, planeering ei ole veel
valmis majad, aga tänases maailmas on tavaks, et kui on
planeering, siis tulevad ka majad, ja reeglina suuremadki, kui
planeeringul. Minu kiri on soe soovitus ja vastust ei vaja. Loodan
vaid, et ehk on kusagil keegi, kelle südametunnistus hakkab selle
peale tööle, kelle võimaluses on midagi ära teha. Loodan ka, et
vast on veel teisi sarnase arvamusega inimesi, kelle arvamus
ametnikele piisavalt loeb, et midagi muuta ja ehk siis südalinna
pargiala säilib siiski suuremas mahus kui hetkel planeeritud. Ehk
jääb siis ka edaspidi mõni südames Tallinna patrioot selle senise
Tartu aura lõksu ja hoolimata oma suurlinna lembusele valib
elupaigaks peale ülikooli eneselegi üllatuseks hoopis selles sooja ja
südamliku oma isikupäraga hingelt suure väiksema linnas. Sest kui
on vaja, siis Tallinn oma kiiruse ja meluga on ju tegelikult vaid 2
sõidutunni kaugusel. Kui Tartu oleks olnud miniatuurne Tallinn, ei
53
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
oleks ma näinud mingit põhjust, miks oleksin pidanud valima
elupaigaks Tartu Eesti mõistes kaugel sisemaal, kui on olemas ka
teised sarnase suurusega või suuremad ja võimalusterohkemad
linnad.
54
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Arvestada.
Arvan, et üldplaneering on väga hea. Pooldan igati sõjas hävinud
31. Tõnu Kuslapuu alade taashoonestamist. Näha on, et ka jõe äärde jääb haljastust
12.11.2015 piisavalt.
Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Mina, tartlasena ei poolda rohelise ala kadumist kesklinnast. Leian, 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
32. Aljona Sorokina et see muudaks linna ilme senise mõnusa koduse asemel kõledaks
13.11.2015 ja külmaks.
Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Kavandatav planeering on Tartu ilmet oluliselt rikkuv. Palun seda 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
33. Kadri Raudvere mitte ellu viia.
13.11.2015,
19.11.2015 Vaatasin uue planeeringu videot ja otse öeldes: mulle ei meeldi
mõte, et Emajõe äär saab täisehitatud. Argument, et nii oli enne
sõda, pole argument, sest me ei hakka ju ka osasid hooneid, mida
enne II maailmasõda ei olnud, samas ka maha võtma. Nüüd tuleks
vaadata asju uue nurga alt. Minu ettepanek oleks, et kui tulevadki
mingid hooned jõe ääres olevate parkide asemele, siis need
peaksid olema avalikku funktsiooni täitvad ja mitte
elamud/kortermajad, millega kaasneb tahes-tahtmata suuremat
sorti autopark nende ümber. Kõik see ei ava jõge teistele
kodanikele. Tartu on ikka olnud linn, kus võimalik jõe ääres
roheluses jalutada, maha istuda rahulikku kohta. Selliseid rahuliku
mahaistumise kohti ei tohiks vähendada. Kuigi mulle ei meeldi
mõte praeguse olukorra muudatusest üldse, siis kui muutus tuleb,
siis elamute näol toimuv muutus on kõige kehvem variant.
Avalikud hooned (nt mõni muuseum, spordiklubi, kliinik,
kesklinnas olevatest lasteaedadest on puudus vms) toovad samuti
55
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
kesklinna elu, ent sellest saavad kasu hoopis rohkemad kodanikud
kui need üksikud, kes endale neid kortereid lubada saavad.
56
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Mitte arvestada. Kivisilla taastamine ei ole põhjendatud järgnevast
Tartlasena olen palju mõelnud miks ei ole Tartu au ja uhkust lähtudes:
34. Priit Lepik Kivisilda suudetud taastada! Saan aru, et on rajatud isegi 1. Linn kavandab Kaarsilla rekonstrueerimist, millega
13.11.2015 eraalgatusel Tartu Kivisilla Fond mis kogus teatud raha kokku aga laiendatakse jalakäijate ala sillal 2 m võrra ja rajatakse uued
sinna see asi ka jäi. Hetkel on väga kurb vaadata kuidas võimsa silla pandused sillale pääsuks. See tagab turvalise ja mugava
jäänused pääsu sillale ja jõe ületusele.
madalast veest välja turritavad ja justkui märku annavad, et nüüd 2. Silla rekonstrueerimisega avatakse eritasandiliselt kallasraja
on õige aeg! Praegu peaks ju olema erinevad võimalused küsida kulgemine silla alt, mida ei saa teha Kivisilla taastamisel.
raha Euroopa Liidust. Võimalik on ju teha veel kampaania, kuhu 3. Kivisilla taastamisega väheneb laevatatava jõeosa gabariit.
kaasata ettevõtted ja linnakodanikud. Usun, et asi ei ole võimatu
kasvõi materjali kokkusaamisel, põllumehed künnavad igal aastal
suures koguses maakive välja ja ladustavad põlluservale. Jah saan
aru, et üksi sellest ei piisa aga oleks algus seegi ja kui tuua rahva
ette erinevad võimalused tuleks sellega kaasa paljud. Kindlasti
oleksite tartlastena uhked selle silla üle ka Teie ja vähe oleks neid
turiste kes ei tahaks näha kuulsat Kivisilda! Nagu üks tark inimene
on öelnud, et sild ei ühenda ainult kahte kallast, see toob kokku
ka inimesi!
Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Leian et kesklinna üldplaneeringu projekt selle parke puudutavas 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
35. Koit Reimand osas ei ole piisavalt linlaste avalikele huvidele vastav.
Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Olen selle poolt, et Tartus olevad pargid ei läheks hävitamisele. 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
36. Mihkel Fegeli Vaadeldavad pargid oleks saanud ka varem mistahes põhjendustel
13.11.2015 täis ehitada. Aga seda ei tehtud ja meil oli õnn kasvada rohelises
linnas. Hoidkem parke oma lastele ja lastelastele nii nagu meie
isad ja vanaisad neid meile hoidsid.
Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Pooldan Atlantise ümbruse täisehitamist, kuid olen väga vastu 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
37. Merike Küünal Kaubahalli esise pargi hävitamisele. See paik on olnud tartlaste
57
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
13.11.2015 poolt väga armastatud kogu minu eluaja, oleme näinud nende
puude sirgumist suureks, park on olnud pidevalt kasutuses
mitmesuguste ürituste korraldamiseks ja laste lemmikpaigana.
Selle rohelise laigu hävitamine kesklinnast tekitaks küll lämbumise
tunde. Ma saan aru küll, et mujal võib maa kallim olla kui
linnapargis, kuid kulla otsustajad, palun mõelge ka tulevastele
tartlastele, te ju surute nad nende jubedate kvartalisuuruste
betoonklotsidega musta masendusse, see pole enam linn, kus
keegi elada tahaks. Eriti Tartule ei sobi see sugugi!
58
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Kesklinna ja Emajõe äärsed pargid peavad alles jääma. 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
38. Matti Pent
13.11.2015
Mitte arvestada. Nii koostamisel olev kesklinna üldplaneering kui
Planeeringus on toimunud minu ja paljude teiste jaoks ebameeldiv selle aluseks olev kesklinna arengustrateegia rõhutavad kesklinna
39. Astrid Traagel muudatus. Lillemäele, korterelamu Lille 12 vastu planeeritakse eelisarengut, selle tihendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu
13.11.2015 haridusasutust. Lille tänav on niigi kitsas, ümber maja on pidevalt ning kvaliteedi tõstmist.
liikumas lapsi ja võõraid (maja taga on Tartu Erakool ja lasteaed), Nimetatu hulka kuulub ka huvihariduse kvaliteedi tõstmist mis
kui täpselt maja vastu ka veel mingi asutus tuleb, vaatavad mulle omakorda tingib täiendava võimaliku ruumivajaduse.
magamistoa aknast vastu võõrad. Privaatsus puudub. Maja ette, Linnakeskkonnas elades ei saa eeldada, et linn ei muutu, lähtudes
kuhu asutus planeeritakse, pargivad pidevalt võõrad inimesed üldistest eesmärkidest võib linn temale kuuluval maal kavandada
(eriti lapsevanemad), majaelanikud leiavad vaevu endale seal hoonestust, mis ei lähe vastu keskkonnanõuetega, sh.
koha. Lisades niigi puupüsti täis tänavale asutuse, mis eeldab insolatsiooninõuete tagamisega naabermajade korteritele. Hoone
parkimiskohti ja liiklemisruumi, keerab see terve majaelanike elu
parkimisvajadus lahendatakse krundil.
põrguks. Kas tõesti on meil linnas puudu kohtadest, kuhu võiks
kärarikkaid lasteasutusi toppida? Milleks teha haridusasutus
Lillemäe peale? See on ajalooline paik ja rahulik ja looduslik koht
niigi kärarikkas linnas. Kindlasti leidub paremaid kohti, kuhu
asutusi teha, ei ole vaja kõike Lille tänava ümbrusesse kokku
kuhjata. Selle asemel võiks teha korda Lille tänava munakivitee, et
inimestel, kellel reaalselt sellele tänavale asja on (hetkel pargivad
seal ka need inimesed, kes päevaks linna tööle lähevad), oleks
kergem liigelda. Milleks teha niigi keerulisi olukordi veelgi
keerulisemateks? Kui tõesti on Tartusse veel vaja haridusasutusi,
äkki teha hoopis korda Lille 9 Lille maja (noortekeskus)? Ja
laiendada seda hoopis kohtumaja poole, kus inimesi ei ela.
Loodan, et linna poolt algselt välja pakutud idee ei saa teoks, see
oleks ebareaalne ja tähendaks ainult inimeste närvikava rikkumist.
59
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Arvestada, linn on arvestades kesklinna arengu strateegilisi
Arvan, et kesklinnas võiks hooneid tõesti rohkem olla, näiteks eesmärke tasakaalustatult pakkumas hoonestusalade ja haljasalade
40. Tiit Alupere Atlantise park, Fortuuna tänaval tuleks ka vanad puulogud maha jaotuse uut lahendust. Konkreetselt- Pärmivabriku hoone osas on
14.11.2015 lammutada, isegi vana Pärmivabriku hoone - ka see tuleks maha leitud, et see on piisavalt kapitaalne ja arhitektuurselt väärtuslik, et
lammutada, kuna selle välimus on üsna kole ja ei sobi enam meie hoonet säilitada ja rekonstrueerida, taksopargi territoorium ei jää
linnapilti. Kaubamaja vastas olev park - sinna võiks tulla ka julgelt planeeringualasse ja seda siinkohal ei käsitleta. Linn on loobunud
üks, kaks hoonet. Riia tänava äärde ka, kus praegu asub endine Kaubamaja vastas oleva pargi hoonestamisest, sest alale ei ole
taksopargi hoone. Ka sinna võiks kaks-kolm uut hoonet ehitada, praegusel ajal konkreetset hoonestusfunktsiooni.
kuna seda rohe- ja pargiala on linnas liiga palju. Uute hoonete
püstitamine tulevikus toob kindlasti linna pilti hoopis teise ilme.
Arvestada osaliselt. Meetodid, kuidas säilitada ja suurendada
8.3.8 Haljasalade pindala vähenemine kompenseeritakse praeguste koosluste elurikkust ja toetada linna rohevõrgustiku
41. Vivian Alles bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust hoidvate meetoditega, toimimist, on esitatud kesklinna üldplaneeringu seletuskirjas
14.11.2015 millel on linnaelustiku säilitamisele suur mõju. p.8.3.10-p.8.3.17. Toodud meetodid on suunisteks
Palun kommenteerida eeltoodud selgitust. See on üldsõnaline ja projektlahenduse koostamisel ja üldplaneeringu tasandil neid
mittemidagiütlev. Arvan, et Tartu rohelisel linnasüdamel on olulisemalt detailsemalt ei käsitleta.
suurem väärtus kui uutel äri- ja büroohoonetel, vähemalt tuleks
saavutada parem tasakaal linna ja linnalooduse vahel. Lisaks vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk 11-16 teise
ettepaneku esitaja vastusena.
Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Leian, et Tartu linna parkide täisehitamine ei ole hea mõte. Selle 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
42. Gerly Kukk väite esitamisel võtan arvesse inimeste elukvaliteedi muutuseid;
14.11.2015 neil, kes elavad ja töötavad kesklinnas. Võimalik, et mõne jaoks on
hommikul läbi väikese pargi 10 min iga päev tööle jalutamine
ainuke "looduses" viibimise kogemus terve nädala jooksul. Ma ei
näe häid põhjendusi selleks, et neid parke kaotada ja selliseid hetki
inimeste elust ära võtta. Väide, et see on tulusam on kõigest väide,
mida pole keegi välja arvutanud või küsinud kesklinnas töötavate
ja elavate inimeste arvamust - kui palju läheb nende inimeste
60
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
elukvaliteedist kaduma? Enda kogemust Tartu kesklinna roheluses
jalutada - hindaksin küll väga kõrgeks ja usun, et selliseid inimesi
on veel. Samuti on ilmselge, et kõike ei saagi rahasse ümber
arvestada. Tartu on ka väljaspool Eestit tuntud kui roheline armas
linnake. Olles ise kutsunud Tartusse külalisi välisriikidest, sh
professoreid ning nendega vestelnud muuhulgas ka Tartu linnast -
ja selle muljetest - oli üks positiivne asi, mis jäi meelde inimestele
just Tartu rohelus ja pargid linna keskel. Selle kaotamine ei ole hea
mõte linna üldmulje kujundamisel ning linna ajapikku kujunenud
olemusest lähtuvalt. Leian, et me ei tohiks ära rikkuda seda ilusat,
mis meil on.
61
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Palun lõpetage Betooni võidukäik Tartu kesklinna. Ei ole vaja sinna 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
43. Liidia multifunktsionaalset keskust. Noortel ongi vaja rohkem kõndida,
(anonüümne) rattaga sõita, aga vanadele on hea bussiliiklus ja veel tasuta ka.
Kesklinn jäägu avaraks ja õhurikkaks. Betooni kobakad võtavad ära
14.11.2015 mitte ainult pindala, vaid ka õhu ja ruumi. Oleks, et sinna tekiks
ainulaadsed, omapärased ehitised, millest mööda jalutades oma
kallist kodulinna tahaks pidevalt imetleda... Paljudele tartlastele ja
tema külalistele on kesklinn meeldivaks puhkepaigaks, kus on hea
häid mõtteid mõlgutada. Aga kui ees ja taga on betoon, mis
enamjaolt peab teenima raha, mis head seal ikka on.
Pöördun teie poole kui aadressil Narva mnt 2f asuva krundi Arvestada vastavalt muinsuskaitsekomisjoni 06.01.2016
omanik. protokollile nr 1 (Kvartali korruselisuseks määrata 4-6 korrust, kus
44. ProNet OÜ Näen, et linnavalitsuse seisukoht Tartu kesklinna rohealade osas uushoonestamisel arvestada ajalooliste
16.11.2015 on tunduvalt muutunud ning avab seega võimaluse nende dominantsete hoonete asukohti, kõrgust ning nende markeerimise
piirkondade kasutuselevõtuks aktiivse linnaalana. võimalusi. Jõepoolse hoonestusjoone kavandamisel on soovitav
Kordan siinjuures oma 8. detsembril 2013 esitatud mõtteid: arvestada ajaloolise ehitusjoonega ning põhimõttega, et hoonestus
Minu arvates võimaldaks nimetatud ala asend linnaruumis oleks frondis erineva kõrgusega. Muuta muinsuskaitse
kujundada sobiva kõrgusega elu-/ärihoonestuse piki Emajõe eritingimustes ja kesklinna üldplaneeringus Võidu silla
kallast Võidu silla ja Atlantise vahelisel alal, mis moodustaks vaatekoridori, viies selle alguse silla keskossa ja turupoolsele
terviku koos tekkiva kaldapromenaadiga. Kaldapromenaadi all küljele, nii ei jää Holm vaatekoridori.) Krundi võimalik hoonestatav
pean silmas päikesele avatud jõeäärset jalakäijate ala koos osa ja selle ulatus selgub arhitektuurivõistluse käigus, millega
kaubandus- ja kohvikupindadega hoonestuse 1., jõe poole avatud täpsustatakse ühtlasi ka Holmi silla asukoht.
korrusel.
Samas säiliks roheala nimetatud hoonestuse taga, Narva maantee
poole jääval, praegusel pargi osal, mis oleks igati sobiv uutele
elanikele puhkealaks või siis kasutatakse seda osa piirkonna
tihedamaks täisehitamiseks. Lähtun sellest, et ajalooliselt on
praegusel pargialal tegemist elukeskkonnaga, mis viimase sõja ajal
62
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
hävis. Liitudes diagonaalis üle jõe asuva kaubanduspiirkonnaga,
tugevdaks ja laiendaks pakutud lahendus Tartus kaasaegse city
kontseptsiooni. Lugedes Raekoja platsi Tartu vanalinna keskuseks,
usun, et ei eksi city osas palju.
63
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Ei saa nõustuda, et Fortuuna tänava kvartalis muudetakse uute Arvestada osaliselt. Kesklinna üldplaneeringu koostamisel on välja
ehitatavate hoonete lubatud maksimaalset korruste arvu kuueni. töötatud Tartu linna keskusele sobituv korruselisus, mis on üldjuhul
45. Annika Moppel Senini on lubatud maks korruste arvuks olnud 5. Näiteks ka uus mitte üle 6 korruse. Fortuuna kvartal asub linna südames ja peaks
16.11.2015 maja Fortuuna tn 6 tuleb 5-kordne, samuti on Raatuse tänava olema hoonestatud kesklinliku hoonestuse kõrgusega. Hoonestuse
ääres 5-kordne suur hoone - tudengite ühiselamu - aga kõrgemad kõrgus - 6 korrust kvartalis on lubatud suurim. Hoonete korruselisus
pole ka Raatuse 18 või Raatuse ärihoone või PRIA maja. Ei ole konkreetsetel kruntidel määratakse kas detailplaneeringu või
sobilik 6 korrust ka seetõttu, et Põik tänava ääres on madalad projekteerimistingimustega.
eramajad. Samuti on Põik tänavast edasi Fortuuna tänava-äärsed Täiendada KSH aruannet eksperthinnanguga, kuidas täiendav
majad olnud paari- kuni mõnekordsed, kuus korrust Emajõe äärde hoonestus mõjutab välisõhu kvaliteeti ja õhuliikumist.
kogu kvartalisse ei ole visuaalselt sobilik ning uurimata on kaasnev
keskkonnamõju - Emajõe tuulekoridor. Emajõe ääristamine
Kõrgete hoonetega tekitab ilmselt tuule liikumises takistusi.
Arvestada Holmi silla osas. Planeeringus kajastada kavandada
Põik tänava jalakäijate sild ei oleks niivõrd vajalik, kui endise Holmi (täiendav) kergliiklussild kesklinna ja Holmi kvartali ühendamiseks,
silla taastamine. Kui Vabadussilla ja Atlantise vahele tuleb uus konkreetset asukohta mitte anda.
riigihoone, siis tuleks esmalt sinna jalakäijate sild ehitada. On ju
üldteada, et Vabadussild (Riia mnt ja Narva mnt ühenduseks) ei ole
jalakäijaid soosiv, eriti Atlantise poolne osa (jalgrattaga,
ratastooliga või lapsekäruga sinna mitte kuidagi ei saa). Kui tuleb
riigihoone, siis peaks taastama ka Holmi tänava. Ei saa ju ühte
teiseta.
Toetan väga seda ideed, mis praegu on. Tartu kesklinn vajab äri Arvestada.
juurde!
46. Kadri Lajal Kuigi sellele on väga palju tulnud kaasa negatiivsust, võiks linn
16.11.2015 seda kuidagi paremini inimestele selgeks teha, sest ilmselgelt tuleb
välja, et inimesed ei uuri täpselt, kuhu midagi tuleb või ära kaob.
Tegelikult läheb kaduma väga vähe pargi osa, paanika ongi
tekkinud sellest, et inimesed arvavad, et kogu kesklinn oma
64
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
rohelusega ehitatakse täis-nii see ju ei ole. Seega peaks kodanikele
rohkem selgitustööd tegema.
65
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Kuulun nende Tartu elanike hulka, kelle arvates parkide rohkus on Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Tartut eriliseks tegev omadus. Seda on öelnud ka välistudengid, 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
47. Märten Karm kellega olen suhelnud. Nad leiavad, et roheline kesklinn on just
see, mis Tartut teistest Euroopa linnadest positiivses mõttes
eristab. Selles valguses on mul raske kesklinna üldplaneeringut
käesoleval kujul heaks kiita. Pean loomulikult möönma, et saan aru
soovist tuua kesklinna rohkem elu ja olen paljud
detailplaneeringus kirjeldatud muutused nõus omaks võtma. Siiski
on mõned detailplaneeringus kirjeldatud objektid, mille ehitamist
ei suudaks ma kuidagi tolereerida ja mis peaks kindlasti parkidena
säilima. Need on:
1) Vanemuise teatri ja Kaubamaja vaheline park - tekitab
natukenegi õhku massiivse kaubamaja ümber;
2) Kaubamaja ja Poe tänava vaheline park - ideaalne lastega
jalutamiseks.
Ma väga loodan, et neisse kahte parki hoonestust ei ehitata, vaid
tegeletakse nende parkide muul moel atraktiivsemaks
muutmisega - kõnniteede renoveerimisega, valgustatusega,
pinkidega, mänguväljaku(te)ga. Leian, et sobimatu on soov lähtuda
mineviku Tartust, tuues ehitamisele põhjenduseks, et enne sõda
oli kesklinnas palju hoonestust. Tartu kesklinn on juba üle poole
sajandi olnud teistsugune. Praegune Tartu on linn, mille
positiivseks tunnuseks on avarus ja rohelus ning mille elanikud
seda ka väärtustavad.
Tehke mõnda parki koerte ala, kus saavad vabalt joosta! Arvestada. Määrata koerte jalutusväljak Toomemäele.
48. Roland Kriibi
16.11.2015
66
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Kõigepealt võiks täis ehitada kvartali Narva mnt, Raatuse, Pika ja Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Fortuuna tänava vahel. Samuti võiks rajada hooneid alale, mis jääb 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
49. Fred Püss Dorpati hotellist Turusilla ja Väike-Turu tänava suunas. Kindlasti ei
17.11.2015 tohiks aga rajada hooneid Atlantise ümbrusse, Kaubahoovi platsile
ning Vanemuise ja Kaubamaja vahele, sest need on kujunenud
parkideks ja peaksid parkidena ka säilima.
Soovitaks kaaluda Väike-Turu tänava avaparklate või praegu Mitte arvestada. Sadamaraudtee on Siili tänava osas üles võetud
avaparkla kõrval asuva hoonestuse asemele umbes kaherealise ehk katkestatud ning kehtiva detailplaneeringu kohaselt pole seda
50. Sander Olo reisirongide vaksali rajamist. Selle võiks ühendada mööda jõe äärt võimalik taastada. Lisaks on Tartu piisavalt väike linn ja asub vaksal
17.11.2015 praegu kuni kesklinna katlamajani ulatuva kunagise raudteetrassi asub kesklinnale piisavalt lähedal. Vaksali ja bussijaama ühendust
rekonstrueerimise ja pikendamisega. See võiks tõenäoliselt on võimalik parandada ühistranspordi täiendamisega.
tähendada praeguste raudteeülesõitude (peamiselt Turu tn ning Jõekalda puhkeotstarbelise potentsiaali kulutamine taristu peale,
Tähe ja Võru tänava) mitmetasandiliseks muutmist. Lisaks võib mis dubleeriks juba kavandatud ühistranspordiradasid ja
ette tulla mõningate hoonete lammutamist (Espaki laohooned). raudteejaama vahelist ühendust on küsitav.
Reisirongide lõpp-peatuse kesklinna toomisega tekiks praeguse ja Praegune teedevõrgustik suudab pakkuda piisavat juurdepääsu
tulevikus uuendatava maakonnaliinide bussijaamast Euroopalik kesklinna. Pakutud ruumi on kavandatud kallasrada kergliiklejatele.
kesklinnas asuv transpordisõlm. Rongilt tulles oleks mugav jätkata
oma teekonda mõne bussiga maakonna suunas, jala kesklinna ja
Annelinna või linnaliinibussidega kusagile kaugemale linna.
Usaldan oma eriala spetsialiste. Teadmiseks võetud.
51. Jaak Maller
17.11.2015
Tartu elanikuna ei poolda linna parkide hoonestamist. Kesklinna Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
kõik pargid peavad jääma! Kui linnal on tõesti nii väga vaja uued 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
52. Oleg Guljajev büroo ja elamispindu siis neid võiks ehitada Aleksandri-Turu
17.11.2015 tänavatele vanade majade asemele.
67
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Seoses ERMi valmimisega on jutuks olnud Roosi tänava otsa Mitte arvestada. Linn keskendub Kaarsilla kapitaalsele
nähtavus vanalinna poolt tulijale aga ka Emajõe äärses kesklinnas rekonstrueerimisele, mille läbi paraneb oluliselt silla
53. Mikk Mutso liikujale. Pakun planeeringu täienduseks, et mõni järgmine kasutusmugavus. Roosi tänavalt lähtuva silla suunamine Vabadusse
17.11.2015 jalakäijate sild ehitada Roosi tänava teljele, üle jõe. Kui sillalt teha pst parki katkestab visuaalselt kallasraja ja ei sobitu kokku
ka jalgrada läbi pargi Roosi tn otsani, on tulemuseks selge Kalevipoja monumendi ümbruses välja kujunenud keskkonnaga.
maamärk, suunaviit - Roosi sild.
Lisatud arvamuslugu „Kus on Tartu peatänav“ 3 lk ja 2 skeemi.
Tartu (kesklinna) parke ei tohi täis ehitada. Pargid peavad jääma Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
endises suuruses. 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
54. Aivar Aotäht Tartu on kena linn, kus hubast ja tervislikku rohelust leiab
17.11.2015, linnasüdameski.
18.11.2015 Parkide täis ehitamise pooldajad põhjendavad, et aga enne sõda
olid ju seal majad, et taastame endise ilme.
See on rumal põhjendus. Enne sõda oli Tartus märksa vähem
ehitisi: selle idee järgi tuleks need nüüd lammutada, et endine
olukord taastada.
Aga miks tahetakse taastada just sõjaeelset seisu? Võiks ju veel
kaugemale vaadata, kui Tartu alles tekkis. Siis valitses siin ju hoopis
looduslikum meeleolu - taastaks ehk hoopis toonase
väljanägemise või mis?
Tartus pole põhjust ehitada pargi- ja haljasaladele (Poe tn park ja Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Vanemuise teatri ning Kaubamaja vaheline park), sest kesklinna 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
55. Jaak Nigul piirkonnas on piisavalt tühje alasid: Vene tn ja Narva mnt vaheline Kohtumaja hoonestusala laiendamine ei toimu parkimiskohtade
17.11.2015 ala, Fortuuna kvartal, Lille tänav. Keskkonda ei kahjusta ka vähenemise arvelt, hoonestuse laiendamisel leitakse parkimisele
ehitamine Atlantise ja seda ümbritsevate parklate asemele. Vastu uued tehnilised lahendused (maa-alune parkimine, parkimiskorrus
olen kohtumaja parkla täisehitamisele - kuhugi peab seal ju vms.). Kesklinna parkimine lahendatakse parkimismajade baasil.
parkida saama! Kesklinna tuleb (äri)elu siis, kui ligipääs on hea. Kui
autoga ligipääs ja parkimisvõimalused puuduvad, siis äritegevus
kaob. Jäävad vaid söögi- ja joogikohad, mille üle ülakorruse
68
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
elanikud tihti õnnelikud ei ole.
69
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Sooviks ikkagi, et parkide osakaalu kärbitaks võimalikult vähe. Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Muidu vabal ajal niigi kõik jalutavad kaubanduskeskustes. 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
56. Martin Rootsi
17.11.2015
Ühe korraliku linna põhitunnus on linna keskel asuv väljak. Seda Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Tartul ei ole. Aga Tartul on linna keskel asuv haljasala, mis on 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
57. Peeter Salk väljaku asemel ja teeb linna eriliselt armsaks linnarahvale. Linna
17.11.2015 tuleks nii arendada, et ei häiritaks inimeste rahu ega
väljakujunenud harjumusi. Ma ei ole linna maa-alade planeerimise
vastu, kuid ma soovin ja teen ettepaneku, et planeeringuga jäetaks
haljasaladeks:
1) kogu vaba maa teater "Vanemuine" ja Kaubamaja vahel;
2) kogu vaba maa Poe tn. ja Kaubamaja vahel, mis on väga
atraktiivne pargina.
Avaturu ja Emajõe käänu vahelisel maa-alal võiks ette näha ainult
avaturu ja Emajõe transpordiga seonduv (jõelaevandus Võrtsjärve
ja Peipsi järve vahel). Muus osas on planeering ok!
Kaubamaja ja Vanemuise Teatri vahelise haljasala Riia tänava Arvestada Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise pargi osas.
ääres peaks säilitama. Mitte arvestada ehitusjärjekordade osas. Haljasaladele on
58. Niilo Kaldalu kavandatud vaid avalikkusele suunatud, valdavalt ühiskondliku
18.11.2015 Teen ettepaneku kehtestada selle planeeringu ellu viimisel kasutusega hooned. Linn ei saa siduda eramaadel kavandatavaid
erandlikult ehitusjärjekorra piirangud: pargialale Kaubamaja arenguid arengutega linna- ja riigimaal ( s.o. pargialad), sest
23.11.2015 kõrvale Vabaduse pst äärde ja Ülejõele Atlantise taha ei saa hakata arendustegevused ja -põhimõtted on olemuslikult erinevad.
ehitama enne, kui praegu tühjana seisev maa kesklinna
planeeringu alas on täis ehitatud. Muidu juhtub nii, et ärihuvist
lähtuvalt ehitataksegi ainult parki ja tühermaad Fortuuna ja
Raatuse vahel või Väike-Turu ümbruses jäävad igavesti
tühermaaks. Tartu vajadus büroo ja kaubanduspindade järele on
väike ja Lõunakeskuse lõputut suuremaks ehitamist pole
70
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
linnavalitsus piiranud. Tehke praegused tühjad platsid kesklinnas
arengule ja ärile ligitõmbavaks suunates sinna atraktiivseid avaliku
sektori projekte: riigihoone jne. Kaubamaja ja Vanemuise vaheline
ala peaks jääma pargiks igal juhul.
71
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Tartu peaks rohkem säilitama rohelust. Sõjajärgsed elanikud on Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
harjunud jõeäärsete parkidega ja on neile omased ning need on ju 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
59. Varje Sootak linna kopsud. Selgitused teistele ettepanekutele ja märkustele. Hoonete
18.11.2015 Ja millegipärast on kõik Tartu uued majad hallid kastid - hallide välisilme määratakse projekteerimise käigus, üldplaneering seab
kastide linn. Miks ei armastata värve ja huvitavamat arhitektuuri? parima arhitektuurse lahenduse saavutamiseks kesklinnas
Kallis ilmselt. Ehitage täis senised kesklinna ja selle läheduses arhitektuurivõistluse läbiviimise nõude. Raatuse tänavalt Kaarsillani
olevad augud, aga ärge minge haljasalade, parkide kallale. Ja ulatuv pärnade allee säilitatakse.
kindlasti tuleks alles jätta Raatuse tänavalt Kivisillale viiv
pärnaallee. Kivisillalt tulles kohe paremat kätt jääb veel enne sõda
istutatud pärnade väike jupp. Vaadake ennesõjaaegseid ja
purustatud ja taastatud fotosid, seal on näha, millised pärnad alles
jäeti. Üldse saetakse maha linnas liiga palju just vanu puid, mis
veel väärtuslikud. Tundub, et noorematel puudub loodusteaduslik
haridus, arusaam ja tähendus loodusest.
Vähe sellest, et uued majad on kastid ja ilmetud, nad ka ei sobi
keskkonda. Üks selline kole kobakas on Raatuse tänava uus
kortermaja Pika tn lähedal, mis ületab teised hooned oma kõrguse
poolest. Kahtlen, et see kõrgus on lubatav. Jne.
Kui kõik uued ehitised oleksid rõõmsad, värviküllased, põneva
arhitektuuriga, aga sealjuures oma keskkonda sobilikud ning ei
ehitataks Tartu parkide asemele, siis oleks üldplaneeringuga nõus,
aga praegu mitte.
Ja jõeääred peaksid olema väga laiad ning avalikus kasutuses -
kohvikud, pingid, kunstnikele ja raamatulugejaile palju ruumi,
mänguväljakud...
Ettepanek 1: Holmi park (Kaarsillast põhja poole) muuta 1.Selgitus. Küsimus ei ole lahendatav üldplaneeringuga.
atraktiivseks vaba-aja veetmise kohaks, täna toimub tiheda pargi
60. Tartu "kiire läbimine", tulevikus peaks olema lisaks olemasolevale ja
Linnamuuseum ainsale Treffneri mälestussambale ka muid atraktsioone (näit.
72
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
18.11.2015 mänguväljak , ajalooliste objektide markeeringud, 2.Mitte arvestada.
ekspositsiooniala jms.) Narva mnt on magistraaltänav mis on Jõhvi- Tartu- Valga
Ettepanek 2: Arvestades seda, et seoses ERMi valmimisega hakkab riigimaantee osa. Jalakäijate ja jalgratturite ohutus Narva mnt
Kaarsillast kuni Roosi tänavani liikuma palju jalakäijaid ja ületamisel tagatakse Roosi ja Kivi tn ristmikele rajatavate
jalgrattaga liiklejaid, tuleks Narva mnt. lõik (Raatuse tn ristmikust foorisüsteemidega.
Kivi tn. ristmikuni) muuta mootorsõidukitele madalaima
piirkiirusega alaks ja kaotada tankla (praegune Statoil). Lähim
tankla on Narva mnt-l 400 m kaugusel. Tankla on ohuallikaks
muuseumile, kasutab ära tänavaala, mis oleks vajalik hoopis
avaramaks ja turvalisemaks liiklemisalaks nii jalakäijatele,
ratturitele kui sõidukitele). Olemasolev ehitis ei kaunista
südalinna, endist suursugust Henningi platsi.
Meie pere suur unistus oleks, et Ülejõe poolsesse parki võiks tulla Arvestada.
mänguväljak lastele ... seal just täpselt selline tühi muruplats, mille
61. Maire Veberson võiks laste rõõmuks "ära täita". Nii kurb, et siinpool jõge ei olegi
18.11.2015 lastel kuskil mängimas käia, see platsike seal pargis oleks meie
pere arvates ideaalne koht.
Mõlemad Emajõe kaldad peaksid jääma haljastatuks ja kõigile Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
avalikuks kasutamiseks ja takistusteta kõikjalt läbitavaks, ilma, et 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
62. Aavo Omann jalutaja tunneks end sissetungijana võõrale territooriumile, nagu Planeeringus jätta jõe äärde rohekoridorid ja tagada nende
18.11.2015 praegu mõnes kohas kahjuks on. piiranguteta avalik kasutus.
Kesklinna ehitatavate hoonete kõrgust pole vaja kunstlikult piirata, Arvestada. Üldjuhul on kesklinna üldplaneeringu lahenduse järgi
kuhu siis veel kõrghooneid ehitada, kui mitte sinna. Ühekõrgune lubatud 6 korrust. Kuna olulisemate ja suuremalt läbianalüüsimist
ühtlane massiiv oleks provintslikult igav. eeldatavate alade juures viiakse läbi arhitektuurivõistlused, siis on
võimalik, et sellistes piirkondades tekivad läbi võistluse ka
kõrgemad hooneosad, mis on kooskõlas kesklinna üldplaneeringu
eelmainitud taotlustega.
73
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Võimaluse korral taastada ajaloolisi objekte, andes neile kaasaegse Mitte arvestada. Sõjapurustuste tagajärjel ja jõe kallaste
sisu ja muutes selleks vajadusel ka vormi (näiteks uus laevadele haljastamisel on kujunenud uus linnaehituslik situatsioon, kus
läbitav Kivisild). ajaloolise hoonestuskeskkonna üks-ühene koopiana taastamine ei
ole põhjendatud. Kivisilla taastamine ei ole põhjendatud järgnevast
lähtudes: 1. Linn kavandab Kaarsilla rekonstrueerimist, millega
laiendatakse jalakäijate ala sillal 2 m võrra ja rajatakse uued
pandused sillale pääsuks. See tagab turvalise ja mugava pääsu
sillale ja jõe ületusele. 2. Silla rekonstrueerimisega avatakse
eritasandiliselt kallasraja kulgemine silla alt, mida ei saa teha
Kivisilla taastamisel. 3. Kivisilla taastamisega väheneb laevatatava
jõeosa gabariit.
74
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Olen vastu Emajõe kallastele planeeritavate hoonete rajamisele ja Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
parkide kaotamisele (vähendamisele). Soovin, et Emajõe kaldad 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
63. Piret Raudvere oleksid eelkõige puhkeala, rohelus. Neid võiks hoopis selles suunas
18.11.2015 arendada. Ei meeldiks, kui Emajõgi satub uute planeeritavate
hoonete vahele justkui müüride vahele, kaob kesklinnast eemalt
vaadeldavana. Emajõgi peaks saama just peatähelepanu
kesklinnas kui inimeste avalik õue ala, mitte kinnised suurhooned
koos kitsaste kaldapealsetega.
Teiseks. Kui uue üldplaneeringu puhul räägitakse paljude uute
hoonete rajamisest põhjusel, et taastada ennesõjaaegne hoonete-
maht, tänavapiir jms - et vanasti olid ju ka majad ja linnas peavadki
majad olema, et pole tegu maaga. Põhimõtteliselt võiks ju sellise
põhjendusega isegi nõustuda, kuid miks pole inimesed nõus
parkidest loobuma ja uute hoonekomplekside rajamisega - minu
arvates on põhjus selles, et kui vanasti olid nendes kohtades
arhitektuuriliselt ilusad ja ajaloolise väärtusega majad, siis
tänapäeval ju keegi enam selliseid asemele ei ehitaks. Asemele
tulevad betoon ja klaastahukad, mittemidagiütlevad, elutud ja
iseloomutud, eripäratud majakolossid. Tartu ilu poolest kindlasti
juurde midagi ei saaks ja ka vaevalt, et turistidele taolised
tavalised uushooned mingeid eredaid elamusi pakuks. Nii et
küsimus on ilmselt paljuski ka selles, et tänapäeval kerkivad
paljude inimeste arvates koledad majad, ning nende asemel
soovitakse pigem kaunite parkide säilimist. Ega see uus kerkiv
Kaubamaja ka iluga ei hiilga, nii et tartlastel on ju ettearvatav, mis
asemele tekib ja seepärast see ennesõjaaegse linnastu taastamise
jutt kedagi ei veena. Nii arvan ka mina.
75
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Tutvudes Tartu linna üldplaneeringuga tekkis küsimus Vanemuise 1., 2. Arvestada. Linn on loobunud nimetatud haljasala
teatri ja kaubamaja vahelise parkla osas. hoonestamise kavast, kuna puudub reaalne, linnale vajalik
64. Martin Sööt 1. Vanemuise teatrist on saanud Tartu linna, Lõuna-Eesti ja miks funktsioon hoonele.
18.11.2015 mitte ka kogu Eesti üks kultuuri sümboleid. Tänaseks on teatri
hoone peafassaad väga hästi vaadeldav kaugelt ja samas ka
teatrihoones sees olles avaneb ilus vaade mis on ühele
kultuurikantsile kohane. Püstitades tänase pargi asemele hoone,
varjame teatrihoone vaated, millega vähendame ka hoone
olulisust linnaruumis.
2. Tänases väljapakutavas üldplaneeringus ei ole konkreetselt
määratletud tulevase hoone otstarve. Kui see ala hoonestada,
oleks vajalik otstarve kindlasti määrata, et vältida hoonet, mis ei
vastaks avaliku huvi eesmärkidele.
3. Pean õigeks vanalinna osas privileegi andmist jalakäijatele, 3. Selgitus. Haljasala säilitamiseks linn maa-alust parklat ette ei näe,
samas mõistan ka parkimise probleemi ja seda just vanalinna kesklinna uuema piirkonna parkimisvajadus on lahendatud
läheduses. Kui puudub parkimisvõimalus vanalinna vahetus kaubanduskeskuste parkimisaladel.
läheduses on vanalinnas elu määratud paratamatult hukule. See
pargiala võiks olla sobiv koht maa-aluse korrusparkla ehitamiseks.
Parkla eelisteks oleks vanalinna ja Vanemuise teatri lähedus, hea
asukoht linna tuiksoone, ehk Riia tänava suhtes, ehitamise
võimalus maa alla ilma arheoloogilisi väärtusi kahjustamata ja
parkla katusele saab rajada roheala.
76
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Pikaajaline uus strateegia võiks olla mõistlik. Kesklinna pargialade Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
ühel valimisperioodil laustäisehitamine on loll. Nagu 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
65. Paul Lääne Herostratosed. Promenaad oleks hea, Pika ja Põik tänava vahele.
18.11.2015 Kesklinnas on juba kole "Tallinna Ülikool" ja kaste üha kerkib.
Vajalik objekt ja ilus arhitektuur on oodatud. Poe ja Kaubamaja
vahel park jäägu, ehitada võiks Kaubamaja ja Vanemuise vahele.
Üldiselt pole planeeringul minu arvates viga. Aga palun jätke Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Kesklinna rohealad rohealadeks. 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
66. Tõnis Tars Väga kurb ja valus on vaadata, et Holmi park ja pool sellest üle jõe Planeering on sätestanud vajaduse mitmekesistada nii ökoloogilises
18.11.2015 jäävast pargist hävitatakse. kui puhkamise osas parkide ilmet, et kompenseerida nende pindala
Riigimaja võib vabalt panna ka Fortuuna kvartalisse ja ikka on ilusti vähenemist.
keset linna. Kunstimuuseum/raamatukogu... 2 varianti: 1. kuna
praegune kesklinna raamatukogu esine parkla plaanitakse täis
ehitada, siis võiks selle probleemi lahendadagi nii, et raamatukogu
ja muuseam saavad mõlemad lihtsalt ruumi juurde aga jäävad ikka
samasse hoonekompleksi.
Praegustele linna arvates ülearu olevatele parkidele tuleb lisada
funktsioone nii noortele kui vanadele ja muuta see piirkond koos
Toomemäega millekski Central Park-i või Grosser Tiergarten-i
sarnaseks rekreatsioonipaigaks ümbritsevat saastest ja linnakärast
pagejatele.
Teen ettepaneku, et juba selle planeeringuga võiks saada paika ka Arvestada.
Pika ja Kivi tänava ülekäigurada (rajad) - see jääb just parasjagu
67. Maret Unim planeeringu serva.
18.11.2015 Martin Nelis on oktoobris selle kohta kirjutanud nii: "Pikk-Kivi
ristmiku reguleerimata ülekäigurajad on tööde järjekorras. Pärast
uute hoonete valmimist on võimalik koostada liikluskorralduslik
eskiislahendus, mille alusel saame planeerida vastavad ehitustööd.
Kavandame eskiislahenduse koostamise 2016. aastal. Praegu ei ole
77
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
teada, millal tööde tegemiseni jõuame, see sõltub tööde
maksumusest ja eelarvelistest vahenditest. Siiski saame ehitustööd
planeerida hiljemalt 2017. aasta eelarvesse."
Kivikese lasteaed töötab juba aastakümneid ja siin lähikonnas pole
ühtegi ülekäigurada! 2015-16 on üsna lühikesel Kivi tänaval
valminud 4 uut elamut (sh üks hiigelsuur) ja uus Konsum. Uue
planeeringu kohaselt näen, et lähiajal võime arvestada veel
vähemalt 3 uue majaga, mis tõstab liikluskoormust veelgi.
Ülekäigurada Kivi-Pika nurgale oleks vähim, millega lasteaedade ja
kooli läheduses alustada. Palun see kaardile joonistada ja
rahastada.
78
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Üldiselt olen esitatud hoonestusala lahendustega nõus v.a. kahe Mitte arvestada. Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmargiks on
täiendusega. Need on: Emajõe kallaste kasutusaktiivsuse tõstmine tagades samas
68. Eenok Järg 1. Piki jõe kallast peab olema 50 m laiune roheala rohekoridori katkematuse, vaba liikumise juurdepääsude säilitamise
18.11.2015 kergliiklusteedega, mis moodustaks kaldakaitse vööndi. ning edasiarendamise ja sidumine ülelinnalise Emajõe kallasradade
2. Planeeritavate hoonete kinnistute piirid ei tohi ulatuda võrguga. Hoonestuse osaline lubamine kaldale lähemale kui 50 m
kaldakaitsevööndisse. on kavandatud vaid avalikkusele suunatud funktsioonide toomiseks
Üldine märkus: jõe kallastele. Kõik ehituskeeluvööndisse kavandatud hooned või
Kesklinn vajab kahte mitmesajakohalist maa-alust parkimismaja. vähemalt nende esimene korrus (Riigimaja ja Sadama kvartali
hooned) on avalikkusele suunatud ja seovad linna ja selle elanikke
tihedamini jõega. Traditsioonilised pargialad- Vabaduse puiestik ja
Ülejõe park, säilivad senises laiuses.
Linnal puudub vajadus võõrandada kalda ehituskeeluvööndisse
jäävaid kinnistuid, kinnistute kasutusrežiimi reguleeritakse
planeeringuga.
Üldine märkus arvestatud.
Vanemuise teatri ja Kaubamaja vahelise ala planeeringu Mitte arvestada. Linn küll hindab pakutud julget linnaehituslikku
ettepanek. Teatri esine maapinna tasapind kogu laiuses pikendada ideed, kuid ei pea seda Tartu suuruses linnas realistlikuks.
69. Anton Ennus kuni ja üle Ülikooli tänava, mis moodustab uue avara platoo. Selle
18.11.2015 alla võiks ehitada maa-aluse mitmekorruselise parkla ehk teisiti -
maa-aluse parkla katusele rajada platoo.
Edasi tulla laia trepiga alla kuni Küüni tänavani Kaubamaja ette.
Platoo serval võiks olla purskkaev ning vesi voolaks kaskaadidena
trepist alla oma sängis. Parklast saaks otse teatrisse ja kontserdile
minna. Platoolt avaneks ja säiliks ilusaim vaade linnale ning
platood
saaks kasutada mitmel otstarbel, näiteks välikohvik jne. Teist sellist
kohta linnas ei ole.
Teine ettepanek. Tartu kesklinna piirkonna üheks probleemiks on Arvestada. Täiendada KSH aruannet eksperthinnanguga, kuidas
õhusaaste kontsentratsiooni tõus teatud ilmastikuolude korral. Kui täiendav hoonestus mõjutab välisõhu kvaliteeti ja õhuliikumist.
79
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
see ala täis hoonestada, siis loomulik õhutsirkulatsioon kesklinnas
võib halveneda. Mõistlik oleks modelleerida ja uurida õhu liikumist
kavandatud hoonestuse puhul enne planeeringu kinnitamist.
Esitan lühidalt ettepanekud, milledest mõningaid on ka 1. Arvestada.
varasemates aruteludes käsitletud. Seega vabandused võimalike
70. Verni Loodmaa korduste pärast.
18.11.2015 1. Vanemuise 4 kinnistu hoonestamine käesoleva planeeringu
raames ei ole arukas. Mõistlik on tema säilitamine üldmaana.
Planeeringualas on piisaval hulgal hoonestamata alasid, mis
rahuldavad uute hoonete ehitamise vajaduse.
2. Kinnistu, millele on planeeritud nn. Riigimaja on samuti arukas 2. Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta
jätta hoonestamata ning säilitada seal üldmaa juhtfunktsioon. lk 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
Linnavalitsusel oleks pigem mõistlik jätkata selle maa-ala
munitsipaalomandisse taotlemist, et siis järgmiste planeeringute
kaudu tulevikus otsustada selle maa-ala kasutamine. Liiatigi on nn.
Riigimaja vajadus ja tema kasutusviis põhjalikult läbi kaalumata (vt.
Tartu LV istungi protokolli nr. 58, 01.09.2015). Pigem näib siin
tegemist olevat ühel koosolekul sündinud mõttega, mida koheselt
on hakatud usinalt realiseerima.
3.Aleksandri tänav Soola ja Riia tänava vahelises lõigus ei saa 3. Arvestada.
mingil viisil olla ainult jalakäijatele ettenähtud tänavaks. Jalakäijate
eelistus on arukas, aga autotranspordil ja ühissõidukitel on vajalik
sellel tänavalõigul ööpäevaringselt liikuda.
4. Küüni tänava säilitamine jalakäijate tänavana on sobiv, aga selle 4. Arvestada Poe tn ja Uueturu tn osas, Vallikraavi tn osas
juhtfunktsiooni laiendamine ristuvatele tänavatele (Poe, Uueturu vähendada parkimisala kuni Promenaadi tänavani seoses linna
ja Vallikraavi) ei ole hea mõte. Nendel tänavatel peaks säilitama kavaga rekonstrueerida pargiala Barclay pargis avaliku ruumi
olemasoleva liikluskorralduse ja võimaluse seal sõidukeid parkida. paremaks ärakasutamiseks.
Ka neid kohti on jalakäijasõbralikus kesklinnas vaja. Lisaks on see
80
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
võimaluseks lahendada kesklinnas elavate inimestele kuuluvate
sõidukite parkimisprobleemid (näit. Ülikooli tänava elanikud).
5. Planeeringus võiks ette näha Vabaduse puiestee kasutamist 5. Arvestada juhul, kui perioodile on kavandatud konkreetsed
vahemikus Uueturu tänav - Raekoja plats ainult jalakäijatele üritused.
mõeldud tänavana nädalavahetustel (Reede 20.00 - Pühapäeva
20.00) ajavahemikul 1.aprill kuni 01.oktoober.
Mitmete aastate kogemus suurürituste läbiviimisel kinnitab, et
sarnane liikluskorralduslik muudatus ei tekita kesklinnas
ületamatuid liikluskorralduslikke probleeme. Olemasolevad sillad
võimaldavad liikluse ümbersuunamist. Küll aga annab see
ammendamatuid võimalusi erinevate ürituste korraldamiseks ning
võiks anda olulise tõuke nö. linnaelu arenguks Emajõe ääres.
81
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Arvan, et planeeringujärgne riigimaja praeguse Atlantise kohal Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
ning Vabaduse parki raamatukogu koormavad liiga visuaalselt 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
71. Aivar Põllu Emajõe kallast. Hetkel on seal ilus ja avar vaade, kus on mõnus
18.11.2015 liikuda. Samuti Vanemuise ja kaubamaja vaheline väljak annab
"hingamisruumi" kõrgemate hoonete vahel. Kindlasti leidub palju
paremaid kohti hoonete rajamiseks.
P.7.1.4.9 - Lai ja Kroonuaia tänavad on piisavalt laiad, mis Mitte arvestada. Lai tänaval ei ole rattaraja ehitamisel võimalik
võimaldavad rajada rattateed ja -rajad parkimist keelustamata. säilitada parkimist, kuna tänava ristlõige seda ei võimalda. Laial
72. Jaan Tamm Autodele piisab ühest rajast ja mahub ilusti ära ka rattatee ja tänaval on vajalik säilitada kahesuunaline liiklus, sest see võimaldab
18.11.2015 parkimine tänava ääres. Parkimise lubamine rahustab liiklust, maksimaalselt kasutada Vabadussilda. Kroonuaia tänaval on
autod ei saa niisama lihtsalt kihutada, tühi rattatee kõrval jalgrattaraja kavandamine võimalik vaid parkimise kaotamisel, kuna
soodustab ohtlikke möödasõite ja kahes reas sõitmist. Parkimise seda tingib tänava kurvilisus ja kitsas sõidutee.
keelamise tulemusena hakatakse parkima rattateel - nagu praegu
näiteks Baeri tänaval Kassitoome ja tenniseväljakute vahel või siis
hoopis kõnniteel - neid näiteid võite leida kasvõi Ülikooli
peahoone tagant, kui kaugemale ei viitsi minna vaatama.
Selgitus. Fooriprogrammi muutmine ei ole üldplaneeringu küsimus.
7.3.1.13 ja 14 - kui Emajõe ette ehitatakse majad, siis ei hakka Fooritsükli muutmine on põhjendatud ja sellega tegeletakse
keegi sinna promenaadile minema. Senikaua, kui kesklinna ja vastavalt linnavalitsuse osakondade tööjaotusele.
Emajõe vahel on ülimalt tiheda (transiit)liiklusega Vabaduse pst. ja
jalakäijatele 6 sekundilise kestvusega roheline tuli Raekoja platsi
otsas, ei hakka keegi Emajõe äärde minema.
Jakobi tänav lõigus Kroonuaia - Veski on väga järsu tõusuga, väga
Mitte arvestada. Kõnniteede laiendamine ei ole võimalik kogu
tiheda liiklusega (Tartu - Tallinn tihe bussiliiklus ning kaubavedu)
tänavalõigu ulatuses ei ole võimalik hoonete asetuse tõttu.
ning seetõttu väga mürarikas ja saastunud koht. Kõnnitee paremal
Uushoonete rajamisel tagatakse nõuetekohane kõnnitee laius,
pool on väga kitsas, kohati vist alla poole meetri ning ka vasakul
juurdetulevad hoonemahud ei ole nii suured, et see mõjutaks
pool pole kõnnitee väga lai. Rattaga liiklemine on seal tiheda
liikluse tõttu sõiduteel eluohtlik ning kuna jalakäiad on surutud oluliselt liikluskoormust.
82
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
kõik vasakule poole teed, on ka seal raske liigelda. Uute majade
planeerimine paremal pool Jakobi 35 krundile ning vasakul pool
enne 52 krunti tihendaks liiklust veelgi ning tuleks seetõttu nende
sinna planeerimisest loobuda, nagunii keegi sinna müra ja tossu
sisse kolida ei taha (nagu näitab ka uue maja nr. 25 kehv müük).
Vasakule poole võiks hoopis rajada korraliku laia kõnnitee koos
rattateega.
83
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Palume hoida linnaruumis lisaks planeeritud Pirogovi haljasalale Arvestada.
säilitada pargi ala Vanemuise ja Kaubamaja vahel, samuti roheala Lisaks vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk 11-16 teise
73. Külli Meier Kaarsilllast Kvissentali poole (vanalinna poolne kallas). Totaalne ettepaneku esitaja vastusena.
18.11.2015 kesklinna täisehitamine rikub loomulikku kooslust keskaegse
vanalinna ja loodusliku, avatud jõekaldaga ruumis. Toetame
kesklinna pikendust aktiivse tegevuse ja hoonestatusega
Jõesadama piirkonnas.
Palun ärge ahistage Emajõge! Jõgi vajab enda ümber loodust, Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
mitte betooni. Surutuna kahe suurehituse vahele muutub jõgi 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
74. Anne Schotter kanaliks, kus pole asu ei kalameestel, tudengitel ega Tartu Vaimul.
18.11.2015 Poe tn-Kaubamaja vahelist parki ei tohiks muuta pärnade
surnuaiaks. Kutsun üles Keskkonna Inspektsiooni asjasse sekkuma!
Kõigepealt peab vabandama, et väga piiratud aeg ja homme Mitte arvestada. Kuna üldplaneeringu algstaadiumis oli ette näha,
saabuv lõpptähtaeg ei jätnud hetkel võimalust kirjutada põhjalikku et kõige teravamaks aruteluteemaks kujuneb kesklinna
75. Andrus Okas ja korrektselt läbi mõteldud ja vormistatud analüüsi hoonestustihedus, otsustati ka KSH käigus analüüsitavad
18.11.2015 üldplaneeringu teemal. Seega toon ära vaid selle kröömikese, alternatiivsed arengustsenaariumid siduda hoonestuse teemaga.
mida hetkel mainimisväärseks pean, laskumata sügavamalt eri KSH arengustsenaariumid on põhimõttelised variandid (nagu
valdkondade nüanssidesse ja jätan teksti korrektselt aruande ptk 3.1 välja toob), mille kaalumine aitab välja tuua
vormistamata. Olles nüüd ööpäeva lugenud arengukava kesklinna planeeringu täpsusastmele vastavaid argumente. Alternatiivid
planeeringu teemal, tuleb nentida, et lähteülesande püstitamisel aitavad visualiseerida hinnangulist hoonestusalade mahtu, ei ole
ei ole iseenesest väga viga. Enamus eesmärke ja detaile on eeldatud, et sõjaeelne Tartu on möödunuga identselt realiseeritav.
kontspetsiooniliselt ära selgitatud. Kaasatud mõjude hindamine on Kaasnevate keskkonnamõjude iseloom ja ilmnemise ulatus sõltuvad
kohati päris täkkes, küll aga võib olla erimeelusi nii selles osas, mis suures osas juba detailsematest linnaruumilistest lahendustest,
on põhjus, mis tagajärg, mis on piisavalt kompaktne kesklinn või väljudes seega üldplaneeringu ja selle KSH täpsusastmest.
kui suur peaks olema rohelise osa linnapildis tervikuna. Erilist Hoonestusalaste muutuste analüüsimiseks strateegilises plaanis
tähelepanu soovitaks pöörata dokumendis "Töö nr 1800/12 Tartu toovad arengustsenaariumid välja vajalikud põhimõttelised
kesklinna üldplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalutlused.
aruanne" lk -l 32 -33 toodule ning seda ka järgida ning sellest Haljastuse osatähtsuse osas väljatoodud internetiviide ja märge, et
järeldusi teha. Küsitav on mõjude hindamise juures keskendumine maailmas leidub oluliselt rohelisemaid linnu, jätab tähelepanuta
84
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
enne II maailmasõda olnule, seda nii haljastuse iseloomu, ulatuse asjaolu, et viidatud materjalid käsitlevad linnu tervikuna. KSH
kui hoonestuse osas. Need ajad on möödas, maailm on muutunud aruandes toodud analüüs ja osatähtsused puudutavad ainult
ja see ei peaks olema lähtepunktiks. Selleasemel võiks kesklinna piirkonda vastavat üldplaneeringu alale. Maailma
planeerimise kavandamisel keskenduda olemasolevatele kesklinnu vaadeldes on 20% haljasalade osatähtsus hea tulemus.
võimalustele, ning õppida edukate maailmaprojektide eeskujudest
nii haljastuse kui toimiva kogukondi ühendava linnaruumi Lisaks vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk 11-16 teise
kujundamise osas. Ei pea silmas ühe või teise linna kopeerimist, ettepaneku esitaja vastusena.
vaid õppimist sellest, kuidas erinevad linnad on sama probleemi
lahendanud. Arengukavale võib mõningal määral ette heita
keskendumist nn "pruunile stsenaariumile" just kesklinna osas.
Samuti ei peaks rõhutama, et 20% on palju, 18% haljastust käib ka.
Kes vähegi mõtelda tahab, leiaks kiirelt milline on eri
maailmajagude või piirkondade haljastatus või rohelus
protsentuaalselt tervikuna. Näiteks:
http://www.skyscrapercity.com/showthread.php?t=1660203
Põhjamaades on tunduvalt rohelisemaid linnu kui Tartu või Tallinn.
20 ruutmeetrit haljastust inimese kohta on tunduvalt alla
põhjamaade linnade keskmise. Kui asjad nii perspektiivi asetada,
on Tartu alla keskmise roheline linn. Terve omaette teema ja hulgi
kaasaegseid uurimusi on toodud teemal - kuidas roheluse osakaal -
eriti vahetus elupaiga naabruses olev rohelus, mõjub positiivselt
linnaelanike füüsilisele ja ka vaimsele tervisele, alandades
stressitaset. Mõnede uuringute andmetel on jalutuskäik pargis
vanemaealistel efektiivsem kui sama ajalise kestvusega treening
spordisaalis järgneva liiklemisega transpordis koju. Omaette
küsimus on, miks mõjude hindamisel keskendutakse ainult kahele
stsenaariumile - hoonestamine vs praeguse olukorra sarnaste
olude jätkamine. On ju olemas ka terve hulk vahepealseid variante
või siis linna osaline restruktureerimine. (Viimane on kindlasti väga
85
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
ajamahukas protsess ja ei pruugi Tartusse sobida). Kõrvale
jäetakse soovitusena kesklinna arendamist kui
rekreatsioonikeskust lisaks äri- ja elamispindadele. Arvan, et Tartu
võiks juhinduda linnadest nagu Kaunas, Oslo raske liiklusvabade
tsoonide kujundamisel, vanalinna ja selle ümbruskaitsevööndite
kujundamisel vaadata ka Riia kesklinna jugend-parkide kogemust.
Omaette analüüsi vääriks selle lingi http://www.citylab.com/.../10-
techniques-making.../4047/ taga olevate põhimõtete analüüs.
86
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Konkreetsed ettepanekud antud üldplaneeringu raames või kohta: 1. Arvestada.
1. Jätta täis ehitamata Kaubamaja- Vanemuise vaheline haljasala.
See sulgeks liigselt Riia tänava niigi ülekoormatud ja
väheliigendatud kvartalmonstrumite piirkonna. Mõju oleks liigne
linnaruumi tihendamine. 2. Selgitus. Holmi pargi hoonestamise eesmärgiks ei ole müra
2. Narva maantee pargiala hoonestamine müra vähendamise leevendamine. Kesklinna üldplaneering seab liikluse osas
eesmärgil on samuti küsitav. Siin võiks tegeleda probleemi põhjuse eesmärgiks linna läbiva liikluse vähendamise ja ümbersuunamise
- so liiklustiheduse vähendamise lahenduse otsimisega - Idaringteele ja tulevikus ka Ropka sillale.
müratõkke ehitamise asemel. Kuigi tegemist on kesklinna
üldplaneeringuga, otsida võimalusi hajutada liikluskoormust
ehitades välja vähemalt kaks alternatiivset liikluskanalit väljaspool
kesklinna ala (idaringtee+võimalik Fortuuna-Roosi tänava suunal) 3.-5. Mitte arvestada. Selgituseks palume vaadata üldist linna
3. Jätta Emajõgi kesklinna sildade vahelisel alal endiselt vabaks haljasalade seisukohta lk 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
eluhoonetest. Minimeerida individuaalsete tühisõitude ja
liiklusvahendite - st autode põhjust liigelda kesklinnas.
4. Otsida raamatukogu- kunstimuuseum hoonele efektne ja
arhitektuuriliselt pilkuköitev kaasaegne ning funktsionaalne-
asukoht lahendus mujal kui planeeritavas asukohas. Säilitada Poe
tn park-mänguväljak - te vajate seda territooriumi ise kõiksugu
laatade ja tänavafestivalide ajal. Kaaluda raamatukogu nii turu-
sadamapiirkonda kui siis Ülejõe suunal. Kui hoidlad on
arhitektuuriliselt teostavad siis miks mitte Emajõe ja kanali
vahelisel alal, vahetult kesklinna piiril. Tigutorni kvartalis oleks
ilmselt ka selleks võimalusi.
5. Jätta ehitamata konverentsikeskus-ärimaja Kaunase kõrval
jõelookel.
6. Katusehaljastustele või vertikaalhaljastusele ei maksaks Tartu 6. Mitte arvestada. Haljaskatuste rajamine ja vertikaalhaljastus on
geograafilise asukoha, maastiku eripärade ja inimeste mugavuse ühed meetoditest, kuidas säilitada ja suurendada koosluste
tõttu- ning ka väheste finantside tõttu liigselt loota - kui elurikkust ja toetada rohevõrgustiku toimimist.
87
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
hoonestatuse tihendamise keskkonnamõju leevendavale faktorile.
7. Kui jätta kõrvale vanalinn, siis muudes kesklinna osades katsuge 7. Arvestada.
ehitada hooneid liigendatult ja läbisegi roheplaneeringu
elementidega, puuderinde ja väikeste roheluse niššidega. Istutage
puid ja rajage puiesteid. Eraldage jalgratturid ja jalakäiad autodest
niipalju kui võimalik. Ei tohiks ehitada nelinurkseid kvartaleid kinni
nagu senine praktika on olnud. Sisehoovid ei muutu enamusel
juhtudel aktiivseks avalikuks toimivaks linnaruumiks. 8. Arvestada.
8. Rohelusse puudutavalt - Emajõe koridor ei peaks olema ainus
edasise rohevööndi kujunemise suund. Rohevööndid ja alad on
efektiivsed kui nad on inimese elupaigast kuni 300 m kaugusel,
mitte kaugemal. 9. Selgitus. Parkimismajad on olulised kogu kesklinna
9. Võtmeküsimus kesklinna liikumisala tegelikul välja kujundamisel liikluskorralduse muutmisel. Parkimismajad on eelduseks tänavatel
on toimiva ühistranspordi arendamine Tartu linnas ja parkivate autode arvu vähendamisel, tänavatel kõnniteede
tavaautoliikluse minimeerimisel. See eeldab ka mõnede laiendamisel ja parema, turvalisema, mugavama jalakäijate ja
parkimismajade ehitamist, mis nagu KHS dokument ette näeb, jalgratturite liikluse korraldamisel vanalinnas. Väljapoole
peaks olema vaate eest võimalikult varjatud. kõikvõimalikke vaateid neid siiski rajada ei ole võimalik,
10. Ehitage hooneid vähem, ainult vastavalt vajaduse tekkele aga projekteerimistingimustega nõutakse parkimismajade välisilme
kvaliteetselt, esteetiliselt, keskendudes üldilmele, tervikule, mitte osas nende sobivust nii vanalinna miljöösse üldiselt kui
pelgalt ärihuvidele. Küsitav on planeeritavate büroopindade konkreetsesse asukohta. Eesmärk on parandada liiklusolusid
tegelik vajadus. Kas olemas olevad büroopinnad on kesklinnas nii vanalinna tänavatel ja rajada parkimismaju, mis sobivad hästi
koormatud, et peab massiliselt juurde ehitama? vanalinna keskkonda.
10. Selgitus. Hoonete mahud planeeringus on määratud vastavalt
kesklinna arengu strateegilistele eesmärkidele.
88
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Suures osas on Tartu kesklinna üldplaneering mulle vastuvõetav. Arvestada.
Lepiksin ka Holmi pargi täisehitamise ja poole Vabaduse pst äärse Lisaks vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk 11-16 teise
76. Karmen Kingo pargi täisehitamisega. Üks ja ainuke asi, mille vastu ma olen, on ettepaneku esitaja vastusena.
19.11.2015 Vanemuise ja Kaubamaja vahelise pargi täisehitamisega. Ma palun
seda mitte teha. Kui sinna mingi kõrgem hoone püstitada, siis
Riiamäelt kesklinna südamesse sõites muutuks üldilme
koledaks/kinniseks. Mulle meeldiks, kui seal oleks natuke rohkem
avarust, seega pargi osa alles jäämine on kriitilise tähtsusega.
Pigem korrastada seda parki, lisada istepinke vms. Selle pargi osa
allesjäämine on ainuke asi, mida ma üldplaneeringu osas
sooviksin.
Kindlasti mitte ehitada täis Vanemuise ja Kaubamaja vahelist ala. Arvestada Uueturu platsi osas.
Samuti mitte ehitada Vabaduse puiesteele kaubamaja kõrvale Mitte arvestada Vabaduse pst ääre hoonestamise osas. Vt palun
77. Triin Teesalu raamatukogu ja kunstimuuseumi. üldist linna haljasalade seisukohta lk 11-16 teise ettepaneku esitaja
19.11.2015 vastusena.
Uueturu Küüni nurgal asub krunt, mida ōigusjärgsetele pärijatele Arvestada, haljasala mitte hoonestada.
ei tagastatud ja mida vaidlustati Riigikohtuni välja.
78. Vambola Tiik Mittetagastamise põhjenduseks oli linna avaliku ruumi säilitamise
19.11.2015 vajadus elik avaliku huvi eelistamine erahuvidele. See oli ka
toonane ainuke argument miks krunti ei tagastatud!
Tänast planeeringut vaadates näen, kuidas antud ala on täis
planeeritud st. avalik huvi on muutunud. Siit ka küsimus: millist
kaalu omavad toonased kohtute otsused, mis lähtusid väga
konkreetsetest linnaplaneerimise seisukohtadest ja ei näinud
võimalustki taolisteks arenguteks. Miks muidu loobuti
õigusjärgsete omanike kompromissettepanekust, anda krunt
tähtajatuks kasutuseks linna haljasala tarbeks, mis tänases
olukorras oleks taastanud omanike õigustatud ootused.
Põhimõtteliselt pean antud ala hoonestust võimalikuks taastades
89
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
õigusjärgsete omanike õigused antud kruntidele, sest puudub ju
mittetagastamise argument, kuid leian, et me ei ole tänases
olukorras veel valmis selleks. Just selle ala hoonestamine on
ülimalt tundlik, mis selgelt vajab rohkem kui mõni teine krunt
huvitavaid tulemusi andvat arhitektuurikonkurssi. Tänaste
otsustega vastutame tulevaste Tartlaste ees. Millised on need
lähiminevikus Tartusse ehitatud objektid, mille üle me tänaste
otsustajatena võime uhked olla? Selle asemel, et rajada imeline
teadmiste campus Maarjamõisa põllule, kus tänapäevase parima
arhitektuurikeele abil oleks moodulitena ühendatud tervikuks
arhiivi-, füüsika- ja keemiahoone, oleme saanud üksikud
koleehitused, mille keskel ei laiutaks parklad, vaid ühisaatrium, kus
kohtuksid erinevad teadmised! Just selliste uute ideede ja julguse
puudumine linna poolt paneb mind kahtlema valmisolekus sellise
üliolulise krundiga tegelemiseks. Muidugi tuleb hoonestada ka
Ülejõe park ja pakkuda võimalust kesklinna pürgivale IT
valdkonnale arenemisruumi, et kompenseerida TÜ hiilivat
väljakolimist kesklinnast. Antud valdkonnale panustamine on üks
Tartu SUURI VÕIMALUSI ja seda peab kesklinna planeeringus
ekstra arvestama. Tartu on maailma parim linn elamiseks ja
töötamiseks. Pööraken siis oma pale ettevõtjate ja tudengite poole
ja näidake neile, kui olulised nad linna arengule tegelikult on. Linn
peab ennast ka lõpuks linnaplaneerimisel kehtestama.
Huvigruppide arvamusi on oluline kuulata, kuid tuleviku ees
vastutab LINN, mitte "linnakodanik".
90
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Olles tutvunud avalikul väljapanekul oleva Tartu kesklinna 1. Arvestada
üldplaneeringuga, teeme järgmised ettepanekud lahenduse
79. OÜ Giga täiendamiseks ja täpsustamiseks:
Investeeringud 1. Sadama asumis alal S1 (kinnistutel Soola tn 5 ja Soola tn 5b)
määratud hoonestusalad näidata n-ö seest täidetult (vt lisa 1).
Aktsepteerime kahte eraldi hoonestusala ja hoonestusala suurust
selle välispiiri arvestades, kuid arvestades, et tegemist on alaga,
kus tuleb läbi viia arhitektuurivõistlus, on avalikustamisel olevas
lahenduses joonisel 2 näidatud hoonestusala võimalikke
lahendusvariante piirav.
2. Sadama asumisse alale S1 jäävate kinnistute Soola tn 5 ja Soola 2. Mitte arvestada. Linn ei saa nõustuda lahendusega, kus
tn 5b arendamiseks on määratud ainult üks juurdepääs, kusjuures varemplaneeritud olulised kergliiklussuunad lõigatakse läbi
selle juurdepääsu puhul on tegemist kõrguse piiranguga (Turu silla autoliikluse poolt. Kahe juurdepääsu rajamine (Väike- Turu
alt ei tohi sõita sõidukiga, mille kõrgus teepinnast koormaga või tänavalt) ei ole väljakujunenud ruumilise lahenduse juures võimalik.
ilma on 2,8 m, vt lisa 2). Arvestades planeeritud hoonestuse mahtu Nimetatuga tuleb arvestada hoonete kavandamisel.
ja paigutust, on alale vajalik tagada veel vähemalt üks täiendav
juurdepääs.
Oleme nõus põhimõttega maksimaalselt vältida jalakäijate ja
autotranspordi ristumisest tingitud konfliktalade teket, kuid
avalikustamisel olev lahendus (joonisel 3 näidatu alusel) ei anna
selget arusaama ja kindlust, et planeeritud lahendust on võimalik
arvestades EV kehtivaid õigusakte ja norme ka reaalselt ellu viia
(peamiselt üle 2,8 m kõrgusega transpordi puhul (nt
päästetehnika1, äripindade ja muu teenindav transport) ja
vastavuses EVS 843:2003 Linnatänavad ning muid õigusakte
1
EVS 812-7:2008/AC:2011 kohaselt tuleb planeeritud mahtu silmas pidades arvestada, et tagatud peab olema hoone kõikidele külgedele päästetehnika juurdepääs(
hädaväljapääs); arvestada päästetehnika raskusega (min 25 t) (tee või tugevdatud pinnas), päästetehnika laiuse (min 3,5 m) ja kõrgusega (min 4,5 m) ning
pööramisraadiusega (min 12 m).
91
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
arvestades).
Kuna tegemist on alaga, kus tuleb läbi viia arhitektuurivõistlus
enne detailplaneeringu koostamist, on väga oluline, et võistluse
aluseks olev üldplaneeringu lahendus suunaks esitama
võistlustöid, mida on võimalik reaalselt ellu viia, st mille alusel on
võimalik detailplaneeringu lahenduse koostamine.
Arhitektuurivõistluse läbiviimise eesmärk on innovaatiliste ja
põnevate lahenduste leidmine, et rikastada Tartu linnaruumi,
mistõttu on meie soov välistada ebareaalsed ja mitte toimivad
lahendused.
Üldplaneeringus on avaturu ja Soola tn 5, 5b kinnistute piirkonna
liiklusskeemi lahendus puudulik ja läbi mõtlemata. Joonisel 3 on
juurdepääsutänav viidud kokku jalg- ja jalgrattateega Emajõe
ääres, mis ei lähe kokku seletuskirjalise osaga, kus räägitakse
Emajõe äärde kaldapromenaadi rajamisest. Peame oluliseks, et
Emajõe äärne ala jääks autoliiklusest maksimaalselt vabaks ja
sinna saaks kujundada katkematu jalakäijate kaldapromenaadi.
Kajastamata on avaturu toimimiseks vajalik liiklusskeem.
Olemasolevalt toimiv korraldus üldplaneeringu lahendust
arvestades ei paista enam võimalik olevat, kuna hetkel on avaturu
teenindav liiklus korraldatud kahe juurdepääsu vahel ringsõiduna
läbi Soola tn 5 kinnistu.
Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku (vt lisa 3):
- Kavandada juurdepääsutänav küll Turu silla alt, aga sealt edasi
mitte Emajõe äärest, vaid orienteeruvalt olemasoleva Soola tänav
T5 (kt 79507:049:0051) asukohas;
- Kavandada Soola tn 10 (avaturg) ja Soola tn 5/5b vaheline ala
jalakäijate eelistusega tänavana või esitada täiendava juurdepääsu
lahendus, mille tulemusel on võimalik tagada normikohased
92
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
juurdepääsud hooneteni mh ka päästetehnikaga.
Nimetatud ettepanekute puhul on välditud maksimaalselt
jalakäijate ja sõidukite ristumise suundi, samas on tagatud
operatiiv- ja äripindade/avaturu teenindamiseks vajaliku
transpordi liikumine.
Märgime, et me ei ole vastu Soola tn 5 ja 5b kinnistutel avaliku
ruumi kavandamisega ja toetame Emajõe äärse ala atraktiivsuse
tõstmist läbi kaldapromenaadi rajamise, kuid rõhutame, et see on
võimalik ellu viia ainult läbi nimetatud kinnistute arendamise.
Lisatud 2 skeemi, foto.
1. Sadama asumis alal S5 (kinnistul Turu tn 18) on korruselisuseks 1. Arvestada ja määrata kogu ala korruselisuseks 4-6 korrust.
määratud 3-5 ja kuni 5. Arvestades, et parkimine tuleb lahendada
80. AS Fortum Tartu hoone mahus ja avaparklad pole lubatud ning valdavas enamuses
19.11.2015 lähipiirkondades on korruselisuseks ette nähtud kuni 6, teeme
ettepaneku määrata alal S5 korruselisuseks 4-6 ja kuni 6.
2. Sadama asumisse alale S5 on näidatud juurdepääs planeeritud
uue Turu tn - Lina tn foorristmiku kaudu. Tartu Linnavolikogu 2. Arvestada. Nimetatud põhimõte sätestada kesklinna
25.06.2015 otsusega nr 235 kehtestatud Turu tn 18 krundi osa üldplaneeringus. Lahendus täpsustada detailplaneeringu
detailplaneeringu lahenduses on kirjas, et /…Kaugjahutusjaama koostamisel.
hilisem teenindamine toimub perspektiivses arengus kavandatud
lahenduse/tänavavõrgu kaudu…/. Teeme ettepaneku kavandada
tänav või sätestada sõidutee rajamise võimalus Turu tn – Lina tn
ristmiku ja Väike-Turu tn vahelises lõigus.
3. Vastavalt Tartu Linnavalitsuse 05.06.2015 korraldusega nr 638 Arvestada põhimõttel, et lepinguga haaratud ala määratakse
Turu tn 18 kinnistule Tartu linna kasuks isikliku kasutusõiguse puhkerajatiste aluseks maa-alaks. Kaguosas väljaspool
seadmine otsustati sõlmida leping Turu tn 18 koormamiseks ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut jääva hoonestusala
isikliku kasutusõigusega Tartu linna kasuks korralduse lisaks oleval suhtes säilitatakse hoonestusala, kus ehitustegevus saab toimuda
plaanil toodud ala ulatuses (vt lisa). Notariaalne kokkulepe sõlmiti vastavuses looduskaitseseadusega.
19. juunil 2015. Tartu kesklinna üldplaneeringu lahendus jooniste
93
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
1, 2 ja 5 alusel ei arvesta nimetatud kokkulepet. Teeme
ettepaneku:
- Avaliku ruumi ja haljasala maa ulatuse määramisel lähtuda 19.
juunil 2015.a. sõlmitud notariaalsest kokkuleppest (679/2015) ;
- Arvestada kinnistu kaguosas olemasoleva hoonestuse ulatusega
ja määrata hoonestusala kuni olemasoleva kaarhalli asukohani
(kaasa arvatud).
Lisatud skeem.
94
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Üldplaneeringu seletuskirja p 7.1.4.10. on sätestatud, et Mitte arvestada. Ülikooli tänaval on selle planeeringukohasel
keelatakse parkimine Ülikooli tänaval. realiseerumisel lubatud autode juurdepääs, peatumine, kauba
81. OÜ Toomemäe Ettepaneku esitaja rajab hotelli Ülikooli tn 14 asuvale kinnistule. laadimine. Seega ettepanekus nimetatud majandustegevus on
Kinnisvara Hotelli valmimisel on möödapääsmatult vajalik tagada hotellile planeeringuga võimaldatud.
17.11.2015 ligipääs kaupade toomiseks-viimiseks, hotelli külaliste bussidest ja
muudest sõidukitest maha laskmiseks/pealevõtmiseks jne.
Rajatava hotelli juures puuduvad igasugused muud võimalused
hotelli teenindavate sõidukite parkimiseks kui Ülikooli tänaval.
Seega ei ole sisuliselt võimalik rajatavat hotelli hallata, kui peaks
keelatama täielikult parkimine Ülikooli tänaval. Ettepaneku esitaja
palub vastavaid asjaolusid kindlasti arvesse võtta ning leida
üldplaneeringus võimalused, et hotelli haldajale oleks tagatud
võimalus sõidukite parkimiseks Ülikooli tänaval.
Ettepanek:
Muuta Üldplaneeringu dokumente selliselt, et oleks tagatud
võimalus sõidukite parkimiseks Ülikooli tänaval (vähemalt sellel
tänaval hooneid haldavate isikute majandustegevuse läbiviimise
eesmärgil).
1. Üldplaneeringu joonisel 1 „Maa- ja veealade üldised 1. Arvestada.
kasutamistingimused. Maakasutuse piirangud“ (edaspidi Joonis 1)
82. AS Emajõe on Soola tn. 8 asuva krundi (Plasku) kasutamise sihtotstarbena
Ärikeskus näidatud ÄB (büroohoonete maa-ala). Faktiliselt kasutatakse
17.11.2015 nimetatud hoonet ka teenindusettevõtete poolt , mistõttu
ettepaneku esitaja arvates oleks kohasem sihtotstarve Ä, so äri- ja
teenindusettevõtete maa-ala.
Ettepanek:
Määrata Üldplaneeringu Joonisel 1 Soola tn 8 maa-ala
kasutusotstarbeks Ä, so äri- ja teenindusettevõtete maa-ala. 2. Arvestada osaliselt. Tartu linn kohaliku omavalitsusena peab
2. Üldplaneeringu joonisel 5 „Avalik Ruum“ on hoonete asukohaga tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja
95
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Turu tn 2 (Tasku Keskus) ja Soola tn 8 (Plasku) vahelise väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja
juurdeehituse ala on märgitud avalikku kasutusse antava eramaa planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
alana (märgitud praegu lilla värviga). Reaalselt on see ala planeeringulahendusse. Linn on defineerinud kesklinna olemuse
hoonestatud ja ei saa olla määratud avalikku kasutusse. Lisaks ei kus prioriteediks on territooriumi avaliku ja sidusa kasutus
ole arusaadav ja põhjendatud, millisel kaalutlusel ja millisel tagamine. Nimetatud tähendab muuhulgas, et sõltumata
õiguslikul alusel on vastav eramaa soovitud määrata avalikku maaomandist soovitakse säilitada avalikult kasutuses olnud ja
kasutusse. kavandatavad läbipääsud linnaelanikele ning seeläbi kujundatakse
Selline käsitlus läheks vastuollu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §- sidus linnaruum. Ettepanekus käsitletud läbipääsu osas on linn
ga 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt tuginedes vastastikusele kokkuleppele sõlminud servituudilepingu.
kaitstud. Igaühel on oma omandit õigus vabalt vallata, kasutada ja Leping võimaldab kõigil isikutel päevasel ajal kasutada nimetatud
käsutada. läbipääsu otsetee kasutamiseks Turu tn sillalt Turu tn- Riia tn
Ettepanek: ristmikule ja vastupidi. Arvestades lepingu sisu muuta ala värv
Üldplaneeringu joonisel 5 „Avalik Ruum“ teha muudatus, millega joonisel ala kasutusrežiimile ja määrata see poolavalikult
hoonete Turu tn 2 ja Soola tn 8 vaheliselt juurdeehituse ala mitte kasutatavaks alaks.
määratleda avalikku kasutusse antava eramaana ning teha
vastav korrektsioon. 3. Arvestada.
3. Üldplaneeringu joonisel 5 „Avalik Ruum“ ei ole Emajõe äärde,
näiteks Võidu silla ja Kaarsilla vahelisele teelõigule planeeritud
aktiivsustaset.
Ettepanek:
Määratleda Üldplaneeringu joonisel 5 „Avalik Ruum“ Emajõe
ääres, sh Võidu silla ja Kaarsilla vahelisele teelõigule
aktiivsustase ja välja tuua jalakäijate läbipääsud.
96
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
1. Üldplaneeringu joonisel 1 „Maa- ja veealade üldised 1. Arvestada, määrata nimetatud ala ja ka Soola 5 krundi jõe kallas
kasutamistingimused. Maakasutuse piirangud“ (edaspidi Joonis 1) jalakäijate tänavaks, sildumisrajatiste ehitamise ja sadama rajamise
83. AS Estiko on Dorpat Hotell (Soola tn 6) juures Emajõe äärse maa kasutamise võimalus määrata jõe vee-alale.
17.11.2015 sihtotstarbena märgitud LJ (jalakäijate tänav). Seal asub suures
osas aastast laeva Pegasus randumispaik. Ei ole välistatud, et
tulevikus on vajalik selles asukohas täiendavale veesõidukitele
randumisala ehk sisuliselt oleks tegemist sadamateenuste
osutamiseks ja laevaliiklus ohutuse tagamiseks kavandatud maa-
alaga. Laevasõidu teenuseid pakutakse nii linnaelanikele kui
turistidele, seega toimuvad laevasõidud avalikkusele suunatult.
Otstarbekas on määrata vastava maa-ala kasutusotstarbena LS
(sadama maa-ala) või alternatiivselt see koos kasutusotstarbega LJ
(jalakäijate tänav). Arvestades, et suur osa Emajõe äärsest maa-
alast on juba määratud LS sihtotstarbega, siis ei rikuks käesoleva
ettepaneku positiivne lahendus üldist planeeringut ning
võimaldaks kasutada Emajõe äärset ala sihtotstarbeliselt.
Ettepanek:
Määrata Dorpat Hotell (Soola tn 6) krundi juures oleva Emajõe
äärse maa-ala kasutamise sihtotstarbeks Üldplaneeringu Joonisel
1 senise LJ asemel LS (sadama maa-ala) või alternatiivina nii LJ
kui LS koos.
2. Üldplaneeringu Jooniselt 2 on puudu Võidu silla ja jalakäijate 2. Selgitus. Linn on täiendavalt kaalunud silla kavandamise tehnilisi
silla vahele planeeritav kergliiklussild. võimalusi ja otsustanud silla planeerimisest loobuda, sest silla
Joonisel 1 on see kergliiklussild märgitud. konstruktiivne lahendus ei võimaldaks säilitada kallasradasid
Ettepanek: atraktiivsete ja katkematuna.
Lisada Üldplaneeringu Joonisele 2 Võidu silla ja jalakäijate silla
vahele planeeritav kergliiklussild.
3. Üldplaneeringu Joonisel 3 on ettepaneku esitaja hinnangul 3. Arvestada. Joonist 3 korrigeerida tervikuna fikseerides
puudu osaliselt jalakäijate ülekäigukohad. Osadel valgusfooridega ülekäigukohad põhiliste jalakäigu suundadena, mis vajavad
97
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
ristmikel on märgitud jalakäijate ülekäigurajad, kuid osadel ei ole. reguleerimist kas fooridega või jalakäijate reguleerimata
Näiteks turuhoone ja Tartu Kaubamaja vahel puudub Joonisel 3 ülekäiguradadega.
jalakäijate ülekäigurada, kuigi tegelikkuses on see olemas.
Seetõttu ei ole Jooniselt 3 konkreetselt aru saada, kuhu jalakäijate
ülekäigurajad tulevad, kas osa kaotatakse ära, rajatakse juurde jne.
Mõistlik oleks märgistus ühtlustada ning selguse huvides ära, kus
asuvad jalakäijate ülekäigurajad.
Ettepanek:
Üldplaneeringu Joonisel 3 ära märkida olemasolevad ja tulevikus
planeeritavad jalakäijate ülekäigurajad.
4. Sadama ja Väike-Turu tänavate ristumiskohal puudub
valgusfoor. Seda ei ole planeeritud ka Üldplaneeringu Joonisele 3. 4. Arvestada.
Samas on Väike-Turu tänaval mõlemas suunas äärmiselt tihe liiklus
ning tulles sõidukiga mööda Sadama tänavat, on keeruline ja
aeganõudev pööramine Väike-Turu tn-le. Eriti raske on pööramine
avaturu poole. Jooniselt 3 on näha, et tulevikus on plaanis Sadama
tänava pikendus Emajõe suunal. Seda arvestades suureneb
nimetatud ristmiku liiklustihedus veelgi ning probleem pigem
süveneb. Olukorra võimaldaks lahendada valgusfoori
paigaldamine.
Ettepanek:
Üldplaneeringu Joonisele 3 märkida Sadama ja Väike-Turu
tänavate ristmikule valgusfoor.
5. Üldplaneeringu Joonisele 3 ei ole märgitud Soola tn ja Sadama 5. Arvestada.
tn vahel paikneva(te) avaparkla(te) tähistus. Nende parklate
olemasolu ja vajalikkus on otseselt seotud bussireisijate
vajadustega.
Nii bussidele minemisel kui saabuvatele bussidele vastutulekul
98
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
kasutatakse neid parklaid. Avaparklate olemasolu võimaldab neil
paremini liikuda ning seega on parklate olemasolu väga vajalik.
Põhjendatud on Joonisel 3 ära märkida nimetatud avaparklate
alad.
Ettepanek:
Märkida Üldplaneeringu Joonisele 3 Soola tn ja Sadama tn vahel
paiknevad avaparklad.
6. Üldplaneeringu Joonisel 3 on Riia tn ja Turu tn ristmikule 6. Arvestada.
otstarbekas ja põhjendatud lisada täiendav jalg- ja jalgrattatee,
mis võimaldab vähendada jalakäijatel Riia tn ületamiseks läbitavat
vahemaad ja ajakulu. See võimaldab jalakäijatel kiiremalt ja
väiksema aja- ning jõukuluga liikuda uue ja vana kaubamaja ning
Tasku vahel. Samuti võimaldab see oluliselt parandada Annelinna
ja kesklinna vahelist jalakäijate liikumist. Praegu on reaalsuses
olukord, kus jalakäijad peavad minema ringi kas Emajõe äärest ja
turuhoonest mööda või siis läbima samuti pika vahemaa
Aleksandri tänavani, kust siis on võimalik Riia tn ületada.
Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.3.1. kohaselt on kesklinna
liikumisruumi keskmes inimesed, mitte sõidukid ning see
väljendub ka tänavapildis.
Seletuskirja p. 4.3.4. kohaselt jalakäijate ala laiendatakse.
Jalakäijate ala suurenemine aitab kaasa ka teistel tänavatel
jalgsikäigu osakaalu suurenemisele. Täiendava jalg- ja jalgrattatee
rajamine Riia-Turu tn ristmikule võimaldab otseselt täita
Üldplaneeringu eesmärke ning aitab kaasa jalgsikäigu osakaalu
suurenemisele.
Ettepanek:
Lisada Üldplaneeringu Joonisele 3 Riia tn ja Turu tn ristmikele
täiendav jalg- ja jalgrattatee, mis võimaldab jalakäijatele
99
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
võimalikult otsest liikumist Riia tn ületamisel.
1. Üldplaneeringu joonisel 1 on Tähe tn 4 maa-ala 1. Arvestada.
kasutusotstarbena osaliselt märgitud ÜHP (lasteaia/kooli maa-ala)
84. Robin Kinnisvara ja osaliselt ÄB (büroohoone maa-ala). Ettepaneku esitaja
OÜ hinnangul ei peaks olema nimetatud maa-ala juhtiv funktsioon
17.11.2015 osaliselt ÜHP, vaid tervikuna ÄB. Kinnistul asuvas hoones tegutseb
erakool, mis toimib ärilistel eesmärkidel. Ei saa välistada, et
erakool tulevikus muudab oma asukohta, lõpetab tegevuse vms
ning sellele maa-alale ei jää tegutsema ühtegi lasteaeda või kooli.
Sellisel juhul oleks maa-ala sihtotstarve ÜHP eksitav ja
tegelikkusele mittevastav. Sisuliselt on kogu Tähe tn 4 maa-ala
puhul tegemist ärilistel eesmärkidel kasutava büroohoone maa-
alaga.
Ettepanek:
Muuta Üldplaneeringu joonisel 1 Tähe 4 maa-ala
kasutusotstarbeks tervikuna ÄB (büroohoone maa-ala).
2. Üldplaneeringu dokumentides ei ole Tähe tn 4 maa-alal asuva 2. Arvestada.
hoone alune maa märgitud õigesti. Tegelikkuses on hoone
teistsuguse kujuga. Korrektne on üldplaneeringu dokumentides
teha korrektsioonid vastavalt tegelikule olukorrale.
Ettepanek:
teha Üldplaneeringu dokumentides korrektuur Tähe 4 maa-alal
asuva hoone aluse maa-ala kohta.
3. Üldplaneeringu jooniselt 2 on puudu Tähe tn 4 maa-ala võimalik 3. Arvestada põhimõttel, kus mälestise kaitsevööndis on lubatav
hoonestusmaht koos lubatud korruselisusega. Ettepaneku esitaja korruselisus 3 ja mitte hoonestatav on puudegrupi ala Tähe tn külje
hinnangul on see kindlasti vajalik lisada selleks, et vältida keskmes.
edaspidist võimalikku segadust. Ettepaneku esitaja lisab
käesolevale ettepanekule joonise, millel on kajastatud võimalik
100
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
hoonestusmaht koos korruselisusega. Üldplaneeringu seletuskirjas
on lk 65 R10 punktis Tähe 4 täiendavaks uushoonestuseks
ettenähtud avaliku arhitektuurikonkursi korraldamine. Seega on
hoonestamine Üldplaneeringu mõttes lubatud aga ei kajastu
joonisel.
Märgime, et teiste objektide osas on selline maht määratud ning
selguse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid järgides on igati
põhjendatud, et see saab kajastatud ka Tähe tn 4 kinnistu osas.
Ettepanek:
lisada Üldplaneeringu joonisele 2 Tähe tn 4 maa-ala
hoonestusmaht koos lubatud korruselisusega vastavalt
ettepaneku esitaja poolt lisatud joonisel kajastatule.
4. Üldplaneeringu joonisel 2 on Tähe tn 4 maa-alale märgitud 4. ja 5. Arvestada. Sätestada, et kaitstavate looduse üksikobjektide
kaitsevöönd (nulg). Tegelikult selles asukohas kaitsealust objekti ei ja selle kaitsevöönditesse krundil Tähe tn 4 on hoonestamine
ole hävimise tõttu. Keskkonnaamet on juba 13.09.2010 saatnud lubatav pärast seda kui, kaitstav objekt on kustutatud registrist.
Tartu Linnavalitsusele ettepaneku looduse üksikobjektide
kustutamiseks keskkonnaregistrist, mille hulka kuuluvad ka Tähe 4
kinnistul asunud/asuv nulgude grupp. Põhjenduseks, et nimetatud
puud on hävinud. Ettepaneku esitaja lisab ka vastavasisulise
Keskkonnaameti kirja Tartu Linnavalitsusele 13.09.2010 nr JT 15-
2/35183. Ettepaneku esitajale teadaolevalt ei ole nimetatud
objekti kustutamise kohta registrist veel kannet tehtud, kuid suure
tõenäosusega see tehakse. Seetõttu oleks selle nulu kajastamine
Üldplaneeringu joonisel 2 ekslik ja võiks tekitada tulevikus
põhjendamatuid probleeme.
Ettepanek:
kustutada Üldplaneeringu jooniselt 2 Tähe 4 maa-alale märgitud
kaitsevöönd (nulg).
5. Üldplaneeringu seletuskirja lk 56 Tabelis 2 p 9 sisaldub väär info:
101
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
„Harilik pärn. Tähe 4. tüvest 20 m. esteetiline, ajaloolis-
kultuuriline.“ Sellist pärna Tähe tn 4 maa-alal faktiliselt ei ole ning
nähtavasti on Üldplaneeringu seletuskirjas eksitud aadressiga.
Segaduse vältimiseks tuleks vastav kanne seletuskirjast kustutada.
Ettepanek:
kustutada Üldplaneeringu seletuskirjast lk 56 Tabelis 2 p 9
sisalduv kirje väidetavalt Tähe 4 maa-alal asuva pärna kohta kui
ebatõene.
6. Üldplaneeringu joonisel 5 „Avalik Ruum“ on Tähe tn 4 maa-ala 6. Arvestada osaliselt. Kuna planeeringulahendus antud krundi
osaliselt märgitud kui avalikku kasutusse määratav eramaa. osas kuulub muutmisele, avalikku ala senises ulatuses ei määrata.
Tegemist on osaliselt avaparkla alaga ja osaliselt haljasalaga, mis
asub Tähe tn ääres. Samas sisaldub Üldplaneeringu seletuskirja p-s Avalikult kasutatav ala (piirete ehitamise keelualana vms. ) peaks
7.1.4.7. säte, mille kohaselt uushoonestuse rajamisel välditakse aga jääma endis õppehoone peasissekäigu ümbrusesse ja olema
avaparklate rajamist. Võimalusel likvideeritakse suuremad kasutatav jalakäijate poolt. Ala ulatuses ja kasutusreziimi
avaparklad ja vähendatakse parkimiskohti tänavatel rajades maa- üldpõhimõtetes lepitakse kokku enne planeeringu kehtestamist.
aluseid ja hoonesiseseid parklaid. Sellest sätet saab tõlgendada kui
vajadust rajada parkla ette tänava äärde lisahoonestus. Samuti kui
keeldu rajada nähtavaid avaparklaid.
Juhindudes otseselt seletuskirja p-st 7.1.4.7. toetaks see
hoonestuse rajamist Tähe tn äärde jäävale praegusele haljasala
alale, mida samas on joonisel 5 soovitud näha kui avalikku
kasutusse jäävat eramaad. Seega on seletuskirjas toodud nõuded
ja joonisel 5 kajastatu omavahel osaliselt vastuolus.
Lisaks ei ole arusaadav ja põhjendatud, millisel kaalutlusel ja
millisel õiguslikul alusel on Tähe tn 4 asuv eramaa soovitud
määrata avalikku kasutusse. Selline käsitlus läheks vastuollu Eesti
Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 32, mille kohaselt igaühe omand
on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on oma omandit õigus
vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Tähe tn 4 omanik ei nõustu,
102
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
et tema eramaad kajastatakse avalikku kasutusse määratava
maana.
Ettepanek:
Üldplaneeringu joonisel 5 „Avalik Ruum“ teha muudatus, millega
Tähe tn 4 maa-ala mitte määratleda avalikku kasutusse antava
eramaana ning teha joonisel 5 vastav korrektsioon.
Lisatud skeem.
103
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Jalgrattaliiklusest: 1. Arvestada. Täpsustada planeeringut jalgrattateede ja – radade
1) ÜP joonistelt ei leia Tähtvere linnaosa sidumist kesklinna ja osas, Jakobi tänav lõigus Kroonuaia- Lai tn näidata jalgrattarada,
85. Kalli Metspalu tõmbekeskustega. Jalgratturid on suunatud tupikusse Kroonuaia keelates parkimise. Vallikraavi tn jalgrattateest on loobutud.
17.11.2015 silla juures!
Miks on likvideeritud või unustatud tänane jalgrattatee Näituse-
Baeri-Vallikraavi? Üldplaneeringu skeem suunab jalgratturid
Näituse tänavalt Baeri ja Kroonuaia tn kaudu Vabaduse pst-le.
(Joonisel on sidumata ka Baeri ja Lai tn!?)
Vallikraavi tänaval on täna tähistatud jalgrattatee, mis katkeb
kahjuks Vallikraavi 17 ees kuni tänava alguseni, sest seal muutub
kõnnitee kitsaks. Tänava rekonstrueerimise käigus võiks kõnnitee
20cm laiemaks teha ja seal saavad liigelda nii lapsevankriga kui
jalgrattaga (sest munakiviteel kummagagi ei liikle). Ma arvan, et
see marsruut on meeltmööda ka turistidele. Vallikraavi tänava
alguse kõnniteed vajavad korrastamist nii või teisiti, et pääseda
trepistikuni, mis viib ülikooli raamatukogu juurde ning lokaalideni,
mille külastatavus on viimase aasta jooksul tunduvalt suurenenud.
Kuna Vallikraavi tänav on tähistatud ÜP-s kui juurdepääsutänav,
siis sõidutee kitsamaks tegemine 20cm võrra ei piiraks autoliiklust.
2) Liiklusskeemil jääb arusaamatuks jalgrattatee-tupik Kroonuaia
tänaval silla juures. Jalgrattatee ei jätku Vabaduse pst-le ega 2. Selgitus. Kuna Kroonuaia tn on ühesuunaline, siis on see
sillale... Kas mõeldud on, et sealt saab ainult Emajõe tänavale? Emajõeäärse jalgrattatee jätk Krooniaia tänavale.
3) Liiklusskeemil jääb arusaamatuks jalgrattatee-tupik Laial tänaval
Jakobi tn ristmikul. 3. Vt. p.1.
1. Üldplaneeringu joonisel 3 on jäetud tähistamata kaubakoridor, 1. Arvestada.
mille kaudu veetakse sõidukitega kaupu (sh jäätmekäitlus) Küüni
86. AS Kesklinna tn 5b territooriumilt läbi Küüni tn 7 territooriumile (määratud
Keskus servituudiga). See toimub sisenemisega Vallikraavi tänavalt ning
17.11.2015 on möödapääsmatult vajalik
104
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Küüni tn 7 hoone majandustegevuse läbiviimise ja igapäevase
haldamise tagamiseks. Selleks, et oleks tagatud jätkuv läbipääs
sõidukitega Küüni tn 7 hoonele, on vajalik praegu joonisel 3 roosa
värviga tähistatud jalakäijate ala vastavalt korrigeerida.
Ettepanek:
Korrigeerida Üldplaneeringu joonisel 3 roosa värviga märgitud
jalakäijate ala selliselt, et oleks tagatud jätkuv sõidukitega
juurdepääs Vallikraavi tänava kaudu Küüni tn 7 hoonele läbi
Küüni 5b territooriumi.
2. Üldplaneeringu joonisel 5 „Avalik Ruum“ on märgitud Küüni tn 7 2. Arvestada tingimusel, et avatakse jalakäijatele kõnnitee Uueturu
hoonet läbivalt jalakäijate läbipääs. Tegemist on läbipääsuga, mis tänaval.
on äärmiselt problemaatiline nii hoone haldaja kui seda läbivate
isikute jaoks. Läbipääsu kasutatakse mittesihtotstarbeliselt, seda
reostatakse pidevalt, sinna urineeritakse jne. Kõik see on muutnud
läbipääsu äärmiselt ebaatraktiivseks ja faktiliselt ei täida ta oma
eesmärki. Reaalsuses on põhjendatum, et Ülikooli tn-lt Küüni tn-le
liikuvad isikud kasutavad Küüni tn 7 toitlustus- ja kaubanduspindu
läbivat läbipääsu või lähevad ümber hoone ringi Vanemuise tn
kaudu. Pikemas perspektiivis ei ole joonisele 5 märgitud läbipääsu
sellisel kujul allesjätmine ettepaneku tegija hinnangul otstarbekas
ja põhjendatud. Seetõttu ei ole õige, kui see läbipääs saab
kajastatud üldplaneeringu dokumentides.
Ettepanek:
eemaldada Üldplaneeringu jooniselt 5 „Avalik Ruum“ Küüni tn 7
hoonet läbivalt märgitud jalakäijate läbipääs.
3. Üldplaneeringuga on ette nähtud hoonestada Vabaduse tn 3. Mitte arvestada. Linn on seisukohal, et hoonestamisele kuulub
äärne maa-ala piirkonnas, kus ajalooliselt asus Jänese Kaubahoov pargi funktsionaalselt vähemkasutatav ala ja säilitatakse see Küüni
ning jätta hoonestamata Küüni tn äärne maa-ala. tänava ääres, kus on rohkelt jalakäijaid, seega ka pargi külastajaid.
Juhul, kui vastavat lahendust muuta selliselt, et hoonestada hoopis Haljasala vähendamisel ei eeldata, et hoonestusse rajatakse
105
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Küüni tn äärde jääv maa-ala ning jätta hoonestamata Vabaduse tn kaubandus-, toitlustus- ja teenindusasutusi. Kavandatav hoonestus
äärne maa-ala, muutuks Küüni tn kompaktseks, ühtseks tänavaks. on suunatud kultuurifunktsioonidele, mitte kaubandusele.
Eeldusel, et Küüni tn äärsesse hoonestusse rajatakse kaubandus-,
toitlustus- ja teenindusasutusi, on inimestel oluliselt mugavam
neid külastada. Ettepaneku tegija hinnangul oleks selline lahendus
otstarbekam ja väärtustaks linnaruumi. Samuti võimaldab see
tagada Üldplaneeringu seletuskirjas välja toodud eesmärki
kujundada kesklinna ruumiliselt terviklikuks ja sidusaks.
Ettepanek:
muuta Üldplaneeringut dokumente selliselt, et hoonestatavaks
määratakse maa-ala Küüni tänava ääres ning jäetakse
hoonestamata Vabaduse tn ääres paiknev maa-ala.
106
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
1. Üldplaneeringu joonisel 1 „Maa- ja veealade üldised 1. Mitte arvestada.
kasutamistingimused. Maakasutuse piirangud“ (edaspidi Joonis 1)
87. AS Tasku Keskus on Turu tn. 2 asuva krundi (millel asub Tasku Keskus) kasutamise Planeeringus kajastatud leppemärk võimaldab hoone
sihtotstarbena näidatud ÄK (kaubanduse- ja vabaajakeskuse maa- kasutusfunktsioonide laiemat spektrit, kui pakutu ja lubab hoones
17.11.2015 ala). Vastava sihtotstarbe selgitusena on märgitud: ühtselt toimiva ettepanekus toodud kasutusi.
kaubandus- ja teenindus- ning meelelahutuskeskuse maa-ala,
Üldplaneeringuga võib maale seada piirangu hoonekompleksi Krundi täisehituste tõstmine ei ole põhjendatud, kuna ehitusaluse
ehitusaluse pinna osas (ÄK˃˂ 5000 m2.) Samas tegutsevad sellel pinna suurendamine toimuks krundi avalikult kasutatava ala arvelt
krundil asuvas keskuses kasiino, kino, restoranid ja muud ja oleks vastuolus piirkonna üldise kruntide täisehitatusega.
toitlustusasutused, perearstikeskus jms ehk tegemist on
multifunktsionaalse hoonega. Seda arvestades on ettepaneku
esitaja hinnangul enam põhjendatud nimetatud krundi kasutamise
sihtotstarbeks määrata ÄT (kaubandus- ja teenindusasutuse maa-
ala). Lisaks ei pea ettepaneku esitaja põhjendatuks, et
Üldplaneeringuga võidakse seada piirang hoonekompleksi
ehitusaluse pinna osas.
Ettepanek:
1.1. Määrata krundi asukohaga Turu 2, Tartu (Tasku Keskus)
kasutamise sihtotstarbena Üldplaneeringu Joonisel 1 senise ÄK
asemel ÄT (kaubandus- ja teenindusasutuse maa-ala);
1.2. Krundi kasutamise sihtotstarbe määramisel mitte seada
Üldplaneeringuga põhjendamatuid piiranguid hoonekompleksi
ehitusaluse pinna osas.
2. Joonisel 1 on märgitud Turu tn 2 praeguse bussijaama krundi 2. Arvestada, seletuskirjas sätestada vastavad võimalused.
sihtotstarbeks määratud LB (reisijate teenindava transpordihoone
maa-ala). Tegelikult asuvad sellel krundil lisaks bussijaamale
söögikohad, kauplused jms. Bussijaam asub ehitise planeeritud 5.
korrusest vaid ühel. Seega oleks krundi sihtotstarbena LB (reisijate
teenindava transpordihoone maa-ala) määramine ekslik, ebaselge
107
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
ning võiks tulevikus kaasa tuua põhjendamatud piirangud näiteks
kaubandus- ja teenindusfunktsiooniga äripindade planeerimisele
ja ehitamisele.
Ettepaneku esitaja hinnangul oleks põhjendatud nimetatud krundi
kasutamise sihtotstarbeks määrata ÄT (kaubandus- ja
teenindusasutuse maa-ala) või alternatiivina määrata kasutamise
sihtotstarbeks samaaegselt nii LB kui ÄT.
Ettepanek:
2.1. Määrata Turu tn 2 praeguse bussijaama krundi kasutamise
sihtotstarbeks Üldplaneeringu
Joonisel 1 senise LB asemel ÄT või alternatiivina nii LB kui ÄT
koos.
3. Joonisel 1 on jalakäijate tänav (LJ) märgitud ainult hoonete 3. Arvestada.
Soola tn 8 (Plasku), Soola tn 6 (Dorpat Hotell) ja avaturu piirkonda.
Jalakäijate tänav ei jätku Emajõe ääres teiselpool Võidu silda ning
ei ole märgitud ka Emajõe vastaskaldale. See tekitab segadust ning
ei ole aru saada, kas jalakäijate tänav lõppeb vms. Põhjendatud
oleks, et jalakäijate tänav (LJ) on märgitud joonisel 1 tervikuna
Emajõe ääres aladel, kus jalakäijad tegelikult käivad ja peavad
saama käia. Vähemalt jalakäijate sillani peaks see olema märgitud.
Ettepanek:
3.1. Täpsustada Joonisel 1 Emajõe mõlemal kaldal asuvaid
jalakäijate tänavaid (LJ) vastavaks tegelikule olukorrale
(vähemalt kuni jalakäijate sillani).
4. Üldplaneeringu joonisel 5 „Avalik Ruum“ on mitmed Selgitus. Tartu linn kohaliku omavalitsusena peab tasakaalustama
territooriumid märgitud kui avalikku kasutusse antava eramaa erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid
alana (märgitud praegu lilla värviga). Ettepaneku esitaja ei nõustu vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele
põhimõtteliselt lahendusega, kus Üldplaneeringuga soovitakse ära ning lõimima need planeeringulahendusse. Linn on defineerinud
määrata eraomandisse kuuluvate maa-alade staatus avalikus kesklinna olemuse kus prioriteediks on territooriumi avaliku ja
108
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
kasutuses olevatena. Selline käsitlus läheks vastuollu Eesti sidusa kasutus tagamine. Nimetatud tähendab muuhulgas, et
Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 32, mille kohaselt igaühe omand sõltumata maaomandist soovitakse säilitada avalikult kasutuses
on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on oma omandit õigus olnud ja kavandatavad läbipääsud linnaelanikele ning seeläbi
vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Juhul, kui on vajadus eramaa kujundatakse sidus linnaruum.
kasutamiseks avalikul otstarbel, siis oleks põhjendatud see eramaa 4.1. Arvestada osaliselt, sõnastada ümber leppemärgi sisu, kuid
omanikuga kokkuleppeliselt lahendada ja vastavalt vormistada. jääda eeltoodud põhimõtet arvestades üldsuuna juurde, kus
Praegune lahendus tekitab juba ette olukorra, kus eramaa omanik kesklinna linnaruum peab olema sidus ja maksimaalselt avalikult
justkui peaks leppima, et tema omand saab olema tulevikus kasutatav.
avalikus kasutuses. 4.2. Arvestada osaliselt. Ettepanekus käsitletud läbipääsu osas on
Lisaks eeltoodule märgime, et hoonete asukohaga Turu tn 2 (Tasku linn tuginedes vastastikusele kokkuleppele sõlminud
Keskus) ja Soola tn 8 (Plasku) vahelise juurdeehituse ala on servituudilepingu. Leping võimaldab kõigil isikutel päevasel ajal
ekslikult märgitud avalikku kasutusse antava eramaa alana. kasutada nimetatud läbipääsu otsetee kasutamiseks Turu tn sillalt
Reaalselt on see ala hoonestatud ja ei saa olla mitte kuidagi Turu tn- Riia tn ristmikule ja vastupidi. Arvestades lepingu sisu
määratud avalikku kasutusse. muuta ala värv joonisel vastavaks ala kasutusrežiimile ja määrata
Samuti ei ole arusaadav ja põhjendatud, millisel kaalutlusel ja see poolavalikult kasutatavaks alaks.
millisel õiguslikul alusel on vastav eramaa soovitud määrata
avalikku kasutusse.
Ettepanek:
4.1. Üldplaneeringu joonisel 5 „Avalik Ruum“ teha muudatus,
millega mitte määratleda eramaid avalikus kasutuses olevate
aladena;
4.2. hoonete Turu tn 2 ja Soola tn 8 vaheliselt juurdeehituse ala
kui hoonestatud ala mitte määratleda avalikku kasutusse antava
eramaana ning teha joonisel 5 vastav korrektsioon.
5. Tagamaks jalakäijate sujuv liikumine ja vähendamaks nende 5. Mitte arvestada. Foorreguleeritud ristmikel ei ole märgitud
liikumisteede pikkust, siis on põhjendatud, et Riia-Turu tn jalakäija ülekäiguraja tähist.
ristmikule rajatakse jalakäijate ülekäigukoht olemasoleva Tartu
Kaubamaja ja nn uue kaubamaja vahele Turu tn ääres. See
võimaldab oluliselt jalakäijate liikumisteede pikkust vähendada
109
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
ning tagaks inimestele jalgsi paremal liikumistee Annelinna-
kesklinna suunal.
Ettepanek:
5.1. märkida Üldplaneeringu joonistele uus jalakäijate
ülekäigukoht Riia-Turu ristmikule olemasoleva Tartu Kaubamaja
ja uue kaubamaja vahele.
1. Suurendada Narva mnt 2, 4, 10 kinnistutel lubatud korruselisust 1. Arvestada vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.
kuni 6 korrust.
88. Tartu Ülikool
18.11.2015
2. Ülikooli 17 kinnistu sihtotstarve on planeeringu järgi 2. Mitte arvestada, ettepanek ei ole piisavalt põhjendatud ja ei
kõrgharidusasutuse maa-ala (ÜHK). Teeme ettepaneku määrata vasta kesklinna üldplaneeringus toodud ruumilise arengu
kinnistu sihtotstarbeks äri ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä), kuna eesmärkidele.
kinnistu on Tartu Ülikooli nõukogu otsusega kantud mittevajaliku
vara nimekirja ning tegemist pole ülikooli ajaloolise hoonega.
3. Lai 34/36 kinnistute sihtotstarve on planeeringu järgi 3. Arvestada.
majutushoone maa-ala (ÄM). Teeme ettepaneku määrata
kinnistute sihtotstarbeks korterelamute maa-ala (EK).
4. Tartu kesklinna üldplaneeringu joonisel 5 „Avalik ruum“ on 4. Arvestada.
avaliku ruumina näidatud Narva mnt 25 üliõpilaselamu sisehoov,
mis tänase hoone kasutuse ja naabruses asuva toidukaupluse tõttu
pole kindlasti avalikult kasutuses. Teeme ettepaneku see
eemaldada avaliku ruumi jooniselt.
110
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Palun Teil kindlasti alles jätta laste mänguväljak Kaubahalli ees Arvestada.
koos pargiga. Mänguväljakut peaks suurendama, sest seal oleme
89. Lea Mustimets lausa järjekorras lapselapsega. Seal alati palju lapsi
puhkepäevadel ja õhtuti.
18.11.2015 Tartu on ju ka NOORTE linn ja väga lastesõbralik oleks kesklinnas
suur LASTE MÄNGUVÄLJAK ja PUHKEALA, mis oleks linna
südameks kõigile - linnakodanikele ja külalistele.
Me ei pea ju oma hinge "ärimeestele" müüma. Ma saan aru, et
linnale raha vaja.
Kas me tahame, et lapsed juba sünnivad TAHVELARVUTID nina all,
sest ÄRIHOONED ON TÄHTSAMAD.
1. Taastada Jakobi tänava Toomemäe nõlva poolne hoonestus 1. Mitte arvestada. Toomemägi on looduskaitsealune park.
(Jakobi 4 - 34 vahel). Tegu on sõjas hävinud hoonestusalaga, mis Kaitseala valitseja ei ole nõustunud kaitseala piiresse jääva Jakobi tn
90. Jaan Ainelo täna pole ka pargina kasutatav. nõlva hoonestamisega.
18.11.2015 2. Lahendada Turu-Riia ristmiku jalakäijatele otse ülepääsu 2. Arvestada.
küsimus. Kas siis maapinnalt, maa alt tunneli või galerii kaudu.
Tartu elukeskkonna muudab muuhulgas meeldivaks just roheline, Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
rahulik, "hingamisruumiga" kesklinn. Võiks arvata, et paljud Tartu 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
91. Anu Kõiv kodanikud just sellepärast siin elavadki, et selline keskkond sobib
neile. Tartust ei saa kunagi suurlinna. Püüe seda jõuga cityks
18.11.2015 muuta ei tee Tartut kuidagi elamisväärsemaks. Annan oma
poolthääle parkide säilimise ja avatud Emajõe, mitte Emajõe kui
kiviseintega ümbritsetud kanali eest.
Eriti ebamõistlik tundub ohverdada osa väärtuslikust rohealast
järjekordse "riigimaja" jaoks olukorras, kus Eesti rahvaarv väheneb
ja riiklikul tasandil on tõdetud avaliku sektori ülepaisutatust ning
vajadust valitsemiskulude ning ametnike arvu vähendamiseks.
111
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015054 Selgitus. Tartu kesklinna üldplaneeringu eesmärgiks on kesklinna
sätestab eesmärgi - luua ruumilise planeerimise elavana hoidmine, mis võimaldab kompaktse linnaruumi
92. Irja Alakivi (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete jätkusuutlikku kasutust. Muuhulgas näeb pikaajaline strateegiline
18.11.2015 vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, arengudokument ette mitmeid täiendavaid hoonestusalasid, millest
tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- osad paiknevad ka haljasaladel.
ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades
keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja Haljasalade hoonestamisega kaasnevat negatiivset mõju on KSH
sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Ka avalikustamisel olevat aruanne välja toonud erinevates peatükkides (vt nt ptk 3.3, ptk 4.1).
üldplaneeringut tuleks vaadata ja hinnata võimalikult paljudest
neist aspektidest lähtuvalt. Keskkonnahoidliku arengu tagamise Haljasalade kogupindala Kesklinna üldplaneeringu alal väheneb
kohustus paistab olevat tagaplaanile jäänud või ununenud. planeeringulahenduse täiemahulisel realiseerimisel 1,6%, vt
Väga põhjendatud kontseptsioonilise analüüsi Tartu kesklinna alljärgnev tabel.
üldplaneeringu eelnõu kohta esitas linnavolikogu liige Jüri Kõre,
Planeeringuala 191 ha
TPM 1. oktoober 2015, kes ühtlasi esitas olulisi küsimusi ja tõi välja kogupindala
planeeringu küsitavusi. Eeldan, et avalikult esitatud küsimustele ja Sellest hetkel 38,8 ha 20,3%
küsitavustele antakse ka avalikud vastused ning küsijatele ja/või haljasalad
ettepanekute tegijatele esitatakse kirjalikult põhjalikud, mitte Haljasalasid 35,8 ha 18,7%
üldsõnalised selgitused, kuna kavandatavad maakasutuse planeeringulahenduse 36,4 ha 19,06%
muudatused ohustavad Tartu kesklinna elukeskkonna kvaliteeti realiseerumisel avalikustamisel
ning muudavad planeeringu elluviimisel seda halvemaks nii oleva lahenduse järgi/pärast
avalikustamist korrigeeritud
keskkonnasurve mõõdetavate näitajate (süsinikoksiid,
lahenduse järgi
süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, tahked osakesed PM 10, Haljasalade vähenemine 3,3 ha 1,6%
peenosakesed PM 2,5, lenduvad orgaanilised ühendid, plii jne), avalikustamisel oleva 2,4 ha 1,24%
vett läbilaskva pinna osakaalu vähenemise osas kui ka tunnetuslike lahenduse järgi/pärast
keskkonnakvaliteedi ja heaolu näitajate osas. avalikustamist korrigeeritud
lahenduse järgi
Peale kavandatavas mahus kesklinna ÜP ala hoonestamist jääksid
praegustest kesklinna parkidest ja haljasaladest, autoliikluse KSH ekspertgrupp on haljasalade vähendamisega kaasnevaid
heitmeid absorbeerivatest aladest järele vaid ribastruktuurid mõjusid pidanud üldjoontes leevendatavateks ning jäänud
(kohati ~20 ruutmeetrit elaniku kohta), mis kindlasti ei ole piisav seisukohale, et kesklinna hoonestuslikult ja funktsionaalselt
tihedana hoidmine kaalub ülesse kaasnevad negatiivsed mõjud.
112
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
pindala, et olla ühelt poolt kesklinna elanikele kvaliteetseid puhke- Linnasüdame elavdamine tõmbepunktide rajamise, “jalutatava”
ja virgestusalasid pakkuv ning teiselt poolt teenindada nn rohelise ning inimmõõtmelise linnaruumi loomise näol vähendab oluliselt
elutoana kogu Tartu linna mitmeosalise keskpargina. elaniku vajadust läbida autoga pikki vahemaid (äärelinna
Küsitav on ÜP koostamine nii väikesele alale nagu see on valitud, kaubandus ja vaba-aja veetmise võimalused). Mitmekesiseid ja
samuti selle juurde väga üldsõnalise KSH esitamine. Vastamata on inimsõbralikke kesklinnu peetakse ülemaailmselt linnaelanike
küsimusele kas kesklinna ÜP-ga soovitakse ehitada tuleviku linna, heaolu suurendavaks planeerimismeetmeks (Hofstad, 2012).
kõrgetasemelise keskkonnakaitstusega säästva arengu linna või Sundliikumiste vähendamine ja sellest tulenev autoliikluse
mineviku linna, mis oli lausaliselt ja tihedalt täis ehitatud, ilma vähenemine mõjutab omakorda positiivselt keskkonnatervise
kesklinna parkide ja rohealadeta linna. näitajaid nagu müra ja välisõhu kvaliteet. Riiklik Transpordi
Kui kesklinna ÜP ala hoonestuse maht kasvab nagu planeeringu arengukava 2014-2020 näeb ette meetmed linnaliikuvuse, sh
eelnõus on välja toodud, siis ei jää lisandumata ka eelkõige sundliikumiste ohjamiseks just keskkonnamõju ja energiakulu
autokasutusest lisanduv koormus ja heitmed. vähendamiseks, arengukava toetub omakorda EL-i
Õhukvaliteedile esitatavad nõuded on karmid. ÜP eelnõust ei transpordipoliitika valge raamatu „Euroopa ühtse
selgu, kas praeguse koormuse juures algolukorras on õhukvaliteedi transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja
näitajaid planeeringu kontekstis analüüsitud. Kas lisanduva
ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (KOM(2011) 144)
koormuse järgset olukorda on prognoositud olukorras, kus
põhimõtetele.
kohalikest kompensatsioonialadest on järel aga ainult
ribastruktuurid. Kahjuks ei ole ÜP materjalides ka selget haljastuse Värskeimad, 2014.a pärinevad Tartu välisõhu kvaliteedi
bilanssi esitatud. Kas see on tasakaalukas ja jätkusuutlikkuse seireandmed (vt http://airviro.klab.ee/uploads/ohk2014.pdf )
suhtes kindlustunnet andev planeerimine? toovad välja, et suurem osa saastest on siiski tingitud liiklusest
(nädalaanalüüsilt on näha, et kontsentratsioonide maksimumid ja
Kesklinna ÜP ala hoonestuse bilanss PRAEGU ÜP realiseerumisel miinimumid järgivad liiklusele iseloomulikke tipptunde). Võrreldes
Eluruumid 101 664 m2 220 523m2 2014. aasta mõõtmistulemusi eelmise seireperioodiga, on märgata
Büroo- ja haldushooned 109 889 m2 259 754m2 pea kõigi saasteainete sisalduse langust välisõhus, see-eest
Kaubandus ja teenindus 99 743 m2 177 135m2
vääveldioksiidi maksimaalsed sisaldused on võrreldes eelmise
Majutusteenused 17 390 m2 47 106 m2
aastaga oluliselt kõrgemad, kuigi aastakeskmine SO2 sisaldus jäi
Vaba aja teenused 96 415 m2 162 245m2
2013. aasta tasemele. KSH aruannet täiendatakse
Meditsiini- ja sotsiaalteenused 15 278 m2 16 596 m2
eksperthinnanguga, kuidas täiendav hoonestus mõjutab välisõhu
Haridus ja teadus 96 838 m2 159 153m2
113
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Ühiselamud 34 107 m2 36 478 m2 kvaliteeti ja õhuliikumist.
Parkimishooned 21 691 m2 41 467 m2
Tartu linna morfoloogia – linnaruumi kompaktne kuju – annab väga
Seega pean jätkuvalt murettekitavaks ja elukeskkonna kvaliteedi tugevaid eelised jätkusuutliku ning säästva arengu põhimõtetest
tagamise seisukohalt taunitavaks avaliku haljastatud linnaruumi lähtuva linnaruumi kujundamisele. KSH aruande ptk 2.1 toob välja
vähendamist Tartu kesklinnas, sealhulgas drastilist rohealade ja üldplaneeringu vastavuse Leipzigi hartale, Euroopa säästva
pargialade vähendamist ja nende asendamist ehitistega. ruumilise arengu printsiipidele ning jätkusuutliku maakasutuse
Käesoleval ajal oskavad ka uute eluruumide ostjad küsida seda, kavandamise põhimõtetele. Strateegilises, pikaajalise ruumilise
milline on õhukvaliteet piirkonnas. Rääkimata sellest, et planeerimise plaanis, mis hõlmab endas kogu Lõuna-Eesti
piirväärtuste ületamisel tuleb sellest teatada Euroopa Komisjonile. keskusena funktsioneerimist, võimaldab planeeringulahendus koos
Ei ole hea mõte võtta tartlastelt ära nende ühine roheline elutuba, täiendavate ehitusmahtudega saavutada laiapõhjaliselt
mida aasta-aastalt osatakse linlaste poolt üha rohkem väärtustada jätkusuutliku arengu. Haljasalade vähenemine, mida
ja soovitakse üha rohkem ka kasutada. Seda soovi näitavad ka kompenseeritakse linnahaljastuse kvaliteedile täiendava
linlaste poolt viimastel aastatel tehtud kaasava eelarve tähelepanu pööramisega, on vaid üks komponent mõjudespektri
ettepanekud nagu näiteks rosaariumi rajamine Holmi parki. Roosid tervikpildis, mis ei saa olla ainukeseks aluseks strateegilise otsuse
praeguseks juba õitsevad. Käesoleval aastal tehti ettepanek langetamisel.
mänguväljaku rajamiseks Ülejõe parki. Kahjuks ei saanud see
ettepanek elluviimiseks piisavalt toetushääli. Kuigi planeeringulahenduse elluviimine vähendab haljasalade
pindala, jäävad suuremad ja ka elaniku jaoks olulisemad pargialad
Kaitstavate alade pindala Tartus on 161,7 hektarit (linna pindala funktsioneerima. Kõige problemaatilisemaks tuleb pidada Holmi
on 3896, 9 ha), sealhulgas Ropka-Ihaste piiranguvöönd ja pargi hoonestusala, mis tõepoolest paikneb kesklinna olulisimal,
sihtkaitsevöönd. Seda pole palju – 4,15%. Emajõe äärsel rohekoridoril. Samas on antud kohas juba tegemist
olemasoleva katkestusega (Atlantise hoone ja parkla). Siiski tuleb
2014. aastal hooldas Tartu linn parke ja haljasalasid 338,6 hektaril, nimetatud kohas oluliseks pidada vähemalt kalda-äärse “riba”
mis moodustab 8,7% Tartu pindalast. Küsin, kas seda on vähe või säilitamist. Linnahaljastuse absorbeerimisvõime seisukohalt on
palju. Seda on vähe. Tartu terviseprofiili kohaselt on ainuüksi vajalik paljude haljasalade ökoloogilise koosseisu parandamine
aastatel 2011-2013 linna parkide ja haljasalade pindala vähenenud eesmärgiga nende süsinikubilanssi parandada. Ülekasvanud
383,4 hektarilt 375,2 hektarini. puistute puhul, kus teised rinded on vaesunud, võib puistu paisata
lagunemisprotsesside käigus enam süsinikku kui ta seda
114
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Võrdluseks, Tallinnas on ainuüksi kaitstavaid alasid 13,8 protsenti fotosünteesi käigus absorbeerida suudab (Raciti et al., 2014, Ferrini,
linna pindalast (2193 ha). Tallinna pindalast moodustavad avalikud 2011)
rohealad ligi 25 protsenti ning elaniku kohta on roheala umbes 90
ruutmeetrit, kokku on taimkattega ala Tallinnas 207 ruutmeetrit Vastavalt KeHJS § 40 lähtub KSH aruanne strateegilise
inimese kohta. planeerimisdokumendi eesmärkidest ja käsitletavast
territooriumist. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on oma
Kavandatava kesklinna ÜP-ga vähendatakse Tartus praegustki loomult erinev keskkonnamõju hindamisest, käsitledes keskkonda
väikest parkide ja haljasalade protsenti (8,7%) märkimisväärses laiapõhjaliselt, tasakaalustades sotsiaalse- , majandusliku- ,
mahus ja lõikeid kavandatakse linlaste jaoks kõige olulisemates, kultuurilise – ja looduskeskkonna valdkondi ning analüüsides
tartlaste ühiskasutuses olevates osades ja pargialadel. Võiks öelda kaasnevaid mõjusid eelkõige kvalitatiivselt, KSH ekspertide
– Tartu keskpargis, mis on küll mitmes osas, kuid teenib ja hinnangute alusel. Selline lähenemine on levinud mitte ainult Eestis
teenindab linlasi rekreatsioonivõimalusi pakkuva keskpargina, vaid ka teistes Euroopa riikides, võimaldades strateegilisel
muuhulgas ka linna suurte vabaõhuürituste ajal. Unustada ei otsuselangetamisel näha tervikpilti ja arvestada erinevaid
maksa parkide ja rohealade süsihappegaasi sidumise võimet, keskkonnakaalutlusi. (Fisher, 2007, Partidário, 2007)
hapniku tootmist ja müra- ning tolmureostuse leevendamist, vee
ringluse regulatsiooni, esteetiliste kogemuste, inspiratsiooni ja Hoonestuse mahu kasv toob eeldatavasti kaasa täieneva
naudingu pakkumist, vaimse kapitali taastootmise pakkumist. Üha liikuvusvajaduse. Siiski ei saa eeldada, et tegemist on eelkõige
suuremat tähtsust omandab parkide ja rohealade funktsioon autokasutusega, millega kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud.
kliimamuutustega kaasnevate kuumalainete leevendamiseks. Planeeringulahendus pöörab olulist tähelepanu kergliikluse ja
Haljastus ribastruktuuridena seda ei võimalda. ühistranspordi arendamisele. Linnasüdamesse täiendava
Tartu linn paikneb unikaalsel maastikul – Emajõe ürgorus ja selle hoonestuse kavandamise aluskaalutlus on mugav ja erinevaid
nõlvadel. Tartu kesklinna pargialad ja hoonestus koosmõjus kasutajagruppe arvestav ligipääsetavus erinevate liikumisviisidega.
peaksid seda unikaalsust oskama ära kasutada tervisliku Oma kompaktsusest tulenevalt on Tartu linnal suur potentsiaal
elukeskkonna tagamiseks, aga ka unikaalsete pinnavormide säästva linnaliikuvuse arendamiseks (väljakujunev kergliiklusteede
eksponeerimiseks. Ürgoru põhja lausaline täisehitamine ei toeta võrgustik, paranev ühistransport, paremini reguleeritud autoliiklus,
kummagi eesmärgi saavutamist, otse vastupidi. Esitan vastuväite sh parkimiskorraldus kesklinnas).´
ka Kari Tarkiainenile, kes on öelnud, et Emajões peaksid
peegelduma need majad, mis enne sõda Emajões peegeldusid. Euroopa Maastikukonventsiooni eesmärkideks on edendada
Minu väide on, et sajatuhandelise elanikkonnaga linna kesklinnas maastike kaitset, haldust ja planeerimist ning korraldada Euroopa
115
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
ülitihedalt hoonestatud vanalinna ümber ning linna läbivate koostööd maastike teemal. Konventsioon toob välja vajaduse
maanteede sõlmpunktis peaksid Emajões peegelduma pargipuud maastike kindlaks määrata ja hinnata koos huvirühmade
ja kõigis nendes parkides peaks saama puhata, piknikku pidada, osalemisega. Samuti sätestatakse vajadus analüüsida nende
raamatut lugeda, rohelabürindis seigelda, roose nautida ning
iseloomulikke jooni ning neid jõude ja surveid, mis neid muudavad
ennekõike peaksid seal saama lapsed mängida, sest lapsed toovad
parki kaasa oma vanemad ja vanavanemad. Iga olemasolevat parki ning registreerida maastike muudatusi.
ja haljasala saab muuta paremaks ja funktsionaalsemaks,
Tartu kesklinna võib vaadelda maastikuna, mille
eripärasemaks. Ei või kergekäeliselt hävitada seda mida ei saa
kvaliteedieesmärgid on seni sõnastamata. Kesklinna üldplaneeringu
tagasi.
On sotsiaalselt vastutustundetu likvideerida endisel Holmil praegu protsessi mõte on jõuda avalikule kokkuleppele, mis muuhulgas
asuv park selleks, et ehitada „riigimaja“. Otstarbekam oleks annab suunise, kuidas südalinna piirkonna maastikke väärtustada.
trükkida Tartu bussiteatmiku kaanele Tartus asuvate riigimajade e Protsessi käigus on läbiarutamisel erinevad seisukohad maastike
riigiasutuste aadressid, nende juures olevate bussipeatuste nimed iseloomulike joonte osas, mis võimaldavad ka täpsemat tööd ja
ja kesklinnast nende juurde viivate linnaliinide numbrid. tõhusamaid jõupingutusi maastikukonventsiooni sisuliseks
Tartu võiks olla pioneer Euroopa Maastikukonventsiooni (The rakendamiseks. KSH ekspertgrupp on seisukohal, et Tartu linna
European Landscape Convention, lühidalt ELC) põhimõtete üldplaneeringu lahendus ei ole otseses vastuolus Euroopa
rakendamisel ja elluviimisel. Selle konventsiooniga soovitakse Maastikukonventsiooniga.
edendada maastikukaitset, maastikuhooldust ja
Teie poolt väljatoodud seisukoht on loodushoidu väärtustades
maastikuplaneerimist. Konventsioon hõlmab kõiki maastikke – nii
täielikult arusaadav. Tartu südalinna edasist arengut kavandades
looduslikke, linna- ja maapiirkondi kui linnalähedasi alasid.
Konventsiooni reguleerimisalaks on kõik maastikuvormid. 20. tuleb arvesse võtta ka sotsiaalseid ja majanduslikke kaalutlusi, et
oktoobrist 2000 alates on konventsiooniga liitunud Euroopa säilitada elava linnasüdamega kompaktne linnaruum. Lisaks tuleb
Nõukogu 47st liikmesriigist 40 riiki. Eestiski on praeguseks arvestada väljakujunenud olukorraga maaomandis ja õigusruumis,
alustatud ettevalmistusi konventsiooniga liitumiseks. mis ei võimalda eramaaomanikele ja ka riigi tasandile üks- üheselt
ette kirjutada kavandatavate objektide iseloomu ja asukohta. Nii ei
Tartu võiks olla tark linn ning nn Living Lab, kus ühendatakse ole näiteks Riigimaja otstarbekas planeerida erakinnistutele.
parimal viisil maastiku poolt pakutud võimalused ja
Riigimaja asukoha valikul on oluliseks peetud muuhulgas just
linnaplaneerimine.
sotsiaalse võrdsuse tagamist ruumilise planeerimise kaudu.
Väljendan seisukohta, et seni kuni Tartus on veel kasutusest väljas
Väljapakutava asukoha selgeks miinuseks on küll haljastuse kadu,
116
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
alasid, pruunalasid e brownfield-e, amortiseerunud hoonestusega kuid samas võimaldab paiknemine linna südames ligipääsetavust nii
alasid jne. ei tuleks hakata hävitama Tartu parke ja haljasalasid. ühistranspordiga kui ka jalgsi ja jalgrattaga, olles nii kättesaadav ka
Veiko Sepp on väitnud - „Võib arvata, et Tartu kesklinna autotransporti erinevate põhjustel mittekasutavatele elanike
arendamiseks on mitu head lahendust, kuid mitte kõik ei ole head. gruppidele. Avaliku funktsiooniga ning maamärgilise tähendusega
Neist viimaste kasutamisest tuleb hoiduda.“ Allikas: Tartu hoone kavandamine Tartu linnaruumi väärtuslikumale osale on
Postimees 11. november 2011. oluline panus linnasüdame elavdamiseks. Riigimaja toob
linnasüdamesse töökohti ning aktiivses kasutuses olevale
Väidan, et ainult tartlaste, sealhulgas teadlaste hoiakud ja linnaruumile iseloomulikku “saginat”. Riigimaja kavandamist antud
ettepanekud avalikustamisel oleva kesklinna üldplaneeringuga asukohta soosib ka maaomand, mistõttu on tegemist realistliku
kavandatava parkide likvideerimise kohta võimaldavad plaaniga.
mitteheadest lahendustest hoiduda. Tänase päeva, 18. novembri
2015 seisuga on petitsioonile Emajõe pargid on Tartu kopsud FERRINI, F. 2011. Sustainable management techniques for trees in
antud 2282 allkirja. the urban areas. Journal of Biodiversity and Ecological
Sciences, 1, 1-20.
Eesti tervislike linnade võrgustikku kuulub 14 linna. Kahjuks ei FISHER, T. B. 2007. Theory and practice of strategic environmental
kuulu Tartu nende hulka. Keskkonna- ja tervisevaldkonna assessment. Towards a more systematic approach,
omavaheline koostöö on hädavajalik, et kaitsta inimeste tervist Earthscan.
ohtlikust või saastatud keskkonnast tulenevate ohtude eest, ning HOFSTAD, H. 2012. Compact city development:
et luua tervist edendav sotsiaalne ja füüsiline elukeskkond, High ideals and emerging practices. European Journal of Spatial
kvaliteetne linnaruum. Tervislik linn on linn, kus inimene tahab Development, Referred article No. 49.
näha oma lapsi kasvamas, õppimas, elamas, töötamas ja vanaks PARTIDÁRIO, M. R. 2007. Scales and associated data — What is
saamas. Tervislikust linnast ei lahku inimesed. Mõelgem veelkord. enough for SEA needs? Environmental Impact Assessment
Review, 27, 460-478.
RACITI, S. M., HUTYRA, L. R. & NEWELL, J. D. 2014. Mapping carbon
storage in urban trees with multi-source remote sensing
data: relationships between biomass, land use, and
demographics in Boston neighborhoods. Science of the
Total Environment, 500-501, 72-83.
117
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Jõe ääred peaks jääma mõlemal kaldal mitmekümne meetri Arvestada.
ulatuses ehitistest vabaks.
93. Märt Tars Nii oleks olemas linna läbiv roheline koridor, kus oleks hea vaba
aega veeta, juhtmevabalt tööd teha, õuesõpet teha, sportida,
19.11.2015 jalgrattaga tööle-koju-poodi jm sõita, kultuuriüritusi korraldada
jms.
Või kui ikka peab ehitama, siis võiks ehitada lasteaiad, mida on vist
niigi puudu.
Lasteaedade ümber oleks ka mänguruumi-rohelust ning
loomulikult elu ning õhtuti (kui lapsed on koju läinud) võib
lasteaedade ümbrus (vähemalt osaliselt) olla linlastele vabalt
ligipääsetav ja elutegevuseks kasutatav.
Et vastavalt Tartu arengukavale kesklinna tihendada ja 1. Arvestada osaliselt. Sõjapurustuste tagajärjel ja jõe kallaste
kutsuvamaks muuta, tuleb säilitada osa senistest kompaktsetest haljastamisel on kujunenud uus linnaehituslik situatsioon, kus
94. MTÜ Maailma parkidest ja tuleb kujundada Emajõe-äärsele südalinnale omane ajaloolise hoonestuskeskkonna üks-ühene koopiana taastamine ei
Arhitektuuri inimlike mastaapidega ning ajaloolist järjepidevust silmas pidav ole põhjendatud. Linn kavandab Holmi kvartali hoonestamist
Sõprade Selts hoonete rütm ja siluett. Käesolevaga teeb MTÜ Maailma arvestades Holmi tänava markeerimise vajadust ja jõe-äärse
Arhitektuuri Sõprade Selts ettepanekud Tartu kesklinna hoonestuse mahte ning ajaloolist ehitusjoont. Kuid arvestades
19.11.2015 üldplaneeringus (edaspidi ÜP) muudatuste tegemiseks. Narva mnt ühiselamute, Tartu Ülikooli IT majaga kaasnevat
1.Raekoja platsi pikendamine Narva maanteeni jalakäijate alana jalakäijate koormust ja Fortuuna kvartalisse kavandatud elanikele
mõlemapoolse hoonestusega (sh silla uuendus väljaku osana). puhkeala tagamise vajadust, ei kavanda linn Ülejõe pargi
hoonestamist Raatuse t poolsel küljel.
2. Küüni ja Vabaduse tänavate vahelise ala Vallikraavi tn pikenduse 2. Arvestada Kauba tänava ajaloolise sihi taastamise osas.
sihis (endine Kauba tn) määrata jalakäijate liikumise alaks. Kavandada Vallikraavi tänava Ülikooli-Küüni lõik ja kavandatav
Vallikraavi tänavasiht peab kultuurihoone alast (Poe ja Uueturu tn Kauba tänav jalakäigualaks.
vahel) läbi minema - hoone tuleb kaheks eraldi osaks jagada, aga
võib ühendada klaasgaleriiga 2-3 korruse tasandil.
118
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
3. Reserveerida ajaloolise Holmi tänava maa-ala. Tänava 3 ja 4. Arvestada, kavandada Holmi tn põhisuund. kavandada
taastamise võimaldamiseks viia läbi maade ümberkruntimine. (täiendav) kergliiklussild kesklinna ja Holmi kvartali ühendamiseks,
Arhitektuurse ideevõistluse korraldamisel nõuda kohustusliku konkreetseid asukohti planeeringuga mitte anda.
eeltingimusena Holmi tänavasihi arvestamisega.
4. Näha ette võimalus Uueturu-Holmi kergliiklussilla ja vastava
kergliiklusteede süsteemi rajamiseks.
5. Planeerida uus kergliiklustee mööda „mägesid“ paralleelselt 5. Mitte arvestada. Sildade rajamine ei ole realistlik. Arvestada
jõega, see tähendab jalakäigusildasid üle Baeri tänava, üle jalutusmarsruudina.
Vallikraavi tänava ja üle Riia tänava Struve tänava kohalt. Tartu
maastikuline eripära on linna paremkalda hakitud profiil.
Suhteliselt kõrget reljeefi lõhestavad jõega risti olevad vaod Lille,
Riia, Vanemuise, Vallikraavi, Lossi ja Baeri tänava kohal. Sellest
puudusest saab teha eelise, kui rakendada kahetasandilist liiklust.
Üle Lossi tänava on Inglisild
juba olemas.
6. Määrata Jakobi tänava sõjapurustustest tühjaks jäänud ala 6. Mitte arvestada. Riigil ja linnal puudub vajadus määrata
ühiskondlike hoonete hoonestusalaks. hoonestus ühiskondlike hoonete maa-alaks.
7. Kogu kesklinna ÜP hoonestusala tuleb visuaalselt ühtlustada 7. Arvestada
(uushoonestusala näidata täisalana). Praeguses lahenduses on
osades kvartalites detailne lahendus ja osades mitte.
8. Kuna väärtuslikeks ja muudeks hooneteks jagamine on 8. Mitte arvestada. Lammutatavate hoonete määramine ei ole
äärmuslikult subjektiivne, siis koondada need tingmärgid üheks - põhjendatud, kuna vastav tegevus on võimalik vaid omaniku soovil,
olemasolevad hooned või teha tõsisem analüüs ja määrata ka samas annab üldplaneering võimaluse soovi korral ka "muude
lammutatavad hooned. hoonete" lammutamise.
Hoonete määratlemine sellisel kujul väljendab linnavalitsuse
seisukohtasid. Konkreetseid vastuväiteid hoonete jagunemise osas
ei ole linnavalitsusele laekunud.
119
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
9. Kogu kesklinna ÜP alale määrata ühtne linnakeskuse 9. Arvestada, määrata linnakeskuse parkimisvööndisse Emajõe ja
parkimisvöönd. Narva mnt ning Emajõe ja Põik-Raatuse tänavate vahelised alad,
koos järgmiste tingimustega:
· ehitiste parkimisnormatiivi tuleb rakendada suurima
väärtusena
· vajadusel on lubatav ülenormatiivse parkimise
kavandamine.
Vahevööndi piir nihutada planeeringualal Põik tn-Raatuse tn- Narva
mnt joonele.
10. Kohustuslik euroarhitektuurivõistlus ainult riigi ja linna maadel 10. Mitte arvestada. Arhitektuurivõistluse nõuded laienevad
olevatele-planeeritavatele hoonetele-väljakutele. kesklinnas kõigile seletuskirjas toodud hoonetele, hooned peavad
kesklinnas sõltumata omandist olema parima arhitektuurse
lahendusega.
11. Tingmärki “ parkimine hoone mahus” näidata kõigis 11. Arvestada.
suuremates uushoonestusaladel ja kindlasti järgmistes kvartalites:
Küüni- Poe- Vabaduse pst- Uueturu kvartalis, Holmi kvartali Narva
mnt pooles osas, Raatuse- Põik- Fortuuna- Narva mnt kvartali,
Vanemuise- Küüni- Riia- Ülikooli kvartalis.
120
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Selleks, et tekiks Lossi 34 privaatsem hoov ja Toomemäelt jääks Arvestada.
vaadeldav terviklik katusemaastik, teeme ettepaneku kesklinna
95. Kaido Kepp, Jan üldplaneeringu täiendamiseks:
Varep Lisada Lossi 34 hoovi olemasolevate hoonete pikendusena
hoonestusala (skeem lisatud).
18.11.2015
• Jätta kogu Vabaduse pst, Poe, Küüni ja Uueturu tänavate Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
vahelise ala kasutusfunktsiooniks ’haljasala (HP)’ 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
96. Peep Mardiste • Jätta „Atlantisest“ kahele poole jääva tänase pargiala
kasutusfunktsiooniks ’haljasala (HP)’
19.11.2015 • Muuta Lille mäele soovitatud uue ’büroohoonete maa-ala
(ÄB)’ kasutusfunktsiooniks kas ’haljasala (HP)’ või ’puhke-,
spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala (PV)’.
Valglinnastumisega kaasneb negatiivne keskkonnamõju ja seega
on olemasoleva linnakeskus (sh kesklinna) tihedam täisehitamine
aktsepteeritav, kuid hoonestamine parkide arvelt pole hetkel
kuidagi põhjendatud. Viimasel aastakümnetel pole näha olnud
arendajate poolset survet välja ehitada kesklinnas täna tühjana
olevad alad (Fortuuna kvartal, Turu tänava ja Emajõe vaheline ala,
Narva mnt ja Vene tn vaheline ala jne) ning kuni need pole
hoonestatud, puudub igasugune põhjus vähendada Tartu
kesklinna parkide kui Tartule tema omapära andva elemendi
pindala. Väljapakutud Turu tn ja Emajõe vahelise mahu
täisehitamine tundub mõistliku ettepanekuna. Kuna
üldplaneeringu „eluiga“ on reeglina kümmekond aastat, siis on
ilma parke kärpimata käesolevas planeeringus piisavalt
uusehitusala, mida kümnekonna aasta vältel arendada, seega pole
põhjus selles planeeringus parke ohverdada.
121
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Üldises plaanis ääretult tore, et see teema päevakorras on. Samas Mitte arvestada. Tartu linn peab jätkuvalt oluliseks, et linn tiheneb,
ma ei mõista mõningat võiks öelda isegi hüsteeriat, et "pargid kõik ent selleks, et linnaruumiline tervik säilitaks Tartule omase
97. Toivo Perend täis ehitatakse". Lugupidamine linnavalitsusele, et on seda inimsõbraliku laadi on linnavolikogu kehtestamas ka vastavad
viisakalt seletatud. piirangud. Üheks selliseks piiranguks on hoonete korruselisuse
19.11.2015 Küll aga leian, et Merisalu mõtet võiks laiemalt kaaluda. Viitan reguleerimine. Analüüside tulemusena näeb linn, et kõrghooned
artiklile*, milles Merisalu toob esile just varasemate kvartalitega oma olemuselt on sageli tänava aktiivse frondi nõudega vastuolus,
(Kauba ja Holmi tänav). Võibolla saaks luua atraktiivseid ja rohkem kuna kõrgem hoone vajab rohkem maapealseid tehnoruume,
uus-vana sünergiat omavaid hoonestuskompositsioone. parkimist ja tekitab muud nö jääkruumi, mis pigem muudab
Kõige enam aga mõtlen, mis põhjusel on Fortuuna kvartali tänavaruumi ebameeldivaks ja vähendab turvatunnet. Lisaks
ülemiseks piirmääraks 6 korrust? Või on see lihtsalt esialgne eelnevale on kuue korruse puhul tegemist üldlevinud
plaan? Ma leian, et sealses kvartalis võiks kaaluda korruste traditsioonilise linnaruumi kõrgusega. Tegemist on kõrgusega, kus
piirmäära tõstmist näiteks 10-12 korrusele. Põhjus väga lihtne: inimene viimasel korrusel veel suhtestub tänavaruumiga, lisaks
viimase 10 aasta kesklinna uus- ja suurehitised on ju küllaltki muule on tal võimalik silmside tänaval olevate inimestega. See
igavad ja mõnele vaatajale ka koledad kastid. Kas mitte põhjus omakorda panustab eelmainitud sotsiaalsesse läbikäimisesse.
pole selles, et planeeringu järgi on piirarv nt. 4 korrust? Ärimees
Üldjuhul on kesklinna üldplaneeringu lahenduse järgi lubatud 6
aga soovib ju loomulikult võimalikult palju kasu saada, seega
korrust. Kuna olulisemate ja suuremalt läbianalüüsimist eeldatavate
tehakse-projekteeritakse kast, millel kasulikku pinda enim. Kui aga
alade juures viiakse läbi arhitektuurivõistlused, siis on võimalik, et
piirmäär on suurem, siis maailma mõistes vaesed Eesti ärimehed
sellistes piirkondades tekivad läbi võistluse ka kõrgemad
saaks küll palju kasulikku pinda niipalju kui on vahendeid
hooneosad, mis on kooskõlas kesklinna üldplaneeringu eelmainitud
investeerida, aga oleks ka võimalus mõnele huvitavamale
taotlustega. Ettepanekus on rõhutatud Tartu vanalinna
arhitektuurivormile kui kast. Lisaks ka Tartu äärelinnastumine.
Teisalt saab küsida ka niipidi: kas Tartu linnas ollakse kõrghoonete väärtuslikkust. Kesklinna üldplaneeringu lahendus liigub samuti
vastu (10+ korrust), või pole vajadust, või soovitakse hoida sammhaaval samavõrd jätkusuutliku ja paindliku linna poole, mida
kesklinn kõrghoonetest vaba? Näiteks luua kõrghoonete piirkond ajaloolised linnakoed on taotlenud. Analüüsides ajaloolisi
kuhugi linna äärde, kus liiklustaristu kannatab suuremat linnaruume (nagu Tartu vanalinn) on selgelt tegemist madalate, aga
liikluskoormust. tihedate keskustega, kus kõrghoonetele kohta ei ole. Ainsad
* http://tartu.postimees.ee/3403647/veel-kord-rohealadest-ja- ajaloolised kõrghooned on kirikud, eesmärgiga luua inimesele
parkidesse-ehitamisest aukartust, mitte pakkuda odavat ruutmeetri hinda. Kokkuvõtvalt
nõustub linn, et Tartu kesklinn peab tõmbama ligi suuri tarku
ettevõtteid ning toetama nende tegevust läbi sidusa linnaruumi.
122
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
See on ka kesklinna üldplaneeringu eesmärk ning nagu eelpool on
selgitatud, aitavad vastavad piirangud seda eesmärki teenida.
123
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Käesolevaga teen ettepaneku muuta hetkel avalikul väljapanekul Mitte arvestada. Hoonestuse kõrguseks määrata 7 korrust.
olevat Kesklinna üldplaneeringut Riia 2 krundi hoonestuse Eesmärgiga tagada ühtse kõrgusega tänavafront Riia tänava ääres
98. OÜ TTK kõrguspiirangu suhtes (vt Joonis). on põhjendatud Riia 2 hoone laiendamine 2 korruse võrra. Sellisel
INVESTEERINGUD Kesklinna üldplaneeringus on Riia 2 krundi hoonestuse kujul tekib Riia-Turu ristmikule terviklik linnaehituslik lahendus,
kõrguspiiranguks määratud 4-6 korrust. Kui arvestada, et mille tagab kolme kaubamaja ühtne kõrgus.
kaubanduskorruse keskmine kõrgus on üldplaneeringu järgi kuni 4
m, siis on Riia 2 krundi hoonestuse maksimaalne kõrgus hetkel 24
m.
Riia tn 2 kinnistu asub linnaehituslikult kesklinna madalama ja
jõeäärse kõrgema hoonestuse vahel. Riia tn 2 kinnistuga külgneb
Tasku keskus (Turu tn 2), kõrgem Tartu Kaubamaja (Riia tn 1) ja
Hansa keskus (Riia tn 4). Kaugvaadetes, sealhulgas Võidu silla poolt
avanevas vaates kesklinnale, domineerib ka Tasku keskuse büroo
torn (Soola tn 8). Ühtlasema keskkonna saavutamiseks võiks
kaaluda kõrguse vahelduvust ka Riia tn 2 krundil.
Minu ettepanek on muuta Riia 2 krundi hoonestuse maksimaalset
kõrgust 38 meetrini, seega hoonestuse kõrguspiiranguks kuni 10
korrust. Osaliselt kõrgem kui 24 m lisaks hoonele vajaliku
linnaehitusliku aktsendi.
1) Kahju on, et haljasalasid jääb vähemaks. Tartu pargid lisavad 1. Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta
linnale elamisväärsust, silmailu, lapsevankriga liikumise ja lk 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena. Arvestada kaubamaja
99. Kairit Kaur sportimisvõimalusi, rahustavad närvi ja on kindlasti oluline aspekt ja Vanemuise teatri vahelise pargi osas.
"Tartus liigub aeg teistmoodi"- õhustiku tekkimisel, selles on
19.11.2015 kindlasti oma roll parkide loodaval õhulisuse tundel. Tallinn on
tihedam, aga üldse mitte võrreldavalt mõnus, see pole see, mille
poole püüelda. Kaubamaja ja Vanemuise vaheline park pakub ka
kiiret ja mõnusat lõikamisvõimalust bussijaama suunas nii jala kui
rattaga. Kui viimasesse kohta nii massiivne maja tuleb, et terve
pargi ära katab, siis tekib küll kapisolemise tunne. Ehk annaks seda
124
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
maja seal vähendada ja kehtestada mingi selline planeering, mis
lõikamisvõimaluse, rohkem õhku ja rohelust alles jätab. Väga
tähtis on Ülejõe pargi säilimine. Elasin aastaid Narva
tornühiselamus ja pargivaade võimaldas seal kitsastes oludes
vastu pidada. Seal on kõrged ja massiivsed hooned ümber, parki
on sinna kindlasti vaja. Üldplaneeringus on see park alles jäetud,
kuid vaadates, kuidas toimis linnavalitsus ülikooli hotelli ehitamisel
Pirogovi pargi serval (andes takkajärgi heakskiidu ehitajapoolsele
omavolitsemisele), siis olen väga mures, et ka seda parki võidakse
nurkadest ikkagi rohkem "maha närima" hakata, kui algselt
plaanitud.
2) väga tähtis oleks, et uute majade puhul rakendataks "heade 2. Arvestada. Kesklinnas on ruumiliselt ja arhitektuurselt parima
värvide linna" põhimõtet. Tallinnas võib näha, kuidas üks hall (ja lahenduse saamiseks uute hoonete või olemasolevate hoonete
sageli odav väljanägev) klots teise järel visatakse püsti (Tartu halb laiendamise planeerimiseks või projekteerimiseks kohustuslik
näide on Tartu Kaubamaja). Uus raamatukogu-kunstimuuseum vastavalt kas kogu planeeringuala või krundi ulatuses igakordselt
võiks kindlasti olla mingit kena rõõmsat värvi, mitte toonides, see kaaluda avaliku arhitektuuri-/planeeringuvõistluse korraldamist või
võimaldaks ehk natukenegi mahendada seda, et ilusat rohelust jõe muu võistlus- või ühistegevuse vormi kasutamist (nt kutsutud
poolt tulles vaadates vähemaks jääb. Ka teised uued hooned, eriti võistlus, töötoad vms).
aga senistele rohealadele ehitatavad peaks ikka värvi, mitte tooni
(must, hall, valge, pruun) olema. Tartu peaks kindlasti säilitama
oma rõõmsameelse ilme. Massiivselt toone, eriti halli ja pruuni,
toodab depressiivsust.
125
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
1. Üldplaneeringu dokumentides ei ole Tähe tn 4 maa-alal asuva 1. Arvestada.
hoonete alune maa märgitud õigesti. Tegelikkuses on kinnistul
100. Tähe Maailm asuvad hoone teistsuguse kujuga. Korrektne on üldplaneeringu
OÜ dokumentides teha korrektsioonid vastavalt tegelikule olukorrale.
Ettepanek:
Teha Üldplaneeringu dokumentides (joonistel) korrektuur Tähe 4
maa-alal asuva hoonete aluse maa-ala kohta.
2. Üldplaneeringu jooniselt 2 on puudu Tähe tn 4 maa-ala võimalik 2. Arvestada põhimõttel, kus mälestise kaitsevööndis on lubatav
hoonestusmaht. Ettepaneku esitaja hinnangul on see vajalik korruselisus 3 ja mitte hoonestatav on puudegrupi ala Tähe tn külje
vältimaks edaspidist võimalikku segadust. Samuti tuleks arvestada, keskmes.
et teiste objektide osas on see joonisel 2 märgitud.
Ettepanek:
Lisada Üldplaneeringu joonisele 2 Tähe tn 4 maa-ala
hoonestusmaht koos lubatud korruselisusega.
3. Üldplaneeringu seletuskirja lk 56 Tabelis 2 p 9 sisaldub väär info: 3. Arvestada. Sätestada, et kaitstavate looduse üksikobjektide ja
„Harilik pärn. Tähe 4. tüvest 20 m. esteetiline, ajaloolis- selle kaitsevöönditesse krundil Tähe 4 on hoonestamine lubatav
kultuuriline.“ Sellist pärna Tähe tn 4 maa-alal faktiliselt ei ole ning pärast seda kui, kaitstav objekt on kustutatud registrist.
nähtavasti on Üldplaneeringu seletuskirjas eksitud aadressiga.
Segaduse vältimiseks tuleks vastav kanne seletuskirjast kustutada.
Ettepanek:
Kustutada Üldplaneeringu seletuskirjast lk 56 Tabelis 2 p 9
sisalduv kirje väidetavalt Tähe 4 maa-alal asuva pärna kohta kui
ebatõene.
4. Üldplaneeringu joonisel 5 „Avalik Ruum“ on Tähe tn 4 maa-ala 4. Arvestada osaliselt. Kuna planeeringulahendus antud krundi
osaliselt märgitud kui avalikku kasutusse määratav eramaa. osas kuulub muutmisele, avalikku ala senises ulatuses ei määrata.
Tegemist on haljasala ja avaparkla alaga, mis asub Tähe tn ääres.
Samas sisaldub Üldplaneeringu seletuskirja p-s 7.1.4.7. säte, mille Avalikult kasutatav ala (piirete ehitamise keelualana vms. ) peaks
kohaselt uushoonestuse rajamisel välditakse avaparklate rajamist. aga jääma endis õppehoone peasissekäigu ümbrusesse ja olema
Võimalusel likvideeritakse suuremad avaparklad ja vähendatakse kasutatav jalakäijate poolt. Ala ulatuses ja kasutusreziimi
126
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
parkimiskohti tänavatel rajades maa-aluseid ja hoonesiseseid üldpõhimõtetes lepitakse kokku enne planeeringu kehtestamist.
parklaid. Sellest sätet saab tõlgendada kui vajadust rajada parkla
ette tänava äärde lisahoonestus. Samuti kui keeldu rajada
nähtavaid avaparklaid.
Juhindudes otseselt seletuskirja p-st 7.1.4.7. toetaks see
hoonestuse rajamist Tähe tn äärde jäävale praegusele haljasala
alale, mida samas on joonisel 5 soovitud näha kui avalikku
kasutusse jäävat eramaad. Seega on seletuskirjas toodud nõuded
ja joonisel 5 kajastatu omavahel osaliselt vastuolus.
Lisaks ei ole arusaadav ja põhjendatud, millisel kaalutlusel ja
millisel õiguslikul alusel on Tähe tn 4 asuv eramaa soovitud
määrata avalikku kasutusse. Selline käsitlus läheks vastuollu Eesti
Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 32, mille kohaselt igaühe omand
on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on oma omandit õigus
vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Tähe tn 4 omanik ei nõustu, et tema omanduses olevat eramaad
kajastatakse avalikku kasutusse määratava maana.
Ettepanek:
Üldplaneeringu joonisel 5 „Avalik Ruum“ teha muudatus, millega
Tähe tn 4 maa-ala mitte määratleda avalikku kasutusse antava
eramaana ning teha joonisel 5 vastav korrektsioon.
127
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Soovin teada, miks on planeeritud Pikk tn 11 krundi hoonestusena Mitte arvestada. Kesklinna piirkonnas on eelistatud kortermajad,
korterelamu maa? Teatavasti on antud kinnistul algatatud seda soovivad ka krundi kaasomanikud.
101. Katrin Ummik detailplaneering kinnistu jagamiseks ja elamu ehituseks.
Olen seisukohal, et käesoleva planeeringuga ei arvestata minu kui
19.11.2015 omaniku huvidega.
Soovime kesklinna üldplaneeringu raames oma Pikk tn 11 krundi Arvestada ja lubada krundile kahe põhikorruse ning
kasutamise sihtotstarbe muutmist korterelamumaaks. Lähtume katusekorrusega korterelamu ehitamine.
102. Siiri Kaarna, siinjuures asjaolust, et krundiga külgneval Kivi 40 krundil on
Karl Saavo, Maie valminud korterelamu ja samuti on mitmeid korterelamuid
Ehand ehitatud samas piirkonnas Kivi, Roosi, Raatuse ja Pikal tänaval.
Ühtegi uut väikeelamut selles piirkonnas viimastel aastatel
28.09.2015 ehitatud ei ole ning ilmselt ei ole see ka tulevikus põhjendatud
majanduslikke, arhitektuurilisi ja muid tegureid arvestades.
On mõistetav, et kunstimuuseumile ja raamatukogule sobivat Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
hoonet on tarvis. Samas pole piisavalt selgitatud, mis funktsiooni 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena. Arvestada Vanemuise
103. Eda Vaigla täitma on mõeldud hooned linnale nii olulistes kohtades, nagu teatri ja kaubamaja vahelise Uueturu platsi osas.
teatri ja labamaja vaheline ala, Toomemäe nõlvad, planeeritav
19.11.2015 ehitus Võidu silla kõrval ja paljud teised. Tingib ju hoone eesmärk
paljuski tema üldilme. Kaubandust on kesklinnas piisavalt ja puid
ning haljasalasid kaubandusettevõtetele ruumi tegemiseks ei
tohiks hävitada. Ka teiste uushoonete jaoks leidub sobivaid koht
jättes rohelised alad puutumata. Kurb kogemus kaubamaja ja
teiste „kastidega“ on tekitanud linnaehitajate vastu usaldamatust
– ka teatri ja kaubamaja vaheline hoone tundub olevat lõpuni läbi
mõtlemata. Emajõgi jäägu Emajõeks – roheliste kallaste ja
puudega, mitte majade vahel voolava veena, hoonete
peegeldusega vees. Ka mitte vaid kõnniteega hoone ja vee vahel.
Alles peavad jääma vaated Toomemäele. Hoidkem Emajõelinna
võlu!
128
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
1) Tartu kivisilla taastamine, sest kivisild oleks tõeline linna 1. Mitte arvestada. Kivisilla taastamine ei ole põhjendatud
sümbol. järgnevast lähtudes:
104. Alvi Pensa 1. Kivisilla taastamisega väheneb laevatatava jõeosa gabariit.
2. Linn kavandab Kaarsilla rekonstrueerimist, millega laiendatakse
jalakäijate ala sillal 2 m võrra ja rajatakse uued pandused sillale
pääsuks. See tagab turvalise ja mugava pääsu sillale ja jõe ületusele.
3. Silla rekonstrueerimisega avatakse eritasandiliselt kallasraja
kulgemine silla alt, mida ei saa teha Kivisilla taastamisel.
2) Tartu Kaubamaja väliskülgede uus kunstiline lahendus 2. Arvestada. Praegusel ajal teostatakse hoone välisilme muutmist.
arhitektide ja kujurite poolt ning ümberehitus. 3. Mitte arvestada. Linn ei poolda selle pargiosa hoonestamist,
3) Poe tänava esisele platsile mänguväljaku kõrvale kavandada kohvikuid on läheduses piisavalt.
lastekohvik.
129
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Palun jätta Emajõe kaldad puutumata. Uus raamatukoguhoone Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
ehitada Poe tänava äärde otsaga jõe (teisega Toomemäe) poole. 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
105. Mari-Ann Vabaduse pst äärest parki rajada astmeline üleminek, siis saab
Tungel rahvas paremini jälgida paraade. Vanemuise
teatrist/kontserdisaalist säilitada vaade Emajõele. Kõrged majad
19.11.2015 ehitada Lille mäele (et oleks ka koht, kust jälgida uusaasta
ilutulestikku), Lina tänava vanade majade asemele ja Raatuse
tänava äärde. Kunstimuuseum ehitada „viltuse maja“ taha. Võib ka
lammutada selleks sama piirkonna vanad ja amortiseerunud
majad.
Ettepanek nr 1: Atlantise restorani ja Võidu silla vahelisel alal 1. Arvestada. Planeeringus kajastada kavandada (täiendav)
ligilähedaselt vana Holmi silla asukohale märgitakse perspektiivse kergliiklussild kesklinna ja Holmi kvartali ühendamiseks,
106. Tartu Liiklejate
ehitisena jalakäijate ja jalgratturite teenindamiseks mõeldud suure konkreetset asukohta mitte anda.
Koda
läbitavusega kergliiklussild (vt joonis nr 1. dokumendi lõpus, sild
tähistatud kollase värviga).
19.11.2015
Asukoha täpsustus: sild peaks kindlasti algama kesklinna poolsel
kaldal samal joonel Vanemuise tänava mõttelise pikendusega, mis
nõnda võimaldab nii head otseühendust kergliiklusmagistraalile
ning teisalt on ka linnaruumi visuaalse liigendaja rollis - vaade
Vanemuise teatri kõrvalt jõesillaks üle minevale
kergliikluskoridorile annab Tartule täiesti uue visuaalse
promenaadperspektiivi ning tähtsa linliku lisamõõtme.
Funktsioonid ja nende põhjendused. Holmi kergliiklussild täidab
mitut funktsiooni:
a) ta on Tartut läbiva, Ravila kampusest algava ning mööda
130
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Vanemuise tänavat kesklinna kulgeva jalgrattateede magistraali
ühenduseks Ülejõe ning Annelinne suunas kulgeva
magistraalühendusega ja vastupidi; sellisena peab uus
kergliiklussild tulevikus olema võimeline teenindama praegusest
oluliselt suuremat jalgrattaliikluse koormust; juba praegu
olemasolevad sillad ei vasta jalakäijate ja ratturite
liikumisvajadusele turvalise liiklemise vaatepunktist - liiklejate
grupid (autod, jalgratturid, jalakäijad) pole üksteisest eristatud
ning jalakäijate ja ratturite läbilaskvus sildadel on väike; seega
hakkab Holmi kergliiklussild täitma rolli, mida mitte ükski teine sild
täita ei suuda;
b) sild on tihehoonestusega kesklinna jalakäijavoogude
ühendusteeks kallaste vahel selles piirkonnas ning loob jalakäijale
otsejuurdepääsu kummagi kalda piirkondlike tuiksoonte vahel, mis
tekivad tänu tihendatud linnaruumi kasvule ja atraktiivsusele;
c) jõeruumi hõlmamine rekreatiivse ruumi osana: kõigis Euroopa
linnades, mis söandavad end jõelinnadeks nimetada, on tähtis roll
just sellisetel jõge ületaval sildade võrgustikul, mis pakuvad lisaks
jõe ületamise liikuvusfunktsioonile ka sillal viibimise
elamuskogemuse funktsiooni - Tartus on praegu täiesti puudu
sillad, millel saaks ilma liikuvusfunktsiooni häirimata aega veeta;
d) Holmi kergliiklussilla rajamise ideed arutas ning kiitis heaks ka
Tartu linna kergliikluskomisjon oma 2015 aasta kevadistel
koosolekutel ning esitas vastava ettepaneku linnavalitsusele, et
131
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
see lisataks Tartu kesklinna üldplaneeringusse juba enne selle
avalikustamist - teadmata põhjustel linnavalitsus ei toetanud
laiapõhjalise, huvigruppe koondava nõuandva kogu ettepanekut -
teravdatud avaliku tähelepanu valguses ning linna
arengudokumentide poolt eesmärgiks seatud kergliikluse
arengueesmärkide täitmisele kaasa aitava meetmena soovitame
seda ettepanekut uuesti põhjalikult kaaluda, eriti kuna see väga
sisuliselt toetab tihendatud hoonestusega ning
rikkalike sotsiaalsete funktsioonidega kesklinna kontseptsiooni ja
pakub juba ette lahendusi selle realiseerimiseks hädavajalikule
ühendusteede ja jalakäijate liikuvuse ülesandele, milleta
tihendatud kesklinna toimivus ei ole mõeldav.
Ettepanek nr 2 2., 3. Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade
seisukohta lk 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
Seoses Holmi kergliiklussilla ettepanekuga teeme ettepaneku
säilitada Atlantise restorani ja Võidu silla vahele jääva pargi
jõepoolne serv ning Narva maantee äärne lõik sellisel määral, mis
võimaldaks rekreatiivset jõeäärset ala ning Holmi sillale suubuva
suurema läbilaskvusega kergliiklusmagistraali ühendamist Narva
maantee ja Fortuuna tänava liiklussõlmega (vt joonis nr 1.
dokumendi lõpus, hoonestusala tähistatud telliskivipunase
värviga).
Funktsioon: suurenevat kergliiklejate hulka teenindava rekreatiivse
132
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
ning liikluskorraldusliku funktsiooniga ala.
Põhjendused: Seoses Holmi sillaga muutub veelgi mõttekamaks
Atlantise restorani ja Võidu silla vahele jääva pargi jõepoolse osa
säilitamine: uue hoonestuse rajamine pole sel puhul
takistatud, mahud on mõnevõrra väiksemad, kuid samal ajal
säilitame ja arendame ka täiesti uues kvaliteedis edasi jõeäärse
pargiosa väärtust, kuna:
a) see on muutunud juba praegu väga populaarseks, kuna
tegemist on kesklinnas täiesti ainulaadse kvaliteediga jõeäärse
rohealaga, mis on pigem päikseline ja pakub samas ka kerget varju
- nii saab ka kuumal ja päikeselisel päeval jõe lähedust ja valgust
nautida; teist sellist jõeäärset ruumi Tartus praegu ei olegi, kuna
enamik südalinna jõeäärseid parke on tihehaljastusega ning ei
paku avatud, päikeselist vaadet jõele;
b) kergliiklussillaga kaasneva parema ühendusega muutub
jõeäärne park veelgi atraktiivsemaks, ta oleks ühelt poolt nii
liikumise sihtpunkt ja suurendaks nii liikumist Ülejõe ja Raatuse
piirkonda, mis on oluline ka sinna rajatava funktsionaalse
hoonestuse
“teenindamiseks” (inimestel on põhjust sinna ruumi sattuda, seda
avastada), samas on läbitaval kvaliteetsel keskkonnal ka
ruumikogemust rikastav iseväärtus - iga ainulaadse kvaliteediga
133
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
ruum on väärtuslik ka neile, kelle jaoks see ruum ise ei ole
liikumise sihtpunkt, vaid on osa linnamaastikust, kvaliteetsest
linnakogemusest.
Ettepanek nr 3
Seoses kesklinna hoonestuse tihendamise plaaniga teeb Tartu
Liiklejate Koda ettepaneku säilitada osaliselt Kaubamaja ning
Vanemuise teatri vahelisel alal asuv park (vt joonis nr. 2.
dokumendi lõpus, hoonestusala tähistatud telliskivipunase
värviga). Kõrgem hoonestus võiks olla Riia maantee ääres ning
madalam hoonestus Ülikooli tänava lõigul. Teistelt külgedelt jääks
alles park avatuna Kaubamaja esisele jalakäijate promenaadile
ning Vanemuise tänavalt kuni jõeni ulatuvale
kergliiklusmagistraalile.
Funktsioon: Pakkuda üldplaneeringu järgi kavandatavas,
võrdlemisi tiheda hoonestusega linnasüdames rekreatiivset ja
sotsiaalset ruumi, mis on seotud Küüni tänava kõrvale alles jääva
pargialaga, moodustades nii linnasüdames omavahel tipmiselt
haakuvate rohealade malelaua süsteemi, mille eesmärk on
tasakaalustada hoonestuse poolt pakutavate funktsioonide
paljusust ning mis kõige olulisem - hoida alal kõigile võrdsetel
tingimustel kasutatavat avalikku ruumi kommertsfunktsioonidest
küllastunud linnasüdames.
134
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Põhjendused:
Hoonete pool piiritletav roheline ala rikastab linnasüdame
funktsioonidepaletti. Kui praegu on kõnealune park vähekasutatav
peamiselt Riia maanteelt ja Ülikooli-Vanemuise ristmikult tuleva
intensiivse liikluse ja tänavamüra tõttu, siis välja käidud
hoonestusplaan piiritleks küll mõnevõrra väiksema pargiala
hubaseks, liiklusest eristatud ruumiks, millele saab
ruumikujunduslike vahenditega anda hõlpsasti isikupärase ja
atraktiivse pargi funktsiooni sarnaselt praegu edukalt toimiva
lastemänguväljakuga Küüni tänava ääres. Park haakuks hästi ka
mööda Vanemuise tänavat jõe suunas liikuva kergliiklusmagistraali
funktsiooniga, luues nõnda selge identiteediga elamusruumi, mille
juurde on põhjust liikuda ja mille juures on põhjust peatuda ja seal
aega veeta. Tuletame meelde, et linnasüdame elamuskvaliteet
sõltub peamiselt tihedate, üksteisest eristuvate, aga üksteisega
haakuvate elamusruumide hulgast, mis annavad põhjust
linnaruumis kohast kohta liikuda, mitmekesisust nautida ning
omale meelepärases ruumis aega veeta.
Ettepanek nr 4 4. Mitte arvestada. Linn kavandab jalakäiguühendust Vabaduse
pst-Turu tn. lõigus üle Riia tn haru, mis on jalakäijate reaalset
Seoses kesklinna hoonestuse tihendamise plaaniga teeb Tartu koormust arvestav lahendus. Ettepanekus pakutud variant ei ole
Liiklejate Koda ettepaneku käsitleda Riia-Turu ristmikku sobilik, kuna lahendus muudab ooteajad nii jalakäijatele kui
strateegilise funktsiooniga ühendusteena, mida tuleb kujundada sõidukitele ebaproportsionaalselt pikaks.
kooskõlas linna sooviga tuua kesklinna rohkem elu ja jalakäijaid,
kes tihendatud linnaruumi ka reaalselt kasutaksid. Seetõttu Tartu
135
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Liiklejate Koda teeb ettepaneku kaaluda tõsiselt Riia-Turu ristmiku
muutmist jalakäijatele läbitavaks kõigis suundades ning kasutada
lähtekohana Tokyo linnast tuntud Shibuya ristmiku mudelit
(niinimetatud diagonaalristmik, inglise keeles ka “scramble
crossing”). https://en.wikipedia.org/wiki/Pedestrian_scramble
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f5/Shibuya_C
rossing.ogv
Soovitatud ristmikutüüp on edukalt kasutusel mitmel pool
maailmas ja väiksema mastaabiga Anne-Sõpruse ristmikul isegi
Tartus, seega ei ole niivõrd küsimus sellise lahenduses toimivuses
üldse, vaid konkreetsesse liiklusolukorda sobitatud lahenduse
toimivuses, mille välja selgitamiseks tuleb kindlasti teostada
ristmiku modelleerimine koos liiklusvoogude ja fooritsüklite
analüüsiga.
Funktsioon: Tartu linna moodsa keskuse nelja põhisuuna
ühendamine viisil, mis võimaldab sujuvat, loogilist ja mugavat
jalakäijaliiklust Tartu kesklinna ühel kõige elavamal ja üha
elavamaks muutuvamal ristmikul.
Põhjendused:
a) Linnaruumi kasutamine muutub jalakäijatele mugavamaks ja
atraktiivsemaks - ruumis liikumise mugavusel on otsene mõju
inimhulgale, kes soovivad selles ruumis viibida;
136
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
b) Jalakäijatele orienteeritud ristmik on suurlinlik, inimkeskse
linnaruumi märk, mille üle saab
põhjusega olla uhke. Rohkem auahnust, head linlased! Ei maksa
alahinnata urbanistliku turunduse võimalusi globaalsel
turismimaastikul. Praegu promotakse Londoni Kings Crossing
ristmikku kui kohe-kohe realiseeritavat Euroopa suurimat
diagoonaalristmikku. Tartul on siin hoopis võimalus võtta kohe
vaieldamatu esikoht endale.
Riia-Turu mastaabiga ristmik on suure potentsiaaliga ruum, milles
saab mänguliselt väljendada urbanistlikke innovaatilisi ideid, millel
on leidliku ja loomingulise majandamise korral tõsine potentsiaal
muutuda globaalseks märgiks ja turismimagnetiks, eriti kui ka
ülejäänud linnaruum seda toetab. Ei ole mingit põhjust, miks Tartu
ei võiks asetuda sellisesse urbanistlike meistriteoste loendisse:
New York, Times Square; London, Kings Crossing; Tokyo, Shibuya
Crossing; ja nüüdsest ka - Tartu, Riia-Turu ristmik. Mõtelgem
suurelt, ruumi veel on. Kiirustage, lugupeetud urbanistid ja
linnavalitsejad!
c) Muu maailma kogemus näitab, et diagonaalristmik ei tekita
liikluses tõrkeid; autojuhtidele on oluline öelda, et sõltuvalt
juhusest võite sellisel ristmikul tõesti sattuda ka harjumuspärasest
veidi pikemasse ootetsüklisse, sama on ka võimalus sattuda hoopis
kiiresse, suure läbilaskvusega mootorsõidukitele avatud tsüklisse.
Ei ole aga mingit põhjust eeldada, et diagonaalristmik oleks
137
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
väiksema läbilaskvusega võrreldes praeguse
liikluskorraldusskeemiga.
d) Arvestades, et Tartu maksumaksjad on investeerinud (ja
investeerivad edaspidi) suuri summasid Idaringtee ehitusse,
selleks, et suunata suurem osa transiitliiklusest Tartu kesklinnast
mööda, "millega väheneb kesklinna liikluskoormus."
Diagonaalristmiku jalakäijaliiklusmugavust toetav lahendus linna
südames võiks olla üks käegakatsutav kasu, mida linlased ringtee
projektist saavad.
Ettepanek nr 5 5. Arvestada. Nõustuda sõnastusega seletuskirjas, kuid täiendada
seda järgnevaid põhimõtteid arvestades. Tänavalõikudes, kus on
Tartu Liiklejate Koda teeb ettepaneku sõnastada ümber Tartu vaja jalgratturi ohutuse tagamiseks eraldada jalgratturid autodest,
kesklinna üldplaneeringu seletuskirja kergliiklust puudutava tähistatakse sõiduteele jalgrattarajad. Nimetatud tänavalõigud on
peatüki alalõik 7.3.2.11 ning muuta sõnastus järgnevaks: fikseeritud joonisel 3.
“Jalgrattateid ja -radasid kavandades lähtutakse tänava
liikluskoormusest. Väiksema koormusega ning 30 km/h
kiirusepiiranguga tänavatel toimub jalgrattaliiklus valdavalt
autodega samal teeosal. Kõigil teistel tänavatel eelistatakse
kummalegi sõidusuunale jalgrattaradade rajamist kohandades
vajadusel ümber autode sõiduradasid ning kõnniteede laiuseid.”
Põhjendus: Jalgratturite eraldamine jalakäijatest suurendab nii
ratturite kui jalakäijate ohutust ja mugavust. Muu maailma
kogemus näitab, et jalgrattaliiklus kasvab hüppeliselt peale seda,
138
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
kui on loodud võimalused kiireks ja mugavaks liikumiseks
jalgrattal, mis eriti kesklinnaks annab eelise autoga liiklemisega
võrreldes. Ainult nii suudame motiveerida kümneid tuhandeid
Tartu
tööealisi inimesi ja õppureid eelistama tööl ja koolis käimiseks
jalgratast. NB! Suurem jalgrataste kasutamine õppurite poolt
kahandaks oluliselt ka tööpäeva alguses liikluses tekkivat
ülekoormust, millesse annavad suure panuse lapsevanemad, kes
viivad oma lapsi autodega kooli. Lisatud kaks skeemi.
Lisaks eelnevatele ettepanekutele palume Tartu Linnavalitsuse Selgitus. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonda kaaluda välja aruande avaliku väljapaneku ajaks määrati 19. oktoober kuni 19.
kuulutatud avaliku arutelu tähtaja pikendamist. Seda põhjusel, et november 2015, mis on seaduses ettenähtud 4-nädalasest
tähtajast pikem.
avalikkuses ringelnud "parkide täisehitamise vastu" protesteeriva
Selleks, et teave jõuaks paremini huvitatud isikuteni ja
petitsiooni tulemusel jõudis üldplaneeringu teema siiski oluliselt avalikustamine oleks efektiivsem, nähti ette lisaks üldplaneeringu
laiema hulga linnakodanikeni, kellel - olgu või veidi hilinenult - on avalikustamine Küüni tänava-Poe tänava nurgal olevatel
tekkinud huvi kaasa rääkida. Pakkudes neile seda võimalust infostendidel ning üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
näitaks linn üles avatud suhtumist ja aitaks maandada pingeid, hindamise aruande avalikud arutelud liiklusskeemi tutvustamiseks
mida mõneti konfliktne petitsioon on lisaks oma positiivsetele 22. oktoobril 2015 ja maa- ja veealade üldiste ehitus- ja
mõjudele kindlasti samuti suutnud tekitada. Pakume, et võiks kasutustingimuste tutvustamiseks 26. oktoobril 2015.
Linn juhib tähelepanu, et planeerimisseadus võimaldab kõigile
pikendada täienduste laekumiste ametlikku tähtaega kuni 2016
ettepanekuid teha ka planeeringu koostamise ajal.
aasta jaanuarikuu lõpuni.
139
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
1. Lisada punktile 5.2.16: „II maailmasõjas hävinud hoonestusega 1. Mitte arvestada. Linn ei kavanda väljaspool vanalinna
muinsuskaitseala ajaloolise linnaruumi koopiana taastamist, kuna
107. Andrus kvartalites võtta uute detailplaneeringute koostamisel võimalikult
linnaehituslik situatsioon vanalinna ümbruses on täielikult
Rehemaa palju arvesse ajaloolist krundistruktuuri ja ajaloolisi krundipiire.“ muutunud ja linna elanike arv on kasvanud ligikaudu poole võrra.
17.11.2015
2. Muuta punkti 6.1.3: „Kaarsild asendatakse amortiseerumisel 2. Mitte arvestada. Kivisilla taastamine ega uue silla rajamine
Munga tn sihile ei ole põhjendatud järgnevast lähtudes:
ajaloolise Kivisilla rekonstruktsiooniga samas asukohas. Kivisilla
Mitte arvestada. Kivisilla taastamine ei ole põhjendatud järgnevast
taastamisel Kaarsild teisaldatakse või kui see osutub tehniliselt lähtudes:
1. Kivisilla taastamisega väheneb laevatatava jõeosa gabariit.
võimatuks, siis ehitatakse uuesti Munga tänava otsa sihis, et anda
2. Silla rekonstrueerimisega avatakse eritasandiliselt kallasraja
Roosi tänava promenaadile ja Eesti Rahva Muuseumile kulgemine silla alt, mida ei saa teha Kivisilla taastamisel.
3. Linn kavandab Kaarsilla rekonstrueerimist, millega laiendatakse
otseühendus vanalinnaga ning tõsta esile ning muuta
jalakäijate ala sillal 2 m võrra ja rajatakse uued pandused sillale
ligipääsetavamaks Kalevipoja Vabadussõja mälestusmärk ja samas pääsuks. See tagab turvalise ja mugava pääsu sillale ja jõe ületusele.
4. Linn keskendub Kaarsilla kapitaalsele rekonstrueerimisele, mille
säilitada Kaarsilla arhitektuur.“
läbi paraneb oluliselt silla kasutusmugavus. Roosi tänavalt lähtuva
Põhjendus: Kivisild on olnud Tartu üks tuntumaid, väärtuslikemaid silla suunamine Vabadusse pst parki katkestab visuaalselt kallasraja
ja ei sobitu kokku Kalevipoja monumendi ümbruses välja kujunenud
ja silmapaistvamaid maamärke, mille algses välimuses taastamine
keskkonnaga.
annaks Tartu kesklinnale esteetilises ja linnaehituslikus mõttes,
ajaloomälu hoidmise seisukohast ning ka praktilise poole pealt
palju juurde. Kivisilla ühtne ja laiem liiklusala ning sujuv ühendus
kallastega on sobivad kergliikluseks. Silla sammaste kohal olevad
laiendid annavad võimaluse jõe peal peatumiseks. Kivisild oleks
140
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
arhitektuuriline ja kultuuriajalooline tõmbenumber, mis aitaks
linnaehituslikult ühendada vanalinnaga kesklinna Ülejõe osa.
Hävinud ajalooliste ehitiste rekonstrueerimise põhjenduste ja
kogemuste kohta on võimalik teadmisi saada nt. Saksamaalt, kus
viimastel aastatel on sellel teemal toimunud palju arutelusid ja
käsil on mitmeid projekte (suuremad Berliinis, Potsdamis,
Frankfurdis ja Dresdenis). Eriti tasuks uurida Dresdeni
Jumalaemakiriku (Frauenkirche) taastamise lugu, mis ehitati üles
sümboolse sõjavastase lepituse (Versöhnung) mälestusmärgina.
Kivisild sillana ja kallaste ühendajana võiks eriti sobivalt kanda
sarnast ideed. Kivisilla taastamisel saaks Dresdeni Jumalaemakiriku
projektist ka selles osas eeskuju võtta, et kasutada saab ehitise
originaaldetaile, mida on arvutimudeli abil võimalik algsele kohale
tagasi paigutada. Kivisilla originaaldetaile on silla varemetes, selle
ümbruses ja Emajõe Veibri kurvis jõepõhja uputatuna palju
säilinud.
3. Lisada punktile 7.3.1.11: „Uus kergliiklussild rajatakse 3. Arvestada. Planeeringus kajastada, kavandada (täiendav)
kergliiklussild kesklinna ja Holmi kvartali ühendamiseks,
ajaloolisele sillakohale Uueturu tänava otsa ja ajaloolise Holmi
konkreetset asukohta mitte anda.
tänava otsa vahel. Koos taastatud Holmi tänava sihiga moodustab
141
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
see hädavajaliku ühendava osa kesksest linna kergliiklusteest, mis
ühendab Ülejõe ja Raadi koos Eesti Rahva Muuseumiga Roosi tn.
promenaadi, Holmi tänava, Uueturu tänava, Vanemuise tänava ja
üle raudtee viiva kergliiklussilla kaudu Maarjamõisa
ülikoolilinnakuga.“
4. Lisada punktile 7.3.2.10: „Selle keskse teega Ülejõe ühiselamute 4. Selgitus. Palun vt sildade osas vastavalt seisukohti p. 2 ja 3.
ühendamiseks kasutatakse taastatud Kivisilda ja Holmi silda ja
tänavat, mis kergliiklussildadena võimaldavad oluliselt parandada
Emajõge ületavate rattateede rajamise võimalusi kesklinnas.“
5. Lisada punkt 7.4.11: „Linnavalitsus tellib uuringu Kivisilla 5. Mitte arvestada. Vt. selgitust p.2.
ajaloolisel kujul taastamise mõjude kohta Emajõe veeliiklusele.“
Põhjendus: Selline neutraalne uuring on vajalik, et saada reaalseid
faktiteadmisi olemasoleva Emajõe veeliikluse ja selle vajaduste
kohta ning selle kohta, kuidas ajaloolisel kujul taasehitatud Kivisild
veeliiklust mõjutaks. Uuringu juurde kuulub seega ka Kivisilla
ajalooliste mõõtmete täpne väljaselgitamine.
6. Eemaldada punktist 9.1.2 lause: „Eesmärgiga viia lõpuni Riiamäe 6. Arvestada. Linn on täiendavalt kaalunud ala hoonestusvõimalusi.
Võru 2, 4/6 ja 10 hooned kuuluvad Karlova miljööväärtusega
linnaväljaku kontseptsioon, arvatakse Karlova miljööväärtuslikust
hoonestusala koosseisu. Hooned on ehitatud 19. s lõpul ja 20. s
piirkonnast välja krundid Võru 2, Võru 4//6, Võru 10//12 ja Võru alguses. Hilisemate remontidega tehtud muudatused on kergesti
kõrvaldatavad ning algne välisilme taastatav. Võru 2 äralõigatud
142
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
14.“ nurgalahendus markeerib endise Lille tänavaga ristumist.
Korrastatuna moodustavad nimetatud hooned mitmekesise
Põhjendus: Karlova miljööväärtusliku ala piirid ja
arhitektuurse lahendusega ansambli ja tähistavad kunagise
kasutustingimused on hiljuti kehtestatud teemaplaneeringuga ja sissesõiduhoovi asukohta. Seetõttu leiab linn, et hoonestus tuleb
oleks erakordselt järjepidetu ja demokraatlikku säilitada ja lubada täiendavat hoonestust vaid krundi Võru 4//6
hooviosas (4 korrust).
planeerimisprotsessi kahjustav neid kesklinna üldplaneeringus
toodud subjektiivsetel põhjustel muutma hakata. Jääb
arusaamatuks millisel põhjusel peetakse vajalikuks jätkata 1950-
ndate linnaplaneerimise plaane säilinud ajaloolise hoonestuse
arvelt. See ei ole kuidagi kooskõlas XXI sajandi linnaplaneerimises
väärtustatud arhitektuuriajaloolise ja kasutusfunktsioonilise
mitmekesisuse hoidmisega. Võru tänava alguse miljööväärtuslik
hoonestus on Riiamäe ansambli vanim osa, mis ühtlasi säilitab ka
ajaloolist tänavajoont. Võru tn. 2 hoone nurk ja praeguse Tähe
tänava poolne külg märgistab lisaks ajaloolise Lille tänava
kulgemise sihti. Võru 2, Võru 4//6, Võru 10//12 ja Võru 14 kruntide
ajaloolise hoonestuse lammutamine ja Võru tänava sihi muutmine
oleks ääretult vastutustundetu Riiamäe eri ajastutel
väljakujunenud ansambli linnaehitusliku mitmekesisuse suhtes.
Pean sellist plaani linnaehitusliku mõtte seisukohast pinnapealseks
143
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
ja aegunuks ning Tartu arhitektuurilist ilmet kahjustavaks.
7. Lisada punkt 11.5.6: „Ehitismälestiseks tunnistada elamu- ja 7. Mitte arvestada. Hooned asuvad muinsuskaitsealal ja sellega on
piisav kaitse neile tagatud.
ärihooned Raekoja plats 11 ja Raekoja plats 13/Vabaduse puiestee
2 (mõlemad 1953, I. Jaagus), kui II maailmasõja järgse
uusklassitsismi ja sõjajärgse linnaruumi taastamise silmapaistev
näide.“
Põhjendus: See hooneansambel on hea näide hävinud linnaruumi
tundliku taastamise loogikast. Hoonete stalinistlik stiil on hästi
kohandatud Tartu klassitsismiga ja saanud Raekoja platsi ansambli
ning vanalinna jõevaadete loomulikuks osaks.
Arhitektuuriajalooliselt on huvitav nurgamaja ülemise korruse
kaarjas lahendus, mis ilmselt viitab diagonaalis üle jõe asunud
hävinud hotell Bellevue arhitektuurile.
8. Vanalinna V2 asumi arengusuundade kirjeldusest eemaldad 8. Mitte arvestada. Parkimismaja on vajalik vanalinnas tänavatelt
likvideeritavate parkimiskohtade kompenseerimiseks ja täiendavate
laused: „Praeguse parkla alale (Vabaduse pst ja Magistri tn vahel)
parkimisvõimaluste pakkumiseks, mis tagab juurdepääsu asutustele
nähakse ette kuni 4 – korruselise parkimismaja ehitamise ja elavdab vanalinna. Linn ei kavanda monofunktsionaalset
võimalus, kus esimene korrus peab olema kavandatud kaubandus- parkimismaja vaid hoone esimesel korrusel toitlustus- või
kaubanduspinda (turgu), mis samuti toob vanalinna enam
teenindusasutustele. Parkimishoone projekteerimise eelduseks on külastajaid ja elavdab seda. Maa-aluse parkla ehitamist ei pea linn
uue detailplaneeringu koostamine, mille käigus tuleb läbi viia selle ehitamise ja tööshoidmise kõrge hinna tõttu reaalseks.
144
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
arhitektuurivõistlus.“
Põhjendus: Vanalinna mitmekordse parkimismaja ehitamine on
vastuolus autoliikluse vähendamise sooviga piirkonnas ja
käesoleva planeeringu punktiga 11.2.14: „Autoliikluse kasvu tuleb
vältida, sest vibratsioon ja heitgaasid mõjuvad halvasti vanadele
hoonetele. Eelistatud on jalakäijad ja inimjõul liikuvad sõidukid.
Seetõttu ei tohi rajada uusi autoteid, küll aga võib muuta
olemasolevaid autoteid jalakäiguteedeks.“ Linnaplaneerimise
kogemus näitab, et sõidukitele ruumi ja kasutusmugavust juurde
tekitades ainult kasvatab nende hulka. See on aga otseses
vastuolus sama planeeringu sooviga ühendada paremini Raekoja
plats jõega.
Maapealse parkimishoone ehitamine on vastuolus ka sama
planeeringu muinsuskaitsenõuete punktiga 11.2.16: „Vältida tuleb
uute mitmerealiste avatud parklate ehitamist. Lubatud on
uushoone maa-alusesse ossa või avalikust tänavaruumist
mittenähtavasse ossa parklakorruse või –korruste ehitamine.
Maapealsed korrusparklad on lubatud ainult kaitsevööndis, kui
nende kujundus ei kanna utilitaarset iseloomu ja sulandub või
145
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
rikastab linnaruumi.“ Juhin tähelepanu, et jutuksolev ala asub
vanalinna muinsuskaitseala sees. Seega välistab punkt 11.2.16
vanalinna muinsuskaitsealale maapealse parkimismaja ehitamise.
Korrusparkla on ette nähtud rajada ajaloolise Lihaturu platsi peale,
kus pole kunagi varem püsivat hoonestust olnud. 1930-ndate
lõpus kujundati sellest koos Politseiplatsiga haljasala. Seega on
Lihaturu plats osa väärtuslikust ajaloolisest tänavate ja platside
võrgustikust, mis tuleb igal juhul säilitada vastavalt Tartu vanalinna
muinsuskaitseala põhimäärusele (§6, lõige 2, punkt 1: vanalinna
ajalooliselt väljakujunenud hoonestusstruktuuri ning linnaruumi
elementide (katusemaastik, tänavaseinad ja tänavaruum,
hoonetegrupid, hooned ja hooneosad, tänavad, väljakud,
haljasalad, aiad, hoovid jms) säilitamine ja vajadusel nende
terviklikkuse taastamine ajalooliste andmete alusel;).
Plats on käsitletav ka haljasalana, kuna pärast avalihaturu kolimist
turuhoonesse see selliseks kujundati. Ajaloolise haljasalana võib
Lihaturu platsi käsitleda hoolimata sellest, et Nõukogude aja ja
taastatud Eesti vabariigi aja jooksul haljastust järk-järgult
vähendati, eriti viimase rekonstrueerimise käigus, mil
146
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
parkimisfunktsiooni laiendati. Ajaloolisele haljasalale ehitamise
keelab käesoleva planeeringu punkt 11.1.7: „Hoonestada ei tohi
avalikke ja poolavalikke ajaloolisi haljasalasid ja aedu“.
Lihaturu platsi hoonestamine rikuks ka ajalooliste fassaadide
vaadeldavuse tagamise põhimõtet, kuna praeguse Magistri tänava
äärne hoonestus on ehitatud arvestades nendeesist ajaloolist
väljakut ja on seega mõeldud olema vaadeldavad ka kaugemalt,
Emajõe äärest.
Teen ettepaneku loobuda maapealse parkimismaja ehitamisest ja
mõtestada vanalinna parkimisvajadus ringi, kasutades
lähedalolevaid vähemtundlikumaid alasid. Äärmisel vajadusel
ehitada parkimiskorrus(ed) maa alla, mis lubaks ka maapealset
väljakut ajaloolisele ja kesklinnalikumale funktsioonile
lähemalseisvana kasutusele võtta.
9. Vanalinna V10 asumi arengusuundade kirjeldusse lisada lause 9. Arvestada.
käesoleva planeeringu muinsuskaitse eritingimustest:
„5.2.3.Lossi 1 kinnistu taashoonestamisel tuleb lähtuda seal as
unud endise hoone mahust ja
taastada Ülikooli tänava poolne ainus kunagine barokkfassaad.“
147
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Põhjendus: Muinsuskaitse eritingimused on ajaloolise fassaadi
taastamise nõude osas üheselt arusaadavalt sõnastatud.
10. Toometaguse T3 arengusuundade kirjeldusse lisada lause: 10. Mitte arvestada. Linn on seisukohal, et J. Kuperjanovi tänav on
vaja kujundada enam linnaliseks ja ääristada kuni 4-korruseliste
„Tunnistada (miljöö)väärtuslikuks ja säilitamisele kuuluvaks hoone
uute hoonetega. Siinkohal peab linn tähtsaks hoonestusvõimaluste
Julius Kuperjanovi tn. 7 kui piirkonna vanema hoonestuslaadi ja seega ka elanike lisandumist keskuse piirkonda.
väheseid näiteid ja ajaloolise tänavajoone kulgemise markantne
säilitaja.“
Märkida sama hoone joonisele 2: hoonestustingimused kui
väärtuslik hoone.
11. Riiamäe R6 arengusuundade kirjeldusse lisada lause: 11. Selgitus. Klompkive, mida on W. Struve tänava ühes lõigus, on
kavas kasutada Ülikooli tänava rekonstrueerimisel. Kuna W. Struve
„Säilitatakse ja korrastatakse W. Struve tänava klomp- ja
tänav ei asu miljööpiirkonnas annab vabamad käed tänava katendi
munakivisillutis.“ valiku osas. Kuna klompkivid leiavad kasutamist vanalinnas, eelistab
Ajalooliseid tänavakatendeid pole Tartus väga palju säilinud ja iga linn W. Stuve tn rekonstrueerimisel asfaltkatet.
algupärane säilinud munakivisillutis on oluline linnaruumi
ajaloolise mälu säilitaja. Seda eriti sõjas kannatada saanud
kesklinna piirkondades. W. Struve tänava esinduslik
klompkivisillutis märgib siin ka kuni Teise maailmasõja järgse
tänavavõrgu muutmiseni kulgenud Tähe tänava tähtsust ühe
peamise linnast Karlova ja Ropka mõisa poole viiva teena. Lisaks
148
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
toimib ajalooline kivisillutis ka liiklustrahustava meetmena.
12. Riiamäe R8 arengusuundade kirjeldusest eemaldada laused: 12. Arvestada.
„Uushoonestus on ette nähtud Võru tänava äärde ja Tähe tänava
algusesse (krundid Tähe 1A, Võru 2, Võru 4//6, Võru 10//12, Võru
14). Uushoonestamise eeltingimuseks on Võru 2, 4/6 ja10/12 ning
14 hoonete väljaarvamine Karlova miljööala koosseisust,
olemasoleva hoonestuse lammutamine ja arhitektuurise
terviklahenduse kujundamine läbi arhitektuurivõistluse. Kuni
uushoonestamiseni võib olemasolevaid hooneid laiendada krundil
Võru 2 Tähe tn poolsel küljel.“
Põhjendus: vt. ettepaneku nr. 6 põhjendust.
13. Uueturu U1 arengusuundade kirjeldusse lisada lause: 13. Arvestada.
„Taastada Uueturu tänava ajalooline tänavageomeetria koos
keskse alleega, et kogu tänava pikkuses tekkiks ühtlane
promenaadlik ruum.“
Põhjendus: See oleks üks võimalus, kuidas praegu tänavana
halvastitajutav Uueturu tänav visuaalselt uuesti esinduslikuks
linnaruumi osaks ühendada.
14. Uueturu U2 arengusuundade kirjeldusse lisada laused: 14. Arvestada Kauba tänava taastamise osas.
149
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
„Keskpargis taastatakse ajalooline Kauba tänav oma algses Mitte arvestada uue hoone ehitamisel parki ajaloolise kaubahoovi
välisperimeetri sammastiku karniiside ja ehitusviilude
asukohas ja mõõtmetes ning sellele antakse ametlik tänavastaatus
taasehitamisega; linn ei ole seadnud eesmärgiks ajaloolise
ja nimi. Tänavaalale ei ole lubatud ehitada ega seda ehitistega linnaruumi koopiana taastamist.
katta. Koos kultuuriasutuse uue hoone ehitamisega parki
taasehitatakse ajaloolise kaubahoovi välisperimeetri sammastik
koos karniiside ja ehisviiludega.“
Põhjendus: Ajaloolise tänavavõrgu olulisuse üldise põhjenduse
kohta vaadake palun lisatud artiklit.
Kauba tänav on vanalinna kõrvale kerkinud ajaloolise uue
kesklinna üks keskseid tänavaid, mis teenis ka Vallikraavi tänava
sihi Emajõeni pikendamise funktsiooni. Vabaduse puiestee äärse
pika kvartali kaheks lahutajana on Kauba tänaval oluline roll selle
kesklinna piirkonna liikumisteedes ja Barclay platsi ja Küüni tänava
jõeäärega sidumisel.
Kaubahoov oli Tartu üks tuntumaid ja silmapaistvamaid ehitisi,
Tartu klassitsismi märgilisi näiteid, mis oma markantse
sammastikuga andis põhjust Tartu hüüdnime Emajõe Ateena
kinnistumisele. Kaubahoovi linnaehituslik väärtus peitub põhiliselt
tema nelja külje sammasfassaadide tekitatud vaadetes ning
150
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
sammaskäigu tänavaruumi kasutust täiendavas funktsioonis.
Piirdudes sammaskäigu taastamisega, on võimalik krundi sisemust
vajadusel kasutada uue funktsiooniga hooneosa rajamiseks või
jätta sammastiku sisemus pargi-/väljakualaks ning rajada
plaanisolev kultuurihoone Kauba tänavast lõuna poole. Ajaloolise
rekonstruktsiooni temaatikat on käsitletud ettepanekus nr. 2.
15. Ülejõe Ü2 arengusuundade kirjeldusse lisada laused: 15. Mitte arvestada. Hoone ei asu muinsuskaitsealal, ei ole kaitse
all mälestisena. Ajaloolise tänavavõrgu taastamine ei ole antud
„Hoonestuse täiendamisel säilitada ainus piirkonna enne II
kohas otstarbekas, kuna linnaehituslik situatsioon piirkonnas on
maailmasõjaaegne hoone ajalooliste Kalda ja Väikese tänava võrreldes sõjaeelse olukorraga täielikult muutunud.
nurgal. Tagada selle fassaadide vaadeldavus. Taastada ja säilitada
Väikese tänava siht ja tänavaala ajaloolistes mõõtmetes ning
sellele antakse ametlik tänavastaatus ja nimi.“
Märkida sama hooneosa joonisele 2: hoonestustingimused kui
väärtuslik hoone.
Põhjendus: Ajaloolise tänavavõrgu olulisuse üldise põhjenduse
kohta vaadake palun lisatud artiklit.
Ülejõe kesklinna osas on sõjaeelset hoonestust säilinud ääretult
vähe ning linnaehitusliku ja arhitektuuriajaloolise mitmekesisuse
säilimise koha pealt on iga sellise hoone esiletoomine väga vajalik.
151
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Väike tänav on Ülejõe kesklinna osa kadunud tänavate seas eriline,
kuna selle ääres on üks ajalooline hoone säilinud, mis koos
tänavajäänukist pargiteega märgib ühtlasi ka tänava kulgemise
sihti.
16. Ülejõe Ü3 arengusuundade kirjeldusse lisada laused: 16. Arvestada Holmi tänava osas. Heinaturu ala ja Hobuse tn sihi
taastamise osas mitte arvestada, kuna linn ei ole seadnud
„Uushoonestuse planeerimisel arvestatakse ajaloolise kvartali- ja
eesmärgiks ajaloolise linnaruumi koopiana taastamist.
krundistruktuuriga. Taastatakse ajaloolise Holmi tänava siht ja
tänavaala algsetes mõõtmetes ning sellele antakse ametlik
tänavastaatus ja nimi. Raatuse tänava lõunaküljel säilitatakse
hoonestamata ajaloolise Heinaturu ala ning kujundatakse sellest
kaasaegne linnaväljak ning antakse sellele ametlik väljakustaatus
ja nimi. Taastatakse Hobuse tänava siht ja tänavaala ajaloolistes
mõõtmetes ning antakse sellele ametlik tänavastaatus ja nimi.“
Põhjendus: Ajaloolise tänavavõrgu olulisuse üldise põhjenduse
kohta vaadake palun lisatud artiklit.
Kõik kolm loetletud avaliku ruumi elementi on koos Raatuse
tänavaga Ülejõe kesklinna osa ajaloolise linnaruumi identiteedi
kandjad. Iseäranis silmapaistev on Holmi tänav, mis nii oma
asendilt kui linnaelu ajaloo seisukohalt on eriline. Holmi tänav on
152
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Tartu linnaruumi ajaloos iseloomulik ja meeldejääv avaliku ruumi
osa, millel on linnaruumis võime tekitada nt. norra arhitekti
Christian Norberg-Schulzi kirjeldatud genius loci ehk n.-ö.
tähendusliku kohatunde fenomeni. Ja seda lisaks oma
linnaplaneeringuliselt erilisele asendile just oma ajaloolist
järjepidevust kandva tähendusega, mida ei saa asendada ükski uus
teedevõrgu planeering samas kohas. Holmi tänaval oli oluline roll
olla ühenduslüli kesklinna kahe poole teedevõrgu vahel ja sel on
selleks potentsiaali ka nüüd. Taastades Holmi silla kohal
kergliiklussilla saab Holmi tänavast loogiline osa Tartu ühest
kesksest kergliiklusteest (vt. ka ettepanekut nr. 3).
Heinaturg on osa ajaloolisest Emajõe-äärsest turuplatside
võrgustikust, mille alade ehitistest vabana hoidmine on tähtis
linnaruumilise mälu talletajana. Lisaks annavad need põhjendatult
ehitistest vabana hoitavad alad ka hea võimaluse uues
funktsioonis kaasaegse linnaväljakuna kasutuselevõttu. Heinaturg
asub selleks eriti heas kohas, vanalinna ja Ülejõed ühendava silla
otsas, otse Raekoja platsilt üle jõe. Väljaku Holmi kvartalite poolse
külje hoonestamine ajaloolisel joonel lubab väljakule tekitada ka
153
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
aktiivse kasutusega hoonefrondi.
Hobuse tänav on juba praegu Treffneri monumendi juures
eeskujuna osaliselt tähistatud, kuid pargiruumis esiletoomiseks
oleks vajalik taastada ka sellest Narva mnt. poole jääv lõik
enamana kui pargitee. Tänav on tähtis eriti kultuuriajaloolises
mõttes kui Hugo Treffneri kooli esimene asukoht. Lisaks on ta üks
otsestest ühendusteedest linnamuuseumiesiselt Emajõe
promenaadi peale.
17. Ülejõe Ü4 arengusuundade kirjeldusse lisada laused: „Säilitada Arvestada. Kehtiv detailplaneering näeb ette hoone mahu
taastamise. Põhimõtteliselt linn toetab Raatuse tänava autentsete
Raatuse tn. 20 hoone tänavaäärne enne II maailmasõjaaegne osa
vanade majade säilimist olemasolevana, kuid arvestades
ja soovitavalt taastada selle ajalooline fassaad. Tegemist on ühe ehitustehnilist seisukorda ja seda, et tegemist ei ole muinsuskaitse
vähese säilinud ennesõjaaegse hoonega piirkonnas.“ objektiga, ei ole antud juhul fassaadi taastamise nõue põhjendatud.
Märkida sama hooneosa joonisele 2: hoonestustingimused kui
väärtuslik hoone.
Põhjendus: Ülejõe kesklinna osas on sõjaeelset hoonestust säilinud
ääretult vähe ning linnaehitusliku ja arhitektuuriajaloolise
mitmekesisuse säilimise koha pealt on iga sellise hoone
esiletoomine väga vajalik.
18. Ülejõe Ü7 arengusuundade kirjelduses teha ettepanek Paju tn. 18. Mitte arvestada. Alal kehtib detailplaneering, millega määratud
ehitusõigus on määratud tuginedes linna üldplaneeringule.
154
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
2 detailplaneeringu muutmiseks ja kehtestada suurimaks lubatud
korruste arvuks 6.
Põhjendus: Kehtestatud detailplaneeringut võib muutunud
majandustingimustes lugeda moraalselt vananenuks. Ma ei leia, et
üldiselt määratud 6 korruse piirangut oleks põhjendatud selles
kohas ületada. Planeeringu üldisele eesmärgile, tihedama ja
mitmekesisema kasutusega kesklinna tekkimisele, töötavad
üldisest keskkonnast palju kõrgemad (s.t. ka üht funktsiooni palju
kontsentreeritumalt kasutavad) hooned vastu. Näiteks seetõttu, et
sellised hooned vajavad, kui erandeid ei tehta, enda ümber
rohkem teenindusmaad. Leian, et antud kohas ei ole mõistlik
lähtuda Plasku ja Tigutorni ehitamise aegseist arusaamadest, vaid
pigem käesoleva planeeringuga ette pandud perimetraalse
kvartalipõhise linnaruumi põhimõtetest (nagu samas üle jõe
Sadama asumi uushoonestuse ettepanekus). Lisaks jääb Paju tn. 2
krunt ka vanalinna Jaama tänava kalmistu vaatekoridori, mille
segamist keelab punkt 11.1.3: „Olemasolevate hoonete
laiendamisel ja uute hoonete ehitamisel vanalinna
muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis ja väljaspool seda tuleb
155
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
silmas pidada, et säiliksid vaatekoridorid Räpina maanteelt
kalmistu värava juurest ning Mäe ja Roosi tänava ülaosast.“
Kõrgemad suuregabariidilised hooned Emajõe ürgorus
vähendavad ka maastiku eripäradest tulevat efekti ning
vaesestavad sellega linna loomulikku siluetti.
19. Ettepanekud joonisele 2: hoonestustingimused 19. Arvestada.
- määrata Vallikraavi tn. 2 hoone väärtuslikuks hooneks
Põhjendus: Hoone on väheseid postmodernistliku arhitektuuri
algupäraselt säilinud näiteid kesklinnas. Lisaks on see hoone
ainuke peale sõjas säilinud Ülikooli tn. 1 hoone, mis arvestab
Promenaadi tänava ajaloolise alaga.
- määrata Küüni tn. 5b hoone muu hoone gruppi kuuluvaks
Põhjendus: Hoone asub osaliselt Promenaadi tänava ajaloolisel
alal ning takistab planeeringu Uueturu U2 asumi arengusuundade
kirjelduses toodud eesmärgi edukaimal viisil täideviimist:
„Promenaadi tänav kuulub säilitamisele koos läbikäiguga Ülikooli
tänavale, muutes Promenaadi tänava autovabaks ja avades
kesklinna ühe väljakuna jalakäijatele“. Tänava säilinud osa
avamine, eksponeerimine ja edukas kasutamine on takistatud, kui
156
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
sellele ligipääs on raskendatud ja kui see pole visuaalselt täielikult
nähtav.
- määrata Raatuse tn. 37 ja 41 ning Fortuuna tn. 11 väärtuslikuks
hooneks
Põhjendus: Ülejõe kesklinna osas on sõjaeelset hoonestust säilinud
ääretult vähe ning linnaehitusliku ja arhitektuuriajaloolise
mitmekesisuse säilimise koha pealt on iga sellise hoone
esiletoomine väga vajalik.
Sooviksin teha ettepaneku avaliku väljapaneku perioodi Selgitus. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
pikendamiseks. Kesklinna üldplaneering on mahukas ja väga aruande avaliku väljapaneku ajaks määrati 19. oktoober kuni 19.
oluline dokument, mis on oluline paljudele tartlastele ja november 2015, mis on seaduses ettenähtud 4-nädalasest
organisatsioonidele. Üks kuu võib jääda lühikeseks, et kõik tähtajast pikem.
jõuaksid oma ettepanekuid analüüsida ja vormistada. Enamasti Selleks, et teave jõuaks paremini huvitatud isikuteni ja
teevad Tartu käekäigust huvitatud inimesed seda muude tööde ja avalikustamine oleks efektiivsem, nähti ette lisaks üldplaneeringu
kohustuste kõrvalt. avalikustamine Küüni tänava-Poe tänava nurgal olevatel
infostendidel ning üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande avalikud arutelud liiklusskeemi tutvustamiseks
22. oktoobril 2015 ja maa- ja veealade üldiste ehitus- ja
kasutustingimuste tutvustamiseks 26. oktoobril 2015.
Linn juhib tähelepanu, et planeerimisseadus võimaldab kõigile
ettepanekuid teha ka planeeringu koostamise ajal.
157
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Ettepanekud Tartu kesklinna üldplaneeringu muinsuskaitse Arvestada vastavalt muinsuskaitsekomisjoni 06.01.2016
eritingimuste muutmiseks. protokollile nr 1 (Kvartali korruselisuseks määrata 4-6 korrust, kus
108. Urmas Past Keelata p-s 8.2 fotol 1 toodud vaatesihile ja p-s 5.1.1 kohaselt uushoonestamisel arvestada ajalooliste dominantsete hoonete
joonisel nr. 2 sellele vastavale vaatesektorile Räpina mnt-lt asukohti, kõrgust ning nende markeerimise võimalusi. Jõepoolse
19.11.2015 vanalinna vaadeldavust halvendavate (kõrg)hoonete rajamine hoonestusjoone kavandamisel on soovitav arvestada ajaloolise
ainult juhul kui rajatavad hooned segavad Raekoja torni ja Jaani ehitusjoonega ning põhimõttega, et hoonestus oleks frondis
kiriku torni vaadeldavust. erineva kõrgusega. Muuta muinsuskaitse eritingimustes ja
Nihutada p.-s 8.2 fotol 14 toodud vaatepunkti asukoht ja p-s 5.1.1 kesklinna üldplaneeringus Võidu silla vaatekoridori, viies selle
kohaselt joonisel nr. 2 sellele vastava vaatesektori vaatepunkti alguse silla keskossa ja turupoolsele küljele, nii ei jää Holm
asukoht Võidu sillalt Emajõe paremkalda kõnniteele Turuhoone ja vaatekoridori.).
Emajõe vahel.
Holmi kvartali, samuti selle Emajõe poolse külje hoonestamine 6-
korruseliste või kõrgemate majadega peaks olema lubatud.
Senine Tartu kesklinna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste
teksti väljavõtted ja põhjendused senise teksti muutmiseks.
2.2 Muinsuskaitseala kaitsevööndi kaasatus kesklinna
üldplaneeringu alasse
…Narva… tänava piirid kaitsevööndil on põhjendatud … vanalinna
vaadeldavuse tagamise vajadusega
…tagada vanalinna siluetti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest
linnas….
Vanalinna vaadeldavus Räpina mnt-l asuvast olulisest
vaatepunktist.
Praktilises elus kaitsevööndi ( sealhulgas Holmi kvartali )
hoonestamine 6-korruseliste või kõrgemate majadega ei sega
vanalinna vaadeldavust kuna töös toodud vaatekohtadest ei ole
vanalinn haljastuse tõttu isegi mitte talvel nähtav.
P.-s 8.2 fotol 1 toodud vaatesihilt Räpina mnt-l ei ole vanalinn
olemasoleva haljastuse, tehnorajatiste ja hoonestuse tõttu isegi
158
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
mitte talvel praktiliselt nähtav, seetõttu ei halvene vanalinna
vaadeldavus Holmi kvartali 6-korruseliste või kõrgemate majadega
hoonestamisel. Reaalselt on nimetatud vaatepunktist
olemasolevate haljastuse, tehnorajatiste ja hoonestuse kõrval
nähtavad ainult Raekoja ja Jaani kiriku tornid.
Keelata p-s 8.2 fotol 1 toodud vaatesihile ja p-s 5.1.1 kohaselt
joonisel nr. 2 sellele vastavale vaatesektorile Räpina mnt-lt
vanalinna vaadeldavust halvendavate (kõrg)hoonete rajamine
ainult juhul kui rajatavad hooned segavad Raekoja torni ja Jaani
kiriku torni vaadeldavust. Võidu silla läheduses oleva olulise
vaatepunkti asukohast.
P-s 8.2 fotol 14 toodud vaatepunkti asukoht Võidu sillal ja p-s 5.1.1
kohaselt joonisel nr. 2 sellele vastav vaatesektor ei ole
kokkulangevad ning nad mõlemad on valitud meelevaldselt ja
kumbki neist ei peaks olema kasutatav vanalinna silueti vaatlemise
olulise vaatekohana.
Võidu silla neljal sõidurajal liiklejatest on vaade paremini nähtav
ühel, see on Kaarsilla poolsel sõidurajal sõitjatele ja liikluse
intensiivsusest tulenevalt ei saa see kuidagi olla oluline koht
vanalinna silueti vaadeldavuse tagamiseks.
Võidu silla kõnniteedest kasutavad jalakäijad oluliselt sagedamini
Annelinna poolset kõnniteed, millelt avanev vaade vanalinnale,
eriti arvestades silla liiklust on paraku väga kehvake. Jalakäijad
kasutavad Võidu silla Kaarsilla poolset kõnniteed oluliselt
harvemini ja vaade vanalinnale on selle Ülejõe poolses osas
varjatud puudega, seega ei tohiks ka see asukoht kuidagi olla
oluline koht vanalinna silueti vaadeldavuse tagamiseks.
Jalakäijad kasutavad Võidu silla vahetus ümbruses kõige
aktiivsemalt kõnniteed Emajõe paremkaldal alates Võidu sillast
159
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
kuni Kaarsillani millelt avaneb ka suurepärane vaade vanalinnale
pikki Emajõge. Holmi kvartali hoonestamine 6-korruseliste või
kõrgemate majadega ei halvenda seda vaadet, pigem muudab
selle vaate huvitavamaks. Emajõe vasakkalda kõnnitee Võidu
sillast kuni Atlantiseni on oluliselt vähem kasutatav ja olemasoleva
haljastuse ja Atlantise 2-korruselise hoone tõttu ei ole vanalinn
siluett vaadeldav. Holmi kvartali hoonestamine 6-korruseliste või
kõrgemate majadega ei muudaks seda vaadet halvemaks, pigem
tekib Tartu kesklinnas seni haruldane kõnnitee (ehk koguni
promenaad ) Emajõe ja majade vahele.
Tulenevalt eeltoodust- nihutada p.-s 8.2 fotol 14 toodud
vaatepunkti asukoht ja p.-s 5.1.1 kohaselt joonisel nr. 2 sellele
vastava vaatesektori vaatepunkti asukoht Võidu sillalt Emajõe
paremkalda kõnniteele Turuhoone ja Emajõe vahel.
5.1.2 … ei ole lubatud … Atlantise pealeehitused, Oletatavasti ei
oleks lubatud siis ka Holmi kvartali Emajõe poolse külje
hoonestamine 6-korruseliste või kõrgemate majadega.Holmi
kvartali, samuti selle Emajõe poolse külje hoonestamine 6-
korruseliste või kõrgemate majadega peaks olema lubatud.5.3.10
Narva mnt 2 … kõrgust mitte suurendada tulenevalt vaatelisuse
tagamise vajadusest. Oletatavasti ei oleks lubatud siis ka Holmi
kvartali Emajõe poolse külje hoonestamine 6-korruseliste või
kõrgemate majadega. Holmi kvartali, samuti selle Emajõe poolse
külje hoonestamine 6-korruseliste või kõrgemate majadega peaks
olema lubatud.
160
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Rohealade hoonestamine on minu hinnangul üldprintsiibis õige,
sest praegusel kujul suur osa linna südames olevatest rohealadest
109. Timo Aava väärtusliku linnaruumina ei toimi ning linnasüda vajaks rohkem
elu. Küll aga soovitan kaaluda teistsuguseid Küüni tänava ja
19.11.2015 Vabaduse puiestee vahelise roheala hoonestamise võimalusi ja
hoonestusalasid. Avaliku funktsooniga kunstimuuseumi-
raamatukoguhoone näib sinna küll sobivat, kuid uue
üldplaneeringu kontekstis tekiks vist päris palju suurt avalikku
platsi-ruumi, mida on keeruline täita - kesklinna südame
seisukohalt ehk liiga palju. Pean selle all silma juba olemasolevat
linna ühte südant Raekoja platsi, Barclay platsi, uue kaubamaja
Küüni tänava poolset jalakäijateala ning roheala osalise
hoonestamise tulemusel tekkivat uut ja siis paljuski
olemasolevatega liituvat avalikku ruumi. See ala on minu
hinnangul ka üks kesklinna võtmetähtsusega alasid, sest seda läbib
jalgsi või rattaga palju tudengeid, valdav osa kesklinnas liikujaid,
turiste jne. Teistsugused hoonestamisvõimalused oleksid näiteks
ala jagamine kvartaliteks, hoonestusalade ümberpaigutamine jne.
Sama kehtib minu arvates ka teiste hoonestamisele kuuluvate
alade kohta (Holmi park, Fortuuna tänava kant jne). Nende juures
tuleks minu hinnangul juba üldplaneeringus määratleda, et ei
tekiks liiga suuri monoliitseid mahte, vaid et oleks liigendatud ja
struktureeritud hoonestus, võimalusel ka lisatänavad, mis
liigendaks, muudaks hoonestuse jalakäijale hoomatavamaks ning
linnaruumi meeldivamaks.
Muinsuskaitselistes eritingimustes on haljasalade osas täpsustus,
et neid ei või hoonestada enne, kui tühjad krundid on täis ehitatud
või kui tekib vajadus olulise ühiskondliku funktsiooniga hoone
järele. Kuigi ma ise ei pea üleliia oluliseks, mis järjekorras
161
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
hoonestut tihendatakse, leian siiski, et see printsiip on mõistlik
ning tuleks sisse viia ka detailplaneeringu seletuskirja. Leian, et see
oleks mõistlik kompromiss nende jaoks (ja neid on palju), kes
sooviksid et olemasolevaid haljasalu üldse ei hoonestataks.
Kindlasti tuleks kaaluda Lille mäe Riia tänava poolse osa
hoonestamist. Praegu on Riia maantee kujunenud üheks Tartu
tuiksooneks ning ehk kõige linnalikumaks tänavaks. Kohtumaja
vastu on tekkinud juba ühtne hoonetefront. Praegune lahendus
aga, kus Võru tänava alguses planeeritakse hoonestust
lammutada, et tekitada lõpetatum ja linnalikum tänavajoon ning
esinduslik väljak Kaitsekolledži ette, samas kui paarsada meetrit
allpool jäetakse roheala, mis on võrreldes Kaubamaja ja Poe
tänava vahelise ning Atlantise ümber oleva rohealaga veel vähem
kasutuses, veel vähem väärtuslik linnaruum, on lihtsalt
kummastav. Ka eritingimused ei välista ala hoonestamist, kuigi
näevad ette eelnevad arheoloogilised uurimised. Kui kaaluda kahe
ala (Lille mägi ning Võru tänava algus) hoonestamist, siis esimesel
juhul tähendaks hoonestamine küll arheoloogilisi uurimisi ning
tegemist on ajaloolise kalmistuga, kuid sisuliselt oleks see
mittefunktsionaalse linnasüdame osa funktsionaalseks muutmine,
samas kui Võru maantee algus on hetkel toimiv linna osa (küll,
tõepoolest, oluliselt madalam hoonestus, ümbritseva
arhitektuuriansambliga vähe haakuv), mida plaanitakse lihtsalt
lammutada ja alles seejärel uuendada. Leian, et siinkohal on
mõistlikum lähtuda kõigepealt mittefunktsioneeriva linnaruumi
funktsionaalseks muutmisest, hoonestamisest, aga mitte
funktsionaalse ajaloolise osa lammutamisest ja seeläbi uuesti
hoonestamisest.
162
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Kaaluda võiks, nii nagu pakutakse välja muinsuskaitselistes
eritingimustes (lk 16), Jakobi tänava Toomemäe poolse ääre
(osalist) hoonestamist. Praegu on see küll roheala, kuid paljuski
ligipääsmatu ning seda kasutatakse avalikult vähe. Toomemäe
ääre hoonestamine looks aga ühtse tänavafrondi ja linnalikuma
keskkonna. Ühtlasi aitaks see mõnevõrra ka Toomemäge ennast
paremini kaitsta (erosiooni vastu) ja hooldada (ei pea enam
hooldama ala, mida samas praktikas vähe kasutatakse, võimaldab
suunata ressursse Toomemäe põhiliste liikumisteede ja
puhkekohtade arendamiseks).
Teatavasti on Tartu ajalooline linnasüda Teises maailmasõjas
kõvasti kannatanud. Muinsuskaitse eritingimused pakuvad välja
kolme olulise ehitise (kivisild (olgu öeldud, et kuigi see on ilmselt
kõige suurema sümboolse tähendusega ehitis, oleks selle
taastamine samas ilmselt kõige problemaatilisem), kaubahoov,
Lossi 1 fassaad) taastamist. Arvestades hävinud hoonete hulka, on
väljapakutu vaid väga pisike valik. Kuigi ehitiste taas ülesehitamine
ja rekonstrueerimine on mitmeski mõttes vastuoluline ning
vastakaid arvamusi tekitav teema, on siiski kahetsusväärne, et
näiteks eritingimuste lausest “Lossi 1 kinnistu taashoonestamisel
tuleb lähtuda seal asunud endise hoone mahust ja taastada
Ülikooli tänava poolne ainus kunagine barokkfassaad” on
planeeringus saanud lihtsalt neljakorruseline hoonemaht. Leian, et
tuleks kaaluda eritingimustes esitatu sisseviimist
detailplaneeringusse. Soovitan kaaluda ka teiste märgiliste ning
väljapaistvamate hoonete fassaadide taastamist, näiteks hotell
Bellevue, Holmi tänava nurgal Emajõe ääres asunud nurgatorniga
maja jne. Tartu linnasüdame ajalugu on rikas ja traagiline, tänaseks
on suur osa ajaloolisest linnasüdamest küll hävinud, kuid üksikuid
163
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
väärtuslikke hooneid tasuks fassaadide näol taastada ja
integreerida uute hoonetega ning nendega ajaloolist linnasüdant
ning tänavavõrku markeerida.
Lisan lõppu veel oma kirjas välja pakutu koondnimekirja: 1. Selgitus. Kuna linn on otsustanud taastada Kauba tänava selle
1. Kaaluda teistsuguseid Küüni tänava ja Vabaduse puiestee ajaloolises sihis, siis toimub hoonestuse homogeense mahu
vahelise ala hoonestamise võimalusi ja hoonestusalasid. liigendamine. Enamat liigendamist lahushooneteks ei võimalda
2. Lisada seletuskirja muinsuskaitseliste eritingimuste nõue hoonete funktsioonid.
haljasalad hoonestada alles pärast tühjade “hambaaukude”
täisehitamist või olulise ühiskondliku funktsiooniga hoone 2. Mitte arvestada. Haljasaladele on kavandatud vaid avalikkusele
ehitamise vajaduse korral. suunatud, valdavalt ühiskondliku kasutusega hooned. Linn ei saa
3. Kaaluda Lille mäe Riia tänava poolse haljasala siduda eramaadel kavandatavaid arenguid arengutega linna- ja
hoonestamist. riigimaal ( s.o. pargialad), sest arendustegevused ja -põhimõtted on
4. Kaaluda Jakobi tänava Toomemäe poolse ääre olemuslikult erinevad.
hoonestamist.
5. Kaaluda hävinud väärtuslike väljapaistvate ning suure 3. Mitte arvestada, Lillemägi on ainsaks puhkealaks lähipiirkonna
sümboolse väärtusega hävinud ajalooliste hoonete fassaadide kortermajade elanikele.
taastamist ning uute hoonetega integreerimist.
4. Mitte arvestada. Toomemägi on looduskaitsealune park.
Kaitseala valitseja ei ole nõustunud kaitseala piiresse jääva Jakobi
tänava nõlva hoonestamisega.
5. Mitte arvestada. Linn ei kavanda ajaloolise linnaruumi koopiana
taastamist. Erandiks on muinsuskaitse eritingimustes toodud
üksikobjektid.
164
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Sooviksin avaldada tänu ja tunnustust Tartu kesklinna uuele Arvestada ja täiendada seletuskirja ulatuses, mida käsitleb käesolev
üldplaneeringu kavandile. Toetan igati, et kesklinna koondatakse planeeringuliik. Planeeringus määratakse turismibusside
110. Tartu Ülikooli enam tegevusi ning toetatakse mitmekesist elukeskkonda. parkimisalana Lossi tn lõik Ingli sillast Riigikohtu hooneni
muuseum Käesolevaga esitan mõned kommentaarid seoses punktiga 8.4. autoparklana Toomemäe ala K. E. von Baeri tn 4 krundi juures
Toomemägi. (vajab täiendavat konsultatsiooni kaitseala valitsejaga).
19.11.2015 Palume üldplaneeringusse lisada, et Toomemäe arendamisel
arvestataks Toomemäe arengukava põhimõtetega. Toomemäe
arengukava valmib Tartu linna ja Tartu Ülikooli muuseumi
koostöös 2016. aasta alguses (projektijuht Karin Bachmann;
projekti meeskond: Tõnis Arjus, Egle Tamm, Kaido Kepp, Andres
Pool, Anna-Liisa Unt, Mariann Raisma).
Leiame, et oluline on põhimõte, et Parroti aiamajake taastatakse
Toomemäel, autentne koht pole seejuures nii oluline. Tähtsam on,
et Parroti aiamajake pannakse taas kokku ning see saab osaks
avalikust linnaruumist.
Kindlasti on oluline enam välja tuua Toomemäe vaatesuundi all-
linnale. Mida enam on need kaks linna osa visuaalselt seotud, seda
tugevamaks mõlemad muutuvad. Praegust joonist vaadates leian,
et enam tuleks suurendada vaadet tähetorni juurest alla vanalinna
suunas (sh tormist kui ka maapinnalt), nii nagu see on ajalooliselt
olnud.
Lisaks mainitud kohtadele kasutatakse Toomemäel
massiüritusteks ka tähetorni esist (nt 24. veebruari tähistamine),
kus hetkel on keeruline suuremaid üritusi läbi viia. Selle olukorra
parandamiseks planeeritakse lähiaastatel ka muudatusi.
Kuigi seletuskirjas on kirjas, et kõik olemasolevad pingid säilitakse,
siis loodame siiski, et need vahetatakse järk-järgult välja. Osaliselt
võiksid need asenduda nn Heade Mõtete pinkidega (vt täpsemalt
Toomemäe arengukava).
165
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Lk 42: Toomkirikus paikneb tänase nimega Tartu Ülikooli muuseum
(muudatus al 1.01.2014). samuti on otsustatud, et toomkiriku
lõunaküljele paigutatakse 2016. aasta kevadel Heade Mõtete
pingid (4 tk).
Kuna Toomemäel ja ümbruses on üsna suur probleem
parkimisega, siis võiks ka seda teemat korra käsitleda, nt
markeerida kohad, kus on võimalik autodel ja turismibusside
Toomemäel või Toomemäe läheduses peatuda või parkida.
166
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
1. Kodanik leiab, et uute hoonete projekteerimisel peaks 1. Mitte arvestada. Uute hoonete ehitamisel nii vanalinnas kui
vanalinnas ehituslaad lähtuma ümbritsevast ajaloolisest kesklinnas ei taotleta ajaloolise keskkonna taastamist koopiana.
111. Danel Ülper hoonestusest, mitte modernismist. Modernne arhitektuur sobib Uued hooned võivad olla kaasaegse arhitektuurikeelega, kuid
Sadama asumisse. mahult ja asukohalt sobituma ajaloolisse keskkonda. Üldplaneering
19.11.2015 2. Mitte hoonestada Vanemuise 4 platsi, sellest saaks ideaalse ei kohusta kasutama modernistlikku ehitusstiili. Eesmärk on uute
Tartu linna peaväljaku. hoonete sulandumine, mitte eristumine. Vahendid selleks on
3. Ettepanek taastada Kivisild. mahtude ja konservatiivse materjalikasutuse määramine kesklinna
üldplaneeringuga.
Arvamusavaldus neljal lehel. 2. Arvestada Uueturu platsi hoonestamise küsimuses.
3. Mitte arvestada. Kivisilla taastamine ei ole põhjendatud
järgnevast lähtudes:
· Linn kavandab Kaarsilla rekonstrueerimist, millega laiendatakse
jalakäijate ala sillal 2 m võrra ja rajatakse uued pandused sillale
pääsuks. See tagab turvalise ja mugava pääsu sillale ja jõe ületusele.
· Silla rekonstrueerimisega avatakse eritasandiliselt kallasraja
kulgemine silla alt, mida ei saa teha Kivisilla taastamisel.
· Kivisilla taastamisega väheneb laevatatava jõeosa gabariit.
www.petitsioon.ee/tartupargid Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Lugupeetud tartlased ja Tartu sõbrad! 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
112. Meelis Kaldalu Linnavalitsuse tegevus Tartu kesklinna üldplaneeringu läbi
surumisel on olnud ebapädev, ja võimalik et ka ebaseaduslik.
19.11.2015 Protsess, mis algatati 2010. aastal on seni kulgenud väljaspool
avalikkusse tähelepanu ning linnarahva nõusolekut on käsitletud
vaid puhtformaalse menetluskriteeriumina. Selget infot parkide
hävitamisest pole jagatud, vastupidi, seda on mitmel korral ka
linnaplaneerijate poolt eitatud. Äärmiselt tugevat ärihuvide
poolset survet planeeringu kehtestamiseks on tõdenud ka
erinevad linnaametnikud.
Veel 13. juunil 2011. aastal kirjutas Tartu linnavalitsuse
167
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku Tartu Postimehe
arvamusloos: "Nagu näha, on ehitusruumi linnas aastateks. Jõe
ääre hoonestamisel peame arvestama, et veekogude kallaste
kasutamine on n-ö rahvuslik rikkus, mis peab olema tagatud
võimalikult paljudele ühiskonnaliikmetele, sõltumata nende
sissetulekust või muust näitajast."
2013. aastal rajati Euroopa Liidu poolt finantseeritud projekti
raames Atlantise kaldapealsele Tartu sõpruslinnade rosaarium,
mille rajamise hetkel oli kesklinna üldplaneeringut menetletud
juba üle kolme aasta. Ometigi ei olnud tolleks hetkeks esile
kerkinud ühtegi rosaariumi rajamist takistavat asjaolu.
Selle kõige valguses on meie soov, et Tartu kesklinna
üldplaneeringu menetlemine katkestataks, ning seda taas-
alustataks uuelt, linnaelanikke kaasavalt ning nende heaolu ning
vabas õhus sportimisvõimalusi tunnustavalt aluselt.
Pöördume Riigikogu poole samuti palvega võtta vastu ennetavat
moratooriumit kehtestav seadus Tartu haljasalade hävitamise
plaani ellu viimisele Tartu linnavalitsuse poolt ning kuulutada
riigile kuuluvad Tartu pargistiku moodustavad kinnistud tõepoolest
meie ühiseks rahvuslikuks väärtuseks, mille hoonestamine oleks
võimalik vaid Tartu linna kodanike poolt referendumil selgelt
väljendatud tahte puhul.
Idee parki ehitada ei ole kuigi originaalne, kuid kui te tahate seda
siiski teha, siis on tarvilik kaaluda ka alternatiive. Seetõttu teen
ettepaneku pikendada arvamuste kogumise perioodi senikaua
kuni laiema aruteluni jõuavad ka parke alles hoidvad
arengustsenaariumid.
168
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
20.11.2015 Võtta kesklinna üldplaneeringu kavandamisel arvesse võimalust Teadmiseks võtta. Linn on koostöös riigiga ja Tartu Ülikooliga
viia Tartus sisse tasuta ühistransport kohalikele elanikele ja kaalunud põhjalikult paljusid variante vakantsete hoonete ja
teostada tasuvusanalüüsid. Ehitada IT-õppehoone endisesse kruntide tasandil erinevate avalike funktsioonidega (k.a. teie kirjas
Riigiarhiivi hoonesse, matemaatikahoone kõrvale, sest arhiiv kolib toodute) paigutamiseks linna. Linn peab selles protsessis oluliseks
Nooruse tn ja see on igati loogiline asukoht Toomemäel. Teha kesklinna eelisarendamist ja avalikkusele suunatud hoonete
ettepanek riigile Haridusministeeriumi maja ostuks, mitte kolida võimalikult suurt kontsentreerimist siia. Sellest tulenevalt on
minema. HTM maja on hästi integreeritud Põllu pargiga ja asub praegused lahendused ka lähtunud.
keskses asukohas. Kolimine oleks löök Tartu mainele. Kaaluda Sõidusoodustuste määramine ei ole planeeringu ülesanne.
kogu Oeconomicumi viimist kesklinnast Ravila kampusesse, sest
Tartu majandussektori edu saab peituda üksnes tihedas koostöös
rakendusteadusega ja innovatsiooniga. Ehitada Oeconomicumi
krundile Konsumi laiendus, suur parkimismaja jne. Park tuleb jätta
terviklikuks ja teda arendada. Ehitada ERMi vanasse kompleksi
Miliuseum + Kunstimuuseum (näitusemaja), kogude hoonesse
kogud + reanimeerida TÜ kunstiosakond.
Ehitada raamatukogu juurdeehitus vastavalt arhitektuurikonkursi
võidutööle Palimtsest. Mitte lubada teema üle kaasa rääkida
komisjoni liikmetel, kellel on seotud ärihuvid (sh. komisjoni
esimees).
169
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Punkti 11.5.5 juures olevast tabelist 2 arvata välja rida: „8. Mitte arvestada, ettepaneku kaitsevööndi vähendamiseks on
Külmakindel pirnipuu Pepleri 32 tüvest 10 m teaduslik, esteetiline“ teinud üksikobjekti valitseja- keskkonnaamet.
113. Eesti Arstide Põhjendus: Pepleri tn 32 krundi omanikuna soovime säilitada
Liit külmakindlale pirnipuule praegu määratud kaitsevööndi 50 m.
Loodusmälestise väärtus ei ole aja jooksul vähenenud ning
19.11.2015 olemasolev kaitsevöönd on vajalik tagamaks puu kasvutingimuste
säilimise.
1. AS Barclay Hotell teeb ettepaneku määrata Ülikooli 8 kinnistule 1. Mitte arvestada hoone laiendamise osas. Vastavalt
(mis on planeeringu järgi majutushoonete otstarbega ärimaa) muinsuskaitsekomisjoni 09.12.2015 koosolekul nr 24 otsustatule
114. AS Barclay uusehitise ehitusõigus ja ehitusjoon sarnaselt Ülikooli 14 kinnistule tuleb Ülikooli 8 ehitismälestise vaadeldavuse, Toomemäe nõlva ja
Hotell planeeritud. Loogiline on, et Toomemäe poolne ehitusjoon peaks Karl IX bastioni muldkeha ning keskaegse linnamüürilõigu
kulgema Pirogovi platsilt kuni Vallikraavi tänavani ühtse joonena. säilitamise ja eksponeerimise vajaduse tõttu jääda
19.11.2015 Samuti tuleks hotellidele samasugune ehituskõrgus. Lisaks saaks kinnistu hoonestusõiguse osas kesklinna üldplaneeringuga antud
Ülikooli 8-le ehitusõiguse andmisega ja juurdeehituse rajamisega lahenduse juurde.
leevendada hotelli klientide parkimist. Nimelt saaks juurdeehitise Arvestada parkimise osas ja säilitada parkimiskohad tänaval.
esimest korrust kasutada autode parkimiseks. Eriti oluliseks
muutub see siis kui Ülikooli tänaval keelatakse parkimine ja
Vallikraavi tänaval piiratakse seda oluliselt. Kümmekond aastat
tagasi oli sinna tehtud ka juurdeehitise projekt kuid kahjuks jäi
realiseerimata.
2. AS Barclay Hotell teeb ettepaneku säilitada autode parkimine 2. Mitte arvestada. Vanalinna tänavatel on kavas oluliselt
vanalinna tsoonis vähemalt samas mahus praegusega. Eriti suurendada jalakäijate liikumisruumi, parkimine on kavandatud
puudutab see Ülikooli tänava Vallikraavi ja Raekoja vahelist lõiku ja parkimismajadesse.
Vallikraavi tänava parkimist Ülikooli ja Küüni tänava vahelisel alal.
Juba praegusel ajal ei ole vanalinnas ja selle lähiümbruses piisavalt
parkimiskohti ja uue kavandatava üldplaneeringuga ei lisandu
ühtegi vaid neid jääb oluliselt vähemaks. Rõhk on pandud
kesklinnas jalgsi ja jalgrattaga aga suur osa Tartu linna külalisi
kasutavad Tartusse jõudmiseks autosid . See seab löögi alla Tartu
170
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
vanalinnas asuvad hotellid, mis ei suuda enam täita Eesti Vabariigi
Turismiseaduse paragrahv 24 nõudeid ja peavad oma tegevuse
lõpetama. Lisan selle seadusesätte
https://www.riigiteataja.ee/akt/119062015013
§ 24. Parkimine
Hotelli juures peavad olema parkimiskohad või informatsioon
parkimisvõimaluste kohta hotelli lähiümbruses.
Kahjuks mitme hotelli lähiümbrusesse enam parkimiskohti ei jää
või jääb siis vajalikust oluliselt vähem parkimiskohti. Kui
üldplaneeringuga soovitakse autosid tänavalt kuhugi parklatesse
suunata siis peaks need parklad ka kesklinna ja vanalinna
rajatama. Võiks eeskuju võtta sadadest Euroopa linnadest kus on
rajatud parkimiskohad vanalinnades ja kesklinnades hoonete ,
tänavate ja parkide alla. Praegusesse kavandatavasse
üldplaneeringusse ei ole aga ühtegi sellist parkimisvõimalust
lisatud. Alles peale parkimisvõimaluste rajamist on võimalik hakata
keelama parkimist kesklinna ja vanalinna tänavatel.
171
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
I Poe tn kõrval asuva pargi/haljasala 1. Arvestada järgneva selgitusega:
Täpsustada Poe tn kõrval asuvasse parki planeeritava muuseumi ja Üldplaneeringuga antud hoonestusala Kesklinna pargis on tinglik ja
115. Jüri-Ott Salm raamatukoguhoone tarbeks vajaliku ehitusaluse pinna suurust. tagab nii raamatukogu kui kunstikeskuse ruumivajaduse
Planeeritava ehitusaluse pindala suurus peab kajastama reaalset (arvestades muuhulgas Magistri tänava piirkonda kavandatud
19.11.2015 kunstimuuseumi ja raamatukogu ruumivajadust. hoonestuse ruumilisi kalkulatsioone). Hoonete täpsemad
Ühtlasi koostada hinnang, kuivõrd realistlik on kavandatava parameetrid selguvad detailplaneeringu koostamisel, mis eelneb
hoonekompleksi rajamiseks vajaliku rahastuse leidmine järgneva maa-ala vahetule hoonestamisele. Hoonestuse nihutamine
kümne aasta jooksul. Selles osas ettepanek, et Tartu Linnavalitsus Vabaduse pst tänava-alale ei ole õigustatud, kuna tänavaruum on
pöörduks kultuuriministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS poole. Kui vajalik rahvarohkete avalike ürituste läbiviimiseks (nt Tänavareiv,
riigiasutustel pole seda plaanis rahastada, siis tekib ka küsimus, kas paraadid, Hansapäevad jms.). Linn teeb koostööd riigiga
on põhjendatud sellele alale välja pakutud lahenduse kinnitamine. kunstikeskuse ja raamatukogu ehitamise küsimustes, kuid ei seo
Ettepanek kaaluda Vabaduse puiestee sõidutee laiuse vahetut rahastamist üldplaneeringu tasandil seatavate linna
vähendamist, planeerides selle arvel hajumisala-olemisala väljaku pikaajaliste strateegiliste eesmärkidega ehitada Kesklinna parki
või viia planeeritud ehitus tänava poole. vastava funktsiooniga hooned.
Pargiala hoonestamise korral säilitada või tagada vähemasti
praegused läbikäiguvõimalused pargi keskosa ja jõe vahel.
Ettepanek on koostatud eesmärgiga minimeerida nimetatud
pargi/haljasala ja ilma piiranguteta ligipääsetava avalikult
kasutatava ruumi vähenemist. Ühtlasi väärib see ala tõhusamat
planeeringut ja kasutust (nt noortele suunatud tegevusteks
spetsiaalsed teemanurgad, ligipääsetavus lisaks liikumispuudega
isikutele ka rula, rulluiskude jm alternatiivsete
kergliiklusvahenditega, koerapark/nurk, laiendatud mänguala
lastele jne).
II Haljastuse vähenemise kompenseerimiseks kavandada 2. Arvestatud.
uusehitused vertikaalse haljastusega või haljastusega katustel. Mh
aitab see leevendada kliimamuutustega kaasnevat temperatuuri
tõusu linnas ja hoonete energiatarvet.
172
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
III Praegune planeeringulahendus viitab mh sellele, et parkide Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
praegune kasutus ei vasta linna strateegilistele ootustele, sh 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
kesklinna arendamisele ega vähenda valglinnastumist.
Keskkonnapsühholoog G. Arro on probleemi hinnanud järgnevalt: Planeeringu avalikustamise aja pikendamise osas: üldplaneeringu ja
“Kui avalik ruum või roheala ei toimi parasjagu optimaalselt, siis keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku
tuleb seda teha kasutajatele veelgi sobivamaks, mitte öelda, et see väljapaneku ajaks määrati 19. oktoober kuni 19. november 2015,
tuleb ära võtta, kuna on kasutu. Tõepoolest - liiga väike roheala ei mis on seaduses ettenähtud 4-nädalasest tähtajast pikem.
oma restoratiivset ja rekreatiivset mõju ega stimuleeri sobival Selleks, et teave jõuaks paremini huvitatud isikuteni ja
viisil. Hea linnaruum on see, kus lõõgastumiseks ja avalikustamine oleks efektiivsem, nähti ette lisaks üldplaneeringu
stressimaandamiseks ei pea autoga kilomeetreid linnast välja avalikustamine Küüni tänava-Poe tänava nurgal olevatel
sõitma, mis tähendab, et lastega perede kesklinnas hoidmise üks infostendidel ning üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
oluline tegur on just mitmekesine linnaruum, milles on ka hindamise aruande avalikud arutelud liiklusskeemi tutvustamiseks
võimalikult palju rohelust.” Otsimaks optimaalsemaid lahendusi 22. oktoobril 2015 ja maa- ja veealade üldiste ehitus- ja
kesklinna üldplaneeringule, teen ettepaneku pikendada kasutustingimuste tutvustamiseks 26. oktoobril 2015.
avalikustamise perioodi kahe kuu võrra. Põhjuseks see, et parkide Linn juhib tähelepanu, et planeerimisseadus võimaldab kõigile
vähendamine on toonud kaasa palju kriitilist vastukaja, sh selles ettepanekuid teha ka planeeringu koostamise ajal.
osas, et avalikustamise periood on liiga lühike. Pikendamise poolt
räägib see, et usutavasti hakkab hetkel inimestele kohale jõudma
planeeringu sisu ja ehk annab pikendamine veidi mõtteid koguda
ning paremaid lahendusi välja pakkuda.
Olles ühtlasi Tartu Liiklejate Koja liige, ei hakka üle kordama nende
tehtud ettepanekuid.
173
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Palun võtta kaitse alla 1999. aastal Jaapanis Hokkaido saarel asuva Mitte arvestada. Kui ettepaneku tegija on soovinud, et puud
Eesti-Jaapani Sõprusühingu poolt Tartu Linnale kingitud Jaapani võetakse looduskaitseseaduse alusel kohaliku omavalitsuse kaitse
116. Aili Saluveer kirsipuud Sakura, mis on istutatud koostöös Tartu Linnavalitsusega alla, siis kohaliku omavalitsuse kaitse alla võtmise praktikat on
2002. ja 2003. aastal: 5 puud Atlantise kõrval haljasalal, 1 puu Eestis väga vähe - sellised objekte on mõnikümmend, nendest 4
19.11.2015 Tartu Ülikooli raamatukogu (Struve 2) kõrval, 2 puud Botaanikaaias objekti on puud või puude grupid (näiteks 2 põlistamme Tallinnas
ja viiest istutatud puust säilinud 1 kirsipuu Kassitoome keskel on kohaliku kaitse all).
jalgteede ristumiskoha lähedal. Tartu linnale kingitud kirsipuud on Loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks on selle ohustatus,
kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslikud looduskeskkonna haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline
elemendid, mis vajavad säilitamist. Palume tagada nende väga väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
olulise kultuuriväärtusega puude säilimine ja võimalus ka edaspidi Kassitoome on osa kaitsealusest pargist ning seeläbi on puu
tähistada nendega seotud Jaapani pühasid, eriti Hana-Mi´d, Tartus, piisavalt kaitstud. Botaanikaaias on puud hästi kaitstud ning puude
selleks on oluline säilitada ka piknikuala nende puude ümbruses. säilimine ei ole ohus.
Lisatud varasem kirjavahetus linnavalitsusega puude istutamise Probleemiks on Atlantise kõrval asuvate kirsipuude säilimine
teemal. üldplaneeringu realiseerimisel, kuna puud asuvad kavandatud
hoonestusalal. Võimalusel puud säilitatakse.
Teeme ettepaneku pikendada Tartu kesklinna üldplaneeringu ja Arvestada osaliselt.
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikku Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
117. Karlova Selts väljapanekut, kuna meie hinnangul ei ole huvitatud isikud avaliku väljapaneku ajaks määrati 19. oktoober kuni 19. november
väljapaneku aja jooksul saanud piisavalt kaasa rääkida. 2015, mis on seaduses ettenähtud 4-nädalasest tähtajast pikem.
19.11.2015 Selleks, et teave jõuaks paremini huvitatud isikuteni ja
avalikustamine oleks efektiivsem, nähti ette lisaks üldplaneeringu
avalikustamine Küüni tänava-Poe tänava nurgal olevatel
infostendidel ning üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande avalikud arutelud liiklusskeemi tutvustamiseks
22. oktoobril 2015 ja maa- ja veealade üldiste ehitus- ja
kasutustingimuste tutvustamiseks 26. oktoobril 2015.
Linn juhib tähelepanu, et planeerimisseadus võimaldab kõigile
ettepanekuid teha ka planeeringu koostamise ajal.
174
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Kesklinna üldplaneeringut ja KSH-d on koostatud juba üle viie aasta.
KSH aruande esimene avalik arutelu toimus jaanuaris 2014, ka
sellele eelnevalt oli võimalik oma seisukohti ja ettepanekuid
esitada. Planeeringulahenduse ja kaasnevate mõjude
tutvustamiseks on läbi viidud rohkem avalikke arutelusid, kui
õigusaktid seda nõuavad. Eeltoodud põhjustel ei peeta avaliku
väljapaneku pikendamist vajalikuks.
Teeme ettepaneku mitte kinnitada Tartu kesklinna üldplaneeringu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
avalikustamisel olevat versiooni ja keskkonnamõju strateegilise järgi määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse
hindamise (KSH) aruannet. Teeme ettepaneku nende hinnatava strateegilise planeerimisdokumendi iseloom ja sisu.
dokumentide oluliseks täiendamiseks. Lisaks teeme ettepaneku Keskkonnamõju strateegiline hindamine on oma loomult erinev
pärast dokumentide täiendamist viia läbi uus avalikustamine, mille keskkonnamõju hindamisest, käsitledes keskkonda laiapõhjaliselt,
eesmärgiks on linnaelanike ja neid ühendavate seltsingute sisuline tasakaalustades sotsiaalse-. Majandusliku-, kultuurilise- ja
kaasamine, et jõuda ühiselt jagatud parima arengustsenaariumi looduskeskkonna valdkondi ning analüüsides kaasnevaid mõjusid
valikuni. eelkõige kvalitatiivselt, KSH ekspertide hinnangute alusel.
Kõigepealt tekkis meil terve rida küsimusi Keskkonnamõju Arvandmete osas tugineb KSH aruanne üldplaneeringule. Selline
Strateegilise Hindamise (KSH) aruande kohta. Me ei ole rahul lähenemine on levinud mitte ainult Eesti vaid ka teistes Euroopa
Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise (KSH) aruande sisulise riikides, võimaldades strateegilisel otsuse langetamisel näha
poolega ning peame selles esitatud seisukohti üldplaneeringu tervikpilti ja arvestada erinevaid keskkonnakaalutlusi (Fisher, 2007,
kontekstis vähepõhjendatuks. Partidario, 2007).
Kui 2012. a. koostatud kesklinna üldplaneeringu
arengustsenaariume oli 5, siis KSH-s on millegipärast võrreldud Üldplaneeringu seletuskiri sätestab, et lähtuvalt linna
ainult kahte stsenaariumi, praegune olukord ja sõjaeelne olukord. arengustrateegiast Tartu 2030 peab Tartust kujunema
Kõik tulevikustsenaariumid on kõrvale jäetud, ka ei ole selge, rahvusvaheliselt atraktiivne teadmuslinn ja ülikoolilinn ning Lõuna-
millises vastavuses on KSH stsenaariumid volikogu poolt Eesti regiooni keskus. Seega tugineb üldplaneering kesklinna
heakskiidetud arengustrateegiatega. KSH arengustsenaariumite arengustrateegia raames väljatöötatud stsenaariumitest selgelt
nimetused on sisulises plaanis eksitavad – sõjaeelne olukord ei saa ühele. Üldplaneeringu KSH käigus ei ole otstarbekas täiendavalt
enam realiseeruda, sest planeeritavad mahud ning põhimõtted on analüüsida arengustrateegia arengustsenaariumeid, KSH peab
175
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
hoopis teised. Samuti on maailm muutunud ning moodsas keskenduma üldplaneeringu lahendusest tulenevatele mõju. Kuna
linnaarenduses on olulised teised põhimõtted kui sadakond aastat üldplaneeringu algstaadiumis oli ette näha, et kõige teravamaks
tagasi. aruteluteemaks kujuneb kesklinna hoonestustihedus, otsustati ka
Aruandest ei nähtu, et praegust ja tulevast olukorda oleks reaalselt KSH käigus analüüsitavad alternatiivsed arengustsenaariumid
analüüsitud – puuduvad hetkeolukorda väljendavad ja planeeringu siduda hoonestuse teemaga. KSH arengustsenaariumid on
mõjul prognoositavaid muutusi väljendavad arvandmed sellistes põhimõttelised variandid (nagu aruande ptk 3.1 välja toob), mille
olulistes valdkondades nagu elanike ja kesklinnas töötajate arv kaalumine aitab välja tuua planeeringu täpsusastmele vastavaid
ning selle kasv, liiklusintensiivsuse kasv, sh kesklinna elanike argumente. Alternatiivid aitavad visualiseerida hinnangulist
autode hulk, ametiasutuste ja kaubandus- ning hoonestusalade mahtu, ei ole eeldatud, et sõjaeelne Tartu on
meelelahutusettevõtete külastatavus, haljasalade reaalne möödunuga identselt realiseeritav. Kaasnevate keskkonnamõjude
kasutavus erinevateks tegevusteks. KSH-s toodud põhjendused on iseloom ja ilmnemise ulatus sõltuvad suures osas juba
tihti üldsõnalised ja järeldused vastuolulised. Hämmastust tekitab, detailsematest linnaruumilistest lahendustest, väljudes seega
et mõned väga laialt tuntud teadmised on jäänud argumendina üldplaneeringu ja selle KSH täpsusastmest. Hoonestusalaste
üldse käsitlemata, näiteks parkide kui rekreatiivalade positiivne muutuste analüüsimiseks strateegilises plaanis toovad
roll inimkeskkonnale. Sellega seoses tuleb märkida, et praeguse
arengustsenaariumid välja vajalikud põhimõttelised kaalutlused.
aruande põhjal ei selgu, et keskkonnamõju oleks reaalselt üldse
hinnatud. Väide, et käsitlemata on näiteks parkide kui rekreatiivalade
KSH aruande ühe konkreetse puudusena võib välja tuua, et positiivne roll inimkeskkonnale, ei vasta tõele. Haljasalade tähtsust
võrreldakse erinevaid alternatiivseid lahendusi (kaks alternatiivi – vabaõhu puhkealadena rõhutab KSH aruande ptk 4.1.1. KSH
A „Inimkeskkond“ ja B „Looduskeskkond“), ent kahjuks on neile aruande ptk 4.2.2 analüüsib puhkealasid ja nende kättesaadavust,
antud ebavõrdne kaal, lähtuvalt võimalikust arenduspotentsiaalist. tuginedes erinevatele teadusuuringutele ning tuues välja
Haljasalade pindala säilitamine on alternatiiv, mille eelduseks on numbrilised näitajad. KSH ekspertgrupp jõuab järgmistele
KSH aruandes seatud sisuliselt status quo säilitamine – ehk et neid järeldustele:
(pargi)alasid edasi ei arendata (viidatakse puuduvale
motivatsioonile), turvalisuse tõstmise võimalikkust on esitatud Piirkonna perspektiivset maakasutust kujutaval planeeringueskiisi joonisel „Maa- ja
kahtlevas toonis jne. (vt KSH aruande lk 28-29). Haljasalade veealade üldised kasutamistingimused. Maakasutuse piirangud“ haljasaladena
(osalise) täisehitamise puhul nähakse kompenseerimisvõimalusi ning puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maana näidatud ala kogupindala on
aga linnahaljastuse läbimõeldumas kasutamises. Tekib küsimus, ligikaudu 337 000 m². Tänane elanike arv kesklinna linnaosas rahvastikuregistri
kas ja miks ei oleks võimalik kesklinna üldplaneeringusse andmetel on 6586, üldplaneeringuga on osaliselt hõlmatud ka Ülejõe asum ning
sealsed elanikud; planeeringu eskiislahenduse seletuskirja andmetel
176
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
arengusuunana sisse kirjutada praeguste pargialade läbimõeldum üldplaneeringu elluviimisel elamispind ligikaudu kahekordistub. Võttes arvesse
kasutamine/arendamine nende praeguses mahus. Poliitilise otsuse elamispinna üldist suurenemist ühe inimese kohta, võib arvestuslikult oodata
selle kohta, kas selleks on motivatsiooni või mitte, langetab elanikkonna ligikaudu kahekordistumist. Sellisel juhul – planeeringu eskiisi
lõppeks linnavolikogu, ning see ei saa olla KSH eksperdi pädevuses. maakasutusplaani rakendumisel – kujuneks haljasalade ning puhke- ja
virgestusalade pindalaks ühe inimese kohta ligikaudu 21 m². Antud näitajatele
Samuti on alternatiivid ebavõrdselt esitatud nendega seotud
lisandub linnaväljakute pindala ning kvartalite sisehoovide puhkefunktsioon.
kulutusi arvestades. Alternatiivi A puhul on arvestatud, et
Arvestades puhke- ja virgestusalade, linnaväljakute ning kvartalite sisehoovide
täiendavad investeeringukulutused jaotuvad era- ja avaliku sektori
pakutavaid puhkevõimalusi kokku ning ala kesklinnalist iseloomu piirkonnana, kus
vahel, samas kui alternatiivi B puhul jäävad need rohkem avaliku inimtegevuse kontsentratsioon võiks olla ala elujõulisuse tagamiseks kõrge, tuleb
sektori kanda. Ent seejuures ei ole KSH aruandes arvestatud kvantitatiivselt puhkealade kättesaadavust pidada piirkonnas väga heaks.
väliskulusid ehk seda, millises mahus hoiaks pargialade säilitamine Hinnanguliselt ei väheneks puhkealade kättesaadavus Tartu kesklinnas kriitilise
kokku edaspidiseid võimalikke avaliku sektori kulutusi (nt võimalik piirini (st alla 20 m² elaniku kohta ning üle 300 m kaugusel) ka planeeringu
vajadus suurema üleujutusohu tõttu täiendavaid meetmeid eskiislahendusega võrreldes täiendava hoonestamise korral.
rakendada, kanalisatsiooni laiendada vmt).
Arusaamatu on ka see, miks mõistesse „Inimkeskkond“ ei ole Hinnates ala ühtlast kaetust puhkealadega ning ligipääsu neile, tuleb
hõlmatud avalike rohealade kasutamist puhkealana, mis on oluline planeeringuala ning –lahendust pidada puhkevõimalustele head ligipääsu
osa linnaelanike heaolust. Seda ei ole võimalik hoovihaljastuse või võimaldavaks – planeeringualal on 300 meetri raadiuses võimalik ligipääs avalikele
muu taolisega lahendada, vaid see on otseselt seotud just puhkealadele.
kasutatavate alade kui avaliku ruumiga. „Inimkeskkonna“ ja
Alternatiivsete lahenduste puhul haljasalade edasiarendamise
„Looduskeskkonna“ vastandamine kahe erineva alternatiivina ei
hinnanguline problemaatilisus tugineb senisel praktikal ning
ole kohane. Avalikud rohealad on osa normaalsest
planeeringulahendusel, kus on küll sätestatud, et liigirohkus tuleb
linnakeskkonnast, inimkeskkonnast, kaasaegsest linnaruumist.
säilitada, kuid edasiarendamisest otseselt juttu ei ole. Alternatiivide
„Looduskeskkonna“ vastandina või alternatiivina saaks käsitleda
võrdluses valdkonnas “Tasuvus ja mõju linna eelarvele” on välja
„tehiskeskkonda“, ent KSH aruandes ei ole selline vastandamine
toodud, et mõlema arengustsenaariumi korral kaasnevad kulutused
otstarbekas.
täiendavate investeeringute näol. Seetõttu ei ole ka eelistust selles
Veel üks konkreetne näide KSH aruande puudulikkusest: KSH
valdkonnas välja toodud. Esitatud on vaid kõige olulisemad
aruande lk 33 märgitakse, et hinnanguliselt säilib Tartu kesklinnas
kaasnevad investeeringuvaldkonnad. Arvestades asjaolu, et
piisavalt haljastust ning puhkevõimalusi ka juhul, kui osa
haljasalade kogupindala väheneb vähem kui 2%, ei saa eeldada, et
praegustest haljasaladest hoonestatakse (st alternatiivi A
see toob kaasa mahukaid investeeringuid tulenevalt pargialade
rakendamisel). Millele selline hinnang tugineb? Kas on analüüsitud
vähenemise tõttu võimendunud üleujutusohust ja kanalisatsiooni
177
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Toomemäe kasutamise intensiivistumist, kui muude praeguste laiendamise vajadusest.
parkide ala vähendatakse – ning kuidas see võib kaitsealusele alale Hoonestuse mahu kasv toob eeldatavasti kaasa täieneva
mõjuda? ÜP seletuskirja p 8.4.6 märgitakse, et Toomemäe liikuvusvajaduse. Siiski ei saa eeldada, et tegemist on eelkõige
kasutuskoormust ei ole võimalik ilma pargi kaitseväärtusi autokasutusega, millega kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud.
ohustamata oluliselt suurendada. Planeeringulahendus pöörab olulist tähelepanu kergliikluse ja
Nendest näidetest nähtub, et sisuliselt puudub KSH aruandes ühistranspordi arendamisele. Linnasüdamesse täiendava
analüüs, kui suures ulatuses ja millisel eesmärgil parke praegu hoonestuse kavandamise aluskaalutlus on mugav ja erinevaid
kasutatakse, milline võiks olla nende funktsioon tulevikus ning kas kasutajagruppe arvestav ligipääsetavus erinevate liikumisviisidega.
see funktsioon oleks üldplaneeringus kavandatud kujul täidetav. Oma kompaktsusest tulenevalt on Tartu linnal suur potentsiaal
Seetõttu teeme ettepaneku täiendada keskkonnamõjude säästva linnaliikuvuse arendamiseks (väljakujunev kergliiklusteede
strateegilist hindamist lähtuvalt järgmistest nõuetest: võrgustik, paranev ühistransport, paremini reguleeritud autoliiklus,
Arvestab praegust olukorda ja prognoosib planeeringu sh parkimiskorraldus kesklinnas).Värskeimad, 2014.a pärinevad
arengustsenaariumite mõjusid võttes arvesse kõik peamised Tartu välisõhu kvaliteedi seireandmed (vt
mõjutegurid, sh inimeste ja autode arvu suurenemine kesklinna http://airviro.klab.ee/uploads/ohk2014.pdf ) toovad välja, et
piirkonnas. suurem osa saastest on siiski tingitud liiklusest (nädalaanalüüsilt on
Analüüsib vähemalt kolme, veel parem kõiki viit 2012
näha, et kontsentratsioonide maksimumid ja miinimumid järgivad
väljatöötatud arengustsenaariumi.
liiklusele iseloomulikke tipptunde). Võrreldes 2014. aasta
Kasutab olemasolevaid andmeid ja teaduslikule alusele põhinevaid
mõõtmistulemusi eelmise seireperioodiga, on märgata pea kõigi
mudelprognoose, et näidata millised on kesklinna-ala tihendamise
saasteainete sisalduse langust välisõhus, see-eest vääveldioksiidi
eeldatavad mõjud sellistele olulistele keskkonnakvaliteedi
maksimaalsed sisaldused on võrreldes eelmise aastaga oluliselt
näitajatele, nagu näiteks CO2 emissioon ja õhusaaste,
kõrgemad, kuigi aastakeskmine SO2 sisaldus jäi 2013. aasta
mürareostus, keskkonnastress, reostusoht.
Arvestab ka haljasalade inimliku elukeskkonna ja mikrokliima jaoks tasemele.
olulisi faktoreid ning nende rekreatiivset funktsiooni, mis on KSH aruannet täiendatakse eksperthinnanguga, kuidas täiendav
praegu täiesti kõrvale jäetud. hoonestus mõjutab välisõhu kvaliteeti ja õhuliikumist.
Arvestab, et kesklinn ja selle haljasalad on olulise tähtsusega kogu
Tartu elanikkonna ja ka Tartu külaliste jaoks, olles mitte ainult
kesklinna elanike teenistuses. Lisaks vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk 11-16 teise
Küsimused Kesklinna üldplaneeringu kohta: ettepaneku esitaja vastusena.
178
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Mille põhjal väidetakse, et autoliiklus kesklinna piirkonnas
väheneb, kui piirkonda kavandatakse juurde ehitada suures mahus
nii kaubandus- kui ametiasutuste ja elamispindu?
Mille põhjal väidetakse, et õhusaastus ei suurene, kui ehitatakse
juurde suur hulk erineva funktsiooniga hooneid ja selle arvelt
vähendatakse haljasalade pindu?
Kas ja kuidas arvestatakse kesklinna haljasalade kasutamist teiste
linnaosade inimeste ja turistide poolt?
Seisukohad:
Haljasalade vähendamine lõhub rohealade võrgustiku, mis on väga
oluline nii elukeskkonna kvaliteedi kui ökoloogia seisukohalt.
Väljakujunenud, terviklikud ja stiilsed haljasalad on mõistlik
säilitada nii esteetilistel kui praktilistel kaalutlustel, sest
ökosüsteem on välja kujunenud ja tasakaalu leidnud (niivõrd kui
see linnas võimalik on), inimesed on harjunud neid kasutama,
neisse on paigutatud palju ressurssi, nii raha kui aega.
Parkide täisehitamine on leidnud tugevat vastasseisu. Postimehe
gallup näitas, et suur osa vastanutest peab oluliseks kvaliteetsete
pargialade juurderajamist.
Ühelt poolt suurendades kesklinna elutihedust ja teisalt pärssides
autoliiklust ning parkimisvõimalusi antud piirkonnas, on suur oht,
et kesklinnale piirnevad asumid peavad hakkama saama senisest
oluliselt suurema läbiva liikluskoormusega ning parkivate
autodega. Ka on ebaselge, milliseid alasid kavandatakse pargi-ja-
kõnni süsteemi tarbeks.
Kesklinna parkide täisehitamine loob ebameeldiva pretsedendi,
tuues kaasa ka arendajate surve külgnevate miljööväärtuslike
alade täisehitamiseks.
Inimkeskkonna parandamise seisukohalt ei ole liigirikkus peamine
179
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
faktor, oluline on haljasalade ekspositsioon, sidusus,
kasutusmugavus, rekreatiivsed väärtused nii vaimse kui füüsilise
tervise seisukohast. Hea elukeskkond nõuab piisavate rohealade
olemasolu linnas. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §
23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tema tervise- ja
heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. KeÜS seletuskirja
kohaselt võib heaolu siduda elukeskkonna vastavusega teatud
tingimustele. Sellisteks tingimusteks on näiteks rohealade
olemasolu, nende kvaliteet ja juurdepääs neile. Juurdepääs
rohealadele on üheks heaolu mõõtmise kriteeriumiks ka
rahvusvahelisel tasemel (nt OECD 2011. a välja antud heaolu
raportis „How is Life? Measuring Well-being). Rohealade
olemasolu on ka KSH aruandes välja toodud märksõnade hulgas,
millega „kirjeldatakse elujõulist, avatud ja atraktiivset
suhtluspaigana toimivat kesklinna“ (KSH aruande lk 60).
Oluline on säilitada seni hästitoimiv ja aktiivselt kasutatav
piknikuala Atlantise kõrval. Seal on meie Jaapani sõprade kingitus
Tartu linnale, mille hävimine oleks suur kaotus Jaapani kultuuri- ja
sõprussidemete seisukohalt, samas asub ka teine oluline kultuuri
ja koostöö rajatis e. Sõpruslinnade rosaarium.
Haljasalade peamine ülesanne on tagada linnas hea mikrokliima ja
puhas õhk, Emajõgi koos seda ümbritsevate parkide ja
haljasaladega on ainuke linnaõhu kvaliteeti tagav tuulekoridor ehk
puhastuskanal. Inimsõbraliku elukeskkonna seisukohalt on eriti
oluline säilitada hästi sidus rohealade võrgustik, mis praegu
kehtivas üldplaneeringus on hästi kajastatud, kuid kavatsetakse
uue planeeringuga lõhkuda.
NB! Alleed ja puuderibad ei ole piisavad rohevõrgustiku sidususe
tagamiseks!
180
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Väikesed haljasalad võivad kujuneda ökolõksudeks.
Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku täiendada keskkonna
strateegilise hindamise aruannet ja selle tulemusel loobuda
planeeringulahenduses osade alade täisehitamisest, sest meie
arvates ei ole täisehitamist praegu üldplaneeringus piisavalt
põhjendatud.
Märkused
Postimehe gallupi tulemus aprillis 2015 – vastajaid 7073: 8% (549
vastajat) arvas, et parke võiks vähendada ja sinna maju ehitada;
60% (4229 vastajat) arvas, et korralikke parke peaks veel juurde
tegema.
Juurdeplaneeritava ehitusmahu illustreerimiseks mõned
võrdlused:
120 000 ruutmeetrit elamispinda = ca 2000 korterit, e. ca 30
Annelinna 60-korterilist maja;
77 000 ruutmeetrit kaubanduspinda = 2,5 Kaubamaja või natuke
rohkem, kui praegune Lõunakeskus;
150 000 ruutmeetrit büroo- ja haldushooneid = 10 praegust
Kohtumaja.
Püsielanike arvelt võib prognoosida 1500-2000 auto lisandumist
kesklinna, teist samapalju bürootöötajate ja äride külastajate
arvelt.
Viited:
Postimehe gallup
https://web.archive.org/web/20150407051714/http://tartu.posti
mees.ee/
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid. KeÜS § 23
kommentaar p 2.2.1. http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/4-ptk/1-
181
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
jagu/pg-23
1 minuti loeng – Grete Arro, Millises linnas on hea elada?
https://www.youtube.com/watch?v=2SaZt-MNbE0
Bling või Bullery – Kalaranna arengusuunad. Grete Arro, 2014
http://ekspress.delfi.ee/arvamus/grete-arro-bling-voi-bullerby-
kalaranna-arengusuunad?id=69864797
Bowler, D. E., BuyungAli, L. M., Knight, T. M., & Pullin, A. S. (2010).
A systematic review of evidence for the added benefits to health
of exposure to natural environments. BMC Public Health, 10(1),
456. http://www.biomedcentral.com/14712458/10/456
Catharine Ward Thompson, Activity, exercise and the planning and
design of outdoor spaces.
http://www.openspace.eca.ed.ac.uk/researchteam_cthompson.p
hp
Tartu linna üldplaneering. 2006
M. Uustal, P. Kuldna, K. Peterson. Elurikas linn. Tallinn 2010, SEI
väljaanne nr 15
182
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Käesolevaga teeb Eestimaa Looduse Fond (ELF) ettepaneku mitte Arvestada osaliselt.
kinnitada Tartu kesklinna üldplaneeringu avalikustamisel olevat Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
118.Eestimaa versiooni ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) avaliku väljapaneku ajaks määrati 19. oktoober kuni 19. november
Looduse Fond aruannet. Teeme ettepaneku dokumentide oluliseks 2015, mis on seaduses ettenähtud 4-nädalasest tähtajast pikem.
täiendamiseks. Lisaks teeme ettepaneku pärast dokumentide Selleks, et teave jõuaks paremini huvitatud isikuteni ja
20.11.2015 täiendamist viia läbi uus avalikustamine, mille eesmärgiks on avalikustamine oleks efektiivsem, nähti ette lisaks üldplaneeringu
linnaelanike ja neid ühendavate seltsingute sisuline kaasamine, et avalikustamine Küüni tänava-Poe tänava nurgal olevatel
jõuda ühiselt jagatud parima arengustsenaariumi valikuni. infostendidel ning üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
Üldised seisukohad ja tähelepanekud. hindamise aruande avalikud arutelud liiklusskeemi tutvustamiseks
ELF kui looduskaitse organisatsioon seisab eelkõige üleriigiliselt 22. oktoobril 2015 ja maa- ja veealade üldiste ehitus- ja
tähtsate loodusväärtuste kaitse eest. Kuigi Tartu kesklinna kasutustingimuste tutvustamiseks 26. oktoobril 2015.
haljastus ei ole üle-eestilise looduskaitselise väärtuse säilitamisel Linn juhib tähelepanu, et planeerimisseadus võimaldab kõigile
võtmetähtsusega, peame Tartu üldplaneeringu protsessi oluliseks ettepanekuid teha ka planeeringu koostamise ajal.
pretsedendiks elanikkonna kaasamisel rohealadega seotud
küsimuste lahendamisse. Käesolevad kommentaarid on lisaks Kesklinna üldplaneeringut ja KSH-d on koostatud juba üle viie aasta.
ajendatud sellest, et ELF organisatsioonina asub Tartu kesklinnas ja KSH aruande esimene avalik arutelu toimus jaanuaris 2014, ka
on ise selle linnaruumi kasutaja. sellele eelnevalt oli võimalik oma seisukohti ja ettepanekuid
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 kohaselt on esitada. Planeeringulahenduse ja kaasnevate mõjude
igaühel õigus tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale tutvustamiseks on läbi viidud rohkem avalikke arutelusid, kui
keskkonnale. KeÜS seletuskirja kohaselt võib heaolu siduda õigusaktid seda nõuavad. Eeltoodud põhjustel ei peeta avaliku
elukeskkonna vastavusega teatud tingimustele näiteks rohealade väljapaneku pikendamist vajalikuks.
olemasolu, nende kvaliteet ja juurdepääs neile. Juurdepääs KSH alternatiivide valik
rohealadele on üheks heaolu mõõtmise kriteeriumiks ka OECD Üldplaneeringu seletuskiri sätestab, et lähtuvalt linna
hinnangul. Rohealade vajalikkust on välja toodud ka KSH aruandes arengustrateegiast Tartu 2030 peab Tartust kujunema
endas, kus kirjeldatakse „elujõulist, avatud ja atraktiivset rahvusvaheliselt atraktiivne teadmuslinn ja ülikoolilinn ning Lõuna-
suhtluspaigana toimivat kesklinna“ (KSH aruande lk 60). Eesti regiooni keskus. Seega tugineb üldplaneering
Haljasalade vähendamine lõhub rohealade võrgustikku, arengustrateegia raames väljatöötatud stsenaariumitest selgelt
väljakujunenud, terviklikud ja stiilsed haljasalad on mõistlik ühele. Üldplaneeringu KSH käigus ei ole otstarbekas täiendavalt
säilitada nii esteetilistel kui praktilistel kaalutlustel. Inimkeskkonna analüüsida arengustrateegia arengustsenaariumeid, KSH peab
183
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
parandamise seisukohalt on oluline haljasalade ekspositsioon, keskenduma üldplaneeringu lahendusest tulenevatele mõju. Kuna
sidusus, kasutusmugavus, rekreatiivsed väärtused elanike nii üldplaneeringu algstaadiumis oli ette näha, et kõige teravamaks
vaimsele kui füüsilisele tervisele. Teisalt on Tartu kesklinnas aruteluteemaks kujuneb kesklinna hoonestustihedus, otsustati ka
tühermaid, mille täisehitamine toob kindlasti kaasa positiivset KSH käigus analüüsitavad alternatiivsed arengustsenaariumid
linna arengule sh valglinnastumise vähendamist. Hoonestust siduda hoonestuse teemaga. KSH arengustsenaariumid on
tuleks eelkõige arendada tühermaadel, millel ei ole kujunenud põhimõttelised variandid (nagu aruande ptk 3.1 välja toob), mille
kõrghaljastust. kaalumine aitab välja tuua planeeringu täpsusastmele vastavaid
Lisaks juhime tähelepanu, et linnakeskkonnas elab ka kaitsealuseid argumente. Alternatiivid aitavad visualiseerida hinnangulist
liike, keda tuleb säilitada looduskaitselistel kaalutlustel. Seetõttu hoonestusalade mahtu, ei ole eeldatud, et sõjaeelne Tartu on
on oluline meeles pidada, et vaid alleed ja puuderibad ei ole möödunuga identselt realiseeritav. Kaasnevate keskkonnamõjude
piisavad rohevõrgustiku sidususe tagamiseks ning liialt väikesed iseloom ja ilmnemise ulatus sõltuvad suures osas juba
haljasalad võivad kujuneda ökolõksudeks. Nahkhiirtele on olulised detailsematest linnaruumilistest lahendustest, väljudes seega
varjepaikade olemasolu, suured puud, veekogud ja liigsest üldplaneeringu ja selle KSH täpsusastmest. Hoonestusalaste
tehisvalgusest hoidumine. Seega tuleks nahkhiirte elupaiga muutuste analüüsimiseks strateegilises plaanis toovad
vajadusest lähtuvalt säilitada Emajõe kaldapealsete suurte arengustsenaariumid välja vajalikud põhimõttelised kaalutlused.
puudega haljasalad. KSH sisuline analüüs
Kesklinna lisanduvate ehitiste planeerimisel tuleks arvestada Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
linnaloomastikule tekkida võivate probleemide järgi määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse
ennetamisvajadusega, näiteks suured klaaspinnad on ohuks hinnatava strateegilise planeerimisdokumendi iseloom ja sisu.
lindudele ja ebasobiv valgustus häirib nahkhiiri. Valed lahendused Keskkonnamõju strateegiline hindamine on oma loomult erinev
toovad kaasa metsloomade vigastusi, kelle rehabiliteerimine toob keskkonnamõju hindamisest, käsitledes keskkonda laiapõhjaliselt,
muuhulgas kaasa kohalikule omavalitsusele kulusid. tasakaalustades sotsiaalse- , majandusliku- , kultuurilise – ja
KSH alternatiivide valik looduskeskkonna valdkondi ning analüüsides kaasnevaid mõjusid
Leiame, et KSHs käsitletud alternatiivide „Inimkeskkonna“ ja eelkõige kvalitatiivselt, KSH ekspertide hinnangute alusel.
„Looduskeskkonna“ vastandamine ei ole kohane. Avalikud Arvandmete osas tugineb KSH aruanne üldplaneeringule. Selline
rohealad on osa normaalsest linnakeskkonnast, inimkeskkonnast, lähenemine on levinud mitte ainult Eestis vaid ka teistes Euroopa
kaasaegsest linnaruumist ning nende esitlemine inimkeskkonnaga riikides, võimaldades strateegilisel otsuselangetamisel näha
vastanduvana ei ole mõistlik. Seega peame alternatiivide esitlemist tervikpilti ja arvestada erinevaid keskkonnakaalutlusi. (Fisher, 2007,
sellisel kujul põhjendamatuks. Näiteks on täielikult jäetud Partidário, 2007).
184
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
analüüsimata stsenaarium, kus kesklinna üldplaneering käsitleks Väide, et KSH-s on käsitlemata näiteks parkide kui rekreatiivalade
praeguste pargialade läbimõeldud ja kaasaegset arendamist nende positiivne roll inimkeskkonnale, ei vasta tõele. Haljasalade tähtsust
praeguses mahus. Juhime tähelepanu, et 2012. aastal koostati vabaõhu puhkealadena rõhutab KSH aruande ptk 4.1.1. KSH
kesklinna üldplaneeringu viis arengustsenaariumit ja peame aruande ptk 4.2.2 analüüsib vabaõhu puhkealasid ja nende
otstarbekamaks KSHs anda hinnang seal toodud alternatiividele. kättesaadavust, tuginedes erinevatele teadusuuringutele ning tuues
KSH sisulise analüüsi puudulikkus välja numbrilised näitajad.
Sisuliselt puudub KSH aruandes analüüs, kui suures ulatuses ja Hinnang, et Tartu kesklinnas säilib piisavalt rohelisi puhkevõimalusi
millisel eesmärgil kesklinna parke praegu kasutatakse, milline võiks ka juhul, kui osa praegustest haljasaladest hoonestatakse, põhineb
olla nende funktsioon tulevikus ning kas see funktsioon oleks eelkõige hoonestatavate haljasalade osatähtsusel. Kogu
üldplaneeringus kavandatud kujul täidetav. üldplaneeringu lahendusega kavandatud hoonestusmahu
Aruandest puuduvad hetkeolukorda ja planeeringu mõjul realiseerimisel väheneb Tartu kesklinna haljasalade kogupindala
prognoositavaid muutusi väljendavad arvandmed: elanike ja 1,2%. Roheliste puhkealade kättesaadavuse ja osatähtsuse
kesklinnas töötajate arv ja selle kasv; liiklusintensiivsuse kasv sh piisavuse hindamisel on toetutud teiste riikide kogemusele,
kesklinna elanike autode hulk; ametiasutuste ja kaubandus- ning metoodilistele juhenditele ja teadusartiklitele, vastavad viited on
meelelahutusettevõtete külastatavus; haljasalade reaalne joonealuste märkustena esitatud aruandes. KSH ekspertgrupp on
kasutavus erinevateks tegevusteks. Käsitlemata on jäetud parkide seisukohal, et eeldada ei saa olulist Toomemäe kasutamise
kui rekreatiivalade roll inimkeskkonnale ja jäetud arvestamata intensiivistumist põhjusel, et hoonestatakse 1,2% kesklinna
väliskulud ehk see, millises mahus hoiaks pargialade säilitamine haljasalasid. Oluline on silmas pidada, et üldplaneeringu lahendus
kokku edaspidiseid võimalikke avaliku sektori kulutusi (nt võimalik pöörab suurt tähelepanu avalikus kasutuses olevate puhkealade ja
vajadus suurema üleujutusohu tõttu vee äravooluvõrku laiendada haljasalade edasiarendamisele (nt p 8.1.4, p 8.2.1, 8.2.9, 8.3.4),
vmt). rõhutades eraldi jõeäärseid piirkondi. Seetõttu tõuseb ilmselt
KSH aruande lk 33 märgitakse, et hinnanguliselt säilib Tartu haljasalade kasutamine hajutatult kogu planeeringualal ning ei ole
kesklinnas piisavalt haljastust ning puhkevõimalusi ka juhul, kui alust eeldada, et Toomemäe kasutuskoormus oluliselt kasvaks.
osa praegustest haljasaladest hoonestatakse. Palume põhjendada
millel selline hinnang tugineb. Samuti palume lisada analüüs KSH aruannet täiendatakse eksperthinnanguga, kuidas täiendav
Toomemäe kasutamise intensiivistumisest, kui praeguste parkide hoonestus mõjutab välisõhu kvaliteeti ja õhuliikumist.
ala vähendatakse. Juhime tähelepanu, et ÜP seletuskirja p 8.4.6
märgitakse, et Toomemäe kasutuskoormust ei ole võimalik ilma Lisaks vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk 11-16 teise
pargi kaitseväärtusi ohustamata oluliselt suurendada. ettepaneku esitaja vastusena.
185
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Üldplaneeringu kaalutlused
Palume täiendada planeeringut põhjendustega selle kohta, mille
põhjal väidetakse, et autoliiklus kesklinna piirkonnas väheneb, kui
piirkonda kavandatakse juurde ehitada suures mahus kaubandus-
kui ametiasutuste ja elamispindu. Samuti palume selgitust, millel
põhineb eeldus, et õhusaastus ei suurene, kui haljasalasid
asendatakse hoonetega.
Kuna KSHs sisuliselt puudub haljasalade kasutuse analüüs, siis
palume välja tuua, milline on üldplaneeringu aluseks olev analüüs
selle kohta, kuidas kesklinna haljasalasid kasutatakse teiste
linnaosade inimeste ja turistide poolt.
Teeme ettepaneku viia läbi põhjalikum analüüs pargialade
praegusest kasutamisest ning täiendav elanike kaasamine
tulevikus oodatavate lahenduste leidmiseks. Leiame, et
tõenäoliselt on analüüsi tulemusel mõistlik loobuda
planeeringulahenduses osade haljasalade täisehitamisest.
Sealhulgas tuleks nahkhiirte elupaiga vajadusest lähtuvalt kindlasti
säilitada Emajõe kaldapealsete suurte puudega haljasalad.
186
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Viisime Facebooki keskkonnas Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
https://www.fb.com/groups/tartupargid läbi 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
119. MTÜ Tartu küsitluse saamaks teada kuhu ehitada Tartu parkidesse
Pargid planeeritud hooned.
20.11.2015 Kõige populaarsemaks mõtteks osutus ehitada Riigihoone linna või
riigi kruntidele (vajadusel selleks ostes maad) Fortuuna kvartalisse.
Raamatukogu laiendus vastavalt arhitektuurikonkursi võidutööle
Palimtsest oma loogilisele kohale Raamatukogu juurdeehitusena, Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
ja idee rajada IT-hoone Liivi tn-le Rahvusarhiivi asemele, mis kolib avaliku väljapaneku ajaks määrati 19. oktoober kuni 19. november
Nooruse tn. 2015, mis on seaduses ettenähtud 4-nädalasest tähtajast pikem.
Kõikide pakkumistega saab tutvuda kaasatud kuval. Selleks, et teave jõuaks paremini huvitatud isikuteni ja
Palume arvamust menetleda kollektiivse pöördumisena. avalikustamine oleks efektiivsem, nähti ette lisaks üldplaneeringu
Ettepanek peale selle käesoleva arvamuste kogumise perioodi avalikustamine Küüni tänava-Poe tänava nurgal olevatel
lõppu kuulutada välja uus ja veel kaasavam arvamuste kogumise infostendidel ning üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
periood (nn Tartu Rahvakogu), sest arvamust peavad hindamise aruande avalikud arutelud liiklusskeemi tutvustamiseks
linnakodanikud saama avaldada pidevalt ja jooksvalt. Ettepanek 22. oktoobril 2015 ja maa- ja veealade üldiste ehitus- ja
pikendada arvamuste ja ettepanekute kogumise perioodi kasutustingimuste tutvustamiseks 26. oktoobril 2015.
vähemalt aasta lõpuni. Ettepanek lugeda kokku kõik uue Linn juhib tähelepanu, et planeerimisseadus võimaldab kõigile
üldplaneeringu kohaselt maha võtmisele kuuluvad puud ja põõsad ettepanekuid teha ka planeeringu koostamise ajal.
ning vastav arv linnarahvale avalikustada.
Üldplaneeringu lahendusega tutvudes jäi silma, et avalikustamisel
esitatud lahenduses on peaaegu olematut tähelepanu pööratud
120. Igor Örd juba ammusest ajast teada olevatele liiklusküsimuste ja
probleemide
20.11.2015 kitsaskohtade lahendamisele kesklinnas. Uute hoonestusalade
väljakäimisel ei ole samuti joonistatud
uusi juurdepääse ja tänavakoridore autotranspordile ega
jalakäijatele ega kergliiklejatele. Ometi on
just tänavavõrgustiku andmine üks vähestest ja PEAMISTEST Linna
187
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Üldplaneeringu koostamise
lahenduseülesannetest! – ja see on planeeringulahenduses
praktiliselt täitmata. Miks?
Liikluse ehk tänavate ja teede paikapanemine on igasuguse
linnaehituse esimene ülesanne ja alles
seejärel tulevad muud tegemised ehk teisena platsid, sh pargid,
ning alles kolmandana hooned.
Käesolev planeering ootab, nagu tundub, et selle ülesande kaks
esimest osa teevad võistlejad
rahvusvahelisel tasemel hoonete kavandamise mahus? Võib-olla
peaksid ka üldplaneeringu tegema?
Aga hea on siiski, et planeeringut tehakse ja veel parem, et seda ka
näidatakse linnarahvale
arvamuste saamiseks. Jääb loota, et arvamusi, sh
erialaspetsialistide antuid, võetakse ikka tõsiselt ja
parandused viiakse Üldplaneeringusse sisse.
Ettepanekud Tartu kesklinna üldplaneeringus (edaspidi ÜP) 1. Mitte arvestada. Liiklusskeemi koostamisel on arvestatud
muudatuste tegemiseks. hoonete funktsioonide, mahtude ja asukohaga.
1. Enne planeeringu esitamist vastuvõtmiseks volikogule on vaja
lahendada ÜP-s kesklinna liikluse ammu teada kitsaskohad ja anda
liikluse lahendused plaanitavatele
uushoonestamise aladele ning parandatud lahendus uuesti
avalikustada,, arvestades
seejuures vastavate normatiivsete, proportsionaalsete vajalike 2. Mitte arvestada, üldplaneeringu liiklusskeemi koostamisel
avalike alade, sh pargid analüüsiti liikluskoormuse kasvu sadama asumis ja leiti, et
näitamisega joonistel, mis tulenevad kavandatavatest uutest olemasolev tänavavõrk ja ristmikud tagavad liikluse toimimise.
hoonestuse mahtudest.
2. Näha ette Soola tänava pikendamist Emajõeni ja ühendamist
transpordisillaga üle jõe
188
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Pärna tänava sihis Pikk tänavaga. Vajadusel näha ette tõsta Soola
tänava pikendatav tänavaosa II korruse tasandile. 3. Mitte arvestada p. 2 toodud põhjusel.
3. Kavandada uus transpordisild üle Emajõe Soola ja Pärna tänava
sihis. Silla kandevõime
peaks võimaldama seda ületada tänapäevastel kaugliini bussidel
mõlemas suunas.
4. Kavandada Vanemuise tänav oluliselt piiratud sõidukiirusega (nt 4. Mitte arvestada. Vanemuise tänava gabariit ei võimalda kõigi
maks 20kmh) jalg ja nimetatud funktsioonide täitmist. Seoses Maarjamõisa linnaosas
kergliiklust eelistavaks tänavaks kogu ulatuses ning tagades samas viimastel aastatel toimunud ja lähiaastatel jätkuvate arengutega on
sõiduautodele igapäevase liikumis- ja peatumisvõimaluse mõlemas selle linnaosa seotuse olulisus kesklinnaga kasvanud aastatel
suunas. hüppeliselt. Et vähendada autoliikluse ja –parkimise survet nii
kesklinnas kui ka Maarjamõisas on eriti oluline turvalise ja mugava
kergliikluse ühendustee rajamine nende kahe linnaosa vahel.
Selleks tänavaks, mis peab andma mugava ja atraktiivse võimaluse
kesklinnast Maarjamõisa linnaossa ja vastupidi suunduda, on
Vanemuise tänav. Teine äärmiselt oluline funktsioon Vanemuise
tänaval on anda võimalus lühiajaliseks parkimiseks tänavaäärsete
ettevõtete ja asutuste külastajatele. Nendele kahe funktsioonile
lisaks kahesuunaline autoliiklus Vanemuise tänavale ei mahu ja
seega seda ka kavandada ei saa. Arvestades autoliikluse iseloomu
(palju läbivat liiklust), on kindlasti vajalik autoliiklus eraldada must
liiklusest ja seega ei saa ohutusgabariite arvestades kahesuunalist
liiklust tagada.
5. Näha ette võimalus Uueturu ja endise Holmi tänavate suunalises 5. Arvestada. Planeeringus kajastada kavandada (täiendav)
sihis kergliiklussilla kergliiklussild kesklinna ja Holmi kvartali ühendamiseks,
rajamiseks üle Emajõe ja vastava kergliiklusteede süsteemi konkreetset asukohta mitte anda.
rajamiseks praegusele ülejõe pargialale. 6. Arvestada. Kirjeldatud kergliiklustee on kavandatud Võidu silla,
6. Kavandada uus ja avar kergliiklustee (tänav?!) Avaturu ees Turu tn, Aida tn detailplaneeringuga.
kulgeva kõrgepingeliini alla
189
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
jäävale liinikaitse alale pikendusega Siili tänava kõrvalt kulgeva
endise raudteetammi
alale Ropkamõisa maadele välja. Sellele kergliiklusteele peavad
hästi ja väga hästi
mahtuma eelkõige jalgsi liikujad. Tee rajamise vajadus tuleneb
otseselt piirkonna
masshoonestamise negatiivsete tagajärgede leevendamiseks.
Rajatav tee on vajalik teha
puiesteena ja see ei võta ära vajadust rajada ka Emajõe kallasalale
piisava ulatusega
kõrghaljastusega ja sobivate pargielementidega kallasrada mida
varasemates planeeringutes
on nimetatud Rohekoridoriks. 7. Mitte arvestada, koostatava linna üldplaneeringuga nähakse
7. Näha ette uue (siis juba teise uue) kergliiklussilla rajamine üle jalakäijate sild ette rebase tänava sihis, mis tagab Karlova ja
Emajõe punkt 6 nimetatud Annelinna ühenduse.
uue jalg- ja kergliiklustänava otsa Põik tänava otsa kavandatud
kergliiklussilla asemel. 8. Arvestada, muldkehasse uut tunnelit mitte rajada, ehitada
8. Mõlemad uued kergliiklussildade mahasõidud ülejõe alal ümber olemasolev läbikäik kasutajasõbralikuks.
ühendada omavahel, läbi
Võidu silla mahasõidukehandi, uue avara tunneliga. Rajatav tunnel
on ühtlasi mõlemal
pool Võidu silda jäävate Emajõeäärse ülejõe nn rohekoridori läbiva
kergliiklusteede oluliseks
ühenduskohaks Narva maanteega ristumisel erinevatel tasanditel.
9. Leida üldplaneeringuga lahendus liikluskoormuse, eriti läbiva 9. Mitte arvestada. Vabaduse puiestee rekonstrueeritakse
liikluse minimeerimiseks põhimõttel, kus, säiliks autoliiklus, planeeritud uued sõidutee
Vabaduse puiesteel ja teha seda vb ka Narva maantee aga eriti Riia ületused võimaldavad oluliselt paremini siduda Vanalinna
– Turu ristmiku Emajõega. See toob endaga kaasa läbiva liikluse vähenemise
läbilaskevõime parandamiseks ja suurendamiseks ümberehitamise Vabaduse puiesteel.
190
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
läbi ja uue liiklussilla
rajamisega kesklinna Soola ja Pärna tänavate sihis. Võib olla tuleks
kaaluda ka Võidu silla ümberehitusest tulevaid lahendusi kesklinna
liiklusprobleemide lahendamiseks. 10. Mitte arvestada. Üldplaneeringus on lähtutud ühest olulisest
10. Vajalik on leida ÜP-s lahendus Riia – Turu ristmiku muutmiseks printsiibist- inimmõõtmest. Nii ruumilises, finantsilises kui ka
vähemalt ajalises mõttes. Eritasandilise ristmiku rajamine Turu- Riia
kahetasandlikuks ristmikuks. Avalikustamise arutelu käigus pakuti ristmikule on suuremahuline ja kulukas lahendus, mille
nö TÕSTETUD realiseerimine lähiaastatel on ebarealistlik. Tartu linn püüab oma
RINGRISTMIKKU, mis on huvitav läbi joonistada/arvutada ja mis transpordiprobleeme jätkuvalt lahendada uute, kesklinnast eemal
võimaldab JALAKÄIJATEL MAAPINNAL igas suunas liikuda asuvate sildade rajamisega. Niimoodi saame vähendada kesklinna
takistamata autoliiklust. Aga kindlasti saab leevendust läbivaid ja siin mitte peatuvate autode transpordimahte ning selle
mittetraditsionaalsetest mitmetasandilise ristmiku lahendustest. arvelt võimaldada kesklinnale paremat juurdepääsetavust ja ka
mugavamat liiklusruumi jalakäijatele. Uue silla rajamine, mis veelgi
rohkem leevendab kesklinna läbiva liikluse problemaatikat on vaid
aja küsimus. Samaaegselt mahukat ja kallist ristmiku
rekonstrueerimist, mis teenib sama eesmärki, kavandada ei ole
mõistlik. Liiati, mida suurem on ristmiku läbitavus, seda suurem on
ka autodevoog, mis seda läbib. Mõistagi kaasneb suurema
liiklusvooga ka suurem reostuskoormus nii konkreetsel ristmikul kui
kogu marsruudil.
11. Mitte arvestada. Jalakäijate ja autoliikluse eri tasandile viimine
11. Vajalik on leida lahendus Küüni-Aleksandri ja Riia tänava kesklinnas ei ole mõistlik, kuna jalakäijad eelistavad tunnelitele
ristmiku kahetasandiliseks tänavatasandis ületust. Autode eritasandisse viimine toob kaasa
muutmiseks. See lahendus võimaldab jätkata Tartu väga head autoliikluse suurenemise kesklinnas, mis Tartu liikluse planeerimisel
traditsiooni - jalakäiate tänava prioriteetide hulka ei kuulu.
väljaehitamise jätkamist Aleksandri tänava lõpuni.
12. Mitte arvestada. Pikk tänava läbimurde osas tellitud
12. Jätkata/võtta uuesti plaani Pikk tänava läbimurde rajamine, ekspertarvamus pidas põhjendatuks Pikk tänava pikenduse
kasvõi 50 aasta pärast (nii edasisest planeerimisest loobumist. Linnavalitsus jagab
191
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
kaugele peab üldplaneering ikkagi vähemalt ette nägema). liiklusekspertide poolt tehtud töö seisukohti.
13. Mitte hoonestada ÜP-ga täiendavalt Emajõe ja Narva mnt ning 13. Mitte arvestada. Täiendav hoonestus parkla asemel loob enam
Fortuuna tänava vahelist sotsiaalselt sidusat ja turvalist keskkonda jõe ääres, tegemist on
haljastusega ala Võidu sillast kuni nn Ansipi sillani, vaid kujundada toitlustusasutusele mõeldud hoonega.
see kesklinna puhke
ja rekreatsioonialaks, erandiks praegune Atlantise kinnistu ja selle
tagune kinnistute ala kui potensiaalne Tartu Konverentside
keskuse hoonestusala
14. Anda võimalus elamispinna suurendamiseks kesklinnas - 14. Mitte arvestada, tegemist on tervikuna välja kujunenud
korrusmajade ja vb ka tornelamute rajamiseks Narva mnt, elamugrupiga, kesklinna arengustrateegiaga taotletud elamumaad
Puiestee ja Raatuse tänavate vahelisel alal. Siin on on lahendatud kesklinna muudes piirkondades ja need on piisavad.
vajalik reservmaa kesklinna elanike arvu kasvatamiseks, mis
pealegi nii lähedal jõeäärsetele
parkidele ja vanalinnale.
15. Mitte kavandada uushoonet – korrusparklat vanalinna, 15. Mitte arvestada, korrusparklate rajamine kesklinna on
vanalinna kaitseala sisse – mõtlematuse tipp (kelle äri???) tänavatel autoparkimise vähendamise eelduseks. Sellest võidavad
nii jalakäijad kui juurdepääsetavuse osas ka vanalinna ettevõtete
kliendid ja omanikud.
16. Kavandada uue silla ehitamine praeguse Kaarsilla asemele 16. Mitte arvestada. Kaarsilla rekonstrueerimisel tagatakse
moel ja viisil nagu Tartu jalakäiguala vähemalt 2m võrra suurendamine, mis on piisav
linna auväärne kodanik hr Kalju Leib Tartu Postimehe artiklis rahuldamaks kesklinna läbiva kasvanud ja veelgi kasvavava
Hüvasti Kivisild! kergliikluse mahtu. Kuna Kaarsilla põhikonstruktsioon kannab välja
Igaveseks? kirjeldab ja mitte raisata väheseid ressursse vajaliku laiendamise, on töö teostamine põhjendatud.
olemasoleva nõukasümboli
ümberehitusele, mis ei saa anda head tulemust, eriti veel
vanalinnas, Raekoja vastas.
192
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
17. Mitte hoonestada Tartu linna potentsiaalset Keskparki Poe ja 17. Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade
Uueturu vahelisel alal – seisukohta lk 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
eriti aga selle ala Vabaduse poolsel küljel! See lahendus lõikab läbi
vaate Emajõele ja Ülejõe jõeäärsele alale – need alad ja Emajõgi
kesklinnas on niisugusena ja Park-puhkealana
Tartu kõige väärtuslikum ala just üldkasutatava platsina! Selle ala –
jõega pargiala suleks
suurepäraselt Narva mnt äärde rajatav konverentsikeskus, Atlantis
võiks sinna kolida ja
vabastada jõeäär. Tulevikus muidugi, lähitulevikus, kohe kui see
ala saab käesoleva ÜP-ga
uued liikumisteed paika pandud ja vastavalt ümber krunditud.
1. Uushoonestust kavandades tuleks ilmtingimata jätta avatuks 1. Arvestada.
Kauba tänav Vallikraavi otsast kuni Vabaduse puiesteeni (ja 2. Selgitus. Uute hoonete ehitamisel nii vanalinnas kui kesklinnas ei
121. Toomas Kiho tegelikult Emajõeni). Teine vana liikumissuund, mille säilitamist taotleta ajaloolise keskkonna taastamist koopiana. Arvestades, et
tuleks toetada, on Holmi tänav. vanalinna piirkonnas on enamus hoonete rajamise eelduseks
19.11.2015 2. Tartu omaaegne tipparhitektuur ja sümbolhooned tuleks arhitektuurivõistluste läbiviimine, ei ole välistatud, et mõne
markeerida uushoonestatavate kvartalite välisilmes. konkursitööga nähakse ette ajalooliste hoonete markeerimist.
Lisatud on esseevormis arvamuslugu „Väärttänavad ja Heaks näiteks selles vallas on Narva Kolledži uus hoone. Uued
väärtmajad“ (2 lk). hooned võivad olla kaasaegse arhitektuurikeelega, kuid mahult ja
asukohalt peavad sobituma ajaloolisse keskkonda. Eesmärgiks on
uute hoonete sulandumine, mitte eristumine.
10.12.2015 Mikk Mutso kirjutas ajalehes artikli, et Vabaduse puiestee liiklust Mitte arvestada. Linn keskendub Kaarsilla kapitaalsele
võiks oluliselt vähendada, teha sinna 30-ala, vähendada rekonstrueerimisele praeguses asukohas, mille läbi paraneb
sõiduradasid jne, et see tänav ei jääks äralõikavaks takistuseks oluliselt silla kasutusmugavus. Roosi tänavalt lähtuva silla
kesklinna ja jõe vahel (hea oleks, kui ta oleks n-ö Gildi tänava suunamine Vabadusse pst parki katkestab visuaalselt kallasraja ja ei
mastaapi liiklussoon). Sellega seoses tuleks kaugemas tulevikus sobitu kokku Kalevipoja monumendi ümbruses välja kujunenud
ehitada kergliiklussild kuskile Munga tänava otsa juurde, et ülikooli keskkonnaga. Vabaduse pst osas – arvestada tänava
Narva mnt uushoonestus oleks linnasüdames ka jalakäija rekonstrueerimisel.
193
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
tunnetuses. See oleks vaimselt päris oluline. Ja siit edasi arutades
ei oleks ka võimatu selle koha peale Kaarsilla tõstmine, ja nii
avaneks ka Kivisilla ihalejatel oma võimalus.
Kui tõepoolest Vabaduse puiestee transiitliiklusest vabaneks, võiks
kaaluda Raekoja platsi klomp- ja munakivisillutise jätkamist kuni
jõe ja Kaarsillani. Siis saaks Raekoja plats ka loogilisema lõpu kui
praegune hektika sealse valgusfoori, asfaldi ja astmetega. Nii
võiksid ka Kivisilla sõbrad saada vähemalt sillani mineva sillutise
kui mitte silda ennast.
194
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Esitame järgmised ettepanekud: Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
• Jätta kogu Vabaduse pst, Poe, Küüni ja Uueturu tänavate 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
122. Eesti Roheline vahelise ala kasutusfunktsiooniks ’haljasala (HP)’ Mainitud rohealade osalise täisehitamise võimaldamine on kantud
Liikumine • Jätta „Atlantisest“ kahele poole jääva tänase pargiala eesmärgist säilitada südalinna konkurentsivõime. Maailma
kasutusfunktsiooniks ’haljasala (HP)’ kogemus linnakeskuste elavdamisel näitab, et äärelinna lihtsamate
• Jätta „Vanemuise” ja „Kaubamaja” vahelise pargiala ehitusolude ja kasvava mobiilsusega võistlemiseks on vajalik
19.11.2015 (Ueturu väljak Küüni ja Vanemise tänava vahel) erinevate ja võimalikult mitmekesiste meetmete kasutuselevõtt.
kasutusfunktsiooniks 'haljasala (HP)' Kesklinna kontekstis on üheks olulisemaks võimaluseks on
• Muuta Lille mäele, Tähe ja Päeva tänavate nurgale täiendavate tegevuse ja liikumiste sihtpunktide loomine
soovitatud uue ’büroohoonete maa-ala (ÄB)’ linnasüdamesse, kusjuures need tegevuskohad peavad olema
kasutusfunktsiooniks kas ’haljasala (HP)’ või ’puhke-, mitmekesised ja atraktiivsed erinevatele funktsioonidele.
spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala (PV)’. Haljasalade kombineerimine eelkõige ühiskondlike
Põhjendus: hoonestusfunktsioonidega on läänemaailma kogemuse järgi
Valglinnastumisega kaasneb negatiivne keskkonnamõju ja seega osutunud üheks edukamaks strateegiaks, mis võimaldab kesklinna
on olemasoleva linnakeskuse (sh kesklinna) tihedam täisehitamine elavana hoida. Mitmekesiste, erinevate elanikegruppide
aktsepteeritav, kuid hoonestamine parkide arvelt pole ilma vajadustega arvestavate liikuvusvõimalustega kombineeritud
linnapoolse tervikliku valglinnastumise kahjulike mõjude täiendava hoonestamise võimaldamine on ka Kesklinna
vähendamise tegevuskavata kuidagi põhjendatud. Viimasel üldplaneeringu peamine aluspõhimõte.
aastakümnetel pole näha olnud arendajate poolset survet välja Haljasalade elurikkuse säilitamise ja suurendamise ning
ehitada kesklinnas täna tühjana olevad alad (Fortuuna kvartal, rohevõrgustiku toimimist toetavad meetodid on suunisteks
Turu tänava ja Emajõe vaheline ala, Narva mnt ja Vene tn vaheline detailplaneerimise/projektlahenduse koostamisel ning
ala jne) ning kuni need pole hoonestatud, puudub igasugune üldplaneeringu tasandil neid oluliselt detailsemalt ei käsitleta.
põhjus vähendada Tartu kesklinna parkide pindala ning loobuda
linnaplaneerimisel heaks tavaks olevast rohevõrgustiku sidususe
põhimõttest, mis aitab tagada elurikkust neil aladel.
• Täpsustada üldplaneeringu seletuskirjas meetmeid, mida
linn planeeringus ja sellega seoses rakendab negatiivse
suundumusena osutatud (seletuskiri lk 3) valglinnastumise
vastu.
195
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Põhjendus:
Valglinnastumine on reaalne probleem, mille iseloomulikumaks
tunnuseks on inimeste ümberasumine linnaservades ja
linnalähedastel aladel paiknevatele rohealadele. Esiteks toimub
selline siire enamasti kontrollimatult ning toob sageli kaasa
linnaäärse looduskeskkonna kahjustamise, samas kaasneb
valglinnastumisega suurem autokasutus, mis on põhjuseks
paljudele tervise- ja keskkonnaprobleemidele. Kuna tegu on
kompleksse nähtusega, siis toimivad selle vastu suunatud
meetmed ainult tervikliku paketina alates linnakeskkonna
muutmisest atraktiivseks elupaigaks eri elanike gruppidele ja
jõulistest meetmetest kergliikluse eelistamiseks kuni eluruumide
hindade hoidmiseni kesklinna sobiva elukeskkonnana nägevate
linnaelanike jaoks jõukohasel tasemel.
• Täpsustada üldplaneeringu seletuskirja 8.3 „Rohelise
võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine”
(iseäranis 8.3.9 jj) toodud üldisi meetodeid ka
konkreetsete haljasalade elurikkuse ja rohevõrgustiku
sidususe aspektist.
Põhjendus:
Hetkel pole selge, milliseid üldisi juhtnööre rohevõrgustiku
toimimise ja elurikkuse tagamise jaoks peaks eri
planeeringualustel aladel kasutama ja on alust arvata, et praegusel
kujul jäävad need üldsuunisteks, mille arvessevõtmine
detailplaneeringute raames pole kohustuslik või on äärmiselt
tõlgenduslik. Kuna kesklinna üldplaneering katab nii pargi- ja
haljasalasid kui Emajõe kallastele rajatavaid promenaade,
sildumisalasid jpm, siis on kriitiline, et nõuded rohevõrgustikule
oleks maksimaalse täpsusega määratletud ka spetsiifiliste
196
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
planeeringualuste alade jaoks eraldi.
197
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Eesti kultuuri järjepidevuse seisukohalt on vajalik Tartu ajaloolise Mitte arvestada. Linn on oma olemuselt orgaaniline tervik, mis
linnasüdame vähemalt osaline ja võimalik taastamine: 1) Kivisild. areneb tulevikku suunatult. Linn on seisukohal, et ajaloolise
123. Tõnis Paberit Selle vajalikkusest on räägitud juba palju, aga see ib ikkagi kõige keskkonna k.a. sõjas hävinud sümbolobjektide taastamine ei ole
tähtsam. 2) Kaubahoov. Sellel kohal praegu asetseva pargi linna prioriteediks.
20.11.2015 mahavõtmine oleks õigustatud ainult siis, kui taastatakse
kaubahoov vähemalt väliselt tema endisel kujul. 3) Raekoja tagune
ja Raatuse tänavalt endine hotellihoone(?). 4) Juugendlik
tuletõrjehoone. Punktid 3 ja 4 on erinevalt lahendatavad, aga
sooviksin vähemalt k….(?) järgmist ja Tartus on häid näiteid ka
fassaadide säilitamisest-taastamisest. Miks mitte mõelda uhkelt:
Tartu Toomkirik ja Vanemuise teatrihoone. Kirikute taastamisel
peaksime mõtlema sellele, et taastame missiooni, mitte ainult
hoonet. Ortodoksse ja katoliikliku usu seisukohalt on kirik alati
seal, kuhu ta kunagi on rajatud.
26 aastat tagasi lõpetati Tartu Linnavõimude poolt Tartu Arvestada.
Kultuurihoone töö. Ligi 50 taidluskollektiivi kaotasid harjutamis- ja
124. Tartu esinemisruumid, rahvakultuuri järjepidevus katkes. Asemele pole
Kultuurihoone midagi organiseeritud, hoonegi on maha müüdud. Ootame
Sõprade Seltsing üldplaneeringusse vähemalt suveüritusteks vabaõhulava, et
südalinnas kõlaks iga nädal laulu ja muusikat nagu on Euroopas!
20.11.2015
Teen ettepaneku säilitada autode parkimine vanalinna tsoonis Mitte arvestada. Kesklinna arengustrateegia ja selle alusel
vähemalt samas mahus praegusega. Juba antud momendil ei ole koostatav üldplaneering näeb ette parkimise vähendamise
125. Aigar Hain vanalinnas ja selle lähiümbruses piisavalt parkimiskohti ja uue tänavatel, avades need enam jalakäijatele ja parkimise suunamise
kavandatava üldplaneeringuga ei lisandu ühtegi vaid neid jääb parkimismajadesse või hoonete mahtudesse. Vanalinna tsoonis
20.11.2015 oluliselt vähemaks. Antud planeering minimaliseeriks elu kesklinna kavandatakse parkimismaja praeguse avaparkla asemele Magistri tn
rajoonis, mitte ei elavdaks. Liikluse suunamine ja parkimise ääres, mis tagab piisaval kaugusel parkimise võimaldamise
keelamine kesklinnas mõjuks kesklinnas tegutsevatele äridele vanalinna äripindadele.
pigem negatiivselt, sest autodega liiklejad suunatakse kesklinnast
198
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
eemale, samas ei tohiks olla linna eesmärk aktiivse tegevuse
piiramine kesklinnas, vaid hoida kesklinn selle nime vääriline ja
meelitada sinna maksimaalselt linnakodanikke.
199
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Minule isiklikult ei meeldi, et Tartus kesklinnas kaotatakse pargid Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
ära. Miks seda on vaja? Miks parkide asemele ehitatakse kastid? 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
126. Maiu Rebase Kaubamaja on meil juba kast-ehitus, mis linnaruumi üldsegi ei
sobi. Kahju, et Tartu Linnavalitsus lubab kaotada rohelusalad ja
20.11.2015 annab ehitusload kastidele.
Mulle ei meeldi kaubamaja ja Vanemuise vahelise ala Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
täisehitamine, Vanemuine väärib suuremat ruumi ja õhku enda 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
127. Piret Uluots ümber. Raamatukogu ja Kunstimuuseum sobiks Poe ja Vabaduse
pst. nurgale, ülejäänud ruumi võiks kujundada sobivaks pargiks,
20.11.2015 mitte ehitada täis kogu Vabaduse pst. äärt. Väga meeldib
klaasgalerii mõte Ülejõe parki, olen sellest ka varem rääkinud. Seal
päiksepoolsel kaldal oleks kohvikud ja poekesed. See elavdaks
praegu peaaegu kasutamata parki.
Emajõe paremkalda lähedale jõele Kaarsilla ja Võidusilla vahelises Selgitus. Linn pooldab ettepanekus toodud atraktiivse
lõigus võiks plaanida atraktiivse ja Tartule ainuomase sildumisaluste piirkonna laiendamist, kuid taotleb ka rahuliku
128. Liisa-Lota Kaivo ujuvsupelmajade ja -kohvikute, ujuvmajade ja ujuvsadamate pargikeskkonna säilitamist. Seetõttu ei peeta mõistlikus teenindava
rajooni. Selleks tuleb kavandada vee-, kanalisatsiooni- ja autotransporditee rajamist parki, aluste teenindamine (kaupade
20.11.2015 elektritrassid linna poolt kaldapiirdeni, et ujuvrajatistel oleks toomine jms) peab toimuma Vabaduse pst-lt, transpordiks tuleb
võimalik ühenduda linna võrguga. Samuti tuleks võimaldada leida alternatiivsed võimalused. Kaarsilla ja Vabadussilla vahel ei ole
ajutine ligipääs autodele kaupade maha ja prügi pealelaadimiseks. kaldakindlustuse rekonstrueerimist planeeritud.
Ka ratastooli ja rattaga võiks Kalevipoja kuju juurest pääseda alla
jõe äärde. Näiteks võiks ühe kahest Kalevipoja alla jõe äärde viivast
trepist asendada hoopis kaldteega, mis on kasutatav nii autodele,
ratastele kui ratastoolidele. Kuna tegu on looduskauni ja
liiklusmürast eemal asuva jõelõiguga, võiks siia kavandada ka
suuremat sorti jõekontsertide asupaiga, kus ujuvlava asub jõel ja
publik kaldal. Sarnaselt suurele sümfooniaorkestri kontserdile
Tartu Hansapäevadel 2015, kus lava asus Sisevete Saatkonna teisel
korrusel ja kaldale paigaldatud ajutistel tribüünidel istus u 700
200
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
pealtvaatajat. Kaarsilla ja Võidu silla vahelises lõigus võiks kaaluda
praeguse kõrge tara asendamist astmelise kaldakindlustusega, et
jõele oleks parem ligipääs. Selles lõigus läheb jõgi sügavaks üsna
aeglaselt, ka laevatee läheb vastaskalda lähedalt. Seetõttu oleks
Kaarsilla ja Vabadussilla vaheline lõik kesklinnas üks parimaid
kohti, kus lapsed ja täiskasvanud saaksid jõge katsumas ja seal
isegi ujumas käia.
201
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Lõpetada tegutsemine kesklinna parkide hävitamise Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
nimel. 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
129. Mare Kivitar
20.11.2015
Ainus ettepanek: rohealad ja pargid peavad jääma. Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
130. Elmar Ekholm
20.11.2015
1. Lisada üldplaneeringusse Emajõge ületav Holmi kergliiklussild Arvestada. Planeeringus kajastada, kavandada (täiendav)
Vanemuise tänava mõttelise pikendusena ning planeerida silla kergliiklussild kesklinna ja Holmi kvartali ühendamiseks,
131. Gea Kangilaski, kasutamiseks vajalik linnaruum kummalgi pool Emajõge nii, et sild konkreetset asukohta mitte anda.
Märt Põder võiks toimida nii kergliiklusmagistraalina mõlemal pool jõge
asuvate linnaosade ühendamiseks kui ka eri tüüpi jalgsiliiklejate
19.11.2015 eelistatud valikuna jõe ületamiseks. Universaalse ja kõigile
kergliiklejatele mugava silla järele on kesklinnas suur vajadus, mida
ei kata ükski teine olemasolev ega plaanitav sild, ning sillaga
tekkival avalikul ruumil on suur potentsiaal avada Emajõge rohkem
linnale ja tuua inimesi jõe äärde ning täita sellega linna
arengukavade ühte olulisimat punkti.
2. Muuta üldplaneeringus Kaluri ja Turu tänavate vahelise 2. Mitte arvestada. Tasku juurdeehituse detailplaneeringu ajal
praeguse Statoili ja McDonaldsi kasutuses oleva maaala kasutust kaaluti põhjalikult bussijaama sobivust tema praeguses asukohas.
büroohoone maaalast (ÄB) ja kultuuri- ja spordiasutuse maalaast Avalikul arutelul esitati samuti erinevaid ettepanekuid bussijaamale
(ÜK) reisijate teenindava transpordihoone maaalaks (LB), et parema asukoha leidmiseks ning linnaliinide bussiliikluse paremaks
reserveerida see maa- ja linnaliinide bussijaama arenduseks. integreerimiseks maaliinide bussiliiklusega.
Niimoodi annab see parema võimaluse siduda maaliinide Esitatud ettepanekuid kaaluti nii linnavalitsuse, maavalitsuse kui ka
bussijaam linnaliinide busside peatuskohaga. Taskusse plaanitav liiklusspetsialistide poolt. Üksmeelne seisukoht oli, et kavandatav
bussijaam ei pruugi olla parimaks lahendus maaliinide bussiliikluse lahendus on optimaalne. Käesoleva üldplaneeringu
202
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
bussijaamale, samuti on ebaselge, kui pika perioodi jooksul on liikluslahenduse osa, mis analüüsis ka ühistranspordi küsimusi, ei
Tasku huvitatud bussijaama paiknemisest oma pindadel, millised näinud samuti selles küsimuses vajalikuks teha
on linna ees võetud kohustused ja kas see plaan üldse teoks saab. muudatusettepanekut.
3. Pikendada üldplaneeringu avalikku arutelu kahe kuu võrra, et 3. Selgitus. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
linnavalitsus võiks esilekerkinud vastakate reaktsioonide valguses hindamise aruande avaliku väljapaneku ajaks määrati 19. oktoober
esitada oma täpsustatud seletused üldplaneeringu eesmärkidest, kuni 19. november 2015, mis on seaduses ettenähtud 4-nädalasest
kus oleks täpsemalt avatud vaidlusalused küsimused seoses tähtajast pikem.
parkide hoonestamisega, sh hoonestuse mahtude ja rohealade Selleks, et teave jõuaks paremini huvitatud isikuteni ja
sidususe küsimustega, liiklusskeemi ja valglinnastumise vastaste avalikustamine oleks efektiivsem, nähti ette lisaks üldplaneeringu
meetmetega jmt. Üldplaneeringule tekkinud vastuseis seoses avalikustamine Küüni tänava-Poe tänava nurgal olevatel
parkide hoonestamisega ja esialgsed vastused kriitikutele infostendidel ning üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
näitavad, et üldplaneeringu eesmärgid, põhimõtted ja selle raames hindamise aruande avalikud arutelud liiklusskeemi tutvustamiseks
tehtud valikud pole olnud piisavalt läbimõeldud ega saanud sellise 22. oktoobril 2015 ja maa- ja veealade üldiste ehitus- ja
selgusega linnaelanikele esitatud, et linnaelanikud saaks teha kasutustingimuste tutvustamiseks 26. oktoobril 2015.
üldplaneeringusse sisulisi ettepanekuid. Arvestades kesklinna Linn juhib tähelepanu, et planeerimisseadus võimaldab kõigile
üldplaneeringu olulisust Tartu linnakeskkonna jaoks järgmiste ettepanekuid teha ka planeeringu koostamise ajal.
dekaadide jooksul oleks selline erakorraline avalikustamise
perioodi pikendamine õigustatud.
203
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
1. Jäneseplatsi park jätta seniks puutumata, kuni on selgunud 1. Mitte arvestada. Linnahalli asukoht on ette nähtud Raadile.
tulevase linnahalli rajamise võimalus ja asukoht. 2. Mitte arvestada. Linn on võtnud seisukoha, et ühe linna
132. Enn Uiga 2. Lutsu raamatukogu ja kunstimuuseum hoone ehitada Munga- olulisema, avalikkusele suunatud sümbolhoone asukoht peab
Gildi-Vabaduse pst. praegusele parklaalale, pluss, vajadusel, olema esinduslikum ning selle arendamiseks piisavalt ruumi.
19.11.2015 galeriiga ühendus haridusministeeriumi esisele platsile 3. Mitte arvestada. Linn on asunud kavandama Kaarsilla
hoonestusega. rekonstrueerimist ja seega üldplaneeringu arvestusperioodil uue
3.Visioon: Raekoja platsi pikendus, uue, laia, kaasaega kajastava silla ehitamist ei kavandata.
sillaga, mis asendaks kaarsilda, esinduslik Raatuse tänava Linn ei kavanda kesklinnas eritasandilisi ristumisi ja jalakäijate
väljaehitamine Puiestee tänaval paikneva "VÕIDUVÄRAVAGA", suunamist maa alustesse tunnelitesse, eesmärgiks on seatud
tulevase linnahalli ja ERMI juurde pääslaga (oli kuripatt, et Raatuse kesklinna läbiva autoliikluse vähendamine läbi ümbersõitude
tänav kitsendati uusehitistega!) ehitamise.
Riia-Turu ristmiku liiklussõlme lahendus, kas maaaluste tunnelite
või viaduktidega lahendus, mis pidi omal ajal linnavalitsuse poolt
olema nõutud juba Tallinna kaubamajale krundi müümisel.
Praegune Tartu kesklinna linnaplaneering on II MS aegse 1. Arvestada. Kesklinna üldplaneeringuga on üldsuunaks võetud
pommitamise nägu. Seega juhuslik. Tuleks taastada ajalooline hoonete kõrguspiiranguks 6 korrust. Parkide osas lubab linn neisse
133. Kristjan Allik tänavavõrgustik Tartus ligilähedaselt sellisel kujul nagu ta oli enne vaid avalikkusele suunatud ehitisi.
II maailmasõda. Parke praegusel kujul kesklinna, Emajõe äärde
19.11.2015 pole vaja jätta, need on suvaliselt tekkinud jäänukid sõjast.
Emajõgi tuleks avada linnale ja hoonestus tuua Emajõe äärde, sest
praegu mõjub jõgi pigem kahte linna poolt lahutava tüütu
takistusena kui linna ühendaja ja selle lahutamatu osana.
1. Kesklinnas tuleks luua u 4 korruste hoonetega linnakvartalid,
tekitada mõistliku kõrgusega toimiv linnaruum, mitte rajada
üksikud "pilvelõhkujad", mis näivad juhuslikud ja kohatud
arvestades Tartu suurust ja üldisi hoonemahtusid. Ebaõnnestunud
proportsioonidega üksik "tigutorn" on siinkohal näiteks, mida ei
peaks kordama.
204
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
2. Emajõgi tuleks avada linnale ja hoonestus koos büroode, 2. Arvestada. Linn kavandab jõe kallastele avalikkusele suunatud
elumajade, poodide ja välikohvikutega tuua jõe äärde. Tuleks hooneid, säilitades siin ka piisavalt rohelust. Linn ei ole seadnud
taastada jõeäärne tänavavõrgustik koos u 3-4 korruselise eesmärgiks sõjaeelse linnaruumi koopiana taastamist, linna
majadefrondiga. Kaotada enamik suvaliselt tekkinud jõeäärseid ruumiline areng on suunatud tulevikku, säilitades olemasolevaid
puistuid, sest nad ei loo linnaruumi vaid vastupidi – lõhuvad seda. ajaloolisi väärtusi kesklinnas.
3. Ülejõe pargi asemel tuleks taastada ennesõjaaegne 3. Mitte arvestada, Ülejõe park säilitatakse lähipiirkonda
tänavavõrgustik ja hoonestada. Ainukesed kes ennast hästi kavandatud hoonete elanikele ja töötajatele (Fortuuna kvartal,
tunnevad praeguses pimedas kitsas pargivööndis vanalinna Tartu Ülikooli IT maja jne.).
(Vabaduse pst) ja Emajõe vahel (Ülejõe pargist vastaspool jõge) on
hakid. See riba tuleks hoonestada, ja avada jõgi linnale,
monumendid saab teisaldada.
4. Nn Päeva park tuleks hoonestada silmas pidades Karlovale 4. Selgitus. Nimetatud ala ei jää kesklinna üldplaneeringuala
sobilikku arhitektuuri, võimalusel rekonstrueerida mõni varem seal piiresse.
asunud hoone.
5. Kesklinnas ja ka võimalusel äärelinnas tuleks luua Emajõe- 5. Arvestada.
äärsed promenaadid.
1. Aida tn otsa, üle Emajõe võiks ette näha kergliiklussilla 1. Mitte arvestada. Linn kavandab uue koostatava Tartu linna
võimaluse. See looks hea võimaluse Karlova piirkonna elanikel üldplaneeringuga kergliiklussilda Rebase tänava pikendusele.
134. Janek Maat minna sportima, jalutama, ujuma. 2. Arvestada.
2. Anne kanali otsas võiks olla ikka kõrghoonete mahud. Kaks 3. Selgitus. Üldjuhul on kesklinna üldplaneeringu lahenduse järgi
19.11.2015 sihvakat torni kõrguse, kahel erikõrgusel. lubatud 6 korrust. Kuna olulisemate ja suuremalt läbianalüüsimist
3. Turu kvartalis võiks ette näha mitmeid saledaid eeldatavate alade juures viiakse läbi arhitektuurivõistlused, siis on
kõrghoonemahte. Vähemalt idee tasandil planeeritud kõrghoone võimalik, et sellistes piirkondades tekivad läbi võistluse ka
Grossi poe asemele. kõrgemad hooneosad, mis on kooskõlas kesklinna üldplaneeringu
eelmainitud taotlustega.
4. Miks raamatukogu kunstimuuseum kaob ära varem planeeritud 4. Selgitus. Magistri tn kvartalis ei ole mõlema asutuse ehitamiseks
kohast? piisavalt ruumi.
5. Uueturu pargi asemele mitte paneerida hoone mahtu. Selles 5. Arvestada.
kohas peaks säilima avarus, säilitama vaate esinduslikule, peaks 6. Keskpargi (Uueturu-Küüni- Poe-Vabaduse pst. vaheline ala)
205
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
säilima võimalus tunnetada linna suuremalt. hoone. Pigem näha pindala on 21 400 m2. Sellest kuulub hoonestamisele 8840 m2.
mingi tunnustaies. Seega pargist säilib üle poole ja see moodustab ka ruumilise terviku.
6. Ei toeta Küüni pargi pooles ulatuses täisehitamist. See on ainuke Küüni tänavaga piirnev säiliv pargiala tagab Kesklinna olulise
pargi moodi park kesklinnas, kus on kogu aeg elu olemas. Pigem funktsionaalse avaliku ruumi -jalakäijate peamise liikumissuuna
näha ette paviljon, lavaga. koos aktiivse tänavaruumiga - rohelise vabaõhu puhkealana
toimimise. Pargialale kavandatud hoonestuse funktsioon on
suunatud elanikele kvaliteetsema avaliku teenuse tagamiseks ja
täiendavate avalike hüvede loomiseks. Tuginedes Majandus- ja
taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise
otstarvete loetelu” lubatakse planeeringuga hoonete
juhtfunktsiooniks muuseum, kunstigalerii, raamatukogu. Piki
Vabaduse pst kulgev kavandatav hoonestus eraldab jalakäijatele
mõeldud ruumi autoliiklusest ja tugevdab Küüni tn inimsõbralikku
tänavaruumi. Keskpargi osaline hoonestamine täidab sidusa
linnaruumi tagamise eesmärki. Läbi hoonestamise ühendatakse nö
uus ja vana kesklinn.
Magistri tn ja Vabaduse pst vahelisel alale algselt kavandatud
raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone koos olemasoleva
hoone ärakasutamisega ei ole perspektiivikas, kuna võimalikud
brutopinnad ei rahulda mõlema asutuse perspektiivseid vajadusi.
Lisaks on Keskpargi ala linnaehituslikult kesksem ning linna avalikele
asutustele väärikas koht.
206
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Tartu on nähtus, millist ei tohiks ärihuvides kasutada. Enamasti Teadmiseks võetud.
poliitilised soovid kipuvad domineerima, kahju kesklinnast. Tartu
135. Üllar Karro muutub äriettevõtteks.
Käisime koos Ristomatti Ratiaga hottellis London ja nautisime
19.11.2015 linna, mis on veel Tartu, mis sälitanud oma näo ja kultuuri. Kallid
tartlased , hoidkem Tartut oma olevas. Selline ongi Tartu väärtus.
Pisut vaid vaja arendada.
Toetan uut kesklinna üldplaneeringut, mis muudab linnasüdame Arvestada.
tihedamaks. Praegu on siin liiga palju läbikäidavaid muruplatse,
136. Tiia Toomet mis niikuinii tõelise pargi mõõtu välja ei anna. Eriti rõõmustan uue
raamatukogu ja kunstimuuseumi asukohavaliku üle ning loodan
19.11.2015 väga, et suurte kaubamajade ja büroopindade kõrval saab
kesklinnas tulevikus olema ka mõnusaid väikesi kunsti- ja
raamatupoode, galeriisid, kohvikuid ning ilmtingimata ka
elukortereid.
Soovitan kesklinna planeeringu raames määratleda ka reklaami Arvestada. Täiendada seletuskirja arvestades järgnevat:
paigutamise printsiibid (sh led-ekraanide paigutused ja maks-d „Kvaliteetse avaliku ruumi tagamiseks on oluline tagada visuaalselt
137. Merike suurused) arvestades kujundatavat väärtkeskkonda ja ohutust võimalikult puhas ruum. Tänavainventar peab olema
Kaunissaare kesklinnale omases intensiivses liikluskeskkonnas. kõrgekvaliteediline ning ei tohi risustada visuaalselt linnaruumi.
Vältida mitmevärvilisi poste, piirdeid, reklaamikandjaid.
19.11.2015 Reklaamikandjate puhul vältida valgusreostust tekitavate ekraanide
kasutamist, eelkõige elamispindade juures. Piirete ja postide
(teeeralduspiirded, pollarid, postid liiklusmärkide ja turismiinfo
tarbeks vms) kasutamist tuleb võimalikult palju piirata, rajades vaid
hädavajaliku (ohutusest tingituna) ning koondades võimalikult palju
infot ühe kandja peale.
Tänavainventar ei tohi takistada liiklejate loomulikke
liikumissuundi. Inventar tuleb paigutada tänaval ühele joonele.“.
207
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Minu soovitus on jätta Kaubamaja ja Vanemuise vaheline plats Arvestada.
hoonestamata! Mäletame ju kui palju oli pahandust Kaubamaja
138. Heiki Soop lubatust kõrgemaks ehitamisest. Videolt nähtu ja seletuskirjast
loetu põhjal hakkab kavandatava hoone katus asuma veel
19.11.2015 kõrgemal, kui praeguse Kaubamaja. Lisaks pole ju plaanis sinna
rajada inimeste jaoks väga olulist hoonet. Kaoks ilusad vaated
Vanemuisest ja Uueturu asumist.
Ettepanek Küüni ja Turu vahelist parki mitte hoonestada. Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
139. Esko Palosvirta
19.11.2015
Seoses kultuurikvartali kestmis- ja arenemisplaanidega kordan 1. Arvestada.
üldplaneeringusse ühised ettepanekud, mille realiseerumine
140. Ahto Külvet parandaks tunduvalt piirkonnas liikuvate jalakäijate ja
kergliiklejate elukvaliteeti. Kuna kultuurikvartali ladus toimimine
19.11.2015 on oluline kogu linnale, palume meie ettepanekuid tõsiselt
kaaluda.
1) Näha ette kergliiklustee, mis ühendab nii piirkonna
kultuuriobjekte kui seob omavahel nn vana ja uue Tartu kesklinna.
Tee algab TÜ Botaanikaaiast, möödub Tartu Uuest Teatrist ja Tartu
Elektriteatrist (Lai tn 37), Genialistide Klubist (Magasini tn 5), Tartu
Jumalaema Uinumise katedraalkirikust (Magasini tn 1), läbib
Haridus- ja Teadusministeeriumi (Vabaduse pst 9) esisest nn
Politseiparki, jõuab Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu
Kunstimuuseumini, läbib Raekoja platsi ja ühineb Emajõe äärse
kergliiklusteega, jõudes lõpuks Teaduskeskuseni Ahhaa.
Tee kulgeks alguses mööda üldmaa sihtotstarbega Vabaduse pst
9a krunti, liikudes edasi avalikku ruumi. Kõik läbitavad krundid on
208
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
munitsipaalomandis. Tee täpne asukoht nn uues kesklinnas selgub
peale käimasolevat Emajõe ärikeskuse ja bussijaama ümbruse
arhitektuurse ideevõistluse tulemusi.
2) Tulenevalt Laia tänava kahesuunaliseks muutmisest ja sillast on 2. Mitte arvestada. Lai tn on kavandatud kiiruspiiranguga tänavaks,
tänava liikluskoormus oluliselt kasvanud, mistõttu kannatavad juurde on planeeritud kergliiklusrada, Magasini tn ülekäik on piisav,
kergliiklejad, kellele sel pikal lõigul jäetud üks ülekäigurada et tagada turvaline ja mugav tänavaületus.
kindlasti piisav ei ole.
Katmata on olulised käigusuunad nagu Magasini tn lõpp ja
Botaanikaaia peavärav/Tartu Uue Teatri ja Tartu Elektriteatri
peauks – seega on sebrad seal, kust üle ei käida ja vastupidi.
Tulenevalt eelmisest ettepanekust on mõistlik muuta Lai tänav
selles aktiivses osas jalakäijate jm kergliiklejate eesõigusega
teelõiguks. Lisaks liiklusmärkidele tuleks teekate vastavalt
märgistada (kogu lõiku kattev sebra vms).
Ainult Magasini tänava otsa planeeritud ülekäik ei ole piisav.
Vanalinna tsoonis jalakäijatele suurema eesõiguse andmine ei
tohiks ühegi määruse, seaduse, hea planeerimistava ega ka hea
tahtega vastuolus olla.
209
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Linnal on võimalus suurendada elanike valikuvabadust ja elavdada Selgitus. Linna keskkond, sealhulgas kesklinn, on nii hoonestuse,
ettevõtlust, jagades uued planeeritavad alad väiksemateks omandi kui maakasutuse otstarvete poolest erinev ja mitmekesine.
141. Madis Mikkor kruntideks ning soodustades neile eriilmeliste ja erifunktsiooniliste Siin on nii suuri hooneid, krunte kui väikesemahulisi. Linn jätkab ja
hoonete rajamist. Mingil juhul ei tohiks täna planeeringu joonistel toetab sellist mitmekesisust, mis tagab kesklinna jätkusuutliku
19.11.2015 nähtavad uute kvartalite hoonemassiivid olla ühe arendaja käes arengu.
ega pakkuda paljast imitatsiooni eri fassaadidest ja sisudest.
Samuti võib oletada, et kui uusi krunte mingi aja pärast müüma
hakatakse, seatakse arendajale karme piiranguid ja täiendavaid
investeerimiskohustusi.
Tavaliselt tähendab see nii mahukate konkursside juures kohustust
rajada uut haljastust ning linnaarhitekti poolt lubatud "kvaliteetset
pargiruumi" ehk avalikku linnaruumi. Viimast
kunstlikult tekitada aga kuigi tihti ei õnnestu.
Tegelikku ideede ja võimaluste paljusust näeme vaid juhul, kui
inimesed on uue linnaruumi loomisse kaasatud mitte vaid
arengukava arutelude vaid linna loodud mikrokapitalismi soosivate
majanduslike meedete läbi.
Teen ettepaneku planeeringualuste linnamaade müümise korral
eraomandisse kavandada kruntide suuruseks Tartu kesklinna
keskmine krundi suurus.
Palun ettepanek kaalumisele võtta järgmisel planeeringu arutelul.
Palun informeerida mind linna seisukohast nimetatud küsimuses
ka kirjalikult.
Teen ettepaneku Atlantise ümbruses olevat parki mitte kaotada ja Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
täis hoonestada. 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
142. Pille Jõeäärne roheala on oluline nii tervisejooksjatele, jalutajatele kui
Timmermann soojemal ajal puhkealana.Ilusas ümbruses jalutamine on oluline
neile kel pole meelepärane või jõukohane treeningud jõusaalis või
19.11.2015 staadionil. Sealjuures on kasulik haljasalade seotus.Hoovidest läbi
210
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
minek ja kohvikulaudade vahelt läbi pugemine heidutavad
mõlemaid pooli.
Jõeäärne korrastatud park on midagi, mida igal linnal ei ole. Seda
võiks pidada ka üheks Tartu kaubamärgiks. Parki on kerge kaotada
aga väga aeganõudev taastada.
Ehk annab veel üle vaadata Fortuuna kvartalisse planeeritud
hoonete otstarbed ja lähiümbuses olevate mõnede väliselt väga
õnnetus olukorras olevate hoonestuste tulevikuplaanid.
211
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Teen ettepaneku säilitada autode parkimine vanalinna tsoonis Arvestada. Ülikooli tn parkimise osas ja võimaldada parkimine
vähemalt samas mahus praegusega. Eriti puudutab see Ülikooli Vallikraavi tn ja Ülikooli tn 10 krundi vahelises lõigus.
143. Urmas Uustal tänava Vallikraavi ja Raekoja vahelist lõiku ja Vallikraavi tänava Mitte arvestada hoone laiendamise osas. Vastavalt
19.11.2015 parkimist Ülikooli ja Küüni tänava vahelisel alal. Juba praegusel ajal muinsuskaitsekomisjoni 09.12.2015 koosolekul nr 24 otsustatule
ei ole vanalinnas ja selle lähiümbruses piisavalt parkimiskohti ja tuleb Ülikooli 8 ehitismälestise vaadeldavuse, Toomemäe nõlva ja
uue kavandatava üldplaneeringuga ei lisandu ühtegi vaid neid jääb Karl IX bastioni muldkeha ning keskaegse linnamüürilõigu
oluliselt vähemaks. Rõhk on pandud kesklinnas jalgsi ja jalgrattaga säilitamise ja eksponeerimise vajaduse tõttu jääda
aga suur osa Tartu linna külalistest kasutavad Tartusse jõudmiseks kinnistu hoonestusõiguse osas kesklinna üldplaneeringuga antud
autosid . See seab löögi alla Tartu vanalinnas asuvad hotellid mis ei lahenduse juurde.
suuda enam täita Eesti Vabariigi Turismiseaduse paragrahv 24
nõudeid ja peavad oma tegevuse lõpetama. Lisan selle
seadusesätte § 24. Parkimine Hotelli juures peavad olema
parkimiskohad või informatsioon parkimisvõimaluste kohta hotelli
lähiümbruses.
Kesklinnale kõige lähem parkimine on Tartu Kaubamaja all parklas
aga sinna ei ole võimalik ööseks autot jätta ,sest parkla on öösel
suletud. Ja ei jää see parkla ka hotellide lähiümbrusesse.
Kui soovitakse autosid tänavalt kuhugi parklatesse suunata siis
peaks need parklad ka kesklinna ja vanalinna rajatama. Võiks
eeskuju võtta sadadest Euroopa linnadest kus on rajatud
parkimiskohad vanalinnades ja kesklinnades hoonete , tänavate ja
parkide alla. Praegusesse kavandatavasse üldplaneeringusse ei ole
aga ühtegi sellist parkimisvõimalust lisatud. Alles peale
parkimisvõimaluste rajamist on võimalik hakata keelama parkimist
kesklinna ja vanalinna tänavatel.
Teen ettepaneku määrata Ülikooli 8a büroohoonele laienduseks
ehitusala ja korruselisus sarnaselt Ülikooli 10 ja Ülikooli 12 olevate
kinnistutega. Loogiline oleks, et büroohooned asetseksid
Toomemäe poolses osas samal ehitusalal.
212
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Teen ettepaneku määrata Ülikooli 8 kinnistule Barclay hotelli
laienduseks sarnaselt Ülikooli 14 kinnistuga samasugune ehitusala
ja ehitusala joon Toomemäe poole ning määrata korruselisuseks 5.
korrust.
213
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
1. P 7.1.1.3 sätestab, et lähtuvalt põhitänavate funktsioonist tuleb 1. Arvestada seletuskirja täiendamise osas. Magistraaltänavad
neil tagada kiire ja sujuv ühendus /…/ määratakse koostatavas linna üldplaneeringus.
144. Heiki Kalberg Kirjeldatud punktis jääb arusaamatuks, missugust liiklusgruppi
mõeldakse, kas jalakäijaid, jalgrattureid, sõidukeid või kõiki koos –
19.11.2015 ettepanek täiendada küsimusest lähtuvalt nimetatud punkti ja
vajadusel määrata ka eelistatud liikumisviisid või sätestada, et
võrdselt suhtutakse kõigisse liikumisviisidesse ja kedagi ei eelistata
teiste ees.
Liikluskorralduse joonis ei sisalda põhi- ega jaotustänavate
tähistust, seega võib tulevikus tekkida vaidlusi tänava liigi osas.
Edasisel lugemisel saab juurdepääsutänavate peatükist välja ja
joonisest välja lugeda välistamise meetodil põhi- ja jaotustänavad.
Ettepanek sätestada kas skeemina või tabelina tänavate olemus.
Ettepanek on mõelda ka tänavatele, mis väljaspool kesklinna
üldplaneeringut omavad kehtiva üldplaneeringu kohaselt
teistsugust tänavaklassi, nö ülemineku käsitlus. Nt Näituse tänav
on kehtiva ÜP kohaselt jaotustänav, kuid kesklinna ÜP-ga
muudetakse see juurdepääsutänavaks – minu ettepaneku kohaselt
võiks Näituse tänav olla Vaksali tänavast alates juurdepääsutänav,
et vältida võimalikke vastuolusid erinevate üldplaneeringute
käsitluste vahel, võiks olla sellekohane selgitus.
2. P 7.1.1.13 sätestab, et bussipeatused peavad võimaluse korral 2. Iga bussipeatus lahendatakse projekteerimise käigus.
paiknema bussitaskutes. Projekteerimisel võib ilmneda vajadus nihutada teega külgnevaid
„Võimaluse korral“ tekitab palju määramatust – kas võimaluseks kergliiklusteid või vähendada teega külgnevat haljasala.
on jalgtee kitsendamine? kas võimaluseks on haljasriba
likvideerimine? Ettepanek – lisada tekst (esitatu või sellega
sarnane): „Bussitaskute tegemine ei tohi üldjuhul toimuda 3. Mitte arvestada. Juurdepääsutänavatel soovime luua keskkonna,
haljastuse ja/või jalgratta- ja jalgliikluse arvelt.“ kus on head liikumisvõimalused kõigile liiklejagruppidele. Tagatud
3. P 7.1.2.3 ja 7.1.2.4 sätestavad jalakäijate ja jalgratturite peab olema hea juurdepääsetavus ja kaupade ning teenuste
214
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
eelistuse konkreetsetel tänavatel ning nimetavad üldiselt, et kättesaadavuse tagamisel on autoliiklusel suur roll. Seetõttu ei saa
vanalinnas on oluline jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavuse kõiki tänavaid nimetada kergliiklejate jaoks eelisarendatavateks
parandamine. See jätab mulje, et mujal pole nimetatute tänavateks.
liikumismugavuse parandamine oluline. Ettepanek on sätestada, Säästliku liikumisviisi eelisarendamisega soovime luua keskkonna,
et jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavuse parandamine ning kus loobutakse erasõidukite kasutamisest ja asutakse kasutama
autoliikluse vähendamine on oluline kõigil juurdepääsutänavatel. teisi liiklemisviise.
4. Ettepanek käsitleda sarnaselt Vanemuise ja Kaluri tänavaga 4. Arvestada.
Näituse tänavat jalgrattaeelistusega tänavana. Mööda Näituse
tänavat läbi Baeri tänava toimub oluline jalgrattaliikluse ühendus
kesklinnaga ning see peab jätkuma piki Näituse tänavat. Ettepanek 5. Arvestada.
seondub ka sätestatud punktiga 7.3.2.9.
5. P 7.1.3.4 sätestab suhteliselt kategooriliselt ristmikud, kuhu on
vaja foorristmikke. Eeldan, et andmestik tugineb praegustel
liiklusloenduse andmetel. Kesklinna üldplaneeringus esineva
põhimõtte „vähendada autoliiklust, eelistada jalg- ja
jalgrattaliiklust“ ellu rakendumisel ja Vanemuise tänava
muutmisega ühesuunaliseks võib olukord oluliselt muutuda nt
Vanemuise tänava osas. Eelnevast lähtuvalt teen ettepaneku
sätestada ristmikud vähem kategooriliselt või siis jagada „peab
olema“ ja „võib olla“ ristmikeks.
6. Ettepanek määrata linnakeskuse parkimisvööndisse ka Emajõe 6. Arvestada, määrata linnakeskuse parkimisvööndisse Emajõe ja
ja Narva mnt ning Emajõe ja Fortuuna tänava vaheline ala. Narva mnt ning Emajõe ja Põik-Raatuse tänavate vahelised alad,
7. Ettepanek sätestada ptk-s 7.1.4 põhimõte, et kui suurenevast koos järgmiste tingimustega:
jalgrattaliikluse kasvust lähtuvalt on ruumipuudus jalgratta · ehitiste parkimisnormatiivi tuleb rakendada suurima
parkimiskohtade jaoks, siis võib ja tuleb jalgrataste väärtusena
parkimiskohtade tegemiseks vähendada sõidukite parkimiskohti. · vajadusel on lubatav ülenormatiivse parkimise
kavandamine.
Vahevööndi piir nihutada planeeringualal Põik tn-Raatuse tn- Narva
mnt joonele.
215
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
7. Mitte arvestada. Sõidukite parkimiskohad ja jalgratturitele
vajalikud parkimiskohad ei asu samas ruumis.
Jalgratturitele vajalikud parkimiskohad asuvad tõmbekeskuste ja
eriti nende sissepääsude juures. Likvideerides sõidukite
parkimiskohti võime saavutada küll arvuliselt positiivse tulemuse,
kuid funktsionaalset need parkimiskohad ei pruugi "tööle hakata".
8. P 7.3.1.10 sätestab Pirogovi platsi trepistiku rekonstrueerimise 8. Mitte arvestada. Luues avalikku ruumi rajatise peame tagama
vajaduse, kui olulise liikumissuuna. Kuna Tartu reljeefist tingituna selle ohutuse. Standardist erinevate lahenduste rajamine seab ohtu
ei ole võimalik tagada senise (osalt moraalselt vananenud) selle kasutajate elu ja tervise.
linnatänavate standardi kohaseid pääsusid lapsevankritega ja
lükatavate jalgratastega analoogsetele tõusudele/langustele, siis
on varasemal ehitamisel välditud igasugust ratastel vahendi
mugavamat viimist (trepist) üles. Ettepanek on kesklinna (kui Tartu
kõige reljeefsema ala) üldplaneeringus sätestada, et eespool
kirjeldatud teemapüstitus vajab käsitlemist ning kui ka
linnatänavate standard ei võimalda, siis Tartu linn asub tegutsema
suunas, mis võimaldaks ka eritingimustes lapsekärude, jalgrataste
ja miks mitte ka ratastoolide eritingimustes mõistliku kulutusega
juhtimise võimaldamiseks normist suurema kaldega reljeefiga
aladele, kasutades selleks vajadusel lisahoiatamist vms meetmeid.
Praegune olukord, kus emad-isad tõstavad kärusid ja ametnikud
põhjendavad renni panemise mittevõimalikkust viitega standardile
ei ole kohane heade mõtete linnale.
9. P 7.3.2.4 sätestab, et uute hoonete projekteerimisel tuleb ette 9. Mitte arvestada. Kogu jalgrataste parkimise ainult hoone mahus
näha rataste parkimise ja hoiu kohad ka hoone mahus. Selline ette nägemine toob kaasa hoonetes tehnilise pinna suurenemise,
sõnastus on segadust tekitav – kas „ka“ hoone mahus tähendab mis igal juhul ei pruugi olla õigustatud (kaubamaja, Ülikooli
ühte parkimiskohta? Ettepanek on sõnastust muuta ühesemalt õppehooned). Peame oluliseks, et jalgrattad saaksid pargitud
arusaadavamaks ja mitte seada nõuet, et kogu rataste parkimine hoonega samal kinnistul või siis hoone teenindusalal. Täiendame
peaks toimuma hoone mahus. seletuskirja selliselt, et soovitame edaspidi rajatavad jalgrataste
216
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
parkimiskohad rajada varikatusega selleks arhitektuurselt
sobivatesse kohtadesse.
10. P 7.3.2.5 sätestab jalgrattaliikluse teede ja -radade nõuded 10. Mitte arvestada, üldplaneeringus ei saa sätestada üldprintsiipi,
viitega linnatänavate standardile. Tartu mitmete tänavate ruum ei et lubatud on nõuetele mittevastavad lahendused. Erijuhud
võimalda teha standardile vastavat lahendust. Mis saab siis, kui lahendatakse konkreetse tänava projekteerimise raames.
sõidutee, olemasoleva haljastuse ja krundi piiride vahe on
väiksem, kui standardikohane hea lahendus, missugust
liiklusrühma sel juhul eelistatakse? Ettepanek on tuua sisse ka
erijuhtude käsitlus ning et ka erijuhtudel oleks tagatud
jalgrattaliikluse toimimine, selmet seda olemasolevale
tänavaruumile ja standardile viidates ära jätta või eelistada
eelnevast lähtuvalt teisi liikumisviise.
11. P 7.3.2.5 sätestab jalgrattaliikluse parkimise nõuded viitega 11. Arvestada. Seletuskirjas sätestada, et standardis esitatud
linnatänavate standardile. Seni on Tartus kasutatud dokumenti, soovitused ja nõuded on kaalutlusotsuse tegemise aluseks tehnilise
mis ei oma õiguslikku alust projekteerimiseks ja planeerimiseks, taristu osas.
kuid sisaldab endas hulga nõudeid, mida tuleb „soovituslikult“
täita. Ettepanek on nimetatud dokumendis olevad nõuded üle
vaadata ja neist oluline kehtestada ka üldplaneeringus, et vältida
õiguslikku vaakumit.
12. P 7.3.2.10 sätestab ülikooli siduvate hoonete 12. Arvestada.
jalgrattamagistraali. Ettepanek – lähtuvalt kesklinna õppe- ja
ühiselamuhoonetest, Juridicumist, Toomemäe ja vallikraavi
reljeefist ning Maarjamõisa väljale ehitatavast kaaluda loetellu
lisamiseks ka Baeri ja Näituse tänavat.
13. P 7.3.2.11 sätestab, et suurema koormusega tänavatel 13. Arvestada.
rajatakse eraldiseisvad jalgratta- ja jalgteed.
Ettepanek – kirjutada „suurema koormusega tänavatel tagatakse
eraldiseisev jalgratta- ja/või jalgliiklus“. Väljend „jalgratta- ja
jalgteed“ loovad mulje, nagu peaks olema jalgratturite ja
217
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
jalakäijate segaliiklus ühisel teel. Kuna Eestis tervikuna ja Tartu
linnal puudub selge visioon, missuguselt peaks olema
jalgrattaliiklus korraldatud, kas radadena sõidutee servas või eraldi
teedena, siis pole mõttekas sätestada üks konkreetne lahendus.
Liiklusohutumad on lahendused, kus jalgratturit ei viia sõidutees
kaugemale ning ta sõidab pärisuunas autoliiklusega, seega ei
tohiks sätestada võimalikku täiendavat ohu teket.
14. Ettepanek lisada ptk 7.5 tabelisse 1 ka Baeri ja Näituse tänava
kergliiklusteede ehitamine I järgus.
14. Arvestada.
15. Ptk 8.2.10 on sätestatud, et alla 3 m laiustel ribadel on puude 15. Arvestada. Seletuskirjas sätestada, et alla 3 m laiustel ribadel
istutamine lubatud vaid juhul, kui kasutatakse kastmissüsteeme. tuleb puude kavandamisel kasutada kastmissüsteeme.
Ettepanek on muuta „ära parem puid istuta“ mõtet kandev lause
selliseks, mis kannaks edasi mõtet „puu istutamisel tuleb talle luua
elamisväärne keskkond, seda nii maa-ala suuruse, mullastiku,
õhutamis- ja niiskustingimustega“. Esitatud punkt on vastuolus
väljakujunenud tänavaruumi suuruse ja eesmärgiga tagada
tihedam rohevõrgustik – selle punkti kohaselt ei saa enamustesse
kohtadesse eriti midagi teha, kui „ei ole tahtmist
kastmissüsteemide tegemiseks“.
16. Ptk 8.2.11 lisada: „Kohtades, kus tehnovõrgu kaitsevööndis 16. Arvestada. Seletuskirjas sätestada, et kohtades, kus
asub puu või põõsas on ka peale puu/põõsa raiumist lubatud tehnovõrkude kaitsevööndis asub puu/ põõsas, tuleb peale selle
asenduspuu/põõsa istutamine“. raiumist koostöös võrguvaldajaga leida samas kohas või piirkonnas
17. Ettepanek vältimaks nn A. Haava tn tamme juhtumit koostada lahendus uue puu/põõsa istutamiseks.
edaspidi detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel
dendroloogiline hindamine. 17. Arvestada, sätestada seletuskirjas põhimõte, et vastavalt tuleb
18. Toetan säilitatavate parkide säilitamise üldplaneeringu dendroloogilise hindamise vajalikkust igakordselt kaaluda.
ettepanekus esitatud kujul ning oluliste avaliku huviga hoonete
ehitamist kohtadesse, sh endised haljasalad, kuhu need on
218
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
üldplaneeringuga kavandatud. 18. Arvestada.
219
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Palun määrata detailplaneeringuga krundile Ülikooli 8 hotelli 1. Mitte arvestada. Vastavalt muinsuskaitsekomisjoni 09.12.2015
juurdeehituseks määratud ärimaale ehitusmaht 5-korruselise koosolekul nr 24 otsustatule tuleb Ülikooli 8 ehitismälestise
145. Hannes Danilov juurdeehituse ehitamiseks. vaadeldavuse, Toomemäe nõlva ja Karl IX bastioni muldkeha ning
keskaegse linnamüürilõigu säilitamise ja eksponeerimise vajaduse
19.11.2015 tõttu jääda kinnistu hoonestusõiguse osas kesklinna
üldplaneeringuga antud lahenduse juurde.
Psühholoogi kommentaar Kaubamaja-Vanemuine vahelise pargi Arvestada, loobuda haljasala hoonestamisest.
osas:
146. Kaspar Kruup
Miks on Tartu parem kui Tallinn? Ükskõik, kuidas inimene
19.11.2015 Tallinnasse läheb, igal juhul maabub ta kuskil koledas kivi- ja
klaasikõrbes, või hullem veel, Balti jaamas. Tartus ei ole seda
probleemi, sest Tartu on roheline linn. Strateegiliselt roheline.
Miks pargid olulised on? Sest rohelus maandab stressi.
Psühholoogiline fakt. Stressist tingitud haigused on aga
rahvatervise mõttes ühiskonnale üks suurimaid kulusid. Stress
teeb inimesed pahuraks ja haigeks. Linnaruum, mis stressi
maandab, säästab ühiskonnale raha ning teeb inimesed
tervemaks, õnnelikumaks.
Kaubamaja-Vanemuise vaheline park on üks olulisemaid rohelisi
alasid Tartus. Ükskõik, kas tuled mäelt alla bussi peale või bussilt
mäe suunas, Ülikooli tänava poole või ülalt Annelinna. Igal juhul
jääb see sulle tee peale. Jalakäija astub kivide vahelt välja ja
kõnnib läbi rohelise oaaasi. Ning justnimelt läbi! Kesklinnas ei ole
palju rohealasid, mis piiraksid liiklemise hetkel inimest igast
küljest. See on kohene stressi-vastumürk, kui sa majade vahelt
väljud ning selle rohelise vööndi läbid. Aju lihtsalt töötab nii. Ning
isegi kui mööda Küüni tänavat või Riia tänavat liikudes park vaid
220
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
kõrvale jääb, siis pakub see rohelus olulist pinget maandavad
vaheldust.
Tõepoolest ei ole park täna kõige esinduslikuma välimusega,
bussimüra tõttu ka kõige istujasõbralikum. Kuid suhteliselt
tagasihoidlike investeeringutega oleks võimalik muuta see oluliselt
rohkem kasutatud sotsiaalse- ja ajaviite otstarbega ruumiks.
Klaassein müra summutama a la Vabaduse väljak, uus sillutis ja
uued pingid puude varjus - valmis.
Uskuge, kaotus, mida Tartu jalakäijad - nii tudengid kui ametlikud
elanikud - kannataksid, ei ole väärt seda raha, mida linn võidaks
selle ala kiviga täitmisest. Kuna otsus on tõenäoliselt eelkõige
poliitiline, siis saan vaid loota, et argumentatsioon tuletab
poliitikule meelde tema kohustust. Linna kuvandit ja ruumi
kujundavad otsused elavad kauem poliitikust ja rahanumbritest,
seega on poliitikul vastutus Tartu inimeste, valijate ja külaliste ees
nii täna kui ka tulevikus. Kui Tartu tahab olla jätkuvalt Eesti parim
linn, siis peab Kaubamaja-Vanemuise vaheline park säilima.
221
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Kesklinnas juba olemasolevad haljasalad peaksid jääma kõigile Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
ühiseks kasutamiseks alles. Tuleb säilitada linna rohelus ja ilus 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
147. Jane Tiiman vaade Emajõele. Ehitada võiks eelkõige vanade lagunenud ja
kasutuskõlbmatute hoonete asemele.
19.11.2015
Munga 9/ Kompanii 12 kinnistu maakasutus on praegu 100% Arvestada. Lubada 60% ärimaad ja 40% elamumaad (maakasutuse
ärimaa. Ettepanek muuta maakasutust 50% ärimaaks ja leppemärk Ä).
148. Urmas Moggom 50%elamumaaks.
Loss I 11 kinnistule planeeritud hoone võib soovi korral kokku Mitte arvestada. Kui säilib vana hoone, siis selle sidumine
19.11.2015 ehitada olemasoleva Loss I 11 elamuga. Lossi 11 elanike uushoonega on arhitektuurselt ebasobiv.
ettepanek.
Palume lisada selle planeeringu käigus Kalevi 27 krundile väike-, Selgitus. Nimetatud krunt ei jää planeeringuala piiresse.
paaris- või korterelamu ehitamise võimaluse.
149. Anu Kottise,
Aivar Kottise
19.11.2015
Tahaksin küsida, et kas kesklinna haljasalade (taas)hoonestamisel Selgitus. Uute hoonete ehitamisel ei taotleta ajaloolise keskkonna
on ka arutluse all olnud nende alade taastamine (restaureerimine) taastamist koopiana. Uued hooned võivad olema kaasaegse
150. Ahto Voip enne teise maailmasõja aegse väljanägemise järgi, elik algsesse ja arhitektuurikeelega, kuid mahult ja asukohalt sobituma ajaloolisse
originaali? Kui ei ole arutlusel olnud siis miks mitte, kes on olnud keskkonda.
19.11.2015 vastu ja kui on olnud arutluse all siis mis sellest arutlusest sai.
Kesklinna pargialad tuleb jätta nii nagu nad praegu on. Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
Tondilosside asemele peaks hoopis uusi ehitisi planeerima. 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
151. Margus Tiiman
Tartu patrioodina, siin linnas sündinuna ja esimese poole oma Arvestada.
elust siin elanuna soovin avaldada toetust üldplaneeringule.
152. Nele Uibo Viimasel paarikümnel aastal Tartus juba külalisena käies olen ikka
imetlenud, kui palju on linnaruumi arendamiseks ära tehtud.
222
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
19.11.2015 Uuenduste vastastel soovitaks süveneda veidi ajalukku, et aru
saada, miks on need ulatuslikud haljasalad Tartu kesklinna
tekkinud. Kahtlemata pole tegu praktilise linnaplaneeringuga, vaid
lihtsa ja odava hädalahendusega sõja hävitustöö järel. Mäletan
oma noorusajast, kuidas juba siis tundus kesklinn patoloogiliselt
lagedana, mäletan oma sõjaeelses Tartus koolis käinud vanemate
meenutusi tolleaegsest kesklinnast ja nende kahetsust, et
hoonestust pole mõistlikult taastatud. Esindan siin praegu
mitmete Tartuga seotud inimeste arvamust, kellega olen sel
teemal viimastel päevadel vestelnud - ehk kuluks teha
toetuskampaania "ehitusepooldajatelt" vastukaaluks
"pargitoetajatele". Eriti toetan Vabaduse pst. ja Küüni tn. äärsele
alale nii väärika ja kogu rahvale vajaliku hoone ehitust.
223
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Kodanik on parkide hoonestamise vastu ja leiab, et linnavalitsuse Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
spetsialistid on ebapädevad. 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
153. Lembit Lukka
11.11.2015
21.11.2015
Minu ettepanek on, et kesklinna rohkem suuri ehitisi juurde ei Arvestada. Uus tn 63d krundile on kavandatud parkla laiendamine
tuleks. Pigem on puudu kesklinna lähedastest tasuta kuni 130-kohaliseks parklaks. Ettepanekus nimetatud alad linnale ei
154. Härmo Mõttus autoparklatest. Ma arvan, et paljudele meeldib mõte, et kesklinnas kuulu, kuid linnavalitsus on samuti huvitatud, et kesklinnas
oleks vähem autosid. Samas paljud soovivad autodega tööl käia töötavatele inimestele jaguks soodsalt kasutatavaid parkimiskohti.
24.11.2015 kuid on nõus auto jätma 10-15 minuti jalutuskäigu kaugusele
töökohast. Kesklinna piirkonnas töötavatele inimestele on olemas
tasuta parklad Atlantise juures, Fortuna 1 vastas, nn Pria parkla,
Turu silla Annelinna poolses otsas olev parkla. Tartu peaks need
parklad kindlasti säilitama ja Turu silla Annelinna poolset parklat
võiks isegi laiendada, ruumi paistab seal jaguvat. Kesklinna
lähedased tasuta parklad vähendavad autode arvu kesklinnas ja
samas pakuvad kesklinnas töötajatele siiski käia autoga tööl. Ma
leian, et pereinimestele, kellel on väikesed lapsed on see väga
oluline.
1. Teen ettepaneku sõnastada ümber üldplaneeringu Arvestada ja korrigeerida seletuskirja järgnevas sõnastuses:“
punkt 11.1.17 (Vanalinna muinsuskaitsealal peavad uusehitised Avatäited peavad üldjuhul olema puidust. Metallraamidega aknad
155. Tiit Sild olema viimistletud krohvi, looduskivi, tellise või betooniga, on lubatud ilma jaotuseta vitriinakendel. Metallist või muust
puithoonete piirkonnas puiduga. Katusena eelistada kaldkatust ja materjalist uksed on lubatud ainult siis, kui uks on käsitletav selle
24.11.2015 katusekatte materjalina kivi, lubatud on ka valtsplekk, seda eriti maja jaoks kujundatud kunstiteosena.“
puithoonete piirkonnas. Avatäited peavad üldjuhul olema puidust,
metallraamidega avatäited on lubatud esimese korruse Selgituseks: Vanalinna muinsuskaitsealal on oluline, et tähelepanu
ärifassaadidel). Teen ettepaneku mitte piirata Vanalinna saaksid vanad ajaloolised hooned ja uued hooned sulanduksid
muinsuskaitsealal ehitiste materjali- ja vormikasutust nii täpselt. vanasse keskkonda homogeenselt. Selleks, et vältida tugevat
224
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Vanalinna muinsuskaitselal on ehitamiseks nagunii vajalikud eristumist, on vanalinna alal fikseeritud lubatud materjalikasutus,
muinsuskaitse eritingimused, mis analüüsivad hoonete vormi ja mis lähtub ajaloolisest substantsist. Konservatiivsus on taotluslik, et
materjalikasutust konkreetse asukoha põhjal ja loovad seetõttu vanalinn (ja miljööalad) eristuks ülejäänud linnast. Suuremas osas
eeldused palju tundlikumalt keskkonda sobituvate lahenduste linnast, sh suures osas kesklinnast, on võimalik kasutada
tekkeks. Arusaamatu on, miks tehismaterjal betoon on eraldi kaasaegseid ja tulevikus leiutatavaid materjale.
lubatud materjalina välja toodud, samuti krohv (kaasa arvatud siis
ilmselt erinevad akrüül-või silikoonkrohvid). Tegelikult ei näe ma
mingit põhjust, miks ei võiks vanalinnas uute hoonete ehitamisel
kasutada näiteks kvaliteetseid plastikmaterjale või kaasaegseid
hea välimusega komposiitmaterjale, pigem on küsimus selles, et
need oleksid väärikad ja ajas kestvad. (Tavapärased odavad
plastikaknad ei ole kindlasti väärikad). Pooldan igati erinevaid
meetmeid vanalinna uusehituste arhitektuurse kvaliteedi
tagamiseks, sealhulgas arhitektuurivõistluse rakendamist.
Avatäidete materjalina puidu nõudmine ei ole minu hinnangul
põhjendatud, sest kõige esimesed aknad vanalinnades olid tina-
ehk metallraamidega. Pealegi näevad kaasaegsed puitaknad tihti
välja äravahetamiseni sarnased kaasaegsete plastikakendega.
Kokkuvõtvalt teen ettepaneku vanalinnades keelata plastikakende
kasutamise ja jätta ülejäänud variandid muinsuskaitse
spetsialistide, eritingimuste ja projekteerijate pädevusse ja
otsustamiseks.
2. Teen ettepaneku vaadata üle üldplaneeringule lisatud Arvestada.
muinsuskaitse eritingimuste vaadete osa, eemaldades neist Võidu
sillalt antud vaatekoridori Tartu vanalinnale. Selle vaatekoridori
alguskoht on suvaline, põhjendamatu, sest inimesed ei kasuta
Võidu silla seda otsa vaadete nautimiseks (kitsas kõnnitee, puudub
vaateplatvorm vmt dominant). Eeldusel et Holmi kvartalisse
ehitatakse uued hoonemahud ja funktsioonid, võiks pidada täiesti
225
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
piisavaks, et vaated avanevad sellesama silla kogu veepealse osa
ulatuses ehk siis alates mõned meetrid Turuhoone poole. Teen
ettepaneku tõsta antud vaatekoridor Võidu silla veepealse osa
kohale, sinna kust vaade on ka tõeliselt oluline ja võiks koos uute
väärika arhitektuuriga mahtudega jõe vasakkaldal koos Emajõe
veepeegeldustega luua kokkuvõttes väärtusliku miljöö vana ja uue
arhitektuuri sümbioosis. Kõrvuti, võrdsetena, mitte üks teise üle
domineerimas.moppel
3. Teen ettepaneku hinnata Tartu kesklinna üldplaneeringu Arvestada. Täiendada KSH aruannet eksperthinnanguga, kuidas
keskkonnamõju hindamise protsessi käigus ka võimaliku täiendav hoonestus mõjutab välisõhu kvaliteeti ja õhuliikumist.
ehitustegevuse mõju Emajõe tuulekoridori toimivusele.
Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamine tundub
olevat selleks justnimelt õige ja piisava üldistusastmega dokument.
Mõjude hindamisel tuleks baseeruda vastavale teaduslikule
metoodikale, mitte subjektiivsetele arvamustele.
Üle ja ümber ei saa seejuures erinevate ruumiliste mudelite
vajalikkusest, nende põhjal on võimalik ka teha vastavaid arvutusi
ja tulemustena tekiks oluline abimees kesklinna
üldplaneeringu edasiseks menetlemiseks. Koos teiste
majanduslike, sotsiaalsete ja ruumiliste parameetritega annaks
tuulekoridoride analüüs tasakaalustatud baasi edasiste
otsuste vastuvõtmiseks. Palun välja, et ühe ruumilise mudelina
võiks arvutuste aluseks võtta 2011 kevadel koostatud Tartu
kesklinna hoonestuskava ning ühe aluseks antud
piirkonna ajaloolise hoonestuse. Neile lisaks võiks kindlasti välja
töötada ka alternatiivid. Tuulekoridori analüüsil tuleks kindlasti
arvestada ka võimalusega, et ka Emajõe
paremkalda kesklinna pommiaugud tulevikus vähemalt osaliselt
226
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
hoonestatakse. Tartu linna arengukavast 2013-2020 võime lugeda:
Linnaelaniku ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, elukeskkonna
parandamiseks ja olemasoleva taristu maksimaalseks
ärakasutamiseks soodustatakse kesklinna
piirkonna ja linnaosade keskuste funktsionaalset
tihendamist. Seejuures jälgitakse, et ei kaotata puhke- ja
virgestusalasid ning rohelise võrgustiku sidusa toimimise
seisukohalt olulisi alasid. Säilitatakse Emajõe ürgoru tuulekoridor,
mis on kesklinna õhuvahetuse seisukohalt äärmiselt
oluline. Emajõe kaldaaladele planeerimisel
analüüsitakse ehitustegevuse mõju tuulte liikumisele, vältides
tuulekoridoride kinniehitamist ning tiheda kõrghoonestuse
rajamist. Jätkuvalt hinnatakse miljööväärtuslikke
linnaosasid kui kõrge elukvaliteediga ning kultuuriturismi
seisukohast huvi pakkuvaid piirkondi.
4. Ettepanek taastada Promenaadi plats väljakuna (pargi ja parkla 4. Arvestada, vähendada parkimisala kuni Promenaadi tänavani ja
asemel), mis rõhutaks Promenaadi tänava tänavajoont ja annaks planeeringus näha ette pargiala ümberkujundamine avaliku ruumi
laatade ning avalike sündmuste ajal kesklinnas suuremad paremaks ärakasutamiseks.
võimalused tegevusteks. Lahendus tooks välja ka Matteuse
purskkaevu, mis praegu jääb väga varjatuks.
227
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Ettepanek muutmaks lahendust ja sihtotstarvet Fortuuna 3 Mitte arvestada. Linn on detailplaneeringuga võimaldanud jõe
krundil: rohekoridori ja ehituskeeluvööndisse ehitusõiguse vaid avalikke
156. Mataaria OÜ Nimetatud krunt on liikunud käest-kätte juba pikki aastaid, kuid teenuseid- toitlustust pakkuva hoone ehitamiseks. Linn lähtus tollal
siiani ei ole keegi erinevatest omanikest pidanud ehitamist ja tõsiasjast, et krunt on (oli) juba hoonestatud. Linn ei pea
26.11.2015 planeeringu lahendusi majanduslikult otstarbekaks. võimalikuks ülelinnalise tähtsusega rohekoridori täishoonestamist
Ka meie koostasime vastavalt tollel ajal avalikkusele mitte suunatud hoonetega, hoonestus peab toetama
kehtinud üldplaneeringule detailplaneeringu, tegime veel ka puhkamise funktsioone (kohvikud jms.).
ehitusprojekti ning saime ehitusloa. Lammutasime lagunenud
hoone. Pärast seda oleme suhelnud erinevate pankade
ärikinnisvara spetsialistidega, samuti ka kinnisvara
büroodega Tartus ja Tallinnas. Nende hinnangul omab
olemasoleva käesoleva lahenduse teostus suurt riski.
Eelkõige ühesuunalise liiklusvoog ja parkimise
puudumine. Nõrk huvi äripindade vastu Fortuuna
kvartalis on tõestatud pikalt seisnud ja rentniku otsitud Fortuuna
tänav 32 ja 1 pindadel.
Kinnisvara valdkonna inimeste soovitus on olnud proovida muuta
maakasutuse sihtotstarvet, korruselisust jne. Asub ju kinnistu
kõrghoonete vahel 14 ja 11 korruselise hoone vahel,
milleks Emajõe Ärikeskuse 14 korrust ja Fortuuna 1 kortermaja 11
korrust. Sellest lähtuvalt teen ettepaneku muuta olemasolevat
lahendust ja planeerida Fortuuna 3 krundile midagi sellist, mis
leiaks kasutust ja mille järgi on nõudlust. Kuna kesklinna piirkonnas
ju küllaltki igavad ja mõnele vaatajale ka koledad kastid. Kas mitte
põhjus pole selles, et planeeringueksklusiivset ja huvitavat.
Arhitektuurikonkursil selguks kindlasti sobilik lahendus. Parkimise
küsimus on võimalik lahendada mitut moodi: 1. maja all, 2.
kui Tartu linn on valmis kaaluma, saaks eraldada hoone elanike
tarbeks parkla kohad (Fortuuna 2 parklas), mida rentida hoone
228
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
kasutajatele. Teeniks Tartu linn renditulu. 3. Võimalik kasutada
Emajõe ärikeskuse Tasku parklat.
Arvestades asukohta, leiduks huvitatud isikuid soetama korterit ka
siis , kui peab leppima sellega, et parkimine vahetus läheduses
puudub.
Alternatiiv võimalusena, kui linn on ettepanekut valmis
kaaluma, ostaksime juurde maad haljasalalt Fortuuna 2 (plaani
alusel manuses, ligikaudu 300-400m2) lahenduse elluviimiseks
vajalikus suuruses, millega lahendaks parkimise küsimuse.
Fortuuna tänava poolele esisele korrusele saaks planeerida
äripind (plaanil sinisega), mille taga on tänase parklaga samas
tasapinnas hoone alune parkla, jättes kinnistu sissesõidud ja
väljasõidud samaks (kollasega), ning parempoolset väljasõitudu
tee viia Annelinna suunal edasi. Nimetatud haljasala on küll
silmailuks, kuid reaalne kasutus selle puudub.
Juhul, kui Tartu Linnavalitsus on huvitatud, et ka see piirkond
saaks arenema, teen ettepaneku kaaluda erinevate lahenduste
võimalikkust planeerimaks krundile ehitist, millest ollakse
huvitatud ja mis kindlasti leiaks kasutust. Krundi väiksuse tõttu
häid lahendusi ei ole, kuid koostöös ja kombineeritult oleks ehk
võimalik midagi ära teha.
Lisatud skeem.
229
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Loogiline fakt - rohkem hooneid - rohkem asutusi / eluasemeid - 1. Arvestada, linn laiendab planeeringuga nii autovaba kui
rohkem inimesi - rohkem autosid. parkimisvaba ala kesklinnas, suunates autod parkimismajadesse.
157. Hinge Kuidas on arvestatud et kesklinna saastetase vähemalt ei 2. Selgitus. Taksode parkimiskoha määramine ei ole üldplaneeringu
(anonüümne) suureneks. Olemasolev saastetase, arvata võib, on kõvasti üle küsimus.
normi, aga kes julgeb seda mõõtma minna! Seda võib oma naha 3. Arvestada.
peal tunda kui nt kl 8 või kl 17 kesklinnas elaja tahab minna kodust
tööle ja vastupidi. Riia tn ja Kalevi/Ülikooli tn ristmik mainitud
kellaaegadel - tervistkahjustav autoving. Minge vaadake ise, kes ei
usu, seiske foori-taga aga jalakäijana!
Minu kui kesklinnas töötava ja elava isiku tagasihoidlikud
ettepanekud ongi:
1) Lisaks muudele tulevastele ilusatele majadele suurendada
liiklusvaba ala + ehitada kesklinna LÄHEDUSSE maaalused parklad
/parkimismajad, et inimesed hoiaks omi sõidukeid seal, mitte
tänavate-kõnniteede-parkide ääres, samuti poleks vaja neil igal
juhul "treppi" sõita.
2) Likvideerida Vanemuise tn-l taksopark, kus külmal ajal 24/7
tossab tühikäigul 5-10 autot.
3) Muidu olen igal juhul kesklinna haljasalade poolt, chillivad
tudengid saaksid vaba aega veetes normaalselt hajuda. Ja
linnaisade soov, et inimesi kesklinna juurde elama - kui palju neid
siis ikka siia mahtuma peab? Pigem rohkem võimalusi
rõõmutekitavateks tegevusteks, lisaks lõputule poodlemisele.
Ehitatavad hooned võiksid olla kenamad kui viimased taiesed -
suured klotsid.
Sellised on minu unistused seoses kesklinna planeeringuga!
Tartu ülikool kaalub hetkel uue suuremahulise IT-maja asukohta – Mitte arvestada. Linn keskendub Kaarsilla kapitaalsele
kaalul on kas kesklinnas paiknev Narva maantee äärne krunt rekonstrueerimisele, mille läbi paraneb oluliselt silla
158. Mart Hiob (ülikooli majandusteaduskonna kõrvale) või Maarjamõisa väli. kasutusmugavus. Roosi tänavalt lähtuva silla suunamine Vabadusse
230
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Leian, et kui ülikool otsustab viimase kasuks, on see suureks pst parki katkestab visuaalselt kallasraja ja ei sobitu kokku
03.12.2015 puudujäägiks nii ülikooli kui ka Tartu linna edasises arengus. Kalevipoja monumendi ümbruses välja kujunenud keskkonnaga.
Seepärast on Tartu linna ja ülikooli hea käekäigu nimel vajalik
tugevdada Narva maantee äärse krundi eeliseid, mille hulgas on
krundile hea jalakäijate ja ratturite juurdepääsu tagamine
olemasolevatest ülikooli hoonetest peahoone ümbruses. Kuna nii
olemasoleva kaarsilla kui ka Laia tänava silla kasutamisega tuleb
kergliiklejatel teha ring ning mõlemad sillad ei ole jalakäijale ega
ratturile üleliia mugavad, oleks vajalik kaaluda nende vahele
täiendava kergliikluse silla rajamist.
Teen käesolevaga ettepaneku lisada Tartu kesklinna
üldplaneeringusse võimalus kergliikluse silla rajamiseks Munga
tänava sihis üle Emajõe.
Planeeringus täiendava silla äranäitamine ei kohusta otseselt seda
silda rajama, kuid annab võimaluse kaaluda nimetatud silla
ehitamist koosmõjus uue IT-maja ehituse kui ka Roosi tänavat pidi
kulgeva ERMi peamise kergliiklejate liikumiskoridori rajamisega.
231
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
Kodanik on esitanud ettepaneku kavandada maa-alune tunnel Arvestada. Linn on võtnud seisukoha, et kesklinnas kahetasandilisi
jalakäijatele, et seeläbi vähendada fooride arvu tiheda Riia-Turu ristumisi ei kavandata ja jalakäijaid tunnelitesse ei suunata. Linn ei
159. Igor Danko ristmikupiirkonnas ja muuta autoliiklust sujuvamaks/kiiremaks kavanda Riia tn kahe kaubamaja vahele tunnelit.
ning suurendada jalakäijate ning üldist liiklusohutust kõnealuses
12.12.2015 kohas.
Tartu linn soovib muuta linna üldplaneeringut ja on avalikustanud Arvestada osaliselt. Vt palun üldist linna haljasalade seisukohta lk
uue planeeringu kavandi. 11-16 teise ettepaneku esitaja vastusena.
160. Kairi Laur
Kahjuks on uutelt plaanidelt näha, et mitmeid uusi hooneid
20.11.2015 kavatsetakse ehitada kesklinna parkidesse.
Kuulates linna väiteid parkide täisehituse väikese protsendi kohta
ja vaadates linna üldplaneeringu kavandit, jääb mulje, et arvesse ei
ole võetud uute ehitiste parklateks ja teenindamiseks vajalikku
lisapinda, mis samuti tuleks osaliselt parkide arvelt.
Väide, et Tartus on parkide ja rohealade osakaal linnas suhteliselt
suur, ei ole põhjus parkide täisehitamiseks. Tartu ongi meeldiv linn
just selle pärast, et siin on rohkem rohelust ja õhku. Las see jääbki
nii. Me ei pea ju eeskuju võtma negatiivsetest näidetest maailma
linnade hulgas.
Tühjade paikade täisehitamisel ei ole veenev argument ka see, et
enne sõda asus kusagil hoone. Me ei püüa ju taastada enne sõja
aegset olukorda, kas lammutame siis majad, mida enne sõda ei
olnud? Aeg on edasi läinud ja peaksime Tartu planeeringut
koostades vaatama ikkagi tervikut ja võiksimegi ütelda, et Tartu
erineb teistest linnadest selle poolest, et meil on rohkem rohelust
232
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
ja läbimõeldud lahendused. Siin on hea elada.
Samas on ju ka kesklinnas tõesti mitmeid räämas platse, kuhu
võiks ja peakski lagunenud hoonete asemele uued ehitama.
Tegeleks eelkõige selliste objektidega.
Kavandataval üldplaneeringul on näha, et Jakobi tänava tõusule 6. Mitte arvestada. Hoonestus tuleb projekteerida selliselt, et
(majade nr. 23, 25 ja 27 vastas) on planeeritud ehitada mitmed säiliksid nähtavuskoridorid, täiendavalt reguleeritakse liiklus ka
kuni 3 korruselised hooned, sealjuures likvideeritaks ilmselt valgusfoori jm liiklustehniliste vahenditega.
olemasolev korrastatud park koos suurte männipuudega.
Juba täna on liiklus Jakobi tõusul probleemne ja tipptundidel lausa
võimatu. Suureks kitsaskohaks on Kroonuaia ristmik ja samuti
tekitavad probleeme tõusul peatuvad sõidukid, et lasta autod
teeäärsete majade juurde. Lisaks takistatud liiklusele on tõusul
keerulisest ja aeglasest liiklusest tulenevalt probleeme kõrge
saaste tasemega antud piirkonnas, seda eriti suvisel ajal. Samas,
kui talvisel libedal ajal on nimetatud tõus nagunii keeruline, kui
poole tõusu peal on taas vaja liikumist alustada.
Ilmselgeks probleemiks on antud alal ka parkimine. Juba täna on
piirkonnas autosid rohkem kui parkimiskohtasid. Lisanduvate
hoonetega võimendub parkimise probleem veelgi, seejuures
kaovad ka olemasolevad parkimiskohad, kuhu täna pargivad
ümberkaudsete majade sõidukid.
Parkimisprobleemi ainukeseks lahenduseks oleks maa-aluste
233
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 107 juurde
Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht
laekumise kuupäev
parklate ehitus, kuid kuna tegemist on muinsuskaitse piirkonnaga
ja Jakobi kalmistu alaga, siis maa alla ehituse käigus jäävad suure
tõenäosusega ette kindlasti mitmed matmispaigad. Ajalooliste
matmispaikade rikkumist peaks aga võimalusel vältima.
Oleks vale kõigepealt muuta linna üldplaneeringut ja alles seejärel
hakata analüüsima elu võimalikkust vastavates piirkondades.
Sooviksin teada, kas on tehtud analüüs Jakobi tänava tõusu
liikluskorralduse ja parkimise olukorra kohta sellisel juhul, kui
lisanduvad uued elamud ja äripinnad?
Seega on palve, lähtuvalt eelnevast, kaaluda võimalust, loobuda
Jakobi tõusule uute hoonete planeerimisest.
234
Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/
TARTU LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Tartu, Raekoda 04.02.2016 nr 107
Seisukoha võtmine Tartu kesklinna
üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul
laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning
üldplaneeringu avaliku arutelu aja ning koha
määramine
Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati
Tartu Linnavolikogu 16. detsembri 2010. a otsusega nr 148, et välja töötada kesklinna ruumilise
arengu suunad ja selle alusel maakasutust reguleeriv planeering. Üldplaneeringu üheks oluliseks
ülesandeks on kesklinna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga
kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine. Planeeringuala
pindalaga ligi 190 hektarit maa- ja veeala jaguneb ruumilisteks analüüsiüksusteks Ülejõe, Sadama,
Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna asumitena.
Kesklinna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 17.
septembri 2015. a otsusega nr 249. Avalik väljapanek toimus 19.10─19.11.2015. Üldplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimus 22. oktoobril 2015. a
liiklusskeemi tutvustamiseks ja 26. oktoobril 2015. a maa- ja veealade üldiste ehitus- ja
kasutustingimuste tutvustamiseks.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitasid asjast huvitatud planeeringulahenduse, sh
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande kohta omapoolseid ettepanekuid
ja vastuväiteid. Arvamusi laekus kokku ligikaudu 160 isikult, lisaks esitati linnavalitsusele
kodanikualgatuse korras elektrooniline petitsioon, mille eesmärk oli säilitada kesklinna pargid
olemasolevas suuruses ja mitte neid hoonestada.
Laekunud ettepanekutest lähtuvalt otsustati muuta planeeringulahendust ja taastada
kergliiklustänavatena ajaloolised Kauba ja Holmi tänavad, jätta hoonestamata Kaubamaja ja
Vanemuise teatri vaheline haljasala, lisada Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele alale Holmi
kesklinnaga siduv täiendav kergliiklussild, lisada planeeringusse lisaks hoonete kõrguspiirangule
ka minimaalne korruselisus. Arvestades enam rohelisuse säilitamise põhimõttega, võeti seisukoht,
et Holmi parki näidatud hoonestusala siseselt võib hoonestus hõlmata kogu pindalast kuni 70
protsenti ja markeerida tuleb ajaloolise Holmi tänava joon. Planeeringus täpsustatakse ka mitmeid
liikluskorralduslikke ja vanalinna parkimisega seotud teemasid.
Seisukohad võetakse üksnes üldplaneeringu kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas. KSH
aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel tehakse KSH aruandes vajalikud
parandused ja täiendused. Ettepanekute ja vastuväidete arvesse võtmist kirjeldatakse ning
arvestamata jätmist põhjendatakse täiendatud aruandes või selle lisas. Kirjalikele küsimustele
vastatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 37 kohaselt liht-
või tähtkirjaga.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 30 lg 1 p 2,
planeerimisseaduse § 20 lg 2, § 21 lg 1, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse § 1 lg 1 ning Tartu linna ehitusmääruse § 13 lg-d 1, 2, 3 ja 7, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Võtta seisukohad Tartu kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud
ettepanekute ja vastuväidete osas vastavalt lisale.
2. Planeeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekuid/vastuväiteid tutvustada linnavolikogu
arengu- ja planeerimiskomisjonis.
3. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada üldplaneeringu avaliku väljapaneku
tulemuste tutvustamiseks avalik arutelu.
4. Avaliku arutelu toimumise ajaks määrata 22.02.2016 kell 17.00 ja 26.02.2016 kell 16.00 ning
kohaks Raekoja saal.
5. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada üldplaneeringu avaliku väljapaneku
tulemuste tutvustamise ja avaliku arutelu toimumise aja ning koha kohta teate ilmumine ajalehes
Postimees ja Tartu linna koduleheküljel vähemalt nädal aega enne avaliku arutelu algust.
6. Korraldus jõustub 5. veebruaril 2016. a.
/ allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt /
Urmas Klaas Anneli Apuhtin
linnapea õigusteenistuse juhataja
linnasekretäri ülesannetes
TARTU LINNAVALITSUS
LINNAPLANEERIMISE JA MAAKORRALDUSE OSAKOND
12.02.2016 nr 9-3.2/ÜP-10-002
Sotsiaalministeerium
Terviseamet
Kultuuriministeerium
Muinsuskaitseamet
Keskkonnaministeerium
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Maanteeamet
Veeteede amet
Tehnilise Järelevalve Amet
Lennuamet
Tartu Maavalitsus
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Tartu kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande täiendav avalik
arutelu
Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
on kestnud tänaseks päevaks üle 3 aasta. Üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Tartu
Linnavolikogu 16.12.2010 otsusega nr 148 eesmärgiga välja töötada kesklinna ruumilise arengu
stsenaarium ja selle alusel maakasutust reguleeriv planeering. Üldplaneeringu üheks oluliseks
ülesandeks on kesklinna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga
kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine. Planeeringuala
piirneb Pargi ja Aida tänava, Emajõe, Paju tänava, Pika, Sauna, Laia, K. E. von Baeri, Vallikraavi,
J. Kuperjanovi, Pepleri ja Väike-Tähe tänavatega. Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise
algataja ja kehtestaja on Tartu Linnavolikogu (Raekoda, 51003 Tartu), üldplaneeringu koostaja on
Tartu Linnavalitsus (Raekoda, 50089 Tartu). Üldplaneeringu eriosade koostamise konsultant on
Artes Terrae OÜ (Puiestee 78, 51008 Tartu,
[email protected]). KSH läbiviija on OÜ Hendrikson &
Ko (Raekoja plats 8, 51004 Tartu,
[email protected]). KSH järelevalvet teostab
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon.
Kesklinna üldplaneeringu eskiislahendusele koostatud KSH aruanne valmis 2013. a lõpus. Mõjude
hindamise tulemusena selgus, et valdavalt ei kaasne KSHs hindamise aluseks olnud Tartu
kesklinna üldplaneeringu eskiislahenduse versiooni elluviimisega eeldatavalt otseselt olulist
negatiivset keskkonnamõju. KSH aruandes on välja toodud võimalikud ebasoodsad arengud, mille
rakendumise korral on tõenäoline olulise negatiivse mõju ilmnemine ning antud soovitused mõju
vältimiseks või leevendamiseks. Piiriülest keskkonnamõju kesklinna üldplaneeringu elluviimisega
ei kaasne. KSH aruanne oli avalikul väljapanekul 9.12.2013─12.01.2014, KSH aruande avalik
arutelu toimus 13.01.2014.
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoja plats 3 tel 736 1242, faks 736 1164 www.tartu.ee
51003 TARTU reg kood 75006546
[email protected]
Aruande valmimise järgselt toimus eskiislahenduse täiendamine, sh arvestati valdavas osas KSHs
väljatoodud ettepanekute ja leevendusmeetmega. Täiendatud aruanne oli koos üldplaneeringu
planeerimisettepanekuga täiendaval avalikul väljapanekul 19.10.─19.11.2015, avalikud arutelud
toimusid 22.10.2015 ja 26.10.2015. Avaliku väljapaneku ajal laekus planeeringulahendusele
hulgaliselt ettepanekuid, millest osad puudutasid ka KSHs käsitletavaid teemasid. Tartu
Linnavalitsus planeeringu koostajana on kujundanud vastusseisukohad (lisatud), KSH aruannet
täiendatakse (mh nt välisõhu kvaliteedi-alase eksperthinnanguga). Vastusseisukohtade ja KSH
täienduste tutvustamiseks viib Tartu Linnavalitsus läbi avalikud arutelud, mis toimuvad
esmaspäeval, 22.02.2016 kell 17 ja reedel, 26.02.2016 kell 16 raekoja saalis. Aruteludel
tutvustatakse esitatud kirjalikke arvamusi ja linna seisukohti nende kohta ning põhjendatakse
planeeringu koostamisel valitud lahendusi. Reedel toimuv arutelu ei ole esmaspäevase jätk, vaid
kordusarutelu. Planeeringumaterjalide ja protsessiga on võimalik tutvuda Tartu linna kodulehel
www.tartu.ee/kesklinn.
Lugupidamisega
/ allkirjastatud digitaalselt /
Urmas Ahven
juhataja
Jaanika Koppel
736 1259
[email protected]
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoja plats 3 tel 736 1242, faks 736 1164 www.tartu.ee
51003 TARTU reg kood 75006546
[email protected]
Saatja: Ruth Plakk <
[email protected]>
Saatmisaeg: 12. veebruar 2016. a. 11:05
Adressaat:
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]; mkm info;
Maanteeameti info; VA_eva; TJA - Avalik; Lennuamet;
[email protected];
[email protected]
Teema: Saadame teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi: Tartu kesklinna
�ldplaneeringu keskkonnam�ju strateegilise hindamise aruande t�iendav
avalik arutelu
Manused: Linnaplaneerimise_ja_maakorralduse_osakond_Kiri_20160212_UP-10-
002.bdoc
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Lipuga m�rgitud
Saadame teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi.
Dokumendi v�ljaandja: Tartu Linnavalitsus\Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond
Dokumendi liik: Kiri
Dokumendi number: �P-10-002 .
Dokumendi kuup�ev: 12.02.2016
Teema: Tartu kesklinna �ldplaneeringu keskkonnam�ju strateegilise hindamise aruande t�iendav avalik
arutelu.
Kiri sisaldab digitaalselt allkirjastatud dokumenti DigiDoc (*.ddoc) formaadis. Dokumendi allkirja
kontrollida ja allkirjastatud faili lugeda saab Digidoc'i kliendiga ( http://www.id.ee ) v�i DigiDocCheck
portaalis :
https://digidoccheck.sk.ee.
DigiDoc'i konteiner sisaldab samanimelist "Portable Document Format" (pdf) vormingus faili. "Portable
Document Format" (pdf) faile saab lugeda n�iteks Adobe Acrobat Readeriga (http://www.adobe.com/)
(See attached file:
Linnaplaneerimise_ja_maakorralduse_osakond_Kiri_20160212_UP-10-002.bdoc)