Sissetulev kiriAvalik
Selgitustaotluse vastus. MKM
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 10. veebruar 2016
- Viit
- 16-0209-003
- Registreeritud
- 10. veebruar 2016
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 22S Sideteenuste ja -võrkude arendamine ja järelevalve ning sideteenuste konkurentsi soodustamine (2014-2017) (Suletud)
- Sari
- 22-1S Sideteenuste üldine kirjavahetus (Suletud)
- Toimik
- 16-0209
- Vastutaja
- Oliver Gailan
Sisu (failidest)
-864235 -144145 0 0 Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 Tallinn Teie: 26.01.2016 nr 16-0209-002 Meie: 09.02.16 nr 1.15-5/ 16-00042/012 Selgitustaotluse vastus Vastuseks järelepärimisele elektroonilise allkirjaga varustatud dokumentide menetlemise kohta. J ärelepärimises ei olnud toodud detailseid asjaolusid, millise sertifikaadiga ja kuidas oli allkirjastatud Äriregistrile esitatud dokument ning millised olid Äriregistri täpsed põhjendused selle dokumendi tagasi lükkamiseks. Seoses sellega on meil võimalik anda tõstatatud probleemi kohta üldisi selgitusi. Dokumendi elektroonne formaat ja allkirja elektroonne vorm ei tohiks iseenesest olla põhjuseks, miks mingit dokumenti menetlusse ei võeta. Samas, kui menetlus nõuab õiguslikku tähendust omavat allkirja, peab positiivse tulemuse saamiseks elektrooniline allkiri olema võr dväärne omakäelisega. Euroopa Ü henduses kehtib (vastavalt direktiivile 1999/93/EÜ) põhimõte, et täiustatud elektroonilised allkirjad, mis põhinevad nõuetekohasel sertifikaadil ( qualified sertificate ) ja mis on antud turvalise allkirja andmise vahendiga vastavad elektrooniliste andmete puhul allkirjale esitatavatele õiguslikele nõuetele samamoodi, kui käsitsi kirjutatud allkiri vastab nendele nõuetele paberkandjal o levate andmete puhul. Ka Eesti d igitaalallkirja seadus sätestab analoogse põhimõtte. Sellest tulenevalt võib elektroonilise allkirja ( digiallkirja ) õiguslikult tähenduselt omakäelisele allkirjale mittevastavaks osutumisel olla üldiseks põhjuseks see, et ei kasutatud nõuetekohast sertifikaati ( qualified sertficate ) või allkirja andmisel kasutatud sertifikaat ei paiknenud turvalisel kandjal. Praegu on ametlikuks allikaks, mille põhjal otsustada sertifikaadi nõuetekohasuse üle vastavalt EL Komisjoni otsusele 2009/767/EÜ ühenduse liikmesriikidepoolt koostatavad, hallavad ja avaldatavad usaldusnimekirjad, mis sisaldavad miinimumteavet liikmesriigi järelevalvealuste/akrediteeritud sertifitseerimisteenuse osutajate kohta, kes väljastavad üldsusele nõuetekohaseid sertifikaate. Usaldusnimekirjade keskne loetelu ja täiendav informatsioon on kättesaadav veebilehelt http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/eu-trusted-lists-certification- service-providers . Alates 1.07.2016 rakendub Euroopa Liidu otsekohalduv määrus elektroonse identiteedi ja usaldusteenuste osas ning selle toetuseks kavandatakse üleeuroopalisi praktilisi korralduslike ning tehnoloogilisi samme. Teadmata detailseid asjaolusid on raske öelda, millised olid tagasilükkamise põhjused järelepärimises mainitud Läti digiallkirja puhul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Rozov infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Laura Kask 639 7645 [email protected]